Haridus ja teadusminister Tõnis Lukas tahab anda koolidirektoritele trahvimise õiguseid. Millal tuleb koju esimene sõnakuulmatu kooli õpilane direktorilt saadud trahvikviitung taskus. Toimik number 87 Gorikute taltsutamisest koolis. Ülekuulajad Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Ülekuulamine alustab. Ülekuulatav number üks Lukas Tõnis amet haridus- ja teadusminister erakondlik kuuluvus Isamaa ja Res Publica Liit. Haridus ja teadusminister Tõnis Lukas, mis tingis selle ettepaneku, et anda koolijuhtidele tulevikus ehk võimalus oma õpilastele karistusi välja kirjutada? Kui me arutame seda, et kuidas koolide võiks olla tulemuslikum ja, ja tase ühtlasem, siis tuleb arvestada, et et teha hästi õppetööd, siis peavad saama õpetajad oma töösse süveneda ja õpilased ka õppetüki süveneda, et ei ole vaja, et keegi klassis segaks ja väga ülepea kasvaks õpetajatele ja kaasõpilastele, niiet seetõttu tuleb kord koolis majja saada. Teie lahkel loal lihtsalt klaariks ühe asja ära, see ettepanek ei olnud ainult seotud selle looga, mis on nii-öelda Tarmo looduse kukil praegu ja, ja mis, mis tema karjäär kindlasti edaspidigi varjutama jääb. Me oleme teinud hulga ettepanekuid, mis põhikooli gümnaasiumiseadusesse lähiajal loodetavasti sisse lähevad. Kui te mõtlete seda, et anda koolidirektoritele täiendav voli õigus kohtuvälist menetlust läbi viia siis loomulikult, et ei saagi olla Tarmo looduse juhtumiga kuidagi seotud, sest riigikoolide kutsekoolide juhtidele, kelle hulka Tarmo loodus kuulub, ei saa aga seaduse järgi sellist õigust anda nii, et see ei puuduta riigikoolide juhtimise puudutab ainult omavalitsuste koolide juhte, kellele annab omavalitsuse volikogu sellise vastava õiguseni. Tarmo loodus see minu ettepanek ei puuduta, järelikult ei ole need kaks asjaga seotud. Aga ikkagi, minister, mis on siis viga praegusel süsteemil, kui õpetaja, koolijuht, kes iganes saab kooli korrarikkumise puhul politsei välja kutsuda, miks on vaja, et hakataks seda küsimust koha peal lahendama? Aga politsei, seal võib olla ka hetkel alati tulla. Minu suurem mure on siiski veel hoopis see, et, et iga hetkega, kui koolis peab politseiniku ootama, kahaneb direktori autoriteet, kui ta ei saa ise õpilasi korrale kutsuda või tal ei ole endal piisavalt argumente, et võib-olla juba ülekäte läinud õpilased kuuletuksid. Kui on ikkagi hirm, et tulevad ka sanktsioonid, siis mõned poisid või ka tüdrukud, kes muule enam ei ei allu lähevad ja lõpetavad korra rikkumisega, kui nad peavad paar tundi politseiniku ootama ja enne kooli direktori sõna ei maksa politseinikul uksele ilmunud, siis ei saa ka koolis korda majja. Ma saan aru, et nii-öelda Tõnis Lukas, te olete praegu selle protsessi käivitanud ja justiitsministeerium nii-öelda erinevatel tasanditel nii-öelda kaalub, mõtleb, otsib nagu võimalusi, milline on nii-öelda see teie nägemus, millisena teie sooviksite, et, et see süsteem võiks siis rakendada süsteem võiks koolidirektoritel karistamise osas appi tulla. Mina tahan panna omavalitsusi mõtlema, kas nende avaliku korra eeskirjades sobib see, et kohaliku kooli direktorile annakse natuke laiem võimalus kooli territooriumil korda pidada. Võib-olla tähendab seda ainult viis või kuus omavalitsust, aga kuna olukorrad on väga erinevad, linnas sisuliselt kooli territoorium lõpeb välisuksega maal on mõned mõisapargid, kus võib-olla on vaja korrale kutsuda, territooriumile sisenenud, mingeid muid kampasid. Ja mina lihtsalt loodan, et et siis, kui kooli direktorile on täiendav argument ja näiteks trahvi tegemise õigus siis korrarikkujad taanduvad ka koolidirektori kohale ilmudes. Loomulikult kooli direktoril piisab lihtsalt väljendada valmidust mingi menetluse alustamiseks. Ma arvan, et kõik kohalikud omavalitsused, kes selle õiguse kooli direktorile annaksid niisugust niisugust täiendavat voli omada tegelikult ka määravad kindlaks, et edasise menetluse võimalik, et ka kohtuvaidluse tulevikus viiksid läbi juba teised ametnikud, kas siis omavalitsuse enda ametnikud või politseiametnikud. Need koolijuhil peaks olema autoriteet kohapeal, aga ta ei peaks kogu seda menetlust hiljem läbi. Aga mis ikkagi, mis need karistused, mis need trahvid on, mida nad võiksid siis saada, määrata, kas nad on annet kuidagi nii-öelda füüsilised on need rahalised, on need ühiskondlikud töö, karistus, milliseid trahve te silmas peate? On muidugi hoiatus. Kui on seda tüüpi, korduva rikkumise ohuga asi kusagil keelatud kohas suitsetamine või, või avaliku korra rikkumine, teiste segamine siis kahtlemata võiks olla hoiatav faas seal enne, kui reaalne trahv tuleb ja nüüd siis teisel või kolmandal korral juba. Aga ega siin mingit kodukariõigust ja, ja suuremaid massiivseid karistusi ei saa ju selle sätte näha ja ega mina ei arva, et karistamine peaks olema pedagoogikas põhivõte. See on ikkagi teatud olukordade reguleerimiseks, et, et ei, kasvaks need pidevad korrarikkujad üle pea ja et lastel ja õpetajatel oleks koolis turvaline. No vot, ma nüüd ikka ei pannud tähele, näete tema vaimusilmas sellist isegi rahalist, mis see karistus reaalsuses võiks olla? Jah, reaalselt selle sättega seoses on rahaline trahv see põhi, põhikaristus, see ongi see kohtuväline menetlus, et asjal ei antakse teist käiku, siis klaaritakse asi ära rahalise karistusena trahvi maksmiseni, põhiasi aga, aga sellele Nemad hoiatused. Mis puudutab kogu seda korra tagamist koolis või, või õpetajate ja, ja õpilaste turvalisuse tagamist, siis siin on veel palju meetmeid paljude erinevate mõjutusvahenditega mille loetelu läheb ka tulevikus seadusesse sisse. Aga igatahes, te tahate öelda praegu seda kogu selle oma siis karistamise ja menetlemise nii-öelda uuendusliku lähenemisega, praegused õpilase korralekutsumise viisid märkused noomituse, et käskkirjad, vanemate kooli kutsumine, kõik see arsenal on ennast ammendanud, need on piisavalt evalveeritud, et nendega enam tänapäeva lapsi ei mõjuta. Noh, tegelikult on ju eriolukorrad nagu see see viimane, Tarmo looduse juhtum, mis on tõepoolest ütleme sekundite küsimus, kas koolidirektor, oma autoriteedi, teised õpilased vaatavad pealt, et saavutab või mitte ja sellistel puhkudel niisugune kiire reageerimine või kui te ütlete tulevikus ka karistamine on ikkagi tõepoolest ainult loetud ja, ja üksikute juhtumite arsenal. Kutsikas teeb loigu, siis tuleb kohe nina sisse pista. Nojah, aga, aga mitte võib-olla loigu puhul, sellepärast et kui see on tõesti üksikjuhtum, mingi pahandus juhtub kohe, ei pea väga radikaalselt reageerima, kuid kui tegemist on ikkagi selgelt vastuhakkamisega ja sellega, et püüab saavutada koolis autoriteeti direktori ja õpetajate üle see hiljem muutub ohtlikuks ka kaasõpilastele, siis tuleb reageerida. Ma ei pea silmas, Need, karistamine peaks põhimeetodiks saama, kindlasti ei ole ma võtnud eesmärgiks hakata põhiliselt karistama. Need ennetamise ja mõjutusvahendid on, on siin terve loeteluga mu ees, mis ilmselt lähevad seadustesse ja määrustesse on palju laiem arsenal. Aga ikkagi see, kui peab hakkama kooli direktor, seal on siis nii-öelda seaduslikult asja menetlema, tähendab seda, et kooli direktor, koolijuht peab omama ka vastavat eriharidust ja kui tal see puudub, kui ta teeb seda nii-öelda oma tavateadmiste või seadus läbilugemise pinnalt tähendab seda, et, et väga lihtne on siis vanematel, kes seadust paremini tunnevad või isegi samal tasemel, kui koolijuht asja kohtus hakata menetlema ja lõpuks selgub nii nagu meie kohtusüsteemis tihti, et et küll ei ole toiminguid õigesti tehtud, on mingi asi puudu, et võib-olla ja nii edasi raske on leida koolijuhid on võib-olla tunnistajaid, kui, kui lihtsalt üks nii-öelda raha jõmmist tattnokk maksab kinni oma klassikaaslased ja leiab tunnistajaid enda pooleli direktori vastu. Teil on õigus, et ettevalmistamata koolijuhile, kellel ei ole vastavat koolitust läbi tehtud, ei peaks seda õigust andma ja kindlasti ta ei taha ka ise seda õigust täiendavalt. Veel kord sellise õiguse andmise võimalus peaks omavalitsustel olema teatud loetud juhtudel kui koolijuht on ka selleks ise piisavalt ette valmistatud ja kogu see asi on ikkagi nii-öelda Te, vaata või profülaktiline. Võib-olla tuleb see õigus anda selleks, et seda polegi vaja kunagi kasutada. Ja kui menetlusse tõesti minnakse, siis ma arvan, et suure osa koormusest peaks kandma mitte see koolijuht, vaid seda peaks tegema ka teised ametnikud, miks mitte politseiametnikud temalt selle asja üle võtma? Ideed nii-öelda välja pakkudes või idee kohta toetust küsida, seda kindlasti nii-öelda oma vaimusilmas nägite ette ka seda, kuhu kohta lähevad nii-öelda trahvidest saadud rahad. On need plaanid, sõidate koolile lähedane omavalitsusele või riigi õhuke rahakott. Eelarve. Siin seadusemuudatust kahtlevate ei ole, kui lõpuks tehakse omavalitsuse territooriumil trahv, siis on seal mingi jaotus, mis läheb koha peale, mis läheb riigikassasse, aga lõpuks ikkagi see see trahvi tegemine toimub samal juriidilisel tasemel ja seega ka raha laekub täpselt samal viisil, kui selle trahvi teeks politsei. Ma küsin praktilist näidet teie käest, et oletame, et nüüd õpilane saadab klassim kogu kooli ees õpetaja direktori, no ütleme pehmelt kuu peale, aga teate isegi, kuhu nad saadavad neid koolijuhte ja ei tohi lihtsalt, ma lihtsalt ei tohi, rahwereeter keelab, eks ole. Aga, aga mis see maksma läheb, mis maksab üks õpetaja nii-öelda kuu peale saatmine? No tegelikult kui te peate silmas konkreetselt seda menetlusõigust ja trahvi, mis selle kaudu siis see on korrarikkumine, avaliku korra rikkumine. Noh, ma kujutan ette, et ma tahan, et praegu ei kuulaks meid, ma tea, kes teie raadiosaadet kuulavad, kas niisugused Potentsiaalsed saatjad ise kuulavad, aga see oli kõik selge. Hiljem ma tahangi öelda, et võib-olla ühe või, või kahe hoolimatu sõnakasutuse pärast veel seda menetlust kindlasti ei alustata. Kui segatakse korda nii, et õppetööd pole võimalik läbi viia või keegi teine on ohus, siis algatatakse seda, rikutakse akse tubaka- või alkoholiseadust, siis algatatakse seda nii, et kõik muud vahendid, kuidas saada, kord maksma ja kuidas sõnakasutus tsiviliseeritud õpilastel peab nägema ka ette, see tähendab muud pedagoogilised võimalused, tunnist, väljasaatmine, direktori juurde, vanemadki kooli peale tunde jätmine, need, need jäävad ka kõik selle asja juurde. See täiendav kohtuväline menetlus on ikkagi spetsiifiline ja üksikutele juhtumitele orienteeritud. Tõnis Lukas lihtsa lapsevanemana jäid uskuma, kui te ütlesite, et see ei ole kuidagi seotud Tarmo loodusega, ma tahan siis sellisel juhul küsida mis selle ettepaneku tegemise selline reaalselt ära tunnetatud, võib-olla isegi kuskil numbrites väljendatuna vajadus oli, miks ta sellise ettepaneku teete, see tegelikult on mõnes mõttes noh, nii-öelda ootamatu või väljaspool sellist tavalist, klassikalist õpet ja õpilase suhtekäsitlust. Politseiprefektuuri saavad selle Statistika teile täpselt ütelda, mis oli põhjenduseks. Aga ma olen olnud ühenduses lõuna prefektiga, arutanud täpsemalt olukorda saanud informatsiooniga Lääne prefektuurist. Ja tegelikult on tõesti ajakirjandus on osa asju kajastanud, suurenenud, et nende juhtumite arv, kui kool pöördub politsei poole, aga vahepeal on nende hulka tulnud ka juhtumeid, kus ütleme, tavamõistus ütleb, et võib-olla see on pisiasi ja ei peaks pöörduma. Ühesõnaga, teadlikkus koolides, et politseinike poole pöörduda on olemas. Samas kui see läheb väga massiliseks ja muid lahendusi ei nähta siis antakse ka koolist autoriteet absoluutselt välja, sellepärast et osa autoriteeti jääksid kooli direktorile. Alles hakkasin ma mõtlema, mõtlema, lahendusi, need lahendused on samal ajal välja pakutud ka näiteks Lääne politseiprefekti poolt. Ta on materjalides, mille saatis meile ka Lõuna politseiprefekt. Ja selle reaalse ettepaneku tegin ma juba kevadel. Kuna diskussioon olukorrast koolides on nüüd sügisel läinud temperamentsemad, siis olen ma selle ettepaneku uuesti välja öelnud. Natuke olukord on ka muutunud, sest kevadel oli see esitatud sellises juriidilises kuues et selleks pole vaja seadust muuta. Nüüd on vahepeal seadusi analüüsitud. Tuleb välja, et seadust on ikkagi vaja. Et sellepärast, see tuleb nüüd juriidiliselt esitada uuesti see ettepanek, mis ma kevadel juba tegin ja suusõnaliselt ja nüüd me oleme justiitsministeeriumile ka vastava kirja haridusministri poolt juba saatnud. Kas on teil sarnast kogemust sarnast praktikat mujalt maailmast näiteks tuua? Euroopa Liidu kolleegid on teile rääkinud ehk. Noh, Saksamaal on koolijuht ametniku staatuses näiteks ja ja siin on ka üks küsimus meil, kui me tahame rohkem mõju anda. Koolijuhtidele võiks kaaluda tulevikus, nagu ma oleks, vist olen justiitsministriga rääkinud koolijuhi viimist kas kohaliku omavalitsuse või või riigiametniku staatuses, aga mina mina ei näe sellel väga palju plusse, mina vastavat ettepanekut ei teeks, aga, aga ma tõin selle näite, et tõesti teistes riikides on koolidirektorid ka teistsuguses staatuses ja selles mõttes isegi rangemad või, või kõrgemas ja võimukama staatuses, kui meil. Ja neil on siis konkreetselt võimalus ka näiteks sealsamas Saksamaal, mida te nimetasite, viia läbi seisukeseid menetluse, nii nagu te sooviksite, et siin Eestis. Saaks läbi viia ametnik kui ülesande hulka kuulubki see, et ta saab mõjutada teiste käitumist, tal on mingid regulatsioonide käskkirjade õigus ja, ja võib-olla riigiti ei ole see väga võrreldav, aga, aga see tähendab, et tõepoolest all on riigiametniku kate, see tähendab, et ta võib teha riigi nimel otsuseid, mis nõuavad, nõuavad rohkem võimu kui meil lihtsalt asutuse juhi kuu. Ülekuulatav number kaks kuulma Riho amet Tallinna Nõmme Gümnaasiumi direktor. Ja tuleb Nõmme Gümnaasiumi direktor. Mida teie arvate Tõnis Lukase teadus haridusministrikavast anda koolijuhtidele karistusõigus? Mis ma arvan, tegelikult? Ametnikuks tahaksin, võiks saada, eks ju? No tähendab, ma olen tegelikult kindlalt seda meelt, et mõjutusvahendit peaksid olema väga efektiivsed, mis me, mis me nüüd siis nii-öelda koolikohustust mittetäitvate õpilaste suhtes üles tõstatame, aga, aga noh, selge on ka see trahv oleks ühelt poolt üks tugevamaid, kuid suht äärmine abinõu, et samas tegelikult on igal koolil oma oma sisekorras paika pandud kiitmise karistamise süsteem, et aga aga noh, tegelikult alati peaks nagu läbi mõtlema seda, et et kuidas karistus ühele või teisele mõjub ja kuidas me üldse seda nagu kontrollida saame, et et noh, meil on ju praegu ka võimalused pöörduda sinna politsei poole, on ju terve rida niisuguseid asjamehi või pulki alates alaealiste asjade komisjonist ja nõustamiskomisjoni, sest et kui need kõik seda oma tööd teeks, siis võib-olla oleks siis trahvima. Ei peakski. Aga aga noh, praegu on tõesti see situatsioon, et õpilane teab oma õigusi väga palju, aga, aga kohustusi ei kiputa teadma ja, ja õpetaja on tõesti nihukeses rumalus olukorras, et et ma ma kui niisugusesse trahvi tegemisse hetkel küll suhtun suhteliselt skeptiliselt, kuidas see toimima hakkab või kuidas ta peaks, kuidas ta peaks toimuma, et siin tekib see küsimus ka, et ilmselgelt ükski lapsevanem poleks nõus oma lapse karistusega ja veel vähem ütleme selle trahvi suhteliselt, kuid kuidas see paika pannakse, kas meil on vastav hinnakiri, siis mille alusel hakkaks võtma ja kes kes sisse kasseerib ja kes kontrolliks tulemit. Et kas see on nüüd praegusel hetkel kõige efektiivsem vahend? No nende jaoks on olemas mingeid kohtutäiturid ja kõik nii edasi. Ma tahan Riho küsida teiega seda, et kas praegune süsteem teie silmis on ka kuidagi nagu ebaefektiivne, kas ta töötab vaatamata oma ülesehitusele kuidagi ka ebapiisavalt võiks ta pakkuda teile kui koolijuhile oma probleemsete õpilaste taltsutamisega rohkem tuge. Kui me räägime nüüd praegusest süsteemist, eks ole, mis, mis meil on võimalik teha alates noomituses käskkirjast, õppenõukogus, kohtumisest lapsevanema direktsiooniga, kuni sinna alaealiste asjade komisjoni välja siis paraku see süsteem nii väga ei toimi, sellepärast et et nagu ma ütlesin, et need õpilased, kellega on probleeme, on tegelikult ise väga teadlikud meie võimalustest. Ja kui ta on veel Põhikooli õpilane, siis siis peatama, koorikohustust igal juhul täitma ja, ja meie peame seda kooliõpetust talle ikkagi andma, sõltumata sellest, kas me oleme teda karistanud või mitte, aga ma, ma olen veendunud, et et siin on ikka tegemist, ütleme pedagoogilise kutsemeisterlikkuse ka, et sõltub ikkagi inimesest või õpetajast eelkõige kes kasvatab seda last ja milliste vahenditega, et et kui on, ütleme, saamatu pedagoog noh, mitte mitte enda süü pärast, siis ei pane see trahv ka mitte midagi. Paik. Aga igatahes võib vist väita seda, kui ma teie jutust õigesti aru sain, siis igasugused käskkirjad, märkused, noomitused on mikrit suhteliselt evalveeritud, neil ei ole enam sellist suurt tähendust, nii nagu võiks olla, et tänapäeva noori paika panna. Jah, julgen öelda küll, teatud mõttes kindlasti. No kui nüüd vaadata näiteks, kas koolide kodulehekülgi, kus on, on see nii-öelda karistamise asemel kõik, eks ole, siis siis see käskkiri, noomitus, õppenõukogu, need on need, see rida, mida mööda tuleb siis liikuma hakata ja jõuamegi siis välja, ütleme, alaealiste asjade komisjoni ja, ja kui seal efektiivset vastust ei tule, siis on tõesti meie käskkirjadele noomitustel tegelikult Neil polegi nagu mõtet, õpilane tuleb rõõmsalt tagasi ja elab edasi. Minister Lukas, üks argumente selle süsteemi poolt ongi just see, et kui kool hakkab ootama, millel asi nii-öelda lõpuks politseisse jõuab, millal politsei väljakutsele kohale tulles reageerib, et siis vahepealne hetk on see, kus kooliõpetajatel direktoril absoluutselt autoriteet puudub. Jah, no tähendab loomulikult nii nagu ma alguses ütlesin, et, et igal juhul mingi kindel mõjutamise Willis peab olema, et et me oleme veendunud ka selles efektiiv. Et toome toome niisuguse väite, et tõesti, kui kaks noh, jutumärkides pahareti ja, ja nende vastas on üks õpetaja siis seis kaks ühele ja, ja ilmselgelt jääb õpetaal paratamatult. Aga noh, ma saan aru, et ikkagi rahalisest küljest tahetakse siis kui see rahaline trahv ka ükskord jõuab selleni, et see lapsevanem maksab seda trahvi, seal siis ilmselt on, on ta mõjutusvahendina väga tugev, raha loevad ju kõik. Aga, aga kui me usume ikka ikka edasi. Me peame uskuma sõna jõusse, siis kohad teab sellest jah, nagu väheseks ja, ja nagu ma ütlesin, et, et see sõltub väga palju sellest, kelle sõna see on. Ja, ja kui nüüd direktor tõesti satub situatsiooni, kus, kus siis õpetajad saadavad, noh, ma ei tea mingeid kirju, kelle suhtes tuleks neid sanktsioone seal rakendada siis siis ka läbi läbimõtlematult on, on see ka siis nagu suht mõttetu tegevus, sest kes selle ja selle raha välja nõuab, direktor selle rahale ka järele ja samad, toome teise näite. On mõnel mehel seda pappi nii palju, et hea meelega maksab 25 alustab edasi puhta inimesel. No Riho, ma ei tea, kuidas teie Nõmme gümnaasiumis olukord muidugi on, et, et kui, kui palju teil selliseid sõnakaid, rikkaid kõhrikuid seal on, kes, kes suudavad ennast nii-öelda või suudaksid ennast siis välja osta oma oma sõnade mõjust, aga siiski tooge mõni selline hea näide, kuidas teie siiamaani olete hakkama saanud mõne seesuguse päti või isegi suisa kaabaka, kes on ülekäte läinud koolis. Mina ma siis pean kurt, kui kuidagi minu sõnavõtust sai aru, et meil on pätte, kaabakaid, siis need meil tõesti ei ole, on siis õpilasi, kes kes lihtsalt mingitel tingimustel ei täida koolikohustust ja aga mina olen kasutanud tegelikult ikkagi seda varianti, et ma suhtlen kohe lapsevanema. No näiteks, kui lapsel siin juhtub mingi eksimus mis tahes eksimisse, siis võib-olla käitumine tunnis halvasti eksale õpetaja solvamine või või kuni, kuni noh, suitsetamiseni väljaspool koolikoolides territooriumil, siis ma ma ei hakkagi mingit moraali neile lugema. Kõigepealt ma annan neile selle võimaluse, et ootan järgmise hommikuni lapsevanem kõne. Noh, eelkõige ma ootan isade kõnet. Aga paraku neid isaseid ei ole igas peres ja, ja siis, kui ma olen lapsevanemaga kõnelnud ja ma olen veendunud, et see informatsioon on lapsevanema nii läinud, tähendab kes on ise pidanud koju minema üles tunnistama, eks ole, üsna kasinad. Siis on mõjunud küll. Et ega ega ükski laps seda üldiselt ei taha. Ja, ja aga ma, ma siiski ütleme, et noh, on olemas ka niukseid filigraanse räägid ja sinisilmselt usud, et kõik on muutunud, aga näe, ei ole. Aga nüüd pedagooge on ikkagi ka suhteliselt vähe, kes ei saa hakkama sellega kas kardavad või kogenematus või või ma ei, ma ei usu, et minul niisugust probleemi igal juhul ma tahan eelkõige selles, et lapsevanemaks eritud. Et ta annab ise võimaluse või lahenduse, mida edasi teha ja siis tulevad need äärmuslikud variandid, et noh, kuni politseini välja ka mul praegu ei tule küll ühtegi meelde, et ma oleks mingit esildist politseile pidanud tegema. Nõukogude ajal kasutati sellist avalikku häbiposti põhimõtteliselt nagu vanemate töökohta teatame ja nii edasi. Kas tasuks tänapäeval ka mõne seesuguse lahenduse peale mõelda? Ma usun küll, kui see ikkagi hakkab mõjutama lapsevanema rahakott ja see on natukene teistmoodi tee, kui see direktor saadab trahvikviitungi koju, eks ole, siis, siis oleks sellel tegelikult väga tugev mõju, ma alustasin oma pedagoogilist tegevust nimelt Viimsis ja siis peletuskiir või kalurikolhoos ja seal oli niisugune küll küsimus, et ega ükski lapsevanem ei tahtnud saada infot koolist, et et midagi on lahti ja väga kõvasti toimis. Ma ei tea, kui palju nüüd praegu ütleme, need töösuhted ja need, et kuidas, kuidas see mõjutaks, aga, aga see oleks kindlasti minu meelest igatahes siukseid, paremaid variante, sellele trahvikviitungi, eks ole. Siis oleks olemas ühiskondlik surve, mis, mis nõuaks ka seda, et lapsevanem mitte ei saadaks last kooli ära ja sellega lõpeks lapse kasvatamine. Vaideta tegeleks lapsega 24. No täpselt nii täpselt nii sellepärast et et kui juba praegu tuleb, ütleme, seal kuuenda seitsmenda klassi lapsevanem, kelle oma elust välja kutsun ja ütleb, et ta on jõuetu siis, siis mul hakkab tast kahju ja, ja, ja ma ikka esitan küsimusega, mida te siis teete, kui laps on juba üheksandas klassis? Noh, ja ongi nii, mis siis, et lapsevanem teab, eks ole, teda on suht raske mõjutada. Ülekuulatav number kolm. Järvekülg Eero amet, Carl Robert Jakobsoni gümnaasiumi direktor. Elo Järvekülg, mis on teie seisukoht selles küsimuses, kas koolidirektoritel peaks olema karistusmenetluse õigus, nii nagu seda meie siis haridus teadusminister Tõnis Lukas soovib? See ei ole hädavajalik, kuid ta võib-olla mõlemad pooled üks aspekt, see tõepoolest koolijuhtidel on piisavalt pedagoogilist ja ka üldmajanduslikku tegevust aja bilansis selleks eriti aega ei ole. Samal ajal kohata tuleks reageerida kiiresti ja teatud juhtudel oleks võimalik tõesti operatiivsemalt pakendada ja mõjutustrahv pedagoogilistele kaalutlustel hästi. Minu seisukoht on selline, et kui riiklik otsast tuleb omavalitsus selle kinnitab ja koonilisel õiguse annab siis tõenäoliselt aeg-ajalt seda õigust rakendama hakanud. Samal ajal vajaduse korral hakkan kutsuma ka noorsoopolitseid politseid. Kui kooliaasta hakkab igapäevaselt järjest trahve laduma, siis selle efektiivsus kaob. Ja noh, koolijuht päris selleks ei ole. Kordan veelkord, aeg-ajalt võib vaja olla, politsei ei ole käepärast, näitas ka teatud juhtudel mõjub koolijuhi pooltetud suitsetamistrahv efektiivselt, samal ajal tõsisemate juhtumite korral on otstarbekas kutsuda politsei väljastpoolt tulnud riigi esindaja. Mõnikord mõjub ka kasvatuslik efektiivsemalt. Tundus, et see teema üsna põhjalikult läbi mõelnud, kas oskaksite kirjeldada, millistes olukordades võiks olla otstarbekas just selline trahvi määramise karistusviis. Tõenäoliselt näiteks kui kooli juures suitsetamisel koolid jääb vahele kordset õpilane siis tõenäoliselt võiks Kasele traphise menetleda. Sotsiaalpedagoog aitab vormistada, võtame seletuskirjad, määra. Kui see juhtub teist korda, siis mina koolisiseselt teist korda suitsetamise eest trahviks. Kolmas aspekt, kui on räige psüühilise vägivalla tekitab sellise õpilase poolt, keda me kooli siis oleme juba korduvalt menetlenud komisjonid läbi käinud, iga päev veename sõbralikult, räägime, ole hea poiss, kuidas sa ei suuda. Siis sellisel juhtumil on otstarbekalt võib-olla kutsuda jälle politsei. Nii et ühtegi ühtegi võtet sama isikukood, leriti korduvalt rakendada. See ei ole eriti efektiivne, et hea on olemas gradatsiooni võimalus järjest rangemalt mõnele õpilasele mõjub märkus. Mõnele mõjub käskeri, mõjub kooli poolne trapp. Mõnele mõjub see, kui tuleb väljaspoolt vormis esindaja ja teeb korraliku trahvi massiliselt, kui see õiguskoolide tuleb, seda rakendama ei hakka, kuid võimalik, et ta paha idee. Mul on selline küsimus teile direktor, järvekülg veel, et siin on olnud jutuks ka see, et võib-olla tuleks taastada nii-öelda nõukogude aegne süsteem, kui vanemad sai läbi nende töökoha avalikult mõjutada, last rohkem kasvatama, olegi sellel mõttel jumet. Ma kardan, et see ei lähe meie õigussüsteemis läbi. Loomulikult on, kasvab, kasvab põhiroll, vanemal kool ei suuda midagi teha, kui, kui ei ole baas pandud juba pisi pisi lapse kasvatamisel. Jah, aga töökoha kaudu ei ole reaalne, meie süsteemis enam töökohta hakkaks mõjutama. Siin on jah, üldiselt samad, isiklike pereasjadega kaitse, kaitse, seadus ja nii edasi. Kui te mõtlete hetkeks selle olukorra peale, mida, mille tunnistajaks te olete ise igapäevaselt oma koolis, aga ka siis nende lugude peale mida te kuulete oma kolleegidelt, teiste koolide direktoritele, kui keeruline olukord praegu tegelikult Eesti koolis valitseb, kas see vajab mingeid selliseid jõulisi abivahendeid karistamise osas direktoritele? Tähendab abivahendite valik võiks suurem olla ja tõepoolest minna minna jõulise jõulisema tasandini välja. Samal ajal ige pigem Nende päris keeruliste juhtumite korral, kui on tõesti läbitud need kerged astmed, korra juba sai räägitud märkud ja nii edasi ja nii edasi ja ikkagi näiteks vägivald kaasõpilaste suhtes jätkub, kaasõpilase mõnitamine jätkub, siis on vaja tegelikult rohkem erinevaid koolivorme, erinevaid koolitüüp või mitte näiteks Puiatu ja tapa kokku panna ja teha nende peale ühine ühine kool näiteks vanavõitu kaks kompli kaoksid ära, vanavõitu tuleks kool teha küll. Aga Sa oled nii-öelda vahepealsete taseme õpilastele, tõendab, oleks vaja variante juurde. Ja ausalt töötab, meil on küllalt üle Eesti ikkagi küllalt kogenud pedagoogide ja koolijuhtide kaader, kui neil see arsenal mõjutusvahendite arsenal oleks suure nende hulgas ka rangemalt võttes siis õigel ajal õiget õiget meetodit rakendada. Suurema efekti aga tõepoolest ainult kooli kätte nüüd vahe töötada, kool ei suuda mõjutada õpilast täielikult. Probleem on tõesti kogu ühiskonnas ja kuidas peret kasvatada. Meedia, teie kool, iga pere ise põhimõtteliselt ka töökoht, kuid töökoht oleks kohustatud lapsevanemad tema juures töötavat lapsevanemat sanktsioonidega mõjutama. Ma ei usu, et see meie ühiskonnas reaalne. Tunnistaja number üks, Ruus, Viive-Riina amet, Tallinna ülikooli kasvatusteaduste instituudi emeriitprofessor. Tervist emeriitprofessor uus, meil on küsimus teile, kas jagate haridusminister Tõnis Lukase ettepanekut anda koolijuhtidele suuremad õigused ning anda neile selle läbi ka trahvi määramise õigus? Mina vastaksin, et see on eesti kooli pankroti väljakuulutamine. Ma väidan seda, et kui ühiskonnas on mingisugune raske haigus siis lööb kõigepealt välja linnuga inimeste puhul nõrgimas tülis ja need on lapsed. Te võite muidugi edasi küsida, et milles siis asi seisneb? Siis ütlen mina nii üksikmeede nagu näiteks politsei funktsioonide üleandmine noh küll nõrgemate või leebemat funktsioonide üle, mine kooli direktorile, tekitab meil hoopis koolis uue olukorra, me ju elame Joosse siis koolidirektorite tantse kasvata ja, ja, ja, ja, ja kultuuriedastaja, vaid siis ka rohkem järelevalvaja ja politseinik, kui ta on seni olnud. Aga mis mind kõige rohkem häirib, et seda ühe asja kaudu ja tegelikult haigust ravida, sellepärast et meil puudub ülevaade sellest, mis Eesti koondislast tervikuna toimub. Probleem on selles, et kui me võrdleme Eesti laste heaolu näitajaid teiste riikidega, näiteks mul on siin praegu ees Euroopa liidus tehtud raadiote kuuenda aasta on, et siis me oleme oma last koondnäitaja puhul psühholoogiline ja olu koolimeeldivus. Me oleme eelviimasel kohal ja, ja kooli niisugune laste psühholoogiline heaolu ja noorte ütleme 20 siin vaid 22 Euroopa Liidu liikme kohta me oleme viimased kohad. Tähendab, kui me ei paranda seda, lapsed tunnevad ennast halvasti, et nad kannatavad koolivägivalla all. Nende tervisenäitajad on kehvad ja nende hädas ja siis karistame neid haigeid veel selle eest siis ma arvan, et me ei ravi seda haigust. Ma lisaksin ühe asja veel. Valgeib haridusfoorumi listis ja seal on väga palju kurtmist selle üle. Lapsed saadavad neid õpetajaid sinna-tänna kohta ja kasutavad noh, loomulikult väga jämedat kõnepruuki. Kui inimene Seal ütleb eestist Juri Lotmani nimi midagi, kes tundis Jevgeni Oneginit pea kes oligi poeesiat, üks suuremaid asjatundjaid kui ka nautlejaid ja kui ta oli sõja, siis ta räägib, et sõjas sõimamine paratamatu ja ka tema sõimas ja rääkis siis. Jämedalt jutu mõte on mul praegu see, et et kui meie ei ravi neid haiguste põhjusi, siis selle ühe karistust, mis mõttega? Ma kardan, et me kuulutame lihtsalt kooli sõja välja ja me saame hoopis halvemad tulemused. Kas teil on olemas oma plaan, mida peaks ette võtma? Palun? Jajaa plaan, plaani kõige tähtsam osa on see, et tuleb suurendada kooli demokraatiat. Lapsed teavad, mis on demokraatia, ma räägin uuringute põhjal, Nad teavad, palju valitsemist, süsteemid, et nad tahaksid rohkem teha, kui nendele võimalust antakse. Vaadake viimast inimarengu aruannet, see on seal kõik Anu Tootsi uuringus kirja ja 10 lapse paneme rohkem, osaleb, anname nendele rohkem tegevust, siis me väldime väga paljusid üleastumisi. Ja muidugi meil on vaja siin väga tugevat liidrit, kes kõik selle protsessi nii-öelda kihisema ja käimapanek. Ma saan aru, et ei mõtle seda, et meil oleks vaja minister välja vahetada, see peab tulema ikkagi kuidagi kusagilt altpoolt. Ma isegi ei, ma isegi tahaksin öelda, ma arvan niimoodi, et meie minister on meil praegu parim minister, kes alla saab, ta on väga heade kavatsustega, ta on tõelisel huvitatud koolist, kooli heaolust, õpilaste ja neti inimeste heaolus. Seda nii. Aga ma siiski arvan, et tuleks nagu rohkem kuskil seda protsessi käivitada. Ma ei oska öelda, kes on, lõpuks on ju ükskõik kes on, aga otsime, kes võiks olla, tahaks olla niisuguse inimesega. Tunnistaja number kaks. Väike randajad tahame teie käest küsida, kui Ida-Harju politseiosakonna juhi käest, kui palju on tegelikult politseil tänapäeval asja kooli. Noh, politseil on tänapäeval asja kooli suhteliselt tihti, et teinekord Ta lihtsalt õppimas seal või kutsutakse teid. Et teinekord meid kutsutakse, teinekord me läheme ka ise, hea näide on näiteks reedeses hommikust, kus me teostasime koolidesse operatsiooni korras. Kontrollija püüdsime selgitada välja siis, et kas koolis võib viibida võimalike Norfuayne tunnustega lapsi näiteks koolitundides. Ostetud kohe öelda, kuidas reid nagu lõppes. Kahjuks selles suhtes lõppes ta negatiivselt, et olime sunnitud tõdema, et et oli neid lapsi nimelt tabasime kolm, kolm noorukit, siis kes olid suitsetanud kanepit jah. No kui palju, millised on need, kui palju ja millised on need küsimused, millega seoses politseikooli peab minema, ma pean praegu silmas siis neid olukordi, kus te kutsutakse, kus te ise ei korralda siis mingit operatsiooni? Noh, üks osa politseinik, et mis on ka tegelikult koolides sellise loengute pidamine ja noortega siis vestlemine, et nende valgustamine sellistest ohtudest ja millised on, ütleme, need õigusnormatiivid ja kuidas neil tuleks käituda ja teine osa on see kummid kutsutakse lahendama konkreetseid sündmusi noor, näiteks rikkunud koolis avalikku korda või siis jäänud vahele, kes tubakatoodete hoidmise võist, nende tarvitamisega. Need on nagu erinevaid erinevaid juhud ja ja pole ka harvad. Meie õpetajad, kes teavad kohaliku piirkonna politseiametnikku, helistavad talle ka mobiiltelefonile, näiteks vahetult peale seda, kui koolitunnis on keegi korda rikkunud ja paluvad juba vahetult abi, et et selliseid juhtumeid on ja politseil tuleb päris tihti nendega kokku puutuda. Kas oskate kuidagi kirjeldada seda nii-öelda trendina ka? Et tegelikult ma ise näen isegi positiivsena seda, kui politseid teavitatakse sellistest juhtumitest rohkem, et me oleme püüdnud ka ise koolidega koolidega seltsi töökorda sisse viia, et kui õppejõud ise selgitavad välja näiteks seal kooli territooriumil suitsetajaid ja koolikorrarikkujad, et nad ise võtavad näiteks juba neid noorukitel siis seletused ja kas siis vahetult Beiratavad need politseile või, või siis hilisemalt postiga, et politsei siis juba tegeleb nende noorukite ka ise edasi ja me tegelikult täna nägu nägu koolides isegi püüame selliste sellist koostöövormi nagu tihedamalt sisse viia, et teadvustada, et see on üks meede, kuidas, kuidas nagu noorukeid siis panna panna oma teo tagajärgede üle järgi mõtlema. Kui õpetajad kurdavad, et nad noorukitele vastu ei saa, kuidas politseile tundub, kas politsei munder ja seisus taltsutavat ülekäte läinud noorukeid? Noh, eks nad ikka tegelikult politsei täna täna ikkagi kuulatakse ja politseil on ka ju need hoovad, millega neid noodi tegelikult vahetult kohe mõjutada. Arusaadav, kuidas te suhtute Tõnis Lukas haridus- ja teadusministri ettepanekusse otsida seaduses võimalusi, kuidas anda koolidirektoritele rohkem õigusi selleks, et nad saaksid ka ise õpilast trahvida, et nad ei peaks igal korral selleks pöörduma. Politseinike poole? Isiklikult mina pooldaks seda, et täna koolidirektoritele anda need võimalused ja, ja miks mitte kaaluda seda juba tänase õigusruumi raames. Tundub, et see oleks praegu võimalik. Mina isiklikult leian küll, et munitsipaalkoolide puhul oleks see juba täna võimalik. Mismoodi see võiks siis olla, milliseid trahve võiks kooli munitsipaalkoolijuht õpilastele rakendada? Noh, ega eesmärk ei olekski Mafia rakendada, aga ütleme, et juba juba õpilastepoolne teadmine koolijuhil on need hoovad olemas, ma arvan neid distsiplineerida ja millised need trahvid peaksid olema, eks see, see sõltub igast teost eraldi ja, ja noh, selge see, et kum seda nüüd juurutama hakata, siis eelkõige peab siin eelnema ka koolijuhtide vastav väljaõpe ja poolt, aga põhimõtteliselt küll jah, tänane vääristamine, see seadustik näeb need kohtuvälise menetleja ette, kelleks on ka teatud seaduste puhul kohaliku omavalitsus näiteks ja kui kool munitsipaalomandis, siis kohaliku omavalitsuse juhil on võimalik põhimõtteliselt ka koolitada koolijuhti, kes on lepinguline omavalitsuste töötaja ankid juhtumitel väärtegusid menetlema just nende seaduste ulatuses, kus on see menetlusõigus, anti täna on selleks tubakaseadus on ka alkoholiseadust, saab ka avaliku korra järgi neid menetleda. Väljavõte toimikust tunnistajate ütlusi. Et mis te arvate, kas koolidirektoritel võiks olla õigus rahatrahviga karistada näiteks õpilasi või teha sellist politsei tööd, et tõesti mingisuguseid trahve ja karistusi määrata? Ma usun, et ikka tegelikult millegagi peab ju neid mitte pigem rahatrahviga, vaid ka selle kasuliku ühiskondlikud tööga või mingi sellise asjaga siis et see on kõige mõjuvatele, ei minda vanemate rahakoti kallale, vaid et laps saab ise ka lihtsalt koolis kassi koristada, midagi sellist füüsiline karistus ei aita vaimselt rääkida psühholoog ja siis sihuke ühiskondlik tööd, ma arvan, et see on nagu kõige tõhusam. Minu arust on see praegune süsteem liiga liberaalne, et õpetajatele direktorile võiks olla küll nagu rohkem õiguseid ja praegu on see kaalukauss pigem nende kahjuks, et vahest tekib selline mõte, et võiks vaadata, kuidas esimese Eesti vabariigi ajal asjad olid korraldatud, milline autoriteet oli koolijuhile, oli õpetajatele, et, et sealt ma arvan, neil oli palju rohkem õigust kedagi karistada või midagi reaalselt sekkuda või rakendada ja ise võib-olla vaataks seda eeskuju ja viiks süsteemi nagu rangemaks. Kui vajadus selleks on, siis ikka jah, tead mitte see nüüd igapäevaseks muuta, aga äärmuslikke juhtumeid ära hoida ja võib-olla kui mingisugune vara rikkumine või ma ei tea kooli vara. Aga muidu ma küll ei kujuta ette, et alaealiselt rahatrahvi nõuda. Füüsilist ei pooldaja, õpetaja puhul kindlasti mitte, et see on? Seda ei tea kunagi, mismoodi mingi õpetaja võib reageerida, kui füüsiliseks ta võib minna, see peaks ikka keelatud olema. Kuigi ma saan õpetajatest aru, kes seda teha tahaksid. Tunnustan Strafini rasunud. Tekid vahetunud sõltuvused, miks peaks üldse kedagi füüsiliselt karistama? Siis on ju baarsusi, et siis, kui minu sõna ei kuulata, siis ma tulen sulle kallale. Ülekuulamise toimik number 87 kuurikute taltsutamisest koolis. Toimik avatud uurimine jätkub. Ülekuulamine.