Reisipalavik anymore nakkusraadioeetris. Oleme oma reisidel Euroopa peaaegu risti-põiki läbi käinud kuid siiski leiab siit veel hulganisti maid, kus pole mahti veel korralikult ringi saanud vaadata. Ja pealegi asuvad suurem osa riike ikkagi nii mahuka maa-ala peal, et sinna võib rahumeeli tagasi minna ja teha seal veel paar saadet. Näiteks on ju suur vahe, kas Korea reisipalaviku saate külaline, kes tutvustab Eestit käis näiteks Võrumaal ja Peipsi stress või Saaremaal või Tallinnas või Narvas. Aga see selleks arhiivist usaldades ei märganud ma küll, et reisipalavik seda maailma ühte paremaid järel olevat riiki oleks külastanud. Nagu sellele regioonile omane peavad selle riigi inimesed end üheks õnnelikeks inimesteks maamunal. 2006. 2008. aastal toimunud küsitluses, mis käsitles inimeste heaolu ja haridust siis platseerus riik just etteotsa Global Peace Index number, mis näitab piltlikult öeldes riigi ja sõjakust või ohtu sattuda sõjategevusse, siis selles jadas seisab meie tänane sihtkoht teisel kohal pärast Uus-Meremaad. Muuseas, niisama kõrvalpõikena võib öelda, et selle nimekirja teises otsas asuvad riigid, Afganistan ja Iraak. Meie tänase reisi sihtkoha näol on tegemist ka kõige vähem korrumpeerunud riigiga ja nende pealinna Peetakse üheks inimlikumaks ja toredamaks suurlinnaks, kus elada. See riik on mänginud olulist rolli Eesti ajaloos ja ka vastupidi. Selle riigilipp Pub, peetakse üheks vanemaks lipuks maailmast ja ehk meenub meile kõigile ajalooraamatutest seik, kuidas kuningas Valdemar võitja Madistas meie esiisadega 15. juunil 1219. aastal ning kuidas siis suurde punasesse taevasse tekkis valge rist, mis taanlastele jõudu andis ja Eesti väed said lüüa. Anne proogist ehk tõlk, kes taanide riidest saigi meie tänase reisi sihtkoha Taani riigilipp. Seal aladel eriti tähtsaid asju juba mandri ja taandumisest, saati umbes 140000 aastat tagasi 1800 kuni 500 aastat enne meie aega niinimetatud pronksiajast on säilinud mitmeid ehteid kui ka kaljujooniseid, milles üks levinumaid motiive, laev, mis annab tunnistust sellest, et taanlased on nagu kõik Baltimine rahvad juba ammu merd kündnud. Tänu Taani eelkõige hüüti maa, mis moodustab Taani põhjaosa mulla iseärasustele, on sealt leitud palju pronksi ja rauaajal maetud inimesi, kes on oma rabahaudades säilinud sama hästi kui Egiptuse vaarao muumiat. Taani viikingid ei pidanud paljuks 1013. aastal vallutada nii Inglismaa kui ka Norra ja Rootsi riigi mõned piirkonnad. Peale selle, et viikingid mööda naaberriike mõõkasid, vehkides müürates ringi jooksid ja maju põletasid, arendasid nad ka kaubandust ning tänu sellele tekkis Taanis juurde järjest uusi ja uusi linnu. Siiamaani oli Taanis ainult üks roomaja lastetud Ribe linn. Ka keskajal haldas Taani suuri alasid Euroopas, pass nii Põhja-Saksamaal kui Põhja-Eestis ja Saaremaal. 1397. aastal kuulusid Taani riigile nii Fääri saared, samuti ühes meie saates käsitletud Orkni saared kui ka Island ja nüüd juba iseseisvumise juttu ajab Gröönimaa ka maailmasõjad on Taanist suhteliselt leebelt üle käinud. Esimeses maailmasõjas suudeti jääda neutraalseks. Teises maailmasõjas okupeerisid Saksa väed küll kogu Taani, aga mingi nipiga suudeti säilitada autonoomia. Mõõdukas koostöö okupantidega tegi muuhulgas võimalikuks Taani juutide evakueerimise, Rootsi võimas ajalugu, kogemused kauplemisega ja mõistlike strateegiline mõtlemine ongi põhjuseks, miks on tegemist maailma ühe mõnusama elukohaga. Meil on külas Anna-Liis lankots, kes on Taanis elanud juba pea 10 aastat ja on ka meie tänase reisipalaviku giidiks. Saates kuulame sekka palju veidi vanemat ja hulganisti modernset Taani muusikat. Saate alguses kuulsite ühte parimat Taani bändi nimega Myuu mis on ka saatejuhiks lemmikuid bänd üldse. Siis nüüd kuulame aga metallikat. Põhjus selleks on väga lihtne. Nende trummar Lars Ulrich sündis 26. detsembril 1963. aastal Taani idaosas. Kentoftes. Meie reisipalavikusaade rändab siis täna mitte eriti kaugele ja ütleme, mitte võib-olla eriti võõrasse kohta. Samas kui hakata mõtlema, siis eriti ei teagi sellest riigist midagi. Meil on täna külas siis Anna-Liis lankots. Tere, tervist. Sina oled nüüd Taanis elanud. Kui kaua mina olen Taanis elanud 10 aastat juba Taanis koolis käinud Taanis praeguste ülikoolis ja nüüd siis Eestis kodumaad külastamas? Kus kohas sa Taanis täpselt elad? Mina elan Taanis, hetkel elan ooden sees, mis on siis küüni saare peal, et seal on maismaa, mis on nüüd jüdima ja siis on siin, kus nooden see ja siis on Kopenhaagen ja see on siis Ellandil, et mina elan siis püünis Uudemises. Seal mingi saar, siis saare kui suur see saar on? See on ikka suur saar, et see ei ole niimoodi, et me peame minema paatidega või väikse laevakesega Saventaanison saari tegelikult palju. Aga et saada sinna küüni saare peale, seal on sillad nii sellendist saare peale ja siis on seal ka Iirimaalt siuke sild. Autosild. Siin sissejuhatuses rääkisime Taanist kui meeletust, heaoluriigist, kus kõik on hästi korras. Kõik on rahul, kõik on ilgelt tore, et räägi, kuidas päriselt Taani riigis on, mis, milline olukord valitseb praegu Taani riigis. Taani riigis valitseb selline olukord, et kõik maalitakse hästi roosaks, et tants on õnnelikud inimesed, Taanis elavad ainult inimesed, kes naeratavad, aga aga samas taanlased on sellised inimesed, et nad paistavad võib-olla õnnelikud välja, aga aga võib-olla kodus on neil probleeme või et tegelikult lahutusprotsent on hästi suur, et kui inimesed abielluvad, siis pole mingi probleem ja tahab ellu me ka kahe aasta pärast sama lahutame, mis vahetajale. Samas taanlased maksavad hästi hästi, hästi palju maksad, sellepärast ongi seal heaoluühiskond, maksuprotsent on mingi 39 protsenti kuni 60, et kui sa teenid hästi-hästi palju siinsamas, maksad ka ka peaaegu pool oma palgast maksudeks. Astmeline tulumaks on seal just täpselt. Et mina käin kooli kõrvalt ka tööl ja minu jaoks on 39 protsenti makse. Et mis ma saan väikest palka pool maha, seda riigile ja selle eest ma siis saan käia arsti juures tasuta ja kui muidugi midagi juhtub, siis sellest maksma. Tööst rääkides, siis eelnevalt ma sain teada, et taanlased hästi palju nii-öelda, kes õpivad, kõik käivad tööl, et noored käivad kõik tööl, keegi ei ole selline, kes ei saa ema käest raha nuiamas. Ei, sa pead ise tööl käima, et kui sa käid kuuendas-seitsmendas klassis oled 13 14 aastat vana, siis sa lähed juba tööle. Nii noorelt juba jah, et alates kella neljast lähed tööle, sa oled tööl mingi kolm-neli tundi ja sealt koju ja lihtsalt sellega koos, et taanlastele fantaroni uutele on see natuke nagu häbiasi vanemate käest raha küsida. Kui sa oled noor, siis sa pead ikka tööl käima ja näitama, et sa teenid oma raha ja ise otsustada, mille peale. Milliseid töid sina oled näiteks teinud, kui sa oled 13 14. Minu esimene töökoht oli vorsti vorstiputkas. Jah, kolmeteistaastane 13 14 umbes umbes nii ja siis läksin varsti putkasse peale koolikell neli läksid oma koolikotiga vorstiputkasse, panin koolikoti nurka ja hakkasin varsti viima. Atooge tegin. Taanis on hästi palju siukseid, väikseid totoogi putkasid igal tänavanurgal. Ja Ottokon seal hästi, Hinn asi nii. Kundesid oli palju ja mina tegin Salotooge ja. Räägiks veel natuke Taani riigist kui sellisest, et tegemist on siis maismaad nimetatakse hüüti maaks. Ja seal on hästi palju saari, milline ta nagu looduslikult ja klimaatiliselt on. Ta on riik, on see Mäginema, on ta metsasid täis või on ta täiesti urbaniseerunud, linnasid täis ja leiab seal siukseid vaikseid kohtasid olla või, ja milline kliimaselon? Taani on peamiselt sama tants, sama kliima, mis on ka Eestis, et seal ei ole eriti mingit suurt vahet. Taanis ei ole mägesid suht Eestile sarnane, on tegelikult see, see kliima ja see maastik hästi palju metsa on hästi palju põldusid, aga kõik, kus sa sõidad kiirtee peal ja sa vaatad, vaatad maa poole, siis see on see roheline, see on ilus, põllud on küntud, kõik on ilusti, mitte nii, et kuskil on nii palju rohtu kuskil nii palju ja kõik on ühe pinnapealne olek sentimeetri pealt ära lõigatud. Et hästi ilus maastik on seal. Ja kui sa lähed näiteks ranniku äärde, siis on seal täiesti ilus, tegelikult paljud sakslased käivad kusjuures Taanis puhkamas, suviti lähevad Taani randa, kuigi suve suve kliiva suvetemperatuur ei ole seal eriti suvi eestisuvi ja hästi palju vihma sajab seal. Nii et kui sa sõidad oma rattaga seal ringi, siis peab sul kindlasti olema vihmariided. Igal taanlasel on ratas ja igal taallasel on ka vihmariided. Taani on ju teada kuningriik Taanis kuningas on ikka funktsioneeriv isik või on ta selline lihtsalt niisugune kuulsus, keda pildistatakse, et äkki oskad rääkida meile Taani kuningaperest, kui ta üldse eksisteerib nii-öelda? Ikka ikka eksisteerib, Taanis eksisteerib kuninganna ja kuningannal on prints ja neil on kaks last, kaks täiskasvanut poissi, meest, kes on ka abielus, Taani kuninganna on, on üks naine, kes, kes suitsetab palju. Kollased hambad on muidugi üle 60 vist. Ta nimi on Margarete, taani keeles öeldakse tema kohta troning Margarete. Tal on ka abikaasa prints, prints Henrik, kes on pärit Prantsusmaalt, aga temasse eriti hästi üldse ei suhtuta, et miks ta pole kunagi õieti taani keelt pinud, miks tal on nii kõva aktsent, miks sa nii, miks ta teeb naa, et temasse nagu üldse hästi suhelda, alati on ajakirjas mingisugused, mingisuguseid intervjuu temaga ja siis tal pärast klatsitakse ja see on niisugune omaette teema. Aga neil on ka kaks last ja praegust, on mõlemad abielus. Üks on abielus Austraalias Maryga ja teine on siis abielus Prantsusmaal. Ütleme niimoodi ka Mary ja mõlemal on lapsed ja õnneliku inimese ja varsti siis saab troonipärijaks on siis prints, kes saab kuningaks, kui kuninganna oma ameti maha paneb, enam kuninganna ei taha olla. Millist funktsiooni ikkagi kuninganna Margaret täidab, et on ta ikkagi ütleme, poliitiliselt aktiivne või on ta lihtsalt selline ütleme, niisugune suurkuju, keda austatakse ja ütleme, kelle pildid on igal pool või on ta lihtsalt selline. Ta on lihtsalt nagu taani koon, et tal ei ole mingisugust ütlemist poliitiliste asjade kohta, tema lihtsalt kirjutab alla, nagu, nagu kirjutab alla president. Kui on mingid seadused või midagi, et tema, tal ei tohi olla mingit arvamust millegi kohta mingi poliitilise kohta vähemalt mitte, et ta on lihtsalt üks sümbol, kes, kes käib välismaal Taanit esindamas, nagu käib meil president, kuninganna, seal suhtutakse päris hästi. Ja paljud turismindus tulevadki Taani vaatama, kuidas elab kuninganna, kus ta elab, tähendab, Kopenhaagenis, tal on Kopenhaagenis loss, tal on ka orgu siis loss, mis on üks, teine linn Taanis. Tal on ka teistes kohtades losse, kus kohtade läheb ja suvel ta alati käib siukse kuningliku laevaga, kuninglik laev. Sellega nad käivad suvetuuril. Nii et eks tegelikult tore perekond, kelle tegemisi aeg-ajalt ikka kollane ajakirjandus jälgib. Kollane ajakirjandus jälgib meid kogu aeg kuskile minnagi, ilma selleta. Reisipalavik rändab täna siis ringi Taanis, meie giidiks on Annalis lankotsa ja siis hetkel sa õpid ülikoolis, seal räägiks veel natukene Taani inimestest, et nii palju, kui mina olen nendega kokku puutunud, nad meeldivad inimesed. Aga nii palju, kui ütleme, kes kokku pole puutunud ja otsib nende kohta, siis ütleme internetist informatsiooni, siis tundub, et nad on sellised tagasihoidlikud. Samas üks huvitav asi, mis mulle tundus, et taanlased on väga edevad, eriti mehed, näiteks, et kui ma käisin Kopenhaagenis, siis kui meil on juuksurite salongide peal naiste pildid ilusate soengutega, siis seal oli meeste pildid ilusate soengutega. Kas taanlased on edevad, samas ka tagasihoidlikud? On, et edevad ja tagasihoidlik meeste pilte juuksurisalongides ma pole eriti tähele pannud. Aga tegelikult taanlased on hästi-hästi uhked oma oma rahvuse üle. Alati, kui nad on kuskil välismaal, saad alati räägivad, et am from then, Marg nõuden, ta tahab alati teada, mida sa tead Taanist ja nad alati panevad sind ütlema igasuguseid lauseid, mis on hästi-hästi keerulised, taani keeles. Näiteks Olgolmelt lõõr. Ma ei ütle seda. Tähendab, see on üks tegelikult punane kapsas, mis on nende toit ja ütlevad seda punane kapsas koorega. Aga ta lihtsalt noh, et see kõlab nii naljakalt ja siis on neil veel upol kulu hästi naljakad sõnad, mida keegi tegelikult öelda ei saa. Aga noh, kuna ma vaatan, nii kaua elanud, siis ma olen nagu keelele pihta saanud. Sa mainisid, et taanlased on enda üle väga uhked, et ja küsivad, et mis ta Taani kohta teada, mis on need asjad, mida Taani kohta nagu, kui ta tuleb minu käest küsima, et mida ma peaks nagu teadma, mis teeb neid uhkeks. Aga ta kindlasti uhked selle Väikse merineitsi üle, mis on, kas Kopenhaageni seal on uhke, et Hans Christian Andersen on, on kalaanis pärit? Nad on uhke oma toidu üle, mis on peamiselt, kõik on sealihast tehtud, aga igast erinevaid variante ja nad on selle üle hästi-hästi uhked. Ja siis nad on uhked ka selle üle, et mida nad on saavutanud, et nendel on tuuleveski. Tuulegeneraatorid aja ja see on üks niisugune suur maastikupilt tegelikult. Jah, just täpselt, kui sa lähed lennukiga näiteks Kopenhaagenisse näed, kohe lennukist vaatanud, siis neil on see kars belgia õlu, neil on Dubor kõlu see kohele hästi peale. Jalgpall. Taanlased räägivad taani keelt, taani keelt, mina täpselt ei ole aru saanudki, kui lähedane on taani keel rootsi või norra keelega. Mingil määral saan aru, et nad vist mõistavad 11, kui nad räägivad. Üks räägib norra keelt, ennegib taani keelt, et siis need on suhteliselt sarnased või ma eksin? On ikka sarnased, kõige sarnasemad on taani ja norra keel ja rootsi keeles saab aru, kui nad räägivad aeglaselt, aga kui näiteks rootslased räägivad omavahel hästi kiiresti ja võib-olla veel veel purjus peaga, siis eriti aru ei saa küll. Aga kui nad räägivad sinuga aeglased taanlastega aeglaselt, siis saab aru ikka näiteks siin Norras kolm kuud suusatamas ja norrakad rääkisid isegi minuga norra keeles ja ma sain väga, väga hästi aru, räägivad aeglaselt ja nad seletavad kõik lahti. Mõned sõnad on erinevad erinevate tähendustega, et peab olema tähelepanelik, aga muidu saab väga hästi aru. Kas Taanis on ka erinevad aktsendid keeltel, et ma olen aru saanud, et hüüti, hüüti maalne kuskil põhjas räägitakse nagu mingeid natuke teist aktsenti. On küll jah, näiteks Iirimaa põhja, Taanis räägitakse siis siukest õu Pakkumine, aga Kopenhaagenis on rohkem, see toon on hoopis teine. Et kui näiteks sa lähed Kopenhaagenisse ja sa oled juudimaalt pärit, kohe ütlevad seal issand, täitsa maakas. Jajah, tähendab vaevalt seal kohe tähele, et Kopenhaageni see aktsent dialekt on hoopis teine ja kui seal Kopenhaagenis pärit, siis pole üldse kahtlustki, et seda on kohe kuulda. Süüdis, kus mina elan, seal on ka omaaegse, ent tegelikult on hästi-hästi palju, oleneb, kuskohast pärit oled, et kas sa oled, eks maismaalt, et kas sa oled põhjast pärit, kas sa oled lõunast pärit? Lõuna-Taanis on, on meil see saksa keele mõjutas ka, nii, et seal räägivad inimesed nagu segu saksa ja taani keelest. Igas sellises hästi arenenud Lääne-Euroopa riigis on hästi palju kam sisse rännanud teisi rahvusi. Kuidas on Taanis, sellega on seal palju, ütleme siis Aafrikast Aasiast sisse tulnud ja kuidas nemad on integreerunud selle heaoluühiskonnaga. On ikka Taanis on hästi palju Türgist inimesi näiteks on ka Aafrikast on Aasias eriti ei ole, aga kõige suuremad probleemid on siis türklastega näiteks, kes tulevad sealt sealtmaalt integreeruvad nad eriti nagu ei taha integreeruda, mõtlevad taanlased, nad ei taha seda, kui nad lähevad Taanis, heaoluühiskond neile hoopis teistmoodi ja nad võib-olla ei saa sellest aru ja nad ei saa taanlastest aru, et miks on taanlased sellised, miks nad niimoodi teevad? Seda alati hoiavad kokku, nad elavad koos peredega koos ja siis taanlased alati nagu proovivad kuidagi integreeruda ja ta peaks käima tooningulist lapsed Läks Taani kooli panema, lapsed peaksid õppima Launi keelt. Vanemad peaksid õppima taani keelt, et see taani keele õppimine on neil hästi-hästi tähtis, et kõik inimesed, kes tulevad välismaalt Taani peaksid taani keelega selgeks saama. Muidu pole võimalik integreeruda. Pannakse kooli hakatakse kohe taani keeles rääkima. Inglise, türgi ega midagi. Ei, näiteks kui mina läksin Taani kuuendasse klassi, siis mind pandi siukse eraei uskunud enam üldse toone, keelt? Ei, ma käisin Tallinnas õppimas aasta aega, aga ma eriti ei oska, oskan ainult öelda, et minu nimi on Anna ja ma olen Eestist pärit ja see oli nagu peaaegu kõik. Et mina läksin siis Taani ja mind pandi kohe sihukese eraklassi, kus oli õpilasi Iraanist, Iraagist, Türgist. Ma ei oska midagi eriti ja kõik see õpetaja ainult rääkis taani keelt. Nii et ma pidin õppima taani keelt taani keeles. Ja sama pidid ka, Sa oled kõik teised tegema, nii et see õppimine on kohe, et sa pead selle selgeks saama. Kui selgeks ei saa, siis sa lähed põhimõtteliselt midagi teha ei saa tööle minna, kui seda on. Ilmselgelt ei ole. Aga kuidas sa praegu välja tulnud on, need on, need inimesed võtavad selle taani keele õppimise kohe vastu võikanalt põkivad, ütleme siis türklased või teised sisserännanud inimesed, võtavad nad selle vastu või ikkagi nad proovivad asja ajada ilma selleta, et nad õpiksid taani keele selgeks. Aga nad peavad õppima, et nad ei saa kuskile pääseda omavahel, nad räägivad ikkagist oma kas türgi keeles või keeltes, mis neil on. Aga et kuskile minna, näiteks lähed poodi või kuskile. Snap peavad taani keeles rääkima. Inglise keeles, jah, sa saad hakkama. Aga taanlased vaatavad sind parema pilguga, kui sa tahad nende keelt rääkida ja nad aitavad siin ka muidugist. Milline see taani perekonnamudel on, on ta tavaline perekond või enne seda hästi palju lahutusi on, aga kuidas mehe naise roll seal jaotab? Aga tegelikult on Dani perekonnad siuksed armsad ja pisikesel, et on ema ja isa ja nende lapsed ja, ja võib-olla elavad kuskil ilusas punase telliskivimajas ilusas rajoonis. Et see on siuke hästi piltilus, kui sa vaatad nagu väljaspoolt kehtina tahavad elada linnast väljas, et kui sul on pere ja lapsed, siis sa elad linnast natuke väljaspool, et sa saaksid oma lastele pakkuda seda, mis on, mis on kõige parem, et nad saaksid heas koolis käia, et nad saaksid vabalaiusti väljas käia, nad ei elaks kesklinnas kuskil majade vahel, sõidavad ratastega. Et see, see ei ole nagu eriti neile meelekohal. Lae bee vihma. Reisipalavik rändab täna siis ringi Taanis, meie giidiks on Annalis lankotsa ja siis hetkel sa õpid ülikoolis seal millised tähtpäevasid taanlased hästi peavad, mina tean ainult ühte. Kas see jõuluajal on siis, kui hobusekaarikut käivad mööda linna ringi ja Päris hobusega harikuid ma näinud ei ole, aga võib-olla kuskil vajalike jõulude ajal tuleb see jõulu ja mis on siis juuli prõks, see tuleb välja ja see tuleb alati välja mingil kindlal päeval mingi kindel kellaaeg, mingi absurdne kellaaeg, mis on siis 16 11 või. Tuleb see õlu tuleb nii-öelda. Tuleb õlu müügile jah? Jah, et kõik inimesed on paaris, nad ootavad seda õlu ja kui see elu nagu välja tuleb, siis on kõik siukses suures ekstaasis, et lihtsalt nad pidutsevad, et et see kõik nagu tehakse neile nagu suureks traditsiooniks iga aasta, kui jõulul välja tuleb, siis nad alati tahavad seda selle suure himuga ja samas on ka lihavõtteõluga sama moodi, et see on nagu kaks traditsiooni õlleasjaga. Inimesed istuvad pubis paari maha ja siis ootavad teda. Ees hakkab müük, hakkab need päris-päris lahe ja miks just selline kellaaeg 16 11 ei tea. Ja sellest ma ei tea täpselt midagi eriti ei oska öelda, ainult et näiteks ühes Taani linnakeses, mille nimi on Alburg mis on siis Põhja-Taanis ja Taani suuruselt kolmas või neljas linn. Seal on üks, üks tänav, mis on umbes mingi 102 100 300 meetrit pikk ja seal on ainult paarid, üks paar, teine paariks paar, teine paanika, esimene korrus, teine korrus, kõik on täis baare. Ja seal ongi, et kui see jõulule välja tuleb, siis ei ole ainult pubides sees, vaid see on ka väljas, et nad võtavad need vaadid välja, ennistused ootavad seda ja kui kellan täpselt paugupealt 11 või 16 või mis ta nüüd on, siis inimesed lihtsalt nagu purskavad välja joovad seda taanlaste kohta, mis mul meelde praegu tuli, on, et taanlased on tegelikult hästi sarkastilised ja neil on hästi-hästi palju irooniat, eneseirooniat nad teevad hästi palju nalja enda üle, nad ei karda seda. Samas nad kasutavad ka hästi palju musta huumorit. Et kui mingi välismaalane, lähed taani kuskile peole mingi taanlastega ja nemad seal ajavad oma, räägivad oma musta huumorit, et sellest ei saa sealt kõik aru. Võib-olla midagi ütleb sulle, et oh, et ma, noh, ma ei tea. Lahe pluus tegelikult sul on selles mingi, ma ei tea, mis asi on ja siis ta ei saanud seal mingi nali või mis, mis oli enne et see on sihuke must huumor, mida nad kasutavad väga, väga tihti ja see on hästi tüüpiline taastekohta. No minu meelest oli see ka Taanist, kui keegi karikaturist siis tegi karikatuuri Muhamedist, millest oli päris kõva ülemaailmne globaalne skandaal. Jah, oli tõesti, aga halastanud sihukesele inimesed, et nemad tunnevad, et nende riigis peab olema niisugune vaba tähendab vabadus, sõnavabadus täpselt, et kui nad tahavad midagi öelda, siis nad sellega ütlevad ja midagi peaks takistama. Et nad ei teinud seda sellepärast, et islami religiooni maha matta, Ta või midagi lihtsalt solvata mitte midagi sellist. Rääkides veel koolist koolisüsteemist ka, et sa oled käinud koolis nii Eestis kui ka Taanis, et kuidas need asjad erinevad. Jah, kui ma Eestist ära läksin, lõpetasin viienda klassi ja ma läksin Taani kuuendasse. Ma panin kohe tähele, et õpilased on hästi siuksed vabad, et kui sa tahad õpetajaga rääkida, siis sa ei pea kätt püsti tõstma vaid sa nagu ütle kohe õpetajale, et oh, palun tule siia ja õpetajaga olete sina peal, et ägedega teietama. Tule siia, palun aita mind, õpetaja, kohe tuleb ja ja on alati sind valmis aitama ja sa oled õpetajaga nagu sõber, et sa pead vaatama nagu mingit ikooni, mingi tooli. Seatavad õpetajaga sõber õpetajale, ta aitab sind. Ja kas sul on probleeme sisaldusega õpetajale koju helistada. Aitab sind ka, lähed õpetajale? Noh, et äkki leiame mingi tunnikese, tuleb mul aitama, lähed õpetajaga välja, ta aitab sind. Et toimib, täiesti toimib, koolis on, on niisugune asi, et meil on auditooriumis hästi palju tunde ja kui sul on mingi küsimus, siis lihtsalt küsida hõbeda, nad tahavad, et sa näitaksid huvi välja selle aine vastu. Nad tahavad, et sa oleksid aktiivne, aga samas et sa, sa pead nagu enda eest vastutust kandma. Et kui sa tahad midagi õppida, siis sa pead ise selle välja uurima ja ise uurima, mida sa saad üldse õppida ja mida teha tahad. Ja kuule sa seal saavutab, mida sina praegu õppida, mina praegust õpin hispaania keelt, rahvusvahelisi suhteid. Üks asi on veel, mis on taanlaste kohta on, et nendel on nagu oma seadus nagu, märkides, mille nimi on Jendi Looven. Ja see tähendab, et taanlased ei tohiks näidata teistele, et nad ongi, et sa ei tohi nagu näidata teistele, et sa oled suur tegelane, et sul on mingi suurfirma, teenib palju raha, et kui sa niimoodi uhkustad enda üle, sest nad vaatavad Sulle kurja silmaga otsa, ütlevad, et ära üldse arvata oledki, et mina olen sama jagu, sina? Loogianud, selle nimi on jälle loon. Loon. See ma arvan, et eestlastel oleks ka väga vajalik seadus, mis omaks võtta, et Jentelloo. No öeldakse, seadus nagu, noh, et küsimärk kõikides on jaa, aga selle selle peal nad rõhutavad ise ka hästi palju, et kui sa taanlaste käest näiteks küsida, et mis teeb sind taanlaseks, kuidas sa vaatad ennast, kui taanlaste valad ütlevad seda Jente loomin ka, et ära arva, et sa oled keegi, et me peame kõik olema samal plaanil ja Ühed nagu võrdselt võrdsed. Üks asi taanlaste kohta veel on see, et nad on hästi uhked oma lipu üle ja nendel lipunimi on puu nagu öeldakse, taani keeles ja nad on uhked selles mõttes alati panevad oma lipud välja, kui kellelegi näiteks sünnipäev, kuigi laps sünnib, nad toovad selle lapse sulle juba koos lipuga. On sünnipäev, saab, panevad lipud välja, maja ette, muru sisse, et kõik näeksid, kes mööda lähevad sealt majast kodus, et siin siin peres on kellelgi sünnipäev. See lipp on neile hästi-hästi tähtis. Lipp ju kukkus taevast alla Eestis Tallinnas minu lähedal, kus siin kuskil ligidal. Üks traditsioonidest on Taanis veel selline, et jõulude ajal on muidugi terve pere koos ja siis nad on kellegi juures majast, neil on väike uhke kuusepuu ja kuusepuu all on siis kingitused iga perekonnaliige teeb igale ühele kingituse, oleneb perekonnas ka. Ja siis kui on, kõik on söödud, siis nad tantsivad kuusepuu ümber kõik tantsivad koos, hoiavad käest kinni, saad laulavad mingi kolm-neli-viis laulu ja siis kõik on lauldud ja tantsitud, siis nad istuvad, igaüks istub oma tooli peale ja siis kõige noorem laps perekonnas peab ükshaaval need kingitused sealt kuusepuu alt välja võtma. Ja siis ta loeb, et näiteks see on Annalt emale ja siis ta annab selle kingituse emale. See ema teeb selle paki lahti ja kõik peavad vaatama ja uurimata ohu, mis ta sai, näita meile ka. Ja siis ema näitab suure suru uhkusega ja siis pärast ta pakib selle kingituse ära ja ütleb, et kellelgi midagi ei ütle, aga järgmine päev ta läheb ja vahetab selle kingituse ära millegi muu vastu tegelikult talle ei meeldinudki. Kingituste vahetamine on hästi-hästi suur tegevus Taanis, et kui sa midagi meelde just täpselt ei meeldinud, mis sa said, sa lähed poodi, sa näed, kus poest ostetud lähed poodi ja sa vahetad selle ära. Nagu pärast keegi küsib näiteks, et kuidas, miks sa minu kingitud kaelakeed üldse ei kanna? Mis sa ütled, et ah, tegelikult mulle eriti ei meeldinud, siis ma läksin, vahetasin selle ära, kõik seda teevad. Solvu, keegi ei solvu ilusti ütlema. Taanis ja Anna-Liis on meile külas, kes on 10 aastat, siis sa oled juba olnud 10 aastat Taanis elanud ja õppinud räägiks siis natukene nendest kohtadest, kus Taanis võiks käia nendest asjadest, mida Taanis võiks vaadata ja nendest asjadest, mida Taanis võiks teha, võtaks siis kohe Kopenhaageni tegelikult taanlast? Ei ütle, Kopenhaagen meid ütlevad, kemine on okei, et siis on hoopis teistmoodi. Räägi siis natukenegi Havenist, et milline linn on. Ma ütlen ikkagi eestlased, Kopenhaagen, mul on varem öelda, muidu milline linn on Kopenhaagen, et nii palju kui mina sain teada, nii palju, kui mina olen käinud, et on üks võrratult tore linn, kus on tore elada. Kopenhaagen on tegelikult üks suur metropol nagu iga suur teine linn Euroopas Kopenhaagenis kindlasti minna, tuleks minna vaatama, no mida iga turist läheb vaatama, on väike merineitsi. Kus see väike merineitsi on ja kui suur ta on Belgia saates me vana belgia hea pisipoiss me saime teada, et on 30 sentimeetrine väikene pronkskuju. Kuidas selle merineitsiga? Ma arvan, et merineitsit vaatama minnes on inimesed pettunud, et merineitsi on tegelikult päris väike, see pole midagi suurt kuuseid ette, oh, ma lähen vaatan, merineitsid, see on ju nii suur kindlasti, et sellest on nii palju juttu olnud. Aga tegelikult sa lähedasem erinesid vaatama ta võib-olla valmis mingi väikemeeter või, või isegi veel vähem istub seal kivi peal, see on nühamis Kesklinna ligidal mere ääres kivi all istuks seal, turistid lähevad sinna vaatama. Alati on seal palju turiste Aasiast, kuskilt Tokyost. Aga tegelikult jah, et see on suur pettumus, minna vaatama, et seal tegelikult suht väike, et inimesed valmistage end ette, kui lähete vaatama, siis näete ühte väikest lastel istuma kividel mida v kindlasti oleks vaatama minna, on siis ka Kristjan ja kuhu ma võib-olla ise pole sattunud. Aga suuribi hipirajoon ja kus Nad on, on tehtud peamiselt kõigest. Tegelikult seal ehitasid ja neid on hästi-hästi palju juttu olnud, et seal suitsetavad kanepit hästi palju ja joovad ja et äkki see tuleks nagu kuskilt ära lammutada ja tuleks midagi muud ehitada. Teha, aga, aga Kristjan, Nitter, mis on need elanikud, seal kutsutakse Kristjanit, eks. Nemad on sellega muidugi. Ei ole päri, muide Christian niitorit täpselt on, tundub, et lobudikud on seal, et on ikka siuksed, vaesed või olla hipid või mitte ja ma olen kuulnud ka seda, ega see seadusesilm nagu sinna Juua ei ole, nad on, nad on taanlased, nad on taanlased ja on ka juttu olnud, et nad Nad ei maksa mingeid makse. Nad ei, ei käi tööl, naised elavad seal, nad ei maksa maamaja eest mitte midagi, tegelikult see, et kui vaatama minna ja siis on need majad ise, on vaatamisväärsused, ma olen ise nagu piltide pealt ja mu sõbrannat käinud, näitavad mulle, et kindlasti oleks, vaatame, kuidas need majad välja näevad ja see arhitektuur on seal hoopis teistsugune. Mõned majad on hästi-hästi, suured ja ilusad ja toredad ja teised on mingid väiksed kuurid. Aga seal head inimesed, kes ei maksa makse ja kes ei käi tööl ja kes on võib-olla ühiskonna luuserid. Aga Kristjan asub, kus kohas siis Kopenhaagen? See asub ka Kopenhaagenisse, et sinna saab minna bussiga kesklinnast Christian Yasse. On veel mingisuguseid kohti, kus peaks Kopenhaagenist kindlasti läbi käima. Kopenhaagenis on siis kindlasti ka kesklinnas on seal üksul loss ja kus saab vaatama minna kuninganna lossi. Kui on võib-olla hea päev, siis näedki kuningannat seal rõdu peal lehvitamas, aga täpselt suitsu tegemas ja võib-olla ka prints on seal taani keelt harjutamas. Mis on veel kohtasid siis väljapool Kopenhaagenist, mina vaatasin sellise asja, et lego klotsid on ju ka Taanist pärit, et on olemas koht, kus on ehitatud vist terve linn legoklotsidest. Tere, väike linnake, jah, see on siis linn, mille nimeks on pillunud, mis asub üdi maal ülima keskel, et sinna saab minna rongiga Kopenhaagenist otse pillundisse, kus on Legolend ja legolend on niisugune väike lõbustusmaa, kus kõik on tehtud klotsidest, mida ta kindlasti vaatama minna, lastega ja legolandi ümbruses on ka siis hotellid, kus midagi ööbida, lastega. Õhtud selline LEGO ei ole. Ma loodan, et mitte ja proovima minna nende atraktsioone, sest et see ei ole lihtsalt klotse vaatama, vaid seal on ka atraktsioonil, sa saad proovida ja, ja lastel on seal oleks see kindlasti huvitav ise klotsidega mängida, seal ise mingit majakesed seal kokku panna ja see ei ole ka eriti kallis, et ma arvan, et kui sa lähed kaks täiskasvanut, kaks last, siis sa saad olla seal üks, kaks päeva mingi 2000 Taani krooni eest, see oleks siis umbes 4000 eesti rahas. Kui suursel lego länud nii-öelda siis on noh, piltlikult on ta niisugune väikse Tammsaare pargi suurune või on ta mingi Küll on suur koht, ta on, ma pole ise ammu käinud, nii et ma ei oska öelda, kui suur ta kindlasti on praegustel laiendatud? Jah, kindlasti kindlasti kui mina seal käisin, siis no minu jaoks oli küll suur, et kui ma käisin seal 10 aastasena kindlasti suurem, kui oli siin Rocca al Mare lõbustuspark. Millised kohad on veel Taanis, mis on sellised vaatamisväärsem ta kindlasti peaks minema. Üks inimene, kes on läinud Taaniga tutvuma, peaks need linnad või need kohad läbi käima. Taani need suurimaid linna, mis on siis nagu ma ütlesin Kopenhaagen ja ja siis no pillunud ei ole mingi suur linn, aga lego läinud ikka saab vaatama minna, lastega on ka ooden, see, kus mina elan, kus siin on siis Hans Christian Andersen on pärit ja seal linnas on Hans Christian Anderseni muuseum. Seda ise oli, elas seal ja sa minna tema koju vaatama, kuidas ta elas, mis ta tegi, saad kuulata, lugeda kõiki tema muinasjutte, saad minna ka tema muinasjutumaale, mis on kohe ehitatud selle muuseumi vastu, kuhu saab ka lastega minna, jäleni. Mis seal toimub, kui lähed sinna sisse, siis sa maksad selle pileti, mis on mingi 60 70 Taani tooni ja siis sa saad sealt selge omale panna, mõnusad riided mingis muinasjutust panevad oma mingi väikse kostüümi selga ja siis lähed üleskorrusele, kus on ehitatud niisugune muinasjutumaa ja millest sa pead läbi kõndima saadad mõõga võtta siis vehklejad seal kellegi teisega, see on niisugune nagu fantaasiamaailm. No see on suht pisike, et ei ole midagi suurt, ei ole nagu legolend, et see on hoopis teine elamus lastega joonistama minna, et see on selline. Ma tean ise ka vahva minema, isegi üksinda käinud. Siis on kindlasti üks koht Taani vanim linn, Ribe vist on selle nimi viibe riive ja ma vaatan siit, et seal asub Riibe viiking viikingi, muusi, kingikeskus, et palju üldse nagu taanlased selle Vikingi asjaga nii-öelda loorbereid lõikavad, et on see viikingi nagu vana kultuur neil ka kuidagi ikka hinges. No see on siis, kui nad lähevad kuskile välismaale ja ütlevad, et am from then Marek viiking ja siis nad teevad siukest viiking jäält ja liivalt vastu rinda. Et eriti nad seda nagu ma ei tea Taani pillil võib-olla. Aga kui nad käivad kuskil väljas, näiteks kui on õllevärk jõuluajal või lihavõtete ajal, siis on alati panevad ka kiivri vähe, millal siis sarved peal nagu see viikingisarved, et see lihtsalt mingi nalja pärast eriti sellest, nagu ei räägi minuga mitte. Läheksin vaatamisväärsusega kohtadega edasi, et mis on meil kohad Gustanis raudselt võiks läbi minna ja mõned kohad on sellised, võib-olla mis väga ei teagi, kus sa soovitaksid. Meil on näiteks näiteks ilus koht on, kuhu minna on skaagen, mis on siis Taani tipus seal selline väikene, hästi armas linnakene. Taanis on siuksed omapärased majad endisest ajast, mis on väiksed pisikesed kollased kalurite majad. Neid on kindlasti huvitav vaadata, et Kaaganis on hästi-hästi palju ja hästi ilus koht on see. Seal on ka, kus need kaks merd nagu kohtuvad. Kuna see asub otse tipus, siis tuleb ühelt poolt meri, teiselt poolt meri, lained nagu lähevad ükse vastu, et see on hästi ilus, mis seal Vilvad, seal on hästi väikene, pisikene kesklinnakene siukene, hästi hubane, hästi hubane, linnasetegelikult. Kergemal kõvemaks ja tulge autost välja. Huvi raadio kahes. ReisiVaarik noomimore nakkusraadioeetris. Taani näol on tegemist Skandinaavia pindalalt kõige väiksema riigiga. Riikide pindalalt asub Taani kohe pärast Eestit olles meie riigist 2000 ruutkilomeetrit väiksem. Ehk ütleme sama suur, kui Eesti oleks silmas Mare maata. Vaatamata sellele elab seal neli korda rohkem inimesi ja veel sama palju külastab iga aasta Taanit kui Rootsi järgi teist kõige populaarsemad turismisihtkohti Skandinaavias. Taani kasuks räägib aga fakt, et Taani kuningriigi alla kuulub ka maailma suurim saar Gröönimaa ja liites ka selle hiiglase mõõtmed saame me hoopis maailma suuruselt 11. riigi. Samuti kuuluvad Taanile Määri saared, mis asuvad Põhja-Atlandi ja Norra mere vahel poole tee peal Šotimaalt, Islandile. Fääri saared kuulusid kunagi Norrale, aga legend räägib, et pimedal keskajal olid korra Norra ja Taani kuningas mänginud pokkerit. Norra kuningas oli ka hundijalaveega liiale läinud ja ebaadekvaatse na oli ta Fääri saared Taani kuningale maha mänginud. Taani viikingid olid pikka aega kardetuim, sõjaline jõud terves Euroopas. Nende vallutusretked viisid neid isegi 845. aastal Pariisi alla, kus kohalikud kuningad olid nende jõust nii kohutatud, et selle asemel, et nendega võidelda, maksid nad viikingite raha. Et neid rahule jäetaks. Sellele rahale või maksule tekkis ka oma nimetus taane keeld ehk tõlkes Taani maks. Taanegeldi maksid kõik, kes tahtsid Taani viikingite hävitustööst pääseda. Teada on, et taanimaks oli umbes kolm kuni kuus tonni kulda ja hõbedat. Kui võtta, et väärismetalli oli laias laastus fifty-fifty ehk kolm tonni puhast kulda ja kolm tonni puhast hõbedat siis praeguse vääringu juures oleks ligi pool miljardit Eesti krooni. Viikingite elust ja olust saab tänapäeva Taanis kõige parema ülevaate Taani kõige vanemas linnas nimega riive. Seal asub nii viikingimuuseum kui ka vigi keskus, kus on üles ehitatud muistse viikingiasula turg ja töötav farm. Riibest on pärit ka mükoloog ehk seeneteadlane Emil Christian Hansen mees, kes pani aluse kogu modernsele õllepruulimisteadusele. Tema avastused pärmikultuuris ehk sellest, et pärmikultuure saab kasvatada, on põhjuseks, miks Taani päritolu karsbergi õllest on saanud maailma üks tunnustatumaid õllebrände kes on ka Saku Õlletehase suuromanik Karl järg võib uhkeldada ka maailma kõige kallima õllega, mille nimi on vintich number. Vann ja pudel maksab Eesti rahas umbes 5000 krooni ning õllesõpradel on võimalus seda osta näiteks Kopenhaagenist, Nooma, restoranist ja veel kahest Kopenhaageni luksusrestoranist. Taani on ka Shakespeari poolt kuulsaks tehtud Hamleti koduma Hamleti laskroonburgi lossis, mis asub Helsingori linnas Kirde-Taanis. Tegemist on Põhja-Euroopa ühe tähtsam renessanss Väikse kindlusega ning kuulub sellega ka Unesco pärandlita. Nimekirja. Kindlus ehitati 1420. aastal. Selleks, et kõik Balti merelt tulevad laevad, kes paratamatult kindlusest mööda peavad sõitma maksaks kuningale makse. Kes maksu ei maksnud, seda tulistati kahuritest. Shakespeari 200.-ks. Surma-aastapäevaks lavastati kindluses spetsiaalne Hamleti etendus, mida hiljem on ka mitmeid kordi korratud. Teiste seas on seal Hamleti rollis üles astunud kuulus näitleja Lorenz. Oli viie Hamleti ja muinasjutumehe Hans Christian Anderseni kõrval peaks kuulsatest taanlastest ära mainima kindlasti arhitekt jorn uudsoni kelle projekteeritud on maailmakuulus Sydney ooperiteater. Hudson suri küll 90 aastaselt eelmisel aastal Kopenhaagenis, aga mehele ei õnnestunudki enda silmaga oma suurteost valmist peast mitte kunagi näha. Kindlasti peaks ära mainima ka siinkohal ühe kuulsa puusse kelle nimi oli hoole Kristjan Jansen, kes kolmekümnendatel aastatel hakkas oma väiksest lobudikud puukuuris mänguasju tootma. Tänapäeval on sellest ettevõtmisest välja arenenud kosmiline klotsimaania nimega Leego. 50 aastaga Ta oli müüdud üle 500 miljardi klotsi, mis kiirelt arvutades toob meie ette fakti, et ära jagatuna peaks igale inimesele olema ligi 100 lego klotsi maailmas. Ka kuulus meresõitja ja maadeavastaja, viitus, peeringuli, taanlane ja nuud Rasmussen. Mees, kes rajas tee põhjapoolusele, sündis Gröönimaal. Ole Rommer, Taani teadlane oli esimene mees, kes suutis ära mõõta, kui kiiresti liigub valgus. Tuntumatest taanlastest tänapäeval vääriks mainimist näiteks Metallica trummar Lars Ulrich Lord of the ringsi filmide staar Vigo Mortensen kelle isa oli taanlane ja teine pooleldi taanlasest näitlejanna Scarlett Johansson. Samuti supermodell ja muidu ilus inimene Helena Christensen. Sportlastest on ilma teinud jalgpallurid nagu lautrupp, kraavessen ja kauaaegne Manchester Unitedi puurilukk Peeter Schmeisser. Reisime ringi. Taanis ja kindlasti üks suur vaatamisväärsus võiks suur kogemus, mida Taanis siis läbida on roskilde iga-aastane muusika festival saab raskendada. See asub rovskildes, mis on Kopenhaagenil suht ligidal kommunaali Roskeldesse rongiga minna umbes 20 minutit, pool tundi, et selles pole mingit probleemi, kui taktikaks järgmine aasta festivalil minna? Sa just õppis eelmine nädal ära ja see aasta ma ei käinud, ma käisin mõned aastad tagasi, aastal 2005. Räägiks Roskelda festivalist, mis, mis see endast kujutab, millised on sinu kogemused aastal 2005 raskildega. Roskilde festivalile ma läksin kahe sõbraga piletid, ostsime niimoodi, et ostsime terve nädalase pileti, et kontserdipäevad olid tegelikult ainult neli päeva, aga sa saatsin juba varem telkima minna. Saatsime varem kohale minna, inimestega tutvuda ja seal mängitakse igast muusikat, külalisi, kes sinna lähevad, need mängivad ise igasuguseid pille, laulavad, see on niisugune hästi festivalielamus. Inimesed lähevad sinna, ostavad õlled kaasa, taansataks alati kastidega õlut, tavalised, lähevad sinna oma oma õllekastidega oma telgiga. Panevad telgi püsti, lakkavad kohe õlut jooma. Alati kindlasti mingi Duborg või kars Berg või kõige odavam, mis on siis Harboe, aga alati on niimoodi olnud, et et ilmaga neil ei vea, välja arvatud see aasta, et see on jube sopane, siis sa pead alati minema kummikuid ostma. Ja see aasta, kui mina käisin aasta 2005, oligi niimoodi, Vihma 100. meeletult palju, pidime minema kummikuid ostma, aga terves rovskide linnas olid kummikud välja müüdud. Seal pidime minema raskildest välja, mingi koha peal ei müüda festivalialal välja müüdud, seal on nii palju inimesi 75000 inimesi kõik hommikul veel välja müüdud, pidime minema kuskile kõrval linna ostma kummikud. Suurus 45 46 siis saime oma kummikud kätte terves raskide linnas olid välja müüdud. Tulles tagasi nüüd rovskide linna juurde, et kust sai festival, on, aga ta ei ole päris linnas sees või ongi linnas sees mingi suur maa-ala või? See on linnast natukene väljapoole, aga sa saad vabalt sinna kõndida. See on selline hästi suur maa-ala, mis on muidu muidu tühi ja sinna tehakse siis alati, iga suvi on seal rovskide festival, et ma arvan, et see, et see maalapikene ikkagist Roskilde nagu linna oma, aga kes seda teab? No millised huvitavad mõnusamad bändid olid 2500.. Kui mina käisin, siis seal pidi tulema David povi, David Bowie, tulnud, siis tuli slipp Nat ja konn, mis mul praegu meelde tuleb. Step nad võib-olla oli see aasta vanemaid, minu oli see aasta näiteks Taanist, kui mina käisin Asescorni kontserdile, oli hästi hästi palju inimesi ja kõik olid sihuksed. Rasked hevi metal fännid, et see oli niisugune teistsugune elamus ka mina ise seda muusikat ei kuulanud, ma läksin lihtsalt elamuse pärast, et see Roskeldi festivalil kõik inimesed nagu räägivad ükstaspuha, kellega nendel Roskide festivalile on siukene traditsioon, et iga aasta tehakse seal alasti jooksmist. Et kõik kisuvad ennast alasti ja siis nad jooksevad ja siis saab vist mingi auhinna, et ma nagu täpselt seda kontsepti ei vea. Kui me juba muusikast räägime, et me siin terve saate jooksul kuulame ka väga palju taani ütleme, vanemat, jaga modernsemat muusikat, et kas on ka selliseid bändamis, nagu Taanis on, ainult kuulsad on nii palju, võib-olla välis välisriikides ei ole, mida Taani noored kuulavad, millist muusikat? Taani noored kuulavad peamiselt siukest popmuusikat, kohaliku kohaliku popmuusikat ja muidugi Scamodonnad. Kahjuks Michael Jackson ära, nii et praegust on kindlasti väga-väga populaarne raadiotes, eriti veel. Aga muidu nad kuulavad hästi palju jah, nende oma muusikat, nende enda artiste, hästi palju noori on, kes, kes teevad mingi mingi laulu korraga on see laul hästi kuulus ja seda ainult kuulavadki diskole mängitakse ja seal jääb peamiselt on ikka enda muusika, aga nad kuulavad hästi palju palju rokki ja samas on ka palju muusikat Rootsist maadeni ligidalt. Tulles tagasi veel kohtade vaatamisväärsuste juurde, et lugesin kuskilt, et Taanis on rannajoon, on ligi 7400 kilomeetrit pikk mis on sama palju näiteks kui Brasiilias ja pikem kui Indias, et tundub, et niisugune kui ilma mitte arvestada, siis tegemist on väga kõva siuke Beachi kultuurimaaga ka, et kus on hästi palju, randasid. Tegelikult üks naljakas asend Taanis saab randa sõita ta autoga, nagu näiteks on Pärnu rannas, et sa ei saa autoga, sina sõidad, sa jääd sinna kinni, aga Taanis on, on liim nagu sihuke maetud. Et sa tahad selle autoga peamiselt kohe ranna äärde sõita, oled seal, paned seal, oleks telgi püsti, mida alati teevad ja siis lähed ujud natukene pärast ladu tagasi ja mulle tuli veel meelde, et Taanis on üks linn, mille nimi on, et teda ei saa veel, seal on karanud ja sinna randa on istutatud kunstpalmid. Sinna randa, siis on selline tunne, nagu saaksid kuskil Hispaanias või, või Kanaari saartel palmide all. Ja talvel nende valmidega midagi ei juhtunud. Need palmid pannakse sinna ainult suvel, talvel annad kuskil hoones sees. Nii et rannas on inimesi küll ja küll käib seal kui ilmunud. Kui lima asja käivad, jah, aga nad ei käi igal pool. Et terve see 7000, mis sa ütlesid jah, et see ei ole täis inimesi, siis nüüd polekski. Ma vaatan, et veel siin faktidest, et seal käib ligi 13 miljonit saksa turisti. Saksa turisti endale hästi palju on hästi-hästi, palju nad tulevad. Mis on haagissuvilat, ega, ja siis nad lähevad Taani randa, sest vangipõlve andeteid, Taklased saaks käia. Aga mis seal selles mõttes, et siis on nagu rannapilt on täiesti erinev sellest, mis meil on, et see on nagu täis autosid, nagu ma aru saan, haagissuvilaid. Noh, et kõikidesse randadesse sa ei saa sõita autoga, aga seal on hästi palju kohti, kuhu sa saad, kuna see liiv ei ole üldse, kuidas ma ütlen kinni, kinni tambitud autoga sõita leks saamenis, kus on need palmid, et sinna 100 mudugist autoga kohe ei sõida, et seal on liim, nagu näiteks on meil siin randades? Taanist siis esialgu tundub, et söögist nagu ei olegi suurt midagi rääkida, et sa mainisid nii palju ennem ära, et on sihuksed, läksid vorstipoed igal pool, vorstiputkad fotovi. Jahoto putkad Taani, kes öeldakse selle kohta persoon. Aga tegelikult on Taanis vist päris palju huvitavat ja head süüa. On ikka huvitavate jääb, näiteks, kui minna Kopenhaagenisse või minna kuskile mujale Taani siis tuleks kindlasti külastada nende võileivarestorane, sest nendel on siuksed, omad võileivad ja mis on nagu kokku pandud igast erinevatest asjadest. Et kui sa sinna lähed, siis nad teevad võileiva, mitte niimoodi, et pane osasingi ja vorsti ja ongi kõik Wayne punasega kaunistused, pea lappavad, vorsti panevad mingit salatit sinna peale, siis nad panevad veel mingid kurgiviilud või ma ei tea mida. Et me oleme hästi ahvatlev välja ja see on hästi hea ja see on hästi-hästi taanipärane. Ja kui Taanis näiteks kellelgil on sünnipäev või tööl on mingi mingi retseptsioon, siis nad tellivad võileiva koogi ja see võileivakookon siis nagu vormitud, nagu inimene, ainult et juusteks on pandud peekon ja silmadeks on siis munad ja siukse hästi-hästi vahvad ja loomingulised on need, seal veel söövad hästi palju sealiha ja nende eripära on siis praetud sealiha petersellikastmega tähendab, söövad ja kotlette söövad hästi palju. Ja siis nende magustoiduks, mida nad alati jõulude ajal söövad, on riisipudru, mille nimi on siis Reišenkol. Seda nad alati söövad ja nad panevad sinna mandli sisse jõulude ajal üksainus Mandela riisipudru sees võtab sealt omale ühe portsjoni ja kes selle mangi leiab, see saab kingituse avale, et see on alati, nad otsivad ta mandlid suure suurte silmadega, keegi tahab öelda, kellase mandel on kuni kaustan tühi. Kellelgi mingi salamandrit ei ole, kes petab, nimed on, tegelikult oli mull. Ei, niimoodi ei saa. Ja siis järsku lähevad lõuna ajal kuskile sööma, siis nad eriti taha kuskile välja sööma minna, Vainidemaati kodust kaasa pakitud toidupakid keset, kus neil on jälle võileivad kaasas, et nad teavad seda ise, et hommikul kodus, lõunal neil siis toidumoon kaasas lasteaias lastel on väiksed pakikese kaasas, kus neil on kaasa antud siis võileivad koolis samamoodi ülikoolis samamoodi ja töökoha samamoodi ja siis õhtul lähevad koju, kell 67 jäävad alati perega kõik koos, kõik teevad süüa koos ja siis söövad koos, räägivad oma päevast. Tundub, et siuke võileivamenüü eriti tervislik nagu ei ole. Eriti tervislik ta ei ole tõesti, sinna pannakse igasuguseid asju peal, aga kas toonud on ülekaalus kõik, kõik illegaalsed? Ei ole, aga seal ikka on ka ülekaalulisi. Jah, tõesti. Praegust on meil see asi, et Taanis on hästi-hästi populaarne, on ökotooted. Et kui sa ostad õunu või sa ostad piima, teisi toiduaine, ehk siis ma tahaks, peaksid olema ökotooted, et see on su tervisele väga kasulik, kes on sulle väga hea? Taani on tuntud kui joogist rääkides tuntud õllemaad karsbergi õlu on üks maailma suurimaid õllebrände ja ka Saku Õlletehas kuulub minu arust 100 protsenti karsbergile, et mis õlu tähendab taanlase jaoks? Taanlase action õlu, väga tähtis, taanlased joovad, mängivad väljas näiteks nad joovad ainult õlut millel on siukest viinakultuuri, nagu võtame pudel viina, joome, et seal joovad õlut hästi-hästi palju, nad on uhked oma oma õlu üle ja seal on hästi palju erinevaid elusid erinevate maitsetega ja Karzsbeegia Tuburg mõlemad teevad alati iga aasta mingi spetsõlu ja see ka, et neil tuleb jõulude ajal uus elu välja, neil tuleb liha Ta ajal uus õlu välja, et nad taastavad oma onu väga ja nad joovad seda, seda väga hea meelega ja söögikohta veel nii palju, et üks taanlane tegelikult ütles mulle niimoodi, et et nemad ei söö selleks, et elada, vaid nemad elavad selleks, et süüa ja seda kõike nautida. Ja samas nad naudivad ka veine hästi palju, et alati kui peale söömist, siis on see väike vega puhkepaus ja ja naudivad oma klaasike, kes veini ja panevad siis küünlad põlema. Küünlad nad kasutavad ka hästi palju kodus, et nad alati põletavat küünal hästi-hästi palju ja neil on ka üks sõna, mille nimi on hügi. Ja mis siis tähendab nagu hubadust, et see seda sadama kasutavad päevas vähemalt mingi 10 20 korda. Et oi kui hubane, meil praegust on ja ja lähme lähme välja, kohvikusse saab väga hubane olema, ühe testis sai kasutada sõna, aga Taanile oleme huvi ja. Et Taanis on see hästi kasutatud Nii et tegelikult kogu Taani riik on nagu suur hinge või selle püüa selle poole, et oleks, nad püüavad. Räägime natukene ka praktilisust. Poolest, et rääkisime, et Taanis on väga-väga suur maksukoormus, et tundub, et tegemist on väga kalli riigiga. Ma arvan, et nagu välismaalt minna, kui Eestis läheb Taani, siis on, siis on tõesti kallis. Aga samas oleneb ka, kuhu sa lähed, et kas sa lähed Kopenhaagenisse või sa lähed Kopenhaagenist väljaspoole, et kindel on see, et Kopenhaagenis, kesklinnas turismikohtades on hinnad palju kallimad, kui sa lähed kuskile väljaspoole väiksesse külakesse, kus on hoopis teised hinnad, et see on, see on ju niimoodi. On no Taanis on Taani kroon, seda nina on ja kursson Eestiga. Üks kahele. Näiteks võtaks mingeid hindasid nüüd palju too mingite näitajate, kui sa lähed välja sööma, kuigi ma sain aru, et ta väljas söömine eriti populaarne ei ole, aga et need, ütleme kasvõi lähed, ostad selle ühe võileiva kuskilt. No esiteks, kui sa lähed välja sööma, muidugi, taarsekivad ka väljas söömas nagu, nagu teisele inimesed, näiteks kui sa lähed välja kuskile kohvikusse, sa lähed sööma, üks õlu maksab pool liitrit, et umbes 40 50 Taani krooni mis on siis 80 kuni 100 krooni eesti rahas. Kopenhaagenis kindlasti sa lähed välja, sa võtad mingi mingi eine, sa maksad selle, Taani kroonide läksingi, maksab Taani kroonis 80 või 90 Taani looni ja see on siis eesti rahas juba Kaczerooni salati eest, et muidugi on ta kallis, aga samas tasub seda kõike proovida, et kindlasti minna kuskil näiteks Kopenhaagenis on üks koht, mille nimi on siis Nyha on, kus on üks kanal ja sa saad seal kanali järjest nagu istuda, restoranis, õlu nautida või midagi süüa, suupistet võtta. Et kindlasti tuleb seda kõike proovida, et niimoodi teevad taandidega. Ütleme Kopenhaagenis ringi liikuda vist on kõige mõistlikum asi on jalgratas, nagu ma aru sain. On jalgratas ja Kopenhaagenis on meil niisugune asi, turistidele on seal eraldi jalgrattarada, mis kollasel? Ma arvan, et sa paned sinna Taani 20 mündi sisse, see on 20 krooni Taani krooni, vaatasin mündi sinna sisse ja saad selle jalgrattaga terves linnas ringi sõita. Ja pärast saab pargid selle jalgratta ära, kus saab kohe näha, et see on, see on selle jalgrattaparkla. Sa paned seal jalgratta sinna tagasi ja sa saad oma 20 taani krooniga tagasi. Ehk 40 krooni paned panti ja saad kasutada jalgratast. Jah, täiesti tasuta, sans turismijalgrattad minu arust nad on kollasest, peaks olema kollased ja eriti mugav. Toetud sa saad kopanagi linnas tõesti, aga seal mingi kindel rajoon, et sa ei tohiks nagu väljaspoole minna, aga ma ei tea, kuidas nad kontrollivad, et kes on seal rattaga, kuhu läheb. Aga kindlasti tuleks võtta jalgratas ja ringi vaadata. Ja siis selles mõttes teeb takso ja bussiliikluse täiesti turisti jaoks täitsa mõttetuks. No eks seal on kindlasti mingi mingi arv ka, et nende jalgrattaid ei ole seal mainimis tuhandeid, et seal on nii palju inimesi. Aga kui sa leiad ühe jalgratta, siis tuleb kindlasti võtta ja sellega natuke ringi sõita. Bussipileti hind on seal umbes mingi taani rahas umbes mingi 10 krooni. Oleneb, kuhu sa lähed, et bussiliiklus on seal odav ja alati saab ka inimeste käest küsida, et kus on see ja kus on see bussijuhi käest küsida, nad oskavad ka väga hästi inglise keelt, aitavad sind väga-väga hea meelega. Inglise keelt räägivad küll inglise keelt, jah, nad saavad ju aru, et kas sa oled turist või sa elad seal, et kindlasti kui sa elad seal taani keel selleks õppima kui turistina, siis nad aitavad sind väga hea meelega. Sest et taksoliiklus on seal tunduvalt kallim kui näiteks Eestis. Näiteks kui tekib soov minna siis hüüttima randadesse või kuskile mujale, mida sa soovitad siis kasutada, millist transpordivahendit rongi mainisid? Kopenhaagenist saab minna rongiga, jah, Jüri maale rongipilet on, on ka muidugist kallis eestlasele see rongipilet maksab umbes, kui läheks näiteks redeliks saamenisse, mis on peaaegu täitsa juudi maa tipus maksab sinna umbes mingi neli 500 krooni, see on siis juba 1000 Eesti rahas ja aga on ka võimalus minna Kopenhaagenist lennukiga alborgi, mis on siis ka üks üks kena linnake, kus on see tänav, kus on hästi palju paare, kus see on ka omaette elamus kindlasti minna vaatama, kuidas see välja näeb. Lennukipilet maksab vist umbes see peaaegu sama mis rongipilet, niiet. On sulle ülevaade ka näiteks mingisugustest sa mainisid ennem siin legolandi piletid, ütleme, mingi muuseumid, palju nihukesed asjad. Maksavad kui sa lähed muuseumitesse, siis mõne mõnedes kohtades on tasuta, kui sa oled õpilane, kui sa näitad oma õpilaspiletit, muidu piletihinnad on umbes mingi 50 Taani krooni kuni 100, et need muuseumi hinnad ei ole kallid ja enamus muuseumitest on, on ka tasuta. Aga näiteks ööklubisse minek, kuidas üldse ööklubikultuur on seal, et sageli on, näiteks Stockholmis praktiliselt ei saagi sisse, kui sa oled mees tänavalt, et sa pead kedagi teadma või kuidagi üldse minna, kuidas taanissoni. Taanis on ju see, millest ma praegu rääkisin, see populaarne tänav tänava nimi on Jon freene keele. Et kus on hästi palju neid paare ja siin on hästi mõnus minna, sest et sa pea kunagi maksma sisse sisamis eest, et see kaveri eest ta ei pea mitte midagi maksma selle taustana sisse. Ja iga neljapäeval saad sa kannu õlut 20 Taani krooni eest. Mis on Taani inimesed, väga-väga-väga oda. Kui sa läheneda reedel või laupäeval, siis enne kahteteist on, on odavamad hinnad ja peale kahteteist on siis kallimad hinnad. Aga sa peamegi kaverit maksma. Et sinna tänavasse lähevad väga paljud taanlased, väga paljud Taani noored käivad seal, see on hästi populaarne. Isegi Kopenhaagenis tunnevad tänavat, tahavad sinna minna, et aastane näha. Kui sa lähed Kopenhaagenis välja, siis maksad kavalit ka umbes mingi 100 taani krooni, oleneb, kuhu sa lähed, aga sa saad vabalt ka minna välja, ilma et sa maksaksid midagi. Ja kui sa pead midagi maksma 100 taani krooni või 150 Taani krooni, siis on seal ka kindlasti mingi jookina sees. Dani noortele meeldib pidutseda. Taani noortele meeldib väga pidutseda, Taani noored hakkavad ise juba õlut jooma või midagi muud jooma, kui nad on 14 15 aastat vanad. Nad korraldavad hästi palju erapidusid, kus sa lähed kellegile koju, vanemad on kodus, vanemad teavad, et sa võtad õlut, aga vanemad ei ütle mitte midagi. Sa istud seal oma sõpradega toas, kuulad muusikat ja jood õlut. 14 15 aastat vana ja vanemad, ütle sulle mitte midagi, sest et see nende kultuur nagu sihukene joomine. Tundub küll, et 13 14 aastased hakkad juba napsu võtma, et Eestis vist vaadatakse selle peale väga-väga viltu, et aga miks nad nii vara hakkavad jooma, kas teil on raske lapsepõlv? Tegelikult taandanud niukene traditsioone, et kui sa käid, kas siis seitsmendas või kaheksandas klassis on leeritamine, et üks klassitund on see, kus sa lähed terve klassiga lähed preestri juurde kirikusse, siis oled seal kirikus, preester räägib sinu sinuga annab teile tundi mingi tund aega kaks tundi sellest religioonist, kes sa oled ja jumalast. Ja siis sa pead aasta jooksul käima kirikus mingi, ma ei tea, kas kaheksa või üheksa korda ja kui seal kirikus jumalateenistusel ja siis kui on see leeritamise päev, siis oleeritamine kõik lapselleeritakse ära, tüdrukud, poisid koos ja siis pärast igaüks läheb oma perekonnaga koju või kuskile mujale pidutsema stalleeri tähistama. Ja kinnitakse hästi-hästi, palju kingitusi sulle, aga enamasti taanlase Taani noored tahavad raha saada, nii et sinu perekonnaliikmed kingivad sulle raha. Näiteks üks minu klassikaaslastest sai 75000 Taani krooni lihtsalt sellepärast, et tal oleeritamine mingit erilist suurt suurt põhjust võib-olla ei olnud, aga ta sai nii palju raha. Ja siis pealleeritamist öeldakse veel niimoodi, et nüüd sa oled saanud täiskasvanuks, nüüd sa võid oma esimese õlu juua. Litsa võid oma esimese sigari suitsetada, nii et see on selline traditsioon. Seitsmendas-kaheksandas klassis täpselt religioon ei puhul tahaks küsida ka, et kui religioosne rahvas on, et kas need noored käivadki tõesti sellepärast seal ütleme kirikus ka, et seda raha saada ja seda esimest õlut teha või pigem on nad ka ikkagi religioosse Ma tegelikult ei tunne mitte ühtegi taanlast, kes käib iga pühapäev kirikus, ehk kui mina näiteks käisin teiste taanlastega koos leeris, siis nad ütlesid mulle, et nad käivad seal jah, sellepärast, et nad tahavad kingitusi saada ja et nad ootavad, millal nad saavad seda raha ja õlut. Just täpselt päev pärast seda leeritamist on siis päev, kus kus minnakse koos klassiga staa koos tähistama. Meie käisime näiteks Aalborgis divolisse Alburgusendaks tivoli käisime seal siis seal oli meil õpetajad kaasas ja seal me ka ostsime õlut. Oota, kas saab osta siis juba nii vana? Selle see aeg pidid olema 15, et saada keegi meist oli vanem, sai osta, aga praegust on siis vanusepiirang 16 aastat. Edasta õlut, alkoholi ja suitsu on 16. Ja sel ajal siis oli õpetaja ostistele. See aeg oli 15, keegi meist oli siis juba vanemaid said osta kohvikutes, restoranides peate olema 18 ja klubides käia, väljas käia peaks olema 18, aga kui sa oled nii 13 14 noorem, kui 18, siis on, ta on hästi palju selliseid organisatsioone, mis on noortekeskuse näiteks, sa lähed sinna sõpradega, sa oled seal ja paljud käivad läbi lihtsalt sõber lihtsalt kodus istud ja jood õlut. Mingi alkoholismiprobleemi, kui sellist ei ole Ei ole. Ma ei ole kokku puutunud mingisuguste probleemidega, aga, aga seal on, noored on hästi iseseisvad, et sa tead, et kui sa võtad mingi õlu, siis sa jood kindlalt mingi neli, viis õlut ära ja rohkem seda lihtsalt ei joo, et sa tunned oma piiri, aga samas on ka palju probleeme inimestega, see tunne ja, ja paljud noored lähevad siis haiglasse, tuleb see kõik välja pumbata ja sellega on ka probleeme. Jah, aga see pole nii suur. Reisipalavik Stahlis hakkame vaikselt ka kokku tõmbama ja alati tuleb võtta maalt kaasa ilusaid mälestusi ja fotosid, tehes ka mingisuguseid meeneid, et millised oleksid need asjad või ütleme siis suveniirid või mingisuguseid mida peaks raudselt Taanist endale kaasa võtma, sest need on taanina väga omased või on, ütleme just Taanis need asjad on kõige See muidugi ei tulnud, me ütleme siis näiteks toidu kohta võiks kindlasti võib-olla kaasa võtta, mis on salaami, vorst palju söövad ja siis veel üks siukene erivorst, mis on just taanipärane, mille nimi on eesti keeles öelda öeldes, on siis rullepilse mis on nagu rulli keeratud vorst seal pipar sees ja siis nulli keeratud ja see on see ka väga maitsev ja siin ma pole seda näinud. Siis on meil niisugune üks kaste, mida panna peale mille nimi on Remolaad. Et ma arvan, et siin on seda müüdud, aga keegi ei teadnud, kuhu seda panna ja mida sellega teha. Et see pannakse siis kala peale, kui sööd kala, näiteks kalafileed, sa paned seda limonaadi sinna peale, siis ma ütlen, et väga hästi joogipoolist võiks siis võtta, nagu meil on Eestis vana Tallinn on neil seal kammeldenski kammel, Danske, mis on siis nagu liköör, konjaki, konjakimoodi asi ja väikestada asju saad ju kaasa osta, mis on võtmehoidja, kandaani, lipikut, lipu lipukesed peal, siis on seal viikingi, et soola ja pipratopsid ja Taanis on hästi pabulad Annega või hästi ilusasti kena on ka Taani disain. Mis on see Royal Kopenhaagen, mis on serviis ja igasugused ilusaid asju, et seal on hästi palju ja väga ilusad on siis on seal veel kindlasti ka väikese merineitsi kujukesed Taani lipud, väiksed lipud, mille üle nad on nii uhked, et see on, see on kindlasti üks asi, mida saab kaasa osta ja mis pole üldse kallis. Ega iga kord, kui sa käid kuskil muuseumites, saad ju kaasa võtta. Mis on need brošüürid ja pildid ja asjad meile tuletada, kus sa käisid näiteks. Et miks mitte seda juhust kasutada ja kõiki asju kaasa võtavad. Sina oled Taanis õppinud ülikoolis veel mitu aastat. Mul on veel jäänud järgmine suvi, lõpetan ära ja siis ma võib-olla teen ka magistriseal. Ja plaan on jääda Taani elama. Võib-olla ma tahaks kindlasti kunagi koju tagasi tulla. Lõpetuseks veel Taanist, et inimene, kes nüüd meie saadet kuulab, et millisel inimesel Taani riik sobib hästi ilmselt sobib igasuguse inimesena, sest tegemist on heaoluriigi. Aga milline inimene võib-olla ei tunneks ennast Taanis eriti hästi? Milline ime ei tunneks end Taanis hästi, vaata, küsimus milline nimi ei tunneks end tauni, sest mina arvan, et igaüks tunneks end tõesti Taanis hästi, et Taanis on nii mitmeid kohti, kuhu sa saad, kui saad minna, kuhu sa saad vaadata, kus sa saad külastada, et miks mitte minna ja vaata näiteks lastega võtke oma lapsed kaasa, minge vaadake Taanis legolandi, sest et see on hoopis teine elamus, kui minna kuskil lõbustuspark. Taanis on ka teisi kohti, kus on sihuke lõbustusmaad, kus on ka kohe siuksed nagu ujulad sisse ehitatud, et sa oled väljas mingid Adraktsioonile, ta läheb pärast veel ujulasse ka, et saaks lastele kindlasti hästi vahva. Ja kui sa ise lähed nagu noorena inimesena võiks kindlasti minna sinna Alburgeemisel Jon Proene kääde, kus on hästi palju paare asju, et see on kindlasti hoopis teine elamus, kui näiteks kusagil Eestis kuskil väljas. Kas inimese, kes on loodusesõber, kas sellel anna taanis kuskil olla ja midagi teha, kas seal on niisuguseid mitte nii urbaniseerunud kohti, niukseid, metsa, salusid, mõnusaid jõekääre, kus istuda ja olla? On ikka, aga see on siis kindlasti juudimaal, kus sa lähenedeks põhja Taani võivad keskTaanis on hästi palju jõgesid ja järvesid, et kuhu kindlasti minna, kas siis kalale või või saad minna näiteks surfama, kus on siis, mis on siis jääb lõuna poole, kus on ka lained, on suured, et sinna saab ka minna vabastiga surfama. No tegemist on heaoluriigiga, aga ma pean ikkagi küsima, et milline on see asi, mis Taani riigis on halvasti, mis on mäda või midagi peab ju olema. Millised on Taani riigi probleemid? Inimeste probleemidest ma võib-olla natuke rääkisime ka, millised on need niisugused negatiivsed kannatanud. Midagi negatiivset on kindlasti, et aknad on hästi uhked enda üle, et kui keegi tuleb välismaalt, siis neil võib-olla ei ole nagu nii palju huvi kuulata kui kust sina pärit oled, et aasad Eestist või et noh, et mis on siis Eestis, räägi mulle Eestist, et ma ei ole nagu eriti huvitatud sellest. Ja kindlasti on, neil on praegust ka hästi palju integratsiooni probleeme nende moslemitega näiteks ütleme otse välja. Et see on ka kindlasti nädala ja, ja näiteks poliitikas on ka on niisugune partei, mis nagu just pooldab ainult seda natsionalismi, et seal peab olema äge patrioot. Sellel on päris palju poolehoidu, praegust. Nii et põhimõtteliselt on niisugune poliitiline olukord, ei ole praegu kõige parem, et üks on sotsialistlik partei teeb kõik selleks, et hoida taani maa nii-öelda taanlastele ja teine, kes integreerib, proovib siis neid, kes seal juba kohapeal on integreerida, siis on niisugused vastu vastuseis nende vahel. Just täpselt, kuidas taanlaste tähtis see, et sa pead taani keele ära õppima ja sa pead nende kultuuri integreeruma, aga samas tuleb ka aru saada, et võib-olla moslemitel näiteks on hoopis teine kultuur enne seda raske teha, sest et taanlast võib-olla ei taha nendega nii väga läbi käia, et see on siuksed nagu kaks suurt probleemi, et mille, mis tuleks nagu kunagi tulemust ära lahendada. Rääkides veel Taanist ja et nad on oma asjade üle väga uhked, et mis need asjad on, mida Taani maailmale pakkunud on. Taani on kindlasti uhke oma oma disaini üle oma riieti disaini üle oma näiteks serviis ja kõik siuksed, uhked asjad kodus, väikseid nipsasjad, nad, nad teevad seda ikka väga-väga ilusti ja väga toredasti. Kindlasti on nad ka uhked oma jalgpalli üle jalgpallimeeskonna üle, mida nad alati vaatavad suure himuga ja kui on mingi jalgpalli ning siis nad võtavad kodus ka oma lipu välja panevad kodustele lipu seinale ja siis nad istuvad teleri ees nagu magnetid ja elavad kaasa kisavad ja karjuvad kõva häälega, et neil hästi läheks nende meeskonnale. Kas see on niisugune suuri tänavakogunemisi, kus peaks suur ekraan üles, siis kõik mehed vaatavad ja röögivad mitte ainult mehed, võib-olla. Olge naisi, kes on jalgpallihuvilised, aga enamasti ikka kindlasti mehed, on küll jaa, paarides pannakse ka siuksed suured Taani üles, et sa lähed oma sõpradega sinna baari istutsiaale, võtad paar õlut ja vaatad, vaatad mängu. Kui Taani võidab, siis aias, tänavatel autodega sõidavad, panevad autodest lipud välja ja sõidavad ringi ja ja on üli üliõnnelikud, et see on täitsa hoopis teine kultuur, mis näiteks Eestis on, et võib-olla ei ole siukest suurt. Ja Taanis veel, mis on, mida välismaale pakutakse? Taanis on ka paljud kuulsad arhitektid on ka Taanist pärit, et läks Eestis, tehakse ka mingit hoonet hetkel, mis on, mis on, mis Taani arhitekti tehtud, ma täpselt ei oska öelda, milline hoone seal. Selleks hooneks on Eesti rahvusringhäälingu uus hoone, mida hakatakse järgmiselt seda ehitama ja arhitektiks on siis Taani mees, Erik Nobel. Aga suur tänu sulle, analised viitsisid rääkida meile ja raadiokuulajatele Taanist. Nüüd on juba parem pilt ees, teame palju rohkem sellest riigist, et tegemist on väga toreda riigiga, mis on küll natuke tsipakene, kallis, niisama vist pikemaks ajaks sinna peatamiseks, aga mis pakub siis pea igale inimesele midagi? Midagi kindlasti aitäh, et ma võisin tulla rääkima teile taolist Selline reisipalavik siis seekord Taani ja kohtume teiega juba järgmine pühapäev. Mis reisikohaks saab, selle jätan hetkel saladuseks.