Reisipalavik noomima rännakust raadioeetris. Alustan reisipalaviku saadet taas kord tänusõnadega kõikidele nendele kuulajatele, kes iga pühapäev meie matkaga rabaniga ühinevad ja mööda maailmanurgataguseid ringi tuuseldada tulevad. Ja tänu ka kõigile kuulajatele, kes meile tagasisidet on andnud, kui ka kriitikanooli meie safari poole tulistanud, see on ka alati vajalik ning kindlasti suur tänu kõigile saatekülalistele, kes meile on oma kogemustest ja seiklustest pajatanud. Üks asi on sõpradele fotoalbumit näidata, teine asi on teha seda raadioeetris. Sageli nõuab pingutust ja esimene kordama häält kõrvaklappidest kuulates ei ole see üldse lihtne. Siiski, lugedes tagasisidet, oleme me kõik toredasti hakkama saanud, seega otsustasime reisipalavikus saadet jätkata terve suve sest kaugemaid lähemaid kohti on maailmas nii palju, kus me pole veel ise käinud, tuleb ainult need inimesed üles leida, kes meile oma muljeid jagaks. Eelkõige meeldivad mulle need reisisihtkohad, millest ma ise mitte midagi peaaegu ei teab ja mille kohta on ka näiteks internetis leidub suhteliselt pealiskaudset infot ja entsüklopeediates ainult kuivad numbri statistikat. Ka meie tänase saate sihtpunkti liigitaks ma ka sinna kategooriasse. Kui aus olla, siis tänases saates on need sihtpunkti koguni kaks. Üks on üsna populaarne, samas väga vähe kajastatud ning teisest ei ole ma peale nime kuulnud mitte midagi. Läbi abivalmis inimeste leidsin üles Aili Kägu, kes külastas kauged Mauritiuse saart ning sama tripi käigus põikas läbi ka selle naabersaarelt nimega Re-Union. Minu teadmised Mauritiuse saare kohta piirduvad sellega, et seal elas kunagi välja surnud maailmakuulus lind Dodo ning Reauunioni puhul tõstan mõlemad käed üles ja tunnistan, et küsimustele, kus see on, mis see on, ei oskaks vastata. Seega loodan pärast järgmist kahte tundi olla juba märksa informeeritum. Tänane reisipalavik on mõnes mõttes eriline, sest oleme valinud endale sihtkohaks kaks punkti, kaks sihtkohta, mõnes mõttes on nad erinevad, mõnes mõttes ühesugused asuvad nad enam-vähem ühes kohas India ookeanis. Ja meil on siin külastajana Aili tervist, Järvik ja Aili käis sellisel huvitaval tripil, mis kulges siis läbi kahe saare ja nendest üks on võib-olla tuntum saar nimega Mauritius kus olen kuulnud, et on ka mõned eestlased käinud. Sellest saame pärast teada ka, kas eestlased sina märgi maha jätta, Nad on või ei. Ja teine, mis ausalt öelda, nagu ma siin enne me sissejuhatuses mainisin ka ei minu jaoks ei tülistanud Ühtegi kellagi, kui selle saare nimi öeldi, nimelt on tegemist reunion saarega. Just nii, ta on prantslastele kuuluv saar täiesti Euroopa liit. On meil ikka kõrval, aga hakkakski sellest just ere uuniuni saarest pihta, et kuna see on niisugune noh, täiesti must maa minu jaoks, et tegemist on siis põhimõtteliselt Prantsusmaaga Prantsusmaatükikese ka, mis asub India ookeanis. Nii ta on Moscareeni saarestikus, veel on nii kirjutatud tähtedes, raamatutes ja tal on siis niimoodi mõeldud. Ja see rei Unioni saar On avastatud portugallaste poolt tegelikult ja kusagil siis 1500. aastal. Edasi avastasid nad inglased ja 1600. siis kuskil jõudsid sinna prantslased. Ja nüüd ta ongi ja prantslaste valdusesse kuulub ta ka täna käibele on euroloo ja täiesti siukene. Isegi ma ütleks, et, et linnades ja on euroopalik kultuur ja Euroopa Liidu rahadega on sinna praegu väga palju ehitanud, teatud sildasid, see on nihukene, väikene saar, iseenesest on jõuda 2500 ruutkilomeetrit, aga seal oli, kui ma nüüd ei valeta, siis 124 kilomeetrit on sildu ainuüksi ja uusi ja huvitavaid rippsildu ja mida kõike otsustanud täpselt, kus. Ütleme siis nii, et kui inimestel tuleb meelde või ette aafrika Aafrikast ütleme siis ida poole jääb Madagaskar siis Madagaskari veel oma 600 kilomeetrit ida poole jääbki siis reunion ja sealt veel paarsada kilomeetrit jääbki siis Mauritius ja Morituses tsipakene üles poolele jääb veel siis Rodeididesse saar. Aga räägi siis, milline pilt avaneb inimesele, kes Revuunioni Saarele maabub, et natuke mainisime ära, et siin on tegemist Prantsusmaaga ka, mis seal toimub, mis, mis reunion saar. Ma alustaks siis juba kodust, meie reis algas niimoodi, et me olime planeerinud teda pikalt ette, aga Estonian Airi lennugraafikus ikka ju teadupärast muutuvad siis ka tuli lennuplaani väikseid muudatusi. Ja viimane muudatus veel hommikul, kui lennuk pidi väljuma kell kuus aga väljus vähekene hiljem ja esmane suund oligi siis tegelikult Prantsusmaale ja Pariisi, kus ta oli siis Airmoriituse edasilend ja tegelikult vajame, maandusime esmalt Moriitusele ja Mariitusel, me arvasime, me oleme nagu transiittsoonis ja siis vahetame lennukit ja sõidame Rõunjanile ja pidime täitma küll kõiksugu pabereid, et me siseneme riiki ja kui me olime Pariisis taks riista ostnud kaasa mõned alkohoolsed joogid, teades, et taks traditsioonides liikuda ju võid vedelikuga siis meie suureks kurvastuseks nii et meil kohe ära ja ka edasi endale ainult tunnikese. Ja siis ütleme, et noh, mis üllatas, vahetasime seal lennukit, aga lennukisse sisse minnes, kui hakkasime õhku tõusma, siis kohe pritsiti kiiresti mingisuguse ala, millega putukatõrjega, või lennukite siis meile, et nad hoiavad väga oma maad, oma lootust jääte, Nad ei taha, et mingisuguseid asju kuskile nagu sisse saaks, et see on siis sellepärast nii. Ja kui me maandusime, siis meie esmane oli muidugi, et kõigepealt vaadata, kas meil ikka saate, vastas on ja kas kõik peab sellistes lõunamaadest paika, et kas meil ikka trantsena vastas oleme me oodata ka meie kahtlused olid kõik asjatud ja alusetud. Me olime, meil oldi vastaselt oodatud, meile ulatati infomaterjal, mida siin saarel teha, mida vaadata, aga kõik prantsuse keelne et nagu selles mõttes jah, nad kuidagi noh, surigi arvavad, et kõik nende keeli teavad ja tunnevad ja oskavad, et, et selles osas jäigi palju asju keele taha kinni, okei, järgmisel päeval küll, kui me saime giididega kokku, siis üks giid rääkis ka ikka väga head inglise keelt, aga aga teisega rääkisime mõnikord kehakeeles ja mõned tähtsamad sõnad saiti aetud ja põhimõtteliselt oli, saime hakkama. Aga mis üllatas veel ütlema? Ta oli see, kui me saare nagu ringi lõikasime, seal ongi ju loodus, on see, mida vaadata kõik, et me küsisime just selle giididest kaagi siis nii väga palju seda inglise keelt ei osanud, aga et kuidas ta nii palju ikkagi taimi teate, nii-öelda ütlesid, on meil kodust kaasas kodus juba lapsena kõik taimed tehakse selgeks, sest et tõesti neil kasvab kogu toit, kas on neil selles soovi peal kõike, mida sa saad noppida, korjata, seda sa kõike sööd, seda kõike jood, et noh, elu on ilus ja lilleline ja ja, ja ütleme, kui seal on ka töötut, siis töötu elab seal suurepäraselt ja milline vahte, jah, lennujaam, maks, aga sealt edasi juba siis suurlinna, kui sellist ei ole ja, ja ütleme, et suurt tee lennujaamast, siis ütleme, meie majutuskohta see oli väga asfalt ja väga korralik tee kahesuunaline ja järab mööda rannikuäärt ja viis siis sinna linna ja sinnapaika, kus siis nagu meil oli mõeldud, sellel päeval kohale jõuda. Aga see esimene mulje, ütleme, kui ta siis lennujaamast harda ära sõitsite ja seal kohapeal olite, kas see mulje oli selline, need on, et niisugune eksootiline Prantsusmaa ilusat taimestikuga Prantsusmaa või ei olnud see prantsuse aktsent seal nii palju läbi, et oleks tundunud tegemist oleks Prantsusmaa, et oli ikkagi see, et on hoopis mingi teine koht. Kõigepealt ikkagi ju kliima on kohe sul nagu troopiline ja niiske ja kõik nagu sedapidi vastu. Aga ütleme, et inimesed jah, et seal on mu latid nagu, võib-olla rohkem. Aga noh, muidugi rahvusi on seal kõike ja kõik on ka segunenud, et ja kuna on ka palju turiste, noh siis on, on ka väga palju ikka noh, meie mõistes valgeid ja eurooplasi. Jaa, jaa, et kui nagu see pilt ütleme, oli selline turistimaa kohale omane ei, peaaegu et igal pool, eriti kui see saar veel nii väikesaareks ju. Aga kuna me sõitsime kohe bussiga mööda rannikuäärt, noh siis ju ikkagi see ookean ja need lained, kuidas nad tulevad ja tegelikult on tegemist vulkaanilise saarega. See tähendab, eks, et see rannik ongi seda musta laavat täis ja pahinal, kui see ookeanilaineid randa tuleb, noh siis see on niisugune võimas tulek. Ütleme niimoodi, et kui me pärast nõuda, võrdleme Moriid kiusega, Ed Moriitone, niukene, rahulikum korallsaar ja tal on nagu kõrvale tekkinud, ütleme, ümbritseb nagu selline laguun veel. Et siis lainemurdjad nagu oleks kusagil, eks ju, mingid mingi ja ma ei tea, teinud kilomeetriga vähem kaugemale, et kust nagu vuntse vahune laine ja rand on niisugune ilus, mõnus, rahulik ja tasane, siis uunionil tuleb ikka kogu see võimas mass tuleb sulle vahel kaldasse. See koht, kus ta siis esimest korda selle hotelli siis läksite, kas see oli mingi küla või olid ikka linna moodi või, või? Tallinna eeslinn, ütleme siis niiviisi, kus meie hotell asus ja kuhu meid nagu toodi ja just äkki toredast teile selle peale on mõeldud, et meil on väga pikk lennureis seljataga. Me oleme ju terve öö lennanud, et me oleme niikuinii väsinud ja meil oligi esimene päev nagu siis selleks kohanemiseks puhkuseks ja meil oli niukene, hotell oli sihukese sisehooviga madal ehitis nagu ridaelamumoodi, et sul on oma sissekäik loomulikult palmid, kõik need meie kodulilled, loomulikult taimestik, mis on suured puud, lihtsalt mille alt sa siis liikusid vabalt oma seal oli terass. Põhimõtteliselt astusid muruplatsid oma oma tuppa ja randa oli siis mingi paarsada meetrit küll üle, siis ütleme, suure liiklusega tänava võib-olla minna, aga rand oli selline nagu valge liivaga niukse korallisegune, et, et on ka, ütleme seal reunion is valge liivaga randa, ehkki valdavalt on seal mustad liivad must peenike liiv, mis seal siis laava liiv siis on ümmargused, noh, et ütleme, kui me siin naised teavad, et käivad laavakivimassaaži seltsis, pannakse sellised lamedad kivid peale, et noh, siis seal on terve rand on selliseid sooje kive täis, eks ju, viskad ennast seliti, oledki lavamassaažis. Et sellised erinevad rannatüübid on nagu reunion saare peal ka. Kuigi tegemist on ühelt poolt nii-öelda Aafrika külje all asuva riigiga ja teisalt on tegemist Prantsusmaal, aga kas see üldmulje on pigem selline euroopalikult puhas või ütleme ikkagi sihukese aafrikalikult ütleme asjalikult natukene niisugune räpane ka. Kui ma nüüd võrdlen, ütleme, Mauritusega reunion ja siis mulle tundus, et see uunia on, võib-olla on kohati nagu nagu euroopalikum ja prantslaslikum ja võib-olla kusagil puhtam noh, seda on ka meil siin täiesti erinevalt ja kuidas võtta, aga ei hakanud nagu silma selliste räpasuta, aga võib olla ka sellepärast, et seal on nii lopsakas loodus, et kui ma võtan, eks ju, kui ma mõtlen Moriituse peale eriti palju India inimesi ja hinduismi ja ma olen käinud ka Indias, siis ütleme, et seal on ikka minu jaoks täitsa võikalt räpane. Indias ja aga ütleme, et Mauriitusel tõenäoliselt, võib-olla, kui seal ka midagi on, siis see jääb sinna taimed on nii suured, et igale poole valitseda, seda silma küll ei hakanud kusagilt ja kuna ta on nii väike ja ta on ikkagi nii palju nagu turismikoht siis sa sõidad võib-olla läbi sellest ja bussiaknast, näed seda, seda räpasest nagu rohkem, et ütleme, rannad olid puhtad ja kui mereÕunjonist räägime, siis restoranid olid vahetult ütleme rannal või rannas. Aga niuksed restorani restorani mõistsin, ma ütleks, et pigem nihukene kiirtoitlustuskoha moodi või niukene lihtne, hästi ja friikartuleid said ka kõik ikka ja ka ka meie siis tahtsime ikkagi muidugi kala ja juba, et kui me oleme nii kaugele riiki sõitnud, siis loomulikult valget kala ja puuvilja ja, ja õhtul me üritasime siis minna linna, kuna me oleme linna ääres. Et sinna oli meil ligi paar kilomeetrit, siis nagu vantsida ja, ja ütleme, et siis me nagu esimest korda vahetult nägime Lähme juba püksis, nagu linn on ja kuidas, aga ilus mõnus väikelinn, suured tänavad, võtad, võib-olla nagu Kaunase jalakäijate tänav. Siin autot ei sõit aia, sinnani istud tänavakohvikutel kõik kenasti ja ja siis me proovime ka, et me läheme kalarestorani, aga siis me arvasime, et kalarestoran on kindlasti parem sadamas. Ja siis me läksime sadamasse ja siis seal lihtsalt tõesti nagu Prantsusmaalgi kuskilgi, ma ei tea, Nizzas või näed, et noh, on, on restoranid ja on hinnatase ja kõik, aga noh. Tuleb ära päeva, nii et Unioni saare näol on tegemist, on sellise post kaardiliku puhkusekohaga, ütleme sinine vesi, palmid, liiv ja lopsakas loodus. No selle võib-olla iseloomustuse, ma annaksin nagu Moriituselevale isegi rohkem sellepärast et mul hakkasid krooni, oli rohkem silmad, üks tohutult suur vulkaan ja, ja noh, ütleme, et okei, jah, mul see esmamulje oli, kõigepealt ma sattusin sinna valgesse liivarand, aga seal ei olnud palmid seal olid just nagu ma ütlesin, et pikkade okastega lõpuna nagu need need puud, eks ole. Mis ma siis Reonolil ütleme veel õhtupoole nägin, et, et rahvast tõesti, see oli laupäeva õhtu, jaa, jaa, oleme õhtupoolikul randa, kui ei ole enam nii kuumad, nad korraldavad seal ka, millel on üks laste sünnipäevapidu külge, siis kinnitati seal õhupallid ja kõik see lapse sünnipäev toimuski seal rannas seal metsa all ja neil olid kõik oma lahtikäivad, toolid, lauad, kõik olid kaasas ja ja siis järgmisel päeval küsisime ka muidugi oma kohalikkusele džiibisafari juhi käest, et millega ta üldse nagu siis siin aega veedate ja mis teil siis niuksed, populaarsed asjad on, millega tegeletakse ja nemad ütlesid, et meie rahvuslik spordialapiknik. Et sellega me tegelemegi ja, ja eme üldiselt niimoodi oma aega veedamegi, et see on meil niisugune kõige populaarsem. Reisipalavik väisab siis täna kahte väga lahedat kohta ja esimesena kahest kohast oleme me Reauuniuni saarel, mis on siis Mauritiuse ja Madagaskari niisugune väike naaber, kui nii võib öelda. Rääkisime põgusalt ka inimestest, et räägiks natukene täpsemalt, et mis rahvused, etnilised grupid seal elavad, mida nad seal siis teevad ja millega nad ennast ära elatavad. Kõige tähtsam muidugi, millega nad tegelevad, on suhkur, rookasvatusega ja suhkrut nad siis veavad ka välja mingi 250000 tonni aastas. Sellega põhiliselt tegeleb ka kõrvalasuv saar siis minule üllatus oli see, et noh, valge Cru näiteks veavad oma loppis sisse, et see, mida nad seal kohapeal teevad, see on pruun suhkur. Ja üritusel just siis suhkrutehases, ma kuulsin just sellest, et aga valge suhkrumerre toome omale sisse. Aga kui me vaatasime ta, mida nad siis ka ise nüüd suveniirina, kuhu kaasa pakuvad, siis seal ka ikkagi need pruunid musta suhkrutükid, nagu meiegi oleme näinud, on mõnes kohas restoranis pakutakse siis jah, vot selliste väikeste kamakatena siis seda pruun suhtlikel seal nende niukene, põhiline asi. Et põllumajandus, siis me küsime, miks mitte kalandus. Nad ütlesid, et omal ajal ei, meil ei olnud siin keegi, Jeld rikas kallur, et kõik, kes suhkrurooga tegelesid, need olid rikkad ja tänapäeval muidugi siis turism, turism on see, millest nad väga palju siis elavad ja ja mis neile sisse toob ja siis muidugi taksondus. Ja nojah, sest et turistid liiguvad, eks ju, valdavalt ikkagi mingisuguse liiklusvahendiga, okei, reunion ise ei olnud see nii palju probleem, võib-olla, kui ma Priitu seal, kus on siis ikkagi teistpidine, liiklusena see liikluskorraldus, ehkki politseinike Moriitidel muidugi jagub küll ja küll ja valvavad seal, aga noh, iseenesest kohutama seal roolis olla, kunagi tahaks. Aga nende reunion, nii inimesed, millised nad välja näevad ja mis, milline iseloom neil on nii palju kui suhelda. Iseloomult ilmselt see päike teeb inimesed kõik nii lõbusaks, neil on kogu aeg, näen, naeratus, nad on säravad, nad on sõbralikud, morne nägusid seal ei ole, nad on kõigega rahul tõesti, nende elu on lill. Et neil ei ole nagu millegi üle ka nuriseda või no ütleme, kui küsid ka keskmist töötasu, siis tundub, see on nagu ühelt poolt on väike, aga teiselt poolt nad elavad, et nii hästi ära ja ilmselt selles suverast soojas, need vajadused on ka nii palju väiksemad ja ja need kõik ümber kasvavat salatit sa saad otseselt ju kohe süüa ei ole neil nagu mitte mingeid muresid ja, ja nad on hästi osavõtlikud, nad sind abistavad, kui sul on vaja, et aga välimuselt siis võib-olla niisugused ütleme, seal on jäänud prantsuse vanad mõisad ja ja ütleme, et kui me vaatasime arhitektuuri, siis seal oli mingi 109 uksega mõis ja nii nagu meil, Narva-Jõesuus ütleme, on veel pitsiga säilinud, ütleme majadel, eks ole, sellised nagu ümbritsetud asjad siis seal on ka see pits on, mulle tundub kihvt ja majad niuksed, laastu majat, mis meil on, katus on laastus neil, on ka mõned majad, mis on seinad, aga neid nad meile kohe nagu eraldi näitasid, et, et on nagu vanast ajast meile sellisena nagu jäänud ja et on siis nagu mingid vanad mõisad ja vanad samad prantslase, kes siis sinna kunagi tulid ja, ja sealt, aga edasi on muidugi siis juba see segunemine jaamale Ta on nagu, nagu niisugune tänavapildis ütleme valdav aga siis on ka puhta niukesi must inimesi, keda on siis omal ajal võib-olla nagu orjadeks sinna suhkruroolõikamise peale, et see on ikkagi ropult raske töö, mulle tundus ka praegu või kui tänagi no ütleme siis Mauriitusele raskema töödele neks teelehtede korjamine käsitsi et seal siis oli noh, nihukesi hiinlasi ja lindusid ja, ja siis noh, ja nende elamine siis seal seal ikkagi vanad bensiinitünnid või siis eterniidist mingisugused või niuksed ikka täitsa lobudikud kusagil siis selle aga lopsaka rohelise puude all ega sa nagunii väga silma ei hakka, ei märkagi, et. Omavahel nad saavad kõik ilusasti läbi ja elavad mõnusasti, veedavad aega, ei ole mingisuguseid probleeme, ei täheldanud selliseid asju. Me ei täheldanud, ütleme, et me küsisime, et teil on ju siin ka siis usku erinevat ja kõike ja on olnud nagu usulisi kokkupõrkeid, nii nad ütlesid, aga üldiselt Moritusel näiteks tähistatakse kõikide usupühi, kõik pühad on kõigile vabad. Usuvabadus on nagu selles mõttes olemas ja kõik aktsepteeritakse ja. Mis reunion saarel teha ja mis seal vaadata on, millised on siuksed, vaatamisväärsused ja tegevused, mida siis üks reunion saarekülastaja teha võime näha? Nii nagu me rääkisime, reunion on tegelikult tekkinudki vulkaanipurske eest ja, ja noh, niikaua kui seda laavat ikka tulija vee peale tulija säilinud 2000 ruutkilomeetrit jäi ja seda on siis ka sinna ülespoole kerkinud kuni 3000 meetri kõrgusele, eks ole, et siis kõik need kohalikud ekskursioonid tegelikult pakuvadki siis seda minna ülesse vaadata üleval, seda selles osas on tohutult lai, on see kraater, ma ei mäleta nüüd neid mõõtmeid. Täpselt, aga see pilt, ütleme, sinna üles sõitmine iseenesest on juba kitsast serpentiini pidi ja ja loodus on, ütleme kogu aeg on tegelikult ju seal ka murendanud neid teid ja, ja ma ütleks, et kui keegi tahab minna, siis mina soovitaksin küll seal Ta, just see džiibisafari, sellepärast et kui tee on ikkagi ära uhutud juba mingites seal, kui ka sademeid tuleb, siis tuleb ka kõvasti ja väga palju nagu selliseid jõesängi, mis hetkel praegu näiteks olid kuivad ja me sõitsime džiibiga läbi või oli ojataoline. Aga nad ütlesid, et teate, kui meil ikka siin see suur tsüklon tuleb või mingi noh, vihmaperiood on, et ega siis kujutage ette, see on kõik ikkagi vee all. Aga mingisuguseid osa nagu asfaltteedest, kas sinna üles nad on siis rajanud isegi ka rahvuspargi täna ja siis nüüd nad dikteerivad, seal läheb päris palju nagu korraliku maanteed ka sinna üles saanud, aga see on niukene vahelduv, et vahepeal jälle ei ole ja lõpus, kui see nõndanimetatud rahvuspargiala hakkab, ta on sul võimalus ka minna ja ronida, et väga palju käiakse matkamas, et sa võid tegelikult ka jalgsi sinna üles minna, aga selleks pead siis varuma küll ikka rohkem ja pikemalt aega ja. Tegelikult meil oli kogu päevareis, et sinna üles jõuda ja meile ütleme Ta ei vedanud, me ei näinud ka seda tohutult ilusat vaadet, mida seal pakuti, aga me saime hoopis teistsuguse, huvitava elamuse, kogemuse ühesõnaga kui eestlane ikka kuhugi läheksin, vihka järel. Ja, ja meil hakkas kohe siis hommikul ikkagi sadama ja me olime eelmisel päeval giidi käest küsida, kui ikkagi on nii, et noh, millest te siis räägite, et teate, sealt on nii vapustav vaade, aga ma ei näe ju mitte midagi, sest siis on ka pilved juba madalale. Noh, umbes nii siis läkski. Me läksime ühte külapoodi sisse ja ostsime omale need 150 liitrised suured prügikotid ja tegime siis augu sisse pea sealt läbi, et lihtsalt, et püsida selles suures vihmasajus seal juba seal oli juba 20 kraadine jahedus ka mitte jahe, vaid selles mõttes, et kui seal on muidu 30 kraadi kuuma siis nüüd oli Nende meelest välti jahe, et juba hakkad alla 20 18 juba, et noh, et meie siis ütlesime, et me ei ole viga, et see on just meie, meie ilus suveilm. Reunion saar on Prantsusmaa üks 26-st administraator tiivsest regioonist ning üks vähestest Prantsusmaa kui ka sellega seoses Euroopa Liidu osasid mis geograafiliselt asub mujal kui Euroopas. Samasugust saatust jagavad ka näiteks prantsuse kuajana Lõuna-Aafrikas Martiniki saar kariibidel ning kuni 1962. aastani Alžeeria Põhja-Aafrikas. Reunion saar on vaid 63 kilomeetrit pikk ja 45 kilomeetrit lai ning sarnaneb oma vulkaanilise maastikule pisut Hawaiga. 1640.-st aastast on vulkaanid pursanud laavat vette üle 100 korra ning sarnaselt Havaile kasvab see saar pidevalt. Saarel elab umbes 800000 inimest. Näiteks 1635. aastal, kui Portugali meremehed salendid sisse seadsid ning 1670 aastal jutumärkides esimese rahvaloenduse läbi viisid, olid saarel asukaid 90 ringis. Oma mägismaaga on reunion ilu võrreldav teiste maailma paradiisidega kuid maapealset paradiisid kannatavad sageli tõsiste tagasilöökide all. 2005. ja 2006. aastal tabas kahtesadat viitekümmend saare elanik kui salapärane moskiitod poolt levitatav tšikum kuunia viirus. Tänu lennuliinidele levis haigus nii Madagaskar-ile kui ka mandri-Aafrikasse ja koguni Prantsusmaale. Kokku tappis kuunia viirust üle 200 inimese. Ka võib ilm teie ilusa päikesepuhkuse tuksi keerata. Sellest räägivad päris kõnekad faktid. 16. märtsil 1952. aastal Re Unioni saare keskel asuvas sylaos 100. 24 tunni jooksul enim vihma, kui kuskil mujal maailmas kunagi sadanud on. Ning 2007. aastal mõõdeti kommersoni kraatris enim 72 tunni jooksul alla sadanud vihmakogus, mis kunagi kuskil sadanud on, nii et vihmavarjud lahti. Nii palju, kui mina uurisin, on vist üks kõige kergemini ligipääsetav aktiivne vulkaan üldse praegu maailmas, kus sa saad ligi ja ta eriti kaua tagasi ei olnud see, kui ta viimati purskas. Ja kui minna nüüd näiteks kodulehele ja vaadata, siis 2007 on nad täiesti filminud seda, kuidas te siis purskas ja seal üleval, kui meiegi jõudsime sellest nagu väike muuseum tehtud, et kuidas see kõike see parasjagu on kõik toimunud ja olnud ja ja seismograafid arvavad, tohib olla, varsti jälle tuleb, et see on ikka ikka nii aeg-ajalt ja oleneb justkui suurelt või kui vähe, aga paari aasta tagant on kogu aeg ikka mingisugust armutu, laieneb, aga tõesti see üleval pilt noh, ütleme, et keegi ütles, et see on nüüd niimoodi on Marsil noh, ma ei tea, kuidas on Marsil, eks ju, aga nii kaugele kui silm ulatus, oli tegelikult sellised künkad sellest laavakivist suured kamakad, kui mõni on nagu Tenerifel käinud, noh siis see on nagu kärbsemust selle vulkaani kõrval, mis seal reunion on, mida sa nagu näed ja erinevate kivimit ja seal on ka nagu need oransikat ja, ja ja, ja täitsa süsimusta ja sinakat ja niisugune võib-olla kohati nagu pigi moodi ja seal me tegime niukse väikse matkakese ka ka vaatamata sellele suurele vihmale kõndisime siis tõesti oli niisugune tunne, et huvitav, et kas ameeriklasel kuukulguri ka samamoodi kõndisid mingi siukse maastiku peale, mitte midagi muud ei olegi. Kas seal on ka olnud ohvreid suuremaid pursete ajal? On olnud ja siis nad näitasid ka meile, et meie mõistes siis kivi, aga tegelikult ta oli ikkagi nagu suur mäeahelik, mis on mingitel aastatel nagu ümber kukkunud, et see kihid olidki siis nagu horisontaalselt nagu vertikaalsete asendisse, et see olevat näiteks kukkunud ühele külale peale ja siis, et kui palju sinna nagu siis ka alla jäi. Meie ise sinna kohta ei sattunud, kus nüüd see viimane laavapurse oli, aga sealt ma kõrvalt nagu lugesin, et kuidas seal nad ennem seda laava tulekut olid juba püüdnud siis veel kohalikku kirikut umbes säilitada ta sinna ette midagi sättinud, et järsku siis juhivad laeva kahelt poolt mööda üle ümber eto olevatki alles jäänud. Et mingisugused teed vist looduslikult on nagu kindlalt olemas midagi, noh, et kui tulevad, siit ta siis tuleb. Et ma kujutasin ette, et kas tõesti nagu Alpides suusatamas, no vot see laviin nüüd siit tuleb, siit on selle metsa maha minna, järgnevalt tuleb ka siit. Et kas te siis tõesti on selle vulkaani ka samamoodi? Mis veel peale vulkaani saab teha, näha reunion i vahva saar. Ja seal ma ei tea, mulle jättis sellise suure mulje ja ma olingi seal nii lühikest aega see meil nagu kõrvalpõige Moriituselt sinna Reunjanile. Et see ongi nagu see, mida ma tahaksin Reonelt võib-olla kõige rohkem jagada. Et tõesti peale rannapuhkuse siis eks ole. Et sa võid minna sinna hobustega ratsutades umbes sinna vulkaani otsa, sa võid minna siis džiipidega võid minna jalgrattaid laenutada, oli neid ka, kes siis jalgrattaga sõitsid sinna mäkke üles, eks ju. Et noh, need on, kuidas inimene nagu harrastab oma oma vaba aja v, mis see on nagu mitmed võimalused selles mõttes? Kas on võimalik ka nii-öelda sihukesele, džunglimatkale või metsa matkale haikima või jalutama minna? Ja, ja seal on väga kihvtid vihmametsad ja tegelikult noh, vot kuni 2000 kilomeetri kõrgusele mainisid ennem Uus-Meremaad, et kuna aasta alguses õnnestus seal käinud, no seal olid ikka võimsad ja suured vihmametsad, et siin oli väiksem saar, aga vihmamets on ikkagi sama võimas ja kõik need palm, sõnajalad ja ja et noh, et see mulje nendest puudest ja sellest loodusest, et no see on seal vägeda ja seda sinna vaatama minnaksegi ja meil on nagu tagasi sealt ülevalt 3000 pealt siis alla tulles oli pakutud meil nõndanimetatud talu lõuna ja hästi vahva oli vahetu kokkupuude siis ütleme nagu kohalik kogu perega nõndanimetatud taluturism ja me olime nagu nagu nende pereliikmed, siis ma ütleks küll, et Prantsusmaa Euroopa Liit sellist nõuet, et ma seal eriti nagu üks elektriahi oli, aga seda polnud küll keegi kunagi sisse lülitanud. Et ikkagi nad tegid oma lahtisel tulel, seda oma Niukest nõndanimetatud köögivilja praadisin või ütleme nad õlis tegid meile seda ja kana kõrvale, noh, kana nagu põhitoidus, siis ütleme, et kana, seal autosid otis ja lubasid meil käe külge panna ja seda ka segada ja ja küsisime, kus maitseainetega need tulid siis kõik siit kõrvale asuvalt puuoksalt ja, ja vaatasime, et nad olid ka midagi seal kuivatesse perenaine nihukeste tapp aluste peal ja nagu puulaastud, küsisime, et, et mis nagu sees on taha näete siin nendes kastides, et me tegeleme selliste nõnda nimelt ravimteed või aga siis ma ei mäleta nüüd selle puu nimetust, mille puu, mitte nüüd päris esimene koor, aga sealt järgmine nagu siis, mis sisse pole mitega süsi. Et sealt võtad kõik niuksed, väga head ravim omadused. No ühesõnaga, me saime nii bronhiidile kui tselluliidi-le, kui, kui igasugustele asjadele, siis sealt erinevaid teed, mida oli nagu valida, loomulikult me siis ka toetasime seda taluturismi viis eurot pakk ja, ja proovisime siis ka kodus järgi, oli ka tulemuslik, räägivad mõned, et hakata iseenesest jah, ka seal lauas. Me ütleme palusime, et olge nii kenad, et kui nad küsisid, et kohvi võib-olla te pakute meile siiski seda b maa ju, miks me peaksime jooma teie juures kohvi, et nad olid teinud meile banaanikoogi ja ütleme nagu tordi siis või võikeeksi moodi see, et me võtaksime hea meelega hoopiski teie teed siis ja siis ta võttis osakese siit mistahes parasjagu kuivatusega osa värskelt siis ka puu otsast, ta oli nagu hästi mõnus selline kogemus selles vallas jällegi ja muidugi, mis neil kuulus, ütleme, söögi alla või alguses siis kohe ette on see, mina meeldisin, on räägitud, et noh, et me oleme ka ju ikkagi kunagi omal ajal puskari tootmisega väga kõvad vennad olnud, et et nendel rummimaa juht ja suhkruroog, et aga nad sellest trummist siis niimoodi ise tarbeks ja noh, siis ka külalistele pakkumiseks pakuti sellistest suurtest noh, nõndanimetatud kolmeliitrised, purgid, puntšil see oli siis nagu magusaks tehtud, siis nende kõiksuguste puuviljadega, mis neil nagu olemas on seda segu siis nagu põledniku meil, vanaema marjaveine ka nendel siis points ja kangustele ka nagu jätkus ja ja magustoiduks ütleme, et kui meil see Kokoogiks, aga siis siin kõrval olid kohanenud väikesed pruunid, mida me oleme omalgi näinud, need litsimarjad tegelikult meie ütlesime, et litsid, aga ei, nad on sarnased nende sugulased, aga mina ei tea, mina küll vahetame. Me pidasime neid ikka liikideks. Me mainisime siin laavat, mainisime siin ka kõvasid vihmavalanguid ja tsükloneid, et kuidas seal metsas jalutades, et kas seal nagu mingeid ohte ei varitseb mingisuguseid putukaid kiskelisi ja ka ütleme siis inimeste poolt, et kas siukest ei ole, et keegi sind tõmbab või näppab sealt rahakoti. Sellise inimeste vastu hoiatati, meid võib olla linnas ja pimedas ja et ei ole vaja ronida võib-olla mingisugustesse. Noh, ma ei tea, meil ka öeldakse, et ära roni sinna, kus võib mida üht-teist või juhtuda, et kui palju see nüüd nagu paika peab või et kas nüüd just just ka juhtub või anna andeks, turistidega võib igast asju alati igal pool juhtuda ka. Aga et ei, seda küll mitte. Ja puudutab neid putukaid ja, ja loomi, et seal ei ole mitte mingisuguseid kiskjaid sellele mitte mingisuguseid putukaid, mida karta. Et sinna minnes ei pea saaga millegi vastu ennast vaktsineerima, kui ma loen kusagilt, kas peaks, siis ei ole, ei ole kohustuslik. See ei ole kohustuslik, vaktsineerida. Mis peaks peale ilusate mälestuste ja fotode veel endale nii-öelda kaasa võtma, mis on selline reunion, lik asi või ütleme, et sageli ostetakse mingi mälestusasi või siis mingi, et see on see maailma kõige õigem see asi? No ütleme siis nii, et nendel ei ole probleem, kui sa võtad selle vulkaanikivi pihku ja tasku. Mulle tundub, et see Et ütleme, meie Jahju, liikusime sealt edasi ma üritusele ja põhimõtteliselt see on ju sama, et tee, et vanilje, et Rummo sarnane ja, ja siis noh, mis nagu tundus eriline, siis see tundus ikkagi see, sa saad võtta kaaslasele emotsiooni kohina kõrvu nendest suurtest ookeani lainetest, eks ju, seda 100 kaasa ei võta, selle sa võtad ja fotodel meenutad seda, kuidas. Reunion saare näol on tegemist siis Prantsusmaaga, kuidas see hinnatase on, kas on sama, mis Prantsusmaal tegemist ikkagi turismipiirkonnaga, et seal on kallim? Jah, jah, nii palju, kui me siis me sattusime, ütleme, ala restorani, nagu ma siin enne mainisin, poodiumi ausalt öelda ei jõudnudki. Aga meile tundus, et jah, ütleme, et enam-vähem sama õlu raekoja platsil võib-olla kohati kallimgi. Esmaabi reisipalaviku puhul igal pühapäeval kella kahest neljani. Raadio kahes. Reisipalavik maaimarännakust raadioeetris. Mauritius on Madagaskari väike naabripoiss, kes elab suurest vennast umbes 900 kilomeetri kaugusel kirdes India ookeanis. Mauritiuse vabariik hõlmab ka mitmeid väiksemaid saar India ookeanis peamiselt korallidest moodustunud ja kus aluseid kandvaid vaid paarikümnest kuni 100 ruutkilomeetri suuruseid paradiisisarnane. Tolle näiteks Mauriitlusele kuuluvad aga raid asuvat Mauritiuse üle 1000 kilomeetri põhja pool. Moriitus ise on suuruselt natukene üle 2000 ruutkilomeetri ehk pisut väiksem kui euroopamini riik, Luksemburg inimesi elab seal aga sama palju kui Eestis. Kui täpsem olla, siis 30 kuni 40000 vähem, olles rahvastiku tihedusega ühe ruutkilomeetri kohta seitsmeteistkümnendal kohal maailmas ning esimene Aafrikas. Kuigi Mauritius oli teada juba Araabia meremeestele, siis külastasid seda ka mitmeid kordi portugallased kuid esimeste asukatena 1638. aastal seadsid end Mauritiuse sisse Hollandi meremehed. Hollandlaste ei meeldinud aga ookeanilt saabuvad tsüklonid ning nad jätsid saare paarkümmend aastat hiljem maha. Kuna Mauritiuse naaber, reunion saar oli juba prantslaste poolt asustatud liikusid krossanti krõbistavad prantslased ka omariiklusele, nimetades selle prantsuse saareks ehk ilde fraansiks. Prantslased panid saarel käima majandustegevuse, kuigi Napoleoni sõdade käigus kuulus Mauritius ka vahepeal inglastele. Kuni 1968. aastal saavutas iseseisvuse. 1992.-st aastast on Mauritius andnud paljudele mandri naabritele silmad ette oma demokraatlikus, aga mis on meelitanud sinna paljusid välisinvestoreid ja teinud sellest ühe väga heal järjel oleva Aafrika riigi huvitavatest faktidest saareriigi kohta, võiks ära märkida, et näiteks puudub Mauriitusel ametlik sõjavägi ning koht on ainsana olnud maailmas elukohaks kummalisele linnule nimega tooted. Dodo meenutas natukene välimuse poolest. Tuvi natukene, kajakad oli umbes meetri kõrgune ja kaaluda umbes 20 kilo. Ajalukku läheb suht õnnetu faktiga, kui kõige kiiremini inimtegevuse tagajärjel välja surnud lind pärast tema avastamist elanud isolatsioonis ning ostmata inimesi karta. Hävitati liik umbes 100 aastaga. Todo hävitamisega oleks äärepealt välja surnud ka ainult Mauritiuse kasvav puu nimega Tambalacock mida nimetatakse ka Todobuks. Nimelt tema virsikule sarnanevad viljad olid odo üks lemmikroogasid ja nii olid odavad väga tähtis lüli Tambalokokile vitamisel. Dodo kadumisel oleks ka ilma inimese vahele pakkumiseta kadunud Mauriituselt seeemmdeemiline puuliik. Teadlased hakkasid vilju söötma aga metsikutele kalkunitele, kes sedaviisi puuleviku mõningal määral taastasid. Dodo ei ole muidugi ainuke igavesti manalateele läinud Mauritiuse Emmdeemiline linnuliik. Sinna kuuluvad ka Hollandi lipuvärve inspireerinud Mauritiuse sinine tuvi, maskarene lauk, Mauritiuse part, Mauritiuse hallpapagoi, Mauritiuse öö, haigur, Mauritiuse öökull, Newton'i papagoi, punane rull ja nii edasi ja nii edasi. Koos naabersaar reunion iga on neil liike kokku umbes 30 ringis. Lisades ka kümmekond roomajaliike. Siis on isegi kahju, et eurooplased end seal kunagi sisse seadsid. Aga natuke lõbusamaid fakte ka. Nimelt omab Mauritius märkimisväärset tähendust Filatalistide ehk margikogujate seas. 1847. aastal väljastati seal esimene mark Briti impeeriumis väljaspool Albioni. 1993. aastal müüdise Mark maha oksjonil ei rohkem-vähem kui nelja miljoni USA dollari eest. Kokku on Mauritius väljastanud kaks maailma kõige haruldasemad ja kallimad marki nimedeks. Neil on siis past hoopis penni oranž ja kahe peniline sinine. Neid saab ka näha. Mauritiuse postimuuseum. Reisipalavik rändab siis täna kahel saarel, ühe oleme juba põgusalt läbi käinud. Selle saare nimi oli reunion, mis üllatuslikult on siis tegelikult nagu Prantsusmaa ainult tasub väljaspool Euroopat käibele on euro ja kõik on väga ilus ja tore on, nagu me harjutasime, aru saime, läheks siis edasi meie teisele saarele, kus sa viibisid nimega Mauritius, teame juba natuke, et asub seal kõrval, aga missar, Mauritius on ta ka kellelegi osa, on ta iseseisev riik, kui suur ja kus ta asub täpselt. Mauritius on jah, tema on siis nüüd iseseisev saar ja tema juurde kuulub siseRodriguez veel. Aga sinna me seekord ei sattunud ja muidugi sellel Moriitilisele endale, ümberringi on veel pisikesi tibatillukesi saar, igalühel oma nimi ja, ja niuksed, väiksed ja tõelised. Aga räägiks natukene Mariita, sest et kui suur ta on? Ta on väiksem kui Saaremaalt, aga rohkem kui Vacci jumad ja elanikke on seal sama palju kui Eestis kokku. See oligi neile nagu üllatav, et kui me ütlesime, et meil on sama palju kui teid aga me oleme suuremad kui teie ja mille üle meil oli nagu uhkust tunda, et meil on oma keel, meil on oma kirjakeel, see, neid üllatas, et meil endal on ka kreooli keel, no ütleme, see on nagu siis prantsuse keelest, eks kreooli keel moodustaks nagu eesti keelest võrukeelne võru murre siis, et ta on nagu mingisugune segu, et ka meie ei saanudki aru, kas nad räägivad, kuna ma prantskelt ei valda, et oli selline prantsuse keel, räägite kreooli keelt ja mis oli nagu üllatav, et tegelikult nad koolis rõivad inglise keeles. Aga kui aru ei saa, siis õpetaja seletab neile selle ringi kreooli keeles. Ja tegelikult noh, mis veel siis nagu üllatas, et tegelikult nad ei räägi kõik inglise keelt. Et aga siis jah, see, et vot neil oma nagu seda kirjakeelt ei kreooli, ei ole, et neil on nagu ainult niukene kõnekeel, et nüüd see on hakanud nagu hiljem küll tekkima. Ehk siis koolis õpivad inglise keelt. Kõik asi käib prantsuskeeles ise räägivad kreooli keelt. Noh, umbes nii, seal on kõik asjad jah, sedasi kuidagi segamini. Kes seal Mauriitusel siis elavad, kas seal elavatele Mauritius lased või kes seal on, kas seal on samamoodi etnilised erinevad grupid näiteks võrreldes Õunjoniga? Jah, sinna on ka kõik oma oma jälje jätnud, kõik, kes nad on avastanud, kes sealt on üle käinud ja seal oli jah, hästi palju erinevaid usuliike, kui erinevaid erinevaid inimesi. Kui on koos palju inimesi, kui on koos palju religioon, siis milline üldine pilt on, lükkas oma lühikese elu-olu, on. Noh, nii palju kui ma ka omal käel ütleme, külastasime turgu ja noh, turul peaks nagu siis väljendumas nagu kohalik rahvas või et siis jällegi äärmiselt sõbralikud, aga mitte sugugi pealetükkivad. Loomulikult on seal kauplemine nii nagu igal pool lõunamaades kallimate hotellide juures on lausa nendel, kes võivad kaubitseda nagu nõndanimetatud litsents neli paberiga kaelaseta on lubatud nagu käia, aga ta ei muutu sulle peale tükkivaks. Kui ta juhtub ka kauemaks jääma, siis tegelikult on olemas sellised rannavalvurid, kes ka nagu vaatavad, et noh, käid sa juba seal pinda või, või et noh, et oleks vaja sekkuda või ei või, aga ei, kõik oli hästi sümpaatne, sõbralik ja meeldiv ja. Nojah, et ma olen aru sellest Moriitlaselt, turism on üks väga tähtis sissetuleku allikas ja tänu sellele Mauritius ka Aafrika riikidest üks paremaid järjel olevaid riike. Milline pilt avanes siis, ütleme, tulite reunion saarelt, kus kohtemaanlasite, mis pilt avanes? Maandusid Mallegi lennujaamas lennujaam muidugi mõnus, kena pisike. Sealt edasi sõidutati meid jälle kohe kiiresti ju ütleme hotelli. Kas seal oli mingi linn on seal siukseid asju olemas ja kui linn üldse? Ja seal on, seal on isegi paar suurt linna ja pealinn on niisugune hästi suur linn, aga kui oleks võimalik olnud, ega me sinna pealinna poleks ka tahtnud minna, aga vot sellest pealinnast sellel saarel seal ei saa üle ega ümber. Sellepärast et sealt saarelt käib keskeltläbi üks tee ja see läheb läbi pealinna ja kogu elu ja kõik, kes nad ka tööle käivad, nad sõidavad seal hommikul läbi pealinna õhtul läbi pealinna ja kui sa saare ühest otsast teise sõidad poolteist tundi, siis sellest 45 minutit sealt sõidab läbi selle linna. Ka jah, inimesed, nad võrratult sõbralikud, sellised perekesksed ja neil on pered, on ka ikkagi suured ja väga austatakse vanemaid inimesi ja, ja niisugune hästi mõnusad. Milline see pilt siis võrreldes näiteks Õunjoniga on, on ta samasugune mägismaa või, või on seal mingid teistmoodi metsad, milline on, kui sa seletaksid ära niukse pildi, milline Mauritius on? Ta on küll jah mägine ikkagi, seal on ilusad mäed tõesti, seal on kõrged mäed, kajaned, mäed on kaetud siis metsadega. Et nad ei ole sellised aipidet, sul ei ole seal ühtegi puud ja nendesse mägedesse loomulikult tehakse ju ka ekskursioone, loomulikult nendest mägedest ülevalt on alla ju sellised võrratud, vaatad ja kõik, see on kirjeldamatu, seda siin, noh tõesti raadios edasi ei anna, ta on tõesti niisugune võrratu ja vapustav ja ütleme, et noh, ma teadsin, et ma tahan minna sinna kohta, kus kasvab selliseid Vesiroosilehti, mis on ligi. No ma ei tea, siis ma ei teadnud, et nad on kuni kaks meetrit, ütlesin, et nad kannavad ka last ja ma tean, et need 20 kilo ta kannab tegelikult sind, noh, ta on ju tegelikult pihkepaat, kui ta on kahe meetri diameetriga. Ta on Amazonases olev Victoria vist midagi sa alguses ei olnud, eks nad ole vist sisse toodud ja, aga nendele seal sobib, et seda lootust. Me kohtasime tõesti siis botaanikaaias ja botaanikaaed on kindlasti ka selline vaatamisväärsus, mida minnakse Mauritusele vaatama, mida kindlasti soovitan ka vaadata, sest et seal on kõik troopika, taimed, puud, kõik on seal esindatud. Aga iseenesest noh, ütleme, et seal on ju tohutult palju, ongi nii loomapark ja loodusparke ja, ja nendes loodusparkides näiteks, mida jälle ette võtta, et sa saad teha džiibisafarid, sa saad teha reedega safarid, sa saad minna sinna matkama, salsat minna hobustega seal ringi. Meiegi võtsime ühe niisuguse lühikese tripi, et me alustasime kõigepealt sellest, et läksime oma meelest nagu loomaparki, vaatasid seal flamingod ja ja niisama veel mingisugused paadid ja ja siis olid mingisugused korraga suured need hiidkilpkonnad, need vist sellidelamist nendel hiidkilpkonnadel niisugune oma päriskodu või, aga noh, neid oli seal Morituselgi tohutult. Giid meil ütles, et oodata, et ärge nüüd praegu tormake kõik kilpkonnade juurde, et me jõuame ka seal sinna, kus te jalutate koos nendega ühel suurel maa-alal, et te saate neid pildistada nii palju, kui süda lustib. Liigume praegu edasi, et meid ootavad lõvid. Ja, ja see tähendab seda, et meil oli plaanis lõvidega jalutuskäik tähendas seda, et Kakselist viiekuust lõvipoega meid viidina tehti väravad lahti, viisime kuskil sisse sealt äravateste, sealtpoolt nad siis nüüd tulevad ja tõesti nad siis kahekesi suur lõbusalt lippasid nagu meie suunas teele. Meil oli muidugi kaasas, ütleme siis kaks inimest ja öeldi, et kui me tahame seda lõvi pildistada, et siis me ei tohiks nagu kummardada, kükitada, tõust ja niimoodi, et me läheks lõvilt ette Polemanni jalutusnende taga, aga see oli niukene. Me kindlasti ostaks neilt foto või siis selle video, mis nad on teinud. Et siis meile ja endal nagu eestvaatest, et tegelikult oli nende tundsime nende lõvide keskel ennast seal juba talle niuksed veerandtunnilist jalutuskäiku täitsa vabalt ja mis me saime neid patsutada. Ja et niisugune hästi tore oli, pärast anti kaasa muidugi sulle ka foto, et sa oled ju lõvide praktilised lõvitaltsutajad lõvidega jalutamas käinud. No enne kui me räägime natukene veel nendest loodusparkidest ja vaatamisväärsetest taastame ikkagi natukene kuuldaga Mauritiuse ajaloo kohta. Oskad sa selle kohta midagi rääkida, et mis seal toimus ennem kui siis tänapäeva tsivilisatsioon sinna sattus või on sinna üldse sattunud tsivilisatsioon? Tsivilisatsioon sellel kõige halvemas? Mõistlik. Seesama, tegelikult see, see pealinna värk või niimoodi ja kust me püüdsime nagu ennast eemale hoida või niimoodi, onju et mind huvitas tõesti see loodus ja kõik, see, ma ei mäletagi, kui ma hakkan praegu mõtlema, see ajaloopooled, mis seal ajaloos siis nüüd nii väga oli kui, kui, siis tõesti see, et et kui vanasti oli seal tohutult. Ta igas külas igal pool, kõik kasvatasid nagu suhkruroogu ja olid niuksed, väikesed tehased ja värgid, et siis neid on näiteks ainult kuus järele niuksed suhkrurootehast ja ütleme trummivabrik ja noh, meid ikka viidi ju siis ka vaatama, kuidas Rumsis neil tehakse ja tekib ja noh, see oli niukene alaturistidele näidiseks või teekorjamise või et nad siis see on see, millega nad nagu tegelevad. Aga liiguks edasi siis reisipalavikusaatega Moriitiusele ja kus me hetkel siis oleme? Natukene põgusalt, sa rääkisid juba tegevustest, mis seal teha saab. Mis seal veel on, rääkisid, et on koht, kus kilpkonnad käivad jalutamas ja munemas. Jõudsite sinna. No ütleme niimoodi, et see oli jälle niimoodi, et see ei olnud vabas looduses selle jällegi park kus olid nagu kilpkonnad ja kus me saime siis nõndanimetatud nende kilpkonnadega koos jalutada, neid sööta, tempokas jalutamine. Ei, ma ei tea, kas neil on ka mingisugused nagu a'la innaperiood või midagi, aga kui see isane emasele järgi läks, siis ausalt öelda ma püüdsin talt eest ära saada, sellepärast et temal oli oma siht silme ees ja tali, kus väga käbedalt ja mis veel mind üllatas, me saime neid toita, me otsime neid selliste sealsamas kohapeal olevate lehtedega ja tõstsime seda puuoksakesi kõrgele. Ja kui ta ajas kaela välja, siis no seda võib öelda, et see on tema kere pikkus on tema kaela pikkus ka, muidu oldi harjunud, kaelkirjaku on ainult suurkael. Et kuskiltki nagu katsusitletatav tundus natuke nagu elevandi läheme naha moodi või see või see kaelmise niukene pehme ja niimoodi kortsus, kust ta sealt tuleb ja, ja ka värv kisama. Ta sirutas selle nii kõrgele välja, ajas oma selle keele, mis roosa ja kolmnurkne niukene Nasadega nagu silmad sellised suured ja ja võttis sealt ampstyamsti väga isukalt, ütleme seda, seda lehte ja kui ma püüdsin veel kõrgemale vaata siis ta tõstis isegi oma esimese jala, nii nagu meil koerdaksitsima hakata või selle suure müraka tõstis tema veel ka maamaa küljest lahti veel niimoodi, et nad nagu niukene võimas. Kaelkirjak, kilpkonn ja kaelkirjak element, meil lubati neile selga istuda, täitsa turvaline, et nad olid, siis ma ei oskagi öelda, no ma mahtusin sinna ära ja sealt mul jäi veel ruumi. Ja ma võisin sinna kas siis kaksiratsi võtta, endal jalad ka veel sinna peale distu nagu onu, nagu Kopenhaageni merineitsi seal selle kilpkonna peal. Kui me siin loomadest juba räägime, siis ta ütleme, saunast täpsemalt räägime, siis me ei saa mainimata jätta sellist lindu nagu Dodo Jah, me mõtlesime Dodo ja puha ja rahvuslind ja tuli välja, et seal juba välja surnud, ammu aega tagasi siis kirjeldati, milline ta nagu on suveniiripoes muidugi nägime, sest et igas suveniiripoos ja igast iga rahvuspargile oli kirjutatud tema nimetusega Dodo kujuga ja seda sa said igalt poolt nagu kaasa osta. Aga jah, nad surid välja siis, kui just sinna saare peale tulidki, siis kõik need, ütleme, hispaanlased või portugallased, prantslased keset tülitsen oma kasside-koerte ja ja tõid nagu sisse selliseid koduloomi. Siis see oli lennuvõimetu lind ja tal oli niisugune suht-koht, ütleme, pontsakas kanale, aga suurema jämeda nokaga nagu klomingulumise ma ütleks, noh, see suur papagoi, millel on niukene võimas nina, et võib-olla niisugune papagoi, nokka, modine, nina ja siis nad jäid nagu ilmselt jalgu ja ei saanud eest ära ja nende mune ka nagu söödi. Tegelikult neil oli oma keha kohta väga suur muna, et nad kui jaanalinnu muna nagu suur siis noh, võrreldes jaanalinnuga muna nagu väike on ju. Et siis selle Toodo muna olevat küll olnud nagu väga suur võrreldes nagu Todoga, aga et jah, et kahjuks need siis need munad söödi nagu ära ja nad surid välja. Aga nagu sa mainisid, siis endiselt mäletatakse Dodo ja et nad on ikkagi uhked selle üle, et niisugune asi neil kunagi oli, sest see ei elanud ju mitte kuskil mujal maailmas. Ja aga ausalt öelda, ma kuulsin nagu seal Re Unioni saarele triooniani saar oli kandnud ka isegi mingi totaka sarnast. Unioni saarel oli todole sarnanev lind, aga tuli valget värvi ja ta ei olnud nagu päris Dodo Dodo kui selline Elasantsis Moriitusel. Aga kas tast on säilinud sealt ka mingisuguseid? Ta on säilinud ainult ühes looduspargis on selline, kuidas ma siis ütlen, seal ei olnud elavaid putukaid, aga seal olid need nõnda nimelt liblikad seinte peal, eks ole pandud ja kõiksugused muud putukad ka ja seal on siis näha sellest Todost tema jalg, mis siis oli siis niisugune tükk maad ikka kana jalast suurem, aga niuke tänane siis kanajalale, et ja seda nad ütlevad, et see on siis ainus ehtne ja päris ja, ja siiani säilinud. Todost tükk suhteliselt tükele kõnekas fakt, et niukene rahvusuhkusest isegi vappi Lyndon Todon seal peal on säilinud ainult üks jalg. Just siis päris ära. Tõenäoliselt aga seal multikas jääaeg, pidid nad taga meile niisugune ettekujutus andma, et milline ta siis oli. Ja Liis imedemaal on seal Ankodo täitsa olemas. Aga kuidas praegu on, kuidas nad oma lopsakas looduses praegu suhtuvad ja oma faunasse ja Florasse? No loodustanud väga hoiavad, aga ütleme niimoodi, et noh, neil on ka jumala poolt kõik antud Tonyonil tegelikult me uurisime seda nagu rohkem, kuna me sealt sattusime nägema mingisuguseid silte, mis oli pandud värava külge, me küsisime, kas teil on ka nagu parima aia või ilusama kodu konkurss või midagi niisugust, eksju. Ja siis nad ütlesid, et eetmisin, jah, mõned niuksed mingisugused muinsusel, erilised majad, mida me siis oleme rõhutanud, aga seda küll ka, et, et jah, et mingisugust aiakujundust meil käib, aga meiega põhilisem mure on see, et kui kodust kauaks ära lähed, kuidas sa sinna vot siis sa saad, et umbes sirbiga peaks teed tegema, sest et tselluloos see kasvab kõik neil nii kiiresti ja kenasti, et neil ei ole nagu sellega erilist muret ei ole, et midagi puudus, pigem üle jääb. Kui milledele hädas, et talv võttis, külmutas midagi ära, siis noh, nendel vähendama pigem. Reisipalavik siis täna kahel huvitaval saarel reunion saarel, mille me läbi oleme käinud, oleme Mauritiuse saarel. Räägi, mis veel Mauritiuse saarel huvitavat saab teha ja mida sa tegid näiteks. Ma viitasin, on muidugi ikkagi lähed ju puhkama ja loodust ja loodust nautima ja seal on võrratud rannad ja et siis nagu sellest muidugi, seal on ka väga intensiivne päike. Et kui meil siin vahepeal millalgi hoiatati, et oi, seekord on niukene auked mingi kaheksane ja UV ja kuskilt läbi ei tule, et siis noh, seal on see kogu aeg ju kõrgem, et et kui siin öelda, siis kaasa võtta. Ta ikka kõva kaitsekreem küll, sellepärast et nii paljudki põlevad seal kiiresti ära pärast sirinal ikkagi nahk maha ja ei ole, need ei ole seda ebamugavust vaja nagu endale nagu tekitada. Ja kui ei viitsigi või kui sa tüdine või et paljud ei tahagi ju sellist lugelemise puhkust, eks ju. Sid randades pakutakse kõiksuguse aktiivse tegevuse võimalusi olla juba koha ja ja ütleme, et kallimatest hotellides on nad isegi hinna sees. Et sind viiakse paadiga, millel on klaas põhi natukene kaugemale ning rääkisid seal Mauritusel kogu seda saart praktiliselt ümbritseb selline nagu laguun, mis on siis niisugune madal? Korallpõhja suhtes võibki nagu hoiatada, et hea on, kui on niisugune, seal on esiteks Karalinele terava kanga meresiile. Et mõnus on, võib-olla, kui sul on olemas selline jalanõu Ta on mugavam sul ja, ja ei ole nagu hirmu ka igal pool ujuma minna, et mõlema saare puhul nagu vette minnes, ehkki ma ei näinud, seal küll eriti oleks, aga ma ise tundsin, et võib-olla mul oleks mugavam olnud, kui sest ma viskasin ka kohe kiiresti vette kõhule, mitte seda jalgu põhja panna ja siis, kui sa küsisid, et kuidas nad hoiavad või nii, et keegi seal ei hoiata, ärge koralli puutuge, ärge korealanna peale astuge või noh, midagi, et isegi kui selle paadiga sind viibinud, siis ütleme, snorgeldamis okei, mul seal lestad jalas ja, ja me terve seal tunni aja, mis me seal olimegi, olimegi terve aja lihtsalt vees, sest noh, vesi ju ka kannab sind ju väga hästi ja aga, aga see, see noh, veealune maailm, siis mida sa saad siis vaadata, et mitte ainult see, mis seal maapealne on? Kuidas see veealune maailm on võrreldes, sa oled käinud päris paljudes kohtades maailmas. Võib-olla ma kõige suuremas vaimustuses sellest veealusest maailmast seal riigis ei olnud ka võib-olla see oli ka sellest, et see ongi nii lähedal siin nagu rannale olla, siis ma ei tea, on ta seal siis võib-olla nii palju hävinenud. Et kui minna kõigepealt täiagnorgeldama kohe ranna ääres, siis seal tegelikult nägi kihvt vahvasid kalu küll ja üks mees residents, kus nägi isegi mureni sealsamas madalas ja need kalad, kenad kalad ja värvilised kalad ja suhkrust suured kalad olid siinsamas kohe nagunii, kui vette astusid, näha, aga kui kaugemale läksid, siis enam. Ma ütleks, et need kalaparved olid küll, aga nii palju, võib-olla huvitavaid kalumisel kaugemale ei märganudki, kuivõrd seal ma jällegi nägin seda ilusamalt koralli, nii seda punast kui rohelist niuksed võrgutaolist, aga, aga jah, et kes on käinud, ütleme isegi Egiptuse punases meres seal? Jah, vististi on natukene vägevam, ütleme ja minu noh, kõige suurem kogemus oli jällegi ma käisin suurel vallrahul, tänavast oli võimalus käia snorgeldavad, et noh, siis siis jah, kui sa niimoodi võrdlema hakkad, et siis võib-olla on veel vägevamaid pilte, aga, aga ka seal on ikkagi ilus. Mis oma üritusel muidugi siis kas ongi üldse kusagil mujal, seal on võimalus minna vee alla sellise veealuses kuutriga. Meie küll ise seda ei proovinud, aga kolleegid proovisid, aga kuna vaatasin just, et mulle tundus, et seal näen veel vähem, sest et siis nagu, nagu seda vett tuleb mul siin siia selle kupli alla ja siis sahmi seal, et et mulle tundus, et kui ma niimoodi ise snorgeldamis näen nagu võib-olla veel paremini kui selle selle riistapuu pealt seal sõites ka niipea kui ma siis ütlesin, et veespordialadest veel on seal ju lainelaudurit muidugi ka tegutsevad. Unioni saare kohta sa mainisid seda, et seal kohaliku erilised kalurid ei olnud, kuidas Moriitusel. Jan käivad rannaste pakkumalt, et kas sa tahad tulla, lähme kalale, kalareisile ja paadiga viiakse ja ja ma vaatasin, et oktoobrist aprillini ongi seal kõige parem niisugune kalastamise periood ja et kus sa võid siis saada ka suuri niisugusi, igasuguseid tuumajaam, muid purikaid ka kätte, mis nad piltide peal siis näitasid, et ma tea, kui kalamehe jutt see on, et ei, et ei ole ise sattunud ühegi sellise inimesega rääkima, kes sa oled käinud kalal ei olnud siis võib-olla väga vaimustuses, et on seal sellise suure kala püüdnud ta, ma ei tea, aga, aga kindlasti need marlini kalad, mida pakuti ka, mis oli nagu kohalike kala söögiks, seda ma usun, et kindlasti saab ka iga kord, ehk kui seda kala püüdma lähed ja delfiinivaatlust tegema jääd, sest seal langevarjudega võid käia sõitmas ja kõik vesijalgrattad ja kanoojaga jakki ja, ja kõik niisukene aktiivne v sportlik tegevus on olemas ja samas ütleme, et mida me kasutasime siis, et minna siis vaatama ühte väiksemat saata siis Moriituse juures ja nad armastavadki viiet lähme katamaraani sõidule, et me viime teid siis veel paradiisi südamesse nagu öelda, et siis see on tõesti niukene, väike pisikene saarekene, kus ei ole siis ei maju ega midagi, ongi rand sulle muidugi seal korraldatakse piknik, seda muidugi ja juba juba katamaraani peal, sulle pakutakse siis niukesi karastusjooke ja kangemaid jooke ja on muusika ja ja luuakse meeleolu ja, ja siis sa lähed sinna nagu lähedki tegelikult puhkama, lähed päevitama, lähed ujuma. Aga seal siis on niukene jah, tõeliselt tõeliselt ilus ja tunned, et noh, okei, sa oled selle selle seltskonna inimestega, kes olid, on selle katamaraani peal. Et ja puhkad, aga seal oli võimalus näoga niuksed krabid ei saanudki aru, et kaunda merekrabi on ta maismaa krabid, proovime, et viime ta vett, vaata mis teeb, aga pani kähku maa poole jooksvat, ju siis oli ikka liivakrabi, et et tegevust seal ka tegelikult jätkub, et lisaks nendele matkamistele ja, ja muudel asjadel, et ka veemõnude tegemist ja ütleme, et kui ma rääkisin ennem seal aseliiklusega see lugu, et kas ma, et kui nüüd ringi sõita niimoodi, et kes on julgemad, võtavad kindlasti rendiauto ja sõidavad rendiautoga ka. Aga on võimalus ka võtta, kui sai telliga ekskursioone või takso ja otseselt taksodega, siis siin võiks nagu juhtida tähelepanu, et seal kindlasti tuleb tingida, seal on olemas nõndanimetatud riiklikud taksot, siis on siuksed isehakanud taksojuhil ja, ja siis niuksed hindadega osas tasume kokku kaubelda ja mõnes kohas on siis ka kohe kirjutatud, et suured sildid on väljas, et umbes, et noh, et siin me ei pakkuja, ei kauple, et noh, nagu hoiatatakse selliste Nende mustade taksojuhtide eest, aga ütleme, turistidele öeldakse ka hea nipp, et seal on erinevad numbrimärgid, on kohalikele. Kui sa vaatad, et valge põhjaga on ametlik taksokollasega ringi jaoks. Et siis sa nagu näed ka, et kes mida pakub, aga ütleme, suurte hotellide juures, neil on ka niuksed, oman maffiat ikkagi tekkinud, et ega kõik on teada, kuhu piirini sa selle hinnaga kauplemisest saad minna ja me saatsime ka oma lõhe noorema tüdruku lühikese seelikuga kauplema, et ta tahaks ka sinna linnajaost nahale pikem telg, rohkem raha ei ole. Ja, ja siis võeti meid, ütleme noh, viiekesi peale, et me teeme selle asja odavamaks, aga muidu ega, ega hinnas alla eriti ei mindud, et et ka, ütleme viie tärni hotelli juures. See takso on ka ja, ja see hind on selline, millega sa võib-olla mõnes teises kohas või ütleme, kusagil niimoodi olles ise võtnud näiteks mingi apartment kusagil, kus palju turistid ei ole, sa võid saada võib-olla kauba leppis ka sellise, näiteks, et selle 100 euroga tehakse selle saare peale ringreis selle taksojuhiga ja ta oskab sulle kõike, viib sind sinna täpselt samadesse kohta, kus sa lähed ekskursioonidega, aga noh, võib juhtuda võib nii, ja võib juhtuda. Junad. Räägikski natukene veel Mauritiuse siis hinnatasemest, mis see hinnaskaala, mis raha seal üldse on, seal on oma ruupia üks eesti kroon kaks ruupiat. Mis taksosõit siis seal maksab? Meie kasutasime ainult hotellist linna minekuks ühel õhtul. Võib-olla me maksime ikkagi 500 krooniala või? Nendest ei olnud pikk maa, see oli 18 kilomeetritest ta küsimusi me tahame, mõtlesime, et tahaks nagu turul ära käia, ringi vaadata ja see on siis muidugi ka, et, et nad viivad sind siis nendesse kauplustesse. Kui sa ennem küsisid, millega nad veel tegelevad, et nad tegelevad ka õmblustööga ju seal, et ega seal on kõik firmamärgi õmblemine on ju seal olemas ja siis seal on nõndanimetatud outlet kauplused, rivisse, siis sinna neid turiste tuuakse busside, taksode kõikide kaupa ja ütleme, et see takso, kes nagu niukene kutsub sind nendega ei tulegi, et tule suhtlema ka ma viin sind, kus sa tahad, ega ma sealt midagi ei tahagi nagu mingisugust raha või midagi, siis tegelikult ta sõidutab sind läbi kõik siis need kohalikud kauplused, kust siis tema omataolisi lõpuks ära kogub, eks ole, kui sina oled seal nagu osavasti olnud ja, ja teine asi ja siis õhtul küsib, et bensiiniraha mõistlik maksta ka tasub eelnevalt ikkagi nagu asjades kokku leppida ja käed lüüa, aga siis kokkulepetest peetakse kinni. Palju väljas söömine maksab palju, niisugune pudel rummi maksab. Ja. Mingid sellised hinnad, äkki on rummi poes ei maksa mitte midagi, aga vaata Coca-Cola sinna kõrvale rände. Et tõesti, see oli uskumatult odav selles mõttes, et mingi paarikümne krooniga. No jumal muidugi ja mida me ütleme, et kui mõelda, et Mohitasin meile õudselt põnev niukene Jõu, trendikas kokteil ja lähed nüüd rummi riike, mõtlesime ka siis nohh Me võtame õelisema hitamassiliga, tõeline pettumus. Et esiteks ei teinud nad, ehkki neil pruun suhkur ka käepärast ja kõik ja puha, seda nad sinna ei pannud. Siis noh, jääga neil võib-olla siis kitsas ei olnud seal purustatud jääd ja selle piparmündi-lehelind on lihtsalt sinna tervelt nagu kaunistuseks peale visanud. Aga hotelli hinda oskad öelda mingisugust, ütleme. See on täitsa ju, oleneb hotellist ja oleneb klassist ja no seal on võimalik kõike saada. Noh, ütleme, mina tahaks kindlasti minna kuskile mere äärde, väikse pangalause on niisugune võimalus olemas. Ütleme niimoodi, et pangalate soovitus sulle ka kohalik, mitte nagu pime koobas, nad ütlesid ka, et meil ei ole sellist kultuuri, et mida teie arvate või teie mõistes on nagu pangale niimoodi. Aga mida võib soovitada, kui nihukesele patsient reisijale tegelikult siis apartment ja neid kortereid siis on, ütleme, erinevate magamistubade arvudega täiesti erinevas tasemes ja, ja ka villadeni välja. Ja kui sa oled näiteks, ma ei tea, kuuekesi villast, siis sa võid selle saada väga odavalt kätte seal nagu kõigile ja, ja kõik võimalik. Palju pilet maksab seitse pool 1000, ütleme mingi seitsme kuni 10000 krooniga saab selle koha peal? Ei, tegelikult ei saa, tavahind on ikka mingi 15000 ja niimoodi, et jah, teil need toredad mõnusad pakkumised. Veel natukene mingisuguseid soovitusi, et kas Moriitusele minemiseks peab tegema kaitsesüste, kas siin on vaja viisat, kas seal on mingi maale ütleme, lahkumistasu, maandumistasu. Ei, neid midagi ei olnud ja Eesti inimesele siis ütleme siis selle meie passiga ei ole ka viisat vaja, meil on viisavaba vaktsineerimisi teha, ei ole vaja. No ütleme, et võib-olla, kui, et jälle vara ju läheb kiiresti pimedaks ega selle tänavavalgustusega eriliselt nad vaeva ei näe. Suured diood, värgid, särgid, need on ikka, ütleme kui tuled sealt õhtul jalutad kuskil koju, et mul on taskulamp taskus vä? Kindlasti kiin, päiksekreem absoluutselt, eks ole, mida kindlasti muidugi sa seal kohapeal peab proovima, on siis ikkagi see kohalik rumm, puuviljad on seal võrratud ananass, need maitsed, mis võib-olla tekivad siin praegu raadiot kuulates, ananass no see ei ole see. See on niimoodi, et see on nii magus ja nii mõnus ja nad on ta nii kiftilt ära koorinud, et kui me lõikame nagu selle, et neid musti täppe ei jääks, mis teevad, sul läks ju teravaks või ütleme, keele või midagi siis nemad lõikavad selle niukse serpentiini spiraali kuju sealt ära see viimane lõpuots, ütleme see, mis ta siis on, süüdidel, seal sees saad nagu pulgakomm, jäätis, sa sööd seda, seda sellised ananassi, nii nagu pulgakommi jäätist verisena. Ja ta nii mahlane, et murrangu joogi asemel sulle kaks ühes, nagu et niukene. Kuidas kraanivesi on, kas pudelist ikka jõuab ja kui oli mind hoiatavad sildid? Ei hoiatavat silti ei olnud, nad ei hoiatanud. Hotellitoas ikka alati pudelivesi olemas ja ütleme, et õhtusöögi juurde ikka veenad tõid pudelisse. Vot huvitav, et mul ei tulnud kordagi meelde Mauriitusele näiteks Indias oli hirm ma kogu aeg siin või rumm või midagi, et kõht korrast ära ei lähe või et midagi ei juhtu või et noh, et ütleme ka sööd kark või midagi, et võib-olla see mul kõik järsku ei sobi või midagi, et millegipärast seal suhteliselt puhas ja kenasti pakutud ei tekkinud kordagi sellist hirmu. Ja ei juhtunud. Meil reisiseltskonnas kellelgi ka küll mitte midagi. Ja ometi neid puu, mille me tõesti ostsime ka tänaval ütleme nii, nagu ma ütlesin ka, et need Lindsid okei, Lintsioni selle koorega kaetud, et noh, et ise siis kooride sööd. Aga kähku ma tõesti isegi seda kellegi poolt seal turul ära kooritud ananassi sööma hakata, mul ei tekkinud kordagi mõtet, et kas ma julgen Aga oli mingeid selliseid, erilisi kulinaarseid elamusi ka. Oli üks asi oli, mis jäi mina kohe, kui oli võimalus, aga tellisin, oli palmi südames alati, kõlab hästi ja see nagu pudelipalm oli koputasid siis, mis see siis, kust edasi läks nagu roheline osavad siis seda osa nad kasutasid selle salati või selle toidu tegemiseks natukene, nagu krõmpsus ta kuskilt meenutest võib-olla Concost ja samas andis ta naguniisuguse 35 protsendise rõõsa koore siukese meki juurde vä? Ütleme, noh, tal oli muidugi segatud siis seal muude nende kõikvõimalike, nende roheliste, mille, mille nimetused mulle meelde jäänud, aga see oli tohutult hea. See oli tõesti võrratu. Reisipalavik hetkel siis Mauritiuse ja räägiks natukene Mauritiuse multikultuursusest pärandist siis ka, et ma politsei peab väga palju hindusid ja ja näiteks meie eelmine saade, kes kuulasid, siis valisime paali saare Indoneesiast on just see, et ta ülejäänud Indoneesiast erineb, kuna seal on valitsev usk, on hinduism. Hinduism on siis niisugune väga sotsiaalne religioon, mis väljendub nagu igapäevaelus ka päris palju, et paljud temp, pleid lilleõievärvid. Kas sellise asjaga puutub Camoriitusel? Ja siis hakkab silma ja see seda tundus mulle, et seda neist täitsa palju sees noh, seesama lugu, kas või tegelikult, kui me saabusime Moriitusele iga meile pandi ka kohe need õiepärjad kaela ja ja sul oli alati igas hotellis, oli sul väike-õis väike meeldetuletus, väike Kütus kõik, noh, niukene lilledega kaunistamine oli igal pool olemas ja käis asja juurde ja, ja olid sümpaatsed kiilid, kes siis ka ekskursioonil naistele Pütsid juustesse selle õiekese panna või inimene on, aga usu poolt jah, muidugi need templid hakkavadki linnapildis, nad on ka ju kirjud, kirevad, nad hakkavad silma ka meie programmis. Noh, pidasid kohalikud ikkagi vajalikuks näidata, neil on alles hiljaaegu paar aastat tagasi olnud hästi suure buda kuju, siin on kaherealine lai asfalttee, lähebki sinna mäe otsa, peseme kuidas siinses mitte midagi, ehitust ei olevat, ainult metsad ja, ja niimoodi ja siis seal kaugelt juba näed, et see seisab siis seisev buda, niisugune suur, kõrge. Aga see on niisugune jah, tänapäevane ja nagu praegu valmis saanud, aga seal taga siis alla orgu, kui selle buda juures olid ära käinud, on järv ja selle järve kaldal on siis iidne, selline täitsa kompleks, kohe sattusime sinna veel liha võtma, seal seal eriti palju see nagu pühade puhul oli rohkem rahvast ja rikkumiste tulid, annetasid ja pühitsesid oma neid puuvilju ja et kõik ei lubata sinna templisse muidugi paljajalu, siis aga mida nad ütlesid selle järve kohta? Et ta on kindlaks teinud teaduslikult, et selles järves vesi sarnaneb koostiselt kangese jões olevaga ja see tempel on ainust Shiva tempel, mis asub väljaspool Indiat, mujal maailmas nagu ei ole hakatud seal Moritusel, et selline asi nagu sealt kõrb. Lõpetuseks küsiks veel, et millisele inimesele sobib Moriitusele minna, millisele inimesele mitte ja kuidas sa võtad kokkuma Mauritiuse tripi sellest saadud mälestusi. Minu jaoks oli ta ju unistus ja minu unistus on täitunud tulnud ja lapsed mul kodus ütlesid, noh, ema nägi omal vesirooside pöial Lisid ära nende jaoks oli see siis järelikult kõik segamini. No see selleks jah, minu jaoks olid need suured lootoseõied ja muidugi siis need teised vesiroosid ka, mis olid need tükk maad suuremad. Aga kui sa küsid, et kellele siis ma arvan, et igaüks leiab sealt midagi oma, aga tõesti minna otsima mingit kultuuri, arhitektuuri või seda nagu seal küll ei ole, et mida keegi mõtleb selle paradiisi all, et see on palmid ja valge Liivet ja mis on hästi vahvas, su hotellituba ei ole seal kunagi pisike, seal on hästi suured toad ja, ja siis seal on suur rõdu ja näiteks isegi siis, kui saad vanni tassis juba vannitoast tallesid hakanud, ongi luuk, sul on oma tuppa, taastame rõdule ja siis ja kuidagi Moriitust nagu veega. Hästi palju nagu seostadki, et sissevaade, kui sa hotellis sisened sellesse suurde, kus on siis nagu, ütleme, nende restorani pooled või niimoodi, et majutuse poole ta sul oleks nagu sa ei tunneks, et sa oled mingis, kus on 200 inimest koos, et sul oleks nagu suht-koht privaatsem. Et siis sellest suurest majast juba trepist alla tulema siis tuleb bassein, tuleb vesi ja siis seal tagatulede pookel siis see avaruse vaade, nagu on sulle antud juba niimoodi ülevalt alla. Ja muidugi see vesi oma imepärases värvis ja see päike, kuidas ta seal täituda. Ma ei saa, ma peame siukse asja ära küsima, et mis negatiivset Moritusel grafon. See tüütu suur pealinn seal, kust pidi siis läbi sõitma, et kuhugi siis saada, et sa tahtsid minna nii lõuna poolele, kui sa tahtsid minna põhja Poolale ja tegelikult seal ümberringi ei olegi võimalik sõita selle tee pealt käivadki siis ühte suunda, kui teise suunda nagu alla viivad, viivad rajad, et aga muidugi, ega seal selle ühe päevaga ümber saare vist ei sõidaks. Aga suur tänu sulle, Aili ja tore, et meid kuulasite ja loodan, et sinu vahvad reisid kindlasti jätkuvad. Kui on mingeid huvitavaid kohti, siis kutsume sind kindlasti tagasi eeskujulike muljeid meie raadiokuulajatele, aga aitäh kutsumast. See oli siis reisipalavik seekord ja luban, et järgmine nädal tuleb absoluutselt teistsugune ja päris üllatuslik koht.