Tere, minu nimi on Oleg Sõnajalg ja te kuulate uunikumi. Oleg Sõnajalg on pereansambli nelja liikme seas strateegia produtsent, kelle puude on pannud Sõnajalgade kristliku sõnumiga muusika kõlama just nii, et kaks kolmandikku eestimaalastest oskusi 10.-te alguses nende kasseti endale koju. Oleg Sõnajalapuude on ka äris pealtnäha särav ja edukas. On ta ju oma äriideid teostanud väga laias ampluaas panganduse ja televisiooniga, koostades tuuleenergiaga lõpetades. Minu üheks selliseks vaieldamatult lemmiklooks on eesti keeles, selle loo pealkiri on kotkalend, aga originaalis on seda esimesena esitanud Simon and Garfunkeli inglisekeelse pealkirjaga iibekuud. Ja mulle meeldib see lugu just ennekõike selle tõttu, et see tõeliselt tuletab meelde mulle kotka lendu. Kui ma seda lugu kuulan, siis mulle alati on selline tunne, et ma tõusen pilvedest kõrgemale. Ja see on, mis eristab kotka varblasest. Torm tuleb siis kotkas tõuseb kõrgemale ja varblane läheb puulehe alla peitu. Ja vot see fiiling, mulle meeldib selles loos ja ma olen seda kuulnud ka erinevates esitustes ja väga mulle meeldib ka sellest kitarriversioonidest instrumentaalversioon. Iga kord mul tõusevad ihukarvad püsti, kui ma seda lugu seal eriti ei osta keegi enam plaate, väga palju koju, et käib palju lihtsamalt, aga ei, mulle meeldib küll tegelikult väga palju erinevat muusikat kuulata, mulle mulle mulle meeldib just seda muusikat analüüsida, sest igas muusikas mingi iva olenemata stiilist ja ma otsin seda iva. Ja teine asi on helikeel ja saundi pilt. Ma ütleks, et see emotsioon, mis selles loos on, on niivõrd unikaalne, et on minu jaoks vähe lugusi, mis sisaldavad nii konkreetset, selgelt äratuntavat emotsiooni. Maailmakuulsa rahvaviisi helkondarbast juured ulatuvad 20.-sse sajandi alguse Peruusse, kus hilisema toodi esimesed noodid, pandi kirja Daniela Lomia Robls. Aasta oli 1913. Poplaul sai sellest 57 aastat hiljem, kui poolsaimon kirjutas pala l. I kõõd. Saiman kasutas originaalmeloodiate ning kirjutas täiesti uued sõnad. Laul ilmus poolsaimanni Art Garfunkeli 1970. aasta albumile bridžovarxhaboldootor. Singlina anti see välja vaid USA-s, kus pala saavutas Billboardi edetabelis 18. positsiooni. Peagi ilmnes probleem. Nimelt ilmus välja Armando, vabandust, kes teatas, et kuulsaks lauldud laulu autor on tema isa suutis seda kohtus tõestada ja siis selgus ka tõde. Nimelt oli poolse, aiman kuulnud seda unustama matud meloodiad Pariisis, ansambli Lashinkas kontserdil bänd imponeeris Saimonile võrdeta võttis nad enda tiiva alla ja produtseeris nende esimese Ameerika plaadid. Helkondarbasa meeldis aga Saimunile väga ning ta uuris esitajatel, mis looga tegemist. Nad vastasid, et see on 18. sajandi pop diisike, mis peale Saimun otsustaski sellest oma versiooni teha. Nagu selgus, oli alginfo ekslik. Mondo Roobles läks õigluse jaluleseadmiseks kohtusse ja poolsaimon läks meeleldi kaasa. Sellest oma versiooni tehes ei kannustanud ju teda pahatahtlik viisil varastamise soov, vaid hoopis ekslik info antud oli. Helilooja poeg tunnistas, et tegu oligi pigem sõbraliku õigluse jaluleseadmisega, sest poos, aimon, kultuurne vend ja geenius, kes pole hoolimatu.