Selleks, et tagada Eesti tarbijatele varustamine elektriga tulevikus on ainuke võimalus rajada siia tänapäevane tuumaelektrijaam või on teisi võimalusi. Toimik number 84. Tuumaelektrijaama ehitamisest Eestisse. Ülekuulajad Reimo Sildvee ja Urmas Vaino ülekuulamine alustab. Menetlustoiming number üks vastandamine esimene osaline Strandberg, Marek amet riigikogu liige majanduskomisjon, julgeoleku asutuste järelevalve erikomisjon sihtasutuse Eestimaa looduse fond, nõukogu liige, säästva arengu planeerimise ja tehnoloogiate sihtasutuse nõukogu liige erakondlik kuuluvus. Erakond Eestimaa rohelised. Marek Strandberg, ma saan aru neist ja teie mõtlemisest, nii et põhimõtteliselt on teil ükskõik, mis meid 10 aasta pärast soojendab. Peaasi aga, et see oleks tuumajaam. Neid soojendab 10 aasta pärast, nagu on siiamaani kõik need sajad miljonid ja miljardid aastad soojendanud loomulikult päike. Aga küsimust ei saa nii püstitada selles mõttes, et tuumajaam või mitte ei ole mitte baasküsimus, vaid baasküsimus on selles kui palju me tegelikult ja milliste energiat vaja, ennem kui need küsimused on vastamata, on täiesti mõttetu arutleda selle üle, millised on energiatootmisviisid 10 aasta pärast seda enam. Me ju täna ei tea, millised üldse on kättesaadavad tuumajaamad kümnekonna aasta pärast ja see, mida nii mina kui ka ütleme, roheline erakond on jõuliselt kritiseerinud, on üks lihtne asi. Olemasolevast olete tuumajaamade vahel, valiku tegemine ei ole Eesti jaoks mõistlik ja pigem peaks ootama järgmise põlvkonnajaam. Kas antakse, on selline idealistlik? Andke väga andeks, aga selline ilus roheline mull, mis, mida te praegu välja pakute, selline arutlus annab sooja siis, kui sa toas räägid, aga mitte siis, kui sa kodus jaanuarikuu sees peab nentima, et jälle kõigub ja, ja elektrit pole. Jah, et ütleme niimoodi, et küsimus ongi, tuleme tagasi selle baasküsimuse juurde, kui palju me tegelikult energiat vajavad. Üsna selge on see, et, et ega see tase 10 aasta perspektiivis jääb ikka enam-vähem samaaegselt väga ekslik arusaam oludes, kus Eesti rahvastik pigem väheneb kui kasvab oludes, kus me täna teame väga selgelt seda, kuidas olemasolevate noh, ütleme, nende paneel või kortermajade, milles elab täna üle miljoni Eesti inimesed kuidas nende energiakulusid vähendada viis, kuus kuni kaheksa korda, on mõttetu rääkida sellest, et meie kodudes energiatarve järgmise 10 aasta jooksul kasvab. Et uskuge, tegelikult me saame oma mugavuse kätte samasuguse mugavuse, heaolu ja kompordi kätte oluliselt väiksemat energiakulu. Kui me. Kui palju tegelikult Eesti energiakuludest võtavad enda kanda või nii-öelda kui palju ära kulutavad, needsamad korterelamus Hollandit. Kolmandik tubli kolmandik soojusenergiast ikkagi enamusega. See on sellise agraarmaa tunnus selles mõttes, et ei, ei ole mingit tootmist, on väike kündmine kuskil ainult. Ma usun, et Eesti Eestit ennast ei olegi 10 aasta pärast olemas, kui meie majandusstruktuur on samasugune, mis energiat, absoluut loe, see on selline. Ekslik arusaam selles mõttes, et riike on väga erinevaid, on neid riike, millised põhistavad oma majanduse just nimelt suurtootmisele ja suurtööstusele, kus tegelikult pideva elektrienergiavajadus on möödapääsmatu Soome oma paberi, metalli, kemikaalitööstusega, metsatööstusega, Rootsi, Prantsusmaa, kuulge, meil majandusstruktuur on hoopis teistsugune, võtame näiteks Taani, kus põhimõtteliselt vaatamata asjaolule, et nende elektri hind on meie omast kolm, vahel neli korda kõrgem, see on seal nimelt kõikuv börsikaup on selle riigi majandus oluliselt konkurentsivõimelisem kui Eesti oma. See ongi majandusstruktuuri küsimus, et kui me täna ei suuda otsust teha, milline näeb välja meie majandusstruktuur? Toota võib niisuguseid asju olgu teile ju teada, nagu ilmselt kõigile on teada, et põhiline, nii-öelda tulu kaupade puhul ei saada mitte selle tootmisest, vaid selle lõplikust purustamisest tarbijal mis ei tähenda seda, et riik saaks olla ainult turustab riik, seal peab olema tootmine. Aga kui me võtame sellesama võrdluse Taani majandusega, mis on orienteeritud selliste väärtuste kaubamärkide, disaini väga mitmekesiste kaupade tootmisele, siis tegemist on konkurentsivõimelise riigiga, mis tuleb toime ilma suurte nii-öelda vooluallikad. Ja kui me tuleme tagasi selle baasküsimuse juurde, siis teie ettepanek on praegu see, et me lähme edasi nii nagu me läheme edasi, ehk me mängime lõpliku ressursiga ehk põlevkiviga. Väga ekslik arusaam, kuidas me peaksime jätkama selle valguse tuppa, esimene samm, mida tuleb teha ja mida on korrutatud aina rohkem ja rohkem on see ilma panustamiseta energiasäästu ei ole mõtet rääkida energeetikamajandusest ehk iga kroon mis on säästetud vaeva, säästame, saame ainult siis, kui meil tuleb mingi asi, mida me saame säästa. Sest et kui meil voolu ei ole, tuppa ei tule, siis on, mida me säästame. See on selline väga selline käsitlus, et kui meil nüüd, kui meil nüüd oma tuumajaama ei ole, et siis meil ei ole ka voolu. Kui me räägime asjadest õiges järjekorras, siis õige järjekord asjadel on järge. On kaks paralleelset tegevust, mis peaksid olema käivitunud juba eile, üleeile, parem kui täna. Hea kui homme. Need on kaks asja. Laiaulatuslikud, energiasäästuprogramm ja Eesti riigi ühendamine kaablitega lääne energiavõrkudega, selleks et lahti saada sõltuvusest Venemaast, mis täna tagab meile energiasüsteemi stabiilsuse. Meie energiasüsteemi stabiilsust ei tagame. Tuumajaam ei taga meie põlevkivijaamad täna, vaid seda tagab läbi Läti energiasüsteemi ühendus Venemaaga. Kui need otsused on tehtud, kui need kavad on käivitatud, saame me diskuteerida seda, kust me võtame oma energia ja kust me katame oma puudujäägi puudujääki kaubanduslikuks süsteemist saab alati kata ostes, see ei ole probleem, meil on tohutult arendada võimalik lähiajal lihtsaid energia, tootmisseadmeid, mida on võimalik kiiresti käima panna, me võime kiiresti käima panna põlevkivi gaasistamise mis vähendaks põlevkivi kasutust tubli kolmandiku või isegi poole peale. Kaevandused jääksid see keskkonnakahju jääks kaevandus, jääb alles gaasi siis, kui kavandatakse tuumajaam. Utoopia on rääkida sellest, et tuumajaama vaatamine garanteerib mingisuguse energeetilise sõltumatuse või ütleme, energia stabiilsuse ainult tuumajaama näolt tuumajaama täpselt samamoodi nagu tuulegeneraator materjalid, täpselt samamoodi nagu kaabliühendusi tuleb kompenseerida kiirelt käivitatavate elektrijaamadega tuumajaama ehitamine, olgu see võimsusega ükski igavesti näiteks tähendab Eesti jaoks või 400 megavatti tähendab paratamatult seda peab olema ehitatud täpselt samas mahus töötavaid gaasiturbiine kiirelt käivitatavaid jaamu, sõltumata siis sellest, kas nad töötavad vene gaasi või oma põlevkivigaasi peal, ehk nii-öelda see pilt, mis täna Eestis on loodud, et vot kui tuumajaam tuleb, et siis me saame panna kinni kõik põlevkivi kaevandused ja hingata kergendatult ja meil ei ole vaja energiasüsteemis mitte midagi muud teha, kui panna Öelda Turasel jänese sisse üks tuumapatarei, see jänes töötab igavesti, on väga ekslik, puudulik pilt, tuumajaam tähendab energiasüsteem, mis täpselt samasugust kompenseerimist, vabandust, nagu tuulikud või mis iganes muu riskiga seotud energiaallikad, kui meie majandus küll kasvab, aga rahva, mitte suhteliselt lähedase tänasega energiavajadusega toime tulla. Lähima sekkuksin siiski Tallinna tehnikaülikooli energeetikud väidavad, et meil ikkagi energiatarbimine kasvab aastas kolm kuni viis protsenti ja väga kaugesse tulevikku. Nii et jääda lootma sellele, et meil on energiatarbimise vähenemine, see natukene sinisilmne, ma tuleksin Eesti riigikogu juurde, seal on palju toredaid erakondi, aga kui me vaatame neid pooluseid, siis roheliste erakond on need, kes tähelegi ütlevad, et energia hind peab olema maksimaalselt kallis, nii kallis, kui võimalikes muidu inimesed ei säästa. Ja teine on siis Keskerakond, kes väidab niimoodi, et energia hind peab olema taskukohane. No mina kuulun nende hulka, kes ütleb, et loomulikult peab maksimaalseid pingutusi tegema energia säästmiseks. Aga samal ajal Eesti rahvas on niivõrd vaene, et talle peab energia hind olema ka ikkagi tasku kohal. Ja nüüd ma läheksin mõne küsimuse juurde tagasi, sest et Marek, sinu õnnetuseks, mees, mina olen oma pikaajalise teadus komandeeringu Taanis ja tean väga hästi Taali põllumajanduse olukorda, energeetika olukorda. Ja nüüd siis Eesti rahvale, kui palju saarlased saavad tuulest sõrmus 13 14 protsenti ja samal ajal Taani energeetika baseerub vananenud kivise jaamadel, saastavad tugevasti õhku. Ja nüüd on niimoodi, et ega meil ei ole ju ideaaliks selline riik kes siis nii, kes on niivõrd kalli elektriga ja Eestis peaks olema kolm kuni neli korda elektri hind kõrgem. Ja nüüd, kui me vaatame, kuidas on siis Eesti SKT kasvanud, see läheb täiesti kohe niisugune nagu püramiidinõlv läheb tippu ja samal energiatarbimine ei ole kasvanud, ainukene tähendab, üks hüpe toimus siis, kui tuli siis Kunda Kunda sell, vile ehitamine muidugi oli viga, minu arvates, aga samal ajal ükski riik ei investeeri Eestisse, kui Eestis ei ole piisavalt energeetilisi võimsusi. Aga nüüd räägi mulle ikkagi veel sellest Stahlist natuke, mis on sinu ideaal? Ei, ma ikka lähen Taanist või ideaalist, et väga ekslik arvamus. Ma olen isiklikult, noh, on ka meie erakond kaugel arusaamast, nagu ringid peaksid valima mingeid eeskujusid ja seda lõpmatult jälgima. Taani on näide sellest, kuidas teistsuguse tööstuse struktuuriga tuleb riik edukalt konkurentsivõimelised toime. Taani süsihappegaasiemissioonid ei erine karvavõrdki Saksamaa Soome süsihappegaasi emissioonide sest see on ekslik ettekujutus, nagu selle tõttu, et taanlased kasutavad rohkem fossiilset energiat kui tuuleenergiat muudab Taani kuidagi ökoloogiliselt kehvemas seisus olevaks riigiks, kui Euroopa liidus keskmiselt ollakse kaugel sellest. Nüüd räägime asjadest järjekorras. Esimene asi, et vaadake, et kui leivatehasele ütleb näiteks riigi diktaatori president mis näiteks siin lähikonnas Valgevenes on juhtunud, kui kallilt nad võivad müüa leiba siis ei ole see mitte majandus-vaid käsumajandus. Nüüd, kui täpselt samasugune hoiak on energia, et hind ei kujune välja mitte turul, vaid hinda, optimeeritakse niimoodi, et erinevate abivahenditega hoitakse seda hinda näiteks elektri hinda võimalikult madalal, võimalikult taskukohasena, vahet ei ole, see ei ole turumajanduslik väide üldse. Siis tulemuseks on see, et energiamajandust ei käivitu ka Eestis näeb nüüd selle tulemusena, et energia hinda Eestis hoitakse taskukohasena tekkinud olukord, kus kaudsed kulud, nii nagu on tõestatud Poolas ja Saksamaal on kaudsed kulud ühe kilovatt-tunni põlevkivielektri tootmisel umbes 1,3 1,4 krooni tervise, keskkonna, mis iganes kahjude tõttu, kuna see on nagu tootmises arvestamata jäetud. Nii et tegelikult ühiskonna jaoks üks kilovatt-tundi elektrienergiat, mis on toodetud elektrijaamas, läheb maksma kõvasti üle kahe krooni. Täna Eestis. See on esimene asi. Nüüd ega nagu ma ütlesin, ega asjaolu, et riiki ehitatakse tuumajaam, ei vähenda märkimisväärselt neidsamu süsihappegaasiheitmeid. Soomes on see teada, kui hakati ehitama uut jaama, olid lootused selle kohta, kui palju süsihappegaasiheitmed vähenevad kordades suuremad kui tänase realiseeruda. Ja see ei realiseeru lihtsal põhjusel, et kui võrku millisesse iganes Eesti-Soome, kelle iganes, elektri, kui ehitatakse tuumajaam, tuleb seda mingisuguse energiaallikaga kompenseerida. Oma natukene, muidu ma ei saagi rääkida üldse, tähendab niimoodi, et mina õnneks tunnen sind väga-väga palju aastaid alates sinu koolipoisipõlvest ja ma alati rõõmustan selle arengule, mis on toimunud ja kahju, et sinust ei saa peaministrit, soodist erakond ei saa nii suurt, tähendab ülekaalu parlamendis, et see toimuks. Ja mis sinul, eiei, sinu klassikaaslased, sinu rühmakaaslased ülikoolis, kellega ma olen vestelnud, on kogu aeg sind, sa oled tohutu suur fantaseerida, näed kaugemasse tulevikku või teised ma olen sellega nõus. Ja kui me kõneleme ka tuuleenergiast, tuuleenergia kahtlemata pole, 50 aasta pärast on väga oluline sellepärast võimalik toota vesinikku. Teiseks on, kui kujuneb Läänemere ümbruse ümbruse suur tuuleparkide süsteem, mida on võimalik siis kompenseerida näiteks Norra odava hüdroenergiaga, see on kaugema tuleviku asi, aga meil on esimesel jaanuaril juba 2016 1000 megavatine vajak. Ja me võime Venemaalt kiruda, kui palju tahame, aga mina väga palju ei näegi võimalusi, kuidas seda vajakut katta, kui peame siis kummardama Venemaa ees, et saada sealt elektrit osta. Ja kui me ütleme, et see on tuumaenergiast ja pole ka tööti elektristiti. Ja nüüd on nii, et elektrituumajaamu on väga erinevaid ja praegu minul väga kurb, et meil toimub suur rahvusvaheline tuumaenergeetikanõupidamine ja ükski roheline ei tulnud sinna. Aga kuidas ma vahele segan, ma tahan teada täpselt, mismoodi te, Strandberg kavatsete see 1000 puudujääk 2016, mis, millega me, millega me selle nii-öelda katame. Kirjeldame seda väga lihtsalt, millega see kaetakse, nii 2016. Sinna on aega täna kaheksa aastat, kaheksa aasta jooksul on käivitatav põlevkivi otsepõletamise asemel põlevkivist kütuste meie eelistaksime, gaasiliste kütuste valmistamine millega on käiku lastavad oluliselt efektiivsemalt töötavad turbiinid, mis nii-öelda ja vastavad neile nõuetele, mis nii-öelda meile peale sätitud on enamgi, gaasistamis tehnoloogia võimaldab gaasistadega biomassi saada, sest nii-öelda taastuvenergia komponente sinna päris märkimisväärselt. Teine väga oluline komponent on üles ehitada võimalikult kiiresti suured tuulepargid. Meie rannikumerre, selleks et nii-öelda integreerige täna, et siis paindlikumaks, energiasüsteemi ja kolmas, võib-olla tegelikult isegi esimene oluline asi. Me peame saavutama võimalikult suure võimsusega ühenduse ehk umbes ühe gigavatti võimsusega ühenduse mis ongi 1000 megavatti. Läänesuunda Rootsi tõenäoliselt selleks, et vajadusel stabiliseeruma. Mare, mul on palju parem variant, sellepärast et seda me ei suuda, ehitan selle ajaga. Mismoodi kas ei oleks mõistlik? See oleks mõistlik, et roheliste erakond organiseeris Riigikogus Venemaa toetusgruppi. Kes suhtuks, tähendab või sellesse tõmbas äärmise sõbralikkuse ka, et ikkagi saada gaasi, sest miks peaks Venemaa meile gaasi müüma, kui tal endal gaasi hästi me oleme ise tooteid, aga jällegi ei suudava tööstust ümber keerata. Milleks kõigepealt ma ütleks nii, et me suudame ehitada tuumajaama, aga ei suuda ehitada kümneid kordi lihtsamat põlevkivi gaasistamise seadet? See väide ei ole Pädev selles mõttes, et kõik need tehnoloogiad, millest me räägime, gaasistamine, tuulegeneraatorid, need riiulilt võetavat lihtsat tehnoloogiat. Miks me ütleme, et me suudame ehitatud tuumajaama, mis on tehnoloogiliselt ja ohutuse mõttes keerulisem kui lihtsalt tehnoloog? Ma ei saanud, meil on erinev suhtumise arvele, 2016 on, on kaugel, mina arvan, et see on liiga lähedal ja kuivõrd põlevkivi riikliku arengukava just ma tean ka küllaltki hästi, mida kavatsetakse teha ja mis on võimalik teha. Marek Strandberg, ma küsin hästi, konkreetselt 2016 oleks võimalik tuumajaam nii-öelda teie arvates püsti saada? Ei ole võimalik, seda ei ole võimalik. Enne 2020 kolmandad 20 viiendat aastat sellises pikas perspektiivis on mõistlik vaadata, millised tehnoloogia muutused toimuvad, valida pigem öelda kriitilisel kogusel tuumakütusel toimiva tuumaga doktori asemel tõenäoliselt selleks ajaks juba olemasolev ala kriitiline reaktor ja teha valik, mis on meie jaoks ohutumad, lihtsamad kättesaadavamad, enamgi veel. Pange tähele. Meil on täna olukord, kus Sillamäe lähedal on suur tuumajäätmete hoidla, meil kestvus on võib-olla 100 aastat ilma olulise hoolduseta, võib-olla vähem, võib-olla rohkem raske ennustada, selles on aine, mis põhimõtteliselt uuemat tüüpi reaktorites oleks käsitletav kui kütus, ehk me võiksime käivitada selle olukorra, sest nagu nimetatakse neutron, põletada oma tuumajäägid, mis tegelikult on ohuks Läänemerele. Ehk me peame vaatama seda küsimust oluliselt laiemalt kui see, kas me ostame ühelt teiselt või kolmandalt firmalt täna tootmises oleva tuumareaktori tuumaenergeetika küsimus ei olene nii-öelda noh, ma ei oska öelda, sama asi nagu auto liisimine. No aga sa toetad ja tuumajaama sellega sellepärast et tõepoolest me ei saa riigilt toetavat loodusliku uraani, tähendab mitte rikastatud uraani. Ja meie, kui me üldse midagi toetame, siis me toetaksime ala kiritamise reaktoreid, mida me oleme ka avalikult välja öelnud, mis kasutavad nii-öelda põhikütusena põhikütusena, näiteks tooriumit ja mis võimaldaksid muuhulgas põletada ka nii-öelda tuumajäätmeid, näiteks pommidest ülejäänud plutooniumi, selleks, et me oleme sügavalt veendunud, et täna maailmas ei ole olemas tuumajääd, Ohutu matmise tehnoloogiat ja viisijäätmed on üle aja ehk nii-öelda tänased tuumajäätmed on riskantsed järgmised 100000 aastat üle aja kõige suurem ja kõige keerulisem probleem, mida inimkonnale. Ja ikka täpsustaks ees, et on olemas ju väga palju riike, kes tarnivad kütuse viivad ka jäätmed välja. Me peamegi valima. Klaasi peale nad viivad välja omadega. Soomes pojas maetakse, no seal väga kehvalt, mõned mõned miljonid aastad ikka püsivad. Ei püsi, see ongi vaidluse moment soome matmistehnoloogia põhimõtteliselt geoloogiliselt ei kannata välja rentida ja siin on meil eriarvamus. Aga ma tulen nüüd juurde uuesti kõigile mõnede tähendab sinu väidete juurde kõigepealt on niimoodi, et meil on võimalik osta erinevaid kolm pluss tähendab nüüd jaamu mille võimsused näiteks on praegu Eesti energia, tahaks neist helist lisa seal kuskil 300 400 megavatine, mida Eesti kohe kiiresti võimalik tarnab. Kiiresti on võimalik üles ehitada, sellepärast kui kiiresti see on, nii ma ütlen kohe täpselt kui palju on sellepärast need arvutused olemas. Kõigepealt on nii, et kõik jääb riigikogu taha, kes on meil väga saamatud. Isa on ilmselt praegu, see on alati praegu. Takse seadused tuleks aastast 2012, miks nad ei võiks olla 2010, kuna suure osa me saame Soome seaduses maha kuppida, osa on juba olemas, nii et siin me võidame kaks aastat kolm aastat, kuni kolm aastat on projekteerimine ja 36 kuud on ehitamine maksimaalselt, tähendab neli kuni viis aastat, sellepärast et selleks on maailmas küllalt palju jaamu ehitatud. Nüüd teine on see, et me kõneleme jaamade võimsusest, siis tähendab mõni selgeid, Eesti tarbib ära 600 kuni 700, aga või paljud ma usungela tropp ka tuleb siia, eks ta räägib siis, et et võimalik ikkagi on see, et me ehitaksime tuhandese, kuna see on kõige odavam, mida võimsam tan, seda odavam tuleb siis ka üks ühe ühiku kohta. Ja teine on see, et ma arvestan ikka nii, et Eestisse ikka kunagi investeeritakse ka. Sest ega me ei saa ainult aedu rahadega eraldame, peame ise ka midagi toota. Kiire kommentaar, kiire kommentaar, et see rahvusvaheline tuumaenergeetikaalane konverents, millest juttu oli, et Raukase jutust oli kuulda, et see oli muuhulgas ka vestinchaus müügikampaania, selleks, et müüa ühtegi konkreetset reaktorit, mida ka härra Raukas praegu kirjeldab. Nüüd, kui me räägimegi sellest, et mida me kuhugi üles paneme, et täna me ei räägi mitte tuumaenergeetikastrateegiast mis oleks ohutu, mis oleks arukas, vaid räägime sellest juba, millist reaktorit me võiks osta. Ja see ongi kõige ohtlikum moment. Ehk kui me varustame oma riigi odava, näiliselt odava kirjeldama tuumaelektriga, sest siia tulevad tööstused meile, keskkonnamahukus on tohutu, kes noolivadki odavat energiat, odavat energiat, et mis on odav näiliselt, aga mitte nii-öelda pikas perspektiivis ja me muudame sellega oma tööstuskeskkonda ja looduskeskkonda sedavõrd, et lõpuks meil siin enam ei meeldi. Teeme hinnavõrdluse, härrased, kui tuleb nüüd teie nii-öelda plaan ja mõte, et tuumajaamas praegusel juhul loobume, läheme edasi nende sees gaasistamis tehnoloogiatega, mis oleks lõpptarbija jaoks inimese jaoks kodusse hind võrreldes Raukase poolt pakutava tuumajaamaga 25 aasta jooksul keskmiselt, nii nagu me oleme rehkendanud 25 aastat, ehk siis 25 aasta jooksul keskmiselt oludes, kus me gaasistaksime põlevkivi ja biomassi toodaksime elektrit ja sooja võimalikult koos, võtaksime kasutusele tuulepargid, ehitaksime kaabli Rootsi suunas ja käivitaksime energiasäästu programmi ja nii, et energiaturg on meil vaba, avatud konkurents haavatud, konkurentsivõimeline ei ületaks nii-öelda lõpptarbija elektri hind ühte koma kaheksat kahte koma kahte krooni. Raukas, teie pakute oma jaama näol, ma sain aru, odavam. Et asi on niimoodi, et ega meie ei ole siin ainukesed maailmatargad, selge on see, et tuumajaam on kaks korda odavam, kui on tuuleenergia Webavisiimaska kompensatsioonijaamade rajamist ja seda on taibatud kõigis maailma maades, sest praegu on ju ikkagi tuumaenergeetikabuum. Nüüd teine asi on need, et ma tuletaksin meelde, et kauges minevikus püüti Eestis ka põlevkivi gaasistada maal otsepõletamise teel. Aga kuna meil põlevkivi on küllaltki madalal, siis tegevuse kaastuli lõhede kaudu välja, nii et otse põletele võimalik, see nõuab ikkagi väga suurte tehasekomplekside ehitamist. Nüüd teine asi, et kõik paistab esialgu väga ilus, sellepärast enne ja siis me olime õnnelikud. Edela Sõõrumaa rajas Tallinna lähedale siis kombijaama. Aga tuletage meelde, et see kasutab ju tohutul hulgal putru miljon kuupmeetrit ja samal ajal sellega seoses ju puidu hind tõuseb, päike tarbijale tõuseb. Ja enne kui ta ei saa ikkagi luba selleks ega jäätmeid põletada on ikkagi tähendab väikesele vaesele eesti inimesele kesküttepuubaasid elab, on see küllalt keeruline küsimus. Teiseks on see, et ma loen ennast ka roheliseks ja selles mõttes on need, et kui me kõneleme turba kasutamisest, on jumala õnn, et omal ajal võeti vastu säästva arengu seadus. Kust piir piirati turba kasutamist aastase juurdekasvuga? Et meie sood on sedavõrd unikaalsed, kus on ikkagi väga-väga rikkalik taimestik, loomastik, linnustik ja peale selle on ta puhta vee reservuaar, sest kõige olulisem maavara tänapäeval ongi ju puhas vesi. Ja kui me kõneleme Eesti põllumajanduses, Eesti põllumajandusel, hiilgav tulevik ees, sest me vaatame lõunapoolse Euroopa riike, Hispaaniat ja kõik teised lihtsalt ei jätku vett. Ja seetõttu, kui me kõneleme nende kohalike kohalike kütuste kasutamisest, siis me peame vaatama just ka looduskaitselist aspekti ja siin ma arvan, et ma olen rohelisem kui härra Strandberg. Ära küll ei saanud aru, mis osas, aga ega minagi poolne turvakasutust, aga mul on üks oluline märge tuumajaama kohta mitte üks inimene, mitte üks inimene täna maakera peal ei ole suuteline vastama küsimusele, mis maksab sellel hetkel, kui tuumajaam ehitada, ütleks Eestisse see tuumajaam ise. See tuumakütus ehk küsimus tuumajaama majanduslikust mõjust Eesti kohta on sama hea küsimus, kui küsida vastust. Kui palju maksab aastal 2049 päts leiba hiina Joanides? Jah, see on hea küsimus, millele härra Raukas saab vastuse anda kohe. Menetlustoiming number kaks vastandamine teine osaline Raukas Anto amet Eesti Teaduste Akadeemia keemialiige aastast 1977 Eesti mereakadeemia professor alates aastast 1993 ülemaailmse innovatsiooninõukogu auliige, USA rahvusliku geograafia seltsi liige, New Yorgi Teaduste Akadeemia välisliige ülemaailmse teadlaste föderatsiooni liige, MTÜ Eesti tuuma ja asutajaliige. Erakondlik kuuluvus puudub. Ülekuulamine läheb edasi, Anto Raukas kogu lugupidamises teie juurde pean ma ikkagi nentima, et see mida te olete viimasel aastatel teinud tuumajaama toomiseks Eestisse, on üks fenomenaalsemaid ja energilisemaid. No andke andeks, selline inglisekeelne väljend, ma ei tea eesti keeles, kuidas sellele vastet leida. Egotripp, ehk siis sellise iseenda kinnisidee juurutamine. Olete te nõus? Kahtlemata sellepärast, et, et kaks aastat tagasi oli mina küllap ainukene Eestimaal, kes kõneles kindlalt, et Eestis teeb oma tuumajaam. Ühesõnaga, looma jam tuleb, siis tuleb sellepärast. Ei, mitte sellepärast see kõik teised variandid on ebarealistlikud, sellepärast et miks peaksid soomlased meid võtma enda jaama partneriks selle pärast küll endal energiapuudus. Ja ma olen osalenud Ignalina tuumajaama rajamisel ka kauges minevikus, mõneti kuna meie instituut tegeles geofüüsikaliste töödega ja ma tean lihtsalt, kui saamatud on leedulased ja ebamõistlik on olukorras, kui me kõneleme energeetilisest julgeolekus nende keis sõltumatust teha kõigi aegade suurim investeering välisriiki, kes pole veel piisavalt stabiilne. Ma toon teile ühe näite, kui rahadest kõneleme, et kujutame ette, kui leedulased saaksid aastast 2020 valmis esimese ploki, see on 1600 megavatti. Eesti saaks sealt 22 protsenti, see on 352 megavatti. Vaat see on see võimsus, mida härra Strandberg teeb tuulega meile siin ära, kui vaja on. Ja peale selle see läheks maksma 15 kuni 17 miljardit. Krooni kogu lugupidamisega vabariigi valitsuse vastu, ma arvan, see on üks jaburamaid ideid, mida ma kunagi kuulnud olen. No ma arvan ka, et see pole mõistlik, aga nüüd me läheme ikkagi, tähendab milline võiks olla uraani hind? Kõigepealt Marek teab väga hästi esse uraani. Kogu tuumajaamast on see kõigest umbes viis kuni seitse protsenti, mitte rohkem. Aga inimesed ei tee vahet niinimetatud tööstuslike ehk tarbevarude ja prognoos varude vahel. Nüüd jälle töösse valud on aktiivsed ja passiivsed. Näiteks kui Eestis on prognoos, valud kukkesid põlevkivi kaheksa miljardit tonni, siis aktiivvalud on 1,4 miljardit tonni. Ja kui me kõneleme, seedur, panen, võiks otsa lõppedes kõneleme aktiivvarudest ja miks need aktiivvalud on siis sellised väikesed, praegu sellepärast geoloogidele polnud antud, ülesannete geoloogile antakse ülesanne, finantseeritakse ekspeditsioone. Me võime kohe kümnekordistada olid, aga see on tegelikult oletuslik. Eieieiei kindlasti maailmas on niivõrd suured, tähendab uraani uraanivarud. Kui uuringut pole tehtud, kuidas anne välja? No kõige me teame, kui palju on kivimites tähendab uraani ja sellepärast, et kui me näiteks praegu ma osaleiga Maardu graniidikaevanduse näiteks niimodi rajamisel, aga seal on ka meil kivimites, on radioaktiivsus. Me peame seda uurima ja kui te lähete kumu kumu muuseumi ja istute seal graniitpingi peale, siis tähendab need noored mehed, kellel tegelikult veel lapsi ei ole, võiks mitte sinna istuda, sellepärast et seal on ka kõrgendatud radioaktiivsus. Ärge hirmutage omal ajal. Me ei ole praegu koos arvamusega tuumajaamani. Tähendab me teame, kui palju on Kraliitides radioaktiivsust nüüd teine asi, et tohutud varud on Austraalias, Kanadas, Aafrika riikides samuti ka liites endistes nõukogude liiduvabariikides. Ja praegu härra Marek Strandberg just rääkis, et tõepoolest kaugemas tulevikus on võimalik ka seda jäätmehoidlad ümber töötada. Ja mina jällegi, ma kohe rõhutan, muidu hakkab keegi mind süüdistama, et mina näiteks olen kategooriliselt vastu sellele, et me hakkaksime uraani tootma. Eesti tütan emargi liigist, kus seda kunagi toodetud ja miks sellepärast et meie tuumajaama vajadused on sedavõrd väikesed ja kui me kõneleme rikaste rõduraanist, siis niikuinii seal tehakse Hispaanias tõenäoliselt. Me toome ta sisse ja viimedega pärast. Jah, aga see tähendab seda, et me oleme ju sõltuvad, kas Hispaaniast Austraaliast iganes ei saa, energia sõltub kogu selle niivõrd väikesed. Tead, et jäi, tähendab, praegu on ikkagi uraani, pakkumine on suur ja ta tuleb, sest geoloogid on suutelised tulaani valusid väga kiiresti paljukordselt tähendab suurendava, see on täiesti. Jah, võin sekkuda, et meenutame aastaid 1950 naftabarreli hind oli kaks dollarit, räägiti sama juttu, enam-vähem naftat on piisavalt odav juurderitakse juurde. Küsimus on ju tegelikult, milles nagu võimendub, mängi majanduslikku huvi ja ennem kui oli juttu, et praegu olevat justkui tuumaenergeetikapuu ja meil ei maksa arvata, et nii-öelda majandusreeglid ühtäkki tuumaenergiast ikka puhul ei kehti, et kui nõudlus kasvab, et siis pakkumine ja hind ei tõuseb, loomulikult tõusevad, see on täiesti loomulik värk. Ja samal moel Praegu langeb siga, nafta hind ja ma ütlen nii, leiame inimest ei ole kunagi olnud, kes ütleb, et naftaressursid on piiramatu soniga. Ma tahan, ma tahan nagu osundada sellele, et samamoodi või nagu ütleme, 19. sajandi lõpus orienteeruda nii-öelda energeetika tervenisti ümber puidult söe, hiljem naftale, nii tekitab ka uraalile ümberorienteerumine mitte mingil juhul hinna odavnemist vaid inflatsiooniprotsesside jätkumist ehk nii-öelda väited, nagu tuumaenergeetika tagaks odava energia või taskukohase energia. See on lootus, mis tegelikult maetakse alati majandusliku reaalsusega. Aga läheme nüüd ikka elu reaalsusesse, milline on siis Eesti energeetika arengukava ja see on selgelt väljendatud, et meil on tähtis energiakandjate paljusus energiatootmise hajutamist ja juhin energia suhteliselt arukaks ja nii siis peale selle tähendab elektri ja sooja koostootmine ja seetõttu me ei kõnele, et me kogu energeetiliste baasi hakkame tuumaenergiale rajama. Kõigepealt on niimoodi, et kujutame ette, et meil on vaja 2000 megavatti siis sellest tõepoolest esialgu me katame selle suures osas põlevkiviga. Ja meil on praegu niimoodi, et meil on praegu uuel tehnoloogial üle 430 megavatti ja kui ehitada juurde kaks 300-st plokis on ligi 1000. Ja ma ei ole kindel, et see teine plokk ajaliselt lihtsalt realiseerub ja võib-olla odavam meil maksta CO2 trahve, senikaua kui tuumajaamal valmis ja siia jätkuga Marek Strandbergi 300 400 500 megavatti tuult siia langeb siis on ka biokütused. Ja seetõttu ongi. Me ju ei lähe tervikuna üle tuumaenergeetikale, vaid me kasutame kõiki võimalikke energeetilisi võimsusi, mis Eestis on, ja Eesti on võrreldes teiste riikidega väga heas olukorras olemas. Looduslikud ressursid. Anto Raukas, ma olen nõus kohe haarama kellu ja minema ehitama, kui palju läheb maksma see tuumajaam, mis 2008.-ks aastaks valmis oleks? Nii see sõltub, tal pidi see jaama me ostame sellepärast, et. Noh räägi. Ikka, aga see on minu arust aktsioon praegu, nii et siin pole mõtet arutada. Praegu taandunud küsimus sellele, et kuna Eestis tuumajaam tuleb, millise võimsuja tuleb, kuhu meda ehitame ja siin, kui me vaatame riigikogu jõudude vahekorda, siis mul on väga hea meel praegu kinnitada või oletada, et ma olen rääkinud paljude poliitikutega, et tuumajaama ehitamist toetavalt nii Reformierakond, nii Keskerakond kui ka Isamaaliit ja Res Publica ja vastu on rohelised ja kõhkleval seisukohal sotsialistid. Aga eks elus ongi ju, teil on võimalik, me vaatame Saksamaa poliitikates Rootsi poliitikat. Kõige õudsem on selline kombinatsioon, kus sotsialistid koos rohelistega, vaat siis ta paneb majanduse tuksi. Aga tuumajaama praegu, palju see maksma läheb? Ma tõin teile ühe hinna, mis on praegu välja arvutatud, mis meil on leedujaks arvutatud. Kui me 352 megavatti tahaksime Leedus saada siis tegelikult läheb see maksma 15 kuni 17 miljardit Eesti krooni, mis seal väike summa. Tegelikult on niimoodi, et hinnad muutuvad, aga see annab teile täiesti selliseid halistiidi, ostame seon, tähendab 300 400 vahepealne siis me saame hinnaga, ma olen kindel, et selleks ajaks need kallinevad. Aga see oli igal juhul Eestile jõukohane. Jõukohane tähendab. Kas Eestile on jõukohane ka selle jaama turvalisuse tagamine, see, et mitte keegi ei tule seda puutuma, see jaam töötab perfektselt aastakümneid. No see on, tähendab, see liha seedib Eesti Eesti tähendab sisejulgeolekus, sellepärast et me kõneleme, et meil on kaks kõige tähtsamat probleemi Eestis sisejulgeolek sest meil on ikkagi meiega, peame arvestama ka, et neid aprillisündmusi, mis toimusid ja teinud energeetiline julgeolek. Ja selleks meil ongi valitsus, riigikogu ja selleks meil on ka siis vastavad meetmed. Tähendab ma tahaks tulla ühe väga oluline küsimuse juurde ehk enim helistada, kuulsime, et meil on teatud probleeme sellega, et riigikogu ei ole kollektiivsena kõige adekvaatsem, me teame, et meil on probleeme sellega, et valitsus ei pruugi teha väga otsuseid. Nüüd ühtäkki, Me oleme situatsioonis, kus me samu institutsioone küsimusest tuumajaama ehitamine usaldan täielikult, et kui need institutsioonid otsustavad midagi tuumajaama, siis meile tundub, et see otsus on õige. Kui nad teevad igapäiseid otsuseid sisejulgeoleku osas, kui nad teevad igapäiseid otsuseid, olgu mis iganes sündmuste osas, siis me kritiseerime valitsust ja ütleme, et see teine, kolmas otsus eelarve valesti koostatud, pronks valesti läbi viidud ja korraldatud ja ühtäkki Meil kasvab usaldus ühe konkreetse tegevuse suhtes nii kõrgeks, et me ütleme, et vaat tuumajaama otsustamiseks otsus on perfektne. Kõikvõimalikud asjad valmistatakse ette perfektselt, kõik tehakse vigadeta ja viitab praegu sellele, et akadeemik Raukas, teie tuumajaama ihalus lihtsalt pimestab teie poliitiliste situatsioonide Kindlasti mitte sellepärast, et meil on üks selline teadusajakirjanik, Tiit Kändler, kelle me koos käisime ka Soome tuumajaamas ja tema käest küsiti ja ta trükkis selle ära, kuidas ta ennast tunnestukide elaksite sellise tuumajaama kõrval täitsa kindlasti tunnen ma ennast palju turvalisemalt, kui Tallinna tänavatel tähendab hilisõhtul või öösel ja ma olen sellega täiesti nõus ja mina olen ka täiesti nõus elama tuumajaama kõrvale. Kõigepealt inimest, kes aplaus, eks ole, aga jah, sellepärast tänapäev. Tuumajaamad on tõepoolest maksimaalsed ohutud ja ma ütlen veel juurde, et, et ma ei ole selle poolt, et ehitada tuumajaama näiteks maa alla. Aga tegelikult sellised projektid on ju ammu olnud ja siin, kui meil toimus nõupidamine, siis Mait Mets kõneles, et viia näiteks tuumajaam, tuumajaam, sinisavi see ja kõik need asjad on võimalikud. Me ei suuda meenutada isegi seda, milline nägi Tallinn välja 100 aastat tagasi me peame tegema arheoloogilisi uuringuid avastama, et ohoo, siin oli värav, siin oli mingi müürijupp ja nüüd me ütleme tuumajaam maa sisse ilma mingisuguse nii-öelda arusaadava märgita väljapool on täiesti ohutu ja siia juurde ma tahtsingi tulla. Täna on ju teada, et isegi nii-öelda see skandinaavia graniidi või kristalne aluskord graniit, mis seal on seegi ei ole viimasest jääajast saati mitte stabiilne, vaid sügavalt muutustega seotud maavärinate, metaani, plahvatust ega mida on toimunud sadu viimase 10000 aasta jooksul ja toimub tõenäoliselt tulevikus veelgi ehtne nii-öelda sellesama soome posiva, mis on siis ettevõte, mis matab Soomes tuumajäätmeid graniidi siis põhiline argument, et kui graniidi murrutus kohast ollakse juba mõnesaja meetri kaugusel, on tegemist stabiilse nii-öelda graniidikihiga. See ei päde. Rootsis tehtud uuringud näitavad väga selgelt seda, et graniit on muutlikum, kui me oleme ette kujutanud ja muutlikum selle 100000 aasta perspektiivis, mille jooksul tuumajäätmeid peaks ohutult hoidma tulevastel põlvedel ei oleks ebameeldivaid. Raukas, kas Eesti pind on valmis selleks aedu? Kõigepealt magulu sellise MTÜs nagu hoolib jätkusuutlik Tallinn. Ja kui te kujutate ette, milliseid veoseid ohtlikke veoseid Ja mujalegi Tallinna, aga see ei ole seotud sellepärast, et. See võib homme võib plahvatus tulla, kus kolmandik Tallinnat on hävinud. Eestis on niivõrd palju stabiilseid kohti, kus ta mitte mingisuguseid maavärinaid pole olnud, ei tule. Mure on, kui palju selle ühegi sellise keskmise tuumajaama olemasolu korral on vaja erialaväliselt pädevaid oskavaid inimesi, siis me saame välja arvutada, kui suur võiks olla veidi rahunenud. Ei ole, 300 inimest töötab tuumajaamas, sellises tuumajaamas aga paarkümmend inimest ja see on nii, et see on niivõrd lihtne ette valmistada, et see üldse mingit probleemi ja peale selle, ega meie ju tegelikult ei konstrueeri tuumajaama. Meile ehitatakse tuumajaam, kus hakkavad tööle meie spetsialistid, esialgu. Kolleegid, pange tähele, tuumajaam on täpselt samasugune importelekter nagu igasugune muu kaabli kaudu sisseostetav elekter, mitte üks komponent ei ole seotud seal meie tööga ja veel vähem kui tuumakütus ja sellega seotud kulud maksab selle tuumajaama personali üleval pidama. Ehk me tekitame endale importkauba. Importkaup on kohapeal olev tuumajaam, mille riskid on siin ja mille tulu saajad on väljaspool Eestit. Nii no ma tahaks ikkagi meie saade lõppeks sihukse positiivsega. Et Marek läheb asus minu toetajate poole, sest me kõneleme energiakandjate paljususes, kus on ka tuulel juttu ja tähendab igat ühte parasjagu kõige optimaalsemat vahekordades. Ja nüüd veel kord ma ütlen, et, et seal hakka tööle meie spetsialistid, esialgu töötavad Nende firma firma esindajate juuresolekul, kes siis selle java püsti panevad ja kui te vaatate mingisugust, ma olen käinud tuumajaamade juhtimispultide töö juhtimispultide ja kui me läheme Narva elektrijaamadesse juhtimispuldid ei erine ju tega tuumajuhtimispult. See erinevus on üsnagi väike. Nii et karta, et me oleme rumalad, ei ole suutelised. Veel üks küsimus teile, akadeemik Raukas, äkki me võiksime siiski oodata oodata, kuni on olemas meil tehnoloogiad, mille puhul me saame öelda, et meil ei ole mitte maksimum garantii turvalisuse kõige muu selle osas vaid meil lihtsalt ongi jaam, millega mitte kunagi ei juhtu ja mis on ka praegustest nendest sõltuvustest, mida härra šantaksin välja toob. Vaba. Vaat ma ütleks niimoodi, et see on jälle asi, millega ma olen pikkade aastate jooksul kokku puutunud, sellepärast et et omal ajal ma olin Teaduste Akadeemia presiidiumi liige ja siis kõneldi üsna kindlalt meetodit laskma energeetika lähema 30 aasta jooksul. Akadeemik Rebane, kõne sellest, minu hea tuttava kelmid veidi hoos ja me oleme ühe aasta, mehed ei ole veel kokku puutunud ja tema kõneles ka umbes 30-st aastast ja praegu ta kõneleb, et lähema 50 aasta jooksul ei tule plasmaenergeetikat. Nüüd teine asi on see, et ei tule ka neljanda põlvkonna tuumajaam. Need on kolm plussjaamad, mida ehitatakse praegu. Me valime nendest kolm plussjaamadest kõige parema Eestile kõige sobivama. Ahhaa meil on selge kaubanduslik plaat, mida ma olen kogu aeg kahtlustanud ja ma saan sellele aina rohkem ja rohkem kinnitust, et tegelikult see, mida me Eestis näeme, tuumajaama ümber toimuv osa ongi tuumajaama müügikampaania, kus kaasatakse sotsiaalselt väga erinevaid gruppe, pooldama seda mitte valikut, vaid juba ostu. Et härra Raukas, siit on selle küsimuse, mis ettevõtte turundusjuht te olete, paljudele makstaks. Nii kõigepealt ma ütleksin juurde, et minul ei ole isiklikku huvi, sellepärast et ma olen piisavalt vana, et maimsed oma silmadega ei näe jääma tööle hakkamist. Marek kindlasti näeb ja plaksutab, tähendab, selleks ajad on ümber kasvanud. Aga küsimus on selles, et et kui toimus tuumanõupidamine, rääkisin, meil on võimalik valida põhiliselt nelja reaktori tüübi vahel. Ja tegelikult on niimoodi, et ma ei taha propagandat teha prantsuse jaamade vastu, öeldakse prantsuse autot osta, laguneb ära Eesti teedel. Et tegelikult on ikkagi nii, et, et kas Ameerika, Ühendriikide, jaapani, Jaapani ja, või tähendab on väga häid jaamu, teevad ka tšehhist muide tuhandesed, tšehhid, muiga näiteks hindud ja tegelikult ei noh, seda küll Maindusid kardan natuke Indias käinud ka, nii et tegelikult on nii, et, et see tüüpide valik alles algab ja ma ei ole päris kindel, et et me peaks kohesele Raili seepeale minema, keda tõepoolest siin promoti sellel nõupidamisel. Sellepärast et valikuvõimalusi on väga palju ja ärme loodame neljanda põlvkonna peale vaid teeme ühe korraliku kolm pluss jaama vastavalt Eesti vajadustele. Ja ma olen kindel, et kui ma nii kaua elaksin, siis Me Marekiga siin raputame kätt selle jaama avamisel jale mõlemad õnnelikud. Ülekuulatav number üks tropp Andres amet Eesti Energia tuumaenergeetika osakonna juhataja Enn Eesti energiasse tööle asumist töötas trupp Eesti suursaadikuna, leedus varem majandusdiplomaadina Eesti suursaatkonnas Stockholmis ning välisministeeriumi välis majanduspoliitika osakonnas. Andres Tropp, kui kaugele on Eesti energia praegu jõudnud Leedu siis uues tuumajaamas osalemisega. Leedu uue tuumajaama projekt on jagatud kaheks faasiks ja esimene faas on ettevalmistusfaase, teine faas peaks siis olema rakendusfaas ja selle esmase ettevalmistusfaasi eesmärk on siis teha ära kõik vajalikud eeltööd ja lõppude lõpuks siis fikseerida, kas sa plaanid seda uue tuumajaama projekt on majanduslikult jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline või mitte. See tähendab siis seda, et et selles projektis tuleb teha ära keskkonnamõjude analüüs. Tasuvuse hinnang, on vaja uurida turul saadaolevaid tehnoloogiaid, kuulutada välja hange, see hange läbi viia, saada pakkumised kätte, hinnata pakkumisi ja siis teha otsus, kas see projekt lendab v lendab, lendab. See tähendab, et ta on konkurentsivõimeline, majanduslikult jätkusuutlik. Siis viiakse ta arvatavasti ellu. Kui selgub tõsiasi, et tingimused sellise jaama ehituseks ei ole soodsad, siis sellega on projekt lõppenud. Praegu teie jaoks, ühesõnaga valitsuseni ja valitsuste omavahelised kokkulepped teie jaoks mingid siduvad ja kohustuslikud ei ole. Kindlasti mitte Eesti Energia jaoks saab tegemist kindlasti olema majandusliku ja veel kord majandusliku otsusega. Kui majanduslikud aspektid näitavad seda, et projekt ei ole jätkusuutlik. Eesti energia selle selle projektiga kaasa ei lähe. Kahtlemata on, ütleme sellise projekti hindamisel oluline nii-öelda võrrelda neid teiste projekt, aga seal on üks küsimus, eks ju selles saadavas hinnas lõpu lõppude lõpuks, aga teine küsimus on see, et seda hinnata te peate olema valmis vaatama nii-öelda õunte pealt ja need õunad võivad olla nii-öelda teised lahendused ehk siis kas ostetava energia tuumajaamadest Soomes näiteks osalemine sealsetes projektides või siis Eestisse oma tuumajaama rajamine. Kas see tähendab, et nendesamade projektidega käib paralleelselt töö? Täpselt nii see on, ühesõnaga niikaua kui me ei ole teinud lõpliku investeerimisotsust nii kaua me vaatame kõiki neid projekte, kui võimalikke optsioone ja, ja otsus tuleb mõne aasta pärast kõik need kolm projekte siis Leedu, Eesti oma tuumajaam ja Soome tuumajaama projektis osalemine, kas need välistavad 11 või võib juhtuda olukord, kus Eesti osaleb Leedu tuumajaamas, on endale oma tuumajaam ja veel ka soomlastega oleme kahasse laad, oma jama. Ma arvan, et me kõigepealt peame fikseerima ajalise perspektiivi, kõik kolm korraga välistavad 11 täielikult. Aga nagu ma ütlesin, ajaline perspektiiv on oluline dile mainisite, Soome on võimalus, siis noh, Soomes sisuliselt on alustatud poliitilise debatiga ja otsust võimalike uute jaamade rajamise osas on oodata alles aastal 2010. Eestis pole tehtud poliitiliste otsuste veel. Ühesõnaga Nende, nende erinevate projektide hindamisel tuleb ajalist perspektiivi arvestada, kõike koos korraga teha ei ole kindlasti võimalik. Aga kui ajaline perspektiiv võimaldab ja need osalused, mis me erinevates projektides saame, on piisavalt väikselt, siis üks ei pruugi päris teist välistada. Räägime sellest Eesti tuumajaama võimalikkusest või, või sellest projektist, kui suurt mahtu peaks Eestisse rajada, siis ideaalis rajatav tuumajaam katma. Eelmisel nädalal oli meil Tehnikaülikoolis üks tuumaenergeetikaalane konverents ja seal Eesti põhivõrguettevõtte esindaja just selle küsimuse enda ettekandes tõstataski ja ja tema järeldused olid need, et umbes 10 aasta pärast võiks Eesti suuta mahutada enda elektrivõrgu kuni 1000 megavatist võimsust. Samas tõi võimaliku riskina välja ka seda, et aastaringselt me ei pruugi olla võimelised nii suurt võimsust täielikult koormutamis tähendab selle investeeringu efektiivsus alaneks ja kui me võtame arvesse ka seda, et tuhanded vatise reaktori hankimine on väga-väga kallis siis tegelikult reaalselt me peame jääma ikka selle juurde, mille, millele viitab ka üks praegu arutluse all oleva Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukava versioon ja see on jaam võimsusega kuus 700 megavatt. Mis selle ülejäänud energiavajadusega katame, siis jaamast jääb puudu. Tänasel päeval üle 90 protsendi Eesti elektrist toodetakse põlevkivist ja Eesti energia on sügavalt veendunud selles, et me ei pea neid ühest põlevkivi äärmusest hüppama tuumaenergeetika äärmusesse, mida enam tasakaalustatud portfell, meil on, seda paremaks. Ühesõnaga põlevkivi oli, on ja jääb, Eestis lihtsalt väheneb oluliselt. Kindlasti lisanduvad tuulevõimsused, lisanduvad biomassivõimsused, ühesõnaga kõikvõimalikud taastuvenergiaalased, võimsused, aga oluline on on see, et vähemalt nähtavas tulevikus need taastuvenergiaalased võimsused ei suuda meie esmaseid vajadusi rahuldada, nad on, nad on olulised lisaväärtuse tekitajad, aga peamine meie vajadus saada siiski veel lähemate kümnendite jooksul kaetakse põlevkivi ja, ja, ja võimalik siis et tuumaenergeetika poolt. Kui me näeme Eestis tuumajaama, kas see tähendab seda, et Eesti elektrisüsteem Eesti energiasüsteem on võimalikult palju sõltumatu naaberriikidest häirikest? No kas seda nüüd saab päriselt, nii-öelda, me peame arvestama, et täna me oleme olukorras, mis juba lähiaastate pärast saab oluliselt muutuma, nimelt on Eesti liitumisel Euroopa Liiduga võitles siis liitumislepingus välja erisuse, mille kohaselt jääb Eesti elektriturg aastani 2013 suletuks. Ühesõnaga peale selle tähtaja möödumist. Eesti olukord muutub väga oluliselt. Me saame usaks regionaalsest energiaturust ja, ja meie sõltuvus ja vastastikune sõltuvus meie naaberriikide elektrisüsteemidest suureneb. Et kindlasti oma tootmisvõimsuste lisandumine garanteerib neile teatava stabiilsuse ja teatava energiajulgeolekumis on väga oluline. Aga mismoodi me selles suures kontekstis regionaalselt hakkame välja nägema, seda on praegu väga raske. Kas see tähendab seda, et aastaks 2013 tegelikult selleks hetkeks enam mitte, ütleme, et aasta või kaks varem peaks olema Eestis langetatud poliitiline otsus, mis annaks Eesti energiale vaba voli teha samme, mis võimaldaksid peale 2000 kolmeteistkümnendat aastat püsida nii-öelda üldse konkurentsis ja olla energiaturul teenusepakkuja. Ma usun, et, et see on üsna korrektne hinnang. Energeetika on valdkond, kus otsuste ja, ja siis sellele järgneva reaalsuse vahe on päris pikk ja investeeringud, mis teha on vaja, on väga suured, nii et mida varem need otseselt tulevad, seda parem on venitada lihtsalt enam ei saa. Ma toon lihtsalt ühe halva näite. Meie hea partnerriik Leedu on praegu väga raskes olukorras just seoses sellega, et järgmise aasta lõpus peaks Ignalina tuumajaama teine reaktor välja lülitama. Aga aga sellist tugevat lahendust, kuidas tagada enda enda vajadused ja iseenda tootmisvõimsuste arvel ja seda konkurentsivõimelise sel moel, et seda lahendust ei ole. Ma loodan, et Eesti ennast kunagi sellises olukorras ei leia. Andres Tropp, ma püüan teid lõpetuseks meelitada õhukesele jääle ja küsin küsimuse, mida oleksin võinud pole pidanud küsima selle vestluse alguses, kui te unustate ära selle poole, et on olemas nii-öelda mingid poliitilised huvid tööandja huvid, kas Eestil on tegelikult reaalselt vaja oma tuumajaama? Selles mõttes, et kui keegi, see on poliitilise otsustamise küsimus, et, et ei ole ju mingi saladus, et põlevkivi ressursist jätkub Eestil veel päris pikaks ajaks, nii et meile piisab ka täiesti uute põlevkiviplokkide ülesehitamisest. Hakkaks kõrvetama neist gaasi ja siis põletama seda gaasi pärast. Noh, siin on igasuguseid versioone, on võimalik, aga, aga küsimus on eelkõige meie energiamajanduse ratsionaalsus, et selles, kas tarbija võidab, mitte tegelikult ka sellest, aga, aga ma lihtsalt tahan öelda, et põlevkivi puhul sellest vedelkütuste tootmine on märksa suurema lisaväärtusega tegevus kui põlevkivi ahju viskamine ja sellest elektri tootmine. Ja, ja veelkord, et, et Eesti tänasel päeval üle 90 protsendi enda elektrist toodab põlevkivist ja kui me arvestame seda, et Euroopa liidu poolt tänasel päeval kujundatav keskkonnapoliitika muudab põlevkivist toodetava elektrienergia kallimaks tingituna sellest CO2 kvoodimajandusest, siis ma arvan, et see on meie strateegilistes huvides põlevkivi osakaalu elektri tootmisel vähendada ja tekib kohe küsimus, mille arvelt me siis seda korvama. Et, et meie nägemus on see, et põlevkivi oli, on tema osakaal väheneb, põlevkivi võiks väärtustada, rohkem sellest rohkem õli toota millega me siis me võiksime enda ülejäänud osa esmavajadustest katta ja Eesti Energia nägemus tänasel päeval on see, et see võiks olla tuumaenergia. Väljavõte toimikust tunnistajate ütlused. Näiteks tuumajaam kui mingit muud võimalust ei ole, siis küll. Kui tõesti kuidagi teisiti ei saa, siis peab ju rajama? Ma arvan, siiski pigem ei. Sest see ei päästa? Ei, siin mitte. Ma arvan, et kui mööbel, põlevkiviga nii kehvad lood siis tahes kindlam oleks ju soovitavad sinna kaevandustesse alla peaks ohutu küll olema. Ma ei tea alternatiive, noh, ma ei tea, tuule vana on, aga seal vähe ei tohiks. Ma olen kuulnud sellest taas käsitlus sellisest, mis on selline, mis ei saasta loodust. Et Rootsis vist olemas. Kas teie nõustute ta Eestisse tuumajaama rajamise poole võiks loota küll. Seda avaldada, võttetu nii palju võlud pole, kivi näiteks peaks jätkuma veel. Esialgu. Ma küll aru ei saa, sellepärast et mille jaoks on meil Eestis olemas ja kui on vaja, eks võimu kütet sisse osta. Olen selle üle mõelnud, tõenäoliselt tuleb nõustuda. Ei ole leidnud alternatiiv. Alternatiivid praegu nii kallid. Et kui alternatiiv on Virumaa sellest Virumaa segi pöörata, põlevkivi elektriks toota, siis igal juhul on aatomijaam etem. Ohtusi on iga iga asjaga. Olen aru saanud, et kõige suurem oht on inimene praegu nende tehnoloogiate juures. Aga et kui seda saab näiteks maa sisse viia, et võib-olla see on siis ohuta. Aga seda tuule ja päikesega siin energiat toota ei usu, kui mitte kuidagimoodi puhuvad juba elama minna. Ülekuulamise toimik number 84 tuumaelektrijaama ehitamisest Eestisse. Toimik avatud uurimine jätkub. Ülekuulamine.