Reisipaarike anymore nakkusraadioeetris. Tere, head raadio, kahe kuulajad algab reisipalavik ja mina olen Ingrid Peek. Kuna kohe on käes juba ei käi suurejooneline jõulupidustuste aeg, mille üheks paratamatuks osaks on raskelt lookas pidulauad. Seetõttu ongi tänane reisipalavik pühendatud söögile. Teeme väikese tagasivaate selle aasta saadetes kõlanud huvitavamatele lõikudele eri maade rahvusköökides sest sel ajal, kui meie sööme hapukapsast ja piparkooke, on mujal maailmas pidulaual näiteks mädandatud haikala või lambapea põdraluuüdisarved ja veri. Okonoomi jakki ehk natukene segi pekstud pannkook, kaheksajalgu või rott ja palju muud erilist eksootilist. Ilmselt olete reisipalaviku saatesarja jooksul minu vaimustusest rahvusköökide rubriikide vastu juba täheldanud, et toiduteema mind erutab. Ja tõesti see rikkalike maitsete lõhnade maailm on üks mu suuri kirgi. Lisaks reisipalavikule ongi minu viimaste kuude üks põnevamaid tegevusi olnud ühe erilise toiduteemalise toimetamine. Nimelt ilmus sel nädalal armuroogade kokaraamat kirg doi mille autoriteks on psühhoaktiivsete toitude armuroogade spetsialist Margit Hagoma ning vaimustava visuaalse poole loonud Kunstnike duo Laura Kallase ja Ester Kannelmäe kokaraamat kirg. Toit annab ülevaate erinevatest kiretekitajatest ehk afro diseakumist, sest ning nende mõjust raamatus on ligi pool seda armuroogade retsepte ning komplekti täiustavad retseptide juurde sobivad meeleluloojate soovitused. Nimelt melomaanide Siim Nestor ja Heidi Nurga valitud seksuaalsed saundid ja Katrin Rajasaare poolt ekraanilt välja nopitud kire kaadrid. Raamatus on ka peatükk erinevate maailma maade armuroogade kohta. Näiteks selgub sealt, et mehe väe suurendamise lootuses maiustati Indias vanasti piimas keedetud kitse munanditega. Et jaapanlased riskivad erutuse nimel mürgise kerakala ehk pugu söömisega. Et kariibidel peetakse tõhusaks impotentsus ravimiks punavetikat nimega iiri sammal. Et Homerose hiilgeaegadel söödi Vanas-Kreekas suguelu korras hoidmiseks igapäevaselt küüslauku, et pakistanlased kasutavad naiste liigse kirelõõma vastu värsket koriandrit või et legendaarse prantsuse liharoa Gordon ple autor on staar, kurtisaan mad antud tarri, kes muide sai sele Roest ka kuningalt kõrge riikliku autasu või et Siberis hoitakse seksuaalvägi kõrgel ženšenni seedrimänniseemnete ja kuldjuurega ning väga palju muud põnevat. Muidugi tahan ma ühele kuulajale selles pärase armuroogade kokaraamatu kirg toit kinkida. Selleks kirjutage reisipalaviku foorumisse. Raadio kahe kodu kalla aadressil www, punkt kaks punkt ee kaldkriips reisipalavik. Millised on kõige ebatavalisemad erilisemad, eksootilisemad road, mida teie olete söönud ja kuidas nad maitsesid? Nagu ikka, on teil vastamiseks aega terve nädal, ärge unustage oma meiliaadressi lisamast. Nüüd aga asume maiustama kõikvõimalike kummaliste roogadega, mida ülemaailmas süüakse ja kuulame sinna juurde sobivat muusikat. Ning järgmine külma ilma sobiv soe laul on Eesti lugudest minu selle aasta suurim lemmikstseen hoo ja linna suvelaul. Harry Lahtein tutvustab reisipalaviku kuulajatele väga värvikalt, emotsionaalselt gruusia pidusööke ja toosti, kultuuri. Georg elane on väga tore, aga, aga väga vahemereline vahemereline selles mõttes, et maniana kehtib päris palju, seal riigis samad ollakse, muretud oleks hästi lõbusad. Väga oluline on pidu, väga oluline söök, jook, kõik sinna juurde kuuluv. Äärmiselt oluline on Georg jalase jaoks supra. Supra on pidusöök. Pidusöök, kus on ehk lauaülempidu töökus, voolab ohtralt ojadena veini, chat, kus on laud, on lookas. Tavaliselt on supra käigus ikka niimoodi, et laual ei ole, mitte ei ole toitu täis, vaiksem korrustena laua peal juba taldrikut korrustan üksteise peale laotud ja siis pidunutama tavataktikepi all käib siis dooside tõstmine toosti, kultuure nelja, üldse väga tugev, väga tugev toosti kultuur on, on umbes 30 toosti, mida kindlasti õhtu jooksul öeldakse. Ja oleneb muidugi piirkonnast, aga suurem osa nendest doosides vajavad peekri tühjendamist põhjani ja, ja ütleme nii, et kui oled oled selles küsimuses natuke kogenematu, siis siis võivad esimesed Suprad väga raskelt mööduda. Eriti supra järgneb päev väga raske olla sest neile väga meeldib just juua veini supra käigus rohkem kui Chad ja veini siis mitte mitte nüüd nagu pudeli veini, aga just seda ja seda koduveini nii-öelda mõnes mõttes siis koduvein võib olla ka nagu natuke noorevõitu, et, et ta veel käib edasi ja see võib siis järgmine saatuslik olla. Mulle isiklikult pean ütlema, et ma olen nagu rohkem selline ütleme, kõrgema oktaanarvu pooldaja, et et joon nagu rohkem selliseid asju, mis põleb, nii et minu jaoks on, oli Georgias päästerõngas, tšauhh, tšauhh on siis veinitootmisjääkidest aetud viinamarja samakas puskar ja, ja noh, oleneb, mitu kordadel on läbi aetud, et et ta võib-olla olla väga heaks puhtaks ja väga kangeks joogiks, nii et noh, nagu Vahemeres Vahemere ääres on rakki jaa, jaa kraba ja nii et sama tüüpi väga tervislik, kusjuures kui me räägime Giorgi köögist üldse, siis lähme sujuvalt, oleme jõudnud väga isuäratava teemani. Jah, Giorgio, sellepärast et kerge inimesi võib, võib väga ilmekalt kirjeldada läbi läbi söögi, joogi. Ja, ja noh, kuna jookiased toosti ütlemine on üks asi, mis on, mis on selline väga ilmekas näide, kui, kui sõnaosavad kui palju ülevoolavalt ja dramaatiliselt räägitakse tavaliselt tootelaua ääres, siis, siis söök on alati väga palju, väga palju sa istudes siukse protestandid, talupoja järglasena tekib alati sihuke õudus, et sa ei jõua kõike ära süüa, kuigi peaks, eks ole. Lauale peaks ära, mine tea, millal jälle saab, aga neil nagu seda probleemi ei ole, et natuke võtad ja siis tuuakse järgmise taldrikuga kahetaks sulle taldrik, nina. Roheline on, on, on väga kõva selles mõttes, et ja aastaringselt on, on tomatid seal sellised nagu meil saab mõnikord harva augustis. Nii et juust, suurepärane sulguuni juustu alati soovitan. Natuke natuke mozzarella-tüüpi siis kõikvõimalikud rohelised segud, tehakse sihukesi rohelisi käkke, mida nimelt Haali jaa, jaa, pähklitega segamini. Kas mingid ürdid või, või näiteks peet, küüslauk ja nii edasi seal ja, ja mida spinat ja muud asjad siis rohelisele lisaks muidugi Hatcher puuri, advokatuuri on siis juustusai tegelikult asja puuriton vastavat regiooniti, aga ometi on erinevad seal. Ime reetis, on ime ime ruuli. Megreelias on Megruuli, eks ole, ja huvitav on, ta näeb välja nagu pitsa, eks ole, noh, juustu ja, ja, ja on siuke ümmargune nagu pitsa. Aga näiteks adiaariasanatšaruuli, mis näeb välja nagu laev, ta on niisugune Kuu nagu tainast laev näeb välja ja siis keskel on seal hunnik juustu, sulanud juustu ja sinna peale lüüakse muna. Mis on, mis on kolesteroolipomm, põhimõtteliselt. Aga, aga lisaks Michapuurile on, on kindlasti kõikvõimalikud šašlõkid nii lihast mõtlen sealiha, lambaliha, loomaliha ka kana, kanalihast ja plussis, igasuguseid, igasuguseid David ja, ja muud asjad. Nii et söögilaud on äärmiselt rikkalikke, äärmiselt rikkalik. Me oleme ikka mingit põnevat siuksed. Viinamarjalehte. Ja õlid, see on nagu kreekaski on tolma tolma on selle asja nimi ja, ja seal on siis sees, kas, kas siis riis või, või on riis lihaga näiteks seal sees, et see on väga viinamarjalehtede tolmaad, seeni, kala süüakse ka, aga mitte nüüd nii palju suurem. Muide, kui me räägime šašlõki idest, on Kaspia tuur Kaspia tuur, mis on siis punane kala, eks ole, ta on granaatõunakastmega, viib lihtsalt keele alla. Mul on väike kahtlused, Kaspia tuur on küll väljasuremisohus olev kala, aga, aga noh, kui ta on juba seal laua peal, siis tuletan lihtsalt ära süüa. Jah, ega siis enam teda ei päästa. Kas vastab tõele, et sealseks üheks delikatessiks on lamba silmad? Delikatess on aga. Ütleme nii, et, et mulle ei tule kogu minu Georgias käidud ja oldud aja sees ei tule kordagi ette, et mul oleks kunagi lambasilmasid pakutud küll küll olemas röstitud lamba ajusid, et lambaaju on seal küll jah, teatud delikatess, kuigi mulle erilist muljet ei jätnud, aga, aga noh, korralikult ära arestitud ürtidega tuletame meelde, Hani ballekteril tuli ju päris hästi välja, eks ole, nii et mitte lambaaju, aga muu aju, aga, aga, aga ma pean ütlema, et, et jah silmadest ei ole kuulnud, küll aga lambaaju. Tulles tagasi korra veel toostidest skulptuuri juurde, siis mind huvitaks, et kui nad selle supra jooksul ütleme keskmiselt 30 korda sellist toosti tõstetakse, siis mis on need teemad, mida seal käsitletakse või see on kõik eluvaldkonnad? Tegelikult. Ta on niimoodi, et hea supra, kui on hea, väga hea, super või siis laua ümber toimub vestluse jutuajamine viib ise toostilt toostile, põhimõtteliselt. Sest kui sa kuuled mingit teemat, arutatakse mingeid teemat ja siis tulid appi. Ja vot selle peale võtame siis tõstame pokaali selle ja selle selle asja terviseks, et sa oled nii on teatud järjekord, mida ja mida siis, kas ta madalad järgivad või järgi, aga, aga kindlasti kindlasti öeldakse toost. Näiteks kui te olete küla Georgias, öeldakse. Kallite külaliste terviseks. Öeldakse, tõstetakse kindlasti pokaal. Eesti riigi terviseks. Tõstetakse Giorgi ja terviseks. Esimene toost üldse. Ja nüüd seda, seda veel praeguses situatsioonis veel enam. Tõstetakse rahunemiseks. Rahu terviseks. Georgias rahu terviseks, regioonis. Rahu terviseks. Maailmas ja rahu terviseks. Inimeste vahel. Rahu terviseks. Inimeses endas. See on väga oluline toost ja siis tulevad kõik muud doosid. Reeglina on kolmas toost daamidele kaunitele absoluutselt väga matšod, Georgi osandaga matšod. Absoluutsed. Et kaunitele daamidele meie lauas ja meie südametes näiteks on selline väga ilus toost, mida alati öeldakse. Ma olen ka alati öelnud. Ah jaa, muide kindlasti tuleb. Tuleb meelde jätta seda, et Georgias daamid ei tõuse, tohtisid püsti, mehed tõusevad piss, daamid ei tõuse püsti. Mõnikord on, kui supra läheb nagu peale ja tooste ütlejaid on palju, sest tama ta ütleb toosti. Ja siis ta, kas ütleb Alaver tiimis tähendab seda, et samal teemal peab keegi teine jätkama või vastu ütlema või siis on nii-öelda vabakäik, see tähendab seda, et kõik see mees seisab püsti. Kuula pärada madal toosti ja siis jätkab, ütleb ka midagi juurde, lisab ka midagi, lööb kellelegi kokku veel ja ja ütleme nii, et 30 meest on ümber laua räägib, räägib reeglina ikka ikka niimoodi kolm minutit ikka toosti. Siis igaüks lisab juurde, et mingil hetkel sa väsid ära seal tortide peale. Ise külje pealt on muidugi ka head. Sa istu ennast selle suure toidu, toidu ja alkoholikoguse kõrval laiaks, vaid, vaid ikka ikka liigutab niimoodi tõuseb püsti, et aitab, läheb allapoole vähemalt. Jaa jaa. Et, et see on niisugune lõbus ettevõtmine. Kindlasti kindlasti. Supra käigus teeb Tamada toosti nende inimeste mälestuseks, keda ei ole enam meiega. Kindlasti tõstetakse toost peale seda kohe. Meie laste meie tuleviku terviseks. Peetakse meeles kindlasti vanemaid. Ja siis tulevad vastavalt nagu teemaarendusele tulevad, igast muutoostid, võetakse kultuuri terviseks, võetakse halloo, terviseks ja nii edasi ja nii edasi. Ühesõnaga siin oleneb kõik Tamada enda, sellest haridusest ja kogemusest. Üks väga huvitav asi on Georgias, mille nimi on George Church, ela on siis tegelikult isegi mitte magustoit, vaid tanki, Jorge sõdalaste vana toit, mida mõned kutsuvad ka Giulges nikersiks. See on siis nöörivad pähklid. Need pähklid kastetakse viinamarjamassi sisse, mis nagu moodustab see nagu kaun sellest ümber, kui see viinamarjamass hangub. Ja, ja see säilib hästi kaua. Ta on siis viinamarjamass pähklitega väga tugeva ja suure toiteväärtusega. Ta ei võta palju ruumi, on kerge ja suure toitu, ühesõnaga et see oli nagu siis tavaliselt see, kui, kui kergelt läksid sõjakäigule, siis võeti, võeti reisi reisi moonana kaasa nii-öelda toiduna kaasa. Energiapommid. Kommenteeri Saadet foorumis R2 poee kommenteeris oodet foorumis R2. Raadio kaks. Lõuna-Ameerika suurima riigi, Brasiilia köögist annab isuäratava ülevaate Mele pysti. Toidud on küll, põhiline on minu arust ja põhjast lõunasse välja kogu Brasiilias ikkagi kõige tähtsam on Rauja Ross ehk must uba ja riis. See on küll asi, mis sa saad nagu igal sammult, mis võib ära päris tüüdata, kui te olete ise teistsugusest taustast. Aga kui tahad väljas süüa, siis sellest pääse üle, ega ümbert. Tegelikult sellel on vist väga lihtne põhjus, et tegelikult, kui näiteks vaesemad ajad, siis need ongi sellised, kõige odavamad toorained, millest saab kätte tegelikult eluks vajalikku. Tänapäeval muidugi käib sinna juurde ka liha või kala, aga nad armastavad ikka päris palju liha. Lioneetsi on selline tavaline, kõige tavalisem selline toidukoht või isegi koht või joomise koht tänaval. Neid on igas linnas kogu aeg igal pool. Kus on siis mingi suur mahla valik, tavaliselt on alati mingi päevapraad, senine elu, muidu ei ole nii hirmus odav linnudes, mis umbes nagu Eesti Eestiga võrreldavad hinnad. Aga noh, mingisuguse päevaprae siukses ioneetsis saab päris mõistlikult kätte ja siis tavaliselt ongi alati musta toad mustas kastmes riis siis mingi asi, sealjuures mingisugune liha, mingisugune kala. Aga siis on rahvustoidud nagu näiteks pesu, Aado on üks kuulsamaid neist sama sõnaga Shauguba roog. See on selline nende jaoks selline oluline asi, süüakse seda tavaliselt laupäeval. Mitte küll, noh, tänapäeval ikega iga laupäeva küll ei tehta, aga kui üldse, siis see on üks selline traditsioon. Ja sinna sisse pannakse ma nüüd ei tea, kui palju erinevaid, väga palju erinevaid lihasid, erinevaid vorste. Ja siis need kirjutatakse kõik läbi sama musta musta toaadise kaste. Must tuba on tõesti, tundub veel mingi identiteedi alus, et me rääkisime mingite noorte inimestega, kes räägid täiesti tõsiselt, nad ei saakski minna näiteks vahetusõpilaseks Euroopasse, kardavad Nonii tube kätte, lihtsalt ei saaks elada päevagi ilma lubadeta ja mingi aeg tagasi ei ole, ma tean, et eesti brasiillased käisid Helsingis neid ostmas. Nüüd on vist Stockmannis saada, nii et nad võivad nüüd tulla. Aafrika mõju on väga tugev, nii nagu ma ütlesin ennegi, et on neid endised orjad, need on nagu igas mõttes on Aafrika kultuur on tugevalt söögimates ka, eriti sealsamas Salvadoris, kus on kõige rohkem aga levinud ka mujale. Selline noh, Aafrika köögist liiga palju ei tea, aga noh, selline eestlase vaade asjale on selline välja, ta näeb naguniimoodi, et taldriku peal on erinevaid selliseid mükse ütleme nii, justkui justkui mingeid putrusid või midagi, mis seal on siis tehtud maniaki jahust või siis mingeid krevette kasutavad, on tõesti palju, seal tehakse igasugu pudinaid, kas üks popimaid tänavatoite on kusjuures ka selline on igasugu asju, see esimene, me kõik ei suuda enam taastuda, aga krevett on üks oluline osis ja hästi palju üsna Greftil on siis iga erinevaid pipraid, pannakse taks kokkusena, käkikene praetakse ära. Seda saab tänavalt tõsta. Rannikul on ikka kala ja mereannid väga tähtsad. Üks minu lemmiktoite ühte põhja pool oli ka selline, tehti nii kalast kui kuidagi Reorittidest ja vist ka teistest mereandidest oli võimalik teha selline noh, suur pajatäis. Peamiselt siis ütleme näiteks sedasama krevetisegu. Aga kas ta sinna nagu juurde tehtud ja portsud on alati suured. Täiesti normaalseks peetakse, kui võtta kahe peale, lähevad kaks meest sööma ja võtavad kahepeale seal toidu, saavad sellest aru, sest siis portugallased on suured. Oluline asi on veel harova. See on selline asi, mida jälle eesti keelde tõlkida ei annagi, õieti, see on selline läbipraetud nagu jahu pannakse erinevaid asju sinna sisse veel peekonit võib natukene panna, näiteks seda pannakse, armastavad panna igasuguste erinevate selle peale näiteks samaks oakaste on mis nagu vedeles, seal puruneb sisse segada see on päris hea ja üks põhjazenelistan ka kookos, kookoskasutatakse palju kastmetes igasugu hästi häid kastmeid, kastmeid teevad nad küll kookospiima või kookosvett, pigem seda läbipaistvatest saab osta lihtsalt niimodi Koklasest jood, siis on väga tavaline asi näiteks samas riius lähed panema randa suured augud ja kogu üks ruupia ehk kuus krooni kookosendal kätte jood. Alguses võib-olla natuke seedimisele niimoodi kerne ära haridus, mis on päris hea, rääkisid enne puuviljadest ja mahladest, millised su erilised eksootilised lemmikud nende seas olid, mahlakultuur on seal täiesti pöörane, no see on tõesti midagi sellist, et üks sõber, kes Eestist tulija arvas, meessoost sõber arvas ikkagi, et tulla tuleb tulla Brasiiliasse muusika pärast ja siis noh, ranna pärast, Brasiilia naised muidugi kuulsad. Ta ütles oma kolme nädala lõpus, et see kõik on täiesti mahlase kõrval. Mahlad on lihtsalt selline asi, mida tõesti joovad, kõik seal ei ole nii, et kui sa oled juba, ma ei tea, mingisugune vanahärra, siis sa pead ikkagi tingimata õlut võidulutiga jõuaks, jäävad kindlasti päeval ka ühe suure mahla vähemalt jälle niukestest, noh, kui on soe aeg üritusel, päeval nagu süüa ju nii palju ei tahagi, siis lähed, võtad seal ühe sellise noh, need on sellised, noh, nagu meie kõige suurem jäädrukteerimine suudad ette kujutada sellises suuruses tavaliselt mahlamenüük samades söögikohtades, Ants on esimees, on tavaliselt alati mahla, valik on ka selline. Võtta mingi, millega võrrelda, mingi kiirtoidukoha, võtan McDonaldsi kogu menüü, ma arvan, suuruses on nagu lihtsalt puuviljanimed. Et mis mahlad ja siis endale meditatsioonid näiteks minu lemmikumad olid seal näiteks segavad meile tuntumatest Nesca apelsin, ananass ei tuleks selle peale, et Eestis ostetakse assi paar apelsini, purustatud, kõik ära kokku ühe mahla peale natuke piima. Mahlakas imehea, hea kombinatsioon oli seal apelsini ka veel papao jälle tema maad, leedripuuviljad, mingi meloni sugulased on ilmselt eraldi, nime meil ei olegi ja siis on jälle see asi, et kui liikuda, mida edasi põhja poole minna, seda rohkem suuremaks vallik läheb seal oma sooni juba lähedal. Mosoonias kasvab pööraselt palju puuvilju erinevaid ja mis näiteks põnevam veel oli kakaomahl, et selle peale nagu ei tulnud, et kakao on meie arvates selline kindel asi, et nagu selline tumepruun ja sellise kindla maitsega šokolaadid, maitse tuleb meelde, aga kakaotaimest saab ka absoluutselt teist sorti tooteid. Kaka mahlane, hoopis valge. Senine natukene. Kuidas seda nüüd kirjeldada? Nagu viljaliha on seal sees natukene hapukas, hästi värskendav, suurepärane, või on tal ka selline äratuntav kakao maitse ikkagi ei, ei olnudki mingeid, ei, ma ikka täitsa hakkasin küsima, et kas nimega mingi segaduse kandsite sama tain kasid saab lihtsalt erinevaid erinevaid asju teha. Ja siis kui minna kohe sujuvalt alkoholiteema juurde edasi, seal on nagu oma selline ühenduskoht nendest samadest mahladest, taks kokteile. Et kõige kuulsam kange alkohol on siis kašazza ehk suhkrurumm, võiks öelda, päris rumm nüüd ka ei ole, aga kõige sarnasem on trummile sellega šassaga tehakse siis kõige kuulsam kokteil on küll Kaipi linn ja mis nüüd meelde on siin levinud, kes on väga tavaline ja üldiselt odav ja alkoholiga seal ei koonerdata selles kokteili setted, Euroopa maad on tavaliselt sellised. Mahedamat aga, aga armastatakse, kapatiidasid, ebattiidang siis selline mingisugune mahl mingi ühe puuvilja- või marjamahl, kuhu lisatakse natukene, kas vastata siis ka segatakse, mikser aetakse läbi üsna selgelt salakavalad millega maiustatakse, maiused on tavaliselt sellised kaele mingite taimedega seotud tavaliselt ütleme, kui jah siis Argentiina suur kuulsused ult uldse telleetse siis sellesama Brasiilia versioone, toossendi, leidsi, piimamaius otsetõlkes on, on seal ka väga populaarne. Aga siis on veel lisaks on näiteks hukusest tehtud selline sarnane, selline natukene venib natukene lehmakommi meenutav maius temani Melikugada ja lisaks selliseid kombineeritakse ka näiteks igasuguste meilegi tuttavate asjadega nagu kompoti moodi asjad, aga noh, selle klausidega ainult ploom ja pirn õun vaid, et ta on nagu kümneid ja kümneid ja kümneid asju purki pannakse kõik meie jaoks eksootilised viljad. Et need olidki peamised minu arust nihukest väga suurt koogikultuuri või, või sellist asja nagu ei olnud, aga rohkem selliseid jah, otse loodusest asjad hoiab Aado on veel üks tore asi, selline koha ja vist tehtud selline nagu marmelaad kõige sarnasem sõna meelde, kuigi päris seda ei ole. Ja seda nad armastavat näiteks süüa juustuga koos, sa pead väga hästi ühe maiust, magustoidu nimi on näiteks Romeo ja Julia. Sina Need, panevadki, seda siis üsna sellist tumepruuni värvi seda vaadata kui toodet ja valget mingit kindlat kitsejuustu. Kuidagi selline kontrastne taldriku välja maitse on väga hea. Raadio kahes on üks minu lemmikumaid muusika teid etnokonservid, mis on eetris pühapäeviti kell seitse ja etnokonservide saatejuht Aimar Ventsel on tihti kreisipalavikule oma suurest maailma muusikakollektsioonist igasuguseid huvitavaid palu laenanud. Nii et aitäh Aimarile selle eest. Aimar Ventsel muide etnoloog, kes on põhjalikult uurinud Siberi alasid ja tänu temale saame teada, mida erilist sealkandis süüakse ja kuidas on sealne viinajoomiskultuur. Siberis juuakse viina, venelane üldse jooksid heinapall teine jook, mida Venemaa on väga hea meelega, maksan õluga, seal on kaks kõige levinumat joki. Vii armastaks siiamaani üks põhjus, miks viin armastatakse. Räägime asja majanduslikust poolest, siis eriti põhjas on see kõige odavam nii-öelda alkohol, sest ütleme, kahe kolme õllepudeli eestlased osta pudeli viina inimestele raha, siis seal ei ole erilist valikut. Teine asi, ütleme alkoholi alkohoolse joogina on viin kõige kergemini transporditavad. Kui sa ikka pead kuskile sadu kilomeetrit rändama, siis võtad kaasa kaks pudelit viina, aga mitte kaks kasti õlut. Kuidas viinajoomisega lood on? Puhvitakse väga palju. On olemas teooriaid, mis väidavad, et asiaadid ei kannata alkoholi. Ma olen ekstra seda teemat uurinud teaduslikult uuritud ja tegelikult siiamaani teadlased nagu üheselt jõudnud järeldusele, kas see asi on ise nende geneetiline, igav ei ole. Instrit väikestes külades on alkoholismiprobleem täiesti olemas. Aga inimesed ise ütlevad ja, ja ma usun, et täiendavalt alkoholism moodsas Proveening saladuses 10. aastal, siis kogu majandus, kõik sotsiaalne, nii-öelda sotsiaalsed garantiid kokku kukkusid põlvko eladrikest hästi väikses külas kus elab umbes miljon 200000 inimest. Küla on põhimõttelist nagu väikesaar, keset mitte midagi. Mida sa seal teed? Seal on kaks asja, mida on võimalik teha, siis külas saatad videoid või jood vihina või kolmas variant, sa jood viina, vaatad videoid. Et noh, see on nagu selline asja üks külg. Samas ei tähenda, et kõik jooksid. Et ma tunnen inimesi, kes absoluutselt ei joo, ma tunnen inimesi, kes on küll, on olnud väga karmid alkoholiprobleemid, kes on päeva Beatjad joomise maha ja pärast seda ei ole 10 aastat tilkagi. Ma tean inimesi, kellel on alkoholiprobleemid, see tähendab, kui nad lähevad ikka tsüklis, nad jäävad kaks kuud järjest. Siis tavaline inimene on see, kes lohakalt võtab, aga te ei võta. Ma ei väidaks, et kohalikud inimesed on niivõrd ropult joovad või ma sattusin ka väga paljude inimeste hulka, kes ei joo, oskad nagu piiri peale, põhimõtteliselt on see, et iga sihukse pidulikuma sündmusega kaasneb lauale näiteks tuled kaugelt reisilt oodatud külaline. See on fakt, et paneks puder lauale. Viina avamine on tähtis, kas sümboolset väärtust, mis mind, absoluutselt hämmastav on see, et saad isoleeritud kõlada. Sinna tuuakse toiduained kuskil ütleme talvel tuuakse suvel kevadel teede lagunemise aeg kuskile, kuni suve keskelisest jõgil Läheb, vabaneb jääst umbes suve kuskil juulikuuks selle ajani. Tegelikult praktiline külad on maast ära lõigatud ja kõik, mis seal on, on loodud, nagu sellel ajal navigatsioon hakkab kuskilt Juuliste kestab oleviku regioonist nädalast mingisuguse kuuajane ja üks defitsiitsemaid siis artikleid, sel ajal on piim. Ning on ma tean inimesi, kelle kohta öeldakse, et ajad ja ma olen veel nagu viina juua ja kuulsad ta on nagu sihuke napsuvõtja inimese külla. Eemia võtab kapist välja pooliku viinapudeli, kalla mulle klaasi endale ei kalla, kus sa seda napsuvõtja paneb pudeli tagasi, ehkki tuleb veelgi, et neil on. Mina olen sihuke hästi sümboolne väärtus inimeste jaoks, et isegi need, kes ei joonud oma alati mingit ühte viinapudeleid, et siis nagu inimesel näidata oma austust, kes külla tuleb. Tolgaanid isenesest majandusliku Juttaval kahene juures revenkide juures. Tegelikult meelsena viina jagunemise kultuur on see, et viina kallab see inimene, kes on pudeliomanik. Et kui mina tulin sama pudeliga, minu kohustus kõigile kallata nagu viina sisse. Esimese klaasi on viisakas tühjaks juua ja edasi on täpselt oma isa, palju sa jood ja kas sa üldse ei ole? Et näiteks venelastega on tõesti, neil on teistkümnel lähenemisel klaasi tühjaks. Kuule, mis on siiani põlisrahvast seal ei ole. Sa võid ennast ikka absoluutselt täis juua, aga sa võid istuda sedasama nii kõrval seal täis lina, klaas ees ja keegi pahane, keegi solvu, kui sa ei joo. Toitudega on see, et see kant on absoluutselt Log õue järele igasugustele taimetoitlastele. Põhidieedi aluseks on liha, lihaprodukt, kalad ja kohtidega, piim, piimaproduktid, maailma põhjapoolseim karjakasvataja olla hakkasin lõuna poolt peale akutega peale. Nende nii-öelda toit koosneb põhiliselt lihast ja piimast, lihatoidud on siis jagunevad kaheks väga levinud on siis veiselihast keetuna praetuna, õieti delikatess on hobuse ehk eriti varsa liha minul endale näiteks varsa liha eriti meelitamiseks suht rasvane, kuidagi kisuline. Aga kohalike jaoks on absoluutne teleka, teste või. Ja piimatootjatega on niimoodi, et koodi hommikused ees ei ole ka midagi üldse dieedi kõigile inimestele hommikusöök on seltskonnas laua peale suur pesukauss, hästi rasvast vahukoort, siis seal leiba, mis on põhimõtteliselt see vormileib ise kodus tehtud enamunud vahukoore sisse segatud siis kas maasikad või mustikad, mingid sihuksed marjad, sa oled leina, paned kahvli otsa, vastad sinna vahukoore sissekassat, kogu kupatusega suhkrus, sööd Lazinenud krahh. Hannes on kohutavalt rasvane, see on kohutavalt selline kahjulik. Saledale figuurile, siis juuakse piimaga, teed jakuudi piimaga tee, mis on ka vahepõhjarahvaste vahel, et nemad, tegelikult paljud neist ei joo piima, piima, need, kus need saan ka vahe on sellelt jakuudi, tee on see kõigepealt öeldakse siis kuum vesi siis piim ja siis teeks ehtsa Warca, põhimõtteliselt lõuna Jakuutias keskel kujutas, kus on raadiokoodid, et nad saavad kala ka. Aga need kahandatud pisikesed, et põhikala tuleb lähemalt põhjast Sis tundra Asta või tundra metsapiiri pealt. Miinimumkala pikkus on umbes meeter kohutavalt suured, kohutavalt head. Kala püütakse kaks korda aastas tonnide kaupa ja see on üks väga oluline ekvivalent, mis mida vahetatakse kaubitsejatega ka kaugsõidu autojuhtidega igasuguste asjade vastu viinast kuni aastani välja ning lõunas linnades turule võib niisugune hea kala ikka maksab propla kala, Süüakse Venemaalt üks asi, mis mulle endale eriti lõpuni ei meeldinud, on toores kala, siin aga üks mõnusamaid ja minule Simoni lemmikumad Asjonstraga Niina ehk siis külmutatud kala. Et põhiline kalapüügihooaeg on oktoobrikuu, oktoober november kalad visatakse kuhugi lumme ja sa külmud ära ja siis ta on niisugune nagu puu all. Et põhimõtteliselt ongi nagu puuhalu vestleme, võtad noa, kestad küljest kilde, kuivanud tükid, kallad salle, paned siis selle pipra ja soola sisse ja sööd seda eriti kuuma teema. Viina olen kohutavalt ja sulab suus, on õudselt teha. Ning sellel asjal on ka väga oluline. Nii-öelda teine lisaväärtus on sama vitamiinid, et kui sa ikka elad. Bretti põhjas, kus polaar öö kestab. Stahli Okto poolest oktoobrist kuni märtsini 20 tonni, on pime. Ja meie hädaldame Fingaa Mosele. Sellest nädalast polaarpäev, mis on umbes aprillist kuni septembri alguseni, kus 24 tundi päike üleval. Et kogu see aja juures sul on vaja pärast tugevat toitu, samas on vaja palju energiat, vitamiine, vitamiine, saatsa marjadest, vitamiini, toorest lihast, vitamiin saatsa verest. Üks asi, mida nad söövad sinna juurde, nad tegid ise eriti. Söö kalamari, punane kalamari, kohalikele punane kalamari ei meeldi väga vastumeelselt, aga ikka söövad laske. Tüüpiline hommikuse kala. Tarkus Ma räägin kalapüügihoo, seal on see, et sa tahaks laua peal kaussi kuhja või teist punast kalamarja sisse. Lusikas, tee ja sai. Siis sa sööd seda niimodi mõnuga, lusikaga kühveldad sisse tagasi punane kala varem. Kõige rohkem on selline kala Maled, sa võtad kalasest jääaugust välja, pigistad siis ta tuleb nagu kraanist asi kukub kõlav väljend oja nagu kuks kalamarja välja jääpealise kraabid, seda noaga panen see külmunud ka orjakeele peal on kohutavalt ja head külmunud kalas ka marjad on selline nagu vorstijupi lõigata tükkideks. Suhu Eesti sulab otsast ja, ja pärast seda ausalt öelda, pärast seda enam eriti kalamarja ei söö. Ja põhjus ei ole mitte, sellepärast on mul kalamari, meeldiks see asi, sest ma tean, ta tekkinud maitse on tegelikult ja kalamarjad. Teine asi, mis ka midagi kala kõrval seisaks põdraliha põdraliha ka mulle endale üks lemmiktoit tegelikult sobib väga hästi dieedi friikidele. Kanaliha on selline, et pudrason rasv ja liha eraldi. Nagu põdrakerealad, mida ma olen ka mõningaid teinud siis kõigepealt naha all, olenevalt hooajast rasvakiht, see on eraldi lihast liha, isand, kiuline, vähe kaloriline, kohutavalt maitsnud. Aga mis ebatavalisi asju seal veel süüakse või tarbitakse, et sa oled maininud ka põdravere joomist, näiteks? Põdraga on selline asi, tegelikult praktiliselt ei ole naha ja siis mõningate nii-öelda sita niuksed asjad Naputa kõike süüa. Ja kui sa seal oled, liha on see põhiasi, süüakse põdra suurde GPS on põdraluuüdi põdra neli jalaluud, kus on see põhine üdi sees. Et põdraluu, suurudele testimine isegi külades kõik inimesed ei saa süüa tundras taigas, seda süüakse kõige võib-olla eksootilisema asi, ütleme, eesti kuulaks, põdramune söönud, nüüd löödi pannile paeti ajal omleti maitse, põdra silma olen ma söön. Täna siin on sihuke suhteliselt vastik asi, see, mis seal sees on nagu toores muna. Ja see, mis seal ümber on sihuke hästi nätske asetseda ana nagu näridajat enne küljelt alla läheb, tükkideks üldse läheb. Sarvi süüakse põdrasarvi siis kevadel, kui tulevad uued noored põdrasarved, mis nad on põhimõtteliselt kõvad, nad on nagu sihuke verd täis. Pehme nagu samet nahk, lisan verte seesami eri, need lõigatakse maha ja näiteks nood seal tule peal kõrvetama ta ära ja ta on selline. Minu meelest on nagu suhteliselt maitsetu, aga ta on sihuke pehme ja peetakse delikatessiks. Seda on hästi väheses, tegelikult põdrasarvi põdral vaja neid väga vähe, niimoodi noorest peast lõigatakse maha. See on üks väga suur telekate Esson mille ütleme, austama ei ole lihtsalt põdrale kurgu alla mingi rasvaloits. Igal põdral ei ole seda ka eriti suurena, seda ka nagu praetakse ja see on selline hästi suur delikatess. Kevadel on suur munade hooaeg, siis linnud hakkavad munema kajagatas kuni kõigele, mis seal merekaldal on. Jaks, ämbriga ringe ja umbes nagu seeni korjatakse vähemalt mitu sihuksed, 10 liitrit tabelit mune ja tehakse saiapirukat ja mida iganes. Põdrad eri põdraverega on selline asi, et erinevates Siberi kultuurides põdra verd tarbitakse erinevalt kombain hantide juures, siis neil lasid nad nagu hukkasid põdra Macitsele verekaussi. Panin kausi laual aktsiaid, lusikas kühveldama endale sisse ja mina mingil hetkel tegin seda ka ainult selle tõttu, et see oli ainuke viis vitamiine saada kutsuminaalinud Jakuutias põhja kujutluses tulgaani juures, nemad tegelikult põdraverd ei joo. Õnneks, et ainuke asi, et tarbija on, tahaks verivorsti aga näiteks omas kõrvalane Vengid ja nemad on tõesti olnud, lõikad põdra kõri läbi, paned kruusi alla, joodsada. Reisi vaarikamaailmarännakud raadioeetris. Enne jõuluaegseid söögi orgiaid piilub reisipalavik erinevate maade rahvusköökidesse ja uurib, mida maailmas pidulaudadel pakutakse ja millega kõik see eksootiline ka alla kukutatakse. Tuletan meelde, et üks reisipalaviku kuule, seda saab endale ka sel nädalal ilmunud uue erilise raamatu Margit hakkama Laura Kallase Esker kannelme armuroogade kokaraamatu kirg, toit, mis avab lugejale meeleliste naudingute külluslikku maailmaraamatus on palju põnevat infot kiresiiditajatest ehk afrotsiaakumitest armuroogadest, Retsepte meilt ja mujalt maailmast ning nendega sobivaid muusika- ja filmisoovitusi kuid endale seda suurepärast raamatut soovitan, siis kirjutage reisipalaviku foorumisse. Raadio kahe kodukal aadressil www ergaks poee kaldkriips reisipalavik. Millised on kõige ebatavalisemad erilisemad, eksootilisemad road, Teie olete söönud ja kuidas need maitsesid, ehk siis ma tahan teada veidrate söögielamuste kohta, mida te kogenud olete. Vastamiseks on teil aega terve nädal ja palun lisage muidugi ka juurde oma meiliaadress. Minu tänavune üks rabavaim muusikaelamus oli Taani Sigur Rossiks kutsutud ehterclangi täiesti super kontsert Von Krahlis ja selle saatetunni avaloona kõlas kehterclangi laul Myra toornende albumilt preid, mida me kõigile soojalt soovitan. Ja teine tõeliselt võimas muusikaelamus. Lõppeval aastal oligi Islandi muusika imest Sigur Rossil lummav kontserdi Tallinnas rock Cafes. Kuulamist jagab Askur alas muljeid Islandi üsna kummalisest rahvusköögist. No tegelikult alustuseks võib-olla seda, et, et nad võivad hästi palju kala ja kala on hinnas. Kilttursk, ütleme põhiline söögikala oskavad seda maitsvalt teha samamoodi nagu lammast muide, lamba kohta veel, et nad ei söö kunagi rohkem kui üheksa kuud vanad lammast, kevadel aetakse lambad sinna, seal sünnivad talled, sügisel aetakse tagasi hilissügisel ja siis osad talled, siis eraldatakse ja lihaks. Aga hai on väga eriline. Gröönimaa hunt elab kuni 130 aastat maks, eriti vaenlasi tal ei ole, isegi vähk ei võta teda. Haigus Ma mõtlen. Ja ainuke laen on inimene ja isegi mitte inimene, vaid islandlane. Sest et keegi teine Ja kuna tal puuduvad neerud, siis kogu uriin ladestub del lihasse ja see tähendab ammoniaak. Ja selleks, et see välja saada, siis nad mädandavad seda kuude kaupa. Ja see on ikka omaette teaduslik protsess, kuidas see käib. Ja välja tuleb siis nimetatud delikatessiks. Tänapäeval pakutakse diplomaatiliste vastuvõtvale tikkusest niimoodi ja seda ei ole võimalik, niisama süüa pakutakse kõrvadega pits viina. Ja kui tavaliselt sa võtad pitsi viina enne ja siis võtad midagi peale, siis siin on nagu vastupidi haikala ära süüa ja siis pitsiline lohutuseks peale. Olete ise proovinud? Loomulikult loomulikult. Kirjelda sinus seejärel tekkinud emotsioone, tundeid. Jah, tähendab mul on sõber Juku-Kalle Raid, kes sööb suuremas koguses haikala, mina, mina seda ei suuda. Näksida siin-seal niimoodi eksootilise maitse mõttes, aga, aga, aga mitte rohkem. See mädandatud hai delikatess crap päris räigelt, aga kui me juba köögi juurde jõudsime, siis rääkisid, et nad söövad palju kala ja lihas siis palju lammast ja. Sigu kasvatavad ka loomulikult islandi lammas on selline hästi pikakarvaline ja lambavillast tehtud kampsunid ja asjad on erilised, niuksed tihkest pikast villast tehtud. Aga seal oli niisugune lugu võttelt, siga suri välja seal selle siis, kui kliima külmemaks läks, neil endil tekkis toidupuudus. Rääkimata sea toitmisest, stopp, palju süüa, lambaga lihtne head välja ja sööb seal kuskil mägedes, eks ju, et seal seda ei suutnud jant välja. Aga hiljem toodi siga uuesti toonist sisse ja nüüd ei ole probleemi, et söövad ka siga. Noh, loomulikult loomaliha söövad ka, nemad on täiesti olemas. Üks huvitav roog on näiteks vaatav roog, mis kujutab endast lambapead. Siis sa sööd seda, lamba Beatron, silmad peas, vaatab sellesamale. Sööd seal siis mida lihtsalt näoliha või aju? Kõik, mida soovid siis on nagu näiteks hinnatud delikatessoina munad pannakse suur kausitäis täis neid ja, ja süüakse, mis maitsega need on nagu kreeka pähklid, nagu valgu, bum. See kõik on juba väga eriline, et mis põnevaid roogi seal veel on. Islandi pidusöögilaual? Tehakse ka sellist verekäki või midagi sellist verest ja kindlasti on palju veel. Aga need on nagu need põhiasjad momendil ei tule rohkem meelde. Tegelikult ega nad igapäevaselt selliseid huvitavaid roogasid ei söö, et need on nagu sellisteks tähtpäevadeks näiteks siukseid turvaPluut, mis tähendab Huuri päev jaoks tähistatakse siis muinasjumala tuuri vägevasti võimsust ja siis süüakse riiki rahvusroogasid. Aga siinkohal ma võib-olla tooks välja selle, et minu arust kõikide rahvaste rahvusroad tegelikult peegeldavad seda, kui viletsalt nad elasid kunagi kui vilets talurahva olukord, nad olid sunnitud sööma sisikonda veerand lambapead mädandatud haikala ja lihtsalt sellepärast, et ei olnud siin midagi muud. Igas iis kujunes natuke erinevalt vastavalt sellele, mida, nagu üldse süüa oli, eksju, mida loodus pakub. Nii et see lähtub pigem sellest Tellin missandi joogikultuur. Mul on kuidagi pähe raiutud selline isandast endi poolt, et nende lemmik rahvusjook on siis vinguge voolaga. Aga seda ei maksa väga tõsiselt võtta, et eks need traditsioonid muutvad, kajas ja nende alkoholipoliitikaga pigem soosib seda, et et rahvas jooks pigem lahjemaid, jooke, õlut ja veini ja vähem siis kangeid jooke, aga noh, muidugi nad joovad kongid ka. Ja siinkohal võib-olla tooks välja ka seda, et alkoholipoliitika on tegelikult päris karmidel, alkoholi müüakse ainult riiklikes poodides ja neid on üle riigi loetud arv siis loomulikult repliik dikteerib ka hinna, millega tema enda poodides siis seda müüakse ja see hind on väga krõbe. Lahtioleku ajad on nagu vanasti oli, oli niimoodi, et näiteks oli õieti mäletan siis 12-st viieni ja veedeti kadis kuueni Ruktof loetud. Nüüd on see väheke liberaalselt samaks läinud, et ka laupäeviti ja natuke aega lahti. Aga mõnes väiksemas kohas näiteks Lõuna-Islandi kippuse linnakeses nimega viik on alkoholipood lahti ainult tund aega. Reisipalavik rändab nüüd Himaalajas ja uurib Kaia-Kaire hundilt, millised tavalised ja ebatavalised road on Nepaali inimeste menüüs. Nepaali kööki kindlasti mitte ei iseloomusta sõna isuäratav tegelikult Nepaali traditsioonilised road on väga tavalised ja väga üksluised, traditsiooniline neb taanlane sööb kaks korda päevas, see on hommikul kusagil 10 päeval ja õhtul kaheksa ajal ja see söök on alati sama suvel talvel, päeval õhtul külas, kodus ja nii edasi ja selleks on siis tal paat tarkariga. Mis tähendab siis läätsesupp, riisi ja köögivilja Carryga, kus siis riis moodustab põhiosa läätsesuppi pannakse siis sinna peale lihtsalt, et riis ei oleks nii kuiv ja seda köögiviljakarrit pannakse siis noh, meie mõistes ühe kahe teelusikatäie. Niiet nii vähe see on jah, sest see on, köögivili on ikkagi juba kallis, võrreldes riisiga seda kõike üldse mitte endale lubada ei saa. Nii et otsida mingit gurmaanlust Nepaali köögist on, on suhteliselt vale. Küll aga on sinna tänapäeval siginenud ikkagi eriti turismirajoonides juurde India mõjutused läks siis ongi erinevad karriroad. Ja samamoodi siis tiibeti mõjutused näiteks Moomode näol siis meie mõistes on nagu pelmeenid. Aga kindlasti, ma tahaks rääkida veel ühest ekstreemses söögipiirkonnast Nepaalis, milleks on Kornalis, mis on täiesti mahajäetud piirkond, kuhu ei pääse ei bussi, ei lennuki, ei autoga selles mõttes, et ainult jala seal looduslikult ääretult keeruline piirkond sinna viivad, ainult väga teravad mäed kus sügavate kuristikega mingeid teid seal tegelikult ei ole, seal elavad inimesed, kes siis on väga-väga maha jäänud ja ei ole ilmselt näinud elus ei ühtegi auku, toote ühtegi televiisorit, võib-olla mõned mitte ka valget inimest ja nende põhiroaks on rotid, mida nad teevad, on see, et selle asemel et põllult riisi korjata, nad ajavad riisipõllul taga neid rotte, kes toituvad riisist, ehk siis põhimõtteliselt saavad nad oma riisi kätte läbi selle roti, ehk siis seda rotti süües. Aga nende ütlemine on selline, et mis ma sellest reisist ikkagi nagu korjan seal täiesti ebahuvitav tegevus, pigem kogu külameest persoonid saavad kokku ja ajavad siis suure lärmiga mööda neid põldusi neid rotte taga, et siis tümitada, saada seal kätte üks seltskonna peale ja siis ära küpsetada või siis panna kuivama mustadeks päevadeks ja siis krõbistatakse seda ja uskumatu lugu, aga sellega nad suudavad täiesti ära elada. Milline põnevus veel sinna juurde, just et too jala jagu hästi-hästi oluline osa selles, et asi oleks nagu huvitav ka, et tõesti, mis sa sealt niisama korjad seda köögivilja või riisi, et pigem on nagu action ka, et, et on tervel külal tegevust jälle pikemaks ajaks ja nii nad seal elavad. Tead sa, kas nad midagi muud peale rottide Well söövad väidet joovad vett peale ja no ilmselt küll jah. Ja nende jaoks on see täiesti normaalne, kõik oma vajalikud ained saavad nad sealt kätte ja kuinad senini pole välja surnud, ju siis on täiesti võimalik elada ainult trot süües jah, jättes kõrvale rotid, siis kas, kas ja millist liha Nepaalis veel süüakse? Liha süüakse suhteliselt harva, kuna see on väga kallis, süüakse seal tegelikult nii kanaliha, sealiha kui ka suur lemmik Annel kitseliha. Aga lääne turistile või Lääne inimesele üldse on see liha söömine seal siiski suhteliselt keeruline pärast, et nad ei puhasta liha meie mõistes, ehk siis sinna liharooga lähevad sisse kõik, mis siis ühe kitse juurde kuulub. Noh, põhimõtteliselt sabast sarvedeni, kõik tehakse lihtsalt tükkideks, ehk siis kondid, kõõlused. Ta soo sisid, sooned, nahk, kõik sellised asjad, ainult karv võetakse pealt maha. Ehk siis tegelikult on see juba kaugelt suhteliselt õõvastav vaatepilt, kui sa näed, et su võimalikus liharoas pulbivad mingid neeru ja ajutükid. Noh, see on selline asi, mille, mida ei tasu proovida, kui ei ole kindel, et, et sul on huvi süüa seda kitse nagu täies ulatuses. Samas teistpidi ekstreemgurmaanidele on see ikkagi täielik maitseelamus. Võib-olla küll jah, aga ma olen siiani sellest ikkagi loobunud ja pigem jäänud oma riisi ja läätsede peale sealt. Seal elavad viska jakid, eks ja kui levinud on piimatooted, et jaki juust on ju väga hea. Kuna jakid elavad ikkagi väga kõrgel, alates seal kolm 4000 meetrit üle merepinna, siis katmandu org, mis on kõigest kaks pool 1000, seal Jake ei ole, sest jakid väidetavalt ei saa üldse nii madalal elada. Ma ei tea, kuidas nad Tallinna loomaaias seda teevad. Seepärast kasutatakse just kitsepiima loomulikult siis vesi, pühvlid, lehmad, sellised piimatooted ja Jake kasutab ainult sisse Himaalaja regiooni rahvastik, kus siis on juba konkreetselt Jakil mitmed, et eriülesanded, et peab ta siis seal osutama transporditeenust, tema nahka kasutatakse ehitusel ja riiete tegemisel ja siis tema liha süüakse ja piimast siis tehakse juustu või siis juba tiibeti pärast jakki või teed. Mis on selline meie mõistes puljongilaadne ja päris vastik vedelik, mida Nepaalis juuakse, juuakse toidu kõrvale musta teed ja pannakse see tavaliselt umbes pooleks suhkruga. Kuna Nepaali kultuuris tähendab paks inimene ennekõike seda, et kas siis nähakse siirast vaeva selle ka, et endale kõhtu ette kasvatada. Et see on selline nagu kõrgema kasti eelis, et sa saad endale lubada paks olemist ja seepärast tegelikult seda suhkurt ka päris palju seal kasutatakse just eesmärgiga, et äkki on võimalik kusagilt mõni gramm juurde võtta. Kas neil on kombeks ka näiteks alkoholi tarbida, alkoholi tarbitakse küll, aga mitte väga palju alkoholi tarvitajatel vaadatakse seal reeglina päris viltu ja peamiselt, et peetakse neid siis ikkagi selliseks nagu alamaks ühiskonna liikmeks, sellepärast et üks normaalne inimene ju niisama õlle joo, et et õlle joomine näiteks seal ikkagi tähendab juba seda, et sellel inimesel on probleemid ja teda räägitakse taga ja terve küla võib näiteks temale vastu tulles pea ära pöörata või üldse mitte tere ütelda, mis Nepaali puhul tähendab juba väga suurt jama. Hoiame pilgud endiselt ida pool ja liigume edasi Jaapanisse, mida peamiselt teatatakse ülipopulaarse sushi kodumaana. Aga sealses menüüs pakutakse veel paljugi muud põnevat, nagu teab rääkida jaapani andunud fänn Sten Saluveer. Mulle Jaapani toit väga maitseb, ta on aga eriline, et on väga kerged, on väga tervislik. Oma sellise tasakaalustatuse tõttu on ta nõnda kindlasti jaapanlaste pikaajalisuse allikaks. Põhiline asi, mida süüakse, ikkagi riis, mitte siis öelda sellest pikateralist riisi, vaid süüakse lühikeseteralist, riisi, mida muuseas, jaapanlased ise enam väga palju ei kasvata. Nendega saavad ameeriklased enda jaoks siis nad söövad hästi palju kala ja mereande just kõiki asju, mis merest tuleb, et Tokyos on ju see kurikuulus, vabandan nüüd just oma halva häälduse pärast. Aga seal vist peaks kõlama tšuktši kalaturg, kus siis iga päev müüakse tuhandeid tonne kala alates karpidest Kunivetikateni ja siis võib-olla ka kuulajad on dokfilmidest näinud neid väga tuntud tuunikala oksjoneid, kus siis hommikul umbes kella viie kuue paiku siis müüakse, ma ei tea, paar tonni kaaluvaid tuuningallast, mida siis pärast tükeldatakse ja kus nad kõik restoranidesse edasi lähevad, et just mereannid siis loomulikult nuudleid Hiinast üle võetud selline jäme, väikese sõrme jämedune nuudel nagu Udon. Ja siis minu suur lemmik tatrast tehtud Soba mõlemad neid saab süüa siis kuumalt ehk siis foto ja siis külmalt ehk siis koldav. Ja ja siis neid nuudleid muidugi süüakse ka erinevas leemes siis moodustab nii-öelda kokku võib-olla meilegi tuntud raamen. Lisaks on väga huvitav toit, on tempora. Sealses taignas paneeritud juurviljad ja mereannid siis süüakse hästi palju grillitud asju, näiteks väga suur delikatess, grillitud angerjas ehk kunagi. Ja jaapanlastele meeldib ka marineerida asju, teha igasuguseid selliseid marineeritud hoidiseid ning kutsutakse sukamoona. Ja, ja seal on näiteks marineeritud ploomid ja siis on näiteks marineeritakse, kui ma ei eksi, siis selliste redis redise moodi asja, mida kutsutakse taikoniks. Üks hästi lahe ja huvitav toit on, mida ma nüüd viimane kord ise proovisin, Canonüümokonoomiaaki. Umbes võrdlus võiks olla selline natukene natukene segi pekstud pannkook, ökonoomia pakki sündis kuskil sõja ajal, probleeme on nimelt selles, et Jaapanini lastel ei olnud enam millestki toitu valmistada ja siis nad suures hädas kasvad kokku jahu, tuunikalapuljongi, ingveri ja sibula. Siis sellest, eks selline ja muna sellest. Tore tainas hakati pannkooke küpsetama ja, ja hästi kuulus kuulsat Okonoomiaakid tehaksegi silmast ja Kyotos siis on muidugi lihatoit selline väga kvaliteetne pihl nagu toom, katsu. Ja las ma mõtlen, mis ta sukka oojaa, mis asub loomulikult seda süüakse igale poole ette taha koos noori vetikaga. Üldse on väga hämmastav, mida jaapanlased kõike sojast teha ei saa. Et sellest tehakse siis seda, mis oht siis nad tehakse, sellist plasele võib olla vastuvõtmatud, hapendatud sojaubade plöga mille nimi on nata, aga mis on hästi valgurikas, hästi tervislik, niuke väga naljakalt käärinud maitsega. Mida siis pannakse hommikul riisi peale, loomulikult tehakse tõenäolist tofut mingisse ajas 10. erinevas andis siis sojakastet ja nii edasi ja nii edasi ja nüüd mul hakkasid veel head toidud meelde tulema, kusjuures siis eks minu väga lahe lemmiktoit on hiina Ridod see Inarion, seda müüakse ka eesti sushirestoranides, on tossust küpsetatud, selline magus tasku, mille sees on riisitäidis, mulle hirmsasti maitseb. Ja siis on veel erinevad sellised noh meie mõistes võiks olla umbes nagu võileib. Aga neid need riisipallid kas siis tuunikala või, või kana, kana või liha või mingisuguse muu mereannitäidisega ja neid kutsutakse, on nii kiire ja need on sellised head kuuma ilma puhul värsked asjad. Ja siis on ju terve jaapani magusamaailm, mille kirjeldamiseks ei ole mitte mingisuguseid sõnu, sest ma ei oskakski seda kuidagi kirjeldada. Visuaalselt see on, ilmad lähevad peast ära ja ma maitse on ka väga selles mõttes erinevalt võib-olla jah nagu harjumatu, aga just huvitav ja hea, et rohelisest teest näiteks oleks hästi palju asju. Sest näiteks šokolaadi sisse või mingite kookide sisse ja üks asi, mida nendel magusana kasutavad, on sellised punased magusatoad. Aga mida peale juuakse saket? Õlut, ja palju jaapanlased on ühed suuremad õllejoojad maailmas ja neil on seal sellised suured kuulsad tehased nagu Santori, mille üle visati ka kõvasti nalja filmis Lost in Translation ja kirin ja mis need kuulsad tehased seal on, jah, just õlut juuakse hästi palju ja naljaks oli see, et õlut joovad kõik ja noh, kui Eesti näiteks reklaame vaadata, vaata õlut reklaamitakse õlu on nagu selline natuke jõmmi jook või? Noh, et mehed tulevad kokku ja panevad jälle seal näiteks õlut reklaamivad koduperenaised. Et õlu ei ole nagu mingisugune nagu meeste värk, vaid Ülo niuksed, joo õlut ja siis tead, õnn tuleb õuele, viskas pere. Või midagi sellist? Kõigile rahvajooke. Just et mäletan viimasest korrast sellist head head reklaami, soovitan ka, kusjuures hea hea nagu naljakogemuse saamiseks võiksite guugeldada näiteks sellist YouTube'i, et asja nagu Tommy shows ja Eileen, sealt tuleb üks Jaapani väga haige kohvireklaam, kus Tommy Jones, no see on täiesti jaburat, vaadake, seal mängib Maale sattunud ufod, mis temaga kõik siis nii-öelda siin maakera peal toimuma hakkab. Siis loomulikult jõuaks hästi palju rohelist teed üldse teed erinevates variantides, mitte küll kuumalt, aga nagu limonaadi nii-öelda külmalt suurtes pudelites ja see on super asi, annab hästi palju energiat ja teeb ärksaks ja langetab ka mõnusalt kaalu, kusjuures töötab pohmelli vastu hästi. Siis juuakse just sellised traditsioonilisemad ringis saket või siis teise sõnaga nihonshud. Ja seda on muidugi hästi erinevas kvaliteedis ja valikus. Ja siis vanad firmabossid loomulikult joovad viskit. Peen ja pikaajalise traditsiooniga on ju ka jaapani teetseremoonia, on sul olnud võimalust mõnel sellisel traditsioonilisel teetseremoonial viibida? Kahjuks veel ei ole ja mõnes mõttes vist on olnud ka teadlik otsus nagu oleme abikaasaga siis kuidagi mõelnud seda, et me tahaksime oma sellises kultuuri tundmisest jõuda mõnikord või loodetavasti kunagi sellisel tasemel, et me suudaksime ka päris noh, nagu tajuda kõiki neid nüansse, mida sealt teetseremoonia pakutakse, et loomulikult, kui sa lähedki ootas, et siis ette-taha sul on võimalus nii-öelda osta see kupong sinna, kuhugi teetseremooniale, aga, aga seal on niivõrd olulised nüansid, mis, mis seal kaasa nagu mängivad ja just tahaks nagu nendest asjadest rohkem teada, et ma loodan, et võib-olla järgmine ülejärgmine kord selliseks heaks sissejuhatuseks võib-olla jaapani teekultuuri ja teetseremooniast nendesse huvitavatesse elementides on üks väike sõrmejämedune raamat mille inglisekeelne pealkiri võiks olla Bukov stiil mille siis on eelmise sajandi alguses kirjutanud selline jaapani haritlane nakutenšinocacura. Ja see räägib tee ajaloost kuidas ta kõik läbi hiinlaste võeti Jaapanisse üle ja kuidas tekkisid sellised tee, budistlikud arusaamised nagu zen-budismi neist tulnud mõtted ja suunitlused ja ta jõuab välja just teetseremoonia teemeistrit, eks ju, et see, kuidas te näiteks teemeister, millised maalid või millised lilleta, toob sinna teetseremoonia ruume, eks ju, need kõik omavahel hästi-hästi suurt nüanssi noh, samamoodi see, et teetseremoonia ruumis kõik on võrdsed. Et kõik tulevad austama nagu seda seda hetke nautima just seda nagu ainuainukordset võimalust, et olgu siis mingi tohutu boss või siis mingisugune kehvik, et kõike sinna ruumi nagu astuvad, on alandlikud nii-öelda selle kogemuse ees, eks noh, samamoodi kui ma nüüd ei eksi, sest see teetseremoonia ruum, noh, see on spetsiaalselt ehitanud, seal on mingid Mõõdud, ta meenutab sellist vana mahajäetud Mõningaid siin tuleks öelda, on, võib-olla ei oleks päris õige sõna, aga noh, mingisugune nojah, hütt näiteks, eks ju, mis on hästi-hästi askeetlik, seal just ei üritata teha seda ruumi sümmeetriliseks. Ebasümmeetriline, eks ju, jaapanlastel üldse meeldivad ebasümmeetrilised asjad, et ebasümmeetriline lõputus sealt me leiame alati mingisugust uut kogemust, eks ju, et mingi asi ei ole lõplik. Et alati alati on kuskil mingisugune lõputus. Ja kõik needsamad asjad kajastuvad seal just seal teetseremoonial samamoodi. Et mis tahaks natuke veel selles vallas nii-öelda kompetentsi omandada ja siis kunagi seda täie linnas. Ehkki tänane reisipalavik mujale ei lenda kui kööki, ei tähenda see, et ei kuuleks Krister Kivi toredasti põrisevad häält ja teravmeelseid mõtteid. Tere, Krister, tahakski teada esimesena seda, et sina kui maailmas ülipalju ringi rännanud ja lennanud inimene, millised on sinu lemmikumad, rahvusköögid. Mulle meeldib väga korea köök. Miks see on kuidagi värske, mahlakas samal ajal vürtsikas, eks ole, erinevad kingid siis ma võin ärritud, sellised juurikad, köögivili, et neil on väga tore toit, mille nimi on tibin. Papp, mis kujutab endast keedetud reisimisi, saetakse segi liha, värske kurgi, pipra, kastme, sajakastme ja muu taolisega. Soe, värskelt keedetud, nii et see on selline väga mõnus. Ühe topsi toit. Oma rännakutel oled kindlasti kokku puutunud ka mingite ekstraordinaarset ebatavalist eksootiliste roogadega erinevates maailma nurkades. Meenuvad sulle mingeid markantseid, näiteid. Kohvreid toimetada, sest ma saan pidevalt emaile inimestelt, kes on söönud prussakaid, ämblikke, kilke tõuke ja muud taolist ja ma pean tunnistama, et ma ei ole ise nii Vapper et need asjad on jäänud minust siiamaani. Kas sa sööksid parasakat? Ei, ma arvan, et paneeritud vaglad näiteks võiksid väljedamine taldrikult küll, jah. Et tegelikult kõige markantsem elamus siiski ongi, lihtsalt üks tuvi põrutas, kus olid kondid sees. Kõlab hästi, aga sinu rännakutest, Ma oletan lihtsalt, et kuskilt pool aega sa veedad ikka lennukites, eks mida lennukites pakutakse ja millised on need lennukitoidud, mis sul on muljet avaldanud? Mul on meeles, kuidas ma ükskord sõitsin. See oli peale 2001. aasta teda rännakuid, kõik läks lennunduses allamäge ja ma sõitsin Los Angelesest New Yorki American Airlines'i lennukiga, siis tuli stjuardess, kes ka sellist fooliumpakendis rõlgusse nägi välja nagu eriti äpardunud lihapirukas. Ta ütles igale reisijale seda mürgist ja teised teevad ju alati nalja teha, ütles ta, mis ei tapa, teeb tugevaks. Aga mida tavaliselt lennuliinid pakuvad, mis lendavad kuskil kaugematesse sihtpunktidesse? Ma olen paar korda imeodavate piletitega suutnud ennast sokutada Jaapani lennukompaniide äriklassi ja, ja see on küll seal äärmiselt fantaasiaküllane, sellised loomulikult, rääkimata sellest, et on umbes kaheksa kuni 10 erinevat käiku, sealhulgas supid, aga siin selliseid väikseid marineeritud juurikad ja asjad, millele lihtsalt ei ole võimalik nime anda, kõik on roosad, punased, sellised tükikesed, kõik on erineva maitsega pisikesed mikroskoopilised seened ja nii edasi ja nii edasi, nii et see on kõige fantaasiaküllase on kogemus. Aga ma ei ole ise sõitnud sööklas siiani täiesti kättesaamatu, aga loomulikult Aasia lennukompaniide Fess klassi ongi selline, kus esiteks Singapur, Ellanis närvis TPS isik, need on ühed vähesed, kes pakuvad jätkuvalt ka peale siis õiget Iraani kaveri. Ja teiseks olen lugenud, et näiteks Singapur jaapani liinidel pakub Foogut, mis me kõik teame, mida see tähendab. Kas me teeme sugukera, kalasin, selline kalad, mille teatud osad tema kehas sisaldavad tapvat toksiini, nii et kui kala ei ole korrektselt valmistatud, siis on ka viimane eine. Aga lennukis pakutakse, nagu ma olen lugenud tõenäoliselt kala nahka, mis on siis selle ees ja see tekitab keelele sellise meeldiva tunde. Paugud peavad muide jaapanlased ka üsna tugevalt afro diseakumiks. Riskantne muidugi teade, kas saabuv seks või surm. Aga räägi veel mingitest lahedatest lennumenüüdesse tavaliselt ikkagi, kui ma veel liha sõin, siis ma mäletan, et oli seal mingisugune tuim kuivanud kanatükk kriidiga ja üks kiles küpsis. Eks turistiklassi mehed kipuvadki enam-vähem selliseid olema, ma leidsin hiljuti huvitava lehekülje, kus see on loomulikult üsna laialt teada, lehekülg, mille nimi on LAN miils. Punkt net, ma arvan, kus on näiteks võimalik vaadata, mida pakub Ariana afgaane Erlins, mis on siis afganistani lennukompanii, võiksid seal oodata, tuuakse lammas, lammas väljavääristatakse salongis ära ja siis kokk küpsetab elava tule peal, aga ei, neil on ka lihtsalt praekartulid. Omleti moodi kägike, saiake mahl, nii et noh, see on enamasti on üsna fantaasiavaene. Aga mis puutub muide kokkadesse, siis nagu ma olen lugenud see areng, mis on araabia lennu kompanjon, Helfest klassis on kokk igas lennukis kaasas, kes valmistab toitu kohapeal Kalfervality, möödunud aastal ka maailma parimaks maailma parima toitlustamisega selles klassis lennukompaniid ja äriklassis kuulasse Ellenzile. Ja kui ma ei eksi, siis turistiklassis oli võitjaks. Et ihad ERR-is, mis on Araabia ühendemiraatide lennukompanii? Kuna meie tänane saade söögile ja maailma erinevatele köökide läheb pühendatud on, siis tahaks teada, mis seal sinu enda lemmikroog, mida sa armastad süüa, mida sa armastad, võib-olla ka ise teha. Ma olen enda meelest kohutavalt hea kokaga, seda arvamust ka enamasti teised kasvajad, aga mulle meeldib teha selliseid aegajalt sellised momendid, kui ma teen midagi indiapärast kasutades kabelehtesid ja erinevaid maitseainesegusid, mis ma olen kaasa toonud ja siis aeg-ajalt on pigem selline Itaalia moment, kui kõik sisaldab ohtrasti tomatikastet. Nii et see sõltub No mina mäletan küll, et kui me ükskord sinu juures süüa tegime, siis see oli selline mõnus pool eksperimenteeriv, aga tulemus väga maid. Aga need olid need Vietnami Vietnami croissantid mille vahel oli värsket kurki ja tšillikastet ja värsket porgandit ja siis ma olen ka maksapasteeti ja sellist SAABi majoneesi veidike teatud. See oli tõesti väga hea, nii et mina julgen küll sinu külalistele. Kui ma avan restorani, siis ma annan selle allahindluse. Noh, aitäh, aitäh, Krister, kallid raadiokuulajad, see oli meie lennunõunik Krister Kivi ja tema väike kööginurk ja mul on rõõm teatada, et Krister Kivimaailmarännakud osaliselt on jõudnud nüüd ka raamatukaante vahele, nimelt ilmunud raamat kime, mis räägib tänapäeva seitsmest maailmaimest, mida Krister seal avastamas käis, nii et ma soovitan teil raamatupoodi tormata ja see endale soetada ja sellest raamatust, muide me räägime ka lähemalt järgmise nädala saates. Sellised olid minu meelest põnevaimad palad reisipalaviku selle hooaja rahvusköökides. Kui teil tekkis need mõne ebatavalise roa isu või tahate katsetada mõnda erilist rooga maailma rahvaste köökides või lihtsalt leida huvitavaid ja häid retsepte, siis soovitan soojalt teil uurida Pille Petersoo kokandusportaali WWW Nami-Nami-Nami-Nami, siis sidekriipsuga, kus on väga palju eriti mõnusaid retsepte ja ka muud huvitavat toitu puudutavat infot. Kes aga tahab endale uhiuut armuroogade kokaraamatut, kirg, toit, mille autoriteks on kiretoitude ekspert Margit Hagoma, kunstnikeduo Laura kallasvee, Ester Kannelmäe, siis minge reisipalaviku foorumisse. Raadio kahe kodu kal aadressil www punkt R2 punkt ee kaldkriips reisipalavik ja kirjutage sinna, millised on kõige ebatavalisemad, kõige erilisemad, kõige eksootilisemad, veidramad, imelikumad, mõnusaid jälgimad, kummalisemad road, mida teie olete maailmas rännates söönud ja kuidas need maitsesid, nii et jagage meiega oma imelisi ja imelikke toiduelamusi. Nagu ikka, on teil aega vastamiseks terve nädal ja ärge unustage oma meiliaadressil isamaast. Ja nii ongi tänane reisipalaviku rahvusköökide erisaade lõpule jõudnud. Järgmisel nädalal hullem stuudios koos meie lennunõunik Krister kiviga ning me teeme meeleoluka turnee kolades mööda maailma erinevaid jõulupidusid. Veidraid ja võib-olla isegi natuke absurdseid jõululaule ja veetes niisama lõbusalt aega. Loodan väga, et tänane saade inspireeritud jõululaual lisaks traditsioonilistele roogadele ka midagi uut ja erilist pakkuma Te kuulasite saadet Reisipalavik, mina olen Ingrid Peek ja me kohtume juba järgmisel nädalal siinsamas raadio kahe eetris. Seniks aga head isu, jätku leiba.