Kordan, Toompead rünnatakse. Tule taevas appi, mul on kahju ja ma vabandan väga hästi välja ei paista. Olukorrast riigis. Tere kuulama saadet olukorrast riigis, Anvar Samost ja Kalle Muuli alustavad. Ei tea küll, kas oli aasta kõige vaiksem nädalaga midagi, me üritame nüüd siin saate käigus rääkida, kui need teemad siis esialgu üllatuseks ennekõike seda, mida me oskame välja mõelda, tavapärane nädala sündmuste edetabel. Anvar püüdis küll kõiki siin ära hirmutada ja ära peletada raadiote juures, aga nii hull see ei ole. Tegelikult Ta oli, sellest, me rääkisime eelmine nädal kõik sel nädala teemad ära, et muidu me oleksime saanud sel nädalal rääkida, eks ju, laulupeost ja. Diena ja Dianas business i müügist ja pensionide maksustamisest. Aga kahjuks me rääkisime seal nädal aega tagasi seda, nii et me peame midagi muud välja mõtlema. Aga lähme edetabeli juurde. Olukorrast riigis. Esikohale paigutasime selle segaduse, mis puhkes lõppeval nädalal pensionide maksustamise ümber. Arutamisi arutasime siin Anvariga, et mis siis tegelikult toimub ja peame ausalt ütlema, et vähemalt avalikkusele edastatud teadetest. Ja neid oli päris palju ei saagi aru, mis siis tegelikult toimub, ainuüksi rahandusminister peaminister kahe peale suutsid ühe ainsa päeva jooksul see oli siis neljapäev üheksas juuli tekitada sel teemal noh, vähemalt neli uudist kõigepealt siis teatas rahandusminister Jürgen Ligi BNS-is, et pensionide maksustamise idee ravikindlustusmaksuga on üleval. Selline väljend. Üleval võib tähendada kõrget kohta Toompead või mingit muud asja, aga siis kuus tundi hiljem tegi rahandusminister pressiteate, kus ta teatas, et kordan peaministri sõnu, et pensionide maksustamist ei saa välistada. Ja, ja paar tundi hiljem tegi siis peaminister omakorda omapoolse teata, kus ta teatas, et ei pea õigeks pensionide vähendamist ei otse ega kaude siis maksude maksustamise kaudu. Ja siis südaööl ilmus väla. Rahandusministri blogisse sissekanne tema sulest, et või klaviatuurilt, kus ta siis teatas, et noh, kõiges on süüdi üldistatud, et kõiges on süüdi taas ajakirjandus, BNS-i ajakirjanik olevat teda rünnanud, kuskil koridoris ja midagi küsinud ja kõigest taas valesti aru saanud, aga aga noh, selline torm veeklaasis Nädala sündmus number kaks ei ole sugugi niisama keeruline kuigi palju positiivsem. Eesti energia on sõlminud koostöö kokkulepe suure enam kui 100 miljonit eurot maksva põlevkiviõlitööstuse rajamiseks Narva. Ja tundub, et tegemist on nii uudsete tehnoloogiatega kui ka väga heade partneritega. Kolmandaks, Pärnu linnapea Mart Viisitamm sai Lääne ringkond kanna prokuratuurilt altkäemaksu süüdistuse, mis tegelikult kõlab pisut keerulisemalt kui see, mida mina ütlesin, see on siis kutse- ja ametitegevuses teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustuse rikkumine, usalduse kuritarvitamine ja altkäemaksu võtmine. Ja nädala sündmustest siis neljandaks otsustasime panna tervenisti nelja ajakirja väljaandmise peatamise tegemist oli lähe läti kirjastuse poolt Eestis väljaantavat aja ajakirjadega. Suhteliselt krüptilised nimed, aga siiski suhteliselt suur hulk lugejaid, nimelt siis ajakirjanik FM Choi Geo ja Lilit. Viiendaks sotsiaalminister Hanno Pevkur ei soovi järgida või täita umbes kuus aastat tagasi vastu võetud haiglate arengukava, mis näeks ette sel aastal Põlva ja Rapla haiglate muutmise kohalikeks haiglateks, sealt kaks ära. Mitmed olulised ravi teen, teen teenused, sealhulgas siis ka üldkirurgia ja sünnituste vastuvõtmine. Et kui ma õigesti aru sain, siis põhjendus oli see, et mitte ainult Rapla ja Põlva, vaid ka paljud muud haiglad on langenud allapoole neid kriteeriume, mis, mis lubaksid neil olla üldhaiglad. Tuleks teha kohalikeks haiglateks, aga aga siis lahendus oleks selline, et jätaks ka Põlva Rapla tegemata. No, ja kui keegi arvas, et me laulupeost rohkem ei räägi, siis oli iga, kuna meil on kavas veel laulupeost Keda sa esined, peaaegu meie, meie riigijuhtide tasemel, kes nagu ütlevad teevad teistmoodi nakkav ja lõpplõbuks, ütlevad, et kõiges on süüdi ajakirjandus. Jah, ja ajakirjanduse juurde ma tahtsin ka jõuda, et et. Mõtlesin, et Me oleme kallega võrdsetes positsioonides, et me saame laulupeost mõlemad rääkida sellise isiku vaatenurgast, kes ise on laulupeol käinud, et ma käisin ka pühapäeval ära. Ja mis ma tahtsin kõigepealt öelda, on see, et kas sina kallale märganud, et kuskil keegi nagu Muusikakriitik oleks laulupeo kava käsitlenud, et laulupeo kava on käsitlenud siin kõikvõimalikud muud inimesed, ajakirjanikud ja Ministrid ja ettevõtjad, aga kas kuskil mõne päevalehe või nädalane kultuurikülgedel on keegi muusikaga paremini kursis olev inimene, võtnud sõna arvustanud, seda laulupeo kava esitust öelnud, millised laulud paremini välja tulid, millised, millised ja nii edasi, et see on ju tegelikult üks aasta, mitte viie aasta suurimaid muusikasündmusi. No ma ei tea, kas ma olen kõige parem inimene, nüüd muusikakriitika. Kas ma tohin, räägivad, mina ei ole midagi sellist. Ja küll on sel teemal ehk rääkinud oma intervjuudes ja võib-olla ka kirjatöödes inimesed, kes on laulupeoga seotud, olnud kuni seal üldjuhtideni välja, aga ma saan aru, kuhu sa tüürid, et põhiliselt on siis kõne all olnud see, et kas esimese päevakava sai liiga raske, sai liiga tõsine ja, ja kaudne siis selline. Tausta on veel sellele, et lõpuks jäid ju. Ma ei tea, kas seda peaksin piinlikuks nimetama suures vihmasajus, aga, aga nii see oli, et lõpuks jäid pingid rääkimata murust üsna tühjaks, aga oli pime, külm ja kõle ka, nii et ega seda ei saa nüüd seostada ainult et selle kavaga, mis esimesel õhtul pakuti, aga aga selge see on, et esimese õhtu kava kindlasti ei olnud mingi õllepeo kava või, või ka või ka sellise, selline tavapärased ettekujutatav laulupeo kava, et see oli ikkagi professionaalsetele kooridele mõeldud, et päris raske, keeruline ja kindlasti mitte üldrahvalik muusika. Oma muljetest ma oskan nii palju öelda, et minu meelest tuleks need kiiremas korras sihtasutusel Tallinna lauluväljak on vist selline selline sihtasutus olemas, kes küll minu meelest põhiliselt õllesummeri korraldamisega aga tuleks selle teise asja kõrvalt siis mõelda selle peale, et kuidas taluväljakut kuidagi nagu nii suurtele rahvahulkadele mugavamaks teha, sellepärast et ilmselgelt on meil nüüd teada enamvähem mingisuguse paali võib-olla noh, ütleme kuni 10000 inimese kõikuvusega, mitu inimest meil lauluväljakul siis laulupidu nautimas käis ja arvata võib, et seal teisel päeval pühapäeval oli siis mingil hetkel umbes 100000 inimest seal kohal. Ja, ja ma usun, et ma ise ka sattusin ühele neist hetkedest sinna ja peab ütlema, et väga kitsas oli, et täis ei olnud pingid, vaid ka viimase võimaluseni täiskogu see muruplats, mis seal üleval nõlva peal on kuni päris järsu nõlvani välja. Ja see väljend, mida võiks selle kohta kasutada, et ei olnud jalatsit vaba maad, kuhu astuda. Et antud juhul see oli täiesti õige ju, ei olnud tõesti jalatäitki vaba maad, kuhu oleks saanud astuda. Kogu see muruplats oli inimesi paksult täis. Liikuda oli keeruline, ma nüüd ei üldse virisemist, ütlen, et äkki on siiski kuidagi võimalik midagi ette võtta sellistel suurtel ja rahva seas äärmiselt nõutud ja populaarsetele üritustel. Oleks lauluväljakul natuke lihtsam olla, sest et näiteks kahe lapsega oli seal ikka päris keeruline. Jah, et ega me lauluväljakut suuremaks ei saada. Kuidagi saaks nende pinkide ja toolide muude asjadega mängida, et tõepoolest, et seal oli päris palju ka neid kohti, mis olid, et ees olid vist mingid kas 500 kroonised istekohad, eks ju, et et kas nende ärajätmine oleks äkki andnud natuke ruumi juurde ja nii edasi, eks. Noh kindlasti saaks selliseid korralduslikke asju paremaks teha, aga vaevalt et nüüd korraldajad ise ka ootasid nii massilist osavõtu, kui, kui see oli ja see on, see on ju tore, et ühest küljest on õige kõik need korralduslikud märkused, mis on laulupeo kohta tehtud, aga teisest küljest kui on nii tohutu massiüritus, siis on selge, et me ei saa nautida seal selliseid mugavusi, mis meil oleks oma eravillas kõrvaklappidest mingisuguses stereohelis basseini kaldal apelsinimahla nautides muusikat kuulata, et, et need on kaks eri asja. Üks ongi selline rahvapidu, kus on natukene higine, natukene kitsas. Võib-olla, et aeg-ajalt üks saab keegi sind mitte pahatahtlikult, aga, aga lihtsalt sellepärast, et, et tahab sinust mööda saada. Ja, ja see ongi üks peomeeleolu või selle osasid ka, et, et ma kuulasin siin eelmisel päeval vist Rein Kilk väga manas rongkäigu venimist. Mis noh, mingis mõttes oli tõesti absurdne venimine, et kuidas saab olla nii, et üks rongkäik, mis on Tallinna südalinnast siis lauluväljakul kuule, viis kuni seitse kilomeetrit. Et see venib poolteist tundi, selle selle kavandatud asi, kusjuures rongkäigule kogunemine oli ka ju antud tunni aja pikkusena kogunemise algus ja siis liikumise algus, selle vahe oli tund aega, nii et inimesed tegelikult kasutasid seal rongkäigus kaks kuni kolm tundi. Aga ma olin ise seal rongkäigus ootajate juures. ETV mudilaskoori juures. Jaa jaa, rongkäigus sees olles ja ilmselt ka Ronkega publik, sest publik ikka nautis seda rongkäiku, olgu pealegi, et ta veenis, et selle poolest oli see lihtsalt üks tore pidu ja need lapsed, kes seal ootasid, uskuge või mitte kahe ja poole tunni jooksul ei tundu, ei hakanud virisema, ei kaotanud tuju, ei, ei olnud kuidagi sellised negatiivsed, nemad mängisid oma mänge, neil oli lõbus. Kui vaja, said nad teeveerel kivi peal istuda, aga tegelikult veetsid nad kõik see kolm tundi seal hüpates, karates ja pidutsedes ringi, et kellel oli paha, oli ilmselt teleri vaatama, oletan, et saade ei alanud õigel ajal millal ta algab ja nii edasi ja nii edasi. Et asja võib vaadata mitmest otsast, muidugi oleks parem, kui, kui need saaksid korraldatud, et õigeaegselt ja peetakse ajagraafikust kinni ja ja nii edasi, aga, aga ma arvan, et kui ka natukene toimub kuskil mingit venimist, et ei pea alati selle pärast kohutavalt virisema hakkama, vait võiks nautida seda olemist, mis seal oli ja see oli tõesti nautimisväärne ka siis, kui see rongkäiku ootamine kestis. Minu eelmine jutt, seda tulekski võtta selles väikses nagu iroonia võtmes, et ega ma ka ei taha viriseda sugugi, et selge on see, et kui 100000 inimest on mingisuguseid piiratud maa-ala peal koos, et seal ei ole väga mugav olla, aga, aga kuna siin eelmine nädal oli meil just juttu sellest, et kuidas seda laulupidu veelgi enam muuta selliseks Eesti märgiks, mille pärast tuldaks Eestisse ja mille pärast Eestit teatakse ja mille pärast, et mille abil oleks võimalik Kas või siis Eesti riigil ennast turundada, kuigi ma saan aru, et paljudele selline väljend ei meeldi, aga noh, mis teha, et tõenäoliselt tuleb sellega leppida, et siis Kalle, sina ütlesid laupäevaks teha mingisuguseks laulu ja tantsupeo võiks teha mingisuguseks nädala pikkuseks ürituseks. Ja ma veel vaidlesin vastu, ütlesin, et tegelikult ikkagi see kulminatsioon on väga oluline ja et kaks päeva on täpselt selline paras aeg, et ma mõtlen, et äkki äkki annakski kolm päeva tehase laulupidu, et et võib-olla siis oleks seda valikuvõimalust inimestel praegusega võrreldes rohkem seal lauluväljakul jaotuks kase inimsumm võib-olla pisut ühtlasemalt, kuigi noh, ma kardan, et ikkagi kõik tuleksid selle viimase päeva lõpuks kohale, et mu isamaa on minu arm ära kuulata ja veel mõned sellised tuntud laulud, nii et aga kolm päeva poleks paha tegelikult selles mõttes just nimelt laulupeomõttelised tantsupidu ju algabki varem, aga laulupidu võiks ka seal lauluväljakul ikkagi vähemasti kolmepäevane olla. Minu mõte oli ka see, et kui see, kui see teha üks nädalane pidu, et sinna saaks kaasata ka ka ka neid muusika tegijaid, kes, kes praegu ei ole kaasatud, et kui praegu on pidu tegelikult kahes kohas, tantsupidu on Kalevi staadionil ja siis laulupeo osa on, on lauluväljakul, siis põhimõtteliselt Tallinnas või Tallinna ligidal leiduks ju päris palju peokohti veel, kus saaks igasuguseid üritusi korraldada. Miks ei võiks olla kaasatud rahvamuusikud folkmuusikut mu pärast, kuni Kukerpillid enne välja, et, et võiks ju välja kujundada mingisuguse peokoha kus, kus nad saaksid paar-kolm päeva esitada oma muusikat, oleks oleks veel üks killuke, sobiv killuke sellel laulupeol juures. Teine asi, kas või professionaalsete kooride väga nõudlik muusika, mida esitati praegu või püüti esitada. Ma ei tea siis kümnetele tuhandetele või ligi 100000-le inimesele. Et. Kui ma ütlesin, et ta ehk ehk peletas paljud inimesed sealt ära ja pingid tühjaks, siis ma ei arva sugugi, et seda ei peaks. Ja et need koorid ei peaks selliseid laule piima ja neid laulma. Vastupidi, ma arvan, et see on koorimuusikaelus hoidmiseks väga oluline, et meil oleks ka ka tõesti kõrgprofessionaalsed ja väga keerulist koorilaulu harastavaid kollektiiv, aga kas nende muusika huvitab sadat tuhandet inimest, on küsimus, võib-olla neil peaks olema nädala sees hulk kontserte mingites väiksemates kontserdipaikades, kus esiteks see kõik pääseks paremini mõjule ja teiseks oleks ka spetsiifiline kuulajaskond ja, ja huvilised saaksid nautida seda, mida nad tahavad. Et seda, seda võiks rohkem läbi mõelda ja rohkem erinevat teda maitsetele pakkuda juba juba pikema aja jooksul ja siis laulupidu ise, on ta nüüd kaks või kolm päeva? Võiks olla tõesti selline kulminatsioon, kõik need esinejad saaksid koguneda rongkäikudesse. Need, kes otseselt laulupeo kulminatsiooni osas ei esine muide eemale ju palju koole, kes ei pääsenud laulupeole, ka nendel võiks olla mingi võimalus siin kuskil esindada, miks nad peavad minema oma protesti esinemist teha, tegema, mida osad inimesed püüdsid korraldada, mis oli väga minu meelest halb mõte kuskile Paldiskis alternatiivlaulupidu tegema, mida vahepeal plaanitud. Nad võiksid ju siinsamas Tallinnas anda mingeid kontserte ja tulla siis laulupeo rongkäiguga kaasa ja olla siis pealtvaatajate, publikute seas seal laulupeol ei oleks inimestel pettumust, solvumust nad saaksid ka esineda, võib-olla küll mitte sel peo kõige kõige magusamas osas ja finaalosas ja võib-olla ka mitte laulukaare all, aga siiski rahvale oma oskusi näidata ja, ja, ja oleks ka kaasatud sellesse. Ja niiviisi ajas ja ruumis natukene hajutades saaksime ehk seda pidu veelgi paremaks teha, oli mu mõte. Olukorrast riigis. Anvar ühe mõtte ma lisaksin siia veel juurde, nagu armastas meie eelmine president ütelda. Laulupeo rongkäiku oodates ma mõtlesin selle peale ka, et kui palju ilusaid eesti lippe on konke, kus aga mitte ühtegi ei ole. Linnamajadel sel päeval. Tegelikult vist küll. Harju maavanem tegi vastava nagu teate, lipud võiksid väljas olla. Et see päev võiks ka olla laupäev päev võiks olla lausa seadusega antud lipupäevaks, miks mitte, et see on selline suur rahvalik pidupäev, et kui me saame suure reede kuulutada riigipühaks, et äkki saaksime siis laulupeo täpselt samamoodi. Mina tahtsin öelda seda, et kui, kui see laulupidu peaks mingil põhjusel tõesti kujunema kolmepäevaseks, et siis võiks ju ka see reedene päev olla ka vaba päev Eestis, nii et inimestel oleks võimalus laulu peda külastada. Aga läheks nüüd järgmise teema juurde. Peame vist jälle rääkima sellisest asjast nagu haiglate arengukava, et ei mäletagi, millal sellest viimati jutt oli siin, et võib-olla kuskil 2002. või 2001. aastal isegi ma ei ole kindel, et me sellest vahepeal siin rääkinud oleme, et siin kui nüüd hästi meenutada, siis umbes üheksa aastat tagasi oli üks sotsiaalminister, kellest on meile siiamaani jäänud väga püsivad. Töö tulemused alles sotsiaalminister Eiki Nestor ja ja samast perioodist pärineb siis praegune pensionireformi mudel, samast perioodist pärineb minu mäletamist mööda ka see haiglate arengukava algatamine. Jah, kas ta, kas ta nüüd Nestori kinnitusel leidis, ma arvan, et see oli vist ehk oli vist veidi hiljem, aga, aga kindlasti oli see tema tema ministriks oleku ajal üks. Tahtsingi jõuda põhjapanevaid asju. Pensionireformi jõudis tollane Mart Laari valitsus vist nagu lõpuni valmis teha et siis selle haiglate arengukavaga vist jõutise arengukava analüüs tellida ja ka mingil määral seal midagi rakendada. Aga suures plaanis suures plaanis selle haiglasüsteemi ümberkorraldamine venib siiamaani. Kas see on nüüd hea või halb, et ta venib, on nagu iseküsimus, ma saan aru, et praegune sotsiaalminister tahaks, et ta veniks veelgi või siis tahaks seda kava kuidagi põhjalikumalt ümber teha ja kui ma päris täpselt ei saagi aru. Millise, millise tsükliga need asjad korduvad, siis ma siin mõtlesin BNSi arhiivist, et näiteks Rapla ja Põlva haigla jutumärkides päästmisest oli eelmisel korral jutt 2008. aasta veebruaris veel enne seda 2005. aastal, nii et tegelikult mitme haigla jaoks on siin olnud aastaid, mille jooksul nende tulevik on olnud ebaselge aga ka mingeid nagu lõplikke otsuseid langetatud ei ole. Nüüd siis võtame neljapäevase Postimehe esiküljel jälle loeme, et kuue aasta eest valminud haiglatevõrgu arengukava muudaks väiksemad haiglad teenustepõhiseks. Näiteks peaksid Põlva Rapla muutuma kohalikeks haiglateks. Et miks me üldse tingivas kõneviisis loend, mis on minule äärmiselt ebaselge, et kui me vaatame Eesti pindala kaardi peal või vaatame vahekaugusi ühest asustatud punktist teise, siis Eestis tegelikult oleks põhjendatud, võib olla, ütleme kõige heldamal juhul mingi viie või kuue haigla olemasolu. Aga miks peaks olema haigla Põlvas, Raplas, Põlvas, Põlvast on sellist rahulikku autosõitu tusse umbes 40 minutit Raplast Tallinnasse samuti umbes 45 minutit, eks ju. Et on ju täiesti arusaadav, et, et ei ole mingit mõtet, et hoida mingit väiksemat haiglast näiteks Tartu Ülikooli kliinikumis või Põhja-Eesti regionaalhaiglast sellise sellise lühikese maa kaugusel. Muide, see on üks oluline asi, millest oli ka siis juttu, kui seda arengukava nagu tegema hakati, oli ju see, et missugune on arstide koormus nendes väiksemates haiglates, et kui tavalise inimese käest küsida, et kas ta parema meelega läheks nagu sellise arstiga opereerida, kes teeb tema haigusele vastavat operatsiooni kaks korda aastas või sellise arsti opereerida, kes teeb seda vastavat operatsiooni korra nädalas, siis mida need inimesed ise valiksid, et tõenäoliselt ikkagi nad valiksid sellise arsti, kelle kogemus on suurem, mis siis, et arst võib-olla asub 50 kilomeetrit kaugemal kui see teine arst. Aga siis jälle hakkab seesama vana jutt peale sellest, kuidas ikkagi tegelikult on kohalik haigla on tore ja ja noh, nii edasi ja nii edasi. Postimees tegi sellel teemal suure looja, seal kõik Rapla haigla sünnitajad, kes vähegi said küsitletud ütlesid, et nad on teadlikult valinud selle haigla, tahavad väga seal sünnitada, et ilmselt see sünnitusabi normaalse raseduse korral ei ole. Ei ole midagi sellist juriidilist, millega ei saaks hakkama ka ka pisike või pisema haiglaga. Aga ega ma ei oskakski nimetada ühtegi arengukava, mida Eestis oleks täidetud pärast vastuvõtmist ilma vaidlusteta või ümbertegemist jätta. Et, et haiglate arengukava on samasugune asi, mis on tekitanud iga sotsiaalministri ajal peaagu et mingisugust vastuseisu, testi mõtlemist, ümbermõtlemist aga aga, aga raske ütelda, kas on hea või halb, et kui ma õigesti aru sain, siis haiglate arengukava selline põhieesmärk omal ajal oli et teha meditsiiniteenus või arstiabi paremaks. Et inimesed saaksid siis paremat arstiabi selle kaudu, et see arstiabi on siis koondatud mingitesse suurematesse haiglatesse, keskustesse, kus on paremad arstid, suurem kogemus paremad võimalused, tehnilised, mis iganes. Et sellega pidi kaasnema ka ilmselt mingi mingi rahaline kokkuhoid või vähemalt mitte kulude suurenemine. Aga praegu mulle jääb mulje, et kogu tegevus on siiski taandunud ainult ühele poolele, sellest kärbime kulusid, paneme kinni. Sulgeme, aga kuidas arstiabi paremaks selle läbi saab, sellele konkreetsele inimesele, kes elab seal piirkonnas, kus haigla kinni pannakse. Et mu meelest ei ole see küll nende inimeste jaoks nii läinud, ma võin rääkida väga palju isiklikke kogemusi sel sel teemal, et seoses ühe väikelinnaga, mille nimi on palga, kus elab 15000 inimest, mis ei ole sugugi Eesti nagu kõige väiksemate hulgas, aga aga arstiabi on seal selline, et ehkki seal on suur haigla olemas, mida vist kui ma õigesti mäletan, sedasama? Valitsuse ajal, kes arengukava tegi? Peaminister Mart Laar keeldus avama sõitmast Valga uhiuus haigla on niiviisi, et väga paljude selliste noh, ma ei ütle nüüd, et eriti keerukate, vaid pigem ikkagi lihtsate teenuste järgi tuleb sõita Tartusse. Kui sa tahad kuulmisaparaati, siis seda ei ole võimalik saada Valga linnas sul, sa pead sõitma selleks Tartusse mitte üks kord, vaid kaks korda. Kui sa tahad silma kaed opereerida siis sa pead selleks sõitma Tartusse. Aga kujuta nüüd ette, kui, kui tegemist on üle kaheksakümneaastase inimesega, kes ei tunne Tartu linna, kes ei juhi autot sest ta mõlemad silmad on näiteks silmakaeoperatsiooni ootamas, korraga opereeritakse küll ühte või, või, või oled väga vana inimene peaaegu Te pead minema seda kuulmisaparaati otsima. Väga lihtne, noorel inimesel sõidab bussiga Tartusse istunud takso peale takso viib sind sinna haigla ette, kui sa ütled talle aadressi ja nii edasi ja nii edasi. Teoreetiliselt on see võimalik, aga praktiliselt see asi näeb välja nii, et ma istun Tallinnast auto peale. Sõidan Valgasse, võtan oma ema sealt auto peale pinda Tartu haiglasse. Ootan ära, kuni ta seal on käinud, siis sõidan tagasi tartu haiglast Valgasse, siis sõidan Valgast Tallinnasse, ma kulutan selle peale terve oma tööpäeva, kulutan selle peale ligi 1000 krooni bensiiniraha ja, ja nii ma pean näiteks ühe kuuldeaparaadi hankimiseks tegema kaks korda ja, ja kogu selle sõidu aja jooksul, mis kestab tunde ja tunde mõtlen ma, et kas see on ikkagi ühiskonnale kõige otstarbekam meditsiinikorraldus. Et mõistagi maksumaksjale otseselt ei tundub, et see ei lähe väga kalliks, ma maksan kõik omast taskust välja, kõik need sõidud ja minu tööandja maksab tööaja või kuidas iganes on, ei ole võimalik seda teha laupäevale pühapäeval, sellepärast et see aasta ei tööta lihtsalt laupäeval ja pühapäeval. Kas see ühiskonnale otstarbekas meditsiiniabi andmise viis või ei ole eriti, kui arvestada, palju ma maksan sotsiaalmaksu sellele riigile? Võib võib ju kujutleda ka ette, et hüva, kõikidel ei ole vaja võib-olla Tallinnast sõita, aga need inimesed on sellises seisukorras, et nad kindlasti vajavad saatjat. Isegi kui see saatja on pärit, et sealtsamast Valgast tal ikkagi läheb tööpäev, selleks tal ikkagi lähevad transpordikulud selleks kas seda ei oleks võimalik organiseerida kuidagi meditsiinisüsteemi sees, ilma et selleks peaks kulutama nii kohutavalt palju raha kõrvalt ja nii palju kohutavalt väärtuslikku tööaega kõrvalt siis on küsimus nüüd niivõrd mitte. Mitte oli kobist otseselt näide sellest, kuidas meditsiiniteenused koonduvad ühte ühte punkti ja kuidas nad ei ole inimestele kättesaadav. No ma saan aru, et see ei ole otseselt nagu ravialane küsimus, vaid pigem see on selline nagu üldine sotsiaalteenuste või sotsiaalabi küsimus, eks ju. Mul on nii hea mälu, et ma mäletan, et kui seda haiglatevõrgu arengukava Koostati arutati, siis oli ka kõne all see ma ei tea, kas seal kavas kuskil kirjas ka, et nendele inimestele, kes ei ole võimelised ise arsti juurde minema, tuleb korraldatud transport arsti juurde. Ma ei tea, minu meelest on see kõik korraldamat ja minu meelest on see tegemata on küll väga palju teenuseid koondatud keskustesse ja võib-olla oleks pidanud rohkemgi koondama neid keskustesse ja võib-olla oleks neid väikeseid haiglaid pidanud kiiremini sulgema, aga seda ainult tingimustele. Nendele inimestele, kes sinna koha peale jäävad, on tagatud ka pääs selle nii-öelda kvaliteetse ravi juurde lõppude lõpuks ja, ja pääs nii, et nad ei peaks ennast hulluks närveerima ja tundma hirmu selle arsti juurde mineku ees. Ma vaatasin praegu järgi, et millal täpselt oleks pidanud olema siis need Rapla ja ja Põlva haigla nagu muudetud kohalikeks haiglateks üldhaiglatest ja see oleks pidanud olema juba 2005. aastal, nii et ehk siis praeguseks hetkeks juba üle nelja aasta tagasi, et et tegelikult see haiglasüsteemi arengukava elluviimine on niigi aastaid ja aastaid veninud ja mul on küll selline kuri tunne, et ka praeguse Põlva ja Rapla haigla nii-öelda päästmine, et see on üks osa algavast kohalike valimiste kampaaniast, nii et tõenäoliselt reformierakondlasest sotsiaalminister Hanno Pevkur tahab lihtsalt näidata praegu seda, et kuivõrd siis nagu Reformierakond Rapla, Raplamaa on Reformierakonnale väga tähtis häältebaas, sealt sai peaminister Andrus Ansip eelmistel riigikogu valimistel suure osa oma mitmest 22-st 1000-st häälest. Ja ka Põlvamaal on reformierakonnal vist päris hästi, nii et, et need on nagu sellised teemad, mis alati, nagu valimiste eel kipuvad nagu moonutusi andma. Et 2005 mäletatavasti oli meil ka valimiste aasta, nii et eks ta niimoodi käib. Nojah, see ongi kõige, nagu kurvem asi selle juures, et kõik lähtuvad mingisugusest omakasust, kes mõtleb oma häälte peale, kes mõtleb oma töökohtade peale, kes mõtleb oma palga peale aga, aga on tohutu suur hulk inimesi, keda kõik need reformid puudutavad ja ja kellele, kes, kes on peaaegu sundseisus ja kellel on ainult taevaabile loota, et kas, kas läheb õnneks või ei lähe õnneks, et kas mul on kuskilt eraviisilist abi saada või mitte, ehkki kui me räägime meditsiinisüsteemist, et see peaks olema solidaarne ja me maksame maksa selle jaoks, et see oleks korraldatud ka nende inimeste jaoks, kes kes võib-olla ise ei ole väga maksevõimelised enam ja nii edasi ja nii edasi, et et tore on ütelda, et paneme kõik kinni, aga, aga mille me siis lahti teeme või kuidas me, ma arvan, et seda, seda, seda raha, mis kokku hoitakse või üritatakse kokku hoida nende sulgemiste kaudu et seda peaks kasutama mitte ainult selleks, et, et nendesse nendesse alles jäävatesse keskustesse siis seda paremat tehnikat ja paremat palka maksta, vaid ka selleks tõesti, et nendele inimestele mingi transpordi võimalus tagada, kes siis nendesse maakohtadesse jäävad, et tegemist on ju ühe suletud ringiga, kui laiemalt vaadata. Kuskil pannakse üks kool kinni sellepärast et õpilasi ei ole ja sinna tuleb ka sedajagu vähem inimesi siis pannakse üks haigla kinni lähedalt ja, ja seda halvemini ennast inimesed tunnevad ja, ja koonduvad siis nendesse kohtadesse, kus need koolid ja haiglad alles jäävad, ehk siis suurematesse linnadesse. Ja toimub maa tühjenemine, see, see, mis on, on tegelikult ju meie selline üldine üldine väljasuremine, et me võime seda lina ja teki kiskuda ühest otsast ja teisest otsast enda poole, aga, aga kui inimesi ei ole, miks ei ole, siis siis paratamatult need kohad jäävadki tühjaks ja, ja lõpuks jääb kama tühjaks. Olukorrast riigis. Alustame siis teemal narkokaristused, mis tundub suurel suve on selline üsna üsna sulepeast välja imetud teema olevat. Jaan Sootake, karistusõiguse spetsialist, ka karistusseadustiku üks autoreid on siis. Keset suvist uudiste põud on välja pakkunud idee vähendada ka karistusi muuta kriminaliseerida nad, kaotada nad pikapeale või mingi osa nendest narkokuritegudest kuritegude nimekirjast ja vähendada sel teel kurjategijate hulka. Idee iseenesest. Eesti olustikus tundub küll selline, et pole vist väga pikalt mõttetada arutada, kuna seda nagunii ei juhtu. Vaadates meie senist karistuste arengut, kui ma õigesti mäletan, siis üks kolm-neli aastat tagasi alles suurendati narkokaristusi viidi osad kõige raskemad kuriteod isegi vist eluaegse karistuse peale. Et pigem on vähemalt narkokuritegude osas areng käinud Eestis, vastupidi, et sellist Hollandi või, või mõne teise Euroopa riigi sarnast leevendamist legaliseerimist ei ole siin olnud ega ole viska ette näha või mis sa arvad? No mina arvan, et kõigepealt võiks midagi ette võtta selleks, et Eesti inimesed ei, sealhulgas noored inimesed, vähem alkoholi, tarbiksid ja suitsetaksid, et kui meil nagu sellega kõik asjad korras on, et siis võiks nagu mõtlema hakata selle peale, et mismoodi me seal narkootikumide teemaga tegelema, et kas me kas me hakkame mingisuguseid nõrgemaid ja, ja tavateadvusest ohutumaks peetavaid narkootikumi legaliseerimine või vastupidine. Äkki üritame kuidagi teha niimoodi, et ka neid vähem tarvitatakse, et selge on ju see, et arusaam nagu tähendaks näiteks kanepi legaliseerimine, seda, et inimesed seda vähem tarbima hakkaksid, on pehmelt öeldes naiivne, et küllap sellega kaasnenud just nimelt tarbimise plahvatuslik kasv. Et selleks ei pea nüüd mingisugune sotsioloogia kriminaalõiguse professor olema seda ennustada. Aga jah, ka minu meelest on nagu suhteliselt arusaamatu sellise aruteluni keset suve siin äkki jõutud annet. Ma saan iseenesest noh, niimoodi puhtalt maailmavaatelisest vaatenurgast nendest nendest ideedest aru, mida siin Sootake siis vist ka mõned teised inimesed esitanud on, et tegemist on lõppkokkuvõttes iga inimese vaba otsusega, kuidas ta oma tervist kahjustada, millised sõltuvused endale tekitab, aga paha pahatihti on lugu selline, et inimesed, kes neid sõltuvusi tekitavad või ennastkahjustavad, et need kahjustavad ka teisi või siis teevad seda narkootikumide tarbimise. Nad teevad narkootikumi tarbimisega alguses siis kui nad on väga noh, nii-öelda otsustusvõimelised veel ei ole, eks ju, et nad ei ole suutnud teadvustada endale kõiki neid kaasnevaid mõjusid ja tagajärgi. Nii et ma usun, et meil on praegu nagu narkootikumidega asjad pigem halvasti kui hästi, et ikka aeg-ajalt jälle kuuled mõne tuttava ja kolleegi käest, kuidas keegi on kuskil trepikojas süstla leidnud ja, või kuskilt põõsaste vahelt või mänguväljaku servast, et et minu meelest on seal küll praegu suhteliselt arusaamatu ajastus. Nende isikuvabadustega on selline lugu tihtipeale et nendest räägitakse siis, kui ei ole häda käes, et muidugi on tore, kui sa võid vabalt ennast vabal maal süstida igas kohas, kus aga pähe tuleb ja, ja kõige sellega, mis nagu kätte saad. Aga lõpuks pärast kujuneb see ikkagi välja, nii et jõuame oma eelmise teema juurde, et peame ühisest sotsiaalmaksust finantseerima sele narkomaani haiglasse viimist, päästmist, üledoosist, tema ravimist tema poolt, et lõpuks ka varguste ja röövimiste ka tekitatud kahju hüvitama, et, et. Vabadused on tore asi, aga ühiskond peab nüüd sedalaadi vabadused vähemalt hiljem kinni maksma ja, ja mõtlema, et mis selle inimesega pihta saad pihta hakata, sellepärast et ega ega, ega ikka ei ole nii, et me saaksime need narkomaanid jatega pärast tänavale vedelema, süstal käevares ja kõnnime nendest rahulikult mööda, siis Jaansotake ütleb, et et küll on kole, nüüd peaks midagi ette võtma. Et muidugi on see nii, et Eestis on liiga palju või väga palju võrreldes teiste Euroopa riikidega neid inimesi, kes on kriminaalkorras karistatud ja, ja väga palju on ka vange. Aga see on kõik taustsüsteemid, küsimus, et kui me vaatame sellise suure isikuvabadustega maaga nagu Ameerikaga võrreldes, siis Eesti vangide arv on mitu korda väiksemad elanike ühiku kohta kui kui, kui Ameerikas, nii et ei saaks ütelda, et see on kuidagi ebademokraatlikkuse tunnus või, või mingisugune muu selline asi. Ja kui ma hakkan mõtlema selle peale, kumb siis parem oleks, ma ei tea, kas sellised vastandused muidugi on, on väga ausad, et kas, kas parem oleks see, et meil oleks palju nark, narkomaane, kes vabalt ühiskonnas narkootikume tarvitavad, aitavad, või oleks parem see, kui meil oleks palju vange ja need narkomaanid ja narkootikumide levitajad oleks vangis, siis ma pigem eelistaksin küll vangide arvu suurenemist kui, kui narkomaania levimist ühiskonnast. See läheb mitmel viisil väga-väga kalliks maksma, et kui seal reaalselt narkootikumi tarvitajate kujutad, ma ei mõtle seda inimest, kes korra elus uudishimust väikese koguse proovib kuskil ma ei tea, oma oma, oma mingisugusel koolipeol või või ka praegu kestva õllesummeri kuskil ukse taga, ma ei taha püha üritust kuidagi halvustada, et et kui ikkagi inimesel tekib narkosõltuvus, siis tegelikult ta on, ta on nii või teisiti ka kurjategija mitmes muus mõttes. Esiteks narkootikumidele kulub raha, see inimene, narkomaan ei ole võimeline tavaliselt tööl käima ja raskem ka ette kujutada, et ta saaks olla kaheksa tundi tööl ilma narkojoobes või narkonarkootikume tarvitamata ja, ja, ja teha korralikult tööd ja siis pärast minna süstima. Et ta peab kuskilt selle raha saama, enamasti on see teada, et nad varastavad või röövivad või hangivad muul kriminaal kriminaalsel moel selle raha. Et, et see kõik on ühiskonnale niivõrd selline suur koorem, rääkimata sellest, et see raha läheb kurjategijat Te kätte läheb muuks kuritegelikuks otstarbeks. Ja see finantseerib tegelikult kuritegevust. Et. Ma arvan, et Eesti ei ole sellisteks asjadeks sellisteks eksperimentidega valmis, et meil on teistsugune, teistsugune ühiskond, kui on mõnes Lääne-Euroopa riigis. Kui sa vaatad ka kus on narkootikumid levinud ja, ja kus on aids levinud, siis need on kaks piirkonda, need on Tallinna Ida-Virumaa ja me võime küll seda statistikat ju varjata ja mitte teha statistikat, et palju on eestlasi Aitzis ja palju on või sib viiruses ja palju õnne lasi või palju on vene soost kuritegu kurikurjategijaid ja palju eesti soost. Aga on selge, et see on seotud immigrantidega, see on seotud. Mitte siinse põlisrahvaga. Jaa, jaa. Ja mis need põhjused täpselt on, miks nende seas on rohkem levinud? Ei tea, aga, aga kindlasti on see meie rahvusliku koosseisuga seotud ja seda, seda me ei peaks nagu, nagu kuidagi varjama ja me ei saa ennast võrrelda nende maadega, kus, et ei ole, ei ole nii, et 30 või 40 protsenti rahvastikust on, on muukeelsed ja sisserännanud. Nojah, nüüd juba võib-olla 15 või 20 aastat tagasi sisse rännanud. Üldiselt kogu see arutelu mõttetu ka sellest aspektist vaadatuna, et kui me mõtleme selle peale, et millist suurt rahvusvahelist survet need mõned üksikud riigid maailmas pidevalt, et ma mõtlen selliseid, arenenud riike, midagi ma ei räägi siin Somaaliast Afganistanist hetkel, et et kui rääkida nendest mõnest üksikust arenenud riigist maailmas, kus kergemate narkootikumide tarvitamine on kas siis vähem kriminaliseeritud, see tähendab seda, et näiteks oma oma tarbeks kanepihoidmist ei karistata või siis lausa mõnede mõnuainete müük on legaalne, et siis sellest peaks igaüks suutma teha järeldused, mis juhtub, kui Eesti hakkab neid karistusi siin kõigepealt väiksemaks muutma ja siis mingil hetkel nagu näiteks teatab, et näiteks kanepi müük on Eestis legaalne, kui seda tehakse mingisuguse kokkulepitud moel, et ma arvan, meie välisminister noh või ma ei tea, kes iganes valitsusliikmetest ei saagi enam oma välismaiste kolleegidega kohtudes millestki muust rääkida kui eesti jaburast plaanist hakata narkootikumid legaliseerida, ma kujutan ette naabrit Eesti naabrit teeb see kõik väga murelikuks ja ja mida võib veel arvata, on see, et kui siin lugupeetud professor arvas, et narkokuriteod vähenevad tänu sellele, siis ma kujutan ette, et tegelikult hoopis narkootikumide kaubandusega tegelevad inimesed, kellel on suhteliselt ebamugav tegutseda nendes riikides, kus kallistused rangemad võivad teatud osa oma tegevusest Eestis ümber kolida, see on kõik selline noh suhteliselt mõttetu jutt, kuna ma usun, et ega ega selle idee arendamisel kuhugi välja jõuda, aga, aga inimesed lihtsalt ei kipu nende tagajärgede peale vist mõtlema. Mis, mis mulle meenus seoses sellega, kui sa rahvusvahelist aspekti mainisid veidra kokkusattumuse tõttu just sellel nädalal, kus nii kõrgel tasemel on tehtud ettepanek narkokuritegudega karistuste vähendamisele, see nii kõrge ase, midagi nagu no ikkagi karistusseadustiku üks üks selliseid väljatöötajaid vähemalt. No sama hästi oleks võinud siin saates näiteks teha ettepaneku, et kanep legaliseerida ja sellepärast nad ei oleks Eesti mingit riiklikku. Kriminaalõiguse spetsialistiga siiski. No nii või teisiti, et just samal nädalal saadab siis Eestis või saatis siis Eesti 134 meest kui number mul õigesti meelde afganistani ja üks olulisi osa osasid, miks seal väed on ja miks seal sõda käib. On ju teadaolevalt ka see, et püütakse püütakse narkootikumide kasvatamist ja ja transporti takistada põhiliselt põhiliselt maad, kus seda, kus seda siia kantiga veetakse. Et üks ministeerium saadab meil mehi sõtta, et mitte öelda surma selle nimel, et, et neid narkootikume vähem oleks ja ja samal ajal me arutame siin, et kuidas netis tarbida legaalselt või vähemalt väiksemad karistustega. Eks, eks nad sealt riigist tulevad sealtmaalt siia ka teel, on. Ja vaatasime, et oleks võib-olla paslik käsitleda ka seda, et kuivõrd palju siis erinevatel erakondadel need tänaseks juba ajalukku jäänud Europarlamendi valimised maksma läksid ja Austrias minu jaoks nende numbrite näol tegemist suhteliselt üllatavate arvudega, et ma mäletan, et kui üks päev pärast valimisi, siis oli terve seeria pressikonverentsi, kus erinevad erakonnad rääkisid oma valimistulemusest, siis seal vist ka praktiliselt kõikide erakondade käest küsitud, et kui palju valimiskampaania maksma läks ja Keskerakonna. Üks tuntumaid kandidaate, Siiri Oviir siis ütles, et Keskerakonna valimiskampaania läks maksma umbes 10 miljonit krooni või kuskile sinna kanti. Et siis ma veel mõtlesin, et huvitav, millise numbriga erakond nagu avalikult välja tuleb, et kas öeldakse, et kampaania maksis üks, neli või kuus miljonit krooni, aga nüüd üllatusega ma loen, et aruandest et Keskerakond on ametlikult deklareerinud 9,5 miljonit krooni ja olles sellega siis ka kõige suurem kulutaja erakondade seas, et noh, tundub, et võib-olla meil on tegemist üldse esimese juhtumiga, kus vaatlejate hinnangul ja erakonna enda deklareeritud kulud kipuvad kokku langema. Samas ikkagi see 9,5 miljonit krooni. Vähemasti minu jaoks selline mõistusevastaselt suur summa, et ega ma ei taha öelda, et näiteks Reformierakonna IRL-i numbrid mis oli siis vastavalt 5,1 ja 5,7 miljonit krooni, et need nagu vähem mõistusevastased oleksid tegelikult ikkagi midagi nende erakondade valimiskampaaniakuludega Eestis väga tõsiselt mäda, et ma mõtlen, et korraks selle peale, et millega oli europarlamendi valimiste näol tegemist, tegemist oli valimistega europarlamenti, kuhu Eestist läheb kuus saadikut. Isegi erakonnad ise on korduvalt nimetanud neid valimisi vähem tähtsaks kui näiteks kohalikke valimisi või riigikogu valimisi. Noh ja kõik see muu veel, mis sinna juurde kuulub, ikkagi suutis terve hulk erakondi kulutada sellele miljoneid ja miljoneid kroone selleks, et saata üks inimene Brüsselisse ja Strasbourgi. Et ma ainult Ma ainult ainult oskan arvata, milliseks kujunevad seal kohalike valimiste kulud. Kusjuures need inimesed, kes saadeti sinna Brüsselisse-Strasbourgi, küllap ma tuleks sinna külma kulutate valitud on needsamad inimesed, kelle erakonnad suhteliselt väikeste kuludega või ilma kuludeta oma siseringis välja valisid ja võiks öelda, paika panid, paika panid, olid nimekirja eesotsas juba sellega olid nii või teisiti peaaegu garanteerinud endale sinna pääsu. Et kui ma vaatan neid inimesi, kes lõbuks, siis valitakse, väljavalituks osutusid ja võrdlen seda, mille, mida ma prognoosisin sel ajal, kui need kandidaadid üles olid seatud juba siis eks, siis eksisin ma ühe inimese võrra ühe kandidaadiga, ma arvasin enne valimisi, et Keskerakond saab kolm kohta Isamaa ja Res Publica, Reformierakond ja sotsid ühe koha. Tegelikult läks mööda ainult see, et Indrek Tarand sai, sai omale saadikukoha. No tõepoolest ei osanud üksikkandidaatide peale mõelda, mõtlesin erakonna keskelt erakondade keskelt, et muidugi võib ütelda, et summa on alati suur või väike, sõltuvalt sõltuvalt mingist taustast. Et, et oma selles mõttes vaatan, et, et mida me siis saime. Ka kampaania mõttes, kas meile selgitati Euroopa mingeid probleeme saime me pikalt arutada ja kuulda erinevaid seisukohti mingites Euroopa küsimustes olid huvitavad debatid, rahvas sai targemaks, rahvas sai valgustatumaks mingitest Euroopa küsimustest. Siis mitte midagi sellist ei olnud. Jaburad, loosungid, mis ei puudutanud Euroopa asja enamasti üldse olid sisepoliitiliseks arvete klaarimiseks mõeldud Eesti vajab vahetust või mingisugune selline asi ja siis üleeuroopaline vanemapalk ja nii edasi ja nii edasi. Täielikult mõttetused. Et ma nimetaks küll seda raha rahumeeli mahavisatud rahaks või siis tuulde visata Peaks ütlema. Sest maast teda enam ei leia. Aga, aga. Ja, ja meil on õigus selle üle rääkida, aru pidada. Ehkki erakondade rahastajate hulgas on tõesti rahaallikate hulgas, on ka ka annetajaid. On see põhiliselt siiski maksumaksja raha, mida mida kulutatakse ja mida erakonnad on ise otsustanud siis riigi riigi käest läbi riigikogu võtta. Mingil viisil peaks kindlasti seda seda olukorda muutma, et see on, see on absoluutselt mõttetult kulutatud raha mitte midagi, mis demokraatiat edendaks, süvendaks me selle raha eest ei ole saanud, me ei ole selle raha eest saanud mingit teadmist, mingisugust mingisugust asja, mis oleks midagi väärt. Me oleme lihtsalt saanud mõttetut tühja kemplust. Reklaamiagentuurid on saanud võib-olla oma sisse tulla kui natuke ka meedia. Aga, aga üldjoontes on see kõik olnud üks tuulde loobitud raha ja, ja mitte ainult seda valimisseadusesätet ei pea muutma, mis mis puudutas suletud ja avatud nimekirju ehk siis seda, et erakonnad panevad ise paika, kellena Brüsselisse saadavad, rahval pole muud vaja teha, kui kui lihtsalt hääletamas käia, ilma et see midagi oluliselt muudaks. Et lisaks kõigele muule on vaja vaadata siiski ka kulutused üle nendele kulutustele mingid mõistlikud piirid panna. Ei, meil ei ole vaja viie, juba erakondade poolt välja valitud inimese kinnitamiseks kulutada veel kümneid miljoneid kroone. Maksumaksja raha. Jah, et siin on muidugi see koht, kus paljuhäälselt küsitakse, et aga mis on siis teie ettepanekud, mis võiks nagu siis teha, et noh, sellest on ka siin korduvalt juba räägitud, et tegelikult võiks ikkagi olla nagu selgelt paika pandud mingisugune valimiskampaania kulude ülempiir, valimiskampaaniaks võlts erakondade tegevuseks. Kasutatavad rahad võiksid kulgeda läbi mingisuguse ma ei tea, kas siis valimiskomisjoni või mis iganes läbipaistva ja usaldusväärse riigi institutsiooni kontrolli kontrolli, eks ju, mingi konto, mis on, mis on avalik ja kõik kulutused oleks siis nagu teada ja nii edasi ja nii edasi, et et ega neid näiteid maailmas on ja Eesti ei ole sugugi selles mõttes ainulaadne oma probleemides, kes on tahtnud, on võinud siin näiteks ka paralleelselt jälgida Soomes valimiste või erakondade rahastamise ümber praegu käivat debatti, et mingis mõttes võib öelda, et Eesti on vaata et isegi isegi sammu ees, aga ma ei pea siin Soome asjadest rääkima, et räägime Eesti asjadest, et et kui nüüd näiteks vaadata siin enamuse erakondade kulutusi, siis siin on jälle nagu kaks gruppi, et on üks grupp, kes kulutas siis nagu tõesti palju, alates siis reformierakonnas lõpetades Keskerakonnaga, kes kulutasid üle üle viie miljoni krooni ja siis on teine grupp, kes kulutas seal kuskil miljoni ja kahe miljoni krooni vahel. Nendest kaks muidugi ei pääsenud ka parlamenti, et et äkki äkki äkki oleks siiski mõistlik nagu tõesti otses mõttes seadusega paika panna, et milline on valimiskulutustele piir võtta näiteks sedasama kaks miljonit krooni ära sätestada ja siis kui see osutub mingil põhjusel nagu mittetöötavaks, et siis võiks edasi arutada, milliseid muid samme võiks ette võtta, aga praegu lihtsalt täitsa valimiskulude piiramine ei too midagi positiivset kaasa, et noh, see on nagu suhteliselt suhteliselt tühi väide, sama tühi väide kui ka see, et näiteks valimisreklaami ärakeelamine kahjustaks kuidagi debatti ühiskonnas või või vaba mõttevahetust, et päris nii see ikka ei ole küll. Ta ei kahjusta selles mõttes, et, et ka selle suure summa eest ja ka selle piiramatud kulude juures või õigemini sellega, et kulud on piiratud ainult sellega, kui palju sa suudad kuskilt raha hankida, et ka selle juures tegelikult seda sisulist debatti ei toimu, et me ei jää mitte millestki ilma et see, kui me mingitest maja kõrgustest loosungitest loobuma või, või, või ei saa enam Kusjuures maja kõrguse loosungid nende europarlamendi valimiste ajal ma isegi ei näinud seda sellepärast et seda enam on mul küsimus, kuhu kohta Keskerakond pani 9,6 miljonit. Sellepärast, et ei olnud ka isikuvalimised, aga eks ta eksvälireklaami siiski oli, aga, aga mitte tõesti majakõrguste loosungitega. Aga, aga mis? Ma arvan, et üldjoontes on see valimiskulutustele katuse või ülempiiri panek. Mõistlik idee, seal on kaks nõrka kohta, üks on see, et see eeldab väga head kontrolli, sest alati leidub mingi trikk, millega hiilida mööda teha need kulutused, ma ei tea, kingitusteks või, või, või, või mingid asjades väljendavaks abiks, jumal teab, et, et küll nutikaid inimesi leidub, et see eeldab väga head kontrolle, väga rangeid karistusi rikkumiste eest ja nii edasi. Ja teine asi, et kes selle seaduse teeb. Sest Need, kes on huvitatud kulutuste või piiramatutest kulutustesse ilma piiranguteta kulutustest, need on ju suuremad erakonnad, kellel on rohkem raha eelkõige siis Reformierakond ja Keskerakond. Et Nende hääli ei ole siis ega, rahvaliit ja rohelised kahekesti ei saa riigikogus hakata seadusi tegema, et pigem on see, et kits Kärneks No ma ei tea, et kui ma meenutan veel kord seda esmaspäevast päeva pärast europarlamendi valimisi, siis seal ju tõttasid suured erakonnad üksteise järel kinnitama, et nad nagu õieti kunagi ei ole seda suletud nimekirjade variant üldse pooldanudki ja mis päev või kaks hiljem anti vastav eelnõu menetlusse ja nii edasi. Sina ja mina käisime Toompeal hääletamas selle poolt, eksju, et nemad ei ole kunagi. Okei, ma ütlengi, et, et võib-olla siis nüüd neid samu aruandeid lugedes jõuab suurtele erakondadele kohale ka teine tegelikult oluline teadmine, et tegelikult selle raha kulutamisega ei ole mõtet niimoodi olemasoleval viisil enam edasi tegeleda, sest et meil on siin märkimata üksikkandidaat Indrek Tarand praktiliselt ei kulutanudki mingit raha, aga ometi sai sama palju hääli kui Keskerakond, et et see on ka üks mõtlemise koht, et tegelikult olgu erakondade sisemine korraldus milline tahes, et kindlasti igas erakonnas Eestis leidub mõni inimene, kes oskab raha lugeda ja kellel suuri summasid välja käia, siis tekib teatav nagu selline kokkuhoiu soov, et et noh, tõesti kas on mõtet kulutada 9,6 miljonit krooni selle peale, et saada sama palju hääli kui üks üksikkandidaat, et kas see on mõistlik, ma ei ole selles päris kindel. Vaata asi on selles, et Indrek Tarandi ja erakonna erinevus oli ka muuhulgas selles, et Indrek Tarandi raha ei tulnud riigikassast. Et kui. Ütleme niimoodi, et seal ei olegi vahet, sest õieti Indrek Tarandit kasutanudki mingit raha Aga kui tal oleks tulnud riigikassast 10 miljonit, no nii, ma usun, et ta oleks teinud valimiskulutusi rohkem kui 50000 krooni, mida ta praegu kulutas. Et kui sul ikkagi tuleb erakonnana riigikassasse 10 või viis või, või 15 miljonit krooni, et küllap saga ta ära kulutad, kui sa tunned, et äkki see annab siiski ühe hääle juurde. Et see on riigi raha, mida nad kasutavad, või kaugemalt võttes siis maksumaksja raha, mida kasutatakse ja see kindlasti ei ole selline suur stiimul, mis paneks kokku hoidma või säästma. Et kui oleks isiklik raha, et siis küllap need kulutused oleks ka väiksemad. Polegi niivõrd mitte säästus, kuivõrd küsimus on selles et tahaks sisulisemat valimiskampaaniat saada ja suurte rahasummade, miljonite ja kümnete miljonite loopimine valimiskampaaniasse. See on täpselt see asi, mis võimaldab seda sisulist kampaaniat vältida, sellepärast me siin. Sellepärast me siin halamegi, ega meid väga ei, ei tee kurvaks Reformierakond või Keskerakond seal mõne miljoni võrra vaesemaks. Aga jätkame sellega järgmisel nädalal.