See lugu ei sattunud meie jutuajamise sissejuhatuseks üldse mitte juhuslikult, tead Reimo siis, kui pisike poiss olin, siis ma arvan, et see oli üks nendest lugudest ja peamine nendest, mis aitas mul vene keelt õppida. Aga mina mõtlesin, et sa haarasid ema, siis peeglikapilt mõne juukselakipudeli või juukseharja ja laulsid kaasa veekees. Ei, ma laulsin küll kaasaga ilma lakipudelit, aga vene keelt aitas ta ses mõttes õppida, et mul sõnad olid enam-vähem selged selle loomad, aga ma ei jaganud mõhkugi, mida nad tähendavad. Efekt lihtsalt oli selline, et vist enam-vähem igas nõukogudes kodus oli olemas vinüülimängija ja kui seda ei olnud, siis no plaadid olid kindlasti olemas. Anne Veskemalt kindlasti Anne Veski, meie külaliseks ongi. Tere tulemast, Meil on meel teid siin vastu võtta. Anne, ma vaatasin, teil hakkas endal ka jalg tatsuma, muusikaga kaasa. Tuhanded mälestused, ma kujutan ette miljon korda laulu lauldud miljonite inimeste ees. Kas ta nüüd miljon kokku tuleb, aga üks üüratult suur arv ma ise ka ei pea tegelikult mitu korda seda laulu laulnud olen? No vene keeles on ta tegelikult alguses sündinud, eks ju. Ja võib öelda, et see laul mingi ime selles laulus kokkuvõttes, nii nagu ta üles võetud oli, samamoodi nagu ta lindis meil välja tuli. Mingi värske tuulepuhang oli nii et kõik kohe märkasin, ärkasid ja ühel kenal päeval olid seal nõndanimetatud peaaegu tehtud mees. Aga no eesti keeles seda raamatut ka päris kõvasti, nii et ma ei tea, miljoneid kokku. No muidugi, ma tegin selles mõttes liigadele, andke andeks. Ma oleks tahtnud, et seda oleks miljonid, miljonid inimesed, seda teavad, seda ma võin küll öelda. Aasta siis oli, kui see venekeelne versioon valmis, 1983 Anne Veski oli tol hetkel Eestis, kes ja idapiiri taga, kes, millises staatuses. No Anne Veski tegelikult populaarseks kõigi 78. hakkas nagu laulma lauljakarjääri nimetan 79.-st siis kui ma lõpetasin Tallinna Polütehnilise Instituudi, kuigi ma laulsin tallates. Aga professionaalseks nonii, et see sai minu tööks kuskil mujal elus pole tööd teinud, siis algul esimesed aastad sai laul, aga see populaarsus loomulikult tuli siis, kui ma läksin vitamiini ja kas ta nüüd oli 80 või 81, seda pant biograaf mina ei mäleta, mis aastal see Rosejad tuli, aga et 81.-ks olin ma ikka Eestis juba nõndanimetatud armastatud ja populaarne nõuna. Siis kui me räägime nüüd 83.-st, siis lihtsalt Eestimaa sai risti-põiki läbisõidetud, kõik küla ja veod, kõik kolhoosiveod, kõik lõikuspeod olid juba kümned korrad ära mängitud ja siis tekkis nagu võimalus minna natuke kodumaalt või eestimaalt kaugemale. Ja loomulikult see oli ainuke variant oli minna Venemaale, kaugen Nõukogude Liidu suure. Selle esimesed pääsukesed olid juba Jaak Joala ja Tõnismäe näol ees, siis tuligi nagu öeldakse, tee sinnapoole seada. Ja kuna meie kallis Eesti televisioon tegi selleks ajal sellel ajal kesktelevisiooni jaoks toredaid muusikafilme ja ühes nendest oli siis ka nõndanimetatud laul, mida praegu kuulasime vene keeles. Veski jalutas Pirita. Nii et mängisime sügisel suve, sain seal pea kopsupõletikku, tegime kaks päeva, käisin, päike paistab, tegelikult tuli umbes juba vihma korraga kaela. Suve Kleinikesega kuidagi see rahvale meil mällu jäi. Võiks öelda, et see laul tõesti sai selliseks, mis tegi ukse lahti igale poole, ka kesktelevisiooni see on siis, see on juba kabi. No ütleme, Nõukogude Liidu selleks tuntuks saama. Tuntuks saamise koha pealt on veel natukene uurida, kui tänapäeval nii-öelda staariks saamise tolleaegne, ilmselt mõõdupuu üks oli see, et millal esimest korda hakkas letialust kaupa saama, kas Anne Veskit mäletate, mis võis olla see esimene asi, mille puhul tänu oma nimele ja tuntusele võisite vabalt nii-öelda poodi jalutada ja te teadsite, et noh, seda te saate või et pole probleemi, siis tuli Anne Veski poodi. Võib-olla ma olin selles suhtes natuke ära rikutud, kuna mu ema töötas ise ka kaubandusvõrgus ja see letialune kaup oli Eesti piirides mul ikka enam-vähem nagu kättesaadav kaubandustöötajad ikka vahel vahetasid, aga no loomulikult, Nõukogude ajal oli see tore aeg, kui sa läksid ükspuha millisesse linna ja mida kaugemale põhja Siberisse, seda rohkem oli selliseid nõndanimetatud kaubandusfaase. Mis olid siis nagu on nende jaoks, kes olid kaugesse põhja tööle läinud, nendele nagu väikseks eeliseks loomulikult nende ladude uksed meile avanesid, siis me käisime Pami peal siis loomulikult pommi peale oli toodud siis köitati paikal amuuri suurt raudteed siis oli ka nendele inimestele, kes olid läinud siis oma noorust sinna raiskama. Tehtud suured laod, kust sai paremad, sai näiteks endale tubli olnud, kasta, sai mees ostis mu bloki valvur sigarette. Tubli Honka muidugi sunnib kohe mind vahele segama, mis asi see on? Mis asi on valesti, seda nimetatakse tegelikult lambanahkne kasukas. Viljandis muidugi on ka, Eestis on valge kasukas sellist lambanahast, no aga seal on lihtsalt niisugune juba nagu kultuursem variant mis oli suur sõna, kui sul selline asi ikkagi selline seal. Sest et kuma Zapatist sain nagu endale ka päikseraha preemiat, siis ma ostsin endale Poolast sellise kasuka. Olin väga uhke seid. Läheme 70.-tesse aastatesse tagasi siis kui käsil olid noh, praeguses mõistes põhikooli klassid kui palju anneteis oli teadmist, mis tulevik toob teile. Te mainisite midagi muud peale lauljaameti te kunagi proovinud pidanud palga teenimiseks ei ole, aga nõukogude noor mõtled ikka, ma loodan ja usun, suunati kuhugi poole või mõni teeninduskool numbriga. Politseil kusagil. Perenaine täiesti omal ei arva sama, see oli kindel, et kõrgkooli ma lähen, kuna ma õppisin koolis üldiselt hästi, ülejäänud nelja 40 kunagi tunnistusel ei olnud. Käisin füüsika isegi olümpiaadidel, matemaatika, isegi juhtumisi keemiaolümpiaadil, ma ei tea, kuidas ma sinna sattusin. Matemaatika mulle väga meeldis. Ja see tuli mul välja ka. Aga see, et ma kuueteistaastaselt alates meil oli kooliansambel Oomega, mis oli sellel ajal ikkagi tuntud ansambel, see ma laulan, see oli see, kuhu läks nagu see vaba aeg ja, ja millest ma sain nagu rõõmu. See, et ma õppisin hästi, see oli teine asi, järelikult tuleb minna kõrgkooli, kuna vendi, valija, see iga noor tahab, ta peab tahtmatult kooli minna ja siis ma ei teadnud kuhugi minna, alguma küll tahtsin paberid viia konservatooriumisse ja siis kuidagipidi mul silme ees kogu aeg, kui ma seal korras konservatooriumi ära lõpetan, siis saab minust lauluõpetajaga laulu õpetamine mitte üks põrm olla ei tahtnud. Ja siis ma läksin Tallinna polütehnilisse instituuti, kuna seal sõbranna tuttav inimene juba õppis ja tegelikult olid planeerimisse väga kõva konkurss kuhu ma sain siis õnnelikult sisse ja selle koolimäära lõpetasin. Mis lõppude teema oli? Oi, see oli nii keeruline, ma igatahes olin põllumajandusministeeriumi asjaajamise täiustamine, see oli muidugi üks lihtsamaid, mida andis seal välja mõelda, ma mäletan, kui ma seal ministeeriumis ütlesin ja kallistasin ja käisin ja tegin ja aga põhimõtteliselt ma võin keevitada ja möllab kõike, oleme õppinud. Kõik on ära tehtud. Tolleaegne haridus oli seesugune, et võisid olla, eks ole, raamatupidaja samal ajal väljaõppinud, keevitaja. No kuna meil on tööstus planeerima ja siis ma mäletan, meil oli metallide tehnoloogia ja siis ma reisin ühe kuuse välja, siis me valasime ka mingisuguseid spiraali ja nii et üht-teist on ikka tehti üliõpilasi valimas käinud ja Rinaldo inimene peab oskama ikka naela seina, peab löömaks inimene armees kindlasti joigu, naine oskab. Kas keegi lapsepõlves oli eeskuju ka selles mõttes sees, et kui see laulmine oli selline lõbus tegevus, seda sai tehtud oma vabast ajast, aga, aga olid ka nii-öelda eeskujud ees, kelle moodi tahtis olla. Ei, mina ei oska öelda, et minu arust kellegi mooli tahtnud olla. Estraadis tollal mede Heli Lääts võis olla kõva sõna. Ei, minul oli, siis oli vanasti surmak komeetar, ma ei tea, kas te olete näinud toredad, suured suurte ketastega ja see oli, see oli suur sõna, kus oli ikka kodus, oli kommeta. Kui saabus, siis oli meil suure toa põrandal ja ja siis minul oli lindistatud, põhiline oli Merl, mida ma miskipärast ma olen nii õnnelik, ma kuulasin seda eesti muusikast, võib-olla siis Merli veel mõned nimed, keda ma siis kuulasin. Ma tean, lihtsalt ema Ta õpetas mind kuulama Georg Otsa, aga ma ei taha, ma ei saanud öelda, et ma siis 16 aastaselt sellest veel õieti hästi oleks aru saanud. Uks vitamiini avanes tänu millele? Aga eks ma juba olin filharmoonias solistina tööl ja aasta otsa isegi mööda Eestimaad Venemaal käinud ja ju siis kuskil oli, meil oli ansambel Mobile ja võib-olla siis vitamiinipoisid olid kuskil näinud, ma ausalt öeldes ei teagi, ma ei mäletagi, mis mullad mind kutsuma tulid, aga kuna võin öelda, et tolleaegne abikaasa ütles, et siis sa võib-olla rohkem kodus, sest et juba filharmoonia ajal käisime ka juba kaugel Venemaal, et siis oled rohkem kodus ja siis sinna vitaminime leks. Mingit imet seal ei olnud. Vahetult selle perioodi enne vitamiiniastumise perioodi kõige kõvem hitt teil oli, mis. Ei, no siis nad ei olnud hitid meiega, salvestasime, siis oli see esimene diskoaeg ja meil oli selline ansambel, kus koos sai isegi Jüri Makaroviga lauldud ja kogu selle asja süü, et mina olen lava peal, on sviidi tegelikult minu vend, kuna meie koolis Rapla keskkoolis oli ansambel loome käigus, oli esimene koosseis, kus mängis minu kallis vend, mängis bassi, Tõnu Susi mängis trummi, aga kuna meie tänava peal nii Tõnu vend kui minagi, Matti õde, me kõik olime kogu aeg neil sabad seljas ja siis, kui nemad lõpetasid üheksa, 11 klassi ära siis kellelgi ansambel nagu üle anda ja kõigil olid olemas juba õed-vennad, kes pandi kohe platsi ja ma alustasin käärida erinevalt klahvpillimängijana, kuna ma olen lõpetanud laste muusikakooli klaveri erialal, siis pandi mind mängima klahvpille, mitte laulma üldse 16 aastaselt ja siis ma selle Juunatulima esimene pill seal 20 korda 30 sentimeetrit, kolm klahvi müügikaga kaks oktaavi peal ja paar nuppu, kus sai jõu viugene. Ja sealt minu karjäär hakkas, aga siis, kui juba mulle Vermoona orel või klahvpill, kuidas teda siis nimetati kätte anti, siis ma hakkasin juba nagu mängima. Ja siis tegelikult oli meie ansambli solistiks Aivar toomingas, meie tuntud näitleja, me kõik õppisime ühes klassis ja bassimeheks sai siis ka meie klassivend. Nii me selle oma peaaegu et ühe klassiga seda punti edasi tegime ja Aivar oli nagu põhiselt dist, Aivar mängis kitarril ja siis mina sain siis natukene teist kõrvalt laulda. Ja kuidagi siis see asi läks nii, et lõpuks lasti isegi minul laulda ja, ja ütleme, kui me üheksandas klassis hakkasime, siis üheteistkümnendas klassis olin ma ikka Aivaril juba võrdväärne solist. Ütleme niipidi. Siis, kui ma Tallinna polütehnilises instituudis õppisin, siis oli minu vend juba ammu juba tulnud ka Tallinnasse ja tema oli Tallinna pedagoogilises instituudis õppis ansambli Orku koorijuhtimist ja tal oli jälle ansambel, nii et kui ma tulin teibi kooli, siis ma ka tegelikult pidevalt laulsin ja siis oli meil ansambel nurgas Jüri Makarov laulis temaliga ka laulumees, siis siis me tegime kast soul ja bankit merel kolm toru ja ikka niuke äge punt, pidevalt on tehtud erinevate muuserentidega, nii et siis, kui ma lõpuks selle Tallinna Polütehnilise Instituudi ära lõpetasin, siis ma juba juba oli teada, et ega must erilist ökonomisti ikka ei saa ja filharmoonia kutsus mind nagu palus enda juurde tööle ja põllumajandusministeerium, kuhu mind saadeti tubakavabrikusse leek. Anti mind rahulikult, vabaksin ja esimesest päevast peale olen ma end Tallinna Eesti riikliku filharmoonia, siis ta oli selline asutustel nimega tööd teinud ja ikkagi jälle vend oli juba filharmoonia ja tal oli ansambel Mobile ja sinna ma jälle järjekordselt laulma läksin. Esimest korda oma jala peal hakkasime liikuma pärast Mobil, et olin ma vitamiini siia pärast vitamiini tuli Muusik Seif seal, kus minu vennad mängis koos Tõnis ja Venemaa olema nii sattusingi rohkem kui meil oli vitamiini kogus Eesti öeldnud sünniturg juba nii läbi mängitud, et seal ei olnud enam ühtegi kultuurimaja, kuhu minna ja sellest kõigest saab ühel päeval nagu isu täis. Kui sa teed kolm tantsumängu ühe päevaga, siis see on ikka midagi päris suurt ja kohutavat. Esimesed salvestused asetan küsimuse sel viisil, mis võiksid näiteks reaalselt siin kõrval stuudios tehtud olla. Millest on jälg maas, mida me saaksime mängida, mis need võisid olla, mis lood? Esimesed lootsest salvestatud tegelikult Eesti televisiooni mikrite hoidmise ruumis ma nii väga mäletan, see oli 50 sentimeetrit, 50 sentimeetri. Kui, siis salaja öösiti, nii nagu teil siin stuudios ei menetletud mikriga pikap Gabist kuskilt laulsin. Aga kas need nüüd on teil siin olemas, seda ma kardan küll, mitte. Kui jõudis kätte see moment, mil kolmest esinemiskorrast päevas Eesti mõnes kultuurimajas siiamaani sai, püüdke seda emotsiooni kuidagi kirjeldada, mida see tähendas hommikul tõesti ei viitsinud enam voodist välja tulla ja tuuribussi astumisest oli ikka on niivõrd suur siiber ees, et nutt tuli kurku. Kuidas ühele noorele inimesele sel viisil mõjuda võis? Loomulikult oli vitamiiniga esimene populaarsed, tulid esimesed aplausi, tulid telesaated ja kõike juba tundsid ära. Aga eks see töö oli ränk ja raske, kui te kujutate ette seda bussi, mis võis olla, ma tea, nõukogude ajal öeldi selle kohta baasik, kui kütet selles bussis eriti ei ole ja kui sa öösiti ei ole ju hotelliga ja kui me magasime, näiteks tore moment oli, ütleme, et pidu lõpeb ära, te ise kujutate ette, mis on pärast seda, kui on süldilaua pidu, kui seal on kõikvõimalikud alkohoolsed joogid, kui muud ja kui see pidu ära lõpeb ja kõik see on juba siis nagu oldaks laiali ja siin sellessamas klubi juhataja toas on see pidu veel jätkunud kitsas ringis ja sina lõpuks heidad magamiskotist siia põrandale maha ja ootad siis seda hommikut. Hommiku lähed kaevule pesema ja siis püüad veel ilus välja näha ja siis oli paar korda niimoodi, et ta oli niivõrd külm selles bussis sõita ükskord lihtsalt bussi aken läks katki, õnneks siis meil olid needsamad tubli Ankad, mäleta meiega Zürimit. Mida meie juht tema oli kuskilt? Ma ei tea, kus need hankinud siis kui need laulud lumes salvestus ja siis me saime need kasukad nagu omale ja see kuluski väga ära seepärast, et kui sa ikka 30 kraadiga õues sõidad kui bussi eest teele, mida te rohkem tahta tahad noored ja vallatud, ega meil see siis me nagu ei kurtnud selle üle. Aga vitamiiniga töö juures oli minu jaoks kohutav, mitte mitte need, pigem mängud, aga see, et ega ma laulsin tegelikult mul oli neli, viis laulud ja mina laulan seal kõige toredamad laulude võib-olla rahvale mällu jäänud. Aga kus sa selle nelja tunnise tantsu jooksul ootad oma nelja laulu, see on palju hullem tegevus. Kui kõva vabandan oma sõnastuse pärast juba ette. Peomutt oli noor Anne Veski tol ajal, kui ansambel pärast kontserti näiteks sealsamas kitsamas ringis napsi võtma Te saite valesti aru, tähendab see vitamiini see oli väga karm kord, tegelikult vitamiini ei olnud üldse sugugi selline peo ansambel, vaid lihtsalt selles toas pidas pidu, ütleme seesama kultuurimaja raha, et meil ei olnud. Me pidime ootama neid ära lõpetada, et me saaks lõpuks magama, sest mujale polnud minna, kui sinnasamasse põrandale. Tol ajal oli ikka Eestisse. See ei olnud mitte iga päev muidugi, aga te küsisite drastiliselt, et ma sellest drastiliselt, mida me nii see oli kord, sellepärast et kui sa pead nii palju tööd tegema, siis keegi saanud ennast nagu lõdvaks lasta. Ja teiseks tervis ei pea vastu, eks muidugi, meiega vahel lõõgastusime, aga, aga peod, ansambliga vitamiin, sugugi nimed. Selles mõttes oli teil, Jüri, mitte, oli väga kõva kord seal oldiga trahviti igasuguste asjadest täitsa hiljaks, seal midagi tegid ja nendel tegemata ja kohe rahast maha ja egas muud moodi ei saanud ju. Aga te olete ikkagi, eks ole, A-kategooria selles mõttes tarifitseeritud ansambel. Tähendab pärifitseerimine oli sellel ajal, kui mina olin keskkooli ansamblis Omega, siis me käisime Tarifitseerimistel. Vitamiin ligimene hääl ei olnud Tarifitseerimist enam ei olnud. Siis oli põhiline Survale vaheli must antuuraks nimetati seda muud muud muud võimalust ei olnud. Kolhoosi esimees kutsus kruuseumiseks. Kuidas te Eesti inimestele ära ütlesite, siis kui jälle jõuame tagasi, see siibri koht või kõrini moment kätte jõudis, et nende skulptuuri majadest oli villand. Ma usun, et pakkumisi ja ettepanekuid ikka teile tehti, aga te vaatasite ringi mujal. Kuidas äraütlemine käis Eestist tuuritamisest loobumine. Seal oli ju väga järsk üleminek, kui ma vitamiinist ära tulin, siis ma läksin muusik, seifi. Põhisolistiks oli Tõnis Mägi, mina oleksin teiseks solistiks ja nemad käisid sellel ajal ainult Venemaale. Ka Tõnis Mägi. Mina ei tea, kas ta nihukest nõndanimetatud süldimuusikat üldse teinud ongi. Nemad olid ikka kontsertansambel juba mööda Venemaad ja mina sain nende kõrvale ja asusin kogema, mis tähendab mulle suurel laval. Kuidas see saamine käis, muusik seifi, et praegu tundub rääkida, sest see kõik oli nii lihtne, eks ole. Te ei pannud mind tähelegi, kooliajal oli ees juba jälle minul. Minul veel. Et kui ma peaksin tänapäeval tulema mingi komisjoni ette hakkama nagu siin superstaari omad nullist pihta, ma kardan, et ma ei oleks kunagi sinna läinud. Ma pole sellist iseloomu, aga. Ühesõnaga, vend rääkis ülejäänud bändimehed pehmeks, ütles, et õde on mul hea laulja. Õde oli siis juba ülipopulaarne laulja Eestis me ju räägime pärast seda, kui ta minister ei olnud kellelgi vaja midagi tõestada vaid see oli selge, kuid kahelgelvast. Ja see koht nii-öelda oli bändi selles mõttes olemas, see teise laule kohta mõtlen. Eks muidugi tänu vennale, mõnes mõttes, aga teisest küljest meil ausalt öeldes tõsiselt kunagi küsinud, et mis tema sellest arvas, aga kuna sellel ajal oli ikkagi Venemaal kombeks teha kolm kontserti päevas ja kui sul on kedagi abiks, siis sul on ju lihtsam seda vastu pidada. See on juba üks asi. Kontsertide iseloomu mõttes see maailm, mis nõukogude liidus koos muusik seifi ringi rännates avanes, oli totaalselt midagi muud, mida siinsete süldipeod endast kujutasid. No loomulikult seda ei annagi, neid ei saa võrrelda halvas mõttes. Kui meid on ainult väike miljon-poolteist, siis on seal iga linn praktiliselt Milhjad ja sellel ajal, kui staadionipilet maksis kaks rubla või kolm rubla, igas linnas sai staadionid, on seal viis, 10000, no siis sellel ajal Eestis oli võib-olla aint lauluväljakulgi programm ja sa olid ikkagi kontsert, artist sa tulid lavale, sulle plaksutati, ma ei halvusta tavalist, meie tantsupidu. Me teeme siiamaani seda tööd, Eestis on üks töö, aga kontsert suurel laval kontserti anda, see on hoopis teine. Kui hästi te mäletate esimest, Venemaa kontserte? Nii-öelda seepärast, et ma ju pärast tippi kooli esimese aasta Movilaga käisin juba ka Venemaal, aga ma ei olnud nagu veel nõndanimetatud tuntud artist, ma olin lihtsalt artist. Tõnismäe kõrval hakati mind juba natukene nagu tähele panema. Kas seda, kui laulud lumes ikkagi tegi oma töö, ma peaksin jälle, ütleme Eesti televisioonile, suur aitäh kummardus ja selle peale. Kui teie seda filmi olete muidugi näinud, siis seda näidati üsna tihti ka kesktelevisiooni ekraani peal ja see oli midagi uut. Ja ta on tõesti siiamaani vaadates ikkagi see on nagu terve video videorida, mida iga päev nagu ei tehtud ja ma sellega hakkasin kohe nagu silma ja pärast seda tuli ka kohe Pasodikud. Oi Pavarotti, aga see salvestus on samamoodi tehtud ju Eesti televisiooni poolt kesktelevisiooni jaoks nagu muusikafilmina. Ja see nõndanimetatud ilusalt töötlus lennutas mind nagu estraadi taevatega, kes televisioonis järjest hakkasid tulema nagu kutsed erinevatesse saadetesse ja tegelikult on siiamaani Venemaal või üldse siin Eestis ka, kui sind talle meedias või televisioonis ei ole olemas, võid laulda nii hästi kui tahes, seal keegi lihtsalt ei tea. Ja kui sul hakkasid juba kutsutamasin tähtsamatest saadetesse, mis olid, no siiamaani ikkagi uue aasta saade on igal pool tähtis. Venemaal siis olid igal neli kord aastas oli aga nii ok nagu kutsuv tuluke, eks, kaheksas märts-maipühad, siis tulin novembripühade ajal uusaasta, kui sa nendes olid. Järelikult sa juba olid kedagi sellepärast et sinna lauljaid valiti ikka väga tõsiselt ja teiseks ka repertuaar, vot nüüd ma olen niuke. Siis ma olin noor ja rumal, eks ju. Siis ma arvasin, et mul on vaja mingit änksi maine Runki või diskot või ma ei tea, bankid panna. Aga seal oli kindel. Aga kui oli heliloojate liidu liige, nii sõnade autor, muusika autor ja kui see kunstinõukogu oli selle loo ära kinnitanud ja siis esitajaks pakutud sind ja sellise närlons, siis sa said, sina saad, kui sa olid nende artistide hulgas, keda siin üldse näha taheti, nii et seal ei olnud midagi mõelda ja tänu sellele on nii mõnigi mulle jäänud ka eluks ajaks peale võib-olla. Pavarotti esimeste kolme hitti, mis mul on see ainuke lugu, mis me nagu ise tegime, teised olid ikka juba toimetajate poolt pakutud, nii et see oli kindel kaup ja kui see ära näidati. Aeg on näidanud, et tegelikult need olid head loot, võib-olla mina siis ei saanud aru, et see nii ja ma mõtlesin, mis niux lihtsalt laule laulda. Ühesõnaga väga paljude valida repertuaari osas tollal siis ei saanud. Nendel tähtsatel telesalvestustel mitt. Aga need suured kontserdid koos muusik seifi, paljudel oli seal nii-öelda sõnaõigus, mida teie laulate või kui palju ta laulab. No eesti artistidel tegelikult sõnaõigust oli väga palju või tähendab, minul ei ole kunagi keegi keelanud laulmas seda või teist või kolmandat laulu, loomulikult me elasime nõukogude ajal, loomulikult me teadsime seda, et me ei hakka midagi laulma sellist, mida tegelikult tõesti ei tohi laulda, kuna mina olin rahvas May laulnud midagi riigivastast, ma olen ainult elupäev armastusest laulnud ja olen õppinud ära paar laulu nagu rahus töösti õnnest. Seal on lihtsalt niuke tore paber, majandussa pidid selle kava ära kinnitama kava esimeses osas olid rahulaul üks laul, võib-olla seal mingi sõjast natukene ja edasi tuli juba esimene kolm-neli lugu, kui need olid kirjas, ega keegi neid kunagi kuulata ei tahtnud, seepärast need tuli lihtsalt vaatusel üks kord võib-olla esitada, kui keegi seda kuulda tahtis. Tavaliselt keegi küsinud, ju, sai tervet kava läbi jäänud, vaid võeti valikkused numbrid. Sest et nõukogude ajal oli kunstinõukogu temal selle kava ära kinnitanud, siis oli kõik juba korras. Ja tavaliselt kui sa kuskile läksid, siis olid juba paljudes kohtades öeldi, et ärge neid kindlasti laulda. Edasi juba laulge, noh ma ei saa öelda, et mind oleks keegi sundinud midagi laulma ja oleks võib-olla rokkansambel ja pikajuukselised ja nendel oli rohkem pleeme. Aga minul, minul ei olnud selliseid probleeme. On teil olnud endal ka nii-öelda lemmiklaulumeistrit, kelle laule, et teil on meeldinud laulda, et te tunnete ära, nende looming on teile sobib. No need lood, mida mina olen laulnud nii Eestis kui Venemaal, nuudli nüüd on kõik nii erinevatelt autoritelt, et ma ei saa öelda kedagi, et mul oleks mingisugune ihu ihu autor olnud, et paljudel on, kes laulavad ühe, kui ma ise looks laule, oleks lihtsam, aga sellist, kes oleks nüüd minuga lühend, on niimoodi öeldud. Aga kas ühel hetkel masinavärk läks tööle niimoodi, et toodeti hitte, superstaar Anne Veski jaoks? Ei, no loomulikult oli see aeg, kui sa oled ikka ülipopulaarne, sul on iga kontserdiukse taga on kari noori heliloojaid, kellel on lood, lindid, kõik kaasas, palun laulge seda, palun laulge seda palun laulge, sedasi sa korjad selle kokku ja kui sa sealt mõnegi läbi mütsid kuulata. On juhus ega saanud ka väga toredaid heliloojad, näiteks kui te teate, on olemas Leningradis või Sankt Peterburist, selline tore laulja nagu helilooja Igor karnelukest praegu väga palju ka tuntud filmidele, muusikat ja omamoodi, meil oli olnud mitu kontserti tolleaegses Leningradis ja jälle kõik tahavad midagi sulle pakkuda ja siis oli tema oli viimane kord mängin mänginud ja näiteks jumal jälle viitsi kuulataks juba laiali. Istu maha, kui ta mängima hakkasime, tund aega kuulasime, kuidas ta laulis, ma teadsin juba ette, et tas tuleb endalt lauljast ja väga suur ellu ja, ja ta on tõesti suure jälje ja mina laulsin ka tookord mingi, ma ei tea, viis või 10 luudema. Nii et noh, on juhuseid, et sa saad toreda heliloojaga kokku, ta oli noor poiss, erinevaid teid pidi, sa tunnetad, Raivo, kas selle inimese muusikast midagi saab, sest ta ütles, kui sa laulad noorel eelile ja muusikat, siis sa pead seda kuidagi läbi oma tutvuste pressima, pidin seda ütle, eetrisse võetakse tuntud heliloojad, kirjutasid laule ja sulle anti siis oli kindel eeter, aga kui sa tahtsid midagi oma läbi suruda, siis vahel sa ikka Anne Veski ise on kunagi ka, võtan paberi, et ma kirjutanud ühe laulu. Ma olen ühe laulukirjutaja. See oli Artur Alliksaare Luunetusele tuur mul siis pähe tulid, mõned sõnad olen ma veel ise kirjutanud, aga ma ei ütleks, et ma mingi üürikirjutajale. Et lihtsalt mõnele on antud, mõnele mitte ja, ja, Ma ei saa nii-öelda, et mul lauleliseks hinget hommikul ärkan, üles taandlema, paberile panna, vahel midagi heliseb, aga ma ei oska seda paberil niimoodi panna. Hommikuks on läinud kuul. Seda, et teie karjäär väga hästi sujus, näeme me tänasel päevalgi, aga, aga kas tookord anne tuli ette kaigaste kodaratesse loopimist ka, kas leidus inimesi, kes töötasid ühel või teisel viisil vastu, et kellele te millegipärast ei meeldinud ja kellel oli piisavalt võimu, et käsi ette panna? No loomulikult on naljakas rääkida, et kõik on elus nii tore, ilus, aga mul on lihtsalt selline ajuehitus antud jumala poolt, et mul halb läheb meelest ära ja otseselt kaikaid võib-olla kindlasti keegi kuskil midagi, aga ju see tank on nii tugevalt läinud, tee juba levinud eriti häirinud. Mulle lihtsalt ma otsin inimestega koostööd, kest minu jaoks on nagu valged, teised mustad, see valge tahab muga suhelda. Ma olen sinnapoole. Ma ei hakkagi sellega üldse kaigast vedama või konflikti arendama, et ta võiks mind millegagi segada. Ja see, kui keegi midagi kuskil loppis, ma ei pannud tähele. Kuidas teie tipphetkedel Venemaal või N liidus tähistati edukaid kontserte või, või mismoodi toimus nii-öelda kulissidetagune elu, kui me näiteks Gunnar Grapsi kohta oleme kuulnud ühteteist päikeselised rokimehed ja sellega käib kaasas kohe kindel kuvand. No juuda ikka seal hotellis ja bussis ja möll käis. Kuidas teie? Pühakud, meil keegi ei ole, väike viinavõtt käib ikka, kui on edukad kontserdid olnud ja väiksed blanketid ja, ja tegelikult ju on teinekord väga raske isegi ära öelda, sest et kui te kujutate ette, et stele staadionitäis rahvast välja müüdud, siis oli see nagu nagu rahvavene keeles on nagu Kuljanka, kõik tulevad kokku, siin müüakse saia, naabrijutuga ühed panevad õlut, ega sealt mingit suurt viina joomist ei olnud, ma ei räägi, see on selline nagu meil nagu laulupidu või ma pean selle platsi kõik kõik tunud oma müügiga, millega said inimesed tulid kokku inimestele imelikud ja loomulikult venelastelt, selles mõttes on iga kord, kui sa kuskil lähed enne kontserti ja see on loomulik, et kas siis linnapea või, või klubi juhataja või kes seal kõige tähtsam on see, et ta võtab sind vastu viisakalt, et tal on väike laud kaetud, see on külalislahkuse, et võib-olla ta teinekord on täidetud põrsas sinna tehtud ja selle ümber on loomulikult antakse ka alkohoolseid jooke, see on külalislahkus, see tähendab seda, et me pidime ennast silmini kuskil seal tõmbama. Aga kui see sul oli juba kolmas kontsert ja ikka üht ja samamoodi ja no eks võib-olla siis kuskil hakkas mõni päev. Aga kui tavaliselt ühes linnas oli, vahel olid nagu ütleme, mingi kümmekond kontserti ühes ühes linnas, siis pärast seda loomulikult tehti bankett ja loomulikult istuti ja loomulikult peeti piduja ansamblid, vahetasid muljeid ja said hästi läbi. Meil olidki omad eesti kontsertid selles mõttes, kui näiteks mitu eesti ansamblit sõitis kas siis kuskile simmer linna või kuskile kaugemale või Eesti kultuuripäevad loomulikult, et alati alguses ja lõpus on pakett lihtsalt nii käib. See on arusaadav ja igati mõistetav, aga aga ma pean elu all silmas ka seda, et kuivõrd lastel rahulikult oma eraelu elada, et fanaatilisi fänne, inimesi, kes jälitasid või, või kasvõi heas mõttes käisid, tõid fännamas ühes linnas järgmises linnas, kolmandas linnas sõitsid kaasa selliseid tekkis ka. Ei, no üks kindel fall trump oli mul loomulikult Moskvas, need olid üks selline noorte noored neiud ja noored, aga nad olid loomulikult need fänne. No mina lähen usanud nendele inimestele endale midagi kuskilt nagu puudub, mitte halvas mõttes. Et kas nad on lastekodust olnud või purunenud perekonnad ja nad leiavad nagu väljund selles, et nad hakkavad nagu fännavad seda ühte artisti ja nendel tekib oma sõpruskond ja siis oli seal mingi kümmekond noort inimest, nad käisid kõik kontserdid, mis meil seal solid ja Nad pidasid kaklusid. Kui mingi teine rühmitus üritus ka öelda, et me oleme nüüd nagu Anne Veski kontserdile, siis nad läksid lausa kallal. See on meie artist ja kogu lugu, siin oleme meie tähtsamad. Lõpuks nad kasvasid nagu suurteks ja, ja olid täiesti soliidsed inimesed ja tulid juba näitasid oma abikaasasid ja lapsi. Nii et sellest niisugune pisike pätipesakond, nagu nad olid, nagu ma nimetasin, tulid väga soliidsed tõsised inimesed, kes siiamaani käivad veel kontserditel, nii et eks on muidugi koju sõidetud, mu ema juurde sõidetud ja on kohvri ukse taha tulnud ja ja kümmet asja, aga see on lõbus nagu tegema. Kui kallis oli tulla Anne Veski kontserdile? Palju see pilet võiks maksta või oli see info teie jaoks üldse olemas? Ei, no nõukogude ajal ikka kolm ja neli ja ma ei tea, palju neid rublasid seal staadionil oli palju hoolt ja me saime ju me olime ju kõik riigi palga peal, ega meie palk sellest ei sõltunud sellel staadionil mingil määral, kui pillimehe punkt nõndanimetatud oli 10 rubla, siis staadioni peal sai, said 20 rubla nagu kahekordne, mida suurem saal oli ainuke, võib-olla minul oli ütleme, kõige suurem vene keeles ka see tähendab, et kui sulle sinu laulja ma ei tea, kas oli 18 lubasid staadioni peal sain kaks protsenti, 30 rubla, siis ma sain selle juurde veel 50 protsenti sellest, et ma olen väga meisterlik, siis ma sain selle eest juurde. Ma olin nagu see sõnameister ka lavale teadvustasin oma laule. Nii et kokku lõpuks tuli mul mingi 54 rubla ja see oli väga kõrge värk. Ühe kontserdi. Millised teie kokkupuuted toonaste võimumeestega olid, kellega ta kokku puutusid toonasest võimu seltskonnast? Karl Vaino ütles mulle küll, aitäh, kui ma siin meie ohvitseride maja laval laulsin ja temal tuli pärast kõnet pidama. Ega suured parteijuhid, ega nendele nii väga ligi ju ei saa seal joig ja terve suur turvasüsteem ja et me nüüd me saime ikka rohkem kokku kohalike linna juhtkondadega kohaliku linna partei esindajatega ja selgub, et Leningradi praeguseni Sankt-Peterburi kuberneri mad jõnkaga saades veel üritusel lihtsalt kokku, ta tuletas mulle meelde anne, kas sa ei mäleta kunagi Kasahstanis selgus, et siis ta oli Kasahstani oli ta esimene komsomolisekretär ja loomulikult siis meie laulsime ja meil oli olevat ühine õhtu olnud ja aga katsu sa kõike mäletada, eks ju. Nüüd on nii suured inimesed, et selles mõttes mul on raske öelda, kellega ma olen kokku saanud, kellega ei ole, siis me olime kõik noored ja ega, ega meie otseselt ju partei juhtkonnale kui ka nemad ei tuld meiega rääkima minuga rääkima. Millega te väitsite seda aega, mis jäi tuuri bussidesse siis, kui ta ühest Venemaa otsast teise sõitsite Mingit pikki bussi ja rongireisija meil ei olnud, sellepärast et sellel ajal lendasid ka lennukit ja sõitsid ka rongid ja linn on nii täis tikitud, et sellel ajal tehti väga kenad marsruudid, et nagu öeldakse, ühe piirkonna töötasid läbi, siis oli kõik see plaan tehtud ühe piirkonna peale, siis sa tulid koju tagasi, et me mingit kõiki, et ma sõidaksin siit rongiga Vladivostoki siukest asja, pole kunagi olnud. Seal seda tehakse lennukiga ja hotellid anti siiski selle aja kohta parimad, mis neil anda olid. Nii kaua, kui sa oled populaarne artistist, leitakse kõik siin selles linnas, mis paremat olema. Nii et. Ja öelda, et mul oleks ajudele hakanud. Loomulikult see oli füüsiliselt väga raske, sellepärast et kui sa, see oli tavaks, no et mitte ainult mina, vaid lihtsalt ütleme reede laupäev, pühapäev, kui sul on iga päev kolm kontserdi soolokontserti, mida sa ikka laulad pillimeestega mängite, võtab lihtsalt võhmale ja võtab hääle ära ja siis põhiliselt kui oli 10 kontserti läbi, siis ma läksin jälle kuskil arsti juurde, siis mind turvutatiiv alati midagi kurku ja siis panid jälle 20 tükki. Nii et kõige rohkem olime määra 12-st, kuut 10. Aga see ei tähenda seda, et meil oleks olnud igav, meil iga kord olime kuskile noh, näiteks teed kuskil Garaganud taas 20 kontserti ja sa ei jõuagi oomika, vagad jää, lõunaks lähed jälle prooviale, õhtul jälle teeb ja kaks või kolm kontserti. Ja me olime siis nii noored, et seal oli kõik nii tore ju, kui sul ikka kogu aeg plaksutades, mitte keegi mina ei usu neid inimesi, kes ütlevad, et ta ütleb sellest karjäärist ära, sellepärast läheb kõik plaksutavad mull seisu täis. Isu saab millestki muust täis. Kuusindiga kätel kantakse sellest vaevalt kellelgi nii väga isu täis saab. Kuidas see tüüpiline Kawasel Garagandaal spordihallis välja nägi, kuidas kõik pihta hakkas ja kuidas see lõppes? Keegi konferentsee oli, kes tutvustas, nüüd tuleb see artist või see ja see ansambel või. No see oli, kuidas nad ise tahtsid, ei, tavaliselt oli olemas jah, konsonant see sellepärast, et see andis sulle natukene puhkepausi nagu mõnes mõttes nagu naljamees juhatas kontserdi sisse, siis sa tegid seal ühe ploki ära ja siis ta tegi seal vahepeal nagu oma paar hõljetoni ja siis sa vahetasid riided ära, nii et tavaliselt oli mul kolm kostüümi kolm kordama, neid vahetasin ja nende kahe vahepeal siis kui ma seda tegin, oligi conference, lõbustas rahvast naljadega ja vastavalt kohale siis, kui vastav repertuaar ei midagi igal pool ühtsama, repertuaari praktiliselt tähendab repertuaari kujuneb sellest, mida sa laulad, kui palju sul juurde tuleb laule, mis saavad nagu populaarne väärseks ja need, mis on juba populaarset ilma nendeta sa ei saa, selle peale, rahvas tuleb, kuigi sina leiad, et võib-olla ma olen seda laulu juba 100 korda laulnud, aga inimesed ju ei ole sind kuulnud, need, kellele nad praegu oled. Nii et oleks tükk aega, kui ma sellest aru sain. Sinu kullafond on sinu kullafond, ei ole õnnelik, palju sul neid on, seda võid sa laulda iga päev ja iga Kellio kuni oma surmatunnini. Eks aastatega lihtsalt neid laule kogu aeg lisandus ja alati lükid sisse ka midagi uut ja vaatad, kuidas rahvas sellele reageerib, nii et see ei ole, et sa teed igal pool erinevad kava, mis Anne Veski laulud, mida tema, laulame, seda, mida temalt oodatakse, mida nad tahavad ja see ongi Anne Veski. Te kuulate raadio kahte saade on kõik puhuvad ja me jätkuvalt võõrustame roosiaia kuninganna Anne Veskit. Kui pikalt teie periood seal n-liidus tuuritamise osas kestis, see oli oligi taasiseseisvuseni välja siis tuli teie jaoks paus sisse või, või te suutsite selle momendiga niimoodi sujuvalt ületada? Elu koosneb erinevatest etappidest. Eluliselt muutub kui kuskil jah, 90.-te alguseni, kui me ennem käisime ikka mitmed Raineriga ja täis bändiga ja kevade ja sügise käisime vähemalt kaks-kolm korda välismaal esinemas, pool maailma läbi sõidetud. Loomulikult siis, kui see liit lagunes, siis ju tekkisid rasked ajad, kõigil läks kõik nii kalliks, et sa ei olnud võimeline enam kogu seda ansamblit ja tehnikat ise tassinud. Siia loomulikult ei tahtnud mina seda, et minu publik, kes mul on selles laias nuudli järgi, et nad mõtleksid seda, et ma nüüd jäängi ainult Eestist istuma ja kogu lugu selle jaoks tuli. Ma ei ütle, et see nüüd noh, eks ta natuke raskem muidugi oli, siis tuli niivõrd palju uusi telekanaleid nagu meil Eestiski. Siis tuli võtta jalad selga, esimest korda õppida, ennast müüma, uhkus maha suruda. Mina ei, usustaar, aga tulid ju kohale noored nagu teie, kes võib-olla mõtlesin, et me oleme juba muldvanad. Helgelt pole meil enam midagi. Ja siis tuli kanalitega nagu ise suhet luua, kohale minna ja, ja sidemeid luua. See oli võib-olla kõige raskem aeg, aga see sai kõik läbi tehtud ja, ja siis tuli varsti kätte see aeg, kus kõik noored tegijad said aru või nõnda nimetatakse seda nüüd Retla Raileks, et igal põlvkonnal on oma lauljaid ja oli, on ja jäävad ja, ja see põlvkond käsakus nende lauljatega ja mõttetu on neile selgeks teha, et need uued nemad, nendel on oma arusaam asjast. Aga niikaua kui need noored tegijad selle närvid siis jõudiski kätte nagu retrolaine mis annab tööd ja leiba siiamaani, nii et kõik telesaated loomulikult on palju vaadatavam vaadatava maad kui seal on esinejaid igale põlvkonnale, kui sa tahad, arvates on kõik juba statistiliselt kindlaks tehtud, nii et tuli jälle aeg, kus siis ei pidanud pakkuma, vaid jälle telefon heliseb ja muudkui jälle lähen. Kas uus aeg Venemaale uus rikkus aeglane on pakkunud ka väga ekstreemsusi, on kutsutud miljard ääride erapidudele esinema võib olla kasvõi ühe laulu pärast, et et nii-öelda, millal näär näeb ette, et tema sünnipäev või tema erapeol noh, need üks väike, ehk siis on see, et või tuleb kohale suur staar, šahlunud ühe looja lahkub, ma toon lihtsalt ühe praegu ekstreemse näite, ma kujutan ette, aga ma ei tea, kuidas tegelikult. Ei, no eks need pidusid on ju erinevad ja küllakutseid on erinevaid ta lihtsalt siis, kui see Nõukogude liit lagunes ja tuli nagu uus aeg, siis oli ka väga palju selliseid kriminogeensus seltskonda, kes esimesena nagu selle rahakoti juurde sai, kuidas ta sinna sai, see polnud minu asi. Aga oleme esinenud majades, kus on isiklik loomaaed, karud, hundid, no ütleme, et kohalikud loomad siis juba 90.-te alguses juba olid oma tallid, külalised võisid kõik ratsutada, enne kui pidu peale hakkas, siis oli noh, noh, meil pole näinud, et inimesel, lihtsal inimesel, äkki need on sellised asjad. Nüüd on juba kõik inimesed ühtemoodi toredad siis oli aru saada, et see raha pole võib-olla kõige ausamalt toodud, aga aga olen ka, kuidas ma nüüd esinenud peol, kus nagu öeldakse, nõndanimetatud nagu kriminogeensus, inimesed saavad kokku ja peavad nõu. Ja siis neljal seal lauldakse. Ja mõni mäletan, kui minu vastas istus, pillimised kuule. Aga kui nüüd teine rühmitus võtab relvad välja ja sihib siis täpselt EP. Aga kõik läks rahulikult ja siis selle pealikuga nõndanimetatud härrasmehega kutsus meid ansambliga veel edasi öösel diskoteeki ja siis tekkis küll nii naljakas olukord, kuna kõik ju teadsid, kes ta on siis tema otsustas kutsuda mind tantsule. Ja siis, kui te teete keset kõik see rahvas läheb selle disko põrandale, määrde siial tekib ring turvameestest ja mina kaheksa temaga seal siis tantsinud. Seal oli küll natuke naljaks, aga järsku neljandalt. Olete te kunagi jõudnud kahetseda oma suurepärase lauljakarjääri kõrval et isikliku elu on sedavõrd vähem olnud klassikalises mõttes kodus istumist, perekonda palju, palju lapsi ümber ma just mõtlen seda osa, et ikka palju ratastel olete palju lavadel röövib seda teist aega kvaliteetaega nii-öelda ära. Elu on elu, eks ju, kes teeb tööd ja kes kasvatab lapsi? Eks iga ameti peale on erinevad inimesed. Nüüd tagantjärele loomulikult, võib-olla oleks pidanud lapsi rohkem olema, minul on tütar õnnelikult suureks kasvanud juba? Jah. Ja et oleks võinud võib-olla olla, aga siis oli selline aeg, et ei olnud Ta kuskilt neid lapsehoidjaid nii palju. Nüüd ma vaatan, et uuel põlvkonnal on lapsehoidjad kaasas ja sõidetakse igal pool maailmas ja ka esinemistel võetakse kaasa, aga siis lihtsalt sellist asja ei olnud. Ma ei too seda vabanduseks. Lihtsalt nii on elu läinud. Võib-olla ainuke asi üldse, mida ma elus kahetsen, et mul ei ole teist last, ülejäänud mul küljega. Kuidas Eestis reageeriti sellele, et siit nii palju eemal olite siin meie kohta räägitakse ikka, et et eestlase lemmiktoit on teine eestlane ja vaadatakse naabri või mõne tuntud inimese edule natukene viltu. Ma kahtlustan, et see tunne on teile tuttav läbi aastate olnud. Vaatamata sellele, et meie esimene väga palju Venemaal tegime me alati ka Eestis tööd ja kontserte, me ei ole kunagi eesti publikumi jätnud unarusse ja sellist noh, kindlasti olid mingid marurahvuslased, kes kaugele oma kaugemale oma mätast ei näe, kes kellele ei meeldinud, see paljud artistid käisid vene moosi aga oli ka neid, kes leidsid, et see on väga tore, et meie artistid kuskil käivad ja midagi teevad. Ja me ei ole jätnud kunagi tuuri peale tegemata. Isegi selle nõukogude ajal kõik meie klubid, mitte kõiku pidu, ütleme suuremad. Me andsime kontserdi nii et meie kunagi nagu eestlaste kadunud ei olnud ja seda mingisugust suurt vastuseisu endale ma ei ole nagu kunagi tunnetanud, need on võib-olla mingid üksikud inimesed, see on juba nende endana. Me oleme teinud lihtsalt tööd kahel rindel, aga see, et kas keegi nüüd kadestab, et kas mul on midagi rohkem või vähem maa, pane niisugust asja üldse tähele. Aga vastupidi, on teil olnud probleemi Venemaal ükskõik, kas siis nüüd nii-öelda uuel ajal või varem, et te olete Eestist. Võib-olla ma olen vale inimene, kelle käest küsida. Esiteks ma ei liigu üldse sellises seltskonnas, kes, kellel jääks ajutegevusest natuke puudu, kunstiinimesed ja kogu see artistide seltskond, kes Venemaal eksisteerib, nad on kõik väga eri rahvustest arvates klusinlastest kuni listlasteni ja lätlased ja kõik ja kunagi ei ole artistidel, keegi ei ole sulle ette heitnud, et näed nüüd sa minema Eestisse tagasi, sellist asja ei eksisteeri, siis nad peaks kukkuma, artistid laiali saatma, sest et puhast venelast annab seal otsida. Kõik on kas kellegagi sekund või kuskilt olnud pärit teisest liidul oleks, kunagi on tulnud enamasti loomulikult Moskvasse elama ja ma business'it tegema, aga see jääb ikka rohkem poliitiliste tegelaste või kes, kes need seda maailma siin nagu öeldakse, niimoodi üles ärgitavad ja käritavad. Normaalne inimene ei mõtle seda, kui tal see laulja meeldib siis ta tuleb sellel laule kontserdile, see on jällegi kitsas ringkond, kes teeb endale karjääri selle pealt poliitika pealt, aga ei ole nii, et iga inimene hommikust õhtuni ainult mõtleb selle peale, et näed küll, need eestlased on paha. Mis teie mälestusväärsemad hetked muudesse riikidesse reisimisest on teie enda jaoks olulisemad? Kui ma esimest korda Taylons käisime, siis kui oli hall nõukogude aeg ja ei tulnud selle pealegi, et iga teine võimleja Taylamis puhkamas meile tundus, et me sõidame kuule ja tegime siin Viru varietees, siis nagu videot selle jaoks, et ja sellest, et kohaliku kolmas kanal televisioonikanal miskipärast tahtis Nõukogude Liidust esineb. Ja siis mina olin parasjagu nii tore ja ilus ja populaarne. Kui öelda, kui videomaterjali saadate, siis ühe ööga me tegime selle siin praktiliselt valmis ja saadeti sinna ja siis me sõitsime sinna. Tayland. Kallid inimesed, me polnud ju sotsmaades Mik olime näinud, aga nii kaugele pole kunagi käinud ja juba see pankur Dell ja siis meil oli selline õnnetus, et me võtsime meile, keegi ei öelnud, et noh, et välismaal võib ju aparatuur, kõik olemasolu me ikka võitsime kõik ise kaasa, ikka terve oma suure või ma ei tea komplekti, mis meil siis oli Piivi saadud, me olime nii õnnelikud, et meil on ka välismaa aparatuur ja siis, kui me hakkasime, siis õhtul pidime kontserdi tegema, siis see suur saal oli küsima nagu kus see lava, kus ärkan ja meil pole ju enne seda ka näinud, et kõik toolid võeti põrandas. Tähendab, need lava tehti põranda seest välja, tõsteti üles ja siis meie omad ütlesid, teate, et meil nagu midagi on puudu, valgust, värki, ja siis kui viidi poisikesena alla keldrisse, siis oli seda asja seal nii palju ei osanud igale, mida seal nimekiri on muidugi vaid näit näpuga seda, teist ja kolmandat. Tossu tuli pärast, nii et me ei saanud ise ei näinud lava pealt välja, aga see selleks tegelikult kolmanda kanali omanik või me jätame selle nimel. Ma võtsin kõiki külalislaastu haighi, kõik ukse peal kõigele vendi, pluss šampust, siis meil olid tehtud. Et saalis ei olnud mitte toolid, vaid saalis oli tehtud neli või viis täiesti kunstbasseinid, seal olid, ujusid kalakesed sees, seal olid värvilised tulukesed, kalakesed, siis oli tehtud palmi suur palm palmi jalge ja siis olid lehed ka keskel seisis siis jääst toonekurg. Ja kui see kõik oli niimoodi nagu ilusti valgustatud, siis kõik nad tulid seda Fays haigeid panid jumal seda šampust tulid vaatama ilusaid venelasi, ma kardan, sellepärast, et reklaam, kuigi meie saatsime oma videoreklaamid, aga siis telekas näidati ikka tegelikult mingit puhvaika viltidega. Venelased tulevad, eks me nende jaoks ikka natuke enne seda, kui see kontsert toimus, siis algul noh, eesti, noh, rääkisime vene ja inglise keeles, muidugi. Ja pärast, kui see läbi sai, see oli sellise hinge pingega, ma ütlesin, ma ei kujutanud ette, nad ei tea ühtegi laulu mitte midagi teha, mida me teeme, me laulsime ikka mingi kolmi ka pärast, kui nad nii pikalt meile plaksutada, küll me siis olime õnnelikud. Ühesõnaga, see oli kõik nagu imedemaa müüja. Korraks käis jutust läbi, et teie Eesti otsib superstaaristiilist, saatest läbi ei läheks või seda teed ei katsetaks oma ise loobuda. Ma ei tea seda, mida ma ei tea, võib-olla kui ma läksin uue aja noor võib olla, käituksin teisiti, aga praegu nii mõeldes tagasi. Ja teiseks, see on muidugi seal võimalus kõigile ennast näidata, aga on ka palju artiste, kes nagu kasvavad artistid, eks ütleme, aga kus sa sellel momendil läbi põrudega seal mingi kolm komisjoni liiget, kellel on igaüks, on ise maitse, neile ei meeldinud ja ütlevad sulle, kuule, sinu koht ei ole laval. Võib rikkuda inimese noore inimese psüühika väga ära mitte halvas mõttes, aga teine tööga areneb, areneb, areneb näiteks ma iseenda kohta võin öelda nii palju, et kui ma kunagi ei saanud sõna suust minu jaoks selle katastroofi, mis on see, et laval kahe laulu vahel peaks kolm sõna ütlema, olin valmis Lauma tunded peast mitte midagi ütlema. Aga nüüd on mul nagu öeldakse, see kõnepidamatus jälle. Et see on kõik elu ja muudab meid, nii et, aga et kui sind kohe eos keegi ära materdab, et see võib teha teinekord Aga võistlusi mingisuguseid oligi omal ajal ka. Mina olen rahvusvahelise laulukonkursi Sobot 84 kahe jah, selle esimese preemia laureaat, et need ei, no tegelikult veel elus mul selles mõttes pehma rohkem pole käinud kahes taktis, kus ma ka esimeses voorus rohkem meelde jäi ja teises voorus sain nagu finaalist kuskile. Järgmine oligi kohe summuti lahusti. Rohkem konkse kunagi. Et mingisugune võistlejanärv ikkagi oli olemas, nii palju, kui seda vaja sellises lauluvõistluses seda emotsiooni feelingut või olukorda meie jälle ei oska, ei ole adekvaatne kirjeldama. Lisaks, eks ma võistlejahing loomulikult olen, ega ma pole mingi kaotaja hing, aga see lihtsalt ei. Te küsisite sellise superstaari kohta, kus sa pead seisma tühja saali hakanikelegele laulma, vot vot seda ma ei kujuta ette, hästi. Aga samal ajal, kui sa istud žüriis, ma olen ise paljudesse riides loomulikult istunud, et tegelikult sa näed määral siiski ära, kelles on seda miskit ja kellel ei ole seda miskit. Me oleme igasuguseid müüte siin täna legende kontrollinud teie peal enamasti olete ta ümber lükanud üks, mida ma ei saa jälle jätta küsimata, on räägitud. Teie igipõline vastasseis Marju Länikuga, kui tõele see vastab ja kui palju sellest sisu omal ajal tegelikult oli? Meie vahel arusaamatusi ise olla seepärast, et Marion, minu venna esimene naine ja möla suurel ja ma olen marjule, kes on öelnud, et tema oli esimene, näitab nurgas panni peal liha, praetakse ma polnd sedagi elus näinud, ma eriline kokkaja ei ole siiamaani. Aga. See on rohkem kellelegi poolt nagu välja mõeldud, vaid me pole omavahel otseselt kunagi minu arust isegi mitte kakelnud, see on lihtsalt võib-olla konkurentsi, kuna elus sattus nii, et mina olin ees ja Marju tuli kogu aeg sinnasamasse järel, kus ma just alles olin olnud ja, ja mida tema nüüd, mingis mõttes, seda ma täpselt ei tea. Aga Pole kunagi kakelnud, aga ega me ei saa öelda, et me oleks kaks naiste raamatki õudsalt tahaksid teineteisega koos kohvi juua. Kõik inimesed lihtsalt ei sobi kokku, aga tegelikult mingit triivi pole kunagi olnud. Konkurents üldse räägime, jätame ilusaid riiult praegu kõrvale, siis kui te mööda nõukogude maa avarusi või siis Venemaa sõitsite, kas, kas siis oli olemas nii-öelda teile tollal ta ise tundsite, et võrdväärne konkurent, keegi ka naisartist, kes, kes noh, väärselt tõmbab publikut ligi ka mõnes mõttes. Ma ei tea, kas heas või halvas natukene kadestasite. Siis oli ju selge, Pugatšova on esimene, rattaaru on teine ja siis juba vahel mingi aeg oli veski. See siis tulid juba uued ja kolmandad, nii et need kaks esitähte on olnud kogu see aeg, mida minagi staadion olnud. Ülejäänud on kõik tulijad tulevad ja minema. Kas nemad olid alati teiste ees? Nemad olid alati minust. Mis on nende nõks, et nemad sees olid? No esiteks olid nad juba kauem laval olnud ja natuke vanemad ja nendel oli juba selline kõva alus tehtud, aga nad olid ka fantastilised artistid, selles mõttes, kes suutsid laval olla surevad laolal tunni tänase päevani, arvestades nad on minust vanemad. Katsu sa järgi teha, ega need on lihtsalt unikaalsed inimesed, kindlasti maaga jälgisin, mida nad teevad, ja vaatasin neid respekti tundega. Mis teie enda silmade läbi on olnud strateegilised, kõige tähtsamad lood teie repertuaaris läbi aegade? Asi olla strateegias, vaid asi on selles, et elu on näidanud. Kui sa tuled ja sind märgatakse, siis need esimesed lood, millega sind märgati, nii et jäävad igavesti, ta võib pärast teha imet maal. Ikkagi on need esimesed toredamad, armsamad ja kõige paremat. Nii on mul Venemaal kolm lahoiani, on mul Eestis on veel kolm laulu, mida laulan, ma arvan surmatunnini. Ja jumal tänatud, et see nii on. Mida kõik peaksid teadma ja nad on, no Eestis ikka öeldakse, pilet, võtmed ja Roosi, näed, Piret võtmendroosel. Tähendab roosiaia kuninganna jätke võtmed väljapoole ja kõik need, mis vitamiiniga tehtud, said sealt, et siis oli need, kuidagi jäid, eks ju. Aga Venemaal on ikka loomulikult tasandik, ruttu juba võrut. Raadavad fašismi, need on niuke kolm. Need ülejäänud võtsin ümber joonistada mida tahes, kui need kolm ära laulvat lubab iganes. Kas teil on õrnemad ka ettekujutust, kui palju on läbi müüdud teie plaate suurel Venemaal just eelkõige ilmselt tänasel päeval selle üle peetakse piinlikult. Arvestuste number on enam-vähem teada. Aga siis, kui oli see klassikaline vinüülide aega ja 80.-te periood on teil ettekujutus nendest numbrist. Absoluutselt ei ole minul ettekujutus nendest numbritest, sest nõukogude ajal keegi muljet ei kandnud ja ema ei küsinud ka seepärast, et minu palk sellest ei sõltunud. Ja praegusel Venemaal kumadil, ausalt ütlen, mina müün plaadi materjali ja lepinguid mind pärast, teda ei huvita, palju te neid müüte. Kas te üldse neid müüte? Sellepärast et sellel järge hoida taga, see on võimatu ja mõttetu, tegid. Aga seda ikka teate, millal viimati album teil Venemaal välja tuli? Millised plaanid Eestiga seoses on siin hiljuti ilmus laiv CD kontserdist, mille te andsite kevadel linnahallis. Mida teilt veel oodata on? Kui täpselt teie plaanid selles osas on? No ma peaksin digiboksile plussile ütlema, suured aitäh selle eest, et nad korraldasid tõesti suurepärase, kuna sai 30 aastat juba nagu laval täis olnud, eks ju, kui me võtame 78 sellist pidupäeva. Korraldades mulle sellised ilusad kontserdid, vaevalt et lähipäevil sama ilusasti vormistatud, kujundatud saun kõik panid oma käe alla ja kõik tuli väga ilusti välja ja ansamblile veel kord suur aitäh ja kõigile. Et vaevalt, et ma nüüd kohe selliseid kontserte tegema hakkan, aga tahaks teha ainult seis. See on teinud juba elu raskemaks, sama pundiga lähme loomulikult Moskvasse, teeme ka veebruaris kontserte, meil on nüüd saanud traditsioonis Moskvas trelliteatris teha iga veebruar ka kontsert aga lihtsalt, et nii ilusti, nii nagu see oli linnahalli laval. Vaevalt et ta välja hakkab nägema, aga peaaegu sinna. Ei, tegelikult me tahaks pundiga käia veel Venemaa suuremates linnades, see oleks nagu minu unistus, aga kõik oleneb sellest, kuidas meil esimene kontsert läheb veebruaris. Kuidas ajakirjandus selle vastu võtab, kuidas organisaatorid seda näevad? Igas tekib neid, kes oleks huvitatud sellepärast et. See kõik maksab raha. Kui inimesed leiavad, et see on kasulik, siis nad võtavad selle ette, nii et see ongi minu plaan teha umbes sedasama, mida tegelikult sai 30 aastat pärast koodi. Praegu on teil olemas ka pakkumine mõnest vene telekanalist mõne mõne saates mõnes saates osalemise osas. Et te teate ette näiteks, et 2009 maikuus olete te telekanali ekraanil või peate osalema mõnes projektis. Ja kas näiteks aasta lõpp on teil ära broneeritud esinemistel? Eetris me olime pidevalt mingite saadetega, aga eelmise aasta sügisel oli selline fantastiline projekt, tõi superstaar, ETV-l on selline kanaliks võeti vett, kus ma terve sügise olin Moskvas ja osalesin selles shows, mis ausalt öeldes muidugi andis jälle suurt tuult tiibadesse, jälle nagu ma pean ütlema, et väga oluline, et sa oled koodi kraanid ja praeguse plaaniga läheb kevadel edasi uus superstaari erinev variant sellest, mis oli meie oma kuu praeguse seisuga ma olen jällegi osalema kutsutud. Ma ütlesin siiamaani ja sellest, et mulle see asi, see ongi nagu kõige suurem projekt kevadeks, aga uue aasta esinemised? No selle kohta, et ma olen iga aasta esin Tallinnas kõik need hotellid meil siin läbi ja teatamine, arst, mina pean väikse pausi ei saa kogu aeg ju ühte sama asja teha ja vaatan pärast küsiti, mida ma tegin. Tööpuudust ei ole, ärge seda nüüd muretsege, ma lihtsalt tahtsin midagi teist natukeseks leida. Me paneme selle jutamise lõppu mängima täiesti uue loo. Selle kohta loodaks Cap väikse kaasa sõna saada, mida see endast kujutab, kuidas valmis saanud, kelle poolt? Ma just nimetasin, et käisin sellises projektis nagu sina superstaar ja see oli laul, mis kõige rohkem minu esituses sai kõige paremaid hindeid. Ja nüüd on lihtsalt see on eestindatud variant ja laulu pealkiri, ingleid liin. Anne Veski oli meie külaliseks, raadio kahes oli suurim rõõm teid siin vastu võtta ja natukene aidata siis ennast järgi teatud küsimustes, mis Anne Veski isikut Eesti ja Nõukogude Liidu popmuusikas puudutavad. Ma soovin teile toredat aasta lõppu hilisematele. Suured tänud.