On teisipäeva hommik. Me oleme tulnud jälle sõitma ja täna on meil võetud ette Tanel Talve. Tanel Talve sõidab autoga, mis minu jaoks sümboliseerib majandustõusu. Ehk nii kui tulid tänavatele 300 C, hakkasime vaatama, et eestlased on rikkaks saanud ja selle sama auto peale ütles mu üks sõber, vaatas seda niiviisi unistama pilguga, vaatas, vaatas ja lauses sõnad. Tahaks üles ärgata ja mõelda, et ma olen rikas. Kuidas sa kommenteerid seda pikka keerulist sissejuhatust perega kõigepealt tere ise ka, jah, aga kui sa räägid siin sellisest no ütleme võib-olla mitte säästlikus suhtumises, siis selline esmapilgul pole olla tegelikult, et mina ütleks, et selle auto puhul on hinna ja kvaliteedi suhe küll eriti hästi paigas ja sellepärast sõidangi ja ja antud mudeli puhul kütusekulu eriti suur, nii et ma ei kurda, esimese asjana me tahame, mis on seal luugi taga on väga palju, pole asju rihma, varjud, autoapteek vist jah, ohutuspakett, tõkiskingad ja kolmnurgad peaks seal sees olema magamiskotist kaks tükki. Ja ma käin üsna tihti maakohas ja palju sõpru ja ega nad reeglina ei viitsi midagi kaasa võtta. Varre kanistritäis diiselkütust, kuna ma olen osalenud juba kaks korda sellega tee peale. Piinlik, aga igaks juhuks seal sellist viie liitrit kandsid kaasas, et noh, mine tea, mis seal vanasõna on ka vist selline kaks silma, kolmandat on ju väga hea ja ma tänan, sõber, aitäh. Okei, lähme sõitmises. Sellised kohustuslikud küsimused on mul tavaliselt igale autojuhile ja neist ei pääse. Kas sina, kõigepealt see esimene auto, seal, mis oli päris enda auto, oli 79. aastal toodetud BMW 316, iive hästi ilusad mälestused on sellest sinisest unistusest, ta jäi meelde igas mõttes, et esitatakse talle esimene ja teiseks, ta lagunes igast otsast nii kuis jaksas. Ja ma arvan, et see minu esimene auto jäi väga hästi meelde ka minu vennale kes on tegelenud juba maast madalast saateautode parandamisega, tegeleb sellega praegu ka, et ma arvan, et kui talle meenub Tanel Talve esimest autot, siis ta võib olla väga rahulikuks ei jääliiklust tuur võtame siis kohas ja sujuvalt järgmiseks punktiks, et sinu kommentaar või Mansolekki midagi ette heita või hoopis kiita. Ma mõtlen, et kui oled sisse sõitnud tipptunni ajal Moskvasse või siis Ukraina teedel sõitnud siis ütleme, loodan, et see Eesti liikluskultuur on lihtsalt viis pluss või isegi kuus pluss, kõik sõltub sellest kontekstist, eks ole. No loomulikult on siin ka paranemisruumi, aga ma olen tähele pannud kuidagi viimasel ajal, ütleme sellise paari kuu jooksul eelmise aasta lõpust saati, et midagi on nagu täitsa imelik on muutunud, et ei kihutatagi nii hullult palju name ja väga suuri lollusi ka ei tehta. Tea, mis juhtunud on, et äkki on see karmistanud trahvitingimused tõesti siis inimesed vedelaks, et võib-olla nende kõige uljamad hullud rullnokad on lihtsalt oma majandussurutise tõttu siis nii palju vaesemaks jäänud, et nad ei julge enam kihutada, nii et mina küll ei kurda praegu. Aga no teed võiks paremad olla, tuleb teerulliga lähemale tulla, mis on nagu auto juures tähtis, mida sina pead tähtsaks raskendada, seletada isegi, aga kuidagi ma peaksite parklas koha üles leidma, mitte nii, et ma käin ja mõtlen, milline see hall toyota minu, selliseid ühesuguseid autosid, mida hästi palju Eestis ostetakse, on ju väga palju, et ma olen püüdnud kuidagi elu seada niimoodi, et mul on olnud võimalus sõita selliste natuke teistsugust autodega ja viimasel ajal olen ma saanud oma suurt kirge, ehk siis Ameerika autode kirge rohkem rahuldada kui seda lapsepõlves ainult unistades sai kasutatud kadeks sporti mingil otstarbel mõnikord ja no muidugi olen kasutanud, aga see oli siis see periood, kui mul polnud autot, lihtsalt alustasin. Naljakas, et oled harjunud autoga sõitma, siis selliseid bussipeatuses vaatasid nagu sellise lolli näoga ringi, et mis number kuhu ja mis mõttes ja midagi aru ei saa, miks ta siis ei tule, kui on märgitud, et ta peab tulema ja aga sellega harjub, inimene teeme ära lõpuks, nii et ei olnud probleemi muidugi minu ütleme, selline äriline tegevus nõuab päris palju klientide juures käimist siiski ja, ja ütleme, et kui neli klienti päevas läbi käia, igaüks on ise linna otsas, sõidan selle ühistranspordiga, et see on paraku võimatu. Aga kui sul on vaja, käin ainult tööle tagasi, tööle, tagasi kogu aeg, siis ausalt öeldes mina ka kindlasti mõtlesin, sellepärast ma autot üldse vaja on, kui sul on vaja poodi minna, pood on kuskil kilomeetri kaugusel. Võtate haaranud garaažist mõne masina või lähed pigem jala. Vaata mind, ma olen seda. Hobina mu salahobi ei ole, jalakäija ei saa käia ja olen mugav inimene, ma katsun oma poeskäigud ja kõik muud asjad ristida. Tee peale, siis kui ma autoga sõidan tuleme end auto juurde, ta on mingis mõttes selline universaalne auto, et ta viib sind punktist A punkti B. Siin on nii palju ruumi, et seda pidada kontorina. Armatuurlaud on nii suur, et sinus tantsupeo korraldada, mis see kõige suurem asi on? Jälle, mispeale panna ei saa, ma olen lapsest saati vihanud seda, kui keegi paneb armatuurlaua peal mingid asjad. Kunagi oli, ma sõitsin oma isa Žiguliga, temal on teatavasti selline üsna väike ja, ja selline hästi. Harva tuleb see nii-öelda see parda Chock või kindalaegas siis, eks ole, see käis üles lahti ka veel. Et mul on üks väga hea sõber lapsest saati juba olnud, kes täpselt teadis, et ma vihkan isegi kui pandi kindad sinna peale. Püsiv seal kohalt võtad, nad on sul süles maas ja pori sees siin, eks ole, mati peale jama. Tulistas tuli, panid piimapaki mulle ükskord silla peal, siis ma mõtlesin küll, et mees selle autoga rohkem ei sõida. Kõige sellisem suurem tõestus võiks armatuurlaua peale midagi panna, oli kunagi, kui ma töötasin Eesti raadiouudistes ja raadio kahes tol ajal ja mul oli see pressikaart, mis on arvatavasti teil praegu käsil mingi lugu tegemas, kellega intervjuud ja mul oli seal armatuuri peale jäetud hästi kiire selle intervjuuga tagasi jõuda. Ahtrisuvine aeg kusagil seal Vabaduse platsist üle tulles, noh niimoodi üsna suure hooga värises tõesti karta aknast välja loomulikus ja lebas keset teed, aga see oli nii kallis asi minu jaoks, et ma ei ei soostunud teda jätma sugugi mitte sinna tee peale, vaid võis näha, kuidas Tanel Talve üle nelja rea seal kusagi udia peal keset teed oma suure liiklus sees oma pressikaarti taga otsib üles mitu korda üle sõidetud juba sellist mõnusat muljutud tori lõpuks ja sinul on 2,7 liitrine oda kolmele kolmele kolmeliitrine mersu diiselmootor ja On olemas ökonoomsemaid autosid, eks ole, see aga noh, seitse liitrit 100-le kolmele sellise suure kolaka kohta maanteel ja 10 kusagil linnas on kõige hullem. Ei ole ju? Muidugi, mingi väike käpik, võtab sul viisija või neli liitrit või noh, jalgrattaga üldse nagu soodsam sõita, aga ma tean muidugi jah, et keskkonnale võib-olla mitte kõige targem ja nii edasi, aga õnneks ma vean selle autoga ka palju sõpru igatahes olemas ja et noh, et ma kogu aeg ei sõida üksi tööle ja ta hääletab kindlasti peale ja võtan küll jah, kui vähegi kannatab, noh, nii-öelda välimuse järgi võtta, et mõnda ei julge. Siiski me oleme alati sõidu lõpus aastasele hinded pannud ja nii nagu ma ütlesin, Grayson c näeb hea välja ja seest, nii nagu ma ütlesin, ta on lihtne, aga samas ilus, elegantne ja ma arvan, et mina paneksin viie palli süsteemis neli pool siia ja ma olen viie kui reisijale ruume on küll siin kena pereauto, terve suguvõsaga mahuks siia praktiliselt ära. Igal juhul. Tanel, aitäh sulle. Aitüma, jah. Ja siis sõitke mõistlikult ja mitte nalja pärast pole seda öelda, vaid enda tervisele on kasulikum teiste omadega.