Nüüd kuulete laulu, mis ühe tuntud inimese jaoks on vana ja väga armas. Tere, mina olen Arne Lauri, te kuulate uunikumi. Silmatorkavalt erinevate projektidega eesti muusikas tooni andnud Aarne Lauri nime saab seostada ansamblitega, Jusknud Viktaadia haava koos teevad, teevad Antsiga, on Lauri osalenud ka Eurovisiooni Eesti eelvoorus. Popmuusiku ja breiktantsijakarjääri edendamise kõrvalt tegeles Aarne ka vaimsete otsingutega ning jõudis veendumuseni, et peab loobuma liha söömisest, alkoholist ja ebaseaduslikust seksist. Temast sai Krišna oma lemmiklaulust, räägib ta teile nõnda. Tegemist on siis sellise fantastilise ansambliga nagu H ja 85. aasta esimene nende siis kauamängiv hanting. Anlow ja huvitav on see, et 85 87 ma olin ju Gruusia sõjaväes, eks sõber saatis mulle täitsa poeesia tiibesmoud ja vist oli siis kolm siis sellist plaati siis ma mäletama, kuulsin, seal mägedes, ma olin kolm kuud olin sõjaväeosast päris mägedes elasime, inkognito võib nii öelda. Ja siis ma kuulasin seal seda vaat et seevastu oli nii suur, et raske nõukogude aegne ja vägi ja siis kaheksakümnendatel algus, kus siin olid ka siis samase kommunistlik ühiskond, kuidas siis unistasid läbi indi futu ja neuromajandusmuusika kuhugi kõrgele ja vabadus. Et selline emotsioon on nagu selle looga, aga siiamaani kuulates mõned lood on nii, kui noh nagu igavesed nagu Raagad, nagu india Raagad, kus on siis veatu selline sõnum nii, kusjuures ka saundide mõttes nagu, et siin on mõned ansamblid ja selle enamus projekte siis kuulad ja üldse ei ole mingid isegi elektroonilised Saunid on nagu ajatud. Et niivõrd maitsekalt kokku pandud, et Radke kuulasime seda lugu, et tõesti täiesti sama emotsioon ja minu muusikaline maitse on alati selline olnud, et natuke kurb, natuke unistav, natuke kosmiline, hästi optiline ja mis tekitab sinus ikkagi seda entusiasmi, mõttekas ikkagi edasi minna, edasi mitte võidelda, vaid edasi ennast parandada, oma südant puhastada, nagu ma kuulasin seda, mul oli elekter ja vabandust, mulle patakatega, makk oli ja me kuulasime seda mägedes punkris. Autopunkrid olid, kuule Moskvast, loll vanatehnika viidi mägedesse, meid unustati sinna kolmeks kuuks, õnneks siis ainukese eestlase Vahur dipoga. Me siis seal kuulasime, kaifisin, me mängisime kaarte, praadisin kartuleid, tegime sporti ja käisime küla peal, tegime tööd ja jõime head gruusia veini ja selle viha eluli. Norra päritolu bänd Ahhaa sündis 1980.-te aastate alguses, kui poolvaktaar ja mania puru Holmen kriipsutasin läbi ansambli, pritsis ja asutasid uue grupi. Jaagi ühines duo ka laulja Morten Harket. Norra tolm pühiti kiiresti jalgadelt ja ahhaa peakorteriks sai London. Tee absoluutsesse tippu avas singel. Teil on mee, mida tuli siiski kaks korda ümber teha ja alles kolmas versioon sellest lennutas grupi briti singlite tabelis teiseks. Aastal 1985 salvestatud laul hantinghaien lõu oli ahhaa viies singel ja ühtlasi nende debüütalbumi nimilugu, muuhulgas laule Teik on nii ja sannool väisainson. CV sisaldav kaheksa miljonit koopiat müünud album kandideeris 11-le MTV auhinnale, võites neist kaheksa. Ansambel Ahhaa polnud andnud ühtegi kontserti, enne kui teil on. Nii tõusis Ameerika singlite tabelis number üheks. Pärast seda järgnes aga 14 kuud kestnud turnee, mille käigus esineti 16. riigis 113. linnas. Pärast turneed läks Ahhaa stuudiosse ja salvestas tunnus olgu järjekordsele James Bondi-filmile, telli Wilde'i Laits. Süntesaatori poppi viljelenud ahhaa kõrghetkedest on pärit laulukirjutaja Polvaktari kuulus lause, kui tal paluti kommenteerida deflepardi mega populaard albumit hüsteeria. Faktaar ütles, et ahhaa on ka rohkem rock n roll kui deflepard. Coldplay liikmed on hiljem tunnistanud, et just ahhaa on olnud nende algseks inspiratsiooniallikaks. Komplimendina on Gold plei esitanud oma kontsertidel just sedasama lugu. Hantinghaaiend, laul.