Te kuulate raadio kahte saade on kõik puhuvad ja me jätkame Eesti muusikamaastiku kaardistamist ja meie seekordseks külaliseks on liialdamata öelda legendaarne Heini Vaikmaa. Rõõm kohtuda, aitäh tulemast. Jah, kas ma nüüd legendaarne eest? Ma võiks siiski öelda, ma usun, et neid eestlasi, kelle jaoks on ka sinu tehtud lood läbi aegade väga tähtsal kohal olnud, neid Eestis on, ma usun, päris päris palju, põhiline bänd kellega me sinu nime seostada saame, läbi aegade, ongi Mahavok, kuidas sisenimetatakse, seda enda jaoks, on see, on sa muusikuna sinu jaoks elutöö olnud või millisesse Brita sa enda projekte bände tõin? Sead kestis 82 kuni siis kuskil sinna 80.-te lõpuni, kui hakkas see ärkamisaegne noh, tegelikult 78, üheksa, isegi 90.-st olime raskildas ja Taanis oli nagu kiimane niukene keika või viimased mängud. Riik, mis olid küll üliedukad seal, aga ikkagi Eestis Eestis pajusid sel ajal nagu Ultima Thule kõik sellel ajal vajusid nagu mingiks ajaks ikkagi laiali. On mingi seletus seal ka, olete isand, no siis oli vaja see, mida tegi Mattiisen, seal oli kõik tore ja siis oli seda vaja just selles suhtes arusaadav. Muud värgid ei huvitanud rahvast veidi vuguusika ja selles suhtes ei ole mitte midagi ette heita. Lähme suure põntsu siis maha saanud, absoluutselt mitte. Ei süüdista. No Melloni jutt, Karel ju pereelu hakkas ja, ja lapsed tulid järjest ja kõik need põhjused ka tegelikult ei ole ja ja noh, kadus võib olla suur Venemaa raha tagasi teenida on võimalik ju ikkagi Moskvas, Peterburis, kus vanasti käisid rekord oli ühel aastal vist 12 korda Moskvas võileib, töö tuli sealt. Muidugi omamoodi sümboolne, et mahavoki lõpuks kujunes just raskilde kontsert, piiri taha pääsemine, ikkagi rahvusvaheline seltskond ja väga tunnustatud festival. Noh, see oli väga kihvt, aga kuidas tahtsime, oli avaette lugu läbi Colomdiina lasteteatri, see oli täiesti suur juhus, et ma tegin Kaari silla magasi sihukeseks, rokkoratoorium oli sihuke, mida me tegime koos sellega me sinna sattusime, seal oli üks niuke. Noh, erinevad suured lavad, eks me just tegime täitsa mingisse auku, kui oli pealavaoraga oranž vest oli. Mis oli pealabad, kui seal oli paus, siis meie tegime seal taga oli üks väiksem kavaks meie telkide täitsime siis seal noh, ja seal siis me tegime loomulikult Mahavadki oma instrumentaal ja Pearu Paulus olime solistiks ei olnud ära, tegime oma asja ka, mis läks, noh, seal kohe tekkisid seal igast muud esinemised, mis läks super hästi peale lülitada, aga ikkagi laiali vajus. No me räägime lõpust võib-olla natukene hiljem veel, aga keeraks praegu kella sinna algusesse. Mismoodi sina heid nii muusika juurde üldse sattusid, pärit olen Padiselt kuskil neljandas, viiendas klassis lauluõpetaja Heinoriteks, kes, kes nagu ütles vanematele, et tuleks vist poisi klaverostaja, et oleks mõtet tegeleda ja noh, nii tehti, tehti ja siis hakkasin Eenoritekki juures klaverit õppima, vanemate poolelt muusikalist tausta ei olnud, nemad Pille, ema laulis koori sekka ja ema õde on üks muusikaõpetaja ja suguvõsast seal ikka ikka laulmisse, krit geenid oligi, mis hakkasid välja lööma, no ma arvan, et kuskilt teadis tema poolt, et midagi pidi olema, sest et et kui ma isegi enne kooli oli mingid peod ja asjad kurba sain akordioni või mingi muu pill kätte, siis noh teisalt oli nagu Vagretsel küljes. Ja, ja ennem ei lõpetanud, kui satelliidi luguga tuli klaveriga sõber. Ja nüüd nii väga tulid hiljem kohe trummid ja kitarr ja kõik muud asjad, et viiendas klassis juba hakkasin trumme mängima, maal tekkis seal niuke bänd, kus oli karioritekt, sortus muusikuses, praegu siiamaani laulab teised teised kontsi tegelased, igasugused tuntud end rebane, kes meil seal vahepeal mängimas ja mina olin siis niuke poisike seal puldis ka salgu trummi mängis ja pärast oli vaadati, et kitt kitarristi ei ole, et et silindris saab sellega ka järsku hakkama. Kõige noorematele. Tar astaja siis Riho värid häälde igal juhul näitas paar akordi ära. Kohe praktiliselt päevapealt tuligi hakata mängima, mis repertuaaris oli, mida te mängisite? Me mängisime sel ajal näiteks bluusiga, meil see oli, seitsmekümnendatel olid siuksed taiadet ju koolipeod ja asjad. Seal kippusid mõned lood ikka kuskil veerandtunniseks minema, Need olid niuksed, lõpet, lõputud jõmmid, et ma enne ma hakkasingi võib-olla jämmima, kui üldse seal mingeid akordi asju jõudsin õppida. Noh, midagi pluusilaadset sai seal jämmitud. Kes eeskuju võis olla, kelle järgide joon mõni Eestist või keegi välismaalt? Raadiost Radio Luxembourg mingid kohad olid, kus sai kuulatud aga ikkagi olevat kolleegid, kes siis kõik konservatooriumis õppisid ja nende nemad tõid lood ja noodid ja, ja, ja ikka nende järgi see õpitud. Kas muusikakoolis oled sa hea õpilane? Ei olnud? 74, ma tulin linna kuuendas kutsekeskkoolis, kus muidugi kohe hakkasime bändi tegema. Georg Otsa ka muidugi, püüdsin sisse astuda. Ma siis veel ei teadnud seda, et kui muusikaliselt seda on väga tugevad, et siis need etteütlused ja muud asjad üldse ei koti. Aga noh, mina vaatasin seina peal oli hinneteleht, seal mingi etteütlus, kaks belgia, võtsin paberid välja, lasin jalga ja siis noh, aastaid hiljem, kui ma tagasi uuesti astusin, siis oli igal juhul teada, et kuskil noh, telefoniga jätnud, et oldi mind mingi kolm eri erialaõpetajad olid taga ajada, et kus, kus see vend kadus teist korda, kui ma astusin 77, siis oli küll jah, tegin muusikalised katsed ja ja kõik muu. Ma tean, võib-olla rääkida krants rajal eksamit ei teinud ja üldse kohe hoobilt. Et järelikult selline anne ja mängimise ja muusika tegemise oskus paistis juba kaugele ette välja. No, ma ei tea, palju ta paistis, aga aga vähemalt jah, et siis kuni 79 kuni vene kroonusse sai mindud. Muuseas enne mahavoki oliga Magnetic bänd 77 kuni 79 niisugused esimesi olulisi peente, kus sa oled mänginud, kus ma mängisin, jah, see oli see Magnetic Bändi, see koosseis, see oli teine koosseis vist esimeses oli sibul oli kidrad mängis, oli teine koosseis, aga esimene koosseis, kes hakkas ka Moskvas käima. Venemaal. Kuidas sina sinna soolokontsert, mina sattusin nii, et kuskil 75 või kuus oma selle mahavoki passime raul arasega kuskil kuskil vannitoas või pead, helistasime, arvestades persest, mõtlesin ühel päeval, et trummarit või need, kellega me tegime natuke nõrgaks, noh, kes meil siin on, sellel ajal Graps oli kõige tuntum, helistasime krapsile laglatonile lõdvalt kraps tuligi, kohale kuulavad vennad, täitsa tundmatud riigid. Ja jäin krapsile meelde, et läks seal laastami palli mööda, siis helistas tema minule. Tuleb minule mingi miss magneetiku salvestatud lugudes. Sina mängid leidi, näiteks kleidi pluus. Väga paljud sel ajal on seal pealkirjad, olid rubadurd, magistraalide ja ma ei tea, mis üldiselt olid siis natuke võib-olla niuksed meloodilisemat lood ja kus oli seal saks ja torusid ja päkk, vokaal oli igal juhul laulsime alati kontserditel, oli mitmehäälne, Päkija värgid. Kuidas ennast magneetikas tundsid, selles mõttes, et ta nagu hilisem karjäär näidanud on, oled sina pigem selline bändi liidritüüpi olnud omagneetikus liider olla ei saanud kaugel sellest teinud igal pool liider olev, selge see, et ühele bändile, noh, ei saa olla neid mitu, et kas läheb liiga keeruliseks asi magneetiku aeg me tegime ka paari minu lugu instrumentaalina ja mis olid kogu aeg kontserdil kavas. Aga üldiselt nojah, siis nagu leppisin, aktsepteerisid täielikult seda, mida traps tegi. Kuidas kraps bändi liidrina oli? Oli ta selles mõttes mees käis, ütles et mängib ainult teatud asju ja ära tule toppimagi oma lugusid mulle ei, ei olnud. Et see, et ma seal vist paari lugu tegime, et, et ma arvan, et pigem see oli nagu tema ettepanekut. Oma arust ma mingi asjadega kunagi peale ajal enda enda asja, et muuseas enne tema enne tema surmakeeli mõned kuud või rohkem ta helistas, mulle, oli mingi plaan Magnetic uuesti kokku panna. Noh, tal olid rasked ajad ja nagu nagu nagu kõigil nendel valad vana vanadel tegijatel sel ajal ja või nagu kõrvale lükatud, nagu kõik need 70.-te 80.-te tegelikult ma arvan, et suur osa neist praegu karjäär käibki korduvate tipus, siis pead arvestama sellega. Angel noh, võib-olla see, et vanasti, võib-olla praegu on vaja rohkem nihukest nahaalsust ja ise ise tuleb peale käia, ise pead, saad jalaga lahti lööma, ise minema ennast pakkuma, iga päev tegema, vanasti kuidagi kuidagi otsiti meid alati ja ei oleks seda probleemi, et ise pidid kuskile edasi pakkuma. Ma arvan, et valad vana kooli võib-olla liiga tagasihoidlikud selles mõttes ja meedia on läinud niivõrd kollaseks. Sellega ei taha praegu tegeleda, enamus hoiab sellest distantsi ja, ja nii, nii see kõrvalejäämine on. Tegelikult ma arvan nii mõnigi mees võiks veel üht-teist teha, mängida kontserte. Raadio kahel on, kõlas Heini Vaikmaa, Me jätkame jutuajamist. Heini, sa said näha juba noore poisina lähedalt ikka tõsist rokkstaari. N Liidu mõistes vaatad suurimat Gunnar Grapsi. Millised su enda isiklikud ambitsioonid seal kõrval olid, sa nägid selle elu vaata veatu lähedalt kohe krapsi näitab ära, et kuidas sina jaoks enda jaoks eesmärke sõnastasid või ambitsioone, mida sa tahad teha kasvõi kuhu jõuda või millega jõuda, mõtlesid sa tol ajal niimoodi ka siis ei mõelnud erit. Samal ajal oli võib-olla natuke lihtsam sellel ajal noh, elu olises soodavatega ja raha pärast keegi seda ei veider. Otseselt käime Venemaal, aga noh, tavaliselt näiteks Moskvas oli esimene koht, kus oli, sain mängida normaalse võimuga, näiteks elu sees ei olda noorel poisil selline niuke kaifi, fiilinget, niuksed asjad, kõik, mis, mis olid Venemaal, võib-olla pole rohkem, kui siin oli ikka mingi Vermoonavaid tsehhi niuke tehnika välja. Et selles mõttes oli juba palju huvitavam seal kas kapsama vägevatel rokiretkedele, kui ta kusagil Venemaa avarustes oled sinusuguseid noori poisse ka kaasa või oli see ikka nagu nii-öelda tema isiklik lõbu kusagil ringi Trallitada meie, aga ega ta ei olnud mingi eriline Trallitaja nagu arvatakse, ilged ja oma pead kogu aeg hotellides. Vanasti oli noh, kui mingid niuksed ühiskontserdid olid, kui oli rohkem mände peal, siis oli alati muidugi kahtepaatia, mingid peod olid aga mingid päris niuksed segi joobist pidevalt küll jäänud, tuli ette, aga, aga mitte nii, et pidevalt nagu, nagu siin mõni mees kirjutab. No nagu mõni mees kirjutab, jääb sellest Areenist üldiselt mulje, et ega sinna enam-vähem olid kõik kuidagi sisse mässitud, et kas sina pääsesid selles mõttes nagu enam-vähem puhtalt või, või oli, oli suuga raskeid hetki. Eks mul oli ka päris noorest Bastika raskeid hetki küll. Ega siis suurte mõtelda selle joomise ajal, et see kunagi ka tervisel tervise laka pealt kura kirjeldada võivad välja lüüa ja, aga mis siis kainestavalt mingil hetkel mõjus, minul tuli mõistus pähe juba kuskil 19 20 aga päris rajale noorus oli päris Dorvil. Et siis oli ikka jah, kui nädalalõpp tuli, ikka mingi pidu oli ja ikka nii edasi. Läheme edasi. Ma olen lugenud ja sellega seoses ka sellist nime nagu spiraal, mis see oli, spiraal oligi enne Mahavok aeg tegutses ka, kui finaali magneetikuga ära Venemaal reisidel, siis poisid tegid ilma minuta selles mõttes mina olin nagu niuke jooksik. Aga, aga see bänd oli nagu jumala või see oli mul kogu aeg olemas ja pealesõjavägi vägev, praktiliselt spiraali poistega. Moodustasimegi mahavoki, Karl Madis oli ka, kellega sõjaväes tutvusid, eks ju. Tuli ka sinna juurde. Ja siis spiraal tegi ilma minuta ka edukalt. Mida ta tegi, mis muusikat tegid näiteks monteerida igasugust džässrokki ja ka tegid voliga tantsumäng, eksju, kus tuli seal igasugust muusikat teha ka enda jaoks sai ikka tehtud instrumentaalina siukest keerulisem muusikat. Et siin mingid festivalid, haapsalu olija, mingit festivalid, mis nad olid ilma minut ka kinni. Lihtsalt süsteem vanasti üldse tähendas, kuidas need festivalid üles ehitatud olid ja, ja kes seal üldse hindasid, et mis tähendab seda, et sa panid festivali kinni, võitsid haapsalu Nad festivalil festivalifestivalidest, te olete ilmselt kuulnud, eks see oli Tartu levimuusikapäevad olid niuksed, noh, kus üle n liidud olid, niuksed, juhtivad ajakirjanikud ja igasugused tegelev tegelased kokku. Et seal ikkagi anti välja üks Grand Prix vist seal oli, eksju peaauhind ja siis veel välja, kes otsustas seda rahvast ja seal olid heliloojaid, Eesti juhtivad muusikaajakirjanikud selle aja ikkagi. Noh, see oli üks asi üheks või kaheksakümnendatel, mis innustas kõvasti muusikuid, see oli nagu mitteeksam vaid, aga siis tulid ju kõik kokku üle Eesti ja kõik, mida keegi oskab ja kui sa seal ei ole, siis ei ole vaja, siis ei ole olemas ja, ja nii mõnigi bänd ikkagi selleks pingutas ja nägi vaeva ja pikkadelt instrumentaalidelt kolisid ka sina ühel hetkel üle ju papphittidele nagu On läinud aastad ja tunnete keel ja nii edasi, mis mahavoki repertuaar sellise tontuurse moodustavad? Nojah, On läinud aastad on jah, niuke lihtne lugu, mida koolis lapsedki laulavad laga, usu ometi on tegelikult sihuke tõsine lugudega kontsert, lugu ikka. Selge see, et me tegime ka endal kavas, umbes pooleks pool olid nihukesed lihtsamad laulud ja siis teine pool oli niuke keerulisem instrumentaal saudikkusest. See oli teadlik valik, see oli teadlik valik Venemaal täpselt samamoodi. Kusjuures võrdselt hästi läksid mõlemad pooled peale. No meil on otseallika käest imehea võimalus need lõpuks teada saada, kuskohast tuli ja mis tähendusega nimi Mahavok selle kohta liigub legende, nii mitmeidki. Meie panime ikkagi perekonnanime esitähtedest kokku. Nii et seal ei ole taga seda maha võimul olev kord ja nii edasi, mis okupatsioonikord, võimul olevad kommunistid varianti oli väga palju. See oli nagu rahvasuus levinud, lihtsalt tore legend ja kultuuriministeerium sai käidud aru andmas. Ma ei ole seda õieti isegi seda tõsiselt. Kuidas sa ei välja, kuidas sa veensid näidata, et see ei ole maha võimul. Kõige kõige naljakam oli aga Madisoni eesnimi, eks ju, keegi ei teadnud ju, kes andis Karl Madis. Perekonna. Nalja on saanud sellega, aga muidu teil võimudega probleeme polnud mingeid laulusõnad, tekstid, mis võisid võimule kuidagi mingite tekstidega, vist on natuke olnud ütlemist? Selles mõttes kõikide. Nojah, aga mitte nüüd mingit täppide väänamist küll jäänud sahtliahelat. Alles aitaja Nõukogude Liidust välja. Käisime näiteks Mahavok, iga Bulgaarias suuremad linnad, kõik turneele, sooloturnee oli läinud, kahekesime Soomes Jugoslaavias ikka ikka natuke käisime tegelikult aja kohta oli, see seal oli muidugi palju, aga põhimõtteliselt selle nende raudses eesriides siinpool, eks ole, et põhimõtteliselt jah, Venemaa on nii suur ja lai, et seal sa võid jäädagi käima ja noh, vaatan praegu endal Vene kanaleid ei ole, aga, aga aastavahetusel ja kus olen sattunud kohta vaadanud natukene Vene kanalid, täpselt needsamad selle artistid, kõik on olemas, mingid pühadeks kantsleri asjad käivad ja kõik on täpselt nii, nagu ennem on, selles ajas midagi seesugust, mida tahaks tagasi igatsed, sa vaatad? Ma ei taha tagasi, ainuke häda on, et noh, kahju on praegustest eesti bändidest, et nendel ei ole võib-olla nii palju väljund väljundit. Kes meid seal läänes ikka nii väga ootab, et, et Venemaa oleks üks väljund, kus oleks võimalik raha teenida, praegu laulame vales keeles. Mahavok näiteks ei laulnud vene keeles, ess televisioonis, absoluutselt, Moskvas saad, taheti kesktelevisioonist, noh, see oli vene N Liidu number üks kanal. Olime ikka pidevalt seal mingites saadetes sees. Et las olla vähemalt üks bändki, kes debant oma keeles eesti keeles mäletan, Karl Madis aegadel olid tulemata jäänud, oli näiteks noh, linnahallis oli jälle mingi suur kontsert, lonti juhid ja kõik olid peale, tegime eesti keeles seda. Pärast lava taga sealt kesktelevisiooni. Tädikesed, noh, keskealised käivad ja eesti keeles inimesed peavad seda teadmata üldse, millal refrääni laulavad eesti keeles. Suut käivad täitsa täitsa müstiline ja keegi ütelnud meile kunagi aegadel just ei teinud vene keeles, aga see oli mingi selline kindlalt põhimõtteliste printsiipide ei osanud ala vene keeles laulda. Oli, aga üldiselt ma tea millegipärast kujunesime selliseks selliseks erandiks või, või meil oli loomulikult mugavam eesti keeles teha ja kui eesti keeles peale lähen, ma tean, võib-olla seal vene kuskil kolkas, aga põhiliselt Moskvas käisime Peterburis. Seal ei olnud küll kunagi probleem, et ta vaiba Ruski või nagu osad rääkivad räägivad, noh, Eesti bändid, kas me tegime võib-olla natuke teistsugust muusikat ka, tegime ainult oma muusikat, eks see asi mingite oma joru, ainult et võib-olla sellepärast oli seal kõlasime natuke teistmoodi kui teised bändid. Te kuulate raadio kahte saade on kõik puhuvad ja meie külaliseks on Heini Vaikmaa. Räägime natukene mahavoki, solistide, stardiaegade, siin nimesid kergelt läbi lipsanud. Austagene Karl Madisest siis tuli Marju Länik, Kare Kauks, mis, mis need vahetused toimus, et miks, miks ansambli suhteliselt ütleme lühikese tegutsemisperioodi jooksul jõudis nüüd põhisolistideni mitu olla. Nojah, 82 alustasime Karl Madisega kuni 84, kõik on nagu tund läbi suurte raskuste, seda te 84 oli meil suur raudteeavarii, kus teenindav personal praktiliselt hukkus aparatuur ja kõik ja kaheksanda, mis seal juba oli. Esimene avarii, kus need terve bändiga, kus viiuldaja sai surma. Ja praktiliselt 84, Ma ise olin veel haiglas. See aeg tõmmati Karl Madis ära karavani. Toivo Lend, ma tean, kogu aeg särgi vaikselt midagi selja taga toimus. See aeg tõmbas Karli lihtsalt ära, nii et kui Mahavok korraks nende vaikijaid ja meil ei olnud ka aparatuuri midagi, noh sai, see sai ka otsa. Mis tookord juhtus. No see oli bussiavarii, me jäime Lõuna-Eestis oli noh siis oli, mänge oli palju ikka iga nädal nädalalõpud kõik kolm päeva, aga buss pidi sõitma millegipärast tagasi järgmine päev linnas mingit otsi tegema mingeid asju tegema ööseks helitehnika, siis seal transamehed ja sõitsid kaasa, aga meie bändiga kuskile hotelli või Lõuna-Eestisse järgmist õhtut mängutav ja hommikupoole ööd siis palgikoormaga auto lihtsalt ette nendel kuidagi mõõdasõidul või pühkis pool bussi praktiliselt koos asjade poistega tühjaks. Et kui me oleks ka seal sees olnud, et seal üks, üks pingerida oli täiesti puhas, vuuk sile, koos asjadega, need siis oleks võinud kõik, kõik need üks inimene sealt võsistel bändile mõjus selles mõttes, et ei olnud seda tunnet või hetke, et noh, et keegi on nii-öelda pannud käe ette peaaegu, et poisid, ärge tehke seda bändi. Eks ta muidugi oli rusuv ja inimesi tagasi too ja noh, tellid asjad, mis on aastaid nagu solid isiklikult need asjad kõik ja aastaid nagu vaeva nähtud selle jaoks, eks, ja siis niimoodi me sattusimegi Marjuga kokku edasi läksime kontserdi alla, mis oli siis filharmoonia, kelle juures ta Marju rändel tõmbasite tõmbad kellelegi juurest, aga see oli jälle Tartu levimuusikapäevad, kus me Mikk Targo kuidagi ninapidi kokku saime. Temal oli kontaktiga seal vist osad poisid läksid sõjaväkke ja mingid mingid probleemid, sattusime seal juttu, räägi ja neil teemadel siis nagu nagu otsustasime, et järsku on õige õigem siis liituda laule või trummari. Jah, kuigi oli endal ka ju. Me tegime vanasti kahe trummariga, kogu aeg oli, Livil oli kaks trummi peal, kaks, kaks naturaalkomplekti või kaks elektrooniline ja naturaalne, päris omapärane lahendus. No ma ei tea, kui te olete vanu hapa kontserte näinud, et kus kogu aeg oli live-il alati topelt seal topeltpowerkomissari kontserdil, apas oli veel nii, et mõlemad mehed mängisid täpselt ühte sammat topelt mootor ja just just live-kontserdil, siis andis meile kolm klahvimeest ja, ja nii edasi, eks vene vene need suured kontserdid olid ju kõik kae trummarit ja noh, meie muidugi instrumentaal ja asju siis nad töötasid omavahel mingit partiid välja, bass, trummid käisid seal vastamisi ja mingid asjad olid noh, tegid koostööd ja siis olid veel niuke. Suri Muri läbisegi, nii et selles mõttes oli huvitavat siis, praegu on see võib-olla liiga kallis, lõhuvad pensionile. Mitut trummarite tantsubändid käivad kolmekesi kahekesi, ei sa üldse trummarit lubad, aga sellel ajal oli ideid, oli kõike nagu realiseerida tuli selleks, et laval hea välja näha ja kostuda, kõvasti vaeva näha proovides või või kui häid andekaid pillimehi maha pakendus koondaseltsat, kuidas, kuidas sulle tundub sa seltskond? No palju sa lugesid ikkagi sõpruskond ka? Ma olen isegi praegu mõnel Eesti bändil seda, et nooremal bändil, et noh, kui see on väga keeruline, et kui sa hakkad nüüd ainult saime järgi neid pillimehi kogu aeg kogu aeg välja vahetama, aga tõde on, seega ma tean, et meil alati see teine või kolmas klahvimees. Et vaheldusid bändis ja vene mõtlesin. Seinte ja eriti vaadatakse seal keeruline, tihti sai ikka veetotki mängima, kui tal ikka mingi aasta mitu senti või mingi siis tõmbasid väike bändi enda tädi või keegi oli kuskilt Ameerikast või kuskilt Orgullid regi Philly ja lauljat onu juurde tagasi. Pärast Marjut tuli Marjuga me tegime ka Venemaal ja päris tihti ja see oli ka siuke päris tore Siberisse, päris palju käidud seal igas Luibki ehitustel ja need olid omamoodi iga täitsa pullid reisid. Seal oli nii, et pidudel oli lauad lookas ikka Raasnike ja ikka töö oli tehtud pärast pidu, siis oli ikka nii, et üks pilt on meeles, nad suured telgid, kaarikus olid lauad, süldilauad kõik reast. Siis kükitasin niimoodi alla ainult viinapudelid niimoodi, et terve see suur merigi hüpata, seal kükitada, vaatanud niukene. Plaani meeles kõik viise hävitati ära selle, et see on nagu seal vastases ütelus tõele, et laud nagu äke, laud nagu äke, aga tööd, tööd tegid ka, olid eesti mehed paljud, kes ehitasid Eestist, Lätist, Leedust, Päeval rabasid tööd ka ikka need, seal oli mingid kontserdid vist? Üks oli meil pool seitse või kell seitse hommikul niuksed, müstilised ajad olid naljakad, siis põrutasime selle lennukiga või helikopteriga edasi kuskile. Miks teil Marju Länikuga koostöö lõppes? Õilis paremad jahimaad? Ma ei tea, kas ta ei tea? Ma arvan küll, et kui ta oli Kuubal siseolid, välisreisid, kus ta käis üksinda, eks ta ise arvas võib-olla, et ma tea. Me oleme kolmanda, et miks ta kaasas ei olnud tegelikult asi selles haaret, ma teadsin juba Georg Otsa päevilt kooli päevilt jäi ta mulle meelde. Et on üks niisugune huvitav laulja, laulis siis ka nihukest jätsu rohkem üldse, et on üks huvitav lauljat, kui millalgi tuleb võimalus, võib-olla peaks temaga proovima. Ja siis siis oli jah, marjul tulid seal mingid välisreisid järjest, mis olid üksinda ja siis tekkis niukene, tühi hõlmik, lihtsalt. Meil oli igav ja midagi teha ja siis oli jälle üks, kes televisiooni Moskva mingi suur suur, mingit kontserditegemine seal lauluväljakul paluti, meid ka sinna esinema telliti igal juhul. Igal juhul, et ma mingi loo kindlasti seal saates osaleks, ükstapuha kelle veel, milleta. Nii sündisse mägede ajal, eks see oli esimene lugu, mis väga arega proovisin ja tuli välja, hakkas meeldima ja nii see jäigi. Jah, see oli nii, et ta ei tulnud esimest korda linnalis välja, need esimest korda ei leidnud seda õiget feelingut. Ta ei saanud sest asjast üldse midagi. Kas bänditegemist aga teinekord tulijat huumoriga, et tuli nii, et praktiliselt läks lugu Venemaal kõigis aastal edetabelitesse sisse, avasta tabelisse etavad mis kare eestikeelne lugu, mis kare siis muidu tegi, mille juurest endale bändida, haarasite? Ma olin vist kultuuriministeeriumis ametnik, istus lauas, toksis trükimasinaga midagi, midagi taolist ja vist mingid kuskil, mis ma tean lokaalis või restoranis tol ajal ta vist mingid niuksed jätsukamaid Villu Veskiga mingit jätsukamaid mängija, ta vist tegi ikka, kuidas ta marjuva suhted ära klaarsete, ütleme selline filmilik lähenemine ollakse, ta tuleb siiras osas välismaalt tagasi, tuleb proovi ja siis saadavad paganat mikrofoni juures on juba keegi teine. Kuidas päriselt käis, siis? Ma ei mäletagi seda suust. Sellepärast et neil hakkasid kohe tuuled puhuma Moskvaga tekkinud Moscand tekkis Igalühel kohe-kohe pakkumisi ja, ja ma ei tea, kas selle tänu selle mägede häälele ei olnud isegi aega mõelda, tuli ainult edasi mõteldes. Marju aeg kirjutas ju nik rohkem lugusid, harjula, see aeg olin jälle mina põhikirjutajaks. Siis siis ma mul ei olnudki aega mõtelda üldse, selle peale tulid järjest uued lood ja ideid, oli. Milline Heini, sinu käekiri ses osas on, või tööstiil, et kuidas on sündinud, avatas mägede häälest tunneta keelest minna lihtsalt, nii on läinud aastat tantsleri, elu ja nii edasi, et on sul nagu selline kuidagi neid siduv ühtne töömeetod viis või kuidas nad sinu moodi. Kuna mägede hääl oli esimene just, et siis oli igal juhul tahtmine natuke kondikat, midagi, midagi siukest New Wave, mis siis oli niuksed, uued suunad, täiesti midagi uut ja kaasaegset teha tõesti vähemalt siinsetes bändidest erineda, mägede hääl, ma istusin klaveri taha ja praktiliselt tuli kohe. Ei seal mingit konst see küll ei olnud, seal on taga pärast Annet keerukad soolod ja asjad ja still infot, et nendega sai seal vaeva nähtud koos klahvi meest nende sissemängimisega, muidu usu ometi oli tõsine Doris Kareva tekst on, eks see tuli teksti peale jälle, kui on. Kui on väga hea tekst, siis ei ole mingit probleemi sinna laulu peale teha. Kuidas nende mahavokitekstidega on, kellelt nad põhiliselt on, või oli keegi öelda püsiautor, kelle poolt võrdlesite Madis Tross oli? Võib-olla jah, niuke niuke autor, kes mul oli alati võtta ja kes, kes kirjutas ka muusika peale tekste, kui mul laul ennem olemas põhiliselt tegi tema, aga siis oli tunnete keel, Rudolf Rimmel näiteks luuletajaid, asju luulekogusid ikka püüdsin lugeda silmus, midagi nihukest sobiliku ette tuli siis mõnest sündis laulga. Kuidas stuudio salvestamine teie moodi välja nägi, arvestades, et sul endal on see taust muusikuna ju niivõrd tugevat, Ma eeldan, sa võid stuudiosse sisse mängida kitarripartiid, klahvpillipartiid, ma ei tea, võib-olla isegi löökriistad, et kuidas see päriselus välja nägid. Päriselus olid, et eks ma mängisin Darryt siis Christian kirme mängis ka muidugi ta oli nagu, kes alati teised partiid ja seal mingid mitmehäälsed soolod ja ta alati oli ka nutikas selles mõttes, et alati midagi sisse ei ole, need püksi üksi ainult mängisin. Aga oma lugudele klahvi mõned partiid ma mängisin ise ka vahel sisse. Samamoodi Laadoki aga ei olnud, aga muidu on tulnud ka trummi mängida stuudios, siis selged praktilised stuudios nüüd küll mängida kõiki asju. Nüüd tänapäeval ma olen, osadel asjadel mängin sisse. Põhiasjad inimesena selline suhteliselt vaikne tundub, vähemalt selle kohtumise põhjal selline mulje jääb aga bändiliidrina. Sa pead teiste käskis pädeva kuidagi kuidagi vaikselt päeva euro ja ja siis viradi enamasti niimoodi jääb, lihtsalt vihastasid sa ikka südamest, kui mõni mees proovi hiljaks ei või ei olnud tal sellist piisavalt head, vabandust. Rohkem olid kõige suuremad vihastamised olid võib-olla ikkagi joomise pärast, ainult et kui mõni vend mingil olulisel kontserdil täis on lihtsalt hoidil bändis mingi oma karistussüsteem ka miskitpidi, et eks siis sai Wikipediast 1000 mõtet on purjus inimest nagu karistada mitte millestki, arv läheb ainult rohkem vihaseks. Lootusetu, lootusetu asi, lihtkui kaugele selleks, ega neid, neid ei olnud pidevalt ka, aga, aga no juhtus ka Moskval Moskvas niimoodi, nendel suurtel aga kontserditel. Et mõni mees jõudnud lavale, aga no oli ka seal selliseid suuri galakontserte, kus seal bänd praktiliselt fono tuli, seal oli üks, kaks lugu ainult seal noh, olitiski ja need kõige suuremad moskvasaalid seal, mis on mitukümmend 1000 sul seal saalis ja sealt lihtsalt jooksed oma kaks lugu läbi, nii et seal seal on need vendale maa peal ja, ja pulkpistik, mis läkitab narri sisse otse mängimisel ka, et ta tuleb, lükkab sul selle kitarri tihtilugu läheb, taevas juba plaksutab. Lugu käib laid muuseas ka kõik lava peal, selles mõttes valimisteinekord, et lennuki pealt tulime, jäime hiljaks, jälle pulgaga mees lükkab sul selle kitarri ja juba rahvas plaksutab saalis lugu läheb jooksu pealt, praktiliselt siis vahel juhtus, et mõni ei suutnud lavale tulla. Kuidas sulle tundub, mis hetk oli mahavoki aastate kõige ütleme kõige ilusam, kõige edukam? Tõesti, hästi, käila. Sellist tunnet ei ole kunagi öelnud, et super super hästi läheb ja eriti soundi suhtes ja selles mõttes ma olen kogu aeg küllalt nõudlik ja kunagi enda enda enda jaoks täiusavustanud. Võib-olla võib-olla see oli nüüd ainult eelmine aasta, mis üks niisugune poolsalajane kontsert sai tehtud, et siis sai ka mitu päeva aparatuuri üles ehitatud ja keeruline. Aga 87 võib olla, noh siis kui oli see Tartu Grand Prix. Karel Jurmalas võttis esikoha ja niuksed, üleliidulised ka niuksed, suured suured asjad olid. Viis aastat oli tegelikult siis 80 seitse-kaheksakümmend, kaheksa ka, mis olid võib-olla mulle kui laulukirjutaja, muusik, muusikakirjutajale aga kõige edukam. See oli periood, mingit ainult minu kuusikatena, kuigi see ei olnud üldse oluline. Aga seda võib tegelikult kõige edukamaks nimetada, miks ei ole täna nii, et me istuks saate tegemiseks maha pulti, paneme plaadi peale, kus tuleb hitt, mille on kirjutanud Heini Vaikmaa. Näitaks sulle, kes sa kaugel siin paar aastat tagasi oli teie siin aasta lõppu ja tabelite sihtides Elmari seal on mingid lood, mida ei teagi praegu keegi, mina olen kirjutanud, näiteks. On on mingid asjad tegelikult päris kõrvale jäänud ei ole, ei ole, on jah mingid asjad ikkagi, mis on nüüd ka, aga kuidas on lood bändi tegemisega? Bändi tegemisega? Eriti ei viitsi istena lihtsalt vanamees või ei ole vana, aga no see on kohutavalt raske ja nõuab niivõrd palju proove on nüüd teha seda muusikat, mis endale meeldib ja noh, et kõik oleks paigas, seal see Eesti on nii väike riik, et siin ei ole see võimalik mitte kuidagi, siin on ainult noh, võib-olla mõtlen Sal-Saller ja Padari bänd ja üksikud võib-olla ühe käe sõrmedel üles lugeda, need bändid, kes elavad reaalselt ära sellest oma muusikast ja kellel on piisavalt mängijaga võib-olla siin Eestis kohapeal ka kogu selle nii-öelda nõukogude perioodi ja Mahavok tippaegadel, ega ta siis ju kuskil midagi muud elatise teenimiseks ei teinud, loomulikult mitte. Meil oli kogu aeg, olid oma Elinest transamehed, me ei pidanud ise oma võimetust tassima mitte midagi, kogu aeg. Kuningaid. Nonii ei olnud ega me ega seal mingit ilget raha ju ei teeninud. Pillid muidugi ei olnud päris see, mis on praegu üks võimalus, praegu ei ole lihtsalt rahaga võimalus on sul hankida ju kõik, eks ju, ole mees ja tee ainult, aga noh, nüüd on lihtsalt tegijaid ja kõike nii palju, et siis oli ilmselt neid vähem. Internetiajastu ilmselt loob nii paljudele võimalusi, et need teevad ka need, kes ei valda mitte ühtegi instrumenti, kes ei peaks tegema? Ei see ei saa välistada, et sihuke vend teeb, keevitab midagi väga huvitavat kokku seal just mingit rammetfeisse või mida iganes. Lisaks stiile, seda ei saa üldse, aga seda on ka igast rämpsu metsikut, palja kulla. Kui sul sõbrad raadios kommertsväljukest seda käiavad või ise täitsa saadet enda asja, ainult käijad näitlejale Eestis mustviljal. Et siis siis noh, nii niimoodi ongi paljud muud tegijad kõrvale jäänud asjast. Kes on nagu käega löönud või ma ei teagi, aga sul on ka huvitavaid asju ette tulnud. Mulle meenub praegu seda juttu kuulates 90.-te vist esimene pool. Duubel pluss duubel pluss hõredamaks või seal tänaval oli kuraditosina aasta aasta tabelis oli seda lugu mul endal ei ole, muuseas üldse see sai siis oli see ma hakkasin siis stuudiot tegema ka ise teha, see oli, mäletan kaheksa Tallinna lindimakk, mis mul oli esimene stuudio, hapnik armastad, siis sai kaheksa realisega tehtud. Ja see oli jah, siin raadio kahes jõudis. Siis oli veel paar lugu ja siis võtsid männike Boltovski selle bändi mult üle, tegelikult ikka päris diskobändi tegid diskobändi, seal oli üks telefonilugu, mida nad siin käijasid, ise õudsalt ja räägiti ainult mingist Rootsi imidžist ja ma ei tea millest. Ma ei rääkinud keegi muusikast kõigest musta. Ja ka ajakirjanduses. Ajakirjandus Chitti wushiti laiali, nad niimodi vajusid seal ei midagi. Aga noh, näiteks nagu Mikk Targo siin on proovinud aeg-ajalt õnne erinevate bändidega ja ikka päris arvestataval tasemel mõnega neist Mikul on häid lugusid küll, jah. Aga sa ei ole tundnud vajadust sellist nii-öelda oma projekti teha uuesti, et mis, noh, oleksin sinu artistid, kaks-kolm tükki, kes teeks bändi osaleda. Võib-olla see, et üheksakümnendatel duubel pluss oli niisugune väike väike katsetus aga ma ei, ma ei tea, kas ma ei ole nii paksu nahaga, et tänapäeval nüüd läbi lüüa, May, parandas ta, käed üles, astun kõrvale. Aga praegu, palju sa teed sellist kunstmuusikat, kui sa ütlesid, et enne teed nii-öelda siis tarbemuusikat tarbekunsti, palju siis sellist, mis on tõesti Looming Loomingu pärast looming. Viimased aastat ma olen salajas nagu ainult sellega tegelenudki. See aasta peaks ilmuma tiivi tiimuset, kust tuleb siis niuksed üheksa tõsisemat instrument igal pool aga välja ja siis veel mahavoki niuke, parem ikka nagu Mahavok 25 aastat hiljem või need nii pildis kui helis pildis, kui helis me eelmine aasta saime viiendal juulil Padise kloostris kokku, tegelikult mitu päevasel nägime vaeva ja poolsalaja sai seal salvestatud ja videosse võetud asjad erakordselt kurb muidugi kuulda, et poolsalaja selliseid asju meie ja sellepärast, et see oli surra Kontsert, eks noh, et selja tagant tulevat muusikat ja ma arvan, et nüüd surround, kontsert ei ole Eestis eriti tehtud. Bändid ja see DVD peaks ilmuma ka nagu viis punkt üks heliga, nii et et seal on arvestatav osa ka sellel, mida kuulad selja tagant ja ütles, et kevadel kevadel või suvel, kui järsku Padise kloostris mingit ma ei tea, kolm kontserti või, või plaadi plaadi tutvustanud, kui jõudu jaksu on. Võtame selle jutuajamise kokku, meie külaliseks oli Heini Vaikmaa mees, kelle üheks elutööks on olnud ansambel Mahavok. Ma tean, neetud tänamatu küsimus ja, ja ettepanek, aga, aga võib-olla siiski tuleb vastu ja mõtled selle jutuajamise lõpetuseks välja loo, mis võiks kõlada, mis sulle tundub endale sinu tegemistest ühel või teisel põhjusel tähtsam märkimisväärsem suurem saavutus? Tõsiseid lugusid tuleb kuulata, aga võib-olla oleks mõttekas siis kuulata? Joonia katastroofidele pühendatud lugu? Everzov Leonis, Areina riigal näiteks kõlas detsembris saal oli välja müüdud. Lätis, kelle esituses Igoya kahekesi esitasime, seal ma olin nagu külaline. See on Läti suurim rokilegend, kes soolokontserdiga täis Arena Riga on suurem kui meie Saku Suurhall ja saal oli välja müüdud. Et aga näete, mediaan india naabritest, mitte midagi mix'ina pundis. Me teame ainult Trainz tormis nagu, aga me ei tea paljudest muudest läti tegelenud tegijatest mitte midagi, kellest võiks teada. Mina olin nagu külaline seal seal kontserdil või kuidas te seotud olete, olete varem teinud koostööd jälle, see saab nii palju rääkida. 991 vist olin esimest korda New Yorgis ja lõpus juba ostsin pileti, mul ei olnud veel viisat, midagi, noh, see oli ka see, kui bändiga läksime laiali. Sealt sai nagu niuksed stuudio stuudio ideed ja siis lähemalt tutvusin temaga. Kaks aastat elas New Yorgis seal New Yorgi lähistel. Näiteks käis samal ajal hääled hunte võtmas gospontšoviga, noh täpselt sama õpetaja juures, kes, kes pani ta läheta kõri kõike paika. Lätis valinud, aga põgusalt Jurmala päevil tutvunud Niuke skandaalne kuju ja ja siis, nüüd hiljem, siis kui mul see Estonia lugu tekkis, siis noh ma teadsin, et ta on minu jaoks teistest balti Baltikumi niuke number üks. Tema on see vent, seda laulu võiks laulda ja sellega maha saab ja ta oli loomulikult nõus, sõitis siia, tegime linti ja nüüd on, ma arvan, et see koostöö läheb edasi. Et mingi lugu on mul jälle valmis mingid asjad. Nii et ilmselt see koostöö jätk. Heini Vaikmaa, aitäh tulemast.