Te kuulate raadio kahte saade on kõik puhuvad ja me jätkame Eesti muusikamaastiku kaardistamist ja meie seekordseks külaliseks on, võib liialdamata öelda legendaarne Heini Vaikmaa. Rõõm kohtuda, aitäh tulemast. Jah, kas ma nüüd legendaarne eest? Ma võiks siiski öelda, ma usun, et neid eestlasi, kelle jaoks on ka sinu tehtud lood läbi aegade väga tähtsal kohal olnud, neid eestlasi on, ma usun, päris päris palju, põhiline bänd kellega me sinu nime seostada saame läbi aegade, ongi Mahavok, kuidas sisenimetaksid, seda enda jaoks, on, see, on see muusikuna sinu jaoks elutöö olnud või millisesse ritta sa enda projekte bände tõin sead, Mahavok kestis 82 kuni siis kuskil sinna 80.-te lõpuni, kui hakkas see ärkamisaegne aeg. Tegelikult 78, üheksa, isegi veel 90.-test olime raskildas ja Taanis oli nagu viimane niukene keika või viimased mängud oli nüüd see olid küll üliedukad seal, aga ikkagi Eestis Eestis vajusid sel ajal nagu Ultima Thule kõik sellel ajal vajusid nagu mingiks ajaks ikkagi laiali. On mingi seletus seal ka, olete isand, no siis oli vaja see, mis mida tegi Mattiisen, seal oli kõik tore ja siis oli seda vaja just selles suhtes arusaadav. Muud värgid ei huvitavat rahvast. Veidi vusika. Ja see ei ole mitte midagi ette heita asjadele. Mis on siis maha kanda, absoluutselt mitte ei süüdista, no siis meil oli, Karel ju pereelu hakkas ja, ja lapsed tulid järjest ja kõik need põhjused ka tegelikult, et ei ole ja ja noh, kadus võib olla suur Venemaa ära tagant teenida on võimalik ju ikkagi Moskvas, Peterburis, kus vanasti käisid rekord oli ühel aastal vist 12 korda Moskvas võileib, töö tuli sealt. Muidugi omamoodi sümboolne, et mahavoki lõpuks kujunes just raskilde kontsert, piiri taha pääsemine, ikkagi rahvusvaheline seltskond ja väga tunnustatud festival. Noh see oli väga kihvt, aga kuidas tahtsime, oli omaette lugu. Läbi kolumn Tiina lasteteatri, see oli täiesti suur juhus, et ma tegin Kaari silla, maga sihukeseks, rokkoratoorium oli selline, mida me tegime koos sellega me sinna sattusime, seal oli üks niuke noh, erinevad suured lavad, eks me just tegime täitsa mingi seal auku, kui oli pealava orega. Oranž vest oli suur, just, mis oli pealabad, kui seal oli paus, siis meie tegime seal taga oli üks väiksem lava, kus meie täitsime siis seal noh, ja seal siis näoga tegime loomulikult Mahakiguma instrumentaal ja Pearu Paulus olimegi siis solistiks, kare, ei olda. Tegime oma asja ka, mis läks, noh, seal kohe tekkisid seal igast muude esinemise teada, mis läks super hästi peale, kõik aga aga ikkagi laiali vajus. No me räägime sellest lõpust võib-olla natukene hiljem veel, aga keeraks praegu kella sinna algusesse. Mismoodi sina, Heini muusika juurde üldse sattusid? Pärit olen Padiselt kuskil neljandas viiendas klassis lauluõpetaja Heinoriteks, kes, kes nagu ütles vanematele, et tuleks vist poisi klaverostaja et oleks mõtet tegeleda ja noh, nii nii tehti, nii tehti ja siis hakkasin Eeloritekki juures klaverit õppima. Vanemate poolelt muusikalist tausta ei olnud, nemad, Pille, ema laulis koori sekka ja ema õde on muusikaõpetaja. Suguvõsas on ikka ikka laulmisega, tegelikult Need geenid oligi, mis hakkasid välja läheb, no ma arvan, et kuskilt Teafis tema poolt, et midagi pidi olema, sest et kui ma isegi enne kooli oli mingid dioodi asjad kurba, sain akordioni või mingi muu pilli kätte. Teisalt oli nagu Vagretsel küljes ja ja ennem ei lõpetanud pliidi lukuga tuli klaveriga sõber. Ei, mitte nüüd nii väga, tulid hiljem kohe trummid ja kitarr ja kõik muud asjad, et viiendas klassis juba hakkasin trumme mängima. Maal tekkis seal niisugune bänd, kus oli karioritekt, sortus muusikuses, praegu siiamaani laulab teised teised kontsi tegelased, igasugused tuntud en rebane, kes meil seal vahepeal mängimas ja mina olin siis niuke poisike seal puldis ka salgu trummi mängis ja pärast oli vaadata kitarristi ei ole, et et silindris saab sellega ka järsku hakkama kõige nooremana. Kitarr. Pärida häälde igal juhul näitas paar akordi ära ja kohe praktiliselt päevapealt tuligi hakata mängima. Mis repertuaaris oli, mida te mängisite? Me mängisime sel ajal näiteks bluusiga, meil see oli, seitsmekümnendatel olid siuksed taiadet ju koolipeod ja asjad. Seal kippusid mõned lood ikka kuskil veerandtunniseks minema, Need olid niuksed, lõpet, lõputud jõmmid, et ma enne ma hakkasingi võib-olla jämmnima, kui üldse seal mingeid akordi asju jõudsin õppida. Noh, midagi pluusilaadset sai seal jämmituudid, valges eeskuju võis olla, kelle järgide joon sõita mõni Eestist või keegi välismaalt. Raadiost Radio Luxembourg mingid kohad olid, kus sai kuulatud, aga ikkagi need olevat kolleegid, kes siis kõik konservatooriumis õppisid ja nende nemad tõid lood ja noodid ja, ja, ja ikka nende järgi see topitud. Kas muusikakoolis oled sa hea õpilane? Ei olnud? 74, ma tulin linna kuuendas kutsekeskkoolis, kus muidugi kohe hakkasime bändi tegema. Georg Otsa ka muidugi, püüdsin sisse astuda. Ma siis veel ei teadnud seda, et kui muusikalised katsed on väga tugevad, et siis need etteütlused ja muud asjad üldse ei koti. Aga noh, mina vaatasin seina peal oli hinneteleht, seal mingi etteütlus, kaks belgia, võtsin paberid välja, lasin jalga. Ja siis noh, aastaid hiljem, kui ma tagasi uuesti astusin, siis oli igal juhul teada, et kuskil oli telefoniga jätnud, et oldi mind mingi kolm eri erialaõpetajad olid taga ajad et kus, kus see vend kadus teist korda, kui ma astusin 77, siis oli küll nii, et tegin muusikalised katsed ja ja kõik muu. Noh, ma tean nüüd võib-olla rääkida ajaloo eksamit ei teinud ja üldse kohe hoobilt. Nii et järelikult selline anne ja mängimise ja muusika tegemise oskus paistis sust juba kaugele ette välja. No ma ei tea, palju ta paistis, aga aga vähemalt jah, et siis kuni 79 kuni Vene kroonusse sai mindud. Muuseas, enne mahavoki oli ka Magnetic bänd 77 kuni 79 niisuguse esimesi olulisi bände, kus sa oled mänginud, kus ma mängisin, jah, see oli see Magnetic Bändi, see koosseis, see oli teine koosseis vist esimesel oli sibul, oli kidra mängib, see oli teine koosseis, aga esimene koosseis, kes hakkas ka Moskvas käima ja Venemaal. Kuidas sina sinna soolokontsert, mina sattusin nii, et kuskil 75 või kuus oma selle mahavoki passime Raul arasega kuskil kuskil vannitoas vedad, helistasime harjustes pärast, mõtlesin, et ühel päeval, et trummarit või need, kellega me tegime neid natuke nõrgaks. Noh, kes meil siin on, sellel ajal Graps oli kõige tuntum, helistasime krapsile, Nablatonina lõdvalt, kraps tuligi, kohale kuulavad vennad, täitsa tundmatud ristid. Ja ju ma jäin krapsile meelde, et läks seal, laastame pallis mööda, siis helistas tema minule, et nüüd tuleb minule mingi mis magneetiku salvestatud lugudes. Sina mängid veidi täitaks kleidi pluus. Väga paljud sel ajal on ilmselt pealkirjad olid trubadurd magistraalide ja ma ei tea, mis üldiselt olid siis natuke võib-olla niuksed, meloodilisemad lood ja kus oli seal saks ja torusid ja päkk, vokaal oli igal juhul laulsin alati kontserditel Mitmehäälne, Päkija, värgid, kuidas ennast magneetikas tundsid, selles mõttes, et ta nagu hilisem karjäär näidanud on, oled sina pigem selline bändi liidritüüpi olnud, omagneetikus sa ju liider olla ei saanud, kaugel sellest teinud igal pool. Tere, olen aga selge see, et ühele bändile ei saa olla neid mitu, et kas läheb liiga keeruliseks asi magneetiku aeg me tegime ka paari minu lugu instrumentaal ja mis olid kogu aeg kontserdil kavas. Aga üldiselt nojah, siis nagu leppisin, aktsepteerin täielikult seda, mida kraps tegi. Kuidas kraps bändi liidrina oli, oli ta selles mõttes mees käis, ütles et mängib ainult teatud asju ja, ja ära tule toppimagi oma lugusid mulle ei ei olnud. Et see, et ma seal vist paari lugu tegime, et, et ma arvan, et pigem see oli nagu tema ettepanek. Oma arust ma mingi asjadega kunagi peale ajal enda enda asjalt, muuseas enne tema enne tema surmagi oli mõned kuud või rohkem, ta helistas mulle ja oli mingi plaan Magnetic uuesti kokku panna, noh, tal olid rasked ajad ja nagu nagu nagu kõigil nendel vana vanadel tegijatel sel ajal nagu kõrvale lükatud või nagu kõik need 70.-te 80.-te tegelikult ma arvan, et suur osa neid praegugi karjäär käibki korduvate tipus, siis pead arvestama sellega. Angel noh, võib-olla see, et vanasti, võib-olla praegu on vaja rohkem nihukest nahaalsust ja ise ise tuleb peale käia, ise pead uksed jalaga lahti lööma, ise minema ennast pakkuma, igal pool tegema, vanasti kuidagi kuidagi otsiti meid alati ja ei olnud seda probleemi, et ise pidid kuskile edasi pakkuma üle. Ma arvan, et vanad, vana kooli veel võib-olla liiga tagasihoidlikud selles mõttes ja meedia on läinud niivõrd kollaseks sellega ei taha nagu tegeleda, enamus hoiab sellest distantsi ja, ja nii, nii see kõrvalejäämine ongi. Tegelikult tegelikult ma arvan, nii mõnigi mees võiks veel üht-teist teha, mängida kontsert raadio kahel on, kõlas Heini Vaikmaa. Me jätkame jutuajamist. Heini, sa said näha juba noore poisina lähedalt ikka tõsist rokkstaari, N Liidu mõistes vaatad suurimad Gunnar Grapsi, millised su enda isiklikud ambitsioonid seal kõrval sa nägid selle elu head ja vead lähedalt kohe, Grapsi näitad ära, et kuidas sina jaoks enda jaoks eesmärke sõnastasid või ambitsioone, mida sa tahad teha muusikas või kuhu jõuda või millega jõuda, mõtlesid sa tol ajal niimoodi ka siis ei mõelnud erit. Samal ajal oli võib-olla natuke lihtsam sellel ajal noh elu oli sadamatega feraav, raha pärast, keegi seda ei Teidel. Otseselt käime Venemaal, aga noh, tavaliselt näiteks Moskvas oli esimene koht, kus oli, sain mängida normaalse võimuga näiteks noh, elu sees ei olda noorel poisil selline niuke, kaifiilinget, niuksed asjad, kõik, mis, mis olid Venemaal, võib-olla pole rohkem, kui siin oli ikka mingi Vermoonavaid tsehhi niuke tehnika veel ja et selles mõttes oli juba palju huvitavam seal kas kraps oma vägevatel rokiretkedel, kui ta kusagil Venemaa avarustes olite, et sinusuguseid noori poisse ka kaasa kutsus või oli see ikka nagu nii-öelda tema isiklik lõbu kusagil ringi Trallitada meiega, ega ta ei olnud mingi eriline Trallitaja nagu arvatakse, ilged oma pead kogu aeg hotellides. Vanasti oli noh, kui mingid niuksed ühiskontserdid Need olid, kui oli rohkem mände peal, siis oli alati muidugi mingi afterparty, mingid peod olid aga mingid päris niuksed segi joobest pidevalt küll tuli ette, aga, aga mitte nii, et pidevalt nagu, nagu siin mõni mees kirjutab. No nagu mõni mees kirjutab, jääb sellest Areenist üldiselt mulje, et ega sinna enam-vähem olid kõik kuidagi sisse mässitud, et nojah, kas sina pääsesid selles mõttes nagu enam-vähem puhtalt või, või oli, oli suuga raskeid hetke. Eks mul oli ka päris noorest Bastika raskeid hetki küll ega siis suurte mõtelda selle joomise ajal, et see kunagi ka tervise tervise peale hakkab heart kura kirjeldada, võivad välja lüüa ja aga siis kainestavalt mingil hetkel mõjus, minul tuli mõistus pähe juba kuskil 19 20. Aga päris varajane Loora seal ikka päris Dorvil. Et siis oli ikka jah, kui nädalalõpp tuli, ikka mingi pidu oli ja ikka nii edasi. Läheme edasi. Ma olen lugenud sinu nimega seoses ka sellist nime nagu spiraal, mis see oli, spiraal oligi enne mahavoki ja see aeg tegutses ka kui finaali magneetikuga ära Venemaal reisidel siis poisid tegid ilma minuta selles mõttes mina olin nagu niuke jooksik, aga, aga see bänd oli nagu tagala või see oli mul kogu aeg olemas ja pealesõjavägi vägev, praktiliselt spiraali poistega, moodustasimegi mahavoki. Karl Madis oli ka, kellega sõjaväes tutvusid, eks ju, tuli ka sinna juurde ja siis spiraal tegi ilma minuta ka edukalt. Mida ta tegi, mis muusikat tegid näiteks kontiida igasugust džässrokki ja ka tegid noh, voliga mingit tantsumäng, eksju, kus tuli seal igasugust muusikat teha ka enda jaoks sai ikka tehtud instrumentaalina siukest keerulisem muusikat. Et siin mingid festivalid, Haapsalu olija, mingid festivalid, mis nad olid ilma minut kinni, ühed mis festivalisüsteem vanasti üldse tähendas, kuidas need festivalid üles ehitatud olid, kes seal üldse hindasid, et mis tähendab seda, et sa panid festivali kinni, võitsid haapsalu Ennot festivalil, Tartu festivalifestivalidest, te olete ilmselt kuulnud, eks oli, Tartu levimuusikapäeval oli niuksed, noh, kus üle end liidud olid, niuksed, juhtivad ajakirjanikud ja igasugused tegelev tegelased kokku. Et seal ikkagi anti välja üks Grand Prix vist seal, eksju peaauhind ja siis veel välja andis, kes otsustas seda rahastada ja seal olid heliloojaid, Eesti juhtivad muusikaajakirjanikud selle aja ikkagi, aga noh, see oli üks asi jõeks või kaheksakümnendatel, mis innustas kõvasti muusikuid, see oli nagu noh, mitteeksam vaid, aga siis tulid ju kõik kokku üle Eesti ja kõik näitasid, mida keegi oskab ja kui sa seal ei ole, siis sind ei ole, siis ei ole olemas ja, ja nii mõnigi bänd ikkagi selleks pingutas ja nägi vaeva ja pikalt instrumentaalidelt koolis, et ka sina ühel hetkel üle ju popp hittidele nagu On läinud aastad ja tunnete keel ja nii edasi, mis mahavoki repertuaar sellise tuntum osa moodustavad? Nojah On läinud aastad on jah, niuke lihtne lugu, mida koolis lapsedki laulavad laga usu ometi on tegelikult sihuke tõsine lugudega kontsert, Tugoikad. Selge see, et me tegime ka endal kavas, umbes pooleks pool olid niuksed, lihtsamad laulud ja siis teine pool oli niuke keerulisem instrumentaal saudikkusest. See oli teadlik valik, see oli teadlik valik ja Venemaal täpselt samamoodi. Kusjuures võrdselt hästi läksid mõlemad pooled peale. No meil on otseallika käest imehea võimalus need lõpuks teada saada, kuskohast? Tulija, mis tähendusega nimi Mahavok selle kohta liigub legende, nii medki. Meie panime ikkagi perekonnanime esitähtedest selle kokku. Nii et seal ei ole taga seda maha võimul olev kord ja nii edasi, mis on vene okupatsioonikord võimul olevad kommunistid. Varianti oli väga palju. See oli nagu rahvasuus levinud, lihtsalt tore legend ja kultuuriministeerium sai käidud joru. Sellesama ei olnud seda õieti isegi sel tasandil. Tõsiselt. Kuidas sa ei välja, kuidas sa veensid näidata, et see ei ole maha võimul? Keegi kõige naljakam oli, aga Madison ju eesnimi, eks ju, keegi ei teadnud ju, kes. Karl Madis. Ja. Perekonna. Nalja. Isand jah, sellega aga muidu teil võimudega probleeme polnud, mingid laulusõnad, tekstid, mis võisid võimule kuidagi mingite tekstidega, vist on natuke olnud ütlemist. Aga selles kõikide aga jah, aga mitte nüüd mingit väänamist küll jäänud sahtliajal, et maale saite Nõukogude Liidust välja. Käisime näiteks Maavokiga Bulgaarias suuremad linnad, kõik turneele, sooloturnee oli Läniku aeg, käisime Soomes Jugoslaavias ikka ikka natuke käisime tegelikult aja kohta oli, see seal oli muidugi palju, aga põhimõtteliselt selle nii-öelda raudses eesriidest siinpool, eks ole, et no põhimõtteliselt jah, Venemaa on nii suur ja lai, et seal sa võid jäädagi käima ja noh, vaatan praegu endal Vene kanaleid ei ole, aga, aga aastavahetusel ja kus olen sattunud kohta vaadanud natuke nüüd Vene kanalid, täpselt needsamad selle artistid, kõik on olemas, mingid pühadekontserdid asjad käivad ja kõik on täpselt noh, umbes nii nagu ennem rajas midagi seesugust, mida tahaks tagasi igatsed, sa vaatad, et ei, ma ei taha, ma ei taha tagasi, ainuke häda on, et noh, kahju on praegustest eesti bändidest, et nendel ei ole võib-olla nii palju väljund väljundit. Kes meid seal läänes ikka nii väga ootab. Et Venemaa oleks üks väljund, kus oleks võimalik raha teenida, praegu laulame vales keeles. Ei. Mahavok näiteks laulud vene keeles, kes televisioonis absoluutselt Moskvas meid lausa taheti kesktelevisioonis, tants oli vene N Liidu number üks kanal. Me olime ikka pidevalt seal mingites saadetes sees. Et las olla vähemalt üks bändki, kes debant oma keeles eesti keeles mäletan, Karl Madis aegadel oli tulemata jäänud, oli näiteks noh, linnahallis oli jälle mingi, kui suur kontsert, lonti juhid ja kõik olid peale, tegime eesti keeles. Pärast lava taga seal kesktelevisiooni. Tädikesed, noh, keskealised käivad eesti keeles, ülistavad seda teadmata üldse refrääni laulavad eesti keeles suht käivad kaastanud, täitsa täitsa müstiline ja keegi ütelnud meile kunagi kare aegadel just. Ma ei teinud vene keeles, aga see oli mingi selline kindlalt põhimõtteliste printsiipide, noh ei osanud ala vene keeles laulda. Ei, paar lugu oli, aga üldiselt ma tea. Millegipärast kujunesime selliseks selliseks erandiks või, või meil oli loomulikult mugavam eesti keeles teha ja kui eesti keeles peale lähen, ma tean, võib-olla seal vene kuskil kolkas, aga põhiliselt Moskvas käisime Peterburis, et seal ei olnud küll kunagi probleem, et ta vaiba, Ruski või nagu osad rääkivad räägivad eesti bändid, kas me tegime võib-olla natuke teistsugust muusikat ka, tegime ainult oma muusikat, eks asi mingit oma joru, ainult et võib-olla sellepärast oli seal külasime natuke teistmoodi, võib-olla kui teised bändid. Te, kuulate raadio, kahte saade on kõik puhuvad ja meie külaliseks on Heini Vaikmaa. Räägime natukene mahavoki, solistide, stardiaegade, siin nimesid on juba kergelt läbi lipsanud. Austage Karl Madisest, siis tuli Länik, Kare Kauks, mis, miks need vahetused toimus, et miks, miks ansambli suhteliselt ütleme lühikese tegutsemisperioodi jooksul jõudis nüüd, põhjus on lihtsalt nii mitu olla. Nojah, 82 alustasime Karl Madisega kuni 84, kõik on nagu tulnud läbi suurte raskuste hädade. 84 oli meil suur raudteeavarii, kus teenindav personal praktiliselt hukkus aparatuur ja kõik ja 82. juba oli esimene avarii, kus meil terve bändiga, kus viiuldaja sai surma. Ja praktiliselt 84 ma ise olin veel haiglas, see aeg tõmmati karmadi sära karavani. Toivo Lend. Ma tean, ta kogu aeg särgi vaikselt midagi selja taga toimus. See aeg tõmbas Karli lihtsalt ära, nii et kui Mahavok korraks nõnda vaikijaid ja meil ei olnud ka aparatuuri midagi, noh sai, see sai ka otsa. Mis tookord juhtus. No see oli bussiavarii, me jäime Lõuna-Eestis, oli noh siis oli, mänge oli palju ikka iga nädal nädalalõpud, kõik kolm päeva, aga buss pidi sõitma millegipärast tagasi järgmine päev linnas mingit otsi tegema, mingeid asju tegema pidi ööseks helitehnik ja siis seal transamehed ja sõitsid kaasa, aga meie bändiga kuskilt motelli või Lõuna-Eestisse, järgmist õhtut panin kootav ja hommikupoole ööd siis palgikoormaga auto lihtsalt jäi ette nendel kuidagi möödasõidul või pühkis pool bussi praktiliselt koos asjade poistega tühjaks. Et kui me oleks ka seal sees olnud, et seal üks, üks pingerida oli täiesti puhas õhk sile, koos asjadega need, siis oleks võinud kõik kõik mehed üks inimene, et sealt võsistel bändile mõjus selles mõttes, et ei olnud seda tunnet hetke, et noh, et keegi on nii-öelda pannud käe ette peaaegu, et. Poisid, ärge tehke seda bändi, no eks ta muidugi oli rusuv ja inimesi tagasi too ja, ja noh, prillid, asjad, mis on aastaid nagu olid isiklikud asjad kõik ja aastaid nagu vaeva nähtud sellega, eks, ja siis niimoodi sattusimegi Marjuga kokku edasi läksime nagu Eesti kontserdi alla, mis oli siis filharmoonia, kelle juures ta marju ära endal tõmbasite, tõmbad kellelegi juurest, aga see oli jälle Tartu levimuusikapäevad, kus näe, Mikk Targo kuidagi ninapidi kokku saime. Temal oli kontaktiga seal vist osad poisid läksid sõjaväkke ja mingid mingid probleemid, sattusime seal juttu, räägi neil teemadel siis nagu, nagu otsustasime, et järk on õige õigem siis liituda sationi laule või trummari. Jah, kuigi meil oli endal ka ju. Me tegime vanasti kahe trummariga, kogu aeg oli, Livil oli ka kaks trummi peal, kas kaks naturaalkomplekti või kaks elektrooniline ja naturaal, eks, päris omapärane lahendus. No ma ei tea, kui te olete vanu hapa või mingit kontsert näinud, kus kogu aeg oli live alati topelt seal topeltpowerkomissari kontserdil atas oli veel nii, et mõlemad mehed mängisid täpselt ühte samat seanss, täpset topeltmootorit ja just just live-kontserdil ja see andis meile kolm klahvimeest ja, ja nii edasi, eks vene vene need suured kontserdid olid ju kõik kae trummariga ja meie muidugi instrumentaalasju. Sa ütlesid omavahel mingit partiid välja, bass, trummid käisid seal vastamisi ja mingid asjad olid, noh, tegid koostööd ja siis olid veel niuke. Suri Muri läbisegi, nii et selles mõttes oli huvitavat siis, praegu on seal võib-olla liiga kallis lõbu, et situb trummarite tantsubändid käivad kolmekesi kahekesi üldse trummarit, lubad. Aga sellel ajal oli ideid, oli kõike nagu realiseerida tuli selleks, et laval hea välja näha ja kostuda, kõvasti vaeva näha proovides või või kui häid andekaid pillimehi maha pakendus koondaseltsat, kuidas, kuidas sulle tundub see seltskond? Pall luges ikkagi sõpruskond ka? Ma olen isegi praegu mõnel Eesti bändil seda nooremal bändil, et noh, kui see on väga keeruline, et kui sa hakkad nüüd ainult taseme järgi neid pillimehi kogu aeg kogu aeg välja vahetama. Tõde on, seega ma tean, et meil alati see teine või kolmas klahvimees, et vaheldusid bändis ja vene ja mõtlesin, et seinte ja eriti saadakse seal keeruline, tihti sai ikka võetudki mängima, kui tal ikka mingi hea seda mitu senti või mingi siis tõmbasid ta ikka bändi enda tädi või keegi oli kuskilt. Ja lauljate teema juurde tagasi pärast varjud tuli Marjuga me tegime ka Venemaal ja päris tihti ja see oli ka siuke päris tore, Siberis ei päris palju käidud ja seal igast luike ehitustel ja need olid ja omamoodi ka täitsa pullid reisid. Vot seal oli nii, et pidudel oli lauad lookas, ikka kolib praasnika ja ikka töö oli tehtud pärast pidu, siis oli ikka nii, et üks pilt on meeles, et suured telgid, angaarid, kus olid lauad, süldilauad kõik reast. Ja siis kükitasin niimoodi alla ainult viinapudelit niimoodi, et terve see suur merigi hüpata, seal kükitada, vaata niukene grupp, viljapõld. Viltu siiani meeles, kõik see viis hävitati ära selle, et see on nagu seal vastases ütelus tõele, et laud nagu äke, laud nagu äke, aga tööd tööd tegid ka seal olid eesti mehed paljud, kes ehitasid Eestist, Lätist, Leedust, päeval rabasid tööd ka ikka need, seal oli mingit kontserdit vist? Üks oli meil pool seitse või kell seitse hommikul niuksed, müstilised Ajad olid veel naljakad, siis põrutasime selle lennukiga helikopteriga edasi kuskil. Miks teil Marju Länikuga koostöö lõppes, leidis paremad jahimaad? Ma ei tea, kas ta ei tea, ta oli solvunud küll, et kui ta oli Kuubal siseolid, välisreisid, kus ta käis üksinda, eks ta ise arvas võrgule. Ma tea. Me oleme solvunud, et me ikka kaasas on, ta ei olnud tegelikult asi selles haaret, ma teadsin juba Georg Otsa päevilt kooli päevilt jäi ta mulle meelde. Et on üks niisugune huvitav laulja, ta laulis ka nihukest jätsu rohkem üldse, et on üks huvitav lauljat, kui millalgi tuleb võimalus, võib-olla peaks temaga proovima. Ja siis siis oli jah, marjul tulid seal mingid välisreisid järjest, mis olid üksinda ja siis tekkis niukene tühi triimik, lihtsalt. Meil oli igav ja midagi teha ja siis oli jälle üks, kes televisiooni Moskva mingi suur suur mingi kontserdi tegemine seal lauluväljakul paluti meid ka sinna esinema telliti igal juhul. Igal juhul, et ma teeks mingi loo kindlasti seal saates osaleks ükstapuha kelle või millegagi ja nii sündisse, mägede hääleks, see oli esimene lugu, mis ka Karega proovisin ja tuli välja, hakkas meeldima ja nii sagara jäigi. Jah, see oli nii, et ta ei tulnud esimest korda linnalis välja, nüüd esimest korda ei leidnud seda karastada õiget feelingut, ta ei teadnud sellest asjast üldse midagi. Kas bänditegemist aga teinekord tulijat Baueriga, et tuli nii, et praktiliselt Ta läks lugu Venemaal kõigis aastal edetabelitesse sisse, avasta tabelisse ette ots, mis Karetikeelne lugu, mis kare siis muidu tegi, mille juurest endale bändida, aitäh. Ma olin vist kultuuriministeeriumis ametnik, istus laua taga ja toksis viimasel ajal, aga jah midagi midagi taolist ja vist mingid kuskil mingis padjal lokaalis või restoranis tol ajal ta vist mingid niuksed jätsukamaid Villu Veskiga mingit jätsukamaid mängija, ta vist tegi ikka, kuidas ta, Marju suhted ära klaarsete, ütleme selline filmilik lähenemine ollakse, ta tuleb siiras osas välismaalt tagasi, tuleb proovi ja siis vaatavad paganat mikrofoni juures on juba keegi teine. Kuidas päriselt käis siis? Ma ei, ma ei mäletagi seda suust, sellepärast et meil hakkasid kohe uued tuuled puhuma Moskvaga tekkinud Moscand tekkis igal juhul kohe-kohe pakkumisi ja, ja ma ei tea, kas selle tänu selle mägede häälele ei olnud isegi aega mõelda, tuli ainult edasi mõteldes. Marju aeg kirjutas ju Mik rohkem lugusid, harjula ja kare aeg olin jälle mina põhikirjutajaks. Siis siis ma mul ei olnudki aega mõtelda üldse, selle peale. Tulid järjest uued lood ja ideid oli siis ja räägime suurematest hittidest, et kas milline Heini, sinu käekiri teises osas on, või tööstiil, et kuidas on sündinud, noh, alates mägede häälest tunneta keelest minna lihtsalt nii on läinud aastad tants läbi elu ja nii edasi, et on seal nagu selline kuidagi neid siduv ühtne töömeetod viis või kuidas nad sinu moodi laad. Kuna seal oli esimene just, et siis oli igal juhul tahtmine natuke saundikat, midagi, midagi Niukest New Wave, mis siis olid niuksed, uued suunad täiesti midagi uut ja kaasaegset teha täiesti noh, vähemalt siinsetes bändidest erineda. Mägede hääl. Ma istusin klaveri taha ja praktiliselt tuli kohe. Ei seal mingit konstrueerimist küll ei olnud, seal on taga, pärast on need keerukad sooloasjad steriliseeritud, et nendega sai seal vaeva nähtud koos klahvi meest nende sissemängimisega, muidu usu ometi oli, noh, niisugune tõsine Doris Kareva tekst on, eks see tuli teksti peale, kui on, kui on väga hea tekst, siis ei ole mingit probleemi sinna laulu peale teha. Kuidas nende mahavokitekstidega on, kellelt nad põhiliselt on, või oli keegi öelda püsiautor, kelle poole pöördusite tekstis Madis Tross oli? Võib-olla jah, niuke niuke autor, kes mul oli alati võtta ja kes kes kirjutas ja muusika peale tekste, kui mul oli laul ennem olemas, põhiliselt tegi tema ja aga siis oli tunnete keel, Rudolf Rimmel näiteks luuletajaid, asju luulekogusid ikka püüdsin lugeda silmus ja midagi nihukest sobilikku ette tuli siis mõnest sündis laulva, kuidas stuudio salvestamine teie moodi välja nägi, arvestades, et sul endal on see taust muusikuna ju niivõrd tugevat, Ma eeldan, sa võid stuudiosse sisse mängida kitarripartiid, klahvpillipartiid, ma ei tea, võib-olla isegi löökriistad. Kuidas see päriselus välja nägi, teinud päriselus olid, et eks ma mängisin kitarri siis Christian kirme mängis ka muidugi ta oli nagu, kes alati teised partiid ja seal mingid mitmehäälsed soolod ja ta alati oli ka nutikas selles mõttes, et alati midagi uut sisse ei ole, need paiksi üksi ainult mängis aga oma lugudel just klahvi mõned partiid ma mängisin ise ka vahel sisse ja samamoodi maha voki aga ei olnud, aga muidu on tulnud ka trummi mängida stuudios siis seal praktiliselt stuudios küll mängida kõiki asju. Nüüd tänapäeval ma olen osadel asjadel mänginud sisse olemas põhiasjad inimesena selline suhteliselt vaikne tüüp, vähemalt selle kohtumise põhjal selline mulje jääb, aga bändiliidrina sisaldab teiste käest. Kuidagi vaikselt häälova joru ja, ja siis viradi enamasti liivade jää, aga vihastasid sa ikka südamest, kui mõni mees proovi hiljaks jäi või ei olnud tal sellist piisavat head avaldust kohale ei tule rohkem. Suuremad vihastamised olid võib-olla ikkagi joomise pärast, ainult et kui mõni vend mingil olulisel kontserdil täis on lihtsalt hästi olidel bändis mingi oma karistussüsteem ka miskitpidi, et eks siis sai, noh Wikipediast mõtet on purjus inimest nagu karistada mitte millestki aru läheb ainult rohkem vihaseks. Lootusetu, lootusetu asi, leht kui kaugele. Õnneks, ega neid nüüd ei olnud pidevalt ka, aga juhtus ka Moskval Moskvas niimoodi nendel suurtel skaala kontserditel. Et mõni mees jõudnud lavale, aga no oli ka seal selliseid suuri kalakontserte, kus seal bänd praktiliselt fono tuli, seal oli üks, kaks lugu ainult seal, noh, Olüptiskija, need kõige suuremad moskvasaalid seal, mis on mitukümmend 1000 sul seal saalis ja sealt lihtsalt jooksed oma ühe või kaks lugu läbi, need seal. Seal on need vendal lava peal ja, ja pulkpistik, mis läheb kitarri sisse otse mängimisel ka, et ta tuleb, lükkab sul selle kitarri, tihtilugu läheb, rahvas juba plaksutab ta lugu, käib laid muuseas ka kõik oli lava peal, selles mõttes valmis teinekord, et lennuki pealt tulime, jäime hiljaks, jälle pulgaga mees lükkab sul sellelegi, Tarja juba rahvas plaksutab saalis lugu läheb, jookseb praktiliselt siis vahel juhtus, et mõni ei suutnud lavale tulla. Kuidas sulle tundub, mis hetk oli mahavoki aastate kõige ütleme kõige ilusam ja kõige edukam? Tõesti super hästi. Sellist tunnet ei ole kunagi olnud, et super super, hästi läheb ja eriti saundi suhtes ja selles mõttes ma olen kogu aeg küllalt nõudlik ja ma ei ole kunagi enda enda enda jaoks täiusavustanud. Võib-olla võib-olla see oli nüüd ainult eelmine aasta, mis üks niuke poolsalajane kontsert sai tehtud, et siis sai ka mitu päeva aparatuuri üles ehitatud ja keeruline. Aga 87 võib-olla noh siis kui oli see Tartu Grand Prix. Karel Jurmalas võttis esikoha ja niuksed, üleliidulised ka niuksed, suured suured asjad olid kaks aastat oli tegelikult siis 80 seitse-kaheksakümmend kaheksa, aga mis olid võib-olla noh, mulle kui laulukirjutaja, muusik muusikakirjutajale, aga kõige edukamad, sest see oli perperiood slaidita ainult minu kuusikatena, kuigi see ei olnud üldse oluline. Aga noh, seda võib tegelikult kõige edukamaks nimetada, miks ei ole täna nii, et me istuks saate tegemiseks aha pulti paneme plaadi peale, kus tuleb hitt, mille on kirjutanud Heini Vaikmaa. Näitaks sulle, kes sa kaugel siin paar aastat tagasi oli teie siin aasta lõpu ja tabelite sviitides Elmari seal on mingid lood, mida ei teagi praegu keegi, et mina olen kirjutanud, näiteks? On, on mingid asjad tegelikult päris kõrvale jäänud ei ole, ei ole, on, on jah, mingid asjad ikkagi, mis on nüüd ka, aga kuidas on lood bändi tegemisega? Bändi tegemisega? Eriti ei viitsi istena lihtsalt vanamees või, või ei ole vana, aga no see on kohutavalt raske, nõuab niivõrd palju proove nüüd teha seda muusikat, mis endale meeldib ja noh, et kõik oleks paigas, seal see Eesti on nii väikeriike, siin ei ole see võimalik mitte kuidagi. Siin on ainult noh, võib-olla mõtlen Sal-Saller ja Padari bändi üksikud võib-olla ühe käe sõrmedel üles lugeda, need bändid, kes elavad normaalselt ära küljest oma muusikast ja noh, kellel on piisavalt mängijaga võib-olla siin Eestis kohapeal ka kogu selle nii-öelda nõukogude perioodi ja Mahavok tippaegadel, ega ta siis kuskil midagi muud elatise teenimiseks teinud, loomulikult mitte. Meil oli kogu aeg olid oma elimest transamehed, me ei pidanud ise oma võimetust tassima mitte midagi, kogu aeg. Kuningaid. Ei, nii ei olnud ega me, ega me seal mingit ilget raha ju ei teeninud. Pillid muidugi ei olnud päris see, mis on praegu üks võimalus, praegu ei ole lihtsalt rahaga võimalus on sul hankida ju kõik, eks ole, mees ja tee ainult, aga noh, nüüd on lihtsalt tegijaid ja kõike nii palju, et siis oli ilmselt neid vähem. Internetiajastu ilmselt loob nii paljudele võimalusi, et teevad ka need, kes ei valda mitte ühtegi instrumenti, kes ei peaks tegema? Ei, see ei saa välistada, et sihuke Venteb keevitab midagi väga huvitavat kokku seal just mingit rammetfeisse, mida igalt kaasaegse stiile seda ei saa üldse, aga seda ka igast rämpsu. Nonii, metsikult palju, kui sul sõbrad raadios kommertsraadiod on palju, kes teda käiavad või ise täitsa saadet enda asja, ainult käijad näitajad Eestis, must Villem. Et siis siis noh, nii niimoodi ongi paljud muud tegijad kõrvale jäänud asjast noh. Aga kes, kes on nagu käega löönud või ma ei tea, aga sul on ka huvitavaid asju ette tulnud. Mulle meenub praegu seda juttu kuulates 90.-te vist esimene pool. Duubel pluss duubel pluss samaks. Laeval oli kuraditosina aasta aasta tabelis oli vot seda lugu mul endal ei ole, muuseas üldse see sai, siis oli see ma hakkasin siis stuudiot tegema ka ise ja see oli, mäletan kaheksarealine lind, Mac, mis mul oli esimene stuudio aknake arvestatav, siis sai kaheksa realisega tehtud. Ja see oli jah, siin raadio kahes jõudis. Siis oli veel paar lugu, siis võtsid männike Boltovski selle bändimaalt üle ja tegelikult ka päris diskobändi tegid diskobändi, seal oli üks telefonilugu, mida nad siin käijasid ise õudsalt ja räägiti ainult mingist Rootsi imidžist ja ma ei tea, millest enam ei rääkinud keegi muusikast kõigest musta. Sa ei olnud aasta aega ajakirjaga. Ajakirjandus šnitti laiali, nad niimodi vajusid, seal ei olnud midagi. Aga noh, näiteks nagu Mikk Targo siin on proovinud aeg-ajalt õnne erinevate bändidega ja ikka päris arvestataval vaenlane ristmikul on häid lugusid küll, jah. Aga sa ei ole tundnud vajadust sellist nii-öelda oma projekti teha uuesti, et mis oleks sinu artistid, kaks-kolm tükki, kes teeks bändi, teeks sinu lugusid ja võib-olla see, et üheksakümnendatel duubel ka väike väike katsetus. Aga ma ei, ma ei tea, ma, kas ma ei ole nii paksu nahaga, et tänapäeval nüüd läbi lüüa? Ma ei, ma parem tõsta käed üles, astun kõrvale, aga praegu palju sa teed sellist kunstmuusikat, kui sa ütlesid, et enne teda kuulame muusikat tarbekunsti, palju siis sellest, mis on tõesti nii-öelda looming loomingu pärast looming. Viimased aastat ma olen salajas nagu ainult sellega tegelenudki. See aasta peaks ilmuma tiivi tiivuline kust tuleb siis niukesed üheksa tõsisemat instrumentaalpalaga välja ja siis veel mahavoki niuke. Parem ikka nagu mao. 25 aastat hiljem vä? Need nii pildis kui helis, nii pildis kui helis me eelmine aasta saime viiendal juulil Padise kloostris kokku, tegelikult mitu päevasel nägime vaeva ja poolsalaja sai seal salvestatud ja videosse võetud asjad erakordselt kurb muidugi kuulda, et poolsalaja selliseid asju. Meie selja taha See oli niuke surround kontsert, eks et selja tagant tulevat muusikat ja ma arvan, et need surround kontsert ei ole Eestis eriti tehtud. Tähendab, bändid küll ei ole ja see, see DVD peaks ilmuma ka nagu viis punkt üks heliga, nii et et seal on arvestatav osa ka sellele, mida kuuled selja tagant ja ütles, et kevadel, kevadel või suvel, kui järsku Padise kloostris mingit ma ei tea, kolm kontserti või, või nihukest nagu plaadi plaadi tutvustanud. Kui jõudu jaksu on, et siis. Heini Vaikmaa aitäh tulemast, palun.