Ärgaks piknikul täna hommikul diagonaal kuulajad, laupäevane päev ja härnuks piknikul saade on taas alanud. Enne veel, kui jõuame tänase külalise juurde soovima kõigepealt palju õnne kõigile neile, kes said sellel nädalal kätte lõputunnistused või teevad seda täna erakordselt hea meel kõigi teie üle ja vanematele ka palju õnne nagu selle selle pika protsessi üleelamise eest, aga tänase saate külaline, Ta on mees, kelle muusikat ma olen täiesti kindel seoses nende kümnete, sadade ja tõenäoliselt isegi tuhandete lõpupidudega, mida on võetud siis, kas lõppenud nädalal peetakse sellel nädalavahetusel või eeloleval nädalal on mängitud korduvalt ja korduvalt. Tere hommikust, Sven Lõhmus. Tere tulemast. Väga hea meel sind näha, muide, kuule, millal sa, millal sa viimati said lõputunnistuse ja lõpulilled. Sain järsku aastal 94 ja aga tegelikult lõppu lilli elema viinud ikka päris tihti ja ise sina võtsid vastu 90. aastal seal siis pedaja ja ma arvan küll, jah, vahepeal ühtegi teist lõpetamistel olnud, jagatud ei, tegelikult igast asju on vahepeal lõpetatud, aga mitte mitte ülikoole. Ma ei mõtle neid asju, kus sa oled saanud selle eest, et sa jõudsid kosest alla, eks see mure ei. Aga sinu need lennundus õppinud, ma püüdsin kohe nagu nendeni jõuda, need on, need on kuidagi maha joostud teema või ei, ei ole maha joostud teema. Seal antakse lendurid, unistus, lendurid, mis ei ole mitte mingil juhul lõputunnistus, vaid alles sinu lenduri pikali, äri algus, nii et jah, seda ma kahjuks ei ole veel hetkel. Aga näen vaeva ikka endiselt selle, selle, selle mõttega, et ma võiks edasi õppida, küll me jõuame sellest vaevanägemisest rääkida, mujale sa kusagile sisse astunud ka vahepeal ei ole. Sa mõtled parteisse või partei puhul ka jälle? Ei, parteitu, olen. Ja kihku õppima kuhugi minna. Avaldus on laua nurga peale valmis, et kuhugi kõrgemasse asutusse, see seisab mul ees, sellepärast et midagi on silmapiiril, aga ma hetkel ei tahaks sellest praegu rääkida, sest ma ei ole kindel, kas ma lähen. Aga õpitoa peab terve elu, see on nagu te kuulete, meie saates on täna külas müstik müstik möödunud ei ole kahte ja poolt minutitki, kui ta juba on jõudnud teema, millest ta rääkida ei taha. Selle eest, et ma lihtsalt ei ole veel kindel, kas ma lähen õppima võimite. Sven selles saates siin, mis on eetris juba teist aastat järjest käivad inimesed, kelle puhul R2 piknikul saated toimetusel mille koosseis raskete aegade tõttu olen mina üksinda, on usku sellesse, et nendest inimestest on tõenäoliselt juttu meie armsas koduvabariigis ka 10 aasta pärast ja, ja, ja mööduvad aastad nendele inimestele teevad ainult lakkamatult head. Kui pikalt sinul kalendris plaanid paigas on? Sa mõtled, et kava plaanin üldse tegutseda? Ma ei mõtle seda, ma mõtlen seda, et kui pikalt sa oma asju ette teada mõnda asja tean pikemalt mõnda asja, mõni asi selgub hommikul ärgates ja tihtipeale minu elu ongi selline, et paljud asjad selguvad hommikul ärgates. Et muusiku elu ja töörütmiga suuresti sõltub kõigist teistest taustsüsteemist kõigis bändidest kõigist oma nii-öelda mänedžer bändi iseärasustest ja, ja noh, mis seal salata, see on töö inimestega ja ja töö ise loomudega, nii et ega see alati ei ole kindel. Ja astud hommikul uksest välja, et ma olen terve päev stuudios, teen tööd ja me hakkame salvestama näiteks Lauraga uut plaati, see ei ole alati nii, et võib juhtuda hoopis see, et tuleb ma tea, päev otsa kuskil mingis muul rindel rabada, nii et mõned on need hetked, kui Laura ütleb sulle Sors veel, ma täna ei tule, mul täna ei tule mina randa panema. Sulikuga Ma lähen randa, no nii ei ütle keegi vist, aga, aga tihtipeale jah, ei ole inimestel häält või on liiga väsinud või, või on mingid muud logistilised probleemid ja ja noh, tuleb teha siis midagi muud ja noh, leida see miski muu, mis asjad need on, mida sa ette tead? Ma tean seda, et me kunagi sureme ära see on kindel, aga tegelikult selle nimel või selle mõttega ei tohiks kunagi elada, aga selline nali naljaks öeldud, aga aga tegelikult, ega muud peale selle, et on mingisugused kindlad projektid, mingid kindlad tähtpäevad millest tuleb kinni pidada, nendest nendest tuleb, nendest tuleb hoolida. Sa tahad öelda praegu seda, et sul on 12 2013.-ks aastaks planeeritud kaks bändi, üks kevadel, teine sügisel, mõlemad peaksid olema uued, ma tean seda väga hästi. Meil algab see aasta augustikuus tuur koos Laura Tafenau ja vastase ja Urban Symphony'ga. Ja ma tean, et tuur algab seitsmendal augustil ja kestab kuni augusti lõpuni. Ehk siis minu teada 21. juuni 12 kontserti üle Eesti ja see on kindel ja, ja selle nimel me praegu teeme tööd ja noh, sellest ei saa üle ega ümber. Et need on kuupäevad, millest me peame kinni pidama. Aga pikemas perspektiivis ma mõtlen sellise aastate taha, on sul on sul sinna nii-öelda provotseeritud, nagu öeldakse, immuunsus keeles, nagu soovitavad karjäärinõustajad projetseerige, eks ju, kujutage ette, fantiseerige kujutame fantaseerime, et et ega mul kindlaid plaane ei ole. Ma arvan seda, et elu ise dikteerib ise mingisugused nii-öelda käitumisse ja ja olemise mallid või normid, et noh, ei saa niimoodi öelda, et et viie aasta pärast on mul viis last ja ma olen juba ühe korra abielus olnud ja lahutanud ja noh, ma ei saa niisugust asja ei saa ju keegi kellegile ja öelda, et see on nii, see tuleb ise läbi elada, ise läbi teha, nii et ma arvan, et kõik see seisab ees, lugupeetud kõmuajakirjanikud, need olid näited, mida praegu ärge asuge praegu uudisnupuga ja erinevalt sinust, Urmas, ma vist ei viiti last, päris ei tahaks, aga mune võis küll, jah. See on väga huvitav, et me saame rääkida minust, kahjuks ei ole see saade ja, ja, ja täna me kõik prožektorid oleme sinuga pööranud, aga sa oled, ei ole tulnud siia tühjade kätega, mille üle on, mul on erakordselt hea meel, sa oled haaranud kaasa ka üht-teist, mida me saate jooksul kuulajate huvides ka ette mängime ja sa lasid sisse sööta mulle ühe plaadi, mille ümbrust ma ei näinud, nii et seda saab teha tööd ise, palun. Ja see on selline hiphop, artist nagu Lupe fiasko, mulle hakkas meeldima eelmisest aastast alates vist see lugu oli seda super superstaarilugu, aga isegi 2007 Bloomi plaadiümbris on valmistatud aga see lugu Streets of Hieron, hästi siukse, mõnusa kerge Jatsuliku mingisuguse trummi-bassisugemetega selline lugu, mida võib alati kuulata, mis on minu meelest on värske. Et ta ei olegi siuke tüüpiline poplauljat, aga kuulame seda, kuulame seda. Ärgaks tänase piklikku külaline on Sven Lõhmus, Sven kui palju sa tegelikult lugusid kuulates jälgid sellest, millest laul käib? Laulja laulab. Kui sa mõtled nagu eelmist Räki, siis ma kuna see on selline natuke ikkagi tekstipõhine lugu, siis sa hakkad paratamatult kuulama seda? Ei, aga kui on väga selline ilus laul ja selline lihtsalt selline väga meloodiline näiteks nagu vanasti oli itaalia disko, eks. Et noh, sellist lõbusa nagu ei hakka kuulama sõnumi poolest, et ta on ikkagi mingiks otstarbeks mõeldud, eks. Kaunid ballaadid, et et ma hakkan seda teksti kuulama siis, kui see tekst ise minuni jõuab. Ehk siis kui ma tunnen kuulatesse, et vau, kui huvitav point on asjal, siis ma pööran seal tähelepanu muinsusikkagi pigem muusikas. Just tekstis ma mõtlen või tekstis jah, sest et tegelikult mina arvan seda, et kõiki siiski millegipärast arvavad, et nagu meloodia näo jah, on küll, aga minu jaoks ka ma teen alati meloodia ennem ja siis teksti. Aga siiski, kui sa sisu sellele loole oma tekstiga ei anna, siis see lugu jääb, jääb lahjaks. Nii et tegelikult ikkagi tekst on see, mis, mis nagu peab, peab olema väga hea. Aga kas selles mõttes tekst ja meloodia sinu puhul või, või üldse, kuidas sulle tundub, kas need on need kaks asja, mis käivad nagu kokku, et need on need asjad, mis teineteist leiavad, sellepärast et su kirjutada üle kuu uuesti täpselt, et tegelikult maid uisapäisa ühtegi lugu valmis niimoodi, et jube kiire, kiire, kiire kirjutab mingisuguse teksti ja nii jääbest ja pärast on hästi piinlik kuulata, et ma selliseid asju ei ole viimasel ajal või kas me üldse kunagi teinud olen? Aga võib-olla nooruse rumaluses küll, aga, aga hetkel ikka asi väga läbikaalutletud ja vägi väga läbi nii-öelda proovitud asi, et me isegi stuudiosessiooni käigus ma olen pidevalt tekste muutnud, et kas ei kõla nii hästi ja see kõlab hoopis sedamoodi ja see kõlab näiteks mingi siukse eesti laulu moodi, mis meenutab hoopis seda ja noh, et et oleks omapärane, et ta ei oleks, ei oleks millegi sarnane seal noored Eesti lauljad vahetevahel on kurtnud, ma ei tea, kas nad teevad seda praegu ka, kas sõnaga Online mure, et eesti keel iseenesest, laulmise jaoks on natukene selline raske või et ta ei kõla puhas virinud. Kui inimene ei oska laulda, siis ta ei oska üheski keeles laulda, et noh, mis vahet seal on ka minu meelest nagu jah, eesti keel kõlab ikka väga ilusti ilusasti ja ja kaunilt, et mina ei näe küll mitte mingit põhjust, miks mitte eesti keeles laulda eriti Eesti turu jaoks. Kas see Vahetevahel tabasin niimoodi soov iseenda lugusid ümber kirjutada selles mõttes, et vaadata, et näed, need sõnad oleks sobinud siia hoopis paremini. On küll jah, on küll, aga seda tean mina ise, et las teised teavad seda tõde, mida raadiost tuleb nii-ütelda, mis teinud natukene sõnasid teist mõeli, mul ei tule praegu, et ühtegi lugu pähe, aga, aga mul on selliseid situatsioone olnud küll, et kus on pigem oleks võinud nagu võib-olla hoopis teine mõte sees, et mul on teinekord ma teen nii-öelda tekste ka nagu mitu varianti. Ja lõpuks ma otsustan, et milline, nagu see läheb ja milline nagu lauljale meeldib ja ja nii edasi ja nii edasi ja milline toidu toimida. Et teinekord tuleb see nii-öelda p variant meelde, mida ma kirjutasin, et noh, võib-olla see oleks huvitavam olnud, aga aga oleks mul lasknud ette valmistada, ma oleks võinud tuua sulle mõne track isegi kaasa, kus on teistmoodi, see on teistmoodi laudade kui originaal, sa oled lasknud seda teha isegi. Ma olen säilitanud need variandid, variandid, katsed, järgmine kord kohtume kindlasti kuulama, seda siis. Kas või mis hetkel sa taipasid ära, et sõnade tellimine on, on teiste käest mõttetu, lihtsam on ise kirjutada. Ma olen kogu aeg seda ise teinud ja võib-olla selles mõttes, et ma ei oska teisi, ma ei usalda teisi inimesi, nad ei tunne seda rütmiliste seda meloodia rütmi, täpselt nii nagu ma ise on seal välja mõelnud, et ma kardan, et nad, nad kirjutavad, lihtsalt väga hea. Tähendab ma ei alahinda kedagi. Loomulikult, aga nad kirjutavad väga hea teksti kindlasti, aga, aga lihtsalt see ei pruugi alati meloodiasse nii hästi sobida, et siis ma pean tegema mingisuguseid järeleandmisi meloodias ja ma ei tahaks mitte kuidagi teha. Nii et ma tahaks, et jääks mõlemad väga heaks. Meloodia on alati ei ole võimalik, jah, aga, aga noh, nii palju ma olen endast teinud, et ta on ikka enam-vähem selliseks jäänud. Kõik need ütleme, mingid fraasid, mida inimesed põhimõtteliselt teavad peast sinu lugude puhul tänu sinu enda kirjutatud jaa, absoluutselt, jah. Ma olen kõigil lugudel oma teksti ise kirjutanud, välja arvatud mõned üksikud erandid, mõned üksikud erandid. Nii et tegelikult ma ikkagi valdavalt olen ise oma lugude autor, selles mõttes sõnade autor. Selles mõttes peab möönma, et sinu lugude sõnad ma, ma räägin sellest väga spetsiaalselt, ma kuulasin väga hoolega, vaatasin üle nii-öelda meenutasin varasemat kraami minema. Mul oli au olla natukene lähemalt tuttav ja siis ka hilisemad, siis peab tunnistama, et laulusõnu kirjutanud poeet on, on nagu vahepeal nagu tummisamaks kõvasti muutunud. Jah, muidugi vaata 90.-te aeg oli selline, kus noh, sihuke kerglane stiil natukene ikka roolis igas mõttes muusikas, et ega, ega ikese sisu lugudele ju väga ei olnud. Põhiliselt näitas süda näitas teed, eks muusika oli selline natuke kerglane ikkagi võrreldes sellega, mis ta tänapäeval on, need minule vähemalt tundub, et esiteks tantsustiil tingis ka oma mingisuguse noh, et trendi, et sa pidid, sa pidid tegema siukse iisi, kerge see siukse kerge kätšiga looja, seal ei saanud olla mingisugust, väga suurt filosoofiat ei oleks ju tegelikult natuke totter olnud ka ju, eks ju. Kui mister Räpimelil oleks näiteks lahanud nagu mingisuguse inimese, eks Extendises eksistentsiaalseid probleeme. Et noh, selleks natukene tundunud selline veider, ütleme nii. Aga leidub ju iga iga teksti ja idee jaoks õige projekt ja tase, nii et noh, eks selles mõttes ma olen kasvanud, kajas loomulikult kas see on nagu ikkagi sisemine tung kirjutada või nõuab nii-öelda, nagu sa oled juba paar korda nimetanud turg, sõda, et on natukene vaja rohkem tyypi panna ei turge, turge ei oskama turus küll midagi öelda, sellepärast ma teen ikkagi iseenda sisetunde järgi laule. Ja kui see lugu tundub mu enda jaoks kehv, siis ma lugu välja ei anna. Olgu see turu jaoks kui mitte, et noh, ega igasugust igasugust tilulilu nagu ei tahaks teha, et noh, ei teekski niikuinii, et selles mõttes nagu isegi ei viitsi viitsinud välja mõelda siukest lõbus, aga aga lihtsalt, ma arvan seda, et inimene peab ise arenema elus ja ma usun, et ma olen seda teinud. Ja teiseks ka seda, et ma pean kogu aeg edasi areneda, loomulikult nagu nagu areneb ka popmuusika ja kogu muus popkultuur, seisma ei tohi jääda, selle asja võti ongi see, et seisma ei tohi jääda, sa pead olema seal voolu sees. Kui sa bussist maha astud, siis sa avastad kolme aasta pärast, et see poiss juba kaugele ära sõitnud, eks ja siis on nagu paha lugu ja sul on see õnnestunud. Mul on õnnestunud, sest ma olen kogu aeg nagu sellega tegelenud ja mulle meeldib kuulata popmuusikat sõna otseses mõttes igasuguseid stiile ja ja nagu loomulikult leida sealt oma lemmikud, aga aga kinni jääda kuskile mingisugust ajastusse, nagu ma ei kujutaks sõnade kirjutamise jaoks sul mingeid eeskujusid on, on, loed sa, selles mõttes ma tea, poeesiat ei jäta, mingeid ei loe. Ei loe. Mulle tegelikult meeldib mulle tegelikult meeldib lugeda sellist päris vana siukest natukene absurdiluulet, nagu Andres Ehin kunagi kirjutas. Et see on väga huvitav ja, ja noh, natukene siin siin-seal ikka, eks poetan loetud igasuguseid, aga aga noh, mitte et ma poleks staarin sel teemal, aga ma arvan siiski, et et mida rohkem ma loen, seda rohkem ma kinni. Kiil on ise selles selles mõttes, et ma ei tule nagu enda mõtted enam pähe, et ma pigem pigem mõtlen ise ja vaatame, mis saab oma tekste, oled sa eraldi lauludest koguna vaadanud ka, ehk on ühel hetkel oodata raamatut? Tead, tegelikult mõned tekstid on isegi sellised, millest võiks täitsa vabalt teha korraliku luuletuse ja mõni on selline, mis on tegelikult konstrueeritud ikkagi meloodia järgi. Tal on point, on, tal on kõik olemas, aga ta ei ole, ta ei lähe konkreetselt riimi, tal ei ole mingisugust meetrumi, tal on selline noh, ta on sihuke natuke suvaline kellele ja võib-olla just muusika iseloomu kajastav, et noh, kõigist lugudest ei saa teha luuletusi, aga, aga mõnes kindlasti millistes saaks, on sul kohe oskad sa kohe näite tuua? Rändajateks kirjutatakse, rändaja on niisugune lihtne lihtne laul, et noh, tegelikult see kogu selle lihtsuse võlu oligi selles meloodia lihtsuses ja teksti lihtsuses, eks ole, et nad omavahel Armo neerusid ideaalselt ja et rändajatest võib ka kirjutada, aga see on rohkem selline meeleolu peegeldav siis on selline, et kristall hommik, eks ju, vaikus, udu ja sa peadki seda kirjeldama ekse selliste omadussõnadega, milline ta on ja, ja lõpuks siis nagu, ega seal tegelikult seda noh jääbki, selline filosoofia alatoon aga on nihukesed konkreetsemad tekstigi lugusid, mis on, natukene sai, nimetan ehk praegu. No ma ei oska ühtegi lugu endast välja tuua, et see on väga keeruline ja alati kui sa, kui sa küsib mu käest. Me teeme niimoodi jälle, lepime kokku järgmiseks korraks, kui palju soid nendesse lugudesse tegelikult käsi südamele pannud iseennast. Kui palju nendes nagu sa räägid, kas sul on selles samas rända loos? Sellist vaikust, sellist hommiku hommiku ärevust, eks ju udu järve kohal inimesele on inimesi, kes seda lugu kuulates võiksid, võiksid nii-öelda punastada, teades, kuskohast need hetked pärit. Tegelikult ma olen pannud konkreetseid sündmusi küll nii-öelda nagu ülekantud tähenduses lauludesse, aga tegelikult nad ei ole, nad ei puuduta ühtegi nägu konkreetselt minu elusituatsiooni reeglina. Et ma olen mõelnud, et ma peaks hakkama, Ma nagu rohkem kirjutama nagu läbi enda, et võib-olla oleks nagu lihtsam. Ja Laura küsis mu käest ükskord, et kuidas sul õnnestub teha nii häid tekste, kas sa oled, mis sa selleks, mis on, miks sa selle sellega nagu kuidas sul seal nii hästi õnnestub, et miks temale noh, ta nagu selle mõttega, et, et ta viskab proovida, et aga ütles, et tema jaoks tundub nagu raske. Aga aga võib-olla ongi see, et, et tuleb lihtsalt nagu unustada ära ennast, kui, kui, kui mingisugust heliloojat või seda, et sa mõtledki siiralt seda mõtet, mida sa tahad mõelda. Mitte mõeldes selle peale, et kas see kellelegi meeldib või mitte, et noh, et selles mõttes ma nagu ei konstrueeri laule, ma lihtsalt, kui see lugu mulle nagu töötab tervenisti meloodia ja sõnad, siis ta töötab, kui ta on toores blondist, ma ei julge seda küll kuskilgi. Ma olen täiesti kindel, et kuulajad ja raamatupoodide kinkeraamatute osakonna töötajad jäävad ootama sõda. Sven Lõhmuse luuletuses võiks päris huvitav endalgi olla jah. Luuletama muidugi teed nendest ümber natukene, aga seal, kus on tänuriba ära, unustasid mind elama. Läheme järgmise loo juurde. Järgmine lugu on Ameerikast toodud plaadi pealt, bänd ise ei ole ameeriklastega bändi nimetanud. Boroditši vana hea. Ja leidsin selle plaadi pealt sellise hullu tracki nagu tander. Päris karm, aga mulle meeldis vokaazi vahepeal kuulda. Tänase saate külaline on Sven Lõhmus, mitte asjatult, Sven ei alustanud. Me sõnades, sest ega siis sõnades tegelikult ju noh, väga palju räägitakse, sinu puhul räägitakse enamuses ikkagi meloodiast ja räägitakse, räägitakse ju, ütleme kui keegi, kui keegi räägib, siis pigem öeldakse viisi treial ja midagi midagi taolist. Noh, nimetatakse igatpidi jah. Et, aga sõnad on pool asja minu minu jaoks ikkagi. Nii et selles mõttes minu, minu üleskutse panna need sõnadega ühel hetkel kaante vahele, need nad sabadest uuesti kinnitatud. Eks me siis näe raamatu esitlusel. Kui me rääkisime seda, et Laura imestab seda ja küsib su käest, et kuskohast tulevad need sõnad siis seda ilmselt küsitakse kord kvartalis, et kuskohast sa need meloodiad üles nokitsen? Jah, et mina ei nopi neid kuskilt, eks need meloodiad nagu ise ise genereerinud neide oma peast, et selles mõttes kuule, sa ütled, genereerib, siis on sellel pigem juures selline higi lõhn kui, kui, kui selline noh, rõõm või, või võisega Herk kerge, kui sa teed sporti enda lõbuks, siis sa oled kõigile jalad rõõmus, et noh selles mõttes ei ole ju midagi vastuolulist. See on sinu jaoks ports, võis olla juhuslik võrdlus, ei ole juhuslik, võrdlusega tegelikult muusika tegemine, muusika, väljamõtlemine minu puhul ikka võtab päris palju energiat tegelikult ja selleks pead olema puhanud ja värske, et õhtul öösel unise peaga võid teha hullusi ja katsetada mingeid kreisi saunde, mis reeglina tulebki väga lahedad, aga, aga just siukest meloodiate teksti välja mõelda või oleks nagu päris öösel nats raske, siis ma arvan, et sellest ei tule midagi, head meloodiad saab ikkagi, istud maha ja mõtle, et see on juba see, see on, see on ka nii, aga kusjuures väga vähesed lood sünnivad just niimoodi, et sa istud maha ja hakkad seda lugu tegema, et, et tegelikult on ikkagi see meloodia, kuskilt hakkab sulle ise kummitama ma tea autoroolis kuskilt hakkad mingist meloodist jupi laulma omast arust ja mõtlen, et oh, väga huvitav, kuidas nii võiks olla ja nii edasi ja siis lõpuks see siis nagu nii-öelda visualiseerub klahvpilli taga olles see lõpptulemus, et noh, siis siis võid juba salvestada selle ära jah, mismoodi sa sul peas helisema hakkab, ümised, seda kuidagi. Põnn ja erilisi tõbiseid muidugi ikka peal ka mitte mõmmi peale ikka pigem nagu pigem ikka nagu sõnadega, rohkem mõtled. Et selles mõttes, kui sa hakkad laulma mingit rütmiliste fraasi, siis sa vaevalt et põnn ta riba ta mõni teeb, aga ma arvan, et inimesele otsa vaadates, kui kohtlase otsas, et noh, selles mõttes ikkagi sa inimene hakkab mingeid sõnu, sõnu, rütmikat paika ajama meloodiaga juba siis, kui ta seda lugu välja mõtleb, et ma arvan, et enamus inimestest oskad sa seda kuidagi esile kutsuda seda olukorda, et nad meloodiad peas tekkima hakkaksid. No tegelikult see ei ole nii, et et noh, selles mõttes sa võid, sa võid seda konstrueerida, aga teinekord see ega see konstrueerimine, ma olen ka niimoodi proovinud jah, et istud, maalid hakkab india lõhnagi ja ristid viilukese saia, kalamarja, südameid, vaatad kella, ütlete, kuramus, üks päevama täpselt puudu selleni, et peab olema kaks lugu veel plaadi peal ja need peavad väga head olema, üksnes peab saama singel. Nojah, nii on võimalik. Nii on minu puhul võimalik, kes ma olen juba treenitud ja ja mitte esimest päevasel töötaja teeninud, et noh, minu puhul on see võimalik, aga ma usun, et võib-olla väiksema kogemuste inimeste jaoks natuke häiriv, et noh, selles mõttes sellest ei tule midagi väga head. Aga ma suudan jah sellest lõpuks välja võluda, aga, aga see on väga väsitav. Tegelikult seal mingi skeem on olemas, okei, ma istun maha, et nüüd ma pean tegema või ma hakkan otsima selles kandis kuidas nii-öelda tegelikult mul on see salajased MINA, Vastrueerin. Ma tegelen väga palju nii-öelda valmispõhjade konstrueerimisega paralleelset laulu väljamõtlemisega. Ma ei alusta laulu väljamõtlemisest üldse laulust, vaid ma hakkan trummibiit ja otsivad ma teen mingi väga ägeda rütmi ja siis ma mõtlen seda bassikäigu välja, siis ma mõtlesin kidrakäigud ja siis ma otsisin süntesaatori saunde ja lõpuks ma mõtlengi seda meloodia välja. Et niimoodi olema töötanud viimased kaks aastat. Ja väga huvitav on mu enda jaoks, et ma olen nagu meelega teinud sellise kannapöördele. Varem mängisin ainult klaverit ja kitarri ja mõtlesin lugusi väljaga. Aga ma arvan, et nii on väga põnev teha, sellepärast et sa ei tea kunagi istudes arvuti taha, kuhu see sind lõpuks viib. Kas ma teen trummibassi Loovi Ma teen sellest, palun paadi, eks ju. Et see kõik on, see, kõik on nagu enda kätes, et seal on väga huvitav. Kaks aastat tagasi ja põhimõtteliselt, no kui kaks-kolm ütleme, nii on, siis ma olen rohkem nagu eksperimenteerima hakanud iseenda jaoks. Siis järelikult Vanilla Ninja ajal sa töötasid kuidagi teistmoodi. Foo sündis hoopis teisel, teise tegin ise ka, aga, aga selles mõttes, et Klakuv oligi hullus ja, ja niisugune lugu, et noh, me ei mõeldud mina emalt seda küll tõsiselt, aga ega tüdrukut ka mitte, et et see nagu töötaski selles mõttes hästi, et ta oli selline. Aga siis sa mõtlesid välja meloodiat ikkagi sellisest sul kuidagi? Ei, absoluutselt mitte, ikkagi trumm, trumm, trumm eelkõige ikka. No ma ei suuda lihtsalt niimoodi. Noh, nii on nagu mage ja igavest ei tule huvitavat laulu, kus ei ole seda, sul ei ole nagu seda taustsüsteemi, eks ole. See, mis sulle meeleolu loob. Et kui sa, noh, see on täpselt samamoodi nagu Jatsus näiteks, et kui sa hakkad improviseerima, sa pead kuulama ennem seda teemat, sa pead seal taustal kuulma, et noh, kuidas asi arenema hakkab, see ei ole nii, et lihtsalt võtad, hakkad mängima, mängibki midagi, aga et sellest tuleks midagi omapärast ja siukene hea asi, et inimestele see meeldiks. Ja selle endale kase nagu tunduks, et toimib, siis seda peab ikka seda meeleolu peab enda jaoks on looma. Kas aru saada, et see nüüd võiks tulla, ma kuulan iga päev oma lugusid, kui ma näiteks teen hetkel ma tegelen Laura uue plaadiga ja ma kuulan oma laule absoluutselt iga päev. Nii palju, kui ma olen kodus näiteks oma stuudios, nii palju oma kodus ärkan, joon hommikul kohvi ja kohe hakkan, istun arvuti taha ja lase lahti ja kuulan, mis ma eile tegin. Kas mulle meeldib see juba töö, seal juba töö, kas mulle meeldib see, mis ma olen teinud või ma arvan seda, et see on minu jaoks kräpp ja Mul lendavad laulud niimoodi üle ühe prügikasti isegi rohkem, nii et tegelikult ma väga palju valim, mida ma üldse nagu muidugi mõtlesin edasi töötanud. Et kas mul see tundub mõttetu või tundub see igav või tundub see tüüpiline Eesti laul või midagi sihukest, et noh, ma ei taha mitte mingil juhul selliseid laule läbi lasta, et ma tahaks pigem teha järjest omapärasemaid, kvaliteetsemaid asju, aga ikkagi, mis hetkel see on, kui sa aru saad, et siit hakkab nagu midagi kujunema, on see kohe esimestel ja mingi asjad peavad olema koos ja mingid asjad pead koos kõlama ka ikkagi üldiselt kui seal ikkagi meloodia on ikka väga vinge endale tundub, et no tuleb, tuleb siit tuleb et siis nagu on juba enda viga, kui sa selle ära solgi kehva produktsioniga, et ma arvan, et see ongi see põhiline asi, et ikkagi ise ise tunnetad selle ära, jah, mis hetkel keegi esimest korda kuulama pääsemist uut lugu, ma olen oma laule kirjutanud plaadi peale kuulanud ise nüüd autos või kuskil nii-öelda väljas olles või suvilas või kuskil eemal olles stuudioruumidest, et lihtsalt nagu aru saada iseendale olles, et kas, kas see on nagu toimib või ei toimi? Jaa, no vahest on ka mõni nime kuulanud ka peale minu neid asju. Ja, ja selles mõttes küll, kuigi ma mõtlen, et mis võib-olla ühel inimesel pole lasknud nendesse paari inimesele maksimum, kõik kõiki neid aastaid kokku mõelda, siis üldiselt ma ikkagi ise olen need esimesed esimese filtri tegija ja kui ma enda jaoks juba tunnen, et need lood on head, siis, siis ei ole teisi vaja siis ei ole teisi või siis on just teisi vaja, et milline ja mis sa arvad ja kas on okei ja need on selles mõttes pigem ei monitooringu töö keskel, et kuidas see või sa ei sa ei kahtleja ei kahtle, ei kahtle küll, ma teen ühte asja ja, ja lõpuks, kui mul on see nii-öelda need ise need filtri etapid enda jaoks läbinud, siis ma siis ma olen võimeline kõigini laul laskma, aga ma juba tean, et asi töötab, sest ma julge, ma julgen sellist väga toorikut asja kellegini viia, nagu selles mõttes oled sa kunagi pööranud tagasi ka ainult sellepärast, et need, kellele sa lugusid ette mänginud oled, on öelnud. Siis ei ole, ei ole, ei ole kunagi noh, õnneks on kogemusi või kahjuks neid on vähe, aga aga selles mõttes ei ole. Ei ole jah, et ma olen ikkagi ise otsustanud lõpuks, et mis ma teen. Ma tahan, mõttes oled sa ikkagi need tiitlid, mis määravad sind popmuusikageeniuseks? Ei pane mööda, sul on olemas see miski, mis, mis mis loeb, mis teebki hitist hitti. Nojah, selles mõttes kõige veidram ongi see, et ma pole kunagi elus mõelnud selle peale, et ma peaks olema sellises rollis ja kirjutama popmuusikat, et ma üldse helilooja oleks, see mind väga vanasti üldse ei huvitanud ja ja, ja ma tahtsin pigem tegeleda üldse rohkem, võib-olla sellise rohkem laiemalt öeldes meediaga või siis hoopis motospordiga või mingi sihukese taoliste asjadega, et ma ei ole kunagi ennast nagu positsioneerinud nagu heliloojaks või muusikuks, et müüakse natukene selline noh, võõras olnud kogu aeg, et nüüd ma olen harjunud, et noh, minu kohta öeldakse nii, öeldakse naa, et noh, ma iseenda jaoks olen tegelikult ikkagi täpselt sama inimene, kes ennem hommikul ärkad üles, vaatad peeglisse, ütleb tere, geenius. Loomulikult mitte. Ma ei salli, kui keegi upitab ennast üles ja ma tahan jääda ise tagasihoidlikuks, ma tahaks ka teised inimesed arvaksid, et noh, ühesõnaga igaüks teeb oma tööd nii hästi. Aga selle peale oled mõelnud, kuskohast see tulnud on, selline, kus sa selle taju saanud oled, kelle kaudu see on kes, kes need olid, kes, kes sulle selle andnud on, ära küsi. Ema, isa on minu autorid, eks ju. Et selles mõttes ma usun, leitakse kuskilt vanaemast või, või mingisuguse juurtest kuskilt pärineb, aga aga et me suguvõsas oleksime väga musikaalsed inimesi ma küll ei tea, et pigem vastupidi meil nagu minu meelest isegi väga samade vist vist keegi väga nagu ei olegi laul laulu laulupeo üldse tegelenud ja rääkimata muusikaametist muusikakooli saadeti sellepärast, et pätiks ei läheks. Ma ise tahtsin minna ja ema ütles, et, et mõtle ikka 10 korda järgi, kas sa tahad minna ei taha ja siis ma hakkasin põhimõtteliselt nutma jonnima, et ma tahan klaverit õppida ja igal juhul ma lähen ja edasi, et noh, siis nad said aru, et järelikult ma ikka tahan. Aga mäletad seda põhjust ka ei mäleta, jah, aga, aga ega see oli äkki noor, ilus? Ei, absoluutselt mitte. Selles mõttes, et ma olin ise võib-olla veel alles nii laps, et ma ei saanud asjadest õieti aru, aga aga aga ma tahtsin jah, klaverit õppida ja ma olen nii väike, et ma ei mahtunud klaveri taha. Esimeses klassis mäletan, et suvi hakkab õppima akordionit, nii et olude sunnil. Ma õppisin akordionit ja kuna me kodus ka Me elasime viiendal korrusel, eks ju. Sellises tüüpilises nii-öelda mustamäe-tüüpi majas, eksju, kus nagu klaverivedamine ei ole alati kõige otstarbekam töö ja, ja seda ei ole kõige lihtsam teha, eks ju. Siis meil kodus klaverit ei olnud ja, ja ma pidin akordioni läbi ajama. Aga mul on selle üle hästi hea meel, et me, et ema-isa mulle klaverit ei ostnud. Sest et seda vene pianiinoga ikka vaja oleks olnud tänapäeval kirjanduse vussi, selle kurva kuulmise, mis, mis praegu võib-olla ka sulle palka annab, jah, väitis Šveits häälest ära klaverit peal toksida, siis võib-olla tõesti oma muusikaõpetaja tuled üles otsinud, on sul nendega olnud juttu, nendest sa koolis alustasid ütles ei ole. Ja mõnes mõttes ongi natukene kurb või paha tunnet ei ole, et tegelikult peaks. Ja, ja ma usun, et eks nad ikkagi noh, tunnevad mulle, mitte mitte, tulevad mulle kaasa, elavad mulle kaasa, ütleme nii, et selles mõttes vaevalt, et need inimesed mind ära unustanud on ja mina neid ka mitte loomulikult annan, sul on sul nimed meeles? Noh, ma nüüd ei hakkaks kõiki siin ette tooma, on küll meeles. Ma loodan, teinekord Türile satud, siis astud läbi ja see oleks väga kena. Me jõudsime praegu sellisesse punkti, et me valime nüüd järgmise loo, mängime ära. Mängin ära lõbusa lõbusa loo, mis ma ei tea, mul lihtsalt jäi see raadiojaamades praegu meelde, et mulle väga meeldib üldiselt Green Day ja ma olen, ma olen sellise musa fänn tegelikult kogu aeg olnud autos nendel hetkedel, kui sa sõidad parasjagu oma uut asja ei kuule, kuulad pigem raadiot või kuulad kaasa ostetud plaate. Ma kuulan alati kaasa ostetud plaate ja kui mul mitte midagi kuulata ei ole, siis ma kuulan raadiot ja ma kuulan siis sellisel juhul ma kuulan raadiot, kus on räägitakse arukat juttu või teine võimalus, kus ei räägita üldse juttu. Aga et keegi peab ruttu rääkima laulude vahel sellist raadiot ma ei viitsi kuulata. Raadio kahe haljendavale murule heidetud piknikutekil külitab täna Sven Lõhmus ja saadame nõrgaks piknikul. Sven, kui me hetk tagasi rääkisime muusika loomisest, millised on sinu sellised endan lemmik lood või, või on sul mingid sellised, mille puhul sa tead, et, et sellest sellest konkreetsest tükist paremaks enam ei oleks midagi olnud või paremini ei oleks seda teed mööda minnes saanud panna, vaata, sa kunagi ei oska seda tegelikult täpselt ise öelda enda asjade kohta, et kas see oleks nii olnud, oleks saanud? Jaa, jaa, ainult ise sa tahadki seda öelda, sellepärast et teised hakkavad vaatama seda kuidagi nii-öelda oma kannudega oma mätta otsast. Jah, see on tõsi, tõsi jah, aga. On olemas mingit Räkid, jah, näiteks. Ma arvan, isegi mõned uued Trakid ja mis pole veel ilmavalgust avalikult näinud ainult Nende arvutis ja peas siis noh, ma ei oskagi öelda, ma ei tahaks nende ma ei tahaks olla selline, kes ütleb, et jah, sellised lood nagu 17 või mingi muu saar või muul ooke või Klaureuselt, vaat need on nüüd need lood, et mis, mis peaks olema. Pigem ma arvan seda, et ma ei ole iseenda muusikale hea kohtumõistja ja ma olen väga halb. Noh, ma olen väga halb kohtumõistja iseendale või, või noh, selles mõttes ma ei oskagi nende lugusid üldse niimoodi hinnata ja sa juba nimetasid neid päris hea. Aga ma just nimetasin selle selle pilguga, et ma ei tahaks neid välja tuua, et minu jaoks ei ole näiteks vastupidiselt rahva maitsele nagu kõige-kõige etemad jälle. Millised on need lood, mille puhul sa nii-öelda hiljem või takkajärgi praegu vaadates üllatunud oled, et neid saatis selline edu, nagu neid saatis? Rändajad? Ma poleks küll osanud arvata, et selline populaarsus sellist lagu saadab, et see, see lugu oli originaalproduktsioonis mul päris alternatiivne ja, ja üldse mitte selline popmuusikaliik ja no ma lihtsalt tegin ta sellisesse natuke kiiremasse ja lihtsamasse, vormete mahuks Eurovisiooni kolme minuti sisse ja me mõtlesime Tammetiga Tambet Mummale minu koostööpartneriga. Et, et me võiks nagu selle loo proovida panna Eesti nii-öelda selles Eesti eurolaulu, et et vaatame, mis saab ja et uus artiste promolasse hädasti vaja, et saaks kuidagi sinna 10 hulka. Super. Nii et noh, selles mõttes see tulemus ja see, see oli ikka väga üllatav. Noh, mis takkajärgi on veel? Pool Venemaa inimestest vist tõenäoliselt fännab seda lugu või ma ei tea, me saame iga iga päev saame Venemaalt väga metsikus koguses fännidelt ajakirjanikelt ja, ja kontserdikorraldajatelt meile, tulge, tulge, tulge ja esineja Vene MTV kaasa arvatud nii et lähed noh, et tegeleda ainult vene turuturuga hetkel sisse. Ta peaks unustama kõik Eesti ja muutunud ära eksivad. Kuule, Eesti tur võikski ära unustada, siin on vähem kui miljon seda inimest, kes sellist muusikat kuulab. Kaaslane ja, ja nägemist, jah, aga tegutseda, tuurid jäävad ära suvel meie rõhutud, siis jääb kogu kohale elu ära ja seda ei tahaks kuidagi ära jätta, et ma arvan, et see ansambel, see bänd sobib eestisse kõige paremini nagu rusikas silmaauku ja ja ma arvan, et siin on tema kohta, siin on tema. Siin on tema kuulajad, et selles mõttes, et las nad fännavad siis need teiste maade inimesed ka, aga ega keegi ei keela. Aga kuule, see ei ole loogiline, neutraha koputab uksele, raha seisab ukse taga, annab kella ja palub sisselaskmist või õieti välja tulemiseks. Tahad, ma ütlen sulle, mis siis saab, siis tuleb kõik raha üldse ära anda, mis on võimalik, sellepärast et kui sa tahad promoda ennast suures riigis siis sa pead juba miljoneid investeerima sinna, nii et põhimõtteliselt siis siis sisu läheb, raha ei jää. Ütleme nii, et see on ikka väga karm ja, ja, ja nagu ajult ühe kaardipakile panna kõik trumbid, no ma ei tea, natuke kahtlen. Aga ma arvan, et, et nende inimeste jaoks me teeme nii palju, et me proovime esineda, kui on vähegi võimalik. Seal ja, ja samamoodi saadame sinna järgmise uue singli, mis on eesti keeles, kui nad seda keelt fännavad, siis on ju lahe Coulson jäänud või, või mõtled sa üldse selle peale, et, et sinu töö võiks rõõmustada inimesi ka väljaspool piire? See tähendab kindlasti midagi muud, eks ju, eestikeelsete lugudega seda teha ei ole võimalik. Sinu sinu artistid laulavad ka vahetevahel inglise keeles, aga, aga, aga mitte nüüd mitte nüüd liiga. On see olnud teadlik valik või on see olnud asjade juhuslik käik? Ei, see on ikka teadlik valik olnud, sellepärast et artistidel, kes keele ei ole nagu mõtet inglisekeelseid laule kirjutada, ehk siis noh, tegelikult ei ole ju mõtet konkureerida madonna või, või peanssiga või kellega tahes, eks ju, et et teha ja luua inglisekeelne laul ja siis viia ta Eesti raadiotes, eks ju, selle sellepärast et Eestis inimesed seda kuulaks, on ju jama. Kuulge, aga mõtetes oled sa ikkagi proovinud konkureerida madonna bilansiga. Mul ei ole vaja nendega konkureerida, sellepärast kui ma kirjutan eestikeelset muusikat, siis ma olengi nendest parem Eestis. Et asi on väga lihtne, kui sa, kui sa kirjutad ingliskeelset muusikat, siis konkureerib nendega ja loomulikult ei ole väga kerge selliseid artiste ületada nii-öelda raadiosageduskünnis, et et noh, on ka midagi loomulikult teisi teisi erandeid, nagu näiteks Laura aegsel idele põhimõtteliselt nagu inglise keelt väga hästi sobib ja ja kes on nagu oma eluga nii-öelda paratamatult seoses ka välismaaga päris tihti olnud ja ja ta on kaks korda osalenud Eurovisiooni laulukonkursil, niiet et noh, paratamatult need laulud on nagu sündinud jah, sellel sellel teemal, et nad on inglisekeelsed ja nii edasi ütleme sinu poolt Laurale teatud mõttes viisa passis olemas, temast võiks saada kasvõi Suurbritannias sealse publiku silmis Eesti parim ja Eesti nii-öelda super kõige kõige Tipmisem staar, miks mitte? Ei näe küll mingi mingisugust vastuväidet selle asjale, karjääriredel on paika pandud liikumistee sinnapoole, jah, aga eks kõiki asju tuleb võtta elus step by step ja väga läbi mõelda, et kus, miks ja milleks. Nüüd jäi vaikus, ei no ma lihtsalt ei, ma jäin mõtlema, et kuidas seda olukorda kirjeldada, sa ei, ei näita kaarte kohe, no mitte kuidagi ei näe, inimesed tahavad kuulda, saad aru, inimesed tahavad kuulda praegu, et Sven Lõhmus ütleksid, Lauras tuleb 2012. aastal. Noh, tõenäoliselt edetabelite number võib olla number üks, ei tule, aga 230. No ära hõiska enne õhtut, et kui ei ole singel ei ole väljas, pole number üks, siis ega ennem ei tahaks sellest rääkida ka. Nii et sa võid mu käest pinnida ükstapuha mis küsimustele vastuseid. Kui need vastuseid ei ole veel, siis mu enda peas ei ole selge, meie laseme edetabelit tal kasvada, kuulame ära vahepeal uudised ja järgmises tunnis kindlasti räägime Ühel või teisel erakordselt põneval teemal veel, ma usun, et väga paljud kuulajad tahavad teada. Nendest legendidest, mis sinuga seotud on, ehk Vanilla Ninja on meil täiesti rääkimata, eks ju. Ja, ja, ja, ja, ja Black Velvet ja nii edasi. Nii, aga meil on ilusasti siia võimalik mängida, noh, see lugu, mille sa valisid välja ei jäta sind külmaks, ma saan aru, et sul on nagu plaadid enam-vähem peas? Jaa, absoluutselt. On. Ärgaks piknikul. Saanud aga kuulata on ääre kaks piknikul ja hea meel on öelda tere tulemast kõigile kuulajatele ja tänase piklikku saatekülaline on Sven Lõhmus endine punkar ja ja punkbändi liige. Oli küll nii, jah. Ma olen lugusid ka või? Mäletan küll. Kirjutasid juba siis sõnu? Ei, kusjuures mitte. Meie kooli punkbändi, mille nimeks oli Kassai Kõige parem lugu, ehk siis Hitlu sai, sai oma sõnad Karl marksilt mingisugusest vanast saksa keele õpikust, kus oli ära toodud Karl Marxi mingisugused teesid, ütleme nii. Ja, ja see saime nagu laulusõnumiks ja noh, see oli sellise natuke veidra, veidra tekstiga, aga noh, loomulikult kommunistlikud maladooniga. Aga, aga selles mõttes oli ta, kuna ta saksa keeles oli, siis ei saanud ta tuhkagi aru. Aga jube hästi nagu läks kokku selle kõige muu asjaga, mis me tegime. Ühesõnaga ühest küljest ma tahtsin veel sissejuhatust jätkata oleksid pidanud kestma pikalt, ühest küljest, eks ju, punkar Türi punkar, teisest küljest Eesti oma tiiter pooled tahtsin ma veel öelda lõpuks õudust. Ära sa ütle midagi, mul on kohe see oleks väga hea küsimus. Ma avastasin tõiga erakordse sellise tiiter poolel. Kas sa tead? Sai 1989. aastal NSV Liidu rahvakunstniku tiitli ja tõsi ka, jah, ta on ainukene mees, kes on sellise saanud tõsi ka. Vot see näitab seda, kui popikali model dokiksin balti blogis ida ida pool. Absoluutselt jah, et jah, see ei olnud kindlasti mitte lihtne tiitel. Ei no ma kujutan ette ja seda enam, et, eksju, ainukene ainukene välismaal ja niuke sellel ajal muidugi edasi oli juba ütleme sellest segadust oli ka ja võib-olla selles mõttes külm läks vasakule ja paremale ja enam nagu kontrolli partei liinis. Poliitbüroos ei olnud sellisel tasemel, kui oleks võinud olla, aga see on igal juhul tiitel jah, et selles mõttes tubli tulemus. Kuule, kas ma mäletan, kunagi olid mingid jutud, mismoodi tiiter poolen ja peaaegu kuidagi teil susiseb, mingi asi ei olnud nii, oli nii? No tegelikult see oli jah, nii osaliselt, aga ütleme nii, et, et sellest asjast ei saanud asja. Ja võib ju rääkida tegelikult mitte midagi rääkida, asi on selles, et seal oli selline poistebänd, ma ei mäleta, mis selle, mis see poistebändi nimi oli, mida ta ajas seal ja, ja põhimõtteliselt ta tahtis ühte lõbusalt saada, et aga, aga siis siis ma kuulsin ta ise mingi sarnase loo kirjutanud ja ja nii edasi, et ühesõnaga täpselt ma ei saanudki aru, mis, milles lõpus teema oli, aga õnneks õnneks ei tulnud mitte midagi, nii et, et ei olegi nagu teema rääkida. Aga selliste suurtega ahvatleb sind see mõte minna välja või, või proovida kusagil ikkagi seesama, mida me eelmise tunnis rääkisime, madonna pion, see noh, võib-olla eksju sinna ülesse. Aga unistama peab, eks, kui, kui jah, marssalikepikotis ei ole, ei tule midagi, selge see, et, et tegelikult sinnapoole pürgida tuleb ja seda, seda võiks silmas pidada ja, ja sellepärast ma ei leia, et minul lood oleks sugugi mitte lahjemad, et vastupidi, praegusest hakatakse väga palju selliste armoonetega lugudes tegema nagu mina tegin üheksakümnendatel, et eriti mis puudutab selliste Ameerika poolt, et kuna kuna see põhjus on lihtne, norrakad ja rootslased on jalas olnud väga kõvasti ukse vahele näiteks pionsile ja kõigile teistele mingisuguse A-kategooria usa artistidele kirjutavad just just need norrakad ja rootslased, väga palju lugusi ja provotseerivad ka muuseas samamoodi. Nojah, mis seal, mis seal ikka imestada, et rootslane Mäks Martin tegelikult ju jälle uuesti ju uraani ukse lahti rootslaste jaoks, kui hakkas produtseerima selliseid artiste nagu Britney Spears ja pakse poisina. Ta on selline Rootsi superprodutsent, nii et et aga sul, nende, nende, kellest sa praegu räägid või, või nii-öelda selles sellest tasemest, kellest sa praegu räägid, nendega mingid kontaktid on või? Ei, mul on loomulikult võimalik nende inimestega kontakteeruda ja ma tean, et kes need inimesed on, aga seda teinud ei ole. Ja, ja tegelikult väljamal käib asi sedasi, et ikkagi üldiselt plaadifirma lepib kokku või siis äärmisel juhul Pablisserid kes ja kus kirjutavad lugusi ja firma oled sa ise. Oled sa ise, sa võid leppida kokku? Jah, aga ma ei ole Brothers ja ma ei ole soni ja nii edasi, et, et Iiemmaini, et need on ikkagi sellised suured rahvusvahelised plaadifirmad, kes otsivad lugusi küll üle maailma, kuid siiski ikkagi kaasavad sinna staar, produtsendid või siis nii-öelda lepingulised produtsendid, on nad sinu ukse taga käinud, küsimas näidiseid on palunud saata? Oled sa ise saatnud vist olen saatnud küll, aga, aga tihtipeale asi selle taha, et kuna see masinavärk on nii hiidsuur, siis sa pead üldiselt ikkagi kellelegi ja personaalselt kontakteeruma ja keegi peab selle vastu huvi tundma ja siis on see võimalik, et et ega see välja artisti jaoks loo tootmine on täpselt samamoodi kui Eestimaa jaoks, et ainult et seal on lihtsalt muud terminid. Ja, ja tähtajad on ka natukene karjunud, et selles mõttes, et kui Eestis veel saab kuidagi maha lasta, siis seal on nagu ikkagi väga kindlalt planeeritud asi, mis peab kindla peale sama valmis, saab kindel olla, väga hea olema. Ja sul nagu tagasiteed ei ole, et, et selles mõttes nagu mulle tundub, et sa kardad natukene, seda ei karda absoluutselt. Mul ei ole, just väga meeldiks seda teha, et selles mõttes ma ei karda mitte midagi, aga aga lihtsalt ma arvan seda, et seda juustu ei ole veel hetkel tulnud ja, ja tegelikult peab isegi rohkem otsima, et ega ma ei ole. Ma ei ole ausalt öeldes ka selleks mitte midagi teinud. Aga sul mingi selline unistus on? Vaata selles mõttes, et me ju teame, et selles maailmas kipub olema nii, et need asjad, mida me südames tahame, milleks me oleme valmis, eksju nad tulevad, sa usud seda? Ma usun küll, jah, ja need asjad on iseenesest minu juurde tulnud ka, et väga paljud asjad elus nii et ilma nii-öelda märkamata. Teisisõnu ma siis küsingi selle peale, et kas, kas ootad sa tahet? Muidugi ootan loomulikult tobedaks öelda, et ei, mind see ei huvita, loomulikult ootan mina ei, see on lood vaikselt, selles mõttes, mis võiksid minna. Nad on kuskil niimoodi tiirlevad või selles mõttes ja nagu moosiriiuli kõik, kõik, mis tuleb, see läheb kohe kaubaks või on sul väike varu. Ja asi on selles, et ega lauluda produktsiooni Theo sobivad erinevalt artistidele, et noh, ei ole näiteks olemas ju noh, kui ma, kui ma ikkagi treerum praegu hetkel ütleme ühele artistile, kes on siis Laura ja Urban Symphony, eks ju. Et kui rääkida tšellode ja riiuleid nii-öelda riffide kirjutamisest, siis seal natuke teistmoodi kui teha näiteks mist räppimani plandi, eks ju. Et et selles mõttes on nagu projektiga nii erinevad, et noh, see nõuab ka natuke teist lähenemist iga artisti puhul, et ei ole need laulud ka nii teinekord nii universaalsed, et midagi, et ma usun näiteks, et kui, kui jälle tagasi tulles kõige aktuaalsem on selle viimase Moskvas esinenud Eesti loo peale, siis, siis ma arvan, et, et kui see lauludest kirjutatud näiteks mõne teise artistile, siis ta ei oleks ka sobinud või igal juhul ta poleks, ta poleks olnud see, kas selles mõttes sa näed ikkagi Urban Symphony on rohkem kui see üks laul? Absoluutselt, see on asi, mida sa hakkad tegema, see ei ole see üks projekt. Me oleme nii absoluutselt, et me panime selle mõtte Sandraga ja, ja pärast hiljem ka siis tüdrukud väga kena, Sandra aitasime otsida tšellomängija tšellode viiuldajat. Selle mõtte nagu paika, et esiteks lepime ühes asjas kokku ei ole kokkuklopsitud Eurovisiooni bänd me tegelema sellega, et me anname välja ikkagi aasta lõpus tõenäoliselt oma esimese plaadi. Ja, ja teiseks on see, et, et me ei jäta seda asja nüüd ühe üritusega olla. Et tobe on minna mingisuguse Klauluga konkursi pärast midagi üldse kokku panna, et tegelikult oleks seda ka teinud, ma olen, seda ei ma tegelikult seda ei ole teinud, aga sellega juhtus, sa pead silmas, Sandra ei pea, just nimelt sellega juhtus tegelikult see, et vein ainult ette Tambetiga, et satume niivõrd hullude inimeste otsa sõna otseses mõttes. Et väga raske oli sellise segased klipid, ühesõnaga selliste segaste tüüpidega ei olnud võimalik teha bändi ja, ja siin õpetas meile endale väga hästi, mis tähendab inimfaktor ja alaseid loenguid, võime mõlemad pidada teemal inimfaktor, sellepärast me saime sellise koosa bändiga kätte, et ma jah, sellest pikemalt erakordselt põnev, ma loodan, et te loete linti, panete internetti, laeme MP3 halve, kuulame kuulajatega just loengut siis, kui nad on valmis saanud. Urban Symphony aasta lõpus tulev plaat on tehtud Eesti turu jaoks või, või on seal ka nagu uks lahti? No tegelikult üritame teha ikkagi ju Eesti jaoks muusikat ja kirjutamegi eesti eesti keeles laule ja Urmas infonile ei ole mitte mingit põhjust inglise keeles laulu teha. Aga, aga kui see mõnele väljamaalasele meeldib Vainot kuulaku ega siis keegi ei keela, lõpuks keeratakse lihtsalt nii et need sõnad on väga tähtsad ei olegi peaaegu nagu noh, niimoodi lööb eks õiget silp silbi järel. Tegelikult, ega kui me ise kuulame, noh, ma ütlen, et mina sain nagu selleaastase nii-öelda võõrkeelse muusikatoosi sain moskvaüritusele, eks ju, et kuulata kõikvõimalikes Balkani ja muudes keeltes, eks ju laule. Et ega sa lõpuks, kui sa juba nagu ühte laulu kuulanud nendes 10 korda, et siis seda noh, see sõnum nagu see niikuinii sõnumist aru ei saa ja ei tea, millest seal räägitakse, hakata mingeid muid faktoreid, seal hoopis hindamine, et tegelikult oled sa neid asju vaadanud, kus mingit nii öelda fännid, austajad laulavad eesti keeles. Ma olen kahte sellist klippi näinud, üks oli mingisuguse saksa tüüp, kes näitas oma hambaid ja kes, kes, kes filmis kolm minutit oma hambaid ja proovis laulda. Ta oli teinud selle saksakeelse tõlkeloole veel nii, vähe sellest, et ta laulis sellel nii otsast lõpuni ära, täpselt nagu ta originaalis oli. Ta tegi veel saksakeelse tõlke ja laulis saksa keeles, seda liigutab sind selline naljakas ja, ja siis veel üks jah üks mingisugune tüdruk kuskil, kes proovis eesti keeles laulda, see oli muidugi ka kahtlemata väga naljakas. Kuulge, sellised bändid, kuidas nad tegelikult siis sünnivad selles mõttes, et et võtame sellesama Urban Symphony jätta, et, et kes, kes on nagu see, kes, kes hakkab müüri laduma, sina? No tegelikult ikka jah, üldiselt küll, sest et ega, ega siin teisipidi ei saa, et keegi peab ikkagi kokku kutsuma inimesed kõigepealt valima neid inimesi, aga siis oli juba kujutan ette mingit esimest plaati, kui sa kujutad ette, mismoodi see asi kõlab, kujutan küll, jah, nüüd on juba väga lihtne teha ja mul on, mul on tehtud juba väga palju uusi huvitavaid demoosi teemal Urmas IFRS plaat. Ja see on minu jaoks väga värske staff, nagu, et saab kaasata klahvpille ja liita sinna sari Kelbile ja liita sinna elektroonikat juurde, nii et see on nagu väga selline öelda, intrigeeriv, et vanaaegsed akustilisi instrumente miksida Kreiside elektrooniliste saundidega ja lõpuks sinna veel liita ekse Sandra, selline sugesseeriv ja ilus helge tämber, eks lauluhääl. Et noh, see, see on väga huvitav väljakutse ja ma usun, et väga huvitav plaat. Kuulge, ma hakkan seda nimekirja praegu vaatama, vaatan siit loen järjest, et eks ju, Vanilla Ninja Jonaid, Lott duo sobib siia ritta, Sandra Burman sümfoni, Laura lom. Naivla küll, et ma ei olnud, sest see ka ise sellesse nimekirja ei sobi. Ja naistevärk sellega nüüd on. Sellega on see värk, et Eestis on naislauljaid naissoost lauljaid ütleme nii, et siis mitterohkemaid enamus ongi eesti mehed, laulda lihtsalt ei oska, eesti mehed. Kas nad ei oska laulda või need on igal juhul tunduvas vähemuses, et meeslauljate buum on täielik Eestis ja ja peale selle, et naislauljate buum, mees, mees, mees, selles mõttes hea, et vastupidi, ma tahtsin öelda, et jah, just nimelt et naislauljatest on väga palju, väga häid, aga meeslauljad väga palju ei ole, kas see on sinu jaoks sundseis järelikult siis. Ja see on sundseis, sest mul oli see plaan, et teha väga äge senine. Seda New metal bänd kaks, kolm aastat tagasi ja põhimõtteliselt inimesed olemas, aga aga jälle teemani inimfaktor mõned inimesed aja jooksul näitasid, et ei ole mõtet nagu investeerida suurt raha ja näha vaeva nendesse inimestesse, et et ju siis mehed on nagu lohemad ja neil on rohkem huvisi ja ja võib-olla nad ei tegele nii palju laulmise õppimisega ja raske öelda, millest see on, aga noh, tüüpiline meeste värk, eks ju, parem parem kuskil jalgpalli mängida või õlut juua kui laulu harjutada, eks ju, et et ma arvan, on see, et et kas see, kas see nüüd on geneetiliselt Eesti Eesti viga, ma ei oska öelda, aga aga lihtsalt paraku meeslauljad väga palju häid, kellega tõesti on nagu heledad tähed, eks seal on mõtet tegeleda on ikka väga näpuotsatäis. Nii et see on ikkagi puhtalt professionaalne, mitte mitte mingil juhul seksuaalne, see ei laulustuudios. Ei, ei mitte seda loomulikult naistega ikka palju meeldivam ja selles mõttes, et silma silmailule, aga, aga, aga kui sa oled jah, räägid professionaalsete tõsiselt rääkides, siis tegelikult loomulikult pole vahet, tegelikult tahaks leida ülesanded ja neid anded nagu rakendada kõikvõimalikul moel, et nad saaksid, saaksid esineda, saaksid laulda, saaksid tuntuks? No sa oled tegelikult pinuda ja eesti tähtuda avastaja, kus, mismoodi sa seda teed, kus kohas sa käid otsimas, praegu ongi koolilõpupidude aeg, esinetakse lõbusalt, mingite tüdrukute ja poiste esitatakse muusikapalu, sa käid ringi ja vaatad ka niimoodi sellise pilguga. Ta ikka vaatan ja tegelikult selles mõttes, et meil mulle saadetakse hästi palju meili peale sellist staffi, kus bändid ja kus on üksikud lauljad. Et selles mõttes nagu, et kuule, mis sa arvad ja ja Tiitseisi väga palju võtab minuga ühendust just noori, selliseid, kes pole veel kuskile jõudnud, tahavad kuskile jõuda. Tahavad tulla sinu juurde. Nojah, et kas, kas siis on tööd pakkuda või, või siis anda mingi laul Miksata reemiksata, eks ju. Noh selles mõttes sellel teemal nagu on on mõne inimesega isegi natuke, aga aga paraku peab ütlema seda, et inimestel on liiga kerglane arusaam. Noh, võib olla ka see, et nagu ego on mõnel inimesel väga, väga nagu kõrgelt arenenud, ütleme nii et inimesed ei saa tihtipeale aru, et, et ei ole mõtet nagu selle erialaga tegeleda, kui sa seda absoluutselt välja ei tule või kui sa ikka konkreetset viisi ei pea ja ja noh, väga suur huvi ka selleks ei ole, et midagi ette võtta, siis nagu ei ole mõtet saata mingit demonsi kellelegi, et kuule, et noh, et ega sealt ei saa ju mõtlev inimene saab aru, et sealt ei saa ju mingit positiivset vastust tulla, kui sageli sinu juurde tullakse lihtsalt selleks, et rikkaks saada. Ei oska öelda, kas keegi selle selle põhjused minu juurde tulnud, no kuule, staari värk ikkagi staari värk loomulikult, et noh, nagu sa võid iga teise eesti staariga nii-öelda juttu rääkida, siis keegi kinnitada seda, et Eestis saaks muusikaga või rikkaks või või et laulmisega saaks ratsa rikkaks, aga kui siis saab, saab ainult produtsent. Ja tegelikult on tõsi selles, et et ka produtsent võib saada väga korralikult raha, aga aga ratsa rikkaks ei saa meist keegi. Jah, see on tõsi. Aga tööle ei ole pidanud ka viimased aastad ikkagi CV sid. Mul ei ole võimalik tööl käia, sest mul on kaks võimalust. Mäletan seda aega, kui ma käisin Hansa kindlustuses tööl ja ma tegelesin autode kaskokindlustusega ja firmade kaskokindlustusega, mis tähendab seda, et terve autobaasmäära kindlustatakse Virumaa piires. Ja ma sain ühel hetkel aru, et kuna ansambel Black Velvet oli juba sellel hetkel nagu popiks läinud, et minul, minul tuli Margus Turu ütles, et mõtle nüüd rahulikult järgi, et vali kas sa nüüd jääd siin pintsaklipslased ja need autosse kindlustama või sinust saab muusik ja sa tegeled sellega mu põhitööna, et sul on kaks valikuvõimalust ja nagu selge see, et kui sa ikka võrust või, või kuskilt Tartu lähedalt lõuna lõuna osariikidest laekude Tallinnasse tööle hommikul kella üheksaks, eks ju, ja sa pole tundigi maganud, eks ju noh. Ja käimas on tuur ja sa pead järgmine päev sõitma näiteks paremale, siis ega see päris normaalne ikka ei ole, et, et iga päev nii-öelda tööl käia, et kontoritööd teha, et see ikka küpsetas kohe-kohe kiiresti ära ja sain aru jah, et peaks valima. Kuule, ega need meeste bändid ei ole äkki seetõttu sündimata jäänud mehed lauljad Eestis nagu üldiselt teavad, et et kui Lõhmus hakkab meeste bändi tegema, trügib ise ka laulma sinna? Ei ole nii. Sest et tegelikult minu minupoolne, see asi juhtunud juhtunud nii et paraku paraku kunagi oli, oli selline võimalus nagu lavale ise ise minna ja laulda, siis siis ma vastasin sellele loomulikult ära, aga, aga, aga mister Happyman näiteks on sündinud puhtalt projektipõhiselt tegelikult sellesse bändi nagu kuuluvat algusest saadik, mina, minu vend Sulev Lõhmus, aga kõik teised lauljad, tarid on ja tantsijad on kogu aeg vaheldunud, et see on lihtsalt üks projekte ja ja samamoodi ka. Ja tegelikult juhtus, juhtus ideele nagu Black Velvet. Et see poistebänd luua oli mulle ammu mõttes, et võiks teha, aga kusjuures mina nägin ette nagu laibal. Kuule, aga Black Velvet seoses ikkagi tunked ajad, jalgeronid püünele kogumit. Place oletegi me oleme just esinenud? Oleme esinenud väga palju viimasel ajal ja, ja selles mõttes, et ma usun, et esinema ka edasi, et meil on nagu laval korralik live bänd, klassikaline trumm, basskitarr, klahv ja laul, eks ju. Et väga lahedalt võetakse vastu ja me teeme seda vana staffi täiesti uues kuues, et me ei ole oma tuntud headuses oma kuulsate sama plaat tantsusammudega ja viie diski pealt hüppava ütleva viljeteiski pealt keegi põle värisedes ei pane atakk treki, eks ju. Et Ma mäletan, kui õudne juhus oli kunagi lauluväljakul, kui kadunud Margus Turu veel elas, siis veel selline hästi väike minidiski mängija noh, põhimõtteliselt kõige väiksem. Samas oli ta taskumängija ja loomulikult kogu selle mängijalt pandi eesti pool popmuusikat, eks lavale. Mis tal seda, et siis kodanik tuli sinuga kaasa esinema ja pani siis lõpsas viidiski sinna mängijasse ja pani play. Ja siis võtsime mikrofonide, laulsime, laulsime otsa küll peale, aga noh, loomulikult vokaal turiga sealt. Aga siis oli see juhus, et keegi jättis selle mängija kuskile bassikõlari lähedale ja sealt siis konkreetselt üle viskama. Tuli ühe ka veel mingit häda ta nii palju teha. Ja selle küll väga hull, ausalt öeldes et ei taha, ei taha olla keegi loosung. Aga sa oled ikkagi seal lava peal kaheksa. Ja loomulikult ma mängin lahvri hetkel ja, ja saat saad nii-öelda resonantsi kätte. Kas see on on, see on see, mille pärast teenid sa sellega raha. Ei sa publikut, ei, asi on selles, et elad koos bändiga, miks sa? Ma elan koos bändiga, naudin publikut. Rahaga on see, et esinemisrahast, mida mina saan konkreetselt, me peame üleval mas stuudiot, maksame arveid. Minu isikliku raha seal nii-öelda ei ole, et et see on puhas esinemisrõõm ja tegelikult ma mängin siiamaani ja olen väga palju ennem mänginud Laural klahvpilli näiteks live-bändis ja, ja see tegelikult see arendab ise ka, et sa pead olema nagu lavale, sa pead olema kontaktis nende inimestega, kes, kes nii-öelda sinu muusikat tarbivad, eks. Et see annab sulle teistmoodi tunded. Sa ei ole nagu elu kaugelt, et sa pead ise nagu laividele kõikkadel käima, et siis oled nagu selles õiges õiges fluidum sees. Kula muusikat, mida me kuulame, mis sa mulle andsid. Tahaks öelda midagi selle kohta, mis ma vat, et sa kuulad, kohe räägid siis pärast jah. No nüüd tuli meelde küll, mis asi sa pead, geeni vestleb. Et olen ise sellist Productions viimasel ajal teinud mõnus vahetada. Lahe. Kuule see, et sa räägid kogu aeg production ja, ja produktsioon, kuna niimoodi ei sünnise lugu, mida inimesed lõpuks lauluväljakul lauda saaksid, jah. Et tegelikult tuleks ikka minna metsa, võtta kätte kitarr, nii. Salvestada see kuskile. See laul, mis osalt teede salvestada kuskile ökoloogilisse, kuidas saab salvestada ilma elektroonikat, ta ei saa ohule Kased ohule graveerida nootides ja, ja pärast siis laulupeol ette laulda. Ei no ma olen, ma, ma olen lugenud, sa oled seda võib-olla viskasid villast siis, eks ju, et kui sa ütlesid, et tahaks teha loo, mida laulupeol lauldakse selle kohta üks sugulasütles mulle, et see lugu on seal ammu olemas, ainult et pakkuge välja. Võib-olla on õigus. Aga ei, see ei ole villane seal tegelikult tekkis selline spontaanne ja lihtsalt selline mõte, et, et aga miks mitte. Et teha spetsiaalset kooridele mingisugune äge lugu. Üpris kihvt olla väljakutsuv mõttega, aga see on ikkagi tegelikult sa ise mõistab väga hästi, et see tähendab natukene teistsugust tööd, eks ju, et sa ei saa hakata pihta rütmi paika läheme paika ei tähenda, ei tähenda, see tähendab ikkagi seda, et lugu peab olema ja no peab olema jah, sellepärast et need lood, mida tänapäeval produktsiooni juures tehakse, neid näiteks mõnel kooril laulda, seda on ju proovitud ja on ikka väga-väga keeruline, näiteks võtta kätte Tanel Padari mõni lugu ja proovi seadusekoorile. No mina verist verest välja ei toonud praegu kõige paremat näidet, jah, tõsi, tõsi, et ega, ega, ega võib-olla, et need lood on võib-olla tõesti kõige paremini sobi, aga aga siiski need harva inimesed peast teavad laulda. Mul on neid laule küll küll, et juba hetkel olemas, nii et et ma arvan, et ma hirmsasti punnitama ei peaks spetsiaalselt. Millegipärast aga, aga tegelikult võiks, miks mitte, eks ole, huvitav mõte, sa oled ise kooris laulnud, ma ei ole kooris all, ma olen õppinud orkestri dirigendiks ja mis tähendab seda, et ma ei ole koorimuusikaga väga seotud orkestris oled mänginud, see teab mis, mis juhtub siis, kui kõik hakkab koos kõlama, eks absoluutselt tean, ja no me ikkagi meistri koolitati professionaalselt. Puhkpilli või sümfooniaorkestri dirigent, mis sinu nii-öelda erialapill oli, seal oli mingi asi, oli vist riistad, löökriistad, löökriistad ja nii et selles mõttes, kui ma praegu võtaksin tagant taskust välja metsasarve, siis ajaksid hätta. Loomulikult ma ei oska puhkpilli mängida, võib-olla mingisuguse bee passi tuubaga käristaks ära praegu midagi suruks lihtsalt törtsu läbi. Fanfaari tõmbas ka mingi hommikuse hommikvõimlemise signa meelepärasest ajast, kui sa olid, olid laagri seksuaalne taastanud, tõenäoliselt küll puhusid seal, kus sa seisad, korraldagi puhud, aga, aga, aga jah, hakkama saaks. Väga hea. Kuule, räägi elult, Sven Lõhmus on peksa saanud? No ei tohiks veel nii-öelda ei tohiks nii-öelda, sest et kui sa lähed tegelikult neid inimesi, kes on elult peksa saanud, siis ei tohiks niimoodi sõna sõnu loopida, ma arvan, ei ole sõnurise ei on olnud neid hetki, kus sa tunned, et et sulle tehakse liiga. No eks iga inimesel on selliseid hetki tekkinud varem või hiljem, eks ole, aga aga sellest tuleb nagu ise ise kuidagi üle olla, et ei tohi nagu selle peale mõelda ja lasta elul minna, et et igaüks saab oma koosa korda kord, et noh, mis siis ikka, mis nad sinu suuremat koos on olnud. Ma ei oska sulle praegu nii-öelda võib-olla võib-olla on see, et, et lihtsalt elu õpetab õigete inimestega õiget koostööd tegema, et selles mõttes mõned valed investeeringud nii-öelda muusikaliselt on, olen ma teinud küll jah, mitte ma ei räägi artistidest, ma räägin inimestega, kellel on koostööd teinud. Et nende puhul küll jah, olen mõne inimese puhul täheldanud, et peaks rohkem valima. Oled sa selline teise võimaluse mees, kes annab veel ühe võimaluse, või siis kui on ikkagi sinult ühe korra nahk üle kõrvade veetud, siis on uks kinni ja nägemist. Ei, ma ei ole selline inimene, kes on selline printsipiaalne, kes ütleb, et nii on ja aga noh, eks selles mõttes tuleb ikkagi võtta võtta appi isenda nagu Vaiska, et kellega ja miks ja kuidas üldse koostööd teha ja, ja nii-öelda mingit projekti välja mõelda. Vanilla Ninja ka vist mõnevõrra selline olukord oli, et see ei läinud ja nii nagu sina oleksid tahtnud. Ahsoo, kui sa seda mõtled ja ei, loomulikult ei läinud. Aga kokkuvõttes ma arvan, et tüdrukud said, mis nad tahtsid. Palju õnne neile kõigile, et nad said oma selle protsessi läbi teha ja nad said näha, mis tähendab olla keegi ja nüüd nad saavad näha, mis tähendab olla mitte keegi. Ja noh, see oli nende jaoks, nende valik, tahtsid seda, see oli midagi sellist, mis, mis oleks võinud ju käia sedasama selliste kaudu, kus, millest me rääkisime siin see noh, võib-olla päris jälle mitte madonna ja pion see aga kuhugi sinna teise poole, sest et ju hakkas nagu tekkima ja tulema, eks. Ei jah. Jah, aga, aga noh, seal oli loomulikult mitu, mitu põhjust, et miks, miks nii ja miks naa ja loomulikult seal omavahel veel väikesed nääklemised tüdrukutele, et üks laulja vahetus ja teine tuli asemele. Eks need ka kõik muidugi, aga, aga inimfaktorina rääkides siis tegemist oli nii-öelda jutumärkides kindlustuse keeles ütleme siis kindlustuse keeles hea riskiga. Mis tähendab seda, et nende inimestega võiks teha koostööd pikemalt ja korralikumalt, investeerida sinna palju raha, aega, enda tööd, aga see tasuks ära. Miks oleks valesti või oled sa ise mõelnud selle peale, mida sina jätsid tegemata? Ma jätsin fikseerimata lepingud, mis fikseeriks minu suhted kellegi teise inimesega. Ja võib-olla see on minu kõige suurem viga, aga see viga, see ei olegi vigasem, pigem nagu heasoovlikkus või heatahtlikkus või siis arvamine, et sulle ei tehta tünga. Et selles mõttes nagu ma arvan, et ei maksa küll ju nii et koliseb absoluutselt ja selles mõttes nagu edaspidi väldin ka selliseid inimesi. Ja olen saanud ise suureks ja tugevaks, et mul ei ole vaja selliste inimestega koostööd teha. Oled sa tüdrukutega sellest kunagi rääkinud või need asjad on kuskil õhus rääkimata, need asjad on lahendamata. Ei, tüdrukutega saame hästi läbi, sellepärast meil ei ole nagu sellel sellel teemal ei ole rohkem pikemalt peatunud. Me oleme need asjad kunagi selgeks rääkinud. Mis oli, see, see oligi see, mis õppisid, eks ju, nüüd on, on ristid, on inimesed, eks ju, jah. Ja, ja jutud juttudeks, aga, ja, aga, aga tegelikult kõik, mis ei tapa, teeb tugevaks, et selles mõttes õpetab, õpetab ka elu seda, kuidas, kuidas ise käituda ja, ja nii edasi. Ei noh, see on, see on puhtalt, puhtalt nii-öelda äriline kogemus, et et ma usun, et igas äris peabki inimesel selline kogemus mingil hetkel tekkima. Et ta saaks aru poole või kuidas ta peaks kindlustama seljatagust, eks. Et see on tegelikult vajalik. Tõdesid on üks või mitu. Tõdesid võib vahest mitu olla. Kui need kõik, et siis on mitu. Aga, aga, aga jah, ega rohkem Enda tõest võitled, võitled lõpuni, võitled nii-öelda vereni välja, kui mul õigus ei ole, siis ma ei võitle. Selles mõttes, et ka ikkagi aru mõistusega inimesena, et kui ma kui ma ei käitu õieti või ei tegutse õieti, siis siis ma nii-öelda seda malli rohkem ei järgi ja ma saan aru, et mul on, ma tegin vea. Kas need aastad sind selles muusikatööstuses, kus sa oled olnud ja seda ei ole ju vähe, eks ju, juba eakas mees selle saate kontekstis vist esimest korda on, on saatekülaline minust vanem. On need on need aastad sind muutnud ka oled, oled sa omade jaoks, noh, need, kes, kes mäletavad veel seda, Sven, kes klaveri taha ei mahtunud, ei ulatanud mängima, oled sa nende jaoks muutunud inimene? Ma ei oska seda nende käest küsima, ma ei oska sellele küsimusele ise vastata ise, kuidas sisemiselt tunned, ma arvan, et ei ole. Ma arvan seda, et mul on, ma olen nii-öelda nagu eluetappidega ta käinud, need detailid kõik läbi, et olles ise popp artist ja number üks artist Eestis ja sinu järele jooksnud inimeste küsida autogramme ja ja nagu noh, nii-öelda eks, eks ma siis ikka tõusin ikka võib-olla ära ka natukene, eks ju. Aga see, see, ma usun, juhtub kõigiga. Ja, ja olles selle saanud valusa õppetunni sellel ajal, et vahepeal, kui sa mitte midagi tee artistina, siis sa kustud ja sa muutud igavikuks nii-öelda siis pead ise oma eks eksistentsi eest võitlema, et olla keegi ja ennast jälle tõestama. Mis on väga rasked. Et see mudast välja ronimine on alati väga rasked. Ega ega ei ole mu elu selles mõttes kerge olnud, et et ma peaks kogu aeg olema nii-öelda iseenesestmõistetavalt tipus. Et see on teinekord ikka väga raske olnud ja lihtsalt tuleb ennast jälle jälle tõristada. Teha lihtsalt hea laul, teha hea produktsioon heale artistile ja lihtsalt läbi suruda, hambad ristis, ega muud võimalust, kuidas muidu on üldse tänaval tuntakse sind ära, inimesed astuvad ligi, Löövad patsu, küsivad autogramme. Lea On küll nii, jah. Aga, aga nüüd juba palju mõnusamaks kontekstis, et mitte hullult kunagi õlveti aeg oli, et noh, siis oli siis oli võimatu mõtteliselt linnas ringi jalutada, et nüüd on ikkagi humaanne. Inimesed sosistavad, et näed seal sees vaata vaata see. Nojah, sellist nagu hullu kreisid, mingisugust Sännadest nagu väga ei ole, mis on väga hea. Kõik need asjad, mis, mis sa räägid, eks ju, need olukorrad, kus, kus on tulnud õppida, kus on kus on olnud noh, mingil hetkel valus, ehkki sa ütled, et see on kõik ainult äri, siis siis see lõpuks puudutab õhtuks, nagu öeldakse, meid meid sisemiselt, eks väga raske. Võib öelda, et see solvang oli nüüd aktsiaseltsile see ja see ühingu või, või ma ei tea, fiiele äkki see ja see ja ei puuduta mind. Ja teisest küljest see, et sa tegeled muusikaga ja paljud on ja usuvad siiralt muusikud ise just, et, et kui maailmas miski tõestab nii-öelda kõrgemate võimude jumala olemasolu, siis on see just muusika, kui palju sa ise nende asjade peale klaveriõpetaja kunagi ütles mulle, et muusika algab sealt, kus sõnad lõpevad, et osa, et see on osaliselt tõsi. Aga lihtsalt on tegemist sellise mingisuguse intuitiivse kunstiga, et noh, inimesed tajuvad muusikat, erinevate maitsed on ju erinevad, et noh, selles mõttes nagu ei ole olemas ühte kuldset reeglit ja muusika jaoks, et milline peab olema muusika ja milline see on, see kvaliteetne ja mittekvaliteetne muusika ja ja ma olen alati, kuule, anna andeks, aga sitt muusika on ikkagi olemas. Muusika on olemas, sitta, muusikat tehakse väga palju, aga, aga mind just mina just sellekteeringi hea muusika halvast, muusikast sellega, et kuidas ta mulle mõjub. Kuidas ta mulle tundub, et muusika ei pea olema alati selles mõttes, et kvaliteetselt salvestatud või midagi sihukest, et ta võib olla täiesti spontaanne ja lahe, mingi idee puhang kellegi poolt. Aga kui see toimib ja see on õigel ajal õiges kohas see nii kuradi õige asi, et, et siin ei ole rohkem mingit küsimust. Lisse site ütled, et kuulad, et vot see on, see on kõva. Aga sa ise panna käe, ma ei tea millele, mis sinu jaoks püha oleks? Süntesaatoril ja, ja öelda, et minu, minu käed on puhtad, mina sellist muusikat teha teinud ei ole, mis kuuluks sinna kategooriasse, mida me just tagasi nimetasime rahvusringhäälingu ETV rohkem sedasama koormata. Ära koorma, jah, muidu muidu juhtub igast asju. Aga arvan, et ei ole sellist muusikat teadlikult teinud ega veel vähem siis eetrisse paisanud. Pungi bändiga kunagi tegime pulli igasugust, et nagu, nagu sellised bändid ja need, mis suust tuleb, see tuleb, eks ju, ja ja noh, võimalikult raius vormis, aga aga et ma oleks nüüd sellist jampsi kohe meelega nüüd teinud, ma ei tea, mis mõttega. Lihtsam on ju mingit muud tööd edasi, sina usud selles, selles mõttes oled valmis seisma selle Ambrasuurijas lõpuni ja kaitsma seda, et ka mister Happyman on igas fraasis alati hea, vaata mister Happyman omas ajas, et ta tegelemist 90.-te menukiga. Et sellel ajal ja selles puhas, kas mõni inimene väitis, et las mina proovin siis ka tundmatu lugu või või et see ei tööta või midagi siukest? See on juba tagantjärgi tõlgendamise küsimus, kas ta tundub nagu nõme või, või ta tundub lahe või nostalgiline, et noh, see on igaühe oma nagu teha, et muusikavoolud olid ju sel ajal üldse sellised noh, nii palju kui ma ennast välja vabandada, eks. Aga, aga ma arvan, et et eks ma ise ka noor ja roheline, et noh, selles mõttes ma ise saan väga hästi aru või ei häbene, ei häbene absoluutselt seda enam, veel 2009 ma ei teadnud kalendrit peast, aga ma võin tüki leiba mustlasi ära süüa praegu selle kohta kindlasti mõni ülesastumine tuleb ja juba on olnud ja tuleb, tuleb, tuleb neid veelgi, inimesed tahavad. Mister Happyman esines eriti aktiivselt eelmine ja üle-eelmine aasta, noh, meil oli praktiliselt iga nädalavahetus oli ka üks kaks, kui need sinu jaoks õigustab see ära, et inimesed tahavad praktiliselt nagu kõik, et kui inimesed tahavad, kui raha, ütleme, liigub kui on inimesed valmis ära andma, eks ju, midagi, et siis võid teha. No siin on see asi, et kõigepealt sa pead enda käest küsima, kas mina tahan teha ja kas teised inimesed tahavad teha, kellega sa koos esined. Kui nemad ütlevad, et jah, et see on nii, et teeme ja lahe ja taieldakse ega me kõik oleme ju muusikainimesed ja muusikainimesed, täpselt sama koostööinimesed nagu kõik teised eestlased, et kui pakutakse tööd, siis me võtame töö vastu, sest meil on raha vaja, meil on vaja, mille eest osta, süüa-juua, eks ju, ja maksta arveid enne et see ongi meie tööd, meie ju mujal, mina ju muud tööd ei tee, et et kui see ära kaoks, ega siis noh, väga raske on ju hakkama saada tulemusena muusika, erilisuse või sale puudutamise juurde tagasi. Selles mõttes sa ise kas siis muusikat tehes või, või, või maailmas ringi reisides, mis kohad need on nagu kus, kus, kus Sven härdaks maailma nii-öelda suuruse või, või maailma imelisuse pärast muutub? Seda ei ole üldse küsimus, see sobiks saatesse autodega. Aga noh, kuna kuna saatejuht küsis, ma pean ikka ju mingisuguse veenva vastusega pakkuma, mul oleks hea meel loosung. Ma mõtlen siis välja, kui sa kohad võiksid olla, tähendab igas igal maal, kus ma olen käinud väljapool Eestit ka Eestimaal on sellised kohad, kus sa võid jääda hingetuks looduse kaunidusest või Türi tehisjärv on üks koht, seda ma tean. Palun, nimeta ei ole. Ei ole. Türi tehisjärve ääres on tehtud väga hulle pidusid kassettidega ja laserplaatidega, aga see ei ole mitte see looduskaunis paik, kus kus ma panen käe südamele, ütleksin jess siin ma tahaks olla veel kordi. Koju on alati hea minna, aga aga neid kohti on absoluutselt üle maailma, et ma. Ma ei tahakski ühtegi konkreetset riiki siis välja tuua kas India, Indoneesia või Ameerika või siis hoopiski Tuneesia kõrbet, ega igal pool on midagi, mida sa leiad ja mis on teistmoodi ja ja minu meelest, kui sa nagu ei oska seda näha või vaadata, sa oled ise juhm inimene, et ma ei oskagi ühtlaseks pleisse välja tuua, et vot see on koht, kus, kus saab kus milline vaade, aga hingemattev vaade pakub täielikku inspiratsiooni, on see, kui sa lendad ikkagi lennukiga 11 12 kilomeetri kõrgusel ja päike loojub pilvede peal ja alla lumised mäed siis siis see on küll vaade, mida võiks vaadata läbi akna, selle asemel, et magada või lehte lugeda või, või midagi muud linnukest teha. Sa paned seal nende nii-öelda hetkede kinnipüüdmiseks alati mingi asja nii-öelda äratama, kui on pikem, pikem tegelikult muidugi. Lumised vaated on Euroopa lõunaosas küll absoluutselt, ja mul tuli veel sellega seoses meelde, et mul on igal reisil, kus ma lähen. Mul on pleier kaasas. MP3-pleier ja mul on paat Räki, mida ma mängin absoluutselt igal juhul siis kui ma tunnen ennast väga hästi see on mul endaga mingisugune kokkulepe, mingi kiiks viimasel ajal, ma ei tea ja kui ma leian eriti ilusa koha ja ma pean ütlema, et kõigis kohtades, kus ma olen käinud hiljuti just mingi Puerto Ricos näiteks tulles või Ameerika mandrit igal pool, sa pead leidma sellise koha ja ma olen leidnud sellised kohad ja need ongi hästi lahe. Vaatlejad täna on siin ookeani ääres chill ja selle kala ja väike punane lamp kõigub ja Eestis on 30 kraadi külma. On jalad soojas ookeanivees, pluss 30 elult veel tahad. Kas peale seda tuleb ka edetabeli nagu number üks, nendes paikades oled sa on sul ka ütleme lisaks sellele MP3 mängijale mingid diktofon kaaslased peale ümiseda. Paberid oma ei ole, joaga istuda ei ole kusjuures, aga kui reisi Aegi ei olegi, mulle ei meeldigi nagu mõelda selle selle muusika tegemise juurde või selle, selle meloodia välja, mõtlen selle peale, et siis ma nagu hakkan liiga kontsentreeruma sellele ja, ja noh, tegelikult noh, ma pean näiteks igapäevaselt päris palju kontsentreeruma sellele nii-öelda meloodiate tegemisele produtseerimisele, nii et ise nad ei tule öösel üles ei ärka, tuleb pea sassis ja kordsuseks pidžaamas. Sven Lõhmus ei torma toa ja stuudio ja mul on olnud selliseid juhuseid küll, tulevad küll öösel, aga aga uni on ikka nii kuradima hea, et meloodia ja ma arvan, et tuleb veel, ma lohutan ennast sellega, et järgmine päev ma meenutan seda ja noh, loomulikult siis ei ole mitte midagi enam meeles maailma mööda ringi vaadates ja kodus ka, mis need asjad on meie, meie kaasaegses maailmas, mis sind nagu tõeliselt häirivad. Mis sulle silma jäävad, mis, mis sind muretsema panevad? Rumaluse lollus ja, ja väikesed inimesed suurtel töökohtadel, ütleme nii. Üldiselt öeldud, aga, aga tegelikult rumaluse küündimatus on ikkagi see, mida, mis teeb tigedaks teinekord ja, ja oskad sa kuidagi näitlikustada, näitlikustame näiteks sellega, et kui ikkagi sul on mingil, kellel mingisugust mingit abi vaja nii-öelda riiklikul tasemel või, või, või mis tahes mistahes instantsid näiteks liiklustrahv ära maksta ja siis lõpuks keegi ei suuda sind nagu suunata selle inimese juurde, kellele sa võiksid selle nii-öelda sellelt trahvikese lõpuks ära maksta, et et seda pangas lihtsalt nojah, et aga, aga noh, on ka mingisuguseid erilisi, nii-öelda seiku, et noh, teinekord on seal mingi spetsiifiline asi, kus, mis Sa pead, kellele keegi peab selle üle vaatama, digitab seal kuskil mingi allkiri, on, sa lähed kergesti põlema? Taltsutamine ei ole nagu enese taltsutamine ei ole, väga lihtne. Ei lähe, aga samas jah, ma vihastan vahest küll väga kergesti mingi asjade peale, aga, aga ma nagu põlema väga ei lähe. Et mul läheb selle koha üle, et ma lihtsalt nagu vaatan, et oi, kuidas, kuidas see võimalik on, lihtsalt ja noogutan peaga ja ja ongi, kõik elu Eesti riigis läheb sulle korda. Aga selles mõttes, et sa jälgid absoluutselt, Eesti on kõige parim riik elamiseks, et ma olen sellest ammu aru saanud, et ei ole esiteks ilusamat ja paremat kohta kui kodus elada, see kõlab patriootlikult, aga ma ei tahaks mitte kuskil mujal elada. Sellega oled kursis täpselt, mis valitsus, mis protsessid, kärbe. Ma kuulsin, et käibemaksuga juhtus tänased. Et tänasel päeval me peame seda natuke rohkem maksma, et noh, on paratamatu, aga sellest võiks nagu inimestel ka ette teatada, et see asi juhtub. Et, et kuidagi natuke läbimõtlematult, mõned käigud valimistel käid valimiste ikka käinud. Et ma arvan, et iga inimene peab valima, kui sina, vali valitaks sinu eest parteid Sven Lõhmus oma nimekirjadesse on märganud kutsuda? Ei ole märganud. Valimisnumber 17, eks tuled esitad oma loo reklaami, pole küsimustki, eks ju, kõik 30 aastased, hõbeketi valimiskastide juures ja hääl kukub muud. Nojah, ega poliitikasse saab alati minna siis kui enam mitte milleski muus enam teha ei ole midagi muud teha. Ei ole jah, et sa istud kodus, vaatad, kärbes on laes jälgitada kärbest neli tundi ja mitte midagi seal peale selle kärbsejälgimise teha vaja ei ole siis tõesti läheks ja tegeleks poliitikaga. Ma arvan, et sinna võiks minna sellisel juhul, kui ikkagi aru saada, et sul on, sul on midagi anda endast, et mitte lihtsalt minna kuskile partei ridadesse või kuskile Toompeal istuma ja mingit ootama, millal see rahakoti kukub, see kuutasu, et noh see on nagu tobe, kui sa midagi ei suuda endast anda, siis, siis jätan ennast väärikas mulje, ära tee seda. Sven lõpetuseks muusikat sa unes näed? Ma näen muusikat unes väga vähe ja reeglina ma näen unes enese loomingut või kellegi teise oma. Ei absoluutselt, ma, ma isegi muusikalisi unenägusid ei meenu praegu külmul meenub viimasest ajast igast muud unenäod, mis, mis puudud näiteks ehitust või autosi või, või, või mingit ostad koletisi või mingisuguseid jaburaid situatsioon, aga muusikat ma väga ei ole, see nagu ei näe, et võib-olla pigem see, et ma kuskile mingisuguse kontserdile jään hiljaks või midagi, need on ikkagi muusiku õudusunenäod, on sulle tuttavad? Jah, üldiselt on ja kõige õudsamad unenäod on ikkagi pärit keskkooliajast, et mul on mingi matemaatika eksam tegemata ja ma ei saa lõputunnistuste ja ma ei lähe aktusele, sest mul on vaja kohe eksam ära teha ja, ja ma ei tea, ma ei tea ma pileti vastuseid ja umbes mingi selliseid, selliseid unenägusi tuleb ikka tihti. Et noh, isegi need need õudusunenäod hambaarsti toolist on nagu isegi leebedel matemaatika eksami korral juhtub õnneks olnud möödas, õnneks möödas. Sven, suur aitäh sulle, tänase saate eest. Jääme ootama, kindlasti võib olla tsükli plaati ja, ja kõike seda teist, mida sa oled plaaninud. Ma loodan, et need saavad kiiresti valmis ja et ikkagi aasta lõpuks on mõlemad letis. Ja muidugi seda, millest me rääkisime, saate alguses, et kõik need suuremad plaanid nende pikkade aastate taga kunagi teostaksid ja selle ilusa pateetilise lõpu ära hajutamiseks on, ma ei mäleta, kumba A panin siia plaadi masinasse. Saad sellest ka paar sõna rääkida, kui sul on midagi öelda. Nüüd me jõudsime sinnamaani, et jälle jõudsime. Ma mäletan väga hästi, et ma mõtlesin, et jõuame ühe loo veel laste puhul on tegelikult lõpuks sihukene väga chill Räkk olemas, aga aga mis siis võime seda. Kuule, paneme tšilli tracki, loomulikult me oleme pikniku kamoon saab endale mängida siin praegu kõik endale oma nina hakkab võbelevam. Paneme chill, vend, tulevane tõepoolest natukene nöörivad, sa pead ütlema mulle, eks ma siin ei ole loonumbreidoto üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa, üheksa, 10, järsku, seepärast kõige viimane track. 10. lugu ja sellised bändid nagu Coral. Paljudel inimestel, see ei ütle midagi paadipoeletilt ja mul hakkas räigelt meeldima. Siin tehakse sellist nii-öelda vanas stiilis muusikat noortetüüpide poolt. Selloonime muusikat nait ja see lugu on autosõidu kõrvale öösel parim minu jaoks. Tänasele kaks piklikku külanen oli Sven Lõhmus, kohtume nädala pärast.