Tere, ma olen Ken, saan jälle, kuulate uunikumi. Oli aegu, kui ken saani tänu Esto-TV-ettevõtmistele poliitikute suurimaks hirmuks peeti endast kui psühhohuligaanid kurikuulsa kuvandi kujundanud ülikiire kõnega. Saani on kunagises persooniloos võrreldud elavhõbedaga. Ta on kõikjal ja teda pole kuskilt. Meie saime Gensaanil korraks natist kinni ja sidusime talle mikrofoni. Kuulge, enne ta minema ei pääsenud, kui oli ühe segasevõitu laulu mälestuse ära rääkinud. Mis täpselt lindi külge jäi, kuulete nüüd teiegi. Esimese 30 sekundiga tuli mul meelde lugu varasest lapsepõlvest kui läksin lasteaeda iga hommikul, mingil kellaajal, kus meid üles ärkama. Külm oli väljas kelgu peale päästavastikusse lastes jubedalt toitlusel hommikul asja tiigrikutsu sõita, on need, kus teda Valve tervitab, üheksanda aasta Youble puhul maalib pere lastega veritud, kuskilt hommikul käib vikerraadio saade. Ja siis tuli alati ja alati oli tervitusega alati uksest välja astudes mõtlesin jälle, et algab see juba tuli see tiigrikutsu. Reeglina ma uks läks kinni, raadidel mängisin lõks seada kukkustakkimise kõlavamal kaugenes. Monika teiega praegu meenutas, ärge fotomälupildid on nagu enamasti selleks, et mälupildid toovad inimestele nelja aastased, esimese talu pidid kolm aastat on nagu, nagu sa meenutad, tagasi hakkad meenutama enam siis see on üks asi kindlasti ja see lugu seal täpselt seal seisab Tsee Sakala tänavat tõid välja, lasteaed oli Liivalaias Sis rajad hommikul külm on pime, Oliver. Ja lähedastest pannakse kelgu peal istuma, viiakse lasteaeda ära nagu ja siis satiir. Kutsu ma olen tiigri segast peksad, seal jättis äkilise õpisse autonid ikka tiigri suitsu, muidugi. Tiigri lutsulik kelleri. Siis me sattusime väga nagu väga Karmin üritusele Tartu laululaval. Raimo Aas 50 eriti seintelt või kohal ka, aga noh, me vist ei pidanud lõpuni vastu, sealt. Läksime, oli muud tegevused õhtul plaanis, ma arvan, läheb praegu isegi nagu, nagu, kui sa meenutad tagasi meenutades nagu lennata, et ei ole su lapsed, on nii väga hullu midagi, et sai kuidagi laenatud. Lood nagu mägramaja viimane tassike teed saarepiiga ning toosama tiigrikutsu homon Joel Friedrich Reinhold kindlalt naeratavad Eesti muusikaautahvlile. Tiigrikutsu valmimisest räägib nüüd Joe's Teefeldise. Minu kätte sattus idamaa horoskoop, kus siis minu aasta oli tiigri aasta ära märgitud ja sellest, nagu see idee tekkiski? Laulus iseenesest nagu seda horoskoop ei märgi, vaid lihtsalt selle looma iseloomu nagu toob välja. Tegelikult on ka tõsine mõte seal sees isegi religioosne mõte, aga seda ei osata sealt välja lugeda. Isegi vaimulikud ei ole osanud seda välja lugeda ja nad on mind nahutanud sellepärast et et seal on niisugune ütlemine, et ja ma ei karda kedagi, noh, nemad ütlevad, et nagu jumalad peaks kartma, ikka aga, aga osanud sealt lugeda välja seda, et see isa, kes ütles, õpetlikud sõnad on suure algustähega ja mõeldud Avastasin hiljem kui ma jumalasõnana Ma hakkasin rohkem uurima, et Jeesus ütleski niimoodi, et hoiduge inimestest, sest nad annavad teid kohtute kätte ja kogudusekodades pitsutavateid taga see sammas, aga see mõte on selle sees, et sul ainsaks vaenlaseks on looduseinimene. Aga loomulikult ei ole ta sellepärast populaarne. Kolmekümne sügavam mõte seal sees on nii et inimesed jõle üldsegi. Kuulanud seda niimoodi, et noh, et et mõista sealt midagi, meil ei ole religioossus kuigi popp, eks ole, sisesse kohe juba juba nad prügikasti visatud. Ja iseenesest väga kummaline ka, et kuidas ema, ööbik ja isalõvinahas käib. Muideks lõvi lõvi peetakse ta jumaliku loomaks ja ööbik on nagu see muusika jumalus jälle, eks ole, ju. Ja mina olen sellest ka hiljem alles hakanud päris sügavuti aru saama. Alguses. Ma kardan, millest ma kirjutanud. Et see lugu sündis, ma mäletan väga kiiresti nemad aegade jooksul kõigepealt mulle mul siin siis ikka viise siis viisi peale tekst ja siis nagu ta valmis oli, ma mängisin siis kidra peal bändipoistele ette ja kohe läks ka siis salvestamiseks ja siis eetrisse lastud väga populaarseks ja loomulikult seostati siis seda kohe minu nimega ja ansambli vitamiiniga muidugi siis vitamiini, kui ta ei saa tehtud. Ja loomulikult oli see siis juba noh, rahva seas tuntud laul, mina läksin sedasi kontserdil esitama, siis seda loomulikult oodati ja nõuti, kui ma rahumäel elasin, tol ajal läksime ta tänavat ja siis lapsed jooksid mulle järgi ja laulsid laulsid seda laulu, nii et menu oli tohutu.