On kommentaari aeg ja rändame filmiradadel ja vaatame ajalukku. Voodis loetakse teadupärast väga hoolega. See aga ei tähenda, et Nad koonerdaksid vastupidi, vahel pannakse filmi tegemisse magama metsikuid summasid. Filmi ekraanile jõudes saab aga selgeks, et kulutusi tagasi ei teenita. Mis on filmiajaloo suurimad arvestused, sellest kõneleb Timo tiine. Kui sellel teemal juttu alustada, siis tuleb kõigepealt võib-olla välja öelda, et filmimaailm on selline huvitav maailm, kus miski ei ole nii, nagu esmapilgul paista võib. Me kuuleme nädalast nädalasse, kuidas Filmunud teeninud nii ja nii palju kassatulu ja ja kassadesse kogunud kümneid miljoneid dollareid ja siis veel kümneid miljoneid. Ja sellel filmil peaks nüüd koos olema nii ja nii mitu miljonit. Aga aga see, see pilt seal taustal on hoopis hoopis karmim, hoopis tumedam ja hoopis pilvisem, sellepärast et filmide tegemiseks läheb väga palju raha ja kõik kõik muu, mis seal taustal on, võib lõppkokkuvõttes viia selleni, nii et silm on kasumi asemel hoopis kopsaka kahjumi teeninud. Et selliseid näiteid on mitteaegade algusest peale aga filmiajaloo algusest peale olnud arvukalt. Et noh, kui me hakkame nüüd sellisest ajalookoridorides sobrama, et kõige kuulsam näide on tegelikult Kleopatra. Ma ju numbrite keeles vaadates ei saa ju läbikukkumiseks, kui selliseks pidada, sellepärast et omal ajal film läks maksma 44 miljonit dollarit tänapäeval vaadatakse sellele sellele summale nagu noh, tahan osata niimoodi uhke väljend, kui raamatupidamine selle filmi osas suleti, siis oli film teeninud 48 miljonit, niiet näed sa isegi väike kübe kasumit teenitud, aga aga kui me võtame siin arvesse näiteks inflatsiooni, mis muudab selle filmi eelarveks 290 miljonit dollarit ja siis on juba pilt hoopis teine ja kui arvestada seda, et filmi tehti üle kolme aasta, see pidi peaaegu et pankrotti ajama terve filmistuudio. Ja, ja siis ongi selge pilt, et päris edukaks filmiks seda nimetada ei saa, kuigi mitte selliseks krahviks läbikukkumiseks, aga neid on ilma Kleopatra tegi filmiajaloos küll, aga aga siin ongi olemas selline tabel, kus on tehtud selline tänuväärne lüke, et filmide kaotatud raha arvestades siis seda suhet filmi eelarve ja siis tagasi tehtud raha kino kassas on arvestatud ka ajaga möödunud inflatsiooni ja, ja siis saame sellise tulemuse, et seitsmekümnendatel aastatel valminud Western Hewenskeit ehk taevavärava on praegusel hetkel jõudnud seisu, kus selle filmi kahjum kinolinal oli ümmargune. Noh, ma ei tea, ümmargune, aga päris ümmargune 99 miljonit dollarit loomulikult omal ajal arved olid sellised, et film läks maksma 35 miljonit ja tõi kassasse tagasi 3,4 miljonit. Et aga aeg on teinud oma töö ja kui inflatsiooni arvestada, siis kahjum on tänaseks peaaegu et 100 miljoni juurde jõudnud, et aga noh, oleme olemas, mina suhtes ausad ja võtame siis need väiksemad numbrid, et 35 miljonit ja 3,4 miljonit kassa turu. Selle filmi võtteplatsil läks ikka lavastaja täiesti segaseks, et kui oli vaja Metsiku Lääne linn ehitada, siis mees kõndis keset seda täis, möödus elusuuruses maketti ja vaatas, et oi, ei, need majad on teineteisele liiga lähedal, kes kõik maha lammutada ja majad uuesti üles ehitada 30 senti kaugemale. Et järjest paisuv eelarve Ongi tegelikult tulemus sellest, et ühel hetkel lavastaja või mõnel muul otsustajal midagi pähe sellest Need karmid asjad tulevad. Omal ajal 95. aastal läks näiteks Guinessi rekordite raamatusse selline film nagu kõrilõikajate Gatwoutayland, mille lavastajaks meie põhjanaaberrenni Harliin ja, ja tegemist oli siis igati tempoka mereröövlifilmiga kus siis minna sellist toredat käsitöörada, et kõik igasugused mereröövli ninna mereröövlid, päevad, omaaegsed kõik maketid ehitati üks-ühele skaalas üles. Ja lõpuks oli need vaja muidugi õhku lasta ja mõned õhkulaskmised ei õnnestunud nii hästi kui vaja ja siis ei olnud enam laeva, mida õhku lasta ja siis tuli see uuesti üles ehitada. Ja sellepärast ongi see film nagu kenakesti siis jõudnud rekordit raamatusse kui kõige rohkem ühele filmistuudiole kahju tekitanud linateos. Et sellesama inflatsioon mõni edetabeliarvestuses on selle filmi kaotuseks 95 miljonit Ameerika dollarit. Selliste näidetega võib minna täiesti noh, õhtusse välja. Viimaste aastate üks markantsemaid näiteid on näiteks Ben Affleck ja Jennifer Lopezi paljukirutud põnevik Tšiili. Mis tegi siis sellised toredad numbreid nagu 54 miljonit, siis läks tegemine maksma. Seda filmi reklaamiti veel 20 miljoni eest ja siis kassadesse tuli tagasi tervelt kuus. Et jälle selline tore näide. Aegade jooksul on tekkinud näiteks arusaam, mõned filmid on saanud endale. Kuulge, sellise ebaõnnestu ja maine, aga seda teenimatult näiteks väga paljud inimesed peavad sellist filmi nagu veemaailm quote World Kevin kostneriga totaalseks läbikukkumiseks. Sellepärast samal ajal käisid pressist läbi põhimõtteliselt ainult lood, kuidas selle filmi eelarve on muudkui paisunud ja paisunud ja lõpuks paisus ta 90.-te esimese poole kohta täiesti kolossaalseks ehk 175 miljoni dollari suuruseks. Pilt on hoopis helgem, kui me võtame selle filmi ülemaailmse kassatulu, milleks kujunes lõpus 250 miljonit ehk siis kenakesed 80 miljonit nagu maast leitud, ütleme niimoodi. Hästi labaselt. Siin on veel selline film nagu vall vestest metsik, metsik lääs. Läänes, ja siis olid seal igasugused elektro venelased, robatroonilised sitikad, putukad, monstrumid ja palju muud segadust ja ja selle filmi veel arv oli omal ajal ka 170 miljonit dollarit, mis oli ikka väga-väga kopsakas ja siis, kui kohe ei hakanud filmima. Me ei hakka tegema kassades seda raha tagasi, siis ta tembeldatakse totaalseks läbikukkumiseks. Kui jälle arvestame seda, et üle maailma õnnestus asjal kokku koguda 222 miljonit dollarit, siis miinusest on asi kaugel. Nii et näiteid on igasuguseid. Kui me võtame, kui me nüüd selle skaala teise poole, et siin olid sellised noh, ülepaisutatud eelarvega filmid, väikeseks jäänud kasumid, siis Need näited selle kohta võib-olla kuidas filme tuleb teha, et näiteks selline tore meedia nagu minu pirakas Kreeka pulm tiik that kriik Vering maksis omal ajal viis miljonit dollarit. Ülemaailmne kassatulu kujunes sellele filmile selliseks nagu 368 miljonit Ameerika raha. Aga see ei saa ligilähedalegi tegelikult sellisele filmile nagu pleeruvitš projekt, mille maksumus oli isegi taha võrrelda, mis selle raha eest saab, näiteks Superman tuleb tagasi nimelise filmi võtteplatsil sellepärast et Blair võtši nõiafilm läks maksma 60000 dollarit kogu kassa sellele filmile kujunes siis 250 miljoni dollari suuruseks.