Tere, head raadiokuulajad, nagu te saate avaloost aimatagi võite, on jõuluhullus täies hoos ja imbunud vaikselt ka raadiosse ning saatejuhte nakatanud, kuidas täpselt kuulete, kohe algab reisipalavik ja mina olen Ingrid Peek. Igastahes vaata, ma olen andnud natukene sõna meie lennunõunik Krister kivile, kes teab lendamisest kõike ja omad oleme siin lahkelt meie kõigiga jagas, millest ma loodan, et ränduritele on oma reiside planeerimisel ka abi olnud. Tere, Krister. Kuna Krister on üks sinu lemmikkirjutajaid ja üks parimaid siis kutsusin ta täna endaga stuudiosse terveks saateks, et koos läbi maailma marssida ja uurida, kuidas mujal jõule peetakse. Nimelt kulgeb tänane reisipalavik tavapärasest natuke erinevas rütmis. Loomulikult kuulame kõikvõimalikke erinevaid jõululaule, nii et ärge ära ehmatage, need on pärit Eestist ja mujalt maailmast. Räägime erinevatest jõulukommetest laias maailmas. Piilume Kristeri uue reisiraamatu muide väga Vembukas nimi imekaante vahele ja jagame teiega oma jõuluelamusi ning arutleme niisama ka maailmarännakute teemadel. Krister, millised paigad maailmas sulle seostuvad jõuludega? Ma arvan, et põhikonkurents on Gröönimaa ja Lapimaa vahel ja siis loomulikult ka Betlem apelleerida kindlasti paljude inimeste hinges jõul oma tiitlile. Oled ise käinud mõnes neist? Kas tõesti isegi mitte lappimaalsen siinsamas võimalus näha, kuidas jõuluvana jõulupukki möllab oma jõulumoori? Ma ei tea, kas sa panid tähele, hiljuti võis lugeda väga kelmikad uudist pahandusest jõulumaal, kus keegi inglise pereisa, kes oli oma lastega koos sõitnud lapimaale, lootes sealt eest leida avarad valged väljad ja pühaliku jõulumeeleolu sattus kaklusse jõuluvanaga ja päkapiku ka, sest lund ei olnud selle asemel mudane plats metsikud sabad. Ja kõige lõpuks laps tabas jõuluvana väljas, vaja nurga taga suitsu tegemas. See usaldab usatud täiesti. Kas meenub Sul veel mingeid markantseid? Jõuluhäppeninge vist ei ole päris traditsioonilised. No ei ole jälginud pingsalt seda, mis juhtub Lapimaal. Mina näiteks olen kunagi kirjutanud jõuluvanale lapimaale ja ta isegi vastas mulle ühe fantastiliselt hästi kujundatud prinditud Brusüüriga, nii et see oli näiteks minu selline lapsepõlve kontakt jõuluvanaga ja teine kontakte, mis mulle ellu sööbinud on see, kui meil oli maal mingi jõulupidu, ma arvan, ma olin kuskil noh, võib-olla mingi kuue, seitsme kaheksa aastane, ootasime, kuusk oli ehitud, kõik tuba oli kõikvõimalike jõulusöökide lõhnasid täis ta tule, hääleta tuleb, arstide tuleb, jõuluvana juba, kõik rääkisid, kuulsite, on teel on veel. Saabus mingisugune onkel külast, kes olid täiesti täi täheli, vanaisa, mingi triibuline, noh, rohelise musta sinise triibuline hommikumantel mingisugune takulõual see kõik kokku, noh. Kuidas ma ütlen, oli minu väike jõulusokk, et ma sain aru, et ahah, et jõuluvanaga sellel ajal seal midagi pistmist ei ole. Jah, et ma kuidagi siis ma hakkasin kahtlema, et vaata, miks seekord nii, sealt edasi ma muutsin väga skeptiliseks, ehkki ma lasin päkapikkudel käia kauem. Arvasid, et ma usun neid, sest et pärast ema selliste väikeste salapeidikute avastamisest esikus paiknevate mantlite taskutest, mis ei täis mandariine. Mul tekkis küsimus, et kas päkapikud ikkagi eksisteerivad. Jah, jah, sest mina ilmselt ei seda lihtsalt ära teeninud sest ma ei olnud kõige parem laps. Kuna me täna selliseid veid kiiksuga jõululaule kuulame, nagu näiteks avaloona kõlanud South parki kogumikult mister hängi Kristmeskollekssen lugu mille pealkirjade kuulsite laulu refräänis, siis järgmiseks võiks kaifida legendaarse Kodumaise šokkari onu Bella laulu aisakell ning seejärel asume Kristeriga kondama mööda maailma erinevaid jõulupidusid. Leina meelde küll. Üleluu magedad olla mäda, punanina sõidab meile, toome. Toome ema tuleb ja ta on purjus. Ruume lageda taarub siiapoole ta joonlaud kristalljalad vendades ja klaasida koore ja tarvis kuulda zoomi. Aidaa. Kui ma hõikan selle laulu peale meri gorituma, so siis minu kohutava häälduse tõttu ta ilmselt ei saakski aru, et see on häid jõule jaapanipäraselt. Kuna Jaapanis on peamised religioonid budism ja shinto, siis jõulud on seal pigem kommertssündmus, mis keskendub pidustustele kinkidele, näiteks on seal perekonnaringis komme, et vanemad teevad lastele kinke, lapsed vanematele aga mitte. Ja seda sellepärast, et ainult jõuluvana ehk Santa toob kinke ja sellest hetkest, kui lapsed enam jõuluvana jõsu lõpuke, nende kingi saamine. Ja Christian, muide ühe laheda fakti leidsin veel Jaapani kohta, on see, et Jaapanis on vallalistele naistele äärmiselt oluline endale jõuluõhtuks leida mõni meeldiv härra, kellega õhtut koos veeta, sest et jõuluõhtu sellise püha, üksinda veetmine on isegi taunitav, et noh, oluline, et see õhtu oleks võimalikult romantiline, ma ei tea sinna midagi seotud vanatüdrukuks jäämise ohuga, et kui sa seda jõuluõhtut ikka üksi veedad, no kes sind järgimegi osta tahab? See on ka aasta kõige pikem öö. Jah ja mida tegelikult tuleks tõesti maksimaalselt ära kasutada. Rääkides jõulutraditsioonidest, Idamaal, teadsa Krister veel midagi põnevat, kuidas Aasias jõuludega ümber käiakse? Ausalt öeldes Aasia koha pealt ei tea, aga ma lugesin hiljuti, et Rumeenias süüakse jõulude ajal täidetud kapsast. No see on küll väga hea teada, kui me räägime jõuludest idamaades. Okei, kui sa juba sellise kinda mulle heitsid täidetud kapsas siis mida süüakse tšehhist? Ma arvan, et tšehhid söövad midagi esteetilisemat, kui täidetud kapsas. Kalasuppi mis mulle tundus, ausalt öeldes üllatav, sest et noh samas, miks mitte jõuluajal kalasuppi süüa, aga sellest veel veda pluss kartulisalatit. Aga kui tulles tagasi nüüd jõulude juurde Hiinas, Jaapanis, Koreas, siis Nemad, kes on võtnud jõulud üle Läänemaailmalt, armastavad väga samasuguseid asju, et ikkagi päkapikud käivad, toovad sokkidesse kõikvõimalikku nodi, käib mingi jõuluvanalaadne tegelane kingites jagamas ehitakse tube, maju kõigile, pannakse lampe, laternaid ja muid jubinaid, süüakse rikkalike piduslike, nauditakse sellega kaasnevaid vabu päevi. Et mulle meeldis see, et jõuluvana kutsutakse Koreas jõuluvanaisaks sanda rapoithi. Krister, kas, mis sa arvad, kas Santa härra potsi käib ka Põhja-Korea lastel külas? Muide, sisetunde ja interneti põhjal kaldun arvama, et ei käi minu meelest. Põhja-Korea on üks väheseid maid maailmas, kus jõulude tähistamine keelatud. Samuti nagu ka näiteks on jõulud keelatud Saudi Araabias ja nagu ma olen kuulnud on keelatud osta ka jõulupuud, et juba see on piisav üleastumine karistuse saamiseks, tead ka, millega need karistajad. Ma arvan, et jah, ma kardan, et see on väga valus. Aga kui me täna siin nii palju jõuludest räägime, siis loomulikult me kõik tahame, et Santa härra potsi, meie kingikoti midagi lahedat poetakse, mis saaks olla lahedam kui üks mõnus raamat ja raadiokuulajad. Krister Kivi, meie saate lennunõunik on hakkama saanud suurepärase šedöövrid, mille peale ta praegu siin juba silmi pööritab. Kellele siis ei meeldiks, kui teda ülistatakse, aga lubage mul seda palun teha. Nimelt Sa võid olla küll tagasihoidlik, aga on suur rõõm, et sa oled kirjutanud raamatu seitsmest maailmaimest ehk siis seitsmest tänapäeva maailmaimest. Mida sa siis oma ümbermaailma reisi ja ma ei tea, mis rännakute käigus käisid uudistamas. Et millised on need seitse tänapäeva maailmaimet. Nagu selgus mitmeaastase hääletuse tulemusena maailma inimesed valisid endale seitsmeks uueks maailmaimeks Colosseumi mis asub Roomas, kus peetakse jõule Petra asukohaga Jordaanias, Tadžikistan või Indias suure Hiina müüri Hiinas, Šveitsi Nizza, Mehhikos Mochi Rovus ja Kristuse kuju. Rios, kus peetakse samuti ei ole. Ma ei ole küll päris kindel, mismoodi Kristuse kuju sinna siis pääses, aga. Hea lobitöö ja ma arvan, mingite hääletusmasinad, see jääb mulle ausalt öeldes natuke. Milline ime sulle endale kõige rohkem muljet avaldas või mõjus ja miks? Tegelikult matši, sest sinna saamine on niivõrd keeruline. Ülejäänud imede puhul see ei võta lähimast lennujaamast üle üle mõne tunni siis matšibitchius jõudmiseks tuleb kõigepealt osta rongipiletid, mis on kõige kriitilisem faas. Sest neid ainuke viis, kuidas saada matšibitsioni hange, rang. Ja, ja seetõttu võib rongifirma teha, mida heaks arvab ja tõsta hindasid nii kõrgele kui soovib. Kusjuures mõnetunnise sõidu eest on võimalik maksta 300 dollarit ühe suuna kohta, nii et piletid on ikka väga kallid. See on küll kõige kallim rang. Ja lihtsalt, kui ostmine jätta viimasele hetkele, siis ei ole kohti enam saadaval. Logistiliselt see siis sisaldab lisaks liimakus lennupiletile siis rongi otsa, kus kast akvas Kalientest nimelisse linnakesse, kust on võimalik bussiga sõita matšibitsioni. Milline see matšubitsu tänasel päeval on kast heleturistide poolt ärat rööbas kommertstehtud või on ta kuidagi kenasti säilinud? Minu meelest on seal ka teatud piir, kui palju inimesi sinna päevas sisse lastakse või vähemasti osadesse kohtadesse näiteks vaena bitch mäele, mis on matšibitš ju fotodel alati Hendrik selline mõnus roheline mägi, sinna lastakse iga päev ainult 400 inimest. Nii et Mäele tõhusa saavad katsetada ainult need, kes on hommikul piisavalt vara kohal. Mis kell seal ukse taga luuramas peaks olema? Minu meelest seitsmest ja võib-olla isegi kuuest aga kahtlemata loodus on seal absoluutselt fantastiline. Isegi kui hommikul võib olla väga paks udu, paksud pilved ja see, kuidas käed hakkavad, siis, kui udu hajub. Lõpuks päev progresseerub, kuidas udu hajub ja kuidas need mäed hakkavad välja paistma, see on väga lummav. Vaatrilt. Matziubitsioon siis yks tänapäeva uuest, noh, mis seal nii väga uued on, aga tänapäevase arvestuse järgi üks seitsmest maailmaimest millest Krister Kivi oma uues raamatus ime kirjutab ja kallid kuulajad. Loomulikult saab üks õnnelik teist ka Kristeri raamatu omanikuks, kus on siis autori autogramm ja selleks ei ole teil mitte midagi rasket vaja teha. Reisipalaviku foorumisse raadio kahe kodukal aadressil www R2. Ee kaldkriips reisipalavik ja kirjutage sinna lihtsalt, miks ja milline oli teie selle aasta reisipalavik Q seeria lemmiksaade ja saatekülaline. Ja pange juurde ka oma meiliaadress, siis ma saan subjektiivselt omal vabal valikul teie kirjutiste seast ühe õnneliku välja valida ja teid Kristeri raamatuga rõõmustada. Ma võin, ei, ei, võin loosida, aga ma lootsin lihtsalt seda, et kes kõige lahedamat kirjutab, miks talle keegi, kas külaline või milline saade, ehk siis kõige parema põhjenduse, miks kellelegi miski meeldis. Sest et kuulajatepoolne tagasiside on alati väga tore. Aga me räägime täna maailmaimedest, veel räägime varsti veel jõuludest. Ja praegu kuuleme väga meeleoluka loo sellest, kuidas peab oma jõule kojamees. On luud ja labidas on luud ja labidas on luud ja labidas tuleb lumest puhtaks rookida. On luud ja labidas on uudia, labidas on luud ja labidas, jää tuleb trepist lahti pookida. Ja nii ma soovin teil rõõmsaid jõule puhtaks teeb, soovime rõõmsaid jõule. Anveltil soovime rõõmsaid jõule ja eelmise jõusa. Ikka soovin teile rõõmsaid jõule. Oibulistan viivad rõõmsaid jõule. Rõõmsaid jõule, pea, isad. Allata on luud ja labidas. On luud ja labidas. On luud elatas, veel drive'i koda tuleb. Ei ta. On luud ja labidas. Luud ja labidas on luud ja labidas. Need taevaluugid tuleks rida. Ja nii ma soovin teil rõõmsaid jõule puhtaks leheks soovime rõõmsaid jõule. Alleni soovib rõõmsaid jõule, jäätise koju saab. Ikka soovin teile rõõmsaid jõule. Võimustan hiivas rõõmsaid jõule, kui te oma rõõmsaid jõule pealisal aidata. On luud ja labidas on luud ja labidas. On luud ja labidas kui soo võiv soola. Lisa. On luud ja labidas on Tuudia labidas. On luud ja labidas. Kui aega jääb, poetan pisara. Ja nii ma soovin teil rõõmsaid jõule puhtaks, Peetson rõõmsaid elule on. Soovin rõõmsaid jõule Hollandi ja. Ikka soovin teile rõõmsaid jõule. Ostan liivas rõõmsaid jõule, kui kuraatorid rõõmsaid jõule. Pealadu. On luud ja labidas on luud ja labidas. On luud ja labidas, aega jääb. Läänemaailmas on jõulud väga tähtsad, tänaseks on aga Hardesse pühast Jeesuse sünnipäeva tähistamisest saanud stressirohke osturalli ja müügile keskendunud kommertssündmus sest inimesed tahavad ja aasta lõpuks osta kõike, millel on peal silti jõulukleebitud. Talvist pööripäeva on alati tähistanud ka paganausulised või täiesti uskmatud. Kes pidustustega aasta pimedaima ajaga kaasnevat depressiooni natuke leevendada on püüdnud. Aga arvatavasti kuskil üheksateistkümnendad sajandil imbus jõulukommetesse keegi salapärane kinke toov sõbralik vana mees, Santa Claus. Krister mainisid enne mulle eetriväliselt, et sa tead ka veel mingisuguseid Santasid. Ei, ma just hakkasin mõtlema, et mis. Peaks saama alles? 19.-st sajandist, aga enne seda ma ei tea, siis lihtsalt vist söödi ja joodi ja pidutseti. Ma lugesin, et Inglismaal oli keskajal populaarne jõulumäng, kus inimesel seoti silmad kinni ja siis keegi lõi teda ja ta pidi ära arvama, kes seal Igatahes see info oli väga masendav, et kink hakkas saama nii hilja, inimkond. Aga üldse, miks Santa Claus või miks ta mees jah, et minu meelest see on täielik karjuv ebaõiglus, sest enamasti naised peavad palju paremini, mida teised inimesed tahavad saada, kaasa arvatud kingiks. Eks naised on palju detaili, tundlikumad ka kingituste osas, nad hoolitakse sellest, et kõigil oleks kõik kingid olemas. Ega nad iganes ajaks samale fanta käiv külvav korstnas mingid pakid sisse kärutav, rallib oma põhjapõtradega edasi. Just aga hoiad Santa käes? Jah, nüüd võib loota inted, jõulumoor pööramsanda kaela, sinnapoole, kuhu vaja. Mis lahedaid jõulukombeid Euroopast. Lugesin soomlaste jõululaua kohta ja mulle avaldas väga muljet see, kui erinev on nende jõulusöömaaeg. Me jaamast ei mingeid verivorste mingit seapraadi eemal isegi mulje, vaid selle asemel söövad nad maksapasteeti. Ja samuti söövad soomlased rosoljet. Ja karjala pirukaid ja ikkagi nad söövad ka poro ehk põhjapõdrapraadi vähemalt Põhja-Soomes kyll. Sellesama põhjapõdra, kellega, kellega eelmine aasta lendas Jah, see on küll tõesti groteskne, natukene sama armastus, klõpsake, kes on sulle poetanud selle vedanud seda paksu vanamees, kes sulle kingiks korstnat sisse poetab, siis järgmisel päeval või isegi samal õhtul juba serveeritakse Soome jõululaual ja peale juuakse kisselli ja jõuluõlut nagu tegelikult iseenesest on see jah, natuke. Selle võiks Eestile võtta. Minu meelest meil ei ole, see on ju väga mõnus, kes selgus on ploomid ja rosinad mustikad, viigimarjad minu meelest. Et mida võiks eesti jõululauale veel võtta erinevate maade kultuuridest? Noh, minu meelest võiks näiteks rootsist võtta verd klimpa siis on apelsinikooretükkidega rukkileib, mis tähendab mulle küll väga isuäratav, noh, ja muidugi ma ei hakka, ehkki ma üldse prantsuse jõululauast sageli kuule, see on fantastiline. Prantslased maiustavad jõuluõhtul austrite fuakra treppide suitsulõhe erinevate juustega ja naudivad sinna juurde šampanjat või mõnda head veini. Sel ajal, kui eestlased ajavad sisse sealiha, keedukartulid määrivad peale leivakäntsaka, et okei Seal seetõttu nad saavad endale lubada selliseid ekstravagantseid, no näiteks kaunistavad oma hoovis viigi puusid, mida meil siin lihtsalt ei Casanedame puu maha raiuma, sisse lohistama. Jah, see on üldse lahe, kuidas jõulud ilmnevad kohtades, kus tegelikult on täielik suvi, et ka näiteks Austraalia ja Uus-Meremaa seal on ju jõulu rajal põhimõtteliselt ranna kõrghooaeg, et inimesed käivad geenides rannas ringi, päkapikumütsid peas, tänaval on ehitud jõulukuused, päike lõõskas ja. Ma arvan, et ega seda vahelist teistmoodi ei saa. Mulle saatis just minu hea tuttav. Sirje Jõgi saatis mulle väikse loo sellest, mismoodi tähistatakse Austraalias jõulusid ja märkasin siin, et nad söövad kalkunit. Tänane asjadega ei ole õhtul ja nagu kirjutab Sirje külma šampust, joome parema meelega kui paksu magusat munajooki. Sama pudinguga helistanud lumise välimusega pavlova maasikatega. Mina alles hiljuti avastasin Paulos on tõesti fantastiline. Nagu raadiokuulaja aru saab, siis stuudio kaks äärmiselt näljast inimest, kes ei ole veel oma hapukapsanormi kätte saanud. Nii et jõululaudade käsitlemine üle kogu maailma põhjustab meile rohkem elevust kui kõikvõimalikud eksootilised jõulukombed ja jõulukingid. Mis võiks olla eksootiline jõulukink, mida sina tahaksid saada? Mina olen maha matnud, igasugused lootused tuleb jõulukinke, see aasta. Miks seoses raske? Korda seda majanduslanguse mantrat, seda see juba liig, mis liig. Ma loodan, et uuest aastast inimeste sõna kaotatakse nii-öelda massikäibes. Ma kuulsin eile, et ühes tuntud telekanalis on töötajatel tänavu oodata kahte sorti jõulukinke, on juba teada, et osad töötajad saavad CD. CD-sid on ainult loetud arv parimate jõululauludega, siis teised töötajad saavad küünla. Kuulas muusikat tegi vahepeal jah, kuulame, mis, mis sa tahad kuulata, kas sa tahad näiteks kuulata klassikaliste jõululaulu, oota, annen, paun hoopis ärksamad käsitluses. Sõidab ta jõulukri. Iisak kutsub kuulama ja üleaisakella. Helin teeb. Elina. Sa ei söö, ei maga, ei? Oota. Keegi. On? Ja ma ei saa kella. Ei. Saa elada. Kõrval. See. On see. Nii võtame. On siin? Noobel härrasmees sellise elegantse maneeriga oli loomulikult Mart Sander, kes laulis meile džungel veel rokist. Aga Iisraelis näiteks mingit erilist Jingle Bell Rocki kuulda ei ole, sest seal jõule ei tähistata. Seljas peetakse piss Hannukat ehk tõlkes tulede festivali või siis ka võiks seda nimetada ka pühendumise pühaks, mis kestab kaheksa õhtut järjest ja on liikuv püha, jääb tavaliselt kuhugi detsembrikuusse. Igal õhtul süüdatakse spetsiaalsel alusel üks küünal, kuni lõpuks küllap kaheksat tuld. Ja mis siis edasi saab, Krister? Kas sa oled kunagi Annuka pidustuses osalenud või? Ma arvan, et ma jõuan seda veel teha. Ma olen sabati ajal käinud Iisraelis, see on tunduvalt lihtsam, sest see juhtub, eks ole, igal laupäeval. Kuidas see toimub. Üldiselt see toimub niimoodi, et inimesed lõpetavad töö tegemise, mis on väga mõistlik reede õhtul peale seda, kui päike loojub ja siis nad kannavad sabati rõivaid ja laulavad sabati laule ja söövad sabati sekka. Mahannuke kohta ei oska öelda, kas avatan väga terve idee, sest lihtsalt ühel päeval nädalas inimesed ei tööta lähedastega koos, minu meelest see on väga mõistlik kontseptsioon. Aga mis puutub pannukasse, siis nii palju, kui ma olen lugenud kaks peamist legendi, selle püha taga sest üks on selline rõõmsameelsem ja räägib sellest, kuidas õli Jeruusalemma templis, millest oleks pidanud jätkuma õlilambis ainult üheks päevaks, põles imelisel kombel kaheksandaks, järjest. Teine legend, mis on tonaalsuselt veidike nukram, räägib meile naisest nimega Hannah ja tema seitsmest pojast, kes kõik piinati surnuks. Jah, eks jõuluga kaasnev ilu ja võlu. Ja kui sa siin mainisid jälle naist, siis vahepeal ma uurisin välja seda ikkagi on olemas üks jõulueit ja enne jõulueitan Itaalias laperphara. Ja kas sina ei rääkinud mulle midagi selle kohta tema fantastilise Nõgis tehtud meikappi? Minu meelest see jõuludaam, kes jõulude ajal Ei ole ta minu meelest, ta nimi on lapephana, teda tuntakse üldiselt kui vana koledat naist kirjeldatakse isegi leidsin internetist piltide, meenutab väga klassikalist nõida, sest ta sõidab siin ringi. Tal on kongus, nina, halb näonahk ja sõidab ringi luuaga. Ja need legendid, mis lapephana kohta ringi liiguvad, on samuti sünged. Sest ühe legendi kohaselt lapephana oli kena daam Iisraelis, kes kohtus kolme targaga, kes läksid parasjagu otsima ja vastsündinud last. Ja nad kutsusid lapefanad, kes pakkus neile öömaja lahkelt endaga kaasa. Aga lapephana ütles, et ta on väga hõivatud pidamistöödega ja ei saa seetõttu tulla. Hiljem ta mõistis tehtud, tehtud viga ja seetõttu ta otsib kuni tänaseni taevani Jeesus-last taga ja lihtsalt seletada, seletab ka seda, miks ta külastab lapsi väga aktiivselt, evib neile kinke halbadele, lastele söetükke. Teine legend. Ma ei tea, kas tulevad sellised kohutavad lood. Ütleb meile. Ta oli väga tavaline naine, kes kaotas lapse, kes talle oli kallis. Ja peale seda läks naine hulluks. Ja kuuldes, et Jeesus on sündinud läks ta välja ja otsima kindla ideega, et Jeesus on tema poeg. Ja kui ta kohtus Jeesusega, andis ta Jeesusele ülakingi, lootes teda teha õnnelikuks ja vägi ees, kes oli sündinud, rõõmustas selle üle ja andis lappe sõnale omakorda kingiks võimaluse olla kõigi Itaalia lasteaiaema selline ema, kes toob neile kinke. Jõulude paiku. Ja esimest korda. Ta läks. Kristel, sina ju ka luuletajad, kas sul on mõni luuletus, mida sa näiteks esitad jõulude ajal või oled sa äkki kohe luuletad mõne sellise spetsiaalse jõululuuletuse? Minu meelest see on kohutav komme, kui inimesed peavad lugema jõulude ajal luuletusi ja taidlema ja esinema väikeste lauludega ja tantsu etteastetega, et saada kätte kingitusi. Kuidas sulle tundub? Noh, juhul, kui mul on meeles rääkida sellest, et kena kuldne kringel on mu jõulusalmis, mille tuttav ingel tegi ahjus valmis siis on see talutav. Aga kui see ka nii läheb üle juba selleks, et laulame kõik koos, tantsime, teeme riietest. Näiteks mulle ma kujutan ette, et koreas näiteks ei ole sellist piinlikku isetegevust lihtsalt väga suured sokid, kohal on pandud muusikakeskused ja lameekraaniga telekat sisse ja antakse üle ja siis hakatakse koerase. Oled sa ise sattunud jõuluajal kuhugile mõne? Ei ole, ma olen olnud peaaegu alati Eestis. Aga ma nüüd mõtlen, et see aasta tuleb erand, tõsi küll, mitte ma ei taha minna koreasse, aga Singapuris, kus on soe. Ma arvan, et, Et sa säästad ennast sellistest absurdsus? Jah, aga mina ise, las ta siin sellest, et sa saaksid meile rääkida jõuluimede kõrval natuke maailmaimedest ja kui me räägime siin uuest raamatust ime siis ma tahan teada kahe järgmise ime kohta, mis sulle väga imponeerisid. Ja alustame äkki tahhalist Indias, Agras. India kogemuse puhul, ma arvan, see lihtsalt kogu see linn, mis on täitsa hali ümber, see on niivõrd metsikus kontrastis selle imelise valgehoonega, mille ümber on punutud selline igavese armastuse legend, sest Agra on oma räpakas eheduses ja reaalsuses ja see linn ümbritseb seda paleed mausoleumi, mis on oma kata väga ilusas pargis. Sellinne ümbritseb seda nagu mingi. Nonii, indiaani, aga lõppkokkuvõttes loomulikult sitast ei pääse Indias üle ega ümber, seda on lihtsalt igal pool tänavatel kõigil mujal, aga, aga see vastuolu on lihtsalt väga tugev. Aga oli see tõeliselt muljetavaldav, seda on ju ülistatud noh, kõikvõimalikest kunst. Tivormides mulle avaldas kõige rohkem muljet tegelikult üks väga väike detaili, mida võib-olla paljud inimesed ei pane tähelegi. Hääl, mis tekib seal mausoleumi sees, kuhu pidevalt koorivad kümned kümned, kümned inimesed juurde sahinad liiguvad sealpoolhämaruses. Selles hauakambris kuskil enam hauda või surnukeha ei ole. Ja kajad, mis tekivad ja kuidas katked sulavad kokku selliseks üheks võimsaks pidevaks hääleks, mis kumiseb kuskil inimeste peade kohal. See oli nagu, mis võib-olla mulle avaldas rohkem muljet kui see maja, mis on tõepoolest väga-väga ilus. Jõuluteema juurde muidugi perfektselt sobib järgmine maailmaime ehk siis Jeesus Kristuse kuju riieteisioneeras Brasiilias. Nojah, Jeesus, eks ole, see on Ladina-Ameerikas, on Lõuna-Ameerikas, seal on Jeesus, on ikka iga linna, mis tahab linn, linn olla mäenõlval seisab Jeesuse kuju Rio puhul selgelt samuti võib-olla isegi suurem määral, kui, kui see kuju avaldab muljet asukoht sest see asub 700 meetri kõrguse mäe tipus. Mägi asub omakorda keset maailma kõige suuremat linna metsa, mis on üle 30 ruutkilomeetri suur, kus elavad parajad ahvid. Erinevad putukad, troopiline, lopsakas rohelus. Ja omakorda selle kõige ümber on linn. See kõik on linna sees niimoodi, nagu meil on Kadriorg Tallinna keskel, see on lihtsalt hindamatu. Inimesed, inimesed loomulikult teevad, teevad seda, mida, mida inimesed ikka teevad. Kaks peamist asja, mida võib näha karistuse kujul, kusjuures osad inimesed poseerivad karistusena ja teised on siis ennast pikali visanud, et pildistada neid inimesi, kes samuti seisavad käed laiali. Kas see muide mõelnud, et christmas, kustkohast see sõna tuleb seotud karistuse ja mis aga mis on teine pool, mis on karistuse, missa pooldad sa jõulude ajal kirikus käimist? Ma ei tea, minu jaoks on jõulude puhul kõige olulisem nii-öelda ikkagi mõnus õhtusöök koos perega, et ikka võtad rahulikult vanemad ja venna töö lookas laua taha ja räägid juttu, meelel on tore, kõik on nii hea ja õnnelik, lõpuks ometi mingi metsik möll hetkeks vaibunud, saad rahulikult oma perega koos olla, nagu minule otseselt see püha sellise härda Kristuse sünniregi tähistamisena ei ilmnegi, aga sina, kaitse julal kirikut. Ja minu meelest on väga tore, kui inimesed käivad jõulude ajal kirikus. Mulle tundub, et ta on parem käia kirikus kui mošees. Ma arvan, see puudutab, eks ole ka reisimist küllaltki suurel määral, aga kristlased minu teada ei ole õhku lasknud ühtegi hotelli viimasel ajal ja nad ei ole õhku lasknud ühtegi lennukit, samal ajal kui inimesed, kes kasutavad islamit ettekäändena, et teha selliseid tegusid, on olemas, nii et noh, see ongi üsna lihtne põhjendus. Leiad midagi. Toonitavad, et kui keegi käib kirikus ja kui talle seal meeldib Ma ei, ma ei arvanudki taunitav, lihtsalt kesiselt minu isiklikku suhtumist sellesse, et noh, mina ei ole, ma olen käinud muidugi ma olen käinud ja see on ilus. Ja ma üldse olene väga tavaline inimene, et ma võin sellistel härdaretkedel arvatigi suurima rõõmuga pisaraid poetada, kui asi on väga ilus, aga jah, viimastel aastatel sellist spetsiaalset kirikuskäiku ette ei ole võtnud tõesti. Aga ma tuletan selle kiriku jutu lõpetuseks üldse veel raadiokuulajatele, et teil on fantastiline võimalus minu tänase saatekülaliste vestluspartneri. Krister Kivi uus raamat nimega ime võita ja kirjutage palun raadio kahe kodukale reisipalaviku foorumisse aadressil vee ergaks. Ee kaldkriips reisipalavik, et milline selle aasta reisipalavikusaade, milline saatekülaline teile kõige rohkem on meeldinud ja miks ja muidugi te võite ka kirjutada, tsen Krister. Kellele ei meeldiks lennunõunik? Krister Kivi kommentaarid. Käimas on reisipalaviku jõulu eristuudios on Krister Kivi, Ingrid Peek ning me uurime, kuidas tähistatakse jõule mujal maailmas ja räägime ka Kristeri uuest reisiraamatust. Fantastiliselt Pealkirjaga ime Krister või rääkisime enne juba Kristuse kujust täitsa Haalist matsu piitsust, mis on siis kolm tänapäeva uut maailmaime, võtame ette järgmised Hiina müür. Kui suur. See oli Hiina müür oli väga pikk, lõpu polnud näha, loomulikult siin on, võib-olla ei ole nii ilus, kui näiteks täitzmahhaal või? See ongi kummaline. Selline emotsioon, mida võis täheldada tegelikult inimestele meeldib ka täiskasvanud inimestele meeldib kohutavalt võimalik turnida ja ronida kuskil ja Hiina müüri peal, see on võimalik, sest müür läheb üles, siis ta läheb jälle alla, ta veidikene kaldu, seal on oht libastuda, aga mitte väga suur. Nii et on samal ajal, ta on selline nagu portlik atraktsioon. Nagu näiteks matšubidžuga sa saad ronida ja see pea lihtsalt seal on ka väiksed sellised rajad, mis sa kõnnid ja, ja vaatad nagu näiteks Kristuse kuju puhul või, või täitsa maha, libu. Et see valdav emotsioon oligi suurel Hiina müüril just see, et inimesed olid väga õnnelikud ja hoos. Maailmaimede hulka on alati kuulunud ju kõikvõimalikud püramiidid Vanast-Egiptusest ja üks püramiidist, mis on ka nüüd lõpuks ikkagi teeninud ära maailmaime tiitli Andžitši, Nizza püramiid. Püramiid püramiid Mehhikos. Tšizzi Nizza pigemini templid, millega on tegu? Ta avaldas väga muljet, asukoht keset džunglit. Nii et isegi väiksed hotellid, mis asuvad selle kompleksi läheduses džungel on lihtsalt niivõrd tihe, et ma veetsin ühes hotellis, mis oli sitsi Nizza püramiidist umbes 200 meetri kaugusel, lihtsalt hommikul, see oli selline vapustav kogemus, kui sa astud välja. Ja siis sa näed esimese päevavalgusega neid iidseid hooned, mis paistavad üle üle madala metsa mis on ka veel põnevat seal. Ma suutsin pääseda püramiide vaatama sissepääsu tasu maksmata, siiamaani kripeldab veidike hinge peal, aga lihtsalt oli nimelt varajane hommikune tund, et piletikassa ei ole veel avatud. Kui ma välja läksin, siis üks vanem meesterahvas, kes pühkis luuaga teed. Ta ütles kavalalt, et püramiidide juurde viib ka tasuta tee mis läks mulle maksma küll kõlarat, aga see tee siis oli väike jalgrada, mis Locklas läbi võsa kohale, nii et seda kompleksi ümbritseb mitte mingi aed ega tara. Mida võiks oodata Euroopas, et ehitatakse midagi ümber. See on küll hea teada, nii et raadiokuulajad, kui te olete juhuslikult minemast sisse Nizzas, tahate teada, et kust see võsa vahene tee seal lookleb, tuleb Kristerile. Ei, ma arvan, tuleb üles otsida luuaga vana mees, kes teadis kõiki neid salajasi radu. Aga ma tuletan teile meelde, et Krister Kivi uut raamatut ime, mis räägibki tema seiklustest maailmaimede otsingutel võite te saada minu käest, kui te kirjutate reisipalaviku foorumisse. Raadio kahe kodukal aadressil www ergaks. Ee kaldkriips. Reisipalavik. Milline selle aasta reisib, ravikest on teile kõige rohkem meeldinud, milline saatekülaline on teile eriti muljet avaldanud. Ühesõnaga, ma tahan mingit tagasisidet toimunud saadete kohta ja mis te arvate sellest kõigest need pange sinna juurde oma kontaktid. Ja te saate Krister Kivi raamatu ime ikkagi avalikuks ja seal on ka tema autogramm sees. Tasub teada anda, kes või mis teile meeldib, nii et kui te olete mulle foorumisse kirjutanud, saate raamatu omanikuks ja kui me juba räägime raamatutest, siis ma tuletan meelde, et üks saatekülalistest oli Mai Loog, kes rääkis taist ja kellel on ilmunud raamat minu taim, kus Aasia suurlinnas Bangkokis elav autor pakub üllatavaid vaatenurki naise elule tänases globaalses külas. Ja May ise oma raamatu iseloomustamiseks helnud nii, lubage mul palun teda tsiteerida. Mind huvitas, arvatakse, et olla Banning ööl. Jänku on kuidagi mitte maitsekas ja ebasobiv isegi häbiväärne. Miski, millest kõva häälega ja avalikult rääkida pole nagu sobilik. Miks sa arvasid mu lapsepõlve sõbranna sõbrad Eestis, et mai on hulluks läinud, kui mu jänku pilte nägid? Mikson, jänkud ühiskonnas maha surutud, represseeritud Krister, mis sina sellest arvad, miks on jänkud ühiskonnas represseeri? Tegelikult kas jänkud on represseeritud? Ma arvan, et Maian, lihtsalt inimene, kes võtab jänkundas jänkondast täie hingega ja kas sina oled selle raamatu toimetaja? Mai tekst oli niivõrd hea, et siin tegelikult ei ole mitte midagi toimetada, aga meil oli kelmikas ideed, raamatu pealkiri oleks võinud olla maid, sai, aga nüüd paraku ilmus raamat minu tai nimel siis on lihtsam arusaadavam. Ja, ja tõesti, mina soovitan teil lähemalt uurida selliste autorit nagu Mai Loog, et see on järjekordselt üks inimene, kes julgeb olla selline, nagu ta tahab, hoolimata sellest, mis teised arvavad. Jah, ja tema võtab jänkundust mõnuga, on panni tööl ja teda absoluutselt ei huvita. Samal ajal, eks ole, mai suudab opereerida taipoliitika vägastikas, lüüsida reklaame, nende tõhusust, mida ta teeb enda palgatööks ja siis kinnitate endale valge sabakese ujumistrakov külge ja paneb kõrvad pähe ja, ja lihtsalt pidutseb basseini ääres. Muide, mai teeb muusikat, ehk siis, kui te tahate mai loogi lahedaid lugusid koos sinna juurde kuuluvate banni videotega vaadata ja ma soovitan eriti lugu pol Biden, fruut, mis on üks minu lemmiklaule. Ja me kohe kuulamegi seda ja selleks, et teemade ülejäänud loominguga tutvuda, minge aadressile WWW mais space. Com kaldkriips. Mang on mood, mille ma panen selle lingiga raadio kahe foorumisse, kus ma loodan, et juba tulvavad teie kommentaarid ja tagasisidet lemmiksaatekülaliste kohta, aga kuulamegi nüüd Mailogi lugu, Forpiden, Froome. Reisipalavik rändab mööda maailma jõulupühi ja oleme jõudnud mustale mandrile Aafrikasse, kus noh, mitte otseselt jõuluaga, selline pimedus, kõige sügavama aja jõulust aasta lõpuni peetavad pidustused kannavad nimed kvanza, mis on siis seitsme päevane pidu kus süüdatakse küünlad ja ohverdatakse jumalatele tseremooniate käigus spetsiaalseid jooke ja raske arvata kulmineeruvad võimsa söögiorgia ja pidustuste paraadiga. Nimingmann saa tuleb, suahiili keeles tähendab tõlkes esimesed viljad inglise keeles first fruit, mis harmoneerub suurepäraselt ka meie just kõlanud looga Forbylien pruut ja selle pidustuse päritolu ulatub tagasi 60.-tesse mustade liikumise ajastusse ning pidustuste eesmärk ja metsik on suurendada Aafrika ühtsust. Nimelt nad on lausa välja töötanud Kwan saa seitse põhiprintsiipi üks esimestest kasutusaladest on ühtsus ehk siis kogu pabere rassi ühtsus. Siis on enesemääramine enda defineerimine enda eest seismine, mida tähistatakse kõik seda seitsmepäevase pidustusega. Siis on ühiskondlik töö ja vastutusühtsuse loomine, suurendamine kogukonnas. Ühtne majandus ehk siis majandusaktiviseerimine, noh, ehk siis osturalli. Siis selle üks on ta nagu alustaladest on ka elukutsete tähtsustamine, et kõik inimesed, kes saaks midagi, teevad, et nende roll on tähtis ja kogukond hindab seda. Ja muidugi on oluline ka loovus, et anda parim endale ja ümbrusele ning usk väga oluline. Kwan saa juures on usk, uskuda tuleb kogu hingest. Ma usun, et Aafrikale mõjub kindlasti hästi, ehkki ma ei tea, kui laialt seda seal tähistatakse, sest tegemist on ju sellise afroameerika leiutisega pigem et seda oleks põnev teada, kas see on levinud nagu kulutuli kogu musta mandri huvitavana, aga see, et et seal on seitse küünalt, kui juutidel oli kaheksa küünalt. Neil on seitse ja kolm küünalt, on punased, peavad olema üks on must ja kolm küünalt on uuesti rohelised süüdatakse ja ma vaatasin ka kvantretseptid olid väga suud vett jooksma panevad, näiteks teevad nad Konsa puhuks rohelise pipra ja spinatihautist panni peale seal koos ohtra pähklivõiga. Ja sinna pannakse sisse ka veel pipart, soola, või siis tundus ka väga ahvatlev avokaado, tomati, hapupiimasupp. Kuumus. Avokaado, tomati hapupiimasupp. Mõtlesin hapukapsa üle käte, aga täiesti kõhkleks aafriklased. Seal on lihtsalt Eesti inimene ja. Ja mul on hapukapsa Hofessioon, sest et jõuluajal tõesti hobuseliha kartuli, muu tahke massi majandus mind nii väga ei köida, kega hea hapukapsas on tõesti väga hea. Just Aafrikas kõik toidud on taimetoidud. Ma ei tea, kas see tuleb sellest, et liha lihtsalt ei ole saada või on see tervislik. Ma ei ole kindel, kas need vastakad viljad on väga tervislikud. Seal on ju ohtralt palmiõli. Oled sa kunagi seda kasutanud seal? Väga uskumatu maitsenüansi annab see samal ajal ja selle üle vaieldakse kahvliga trükivad palmiõliga, mis on selline? Paremal juhul, see on selline, mul on kodustadeks, puder on tumepunane tahke ja ta hakkab sulama alles siis, kui pann kuumaks läinud, siis ta muutub selliseks õliks ja tähendab väga intensiivse omapärase maitsenüansi. Aga samal ajal ta kolesterool-ile ei mõju väga hästi. Selle õli kasutamine erinevalt näiteks oliiviõlist tervislikkuse osas pole väga kindel, kus sina Aafrikas käinud oled. Õudselt piinlik on tunnistada, ma olen käinud peamiselt Põhja-Aafrikas. Ma olen käinud Marokos, ma olen käinud Egiptuses ja fenomen diskvalifitseerida. Rannad inimestele lennunõu, Aafrika on täiesti katmata, peaaegu. Mine rakas palgata Egiptuses. Ma arvan, et see on meil kõik ees, sest et järgmine aasta on uus aasta ja siis me anname endale uusaastalubadusi ja minu aasta lubadusi on rännata. Muide, aga Kwan, saa, et ollakse öeldud, algab 26. detsembril ja kestab esimese ealistel esimese jaanuarini, aga Hannuka, millest me rääkisime enne algab tänavu 22. detsembril. Tead kuulamegi nüüd nendele toredatele, Vembukatele jõululauludele vahelduseks, mis me oleme siin kogu aeg kuulanud ühe mõnusa sügava tummise ja helge aafrika loob. Reisipalaviku tänane kööginurk on loomulikult pühendatud jõuluroogadele, et kui me enne rääkisime just aafrika toidust siis mingi hetk ma mäletan, et me rääkisime ka, kas soomlased söövad poro või mitte jõulu ehk oma armsaid põhjapõtru ja mina olen korduvalt väljendanud oma tungivat vaimustust hapukapsa suhtes, siis Kristjan, milline on sinu lemmik jõuluroog? Mulle mulle meeldivad kohutavalt verivorstid. Näiteks täna hommikul hommikusöögiks Kas eraldi verd vorsti või ikkagi olid need ühte soolde ühendatud? Tegemist oli lambamaitselist verivorstidega, mis on, mille näol on tegemist uudistootega mis olid väga head. Minu meelest see on igati sobiv hommikusöök troopilises kliimas. Jah, et minu jaoks on verivorst, verikäkk, kõik need sellised noh, ja igasugused rups kirja kogu muu nagu sisikond. Täpselt nagu vähem isuäratav, aga samas ma saan aru jah, et kui neid hästi teha, siis need on kindlasti väga mõnusad, et eesti jõuluköögi, see on üldse veel lisaks verivorstile ka ju sülti ja sealiha ja mädarõigas. Mulle eriti meeldis vanastikuma liha, sõin seda süüa mingisuguse sellise hapuka õuna-pohlamoosiga, mis oli hästi nagu mõnus nüanss. Aga samal ajal kui meie pukima siga ja kartulit Mõtlesin, et söövad näiteks jõuluhommikusöögiks spetsiaalset magusat leiba, mille vabandan kõigi prantsuse keele oskajate ees mille nimi on know ja mis on väikse Jeesuse kujuga. Väidetavalt. No tõesti, piparkoogid on ka teine asi, mida mina jõuluajal kohe mõnuga Vitsutan, et jõuluajal ei ole seda mingit rannavormi probleemi kunagi kuskil taamal kaikumas, nüüd saab mõnuga süüa kõik maius maiustusi ja tal on jah, nii et Austraaliasse minejad tõesti võib-olla üks piparkook siiski jätta söömata. Sellest rääkides siis nii seal kui Ameerikas ja Kanadas üldse. Oma uuringute käigus ma avastasin, et päris paljudes kohtades süüakse jõulude ajal ikkagi traditsiooniliselt küpsetatud kalkunit ja nendes mainitud riikides süüakse ka mingit jõulupudingut, tead sa sellest kristjan midagi? Ma mäletan, et lapsena ma üritasin teha pudingit, paraku toorained napis toona tegid. Ma arvan, et ma jätsingi pooleli kogu projekti, sest sinna sisse lähevad ju tõelisesse jõulupudingisse. Lähevad näiteks sinna läheb, ma tean peast, et sinna läheb loomi, rasva, seda, mis asi on ploomirasv plamist välja pigistatud. Tegelikult on tegemist veise siserasvaga, mida kasutatakse briti köögis. Ja lisaks kuuluvad tõelisesse ringlusse kuivatatud viljad, erinevad. Ja see puding sisaldab brändit. Et sa kindlasti mõistad, miks kaheksakümnendatel, kuhu jäi minu lapsepõlv, ei olnud võimalik plaamivas hallo, eks ole. Ja ma mäletan, sellel ajal ei olnud alkoholi vist üldse saadaval. Muide, kui Krister enne üritas tuletada peast jõulupudingu originaalretsepti, siis ma soovitan teil külastada sellist lahedat kokandusportaali nagu VVV Nami-Nami-Nami-Nami siis sidekriipsuga poee, kus on kohutavalt palju retsepte kõikvõimalike erinevate riikide maade kohtade kohta. Peruus muide pannakse jõulupudingit piskot, mis on, enne rääkisime siin, mõtlesin et viskan, selline fantastiline kange alkohol, mida on keelatud viia tarusse sisse Biskand toodetud näiteks Tšiilis, siis lihtsalt tõru ametnikud võtavad selle pudeli ära ja ma ei tea, mis siis juhtub, vardasse lüüakse katki. Miks ei keelata neil peroolastele minu Tšiiliga läbi, seal on mingisugune kanakitkumine, nad ei salli 11 ja lihtsalt kuna peru pead diskot hotentseks Peruu tooteks, siis nad ei tolereeri seda, et sama nimega alkoholi toodetakse ka mõnes teises Lõuna-Ameerika riigis. Jõulujookide hulka kuulub ka glögi, mida juuakse Skandinaaviamaades, Taanis, Soomes, Rootsis, Norras ja üha enam ja enam ka Eestis, et see on minu meelest ka üks lahe selline mõnus soojendav jõulujook, sest seda saab teha ka ilma alkoholita. Aga muide, kas sa tead, et Leedus on üheks jõulujoogiks hoopis mooniseemnepiim? Nii nagu ka no Mehhikos jõulujoogiks selline jook, kuhu läheb piim šokolaadi, siis sinna läheb veidike maisitärklist ja ma arvan, et see võib olla ka väga selline soojendav Mehhikos on ju ka, ilm ei ole alati väga soe, jääb mulje küll, et seal on ikka täielik. Ma arvan, et see sõltub väga suurel määral sellest, kui kõrgel see kodu asub, kus inimene peab elama, sest mägedes see võib olla üsna niiske ja raske. Mehhikosse jõuaks selliseks sinu eelpool mainitud mingi veidral joogile ka hästi palju jõulupunš, mis on siis alkoholi sisse uputatud kõikvõimalikud troopilised puuviljad ja süüakse ta maale, sest neid mingisuguseid täidetud pirukaid. Ja noh, loomulikult palju kana ja kala, mis sulle Mehhiko kõigist. Meeldib mulle meeldivad impanaadad väiksed, hästi paksuks tegevad kõrvakad. Ja ma ei ole kunagi proovinud, neil on mingi vahva šokolaadi baasil tehtav lihatoit. Mida süüakse jõuluajal Filipiinidel? Pardi laadet ei, ma lihtsalt oletasin, ma kuulan huviga, mida nad söövad jõulude ajal. Noh, tead, see ei üllata sind üldse, Nad söövad sinki, heidame juustu. Lillat värvi, magus toitub Buttom, rong koosneb, mis on tehtud siis magusast kriisist, mis on tühjas bambuse torusse küpsetatud. Sellises mingis spetsiaalses auruahjus ja sinna peale piserdate võid ja suhkrut riivitud kookospähklit, nii et see kõlab palju. Butto pumbonge, lilla, et see kõlab nagu äge, täiesti tavaline. Ma annan äkki see on jõulumeeleolu loomiseks. Jah, samal ajal kui Hispaanias näiteks mõjustatakse hiidkrevettidega ja valge spargliga ja popp on selga kroon, mis on meest suhkrust munavalges tehtud karamell, kus sees mandleid ja teisi pähkleid. Ma ei tea, päris muljetavaldav jõululauda, ausalt öeldes saaks igast sellisest saamegi, eks ju, teha seda isa igast rahvusköögist võtta mingi laheda erinevat toidu- ja noh, näiteks mõtle, kui tore, et sul on Butto bum, Pong kõrvuti süldiga jood peale glögi. Hakatakse jõuluõhtusööki sööma alles südaööl. Ja loomulikult selleks jõulusöögiks. Tavaliselt on soolatursk keedukartulitega. See on üsna meie tavapärane soola turske. Itaalias muide, on kõige igavam jõul, sest et seal mina nagu midagi sellist ekstraordinaarset ei tuvastanud, et nad söövad kõiki oma itaalia köögi hõrgutisi edasi, lihtsalt rohkem võib-olla rohkem kaunistatulte, veelgi rohkem juustu peal, nii et kõik võimalikult pastaroad. Itaalia köögitavapärased hõrgutised olid. Minu meelest see on väga mõistlik valik, sest Itaalia köök on ju Euroopa köökides minu meelest ainus, mida võid nii pimesi valida. Ja ja mulle meeldib ka Itaalia köök väga, aga millised rahvusköögid sulle veel meeldivad? Sa oled nii palju rännanud igal pool. Mulle tegelikult mulle meeldib kohutavalt süüa igal pool, ma ei ole leidnud paari erandiga mille hulgas on sedasama bardi Loode-Kambodžas, mida ma lihtsalt, ma nägin, kuidas turgudel müüakse, korvis on sellised räpased. Mullased tundub, leidub pardimunad ja sa tead, et seal sees ei ole lihtsalt mitte muna, seal sees on üks väike part, kes oleks, kui ta oleks veel veidike kauem saanud areneda, siis ta oleks juba sündinud, aga siis ta lihtsalt keedetakse ära. Ja seda nad krõmpsutavad ja, ja noh, ei suutnud lihtsalt, muidu mulle meeldivad kohutavalt igasuguse toidu tasseooridel mõne kohaliku kapsasupp. Samamoodi mulle meeldinud Singapuris kiirelt panni peal töödeldud, erinevad tumerohelised lehtköögiviljad, värske väikse küüslaugu ja austada kastme ja tšillipipraga. Ja ma olen kohutavalt avatud igasugustele uutele maitse eksperimentide ja, ja ma ei laida kunagi. Selle isuäratava seegi jutu peale sa võiks kuulata nüüd üks mõnus raju lugu, võtame näiteks ette South Parkis viskalanipi loogija maiustama selle muusikapalaga. Sellise fantastilise hõisked lõppes siis South parki lugu ja ma soovitan kõigile, kes sellist natsa ebatraditsioonilist jõulumuusikat armastavad otsida üles South Park'i plaate, mister hänki christmas Collection mille pealt me teid täna ka juba mõne looga oleme rõõmustanud, aga noh, kahjuks loomulikult me ei saa tervet plaati ette mängida. Aga kui me nüüd läheme edasi jõulukommete traditsioonide juurde üle kogu maailma, siis peale Aafrika mandril jõulutamist võiks edasi minna Lõuna-Ameerikasse. Krister, kas sa tead sealsed jõulukommete kohta? Ma just avastasin sellise retsepti, mis kannab nime Brasiilia jõulupähkli turakas, kuhu läheb ohtralt muskaatpähklit ja suhkrut ja vaniljet ja kirsse. Muide, ma hoiatan, et muskaatpähkel on väga salakaval asi, et kaks räägitakse vähemalt, et juba kaks tervet muskaatpähklit, kui nad on värsked ja väga võimsad võivad viia inimese toonela teele. Polev varjatud saladus ka see, et muskaatpähkli mõõdukas tarbimine võib tekitada hallutsinatsioone. Nüüd, kui te neid iga jõulumaius ei teete endale, siis tasub nende tegemisele söömisele ikkagi säilitada mõningane ettevaatlikkus. Mulle meenub lugu Rootsis vallandanud koogi retseptiskandaalist, kus Really teinud vea ja soovitatud koguse muskaatpähkli asemel oli trükitud ära tunduvalt suurem number, ma arvan, see oli umbes 203 pähklit, mis kästjoravide, mida rootslased kohusetundlikult ka tegid. Rajoy valeta ja nagu kirjutas Soome ajaleht lehti läks maailma parima õunakoogi, mis siis oli toote nimi küpsetamise tõttu haiglasse neli inimest. Jõuludeks ma arvan, et nad on juba. Taastunud, aga ikkagi, ma tahan sinult teada hoopis seda, mis on Lõuna-Ameerika jõulukombed. Ma ei ole kunagi jõulude ja Lõuna-Ameerikas olnud, ehk siis oleks loomulikult kadestamisväärselt hea idee, võttes arvesse seda, et seal on suvi, aga nii palju, kui ma tean, inimesed käivad seal. Mis seal ja peale seda meeldib inimestele kaua magada. Ja muide, ka brasiillased on veendunud kindlasti soomlased on väga nördinud, et jõuluvana elab Gröönimaal ja saabub Gröönimaalt Brasiiliasse, heidate teeb seal seljastama paksud kuue ja liikleb Brasiilias ringi. Siidikostüümis. Seksikas eriti huvitav on see, et käipist päris tihe nagu võitlus sellepärast, et kust see jõuluvana ikkagi pärit on, sest et kui sa mainisid brasiillased, siis ka taanlased on veendunud, et jõuluvana tuleb ikkagi Gröönimaalt. Samal ajal kui suurem osa planeedi elanikkonnast on ikkagi veendunud, et jõuluvana tuleb kas lapimaalt või põhjapooluselt. Põhjapoolusel loomulikult on, elupaik on hädaohus. Jah, sest see sulab lihtsalt ära, kõlab lihtsalt ära. Me peame oskama. Ja ma loodan ka. Jah, ja tõesti, inimesed, kustutage need üleliigsed tuled mis saaks olla kohutavam, kui see jõuluvana elupaik, ükskõik kus sa siis ka põhjaaladel ei asuks, et see lihtsalt sulab ära. Siis lihtsalt laieneb jõuludaami tööväli. Kui ta praegu toimetab ainult Itaalias lastele kinke, siis lihtsalt võtab üle, võtab üle. Jah, aga jõulude ajal on üks väga oluline teema mida tehakse jõulukaartide saatmine. Kas sina saadad jõulukaardi? Olen saatnud jõulumeile jõuavad kiiresti kohale. Oled sa kunagi mõelnud, mis saab kõigi nende kirjadega, mis lapsed viskavad jõulude ajal jõulude eel mitte ei viska. Loomulikult, postitavad suurima hoole ja tähelepanuga. Ja millele on kirjutatud Ümbrikule lihtsalt jõuluvanale. Ma arvan, et jõuluvana saadab oma jõuludaami koos väikeste päkapikud kestega postkaste rüüstama, et need kirjad ikkagi jõuaks temani, et igaüks saaks endale oma rulluisud, Bocemoni värvimisraamatu, uue jalgratta ja kõik muuta. Aga ma tahaksin saata näiteks jõulutervituse Brasiiliasse, mismoodi ma peaksin koostama selle? Küsid sina, minult ollakse luuletaja. Sul on ju olemas? A, kuidas A kuidas kohalikus keeles tervitus formuleerida ja Brasiilias räägitakse portugali keelt, siis oleks paslik kirjutada peale hüüdlauseks Feliis Natal. Aga nagu ma enne mainisin, et jaapani keeles, noh, ma ei suutnud lisemaid hieroglüüfe tuvastada, kuidas võiks olla originaalis jõulutervitus. Aga mulle meeldib see, et jaapanlased on Merry Christmas, jaapaniseerinud meri kurisumma asuks ja noh, seda, et jõulupukile Soome lapimaale kirjutatakse hüva, jõuloa teab vist igaüks, mis sinu lemmik jõulutervitus on, kas äkki näiteks sho-nännu prantsuse keeles või rollike kirst, mis hollandi keeles. Mulle meeldib lätikeelne variant ja see on Sigus. Jens Vetkus. See kõlab juba peaaegu sama jõuliselt. Ja, ja sa võiksid sinna juurde, kui sa juba selle rütmi peale lähed võttega, saksakeelse jõulutervituse, mis tähendab Brahev, Faim nahten. Saksa keeles kõlab alati niimoodi, nagu oleks mingi pahandus juhtunud või saksa keelt räägivad minu meelest palju leebemalt, kõlab näiteks ungarikeelne jõulutervitus, mis koosneb sõnadest buldog ja. Või siis Havaikeelne variant Melek kallikimaka. Oo, see on tõesti väga ilus. Kõrgemal Velphere Mele kallikima, aga ma arvan, et mul on rõhud, on absoluutselt valed. Aga sellegipoolest katsetaks veel ka Schuana keelsemis Mosambiigis räägitav keel. Žanna keelse jõulutervitusega reisimas, jaka nakkab. Jah, nende lingvistiliste šedöövrite kõrval kõlavad Testvam too võmm ja Feliisnavida täiesti igavalt. Kas sa plaanid heastaga mõne jõulukaardi saata, äkki mulle? Ei, ma arvan, et ma saadan jõulumeile sest jõulukaartide saatmine tegelikult ju koormab samamoodi planeeti nagu ka reisimine ja nagu kõikvõimalik muu Karro ja me peame mõtlema sellele, et põhjapoolus ei sulaks, kes elab jõuluvana. Ei ühtegi jõulukaarti sel aastal võib, kui, siis ainult üks. Kas reisimisega seoses mõõde, mis loomulikult on suurem keskkonna pat, kas sa tunned ise sõites mis sulle kindlasti meeldib? Et sa kahestid planeeti oma tegevusega? Tead nii piinlikkusega ei ole ausalt öeldes maim sel hetkel, kui ma olen lennukis, lennuk just stardib, ma tunnen, et oh, mind ootab ees seiklusma paiskunud vabadusse, siis sel hetkel ma tõesti nagu otseselt keskkonna peale ei mõtle, vaid lähtun ikkagi väga egoistlikud iseenda, sellisest reisi elevusest. Aga Ma loodan, et ma kompenseerinud seda oma muu sellise keskkonnasõbraliku tegevusega nagu prügi sorteerimine, prügi, mitte mahaloopimine hammaste pesemise ajal mitte v joosta laskmine. Nüüd tuleb ja mitte põlemas hoidmine, kui ei ole vaja ja nii edasi ja nii edasi, et noh ma arvan, et see mina jätan lennukiga lendamata. Et nii kurb kui see ka ei ole, siis lennufirmade tegevust otseselt ei Nii et ma arvan, see mõjutab väga mõtle kõigile nendele staabeeessidele, kes ei suudaks enam osta kellelegi jõulukinki kui ei sõidaks. Siis kõikide nende stjuardessi tervituseks kuuleksime nüüd sellise Naissoo silmarõõmu kaunist pala. Jõulutaat on meie poole teel, mida esitab Koit Toome. Reisipalaviku tänane jõulu eri on jõudnud lõpusirgele. Me oleme käinu paljudes maades söönud, joonud, kirjutanud jõulukaarte, hõisanud jõulutervitusi ja vaadanud, mis need jõulud siis mujal maailmas on. Loomulikult oleme täna käsitlenud sellist põnevat teemat nagu seitse maailmaimet, seda sel põhjusel, et minu tänane saatekülaline Krister Kivi meie saate lennunõunik on värskelt kirjutanud kunstilise teose oma seiklustest seitsme maailmaimeotsingutel. Krister, meil ongi veel kaks imet vaja kuulajatele tutvustada, mis Colosseumi, Petra ja ausalt ma tunnistajaid minule Colosseumi ei tundu nii muljetavaldav, et ma oleks seda isiklikult oma valikus pannud näiteks. Ma võib-olla itaallased tegid telefonihääletuse puhul mingid automaadid, helistasid ja valisid? Jah, ma olen siin praegu ees pilt mälu mälu ergutamiseks leidsin internetist maalikunstniku Jean-Leon keramee ma isegi ei pretendeeri oskaks seda hääldada. Maali kristlike altarite viimane palve, mille tegevus toimub Colosseumi areenil umbes 2000 aasta eest, kus hulk valges riietuses mehi, naisi ja lapsi on. Põlvili liiva peal mõned inimesed on siin seotud, postid otse pandud ja siis liiva sees on avatud luuk, kust väljuvad väga pahaendelise pilguga lõvid. Seda kõike vaatab pealt verejanuline rahvamass kellele see meelelahutuseks tulla, kalasson ausalt öeldes väga ei hingelähedane tundunud restoran kohutavalt ilusad. Juba teekond sinna sinna võimalik pääseda ainult läbi mäe, kus on väike looduslik pragu keset umbes 100 meetri kõrgusi nõlvu. Kohati on see tee ainult kaks, kolm meetrit lai. Väga unikaalne kogemus, see on pikk-pikk-pikk-pikk, looduslik, selline kurbus, mis läbib seda mäenõlva legi kilomeeter. See pingutust sest füüsiliselt ei ole kõige lihtsam sinna sinna saamine tasub ennast kindlasti 10 katselt ära, seal loomulikult Jordaania selline plakat või ütleme, kõige plakatlikum kujund Jordaaniast ongi need võimsad roosad liivakivist välja nikerdatud sambad, mis on ju nikerdatud välja mäeküljest, nii et lihtsalt majad, hauakambreid on ehitatud mägede, siis see on. Ma arvan, seitsmest maailmaimest üks mis kindlasti kuulub minu edetabelisse. Aitäh Krister, sest ma loodan, et meie tänane saade koos nende maailma imedega ja kõikide nende jõulunoh, kuidas ma ütlen ampsude keelega kui maailmas me oleme päris palju rääkinud söögist. Ma loodan, et kõik need jutud, mis me oleme täna rääkinud inspireerinud selles, et toote võib-olla natukene mingit muu maailmahõngu oma jõuludes, et see ei pea olema lihtsalt tuim. Sealihakäntsaka närimine võite vabalt teha. Buttom ongi endale näiteks jõulumagustoiduks. Ja ma panen puta, puhum, pongi ja veel mõned teised retseptid, millest me oleme täna rääkinud reisipalaviku foorumisse sinnasamasse kohta, kuhu ma ootan teie arvamusi selle kohta, milline oli reisipalaviku seeria seni kõige parem saade ja saatekülaline ja auhinnaks mavalil lihtsalt enda isikliku maitse alusel välja teie kirjutistest ühe inimese, kes saab Krister Kivi uue raamatu ime signeeritud teose omanik. Kus inimesed saavad kõige halvemat saatekülalist valida? Ja, ja, ja ja ma arvan, et selles võiksime kandideerida. Me täna mõlemad, nii et tõesti inimesed teretulnud on teie nii kriitika kui kiitus, nii et tundke end vabalt möllake reisipalaviku foorumis ja andke teada, sellest saatest arvate ja premeerime teid Kristeri raamatuga. Me kohtume teiega juba järgmisel nädalal, siis on plaanis selle aasta viimane Reisipalavik ja ka see eristub natuke eelnevatest. Nimetan viimases reisipalavikus plaanis selle aasta saadete pestoff, kus ma olen siis välja valinud mulle kõige enam meeldinud minu arust kõige lahedamad lõigud ja sinna juurde muidugi kõige paremad muusikalised palad, nii kaua aga kinkige oma lähedastele mõnusaid lahedaid harivaid jõulukinke nagu plaate, muusikat, mingeid elamusi, midagi ebatavalisemat, mis ei ole tavaline träni. Mõelge hoolega, mida ta oma lähedastele kingite saate lõpulooks aga jääb kõlama jõululaul, ilma milleta ei ole ükski jõul täielik. Pole vist raske arvata, et see on tõeline pisara kisku ja naeratuse näole tekitaja hämmi lugu Last Christmas. Nii et kallid kuulajad, aitäh, et te pidasite need kaks tundi nii vapralt vastu ja ma loodan, et teil oli sama lõbus kui meil ning minu poolt lõpetuseks saksakeelne Brahefann, ahven. Mele kallikimaka.