Sõnaliste loomade seltsis on mitu sugukonda, nendest kaks liigirikkam on veislased ehk õõnes, haruldased, nendest me täna ei räägi. Ja hirmulased Hirulastel ja neid on palju. Sarved on peaaegu peaaegu eranditult ainult isastel ja need sarved on luukoest, mitte sarv ollusest, nagu näiteks Andyloopidel igasugustel lehmadel, pullidel, kitsedel ja nii edasi. Eiei Hirulaste sarved kasvavad nii-öelda verest nagu luukude verest kasvab. Ja need sarved on siis võimalik vahetada, väga kenasti maha visata. Tavaliselt siis kevadel see toimubki. Ja siis inna ajaks, mis on reeglina sügisel, võib ka talvel olla oktoober, november, detsember, kasvatada nüüd selleks ajaks uuesti. Sest isastel hirvlastel sarved on turniirirelvaks just nimelt turniiri relvaks. Nad on suhteliselt turvalised. Nad ei ole tapmiseks disainitud, nad võitluseks disainitud ja ilmekaks hoidluseks reeglite järgi. Nii et emased satuksid vaimustusse. Selleks on vaja neid sarvi kirulastel, kuid on olemas üks erand, üks liik on tõesti erandiks. Ja see on põhjapõder. See on jõululoom. Põhjapõtrade sarved on emastel ja põhjapõder, kel sarvi on vaja mitte ainult võitluseks rituaalseks turniiriks mitte hall temast meelitamiseks mitte ainult isaste karismaatilisus tõstmiseks, vaid ellujäämiseks selleks, et lund kaevata. Sellel liigil sarved on ka emastel. Ja neid sarvi ei ole vaja tingimata kord aastas vahetada. Neid võib kanda aastaid ja aastaid. Loomariigis valitseb väga suur Riigel. Ma ütleks Põhimõte puhtinimlikult, kui te lubate ja nimelt kui mingisugused Võhad, sarved, sellised, no tõepoolest välja ulatuvad ägedad asjad. On olemas mitte isastel ainult, vaid ka emastel. Järelikult neid on vaja, mitte ainult eputamiseks. Võhad, Aafrika elevandil, mida elevandil too elab metsas vilus ja tal ei ole veega ja enesejahutamisega nii suuri probleeme. Kuid Aafrika elevandil emastel peaaegu eranditult kõikidel on Võhad. Et kaevata maad põua ajal, et vett saada lapsi juurde ja endal midagi lonksukest vahest võtta. Ja põhjapõder ainus liik, kellel sarvi torka emastel sobib loomulikult Coca-Cola Santa Klausi veoloomade rakendisse ideaalselt, on nad seal Ruudolfid või režinaldid või nad on manid ja roosid. Jõulutaat loomulikult ei ole päris õige muidugi nimetus siin, kui ma räägin jõuluvanast, noh idee kohaselt see peaks ju olema vähemalt ristiinimeste jaoks. Santa Claus loomulikult põhjapõder ei puutuks asjasse, Püha Nikolaus, neljas sajand, liikiaziimi linna piiskop kandis loomulikult mitte Coca-Cola punast, vaid rohelist päris kindlasti ja sõitis talle loomulikult, mitte põhjapõdraga ei teadnud mitte midagi põhjapõdrast või kui siis ja antiik-kreekakeelsetest kirjadest rääkisid õudsest lihasööjast, deemondlikust, loomast, Tarandusest. Kaameliga kui kaugele minna, miks mitte, kuid kahtlemata igapäevaseks transpordiks kasutada tarka kannatlikkust, heade silmadega, väga-väga mõnusad loomakest ja selleks loovad sellest kindlasti oli seal, kuid jutt ei ole eeslist, vaid põhjapõdrast. Ja ta muidugi on fantastiliselt mõnus loom. Kujutage, millise džentelmenid on vanad isased põhjapõdrad, seal, kus nad elavad, on jubedad tuuled. Kohutav pakane ja mitme meetri paksune jääkate. Peavad kaevama endale suured sügavad kaevikud, selleks, et saaks puhata. Puhkamata keegi elada ei saa. Ja just nimelt selleks, et lund kaevata efektiivselt sõrgadega ei piisa. Nad töötavad küll kui korralikud kühvlid, kuid sellest ei piisa. On ka emastel sarved ja nende sarvede külgmised otsad reeglina väiksed nagu labidaga, nagu päris põdral. Kui mõni isane vanem isane loom, põhjapõder kaevab endale sellist kaevikud, taon, vana Ta on väsinud, ta ei kaeba seda väga sügaval. Ja kui ta läheb sinna sisse, siis tema sarvede otsad paistavad kaugele. Iga normaalne põhjapõdraemane, kui ta näeb paistvaid otsi, läheb kohe sinna ja ütleb härrakas, ta ei loovutaks oma kohta daamile. Ja härra ei saa talle ära öelda. Võib-olla just sellepärast surepleid, isaseid, vanu põhjapõtru just nimelt talvel. Nii palju, noh, see on üks teguritest, et tööd teevad sageli ja palju kasutada oma töö vilju saavad suhteliselt harva, aga see on jällegi väga heakarjale see asjaolu kari ju tegelikult oma käitumisega määrab ära, kes järgmisena läheb huntidele, ilvestele ja karudele söögiks ja selleks on need vanad isased. Põhjapõdrad on ikkagi raske elu. Tõelistel Jenti medidel.