Uue nädala alguses tuleb tallinlastel otsustada, kas toetada Keskerakonna plaani likvideerida pealinnas linnaosad mida tähendab plaanitav muudatus linna, selle, kes lõikab sellest kõigest kasu. Toimik number 96 Tallinna linnaosade kaotamisest. Ülekuulajad Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Ülekuulamine alustab. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Ülekuulatav number üks Vitsut, Toomas amet Tallinna linnavolikogu esimees, erakondlik kuuluvus Keskerakond. Ülekuulatav Toomas Vitsut, miks on vaja Tallinnas ära kaotada linnaosad? Kõigepealt täpsustuseks kohe olgu öeldud, et eesmärk ei ole linnaosi kaotada, eesmärk on Tallinnas haldusreformi teha. Ma arvan, et praegu. Ütleb alates koduperenaisest kuni peaministrini selle peale, kuidas efektiivsemalt oma rahadega hakkama saada. Samamoodi. Mis oli teie jaoks on väga konkreetne signaal, et see tuleb nüüd praegu ja kohe ära teha selles mõttes, et kui kedrata kalendris kaks nädalat tagasi, siis ütleme sellest ilmselt palju juttu ei olnud. Sellest on juttu olnud mitte ainult kaks nädalat tagasi, aga sellest on juttu olnud lausa viimased 10 aastat ja viimased 10 aastat on, ma väidan, et kõik suuremad erakonnad ka sellest rääkinud, aga me teeme ära. No aga miks just nüüd, miks vahetult enne valimisi, sest me teame Eestis enamasti ju kehtib see tava, et valimiste aastal me me ei muuda, ütleme mingisugust sellist korraldust, mis muudaks ka valimiste jaoks üht-teist. Nüüd järsku on vaja seda teha praegu siin. See ei ole tehtud valimiste jaoks, aga mis puudutab ka siis pigem on meil tava, et otse vastupidi vahetult enne valimisi ja valimisteni aastal tehakse selliseid muudatusi, mis valimiskorda ja valimistulemusi võivad muuta. Ma toon teile kasvõi näiteks selle riigikogu otsuse, mis aasta lõpus tehti, ja muss, mis muutis väga oluliselt Tallinna valimiskorda. Aga Ma arvan, et viimases kvartalis kukkus Eesti majanduskümme protsenti. Peale Niukest kukkumist tuleb teha tõsised järeldused ja me tegime selliseid järeldusi. No see on muidugi hea, et see number nädala lõpus tuli, eks te saate seda praegu siin kasutada, sellepärast et protsess lükati veerema enne kui palju sa ikkagi siis. No oli tegelikult reaktsioon sellele, mida riigikogu just need sama kohalike omavalitsuste valimisi silmas pidades ära tegi. Kui palju oli see teie, nimetades siis nii-öelda seda Keskerakonna sammuna, vastus sellele riigikogu täiesti õigustatud samm. Noh, julgeb omalt poolt nii-öelda õhutada teid jah ütlema. Eesmärk on teha Tallinnas haldusreformi sellega, et sellega saab boonusena kaasa ühe valimisringkonna Tallinnasse oli väga hea. Absoluutselt olete te juba kokku löönud ka, kui palju hääli peaks tulema parteile juurde, selle kaudu? Mina ei ole kokku löönud, aga Heiki Sibul on kokku löönud eelmiste valimistulemuste põhjal ja tema tulemused, vähemalt tema arvutused näitavad, et me siit tänu sellele lisahääli juurde ei saa. Teie muidugi loodate, et sibul eksib selle arvutuse juures ikka seda teistmoodi. Pealegi, need arvutused on tehtud, eks ole ju, andmetega, millest on kulunud juba päris mitu aastat. Situatsioon ilmselt on, on Tallinnas ja riigis üldiselt hoopis teistsugune. Jah, ma möönan, et valimissituatsioon ühe ringkonnaga muutub ja ja loomulikult see muudab ka oletatavasti häälte jaotatavust, aga valimistel ikkagi võidab see, kellel suurem rahva toetus. Üks valimisringkond ei garanteeri mitte ühelegi erakonnale seal võsa. Keskerakonnale valimisvõitu. Mul on väga hea meel sõbrad, et me kohe alustasime nii-öelda valimistes, panime nagu toppisime kahuritoru kohe kõige paksemad püssirohtu täis. Aga tuleme selle asja enese juurde. Kas järgmisel nädalal ehk uuel algaval nädalal toimub Tallinnas rahvahääletus? Jah, toimub esmaspäev, teisipäev, kolmapäev. Kas on täna teada, mida te küsiti inimeste käest? Sellega? Täna inimesed linnavalitsuses tegelevad, selle küsitluse valmistab ette linnavalitsus. Ma usun, et esmaspäevaks on kõik ette valmistatud. Millised sammud te võtate ette selle jaoks, et tõesti kõik Tallinna inimesed saaksid esmaspäeva teisipäeva või kolmapäeva jooksul kolme päeva jooksul nii-öelda oma seisukoha välja öelda? See küsitlus viiakse läbi nii nagu viidi läbi ka Kultuurikatla ja Linnateatriküsitlus. Osaleda saab internetis ja küsitluspunktides. Ma usun, et me suudame tagada selle võimaluse, et kõik, kes tahavad sõna öelda Kas internetiküsitluse puhul on välistatud Miki hiired Barack Obamat hääldavad? Küsitlus on korraldatud nii, et isiku peab identifitseerima ühel või teisel viisil ja kui Miki hiir osaleb, siis kindlasti me saame teada, kes on selle taga. Toomas ma lihtsalt tahan nagu teie emotsionaalselt sellist seisukohta, sest sugugi soovisid kuidagi rünnata. Kas see tundub nagu teie jaoks, see on loomulik, et kaks päeva enne seda, kui küsitlus toimub, vahele jääb veel nädalavahetus, kus inimesed ka linnavalitsuses loodetavasti puhkavad vahepeal koguda uut püssirohtu. Oma töönädalaks tänaval küsimust ei ole. Ja uue nädala alguseks küsitlus juba toimub. Küsimuse sisu on teada, küsimuse sisu on Tallinna haldusreform. Kusjuures tahan pöörata teie tähelepanu veel sellele, et selle sammuga, mis me praegu astume, muudame Tallinna linna põhimäärust, me alles alustame haldusreformi, see kestab umbes meie plaanide järgi. Viis kuud lõpeb esimesel juulil sõnale stardipauk. Aga siiski, kas see aeg ei tundele Lühike olevat avalikku diskussiooni, kui seesugust lihtsalt ei jõua toimuda enne seda küsitlust korralikult, et mõlemad pooled või erinevad pooled. Ma ei saa öelda, et siin võib-olla on kaks poolt konkreetseteks saaks oma argumendid välja käia, inimestel oleks rohkem baasia alust, mille pinnalt otsustada. See vajadus haldusreformi teostada ei ole tekkinud niimoodi hopsti viimase kahe päevaga viimase kahe nädalaga. Sellele ma rääkisin, selle ümber on arutletud väga palju. Tegelikult see arutelu, mida meie oponendid siin soovivad arendada, oleks pigem kate sellele, mis riigi tasandil toimub. Loomulikult nad hea meelega näeksid, et me arutaksime lõputult Tallinna haldusreformi ümber ja räägiks nendest eelarve probleemidest, mis riigis on, aga praegu tuleb astuda otsustavaid samme, me oleme selleks valmis. Ma saan aru teie enesekindlusest, et et isegi siis, kui rahvas ütleb ei sellele, siis te saate astuda otsustavaid samme ja ja siiski efektiivsuse mõttes majanduslanguse ajal otsustavalt käituda ja see reform läheb käiku, ükskõik mida rahvas ütleb. Tallinnas on rahva arvamusega alati arvestatud, olgu see siis Harju tänav või olgu see kultuurikatel arvestatakse ka selle küsitlusega. Kas te olete enda jaoks mingi sellise standardiga paika pannud, et kui palju inimesi või nii-öelda kui palju hääli oleks selle jaoks vaja, et te saaksite objektiivse pildi selle kohta, mida Tallinna linnakodanik arvab? Ma arvan, et need inimesed, kellele see korda läheb nendele inimestele me anname võimaluse oma arvamust avaldada ja ükskõik kui palju neid siis on, olgu need siis 8000, nagu oli Harju tänava puhul või 20000, siis kui me küsisime alkoholipiirangut puutekohta. Igal juhul on see see, see osa aktiivsetest inimestest, kes tahtsid oma arvamust avaldada, oma arvamuse avaldanud ja ma arvan, et see ongi eesmärk. Nii et kui 8000 inimest hääletab siis 400000. linnas nii-öelda pidu hakkab pihta ja trummid põrinal hakkavad muutuste takti lööma. Ma arvan küll jah. Aga räägime sellest sisust ja te ütlete, et eesmärk on saada majanduslik efektiivsus. Räägime siis numbrite keeles. Kui palju linn plaanib selle pealt kokku hoida, et nii-öelda poliitilised ametnikud või poliitilised persoonid linnaosa vanematena ära kaovad ja tekivad siis osakonnad ja kaheksa asemel 10 osakonda. Me oleme lubanud kuus protsenti halduskulusid vähemalt kuus protsenti halduskulusid selle reformi käigus kokku hoida. Ja ma usun, et me selle kokkuhoiu saavutamine, aga ma ei rõhuks ainult nendele numbritele. Eesmärk on ju ka linnainimestele pakkuda paremat teenust ja. See ei ole mitte vähem oluline nendest numbritest, aga mis siin on nagu see teenuse kvaliteedimäär või mõõt, kuidas me saame mõõta, et teenus on kvaliteetsemaks muutunud, et noh, kui me asjast räägime, räägime siis detaili lahti. Me oleme lubanud, et linnaosad kui linnaosad olid kohad, kus praegu vähemalt ideoloogia järgi pidi kohalikke elanikke valitsema linnavalitsused siis linna osad saavad olema kohad, kus hakatakse kohalikke elanikke rohkem teenindama, see tähendab, et nende teenindusfunktsioon peaks suurem suurenema. Inimesed peaksid need asjad, mida neil on vaja ära ajada, linnavõimuga saada, ära ajada oma linnaosas. Praegu on samamoodi, inimesed saavad sealt linnasevalitsustest sotsiaalteenuseid, inimesed saavad seal oma prügi või mõne muu kommunaalmajanduse küsimuses abi, mis siis muutub, mis on see ikkagi etteaste edasi, millist teenust hakatakse juurde pakkuma? Kõik asja nagu paremini teha ei ole ühtegi institutsiooni, kus ei annaks asja teha efektiivsemalt, ei paremini. Isegi ettevõtete, see ettevõte, mis töötab efektiivselt, ei tähenda seda, et seal ei saa midagi paremini. Teha või efektiivsemalt teha, täpselt samamoodi on linnast, mille kulutad, Vitsut on õpikutekst, aga ma tahaks ka õpiku teksti juurde saada, ilusaid näiteid, muidu. Kuus protsenti kokkuhoidu tuleb mille arvelt, kus kohas, mis rahas on? Seal tuleb valitsemiskuludest ja see tuleb selle arvelt, et On palju linnas dubleeritavaid teenuseid, teenus on nii linnaosas kui sama asja aetakse ka näiteks Vabaduse platsil ametites. Kui see dubleerimine ära kaotada, siis kõigepealt asjaajamine muutub lihtsamaks. Ei ole vaja käia enam linnaosas Vabaduse platsil üht ja sama asja ajamas ja sealt tuleb kokkuhoid, ei ole vaja ka nii palju inimesi, kes seda teenust pakuks. See tähendab seda, et põhimõtteliselt Tallinna linna valitsemise süsteemi teatud määral ootab ees mingi kokku tõmbama mingeid ametikohad, kaotatakse ära mingi osa inimesi, kes täna teevad linna jaoks ja linnarahva jaoks tööd jäävad ilma tööta. Meil on vaja kaks uut piirkonda inimestega mehitada need inimesed, kes üle jäävad eelisjärjekorras, me pakume neile tööd nendes kahes piirkonnas, nii et ma julgen ennustada, et mingeid massilisi Koondamisi, või ma võin lubada, massilisi koondamisi ei tule, aga siiski tooge mõni näide sellest, milline teenus täna on halvasti osutatud ja millist teenust siis saaks paremini osutada, kui kaob dubleerimine ära? Ma ei ütleks, et praegu mõni teenus oleks halvasti osutatud, aga nagu ma ütlesin, et igat teenust tähendab paremini osutada. Praegu on näiteks dubleeritud heakorraametnikud, need on kommunaalameti juures Vabaduse platsil ja need sama funktsiooni täidetakse ka linnaosas. Ma arvan, et nad ei pea kahes kohas olema. Piisab, kui nad on ühes kohas. Nimelt ütlete seda, et on olemas näiteks Nõmme linnaosa valitsusametnik, kes tegeleb heakorraga ja olemas seal Vabaduse väljakul üks ametnik, kes tegelikult teeb täpselt sedasama tööd, mida teeb Nõmme linnaosa valitsuses heakorraametnik. Just täpselt nii. Kommunaalametis on lausa kaheksa ametniku iga linnaosa jaoks üks ametnik, kes, kes teeb sedasama tööd, mis tehakse linna. Kuulge, aga miks on see süsteem saanud tekkida, miks ei ole seda selle peale tulnud juba varem tähendab seda, et eelnevatel aastatel, kui linnas on olnud hea majanduslik seis, olete te lihtsalt noh, selles mõttes raha tuulde lasknud, sest on olemas olnud ametnikke, kes dubleerivad üksteise tööd ja sõna otseses mõttes on toimunud siis rahva raha raiskamine. Seda praegu öelda tunnistada seda. Nagu ma ütlen, igat asja on võimalik efektiivsemalt teha. Seda, et dubleerimine headel aegadel on ikka niimoodi, et kokkuhoiu peale üldiselt headel aegadel mõelda, see on nii eraette ka linnas. Ma ei ütleks, et see on raiskamine, aga, aga ma ütlen, et kitsastel aegadel on see hetk, kui saab kokku, hakatakse kokkuhoiuga tegelema, saab asja efektiivsemalt teha, selle üle on muide linnas vaieldud juba üsna pikka aega ja, ja me vaidlesime ka selle üle, näiteks siis, kui me olime samas koalitsioonis Reformierakonnaga. Aga tol ajal või tol hetkel me lihtsalt ei saanud kokkuleppele, et neid muudatusi ära teha. Nüüd me oleme Keskerakonnaga ainuvõimul linnas, nüüd on see hetk, kus, kus me saame otsustada ja ära teha. Kui me seda ära ei tee, siis võib meile tõesti ette heita, et miks te siis seda eraldi. See on väga hea, ma olen, ma olen väga tänulik linnavalitsusele linnakodanikuna, et seda asja ajada, komöödia ikkagi, tahtsin veel küsida üles kuus protsenti, mida te tahate päästa, kuskohast see tuleb, kui te ütlete, et enamus inimesi saab pandud teise tööle, avatakse uued punktid, kus kohas tekib see siis see kokkuhoid reaalne, sest et ega nad ju seal ka ei, ei kogune lihtsalt hoovi, neil läheb seal ka samamoodi. Aga mingeid töövahendeid ehk valitsemiskulud tekivad ju seal ka, kus kohas reaalne kokkuhoid kuus protsenti ikkagi tekib. Kõigepealt. Kui me kaks valdkonda kokku paneme, siis sealt tekib kindlasti seda vaba ressurssi, mida ümber tõsta. Seda esiteks, teiseks ma ei öelnud, et mitte keegi ei kaota töökohta. Tavaliselt juba puht juriidiliselt, kui üks töökohta ära koondatakse, siis inimesel on valida, kas ta võtab uue pakutava töökoha vastu või loobub sellest ja läheb teiste otsima. Vot need on need kohad, kus, kus. Kuid lootus on selles, et nad tegelikult need kehvemini tasustatud töökohti ei taha, mis te neile pakuti ja sealt siis see kuus protsenti võiks tekkida focus kokku. See see koht on kindlasti see kus kuus protsenti tekib, kui me paneme ühesugused funktsioonid kokku. Aga kas on vaja üldse moodustada selliseid linna nii-öelda jaoskondi osakondi miks ei võiks olla nii, et kogu asja sisuline tuum toimibki, eks ole, Vabaduse väljakul, kesklinnas või siis uues raehoones ma küll ei tea, selle vist ehitamine, praeguseks on natukene nii öelda tahaplaanile jäänud tänu majanduslikule olukorrale, aga siiski ja nii-öelda linnaosades ongi teenuspunktid lihtsalt, et miks on vaja eraldi veel luua nii-öelda noh, ütleme siis kesklinna, Kadrioru Lasnamäe uusi navi ülemiste osakondi ku seisvuseni. No tegelikult te ise vastasite oma küsimusele, et kui me hakkame teenust pakkuma ja tahame seda kohapeal pakkuda, siis loomulikult on, on vaja, et seal oleks selline haldusüksus, kes, kes seda pakuks ja ja seda, seda. Ühesõnaga, kas kas on vaja eraldi luua nii-öelda osakondi, sest teenuspunktid kui seesugused on ju siiamaani ka praegu olemas? Selveri poed, Selver on üks, kontor on ühes kohas ja putkad on siis erinevad erinevates paikades üle linna. Noh, loomulikult on asju, kus suppi võib keeta ühes katlas, aga, aga on ka spetsiifilisi asju, kus suppi peab keetma linnaosas ja tõenäoliselt need spetsiifilised asjad või kus siis see katel jääb linnaossa, need ikkagi säilivad. Noh, mulle tundub, et küsimus on natukene kohati nii-öelda nimevahetusest, sest et osakonnal kindlasti jääb ju alles osakonna juhataja tõmban võrdusmärgi nii-öelda ajaloolise siis linnaosa vanemaga ja kui te, ma saan aru teie plaani sisse kirjutatud veel ka nii-öelda halduskogu asendamine nõukoguga, siis noh, ega palju ju ei muutu iseenesest. Asi jääb täpselt samamoodi. Altväliselt toimib, rääkige ära, kus siin on nii-öelda see konks, millest ma praegu aru ei saa ja kus on siinse sääst. Kui meie oponendid räägivad linnaosade kaotamisest siis ja mina ütlen, et, et iva ei ole linnaosade kaotamises siis loomulikult on üks osa, üks oluline osa, mis seal kohalikus piir seal piirkonnas säilib ja mida me püüame säilitama, see tähendab, et kao ära, teenus ja jäi, ei koondata kõikkimine Vabaduse platsile kokku. Samas muutub see süsteem selgemaks, kaob dubleerimine ja enam pole vaja ühte asja käima käia ajamas, kahes kohas piirkonnas ja Vabaduse platsil ja, ja kui funktsioon On koondub ühte kohta selle ühe asjaajamiseks, ei, ei ole enam nii palju inimesi vaja. No seal ongi see koguju. Aga siiski, miks on vaja sinna juurde, kui tegemist on nii-öelda puhtalt ainult teenuspunktiga veel siis ka seda nõukogu. Endist halduskogu. Halduskogu on selline organ, mis siis tulevikus saab olema nõu nõukoda, mitte nõukogu kus kuulatakse ära. Arvamused, mis puudutavad seda konkreetset piirkonda on seotud volikoguga ta nõuandev organ volikogule ja seda nõukoda ongi selleks vaja, et need spetsiifilised probleemid tuua volikokku ja volikogu saab siis neid kas arvestada või mitte arvestada. Mulje jääb praegu mul selline, andke andeks, kui ma teile väga kiuslikuna tundun, aga et et siis volikogu liikmed, kes istuvad Tallinna vanalinnas seal Viru uulitsa peaaegu et alguses nurgas ei tea üldse, mis linnas toimub, et on vaja veel nii-öelda spetsiifilisi väikeseid nõukodasid, kes tooks selle info, mis linnas toimub, sinna volikokku? Teil on õigus, sest Tallinna linn on siiski suhteliselt suur inimesed, kes satuvad Tallinna linnavolikogusse, on valitud väga erinevatest linna piirkondadest. See inimene, kes on valitud Lasnamäelt, kes elab Lasnamäel ei tea kindlasti spetsiifiliselt neid küsimusi, mis puudutavad Nõmmet ja sellepärast ongi neid nõueusega. Et nõmmelt on ka inimene valitud volikokku 79 liiget, volikogusse peaksime võimaldama kõikjalt inimesi. Absoluutselt aga on nõukoda. Ta on volikogu laiendus, sisuliselt seal on ka need inimesed, kes volikogusse oma häälte arvu poolest ei ole sattunud ja nendes nõukodades keskendutakse ikkagi põhiliselt mittepõhiselt, aga, aga keskendutakse piirkonna küsimuste arutamisel. No aga volikogus on olemas komisjonid, kes saavad kaasata Ta endasse liikmeid, kes ei ole volikogu liikmed, kas seda süsteemi võiks nii teha, et neid eksperte, kes siis kohalikku infot toovad võiks olla kaasatud juba puhtalt sinna volikogu töösse, miks neid peab veel looma eraldi nõukodasid kuskil mis mulle tundub, vähemalt eeldab jällegi? Lisakulu. Vaadakem volikogu struktuur on selline, et volikogu komisjonid on ära jagatud valdkondade kaupa, on sotsiaal- ja terviseküsimustega tegelev komisjon on rahanduskomisjon, on keskkonnakomisjon, see hõlmab neid valdkondi, millega üks omavalitsus, antud juhul siis Tallinn tegeleb, aga Ma ei ole spetsiifiliselt üht ühe piirkonna pleeme arutav. Kogu nõukoda on spetsiifiliselt ühe piirkonna, näiteks Nõmme nõukoda. Nõmme piirkonna probleeme arutab kogu ja kahtlemata kui eesmärgiks on seatud ühes kogus selle piirkonna probleemidega süvasügavuti minek, siis, siis neid arutatakse ka põhjalikumad ja tehakse oma ettepanekud. Praegu on linnaosa valitsustel olemas juba oma halduskogud, eks ju, justkui palju nende funktsioon ja nende nõukogudefunktsioonid nii-öelda erinevalt, kui palju nende nendel kahel süsteemil erinevusi saab olema nende õigustest, võimalustest. Halduskogude ja nõukogud nõu, kodaden, funktsioonid saavad olema suhteliselt viimased. Antud juhul halduskogu eeldab seda, et see kogu võtaks vastu mingeid haldusotsuseid. Ja haldusotsustega peaks tegelema tegelikult reaalselt linna valitses kogu ajaloo vältel, millal on halduskogud eksisteerinud, ei ole, võtame nad vastu võtnud ühtegi haldusotsustest vastavalt seadusele, nad ei saagi seda teha siis kui me nimetame Nad nõu kodadeks, vaatame läbi nende funktsioonid, võib-olla midagi tuleb ära võtta, midagi tuleb juurde panna, siis nad oleks just need kohad, kus arutatakse läbi kohalikust Küsimus kas neile antakse ka mingi nii-öelda mingi õigus teha või vastu võtta seesuguseid pädevaid nõustamisotsuseid, mida ei saa üks ametnik või, või linnavalitsuse ja volikogu ümber muuta sest keeldus selle süsteemi puhul üles ehitatud, noh, ma saan aru, on ju see, et see spetsiifiline koha info on seal all olemas. Halduskogud ei võta praegu vastu selliseid otsuseid, mis oleks volikogule kohustuslik. Halduskogudel täna sisuliselt ainukene võimalus õnneks mingeid protsesse pidurdada, Nad peavad teatud asju läbi vaatama ja selles mõttes need piirkonnad, kus on linnavõimul olevale erakonnale ebasõbralikud halduskogud, need on ju olemas, me teame, eks siis lihtsalt seal asjad, mõned asjad lihtsalt ei lähe läbi, ei saa lihtsalt linnas otsustada. Nüüd ma saan aru, et see võimalus nii-öelda piirkondlikult teatud asju pidurdada kaob ära. Ei praegu kuna halduskogu otsused on soovituslikud, mitte kohustuslikud siis reaalselt see, et nad jätavad midagi otsustamata ei saa seda protsessi pidurdada, sest kui nad ei ole otsustanud, ega nende otsusega on otsus, ei ole kohustuslik, seda võib arvestada või mitte arvestada. Protsess saab ikka edasi minna ja lähebki tulevikusõda. Aga räägime sellest nüüd nõukogus, kogu süsteemi eeliseks on see, et nõukogud on olemas sellepärast et kohapeal spetsiifiline info siis kas nende otsuses on mingisugune jõud, millest lähtuvalt peab tegema siis kas volikogu, linnavalitsus või linnaosakond otsuse, kas, kas nendesse tekib siiski mingisugune jõud? Nõukoja otsus, nii nagu halduskogu otsaski ei saa olla kohustuslik küll, aga kui see on motiveeritud ja põhjendatud. Ja sageli see on, sest asja arutatakse põhjalikumalt, asja tuntakse võib-olla paremini seal kohapeal, siis sellega arvestatakse. Mis on järgmine samm selles haldusreformis? Kui on muudatused tehtud Tallinna põhimääruses, siis Tallinnas on umbes 100 erinevat dokumenti, mis vajavad samamoodi muutmist, läbimata. Sest nende sisu ongi enamasti siis see, et või nende muutmise sisu on see, et viia kooskõlla nad selle uue süsteemiga, kus sellele minna osasid seesuguseid linnases jaoskonnad osakonnal. Nende sisu on see jah, et ühest küljest viia nad kooskõlla Tallinna põhimäärusega, aga selle sisu muutmisel saab läbi arutada ka kõik need funktsioonid ja vastavalt siis ka dubleerimisi välistada. Kas ma põhimõtteliselt õigesti aru, et ma olen selle tõttu niimoodi natuke üldfilosoofilise omaks, et meie linna kodanikena saame järgmise nädala alguse kolme päeva osas vastata mingile küsimusele, mida hetkel veel ei ole? Ja peale seda me saame mingi süsteemi või mingi korra, mille osas sisulist poliitilist debatti ei toimu, sellepärast et Tallinna linna valitseb üks erakond, üks partei. Ja lihtsalt Tallinna linnakodanikel jääb lihtsalt leppida selle süsteemiga, mis siis nii-öelda ametites ja, ja, ja, ja, ja linnavolikogu poolt lõpuks kinnitatakse. Järgmise nädala esimesel kolmel päeval viiakse läbi küsitlus, mis annab stardipaugu sellele protsessile, mis toimub umbes viis kuud ja selle viie kuu jooksul. Ma usun, vaat nii linnakodanikud kui poliitikud veel korduvalt arutleda selle üle, et kuidas ühte või teist asja on otstarbekam teha, neid küsitlusi tuleb veel sarnaseid küsitlusi ei tule. Noh, vähemalt meil praegu ei ole seda plaanis, ma ei, ma ei saa seda välistada, aga momendil ei ole seda plaanis küll, aga kui me hakkame arutama ühe või teise linnaosa põhimäärusi, siis sinna pannakse sisse sisu, mis saavad olema nende funktsioonid. Kas kogu seda haldusreformi või seda ainult esimest sammu, nii nagu te nimetate, olete lasknud seda kellelegi nii-öelda ekspertkomisjonil analüüsida. On teil nii-öelda võrdlevate plaanid selline kaalukauss sees olemas, et, et kui me jätkame samamoodi, mis siis juhtuks, kui me teeme sellise süsteemi, siis juhtub olemas võib-olla veel kolmas versioon, siis juhtub näiteks. Selle kohta on erinevate variantide kohta haldusreformi läbiviimisel on tehtud päris palju erinevaid uuringuid, see on üks asi, teine asi. See Tallinna linna määruse muutmisel. Me oleme kasutanud ka advokaatide abi ja, ja lasknud neil seda süsteemi hinnata nii õiguslikust aspektist kui kui sisulisest aspektist ja ma arvan, et need eksperthinnangud on olnud piisavalt pädevad, et. Advokaadibürood need on olnud, kellega ta oli koostööd teinud. Jüri Raidla advokaadibüroo Kas need eksperthinnangud, millele te vihjasite, on alates esmaspäevast kättesaadavad ka inimestele, kes peavad tegema otsuse? Jah või ei. Kui küsimus on seesugune kassa, kus saabaste jah või? Noh, kui te loete läbi selle seletuskirja, mis on Tallinn selle eelnõu juurde pandud, millega me Tallinna põhimäärust muudame, siis seal on olemas Treenitud kujul need tulemas, aga baasmaterjaliga tutvuda, inimesed ei saa. Baasmaterjali meil jah, ei ole ette valmistatud. Noh, ühest küljest tavaliselt inimesed selliseid paks asju läbi ei, ei loe ja musta materjaliga tavaliselt otsustajate ette ei tulda. Ärge alahinnake inimesi, inimesed on väga meeleldi läbi lugenud Tammsaare tõe ja õiguse ja palun Veel ka kõik viis köidet. See on muidugi kompliment, et, et neid materjale Tammsaare tõe ja õigusega võrdlete, aga see ei ole nende. Nende materjalide pinnal me peaksime ju siiski otsustama, kui me lähme selle kastikese juurde, siis kas internetis või kuskil linnaosavalitsuse või linnavalitsuse teenindussaalis. Ma arvan, et kõige parem selle üle otsustamiseks on ikkagi küsida nende inimeste käest, kes seda protsessi läbi viivad, nii minu käest kui teiste käest millega on tegemist, kuidas ühte üks või teine asi hakkab olema ja ja niimoodi see informatsioon kätte saada. Püüaks hetkeks nagu visualiseerida ka, milline on Tallinna linn sellel hetkel? Toomas Vitsut, kui toimuvad kohalikud valimised sügisel, milliseks Tallinna linn nii-öelda nende protsesside tulemusena, mida Keskerakond linna juhtiva parteina praegu läbi viimas on, milliseks Tallinna linn muutub, aga meile selline pilt? Miks me peaksime ette kujutama seda olukorda siis, kui valimised toimuvad, kujutan ette, mõtlesin, kujutan ette seda olukorda, mis on viie kuu pärast, sest nagu ma ütlesin, haldusreform toimub viie kuu jooksul. Need muudatused. Teie teeme viie kuu jooksul juuliks selleks hetkeks, kui Tallinna linnavalitsus saab minna puhkusele, siis ütleme niimoodi, eks ju, kollektiivpuhkusele ja saab nentida, et seal on tehtud. Mis selleks hetkeks tehtud on. Selleks eteks hetkeks on ellu viidud need haldusreformi eesmärgid, millest me siin nüüd juba pikalt oleme rääkinud ja linnaosad on. Ei, ma küsin seda väga lihtsal põhjusel, et kuulajal oleksite võimalik aru saada, sest ma saan aru, dokument alusdokument ei ole, on väike selline lühikene volikogus otsuse langetamiseks ette nähtud saatekiri, et inimesed valida, kas nad tahavad seda, mida te praegu kirjeldate eesmärk ei ole ju mingisuguse. Me paksu pakki paberite tegemine muidugi eesmärk on see, et midagi ka reaalselt muutub, kui inimene läheb linnaosasse seal midagi reaalselt muuta. No mis asi see, mis, mis asjad need tehke, selline kokkuvõte, mis asjad need muutunud on? Et selleks hetkeks, kui on viis kuud praeguses hetkes möödunud? Ma saan seda teile praegu väga lühidalt öelda, et selleks hetkeks on need põhimõtted, mis meil praegu välja pakkusime, ellu viidud linna elanik saab selle protsessi tulemusena need teenused, mis tal on linna käest vaja saada mugavalt oma linnaosast kätte. Kas nõmme elanikul sellel hetkel? On alles temal, Nõmme linnaosa. Loomulikult Nõmme on praegu Nõmme, on tulevikus Nõmme Nõmme k kuhugi. Kas seal linnaosa Nõmme linnaosa on alles sellel hetkel? Nõmme linnaosa formaaljuriidiliselt on siis nõme osakond, aga Nõmmega. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Ülekuulatav number kaks Vaher, Ken-Marti Erakond Isamaa ja Res Publica liit alates 2001.-st aastast. Ken-Marti Vaher, kuidas te kommenteerite Tallinna linnavalitsuse kava viia läbi haldusreform nii, Tallinna linnas kaovad ära linnaosad. Haldusreformiks ei saaks ma seda mitte kuidagi nimetada, on see nii-öelda kirvega linnaosade kallale minek? Sellel on väga palju miinuseid ja võib-olla kõige olulisem ja inimese jaoks eelkõige nii-öelda Tallinna põlisasukele kõige tähtsam on loomulikult linnaosade identiteedi ära kaotamine, jaga koguda likvideerimine ju selle otsusega koos. No aga halduskogud, kui seesugused jäävad tegelikult ju alles, neil on lihtsalt uus nimi, nõukogu, nõukogu, nõukodade nõukojad. No see on praegune jutt, et tegelikult kaotatakse nad tänases funktsioonis ära. Ja kõige olulisem ma arvan, mis, mis puudutab igat seaduskuulekad, inimesed, on see selle otsusega linnaosad ära kaotada. Tallinna linn, otseselt õiguka seadus, tänane seadus kohaliku omavalitsuse korraldusel seadus ütleb, et eelarveaasta kestel ei tohi linnaosade pädevustega linnaosavanemate pädevust muuta. Ken-Marti Vaher, Te kindlasti olete nii-öelda kursis sellise sellise väitega ja sellise seisukohavõtuga, et et see Keskerakonna samm Tallinna linnas on no põhimõtteliselt ühe sellise pikema jalgpallimatši järjekordne viigiseisu välja võitlemine selles mõttes, et kui mõned ajad tagasi riigikogu võttis vastu otsuse, mis oluliselt vähendas Keskerakonna mõju kohalike omavalitsuste valimiste veel Tallinnas, tõenäoliselt siis Keskerakond teeb lihtsalt vastusammu ja, ja taastab oma oma endise hiilguse või võtab isegi jupikese juurde rohkem. Raadiokuulajate jaoks väga lihtsalt öeldes võib selle kokku võtta nii, et riigikogu tõesti aasta lõpul eelmise aasta lõpul siis likvideeris ebaõige see mis 2005. aasta valimiste järgselt tuli tekkinud ehk siis 40 protsendi häältega valimistel sai siis üks erakond Tallinnas volikogus. 2009. aasta valimistel see enam võimalik ei ole. Ja nüüd Keskerakond mõtles siis, et üritame veel päästa neid valimisi enda jaoks ja muudame linnaosade kaotamisega kohalikeks valimised 2009. aastal nii-öelda linnapea vali valimiseks, ehkki Edgar Savisaar näiteks linnapeana võiks olla ehk populaarne kõikides linnaosades. Aga ma arvan väga lihtsalt öeldes, et nii Savisaar kui kes lasevad siin märgid väga tugevalt mööda, sellepärast et nad ei arvesta mitme asjaoluga mis ma arvan, et hakkab hoopis nende kahjuks mängima, kui nad tõesti, kui neil tõesti õnnestub, siis üks ringkond ehk siis ülelinnaline üks ringkond moodustada. Need põhimõtteliselt te olete nõus sellega, et nagu palliplatsil on nüüd seis üks üks, kes läheb juhtima, selgub alles sügisestel valimistel. Ma arvan, et palliplatsil ei saa nimetada seadusrikkumist. Seadusrikkumisega on täna tegemist, kui linnaosad kaotatakse ära ja on reaalselt tegemist ka teise seaduserikkumisega ehk siis kohaliku omavalitsuse valimiste seadus ütleb täna ka väga selgelt ja üheselt. Tallinnas valimisringkonnad moodustatakse linnaosade põhiselt ehk siis Tallinnas on kaheksa linnaosa ja 2009. aasta valimistele me peaksime minema selliselt, et Tallinnas on kaheksa valimisringkonda. Selle linnaosade kaotamisega, loomulikult on selle, selle soov on siis moodustada üks valimisringkond, eks sellega reaalselt jällegi ka rikutakse. Nii et ma näen siin väga tõsiseid seaduserikkumisi ja probleeme ka seadustega allumisele. Ma arvan, et selles osas ei ole veel demokraatlikud võimalused, kõik, kõik mitte ammendatud, et takistada säärast seaduserikkumist ühe erakonna poolt. No kuidas see siis nüüd peaks välja nägema, kuidas on võimalik takistada seda, kui Tallinna linnavalitsus läheb oma rada pidi edasi, võtab vastu selle otsuse, et linnaosad, Mäkaat, ütleme, tekivad linnaosakonnad, linnavalitsuse osakonnad, siis, siis kui seadus käseb teha teistmoodi, siis mis on nüüd see, see tee, kuidas siis seda takistada või kuidas leida siin kompromiss? Romet otsused tuleb langetada linnavolikogul sügisel ja, ja kindlasti puudutab see ka kohalikke valimiskomisjone, kes peavad siis lõplikult otsustama, et mis siis saab, kui linnaosad kaotatakse ära. Aga seadus ütleb ühemõtteliselt, et valimisringkonnad Tallinnas moodustatakse linnaosade kaupa ja Tallinnas üks linnaosa on üks valimisringkond siis Tallinna kohalik valimismisjoni ja siis edasi ja kõrgemalseisvad valimiskomisjonid peavad siis otsustama, kuidas sellisele selliseid nii-öelda justkui vastu vastuolule reageerida. Ma tahan tuua siia veel ühe kolmanda asjaolu ja see puudutab seda, et Ta on niivõrd hilja ehk siis ütleme niivõrd vähese aja jooksul enne kohalikke valimisi oluliste muudatuste tegemine kaasa muudatusi ka valimiskorra Nad ei ole kindlasti see on praegu Tallinna silma kiretsemine Ken-Marti Vaher, sellepärast et kas te tahate väita siis, et aasta lõpus tehtud otsus Tallinna linnavolikogu suurendamise osas annab tõesti piisava aja inimestel nii-öelda uue korra kohandada need paar kuud, mis seal vahepeal on, ei ole ju eriti märg. Me praegu räägime sellest, et linnaosade kaotamisega tuuakse luuakse tegelikult olukord, kus Murgus seadust rikutakse. Kui parlament riigikogu tasemel otsuse, millega kaotatakse ära ebaõiglus, valimisseaduse, siis see on parlamendi tahe. Ja teatavasti seaduses on ülimuslikud ja täitmiseks kohustuslikud kõigile, nii et ma arvan, et see vaidlus tõenäoliselt nende algatustega kindlasti ei lõpe. Ja Ma tahaksin pigem rõhutada võib-olla inimestele seda tulles tagasi oma jutu algusesse, et linnaosade identiteedi kaitsmine on ma arvan, et üks asi, mida, mida iga Tallinn peab endale oluliseks Isamaa ja Res Publica Liit peab sellest oluliseks, seisneb. Ken-Marti Vaher üks väga emotsionaalne küsimusest lihtsalt lõpetuseks. Vahetevahel sellele olukorrale, mis praegu Tallinna ja Toompeavahelises võimuvõitluses ei näi, nii et, et tegelikult need, kes on rakendanud oma energia riigi juhtimisele, on lihtsalt töö Tallinnas ja töö tallinlastega unarusse jätnud. Sellepärast et kui vaadata, kes on need poliitikud, kes räägivad nende protsesside kohta, mis käivad Eesti suurimas omavalitsuses, siis neid B-kategooria poliitikutele on väga raske nimetada, sest et nad ei küüni vaevalt CVT klassiga. Ma ei tahaks sellist lahterdas küll inimeste osas teha, aga. Siis on väga lugupeetud inimesed, aga mõjujõudu parteidest. See otsus, mida te, mida te praegu kritiseerisid langetatud riigikohtu poolt, ehk siis nagu te mäletate vahetult 2005. aasta eel langetatud riigikohus otsuse, et näiteks parlamendi liikmed ei või olla sarnaselt Tallinna linnavolikogu või muude kohalike omavalitsuste volikogu liikmed Liiguvad kindlasti mitte ka kursis nende küsimustega kaasa, mõtlen, mis võimeline, avalikkuse ees ei keela riigikohus küll olla mitte kellelgi. Kindlasti mitte, ma arvan, et need inimesed teevad oma tööd samasuguse pühendumusega ja mina küll ei kritiseeriks seda, et nad võib-olla ei ole mõnedele inimestele oma otsustes ei tundu nii kindlad kui võib-olla kogenenud poliitikud, aga kohalikul tasandil üldiselt ongi see õige koht, kus reaalselt tulevad peale ka igasse erakonda uued ja värsked näod kes alles koguvad nii kogemust kui ka kui ka sõda oskuste, teadmiste poliitikas kaasa lüüa. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Tunnistaja number üks Saarts Tõnis amet Tallinna Ülikooli riigiteaduste osakonna politoloogia lektor. Tõnis Saarts, mis te arvate, mis on selle Keskerakond? Kuna linnavalitsuse mõtte taga, et ära kaotada Tallinnas linnaosad No ilmselt tuleb põhilisi kaalutlusi ikkagi otsida tegelikult eelseisvatest valimistest, et seal tegelikult need põhipõhjused on. Sellepärast et tegelikult ikkagi selle reformi eesmärgiks on teha ringi valimissüsteem Tallinnas ja tekitada üks ülelinnaline ringkond. Et see on tegelikult see, mille pärast seda reformi on ka ette võetud. Et kui siin räägitakse sellest, et on kärpimine siis tegelikult, kui nii väga oleks soovitud tõesti kärpida, siis parem oleks see välja käidud mingisugused suuremad kärped kavaga ja seda asja ka rohkem nagu põhjendatud. Toomas Vitsut ei suutnud kirjeldada, kuskohast nii-öelda see kokkuhoid tuleb, ta küll ütles seda, et kuus protsenti valitsemiskuludest hoitakse selle kaudu kokku, aga kuskohast, seda ta ei osanud tegelikult. No ilmselt ei ole siiamaani väga selget pilti sellest, et mida see reform endast kujutama hakkab. See on selles mõttes läbi läbinähtav, et, et tegelikult ikkagi selle eesmärk on, on miski, miski muu. Ja praegu need põhjendused, mis, mis on toodud minu meelest see ei ole väga-väga tugevad, et et välja tuua just just just või vähemalt meid uskuma panna neid, neid, neid põhjendusi, mida nemad toovad. Ühesõnaga, põhimõtteliselt selle reformikava eesmärk on see, et Edgar Savisaar saaks tulevastel kohalike omavalitsuste valimistel enam mitte 19000 häält nagu ta sai vist eelmine kord, vaid näiteks juba 40000 häält. Jah, muidugi, kui küünilised, et võtta, siis võib ka niiviisi öelda, aga, aga tegelikult me ei tea, milline on reaalne valimissituatsioon. Nii et kui me praegu siin räägitakse sellest, et see toob kindlasti Keskerakonna võidu. See ei pruugi täiesti kindel olla, et väga paljuski olevatesti valimissituatsioonist, kuidas need asjad kujunevad. Nii et selles mõttes siin praegu mitut varem ennustuste tegemine, see oleks liiga varajane. No meil on muidugi selles mõttes kõigil keeruline, kuna linnavalitsusele eneselegi ei ole veel praegu väga täpselt seda haldusreformi kava olemas, seda hakatakse alges koostama, ehkki linnakodanikud oma jah või ei, peavad ütlema ära juba uue nädala alguses ka küsimust hennast, millele nad ütlevad jah või ei, veel ei ole ja tõenäoliselt see jõuab alles esmaspäeval siis Tõnis mis tegelikult nii-öelda selle informatsiooni põhjal, mis meil on olemas, mida võib öelda, et mis tegelikult muutub, kas asjad lähevad kuidagi läbipaistvamaks selle osas, mismoodi nii-öelda linna erinevaid piirkondi valitsema hakatakse? No tahaks loota, aga samal ajal noh, siin on mitmeid aspekte seoses selle reformiga. Et ühtaegu muidugi kindlasti praegune opositsioon Tallinnas pingutab ka ülanäidata, linnaosa linnaosade võim on nagu väga oluline ja ja linnaosad mängivad ninapoliitikas väga olulist rolli, halduskogud on väga olulised ja nii edasi, et tegelikult ju see niiviisi ei ole. Et linnaosade halduskogude volitused on ikkagi väga piiratud, et nad tegelikult on nõuandvad organid ja tegelik poliitika kujundamine ikkagi käib keskuses. Nii et tegelikult ega tava tallinlase jaoks linnaosade kaotamine minu hinnangul küll mingisugust väga suurt muutust ei too välja arvatud võib-olla tõesti ainult see, et, et niisugune linnaosa identiteet kaob ära, et ma olen näiteks Mustamäe elanik ja, ja ma tean, et mul on siin musta linnaosa vanem mingid konkreetsed inimesed, keda kohalik kogukond teab, et, et see on võib-olla tõesti ainuke, ainuke suurem kaotus aga, aga mingisugused mingisugust tohutut dramaatilist muutust küll ei too. No mille tulemus see praegu on Tallinnal nii kiire hakkas selle haldusreformiga? Härra Vitsutada saates ütleb loomulikult, et põhjus on eelmise aasta viimase kvartali majanduslangus teadaolev number 10 protsenti siis noh, tegelikult see plaan käidi välja palju varem seda väga tõsiseks põhjuseks pidada ei saa, mis tegelikult nii-öelda vastureaktsioon süsteemis tingis selle, et Tallinnasse protsess algas. Siin tuleb nüüd tulla algusesse tegelikult ja see asi sai alguse õiguskantsleri soovitustest. Ja õiguskantsler tõi välja selle, et Tallinna valimissüsteem ei tappa proportsionaalset esid. Et teatud linnaosadel, nagu näiteks Pirita nõmme, nende elanike häältele on tunduvalt suurem kaal kui näiteks Lasnamäe elanikele. Noh, see tähendab seda, et neil väiksemate linnaosade linnaosad on nagu üleesindatud volikogus. Ja see argumentatsioon oli tugev selles mõttes. Nüüd järgmine samm oli ju see, et see ei meeldinud praegusele Tallinna opositsioonile praegustele koalitsioonierakondadele Toompeal kes tegelikult kasutasid seda võimalust akent, mida see õiguskantsleri soovitus andis ja hakkasid muutma valimis valimiskorda ja muutsid seda tegelikult mõlemad proportsionaalse maks, aga tegelikult ikkagi rohkem enda kasuks poisutati ju täiesti kunstlikult volikogu kohtuda. Arvo ilma erilise argumentatsiooniga juurde said kohad just need linnaosad, kus näiteks paremerakondadel oleks paremad eduvõimalused ja kusjuures eelnõu tehti niivõrd sama kiiresti sama küüniliselt, ilma igasuguse avaliku diskussiooni. Nii et siin minu meelest nii koalitsioonierakondade kui Keskerakonna käitumine oma küünilisuse astmelt ja, ja nagu sellelt poliitiliselt kultuurituselt on absoluutselt võrreldav. Nii et siin on ühesõnaga lihtsalt nii-öelda jalgpallimäng, et praegu on pall Keskerakonna käes, kes üritab seda siis õigesti taastuda. Ja tegelikult me peamegi vaatama seda praegu toimuvad tegelikult Keskerakonna niisuguse vastureaktsioonina sellepärast et kui me võtame need Keskerakonna positsiooni sisuliselt teised erakonnad tegid neile kambaka eks ole, sisuliselt muutsid valimisseadust enda kasuks ja nende kahjuks. Ja, ja loomulikult see keskerakonnale ei meeldi. Ja, ja see on noh arvestades nagu poliitilise võitluse situatsiooni, noh, see oli väga loogiline käik, hakata nüüd ise kuidagi olukorda parandama või või, või püüda niiviisi teha, et ikkagi noh, nad ei jääks, jääks kehvemasse seisu. Et see kõik oleks olemata olnud, kui seda esimest muutust ei oleks olnud. Tõnis Saarts, võib-olla me saame teada esmaspäeval, millisele küsimusele linna elanikena peame vastama. Kui linnavalitsus sellise küsitluse siiski kavatseb läbi viia, siis mis võiks olla see linnaelanike arv, sellest umbes 400-st 1000-st tallinlasest, kes peaks vastuse andma, et seda saaks pidada legitiimseks otsuseks või legitiimseks selliseks aluseks, mille põhjal linnavalitsus saaks otsustaja? No kui me nimetame seda referendumiks siis referendumitel on muidugi erinevad erinevad osavõtu määravad, et enamustes riikides on isegi niiviisi, et referendumil peab osalema vähemalt 50 protsenti. Et see oleks, oleks legitiimne kohalikel referendumitel, noh mõnikord on, on ka väiksemad nõuded, aga ma arvan, et kui see oleks nüüd tõesti tahetakse argumenteerida, siis on kaalukas ja esinduslik linnaelanike arvamus, siis ma arvan, et see osavõtu protsent peaks kindlasti olema suhteliselt kõrge, kindlasti mitte mingisugune, on kaks, kolm protsenti. Ülekuulamise toimik number 96 Tallinna linnaosade kaotamisest toimik avatud uurimine jätkub. Ülekuulamine.