Tere, mina olen kirjanik Wimberg, te kuulate uunikumi. Kirjandusliku pseudonüümi Wimberg taha peitub tegelikult sulesepp Jaak Urmet. Ta on teinud viie aasta ajakirjanikutööd ning rõõmustanud lapsi ETV lastesaadete lugudega. Näiteks tema kirjutas stsenaariumi sarjadele nagu Buratino tegutseb jälle ja saame kokku Tomi juures räägib ta oma lemmiklaulust. Minu vana lemmiklaul võiks olla näiteks aken lahti, tee ansamblilt, monarh, mis tegutses kuskil sündmuste lõpus, miks see on minu lemmiklaul, sest see seostub mulle väga paljude toredate asjadega, näiteks. Ma arvan, et võis olla umbes aasta 90 kevad. Ja siis mina olen maal ja teeme aias põllutöid ja, ja ema on seal ja vanaema ja kõpleme, istutame, riisume lehti ja päike paistab ilusasti, taevas on sinine, linnukesed laulavad, jussike auto sõidab mööda, varsti on koolivaheaeg. Ja siis kas on hunniku pikendusjuhtmetega veetud raadioaparaat kuhugi trepi peale ja siis raadiost tuleb ka sellist muusikat, mis nagu seostub kõige selle kauniga. Ja siis hakkab saade, soovid, soovid ja härra Oja kääre ribas, müüs monarh, aken lahti, teed ja siis see hakkab monarh laulma. Ja ma arvan, et tänu sellele esile ja nendele headele emotsioonidele ma praegu nimetataksegi seda laulu ja aeg-ajalt aeg-ajalt võtan ette tollaseid rokkmuusikapalasid, sest noh, minu meelest 80.-te rokkmuusikali ülivõimas ja arenes sama taktis nagu soome rokkmuusika, millest tänapäevaks on tõeliselt võimas skeene ja maailmatasemel värk välja kujunenud. Monarhist laulust aken lahti teen, räägib nüüd lähemalt ansambli kunstiline juht Rein Laaneorg. Aasta oli siis 1999 ja monarh sündis nii-öelda üleöö. Ma ei tea ühtegi teist ansamblit, kes oleks nii päevapealt sündinud, sellepärast et ta sujuvalt orgaaniliselt kasvas üle. Vitamiin trumbiks. Monarh ja põhjus oli see, et vitamiini koosseis oli lõpuks niivõrd eriline lauljaks sellel raul palsner klahvile mängija Sergei Pedersen, bassi mängis Mihkel Pajupuu ja trummidel Andres Oja. Aga just eriti Pedersen tulek ansamblisse andis tugeva pitseri. Ja muusikaliselt. Bänd läks selliseks. Džässrokiks on võib-olla palju öelda. No kui inimene tuleb radarist tolleaegsest radarist Eesti kõige kuumemast nii-öelda rokk ansamblist ja noh, ta on tuntud seeria helilooja, ma räägin, Pedersen, käib jutt, siis vajutas tugeva pitseri vitamiini muusikastiilile ja selleks, et olla aus ikkagi oma kuulajate ees, kes tellisid vitamiini, aga sealt ei tulnud enam tiigri, kutsuti Roosiaia kuningannat, vaid tuli hoopis natukene ägedamad lood ja muusikaliselt hoopis teise stiili lood. Siis mul oli selline, et jah, jäädes jänesele ka ausaks, et tuleb ikkagi ansambli nime vahetada ja saigi, mäletan väga hästi tänane kontsert, see oli juunikuu 89 kontsert oli siis tolleaegsest poliitharidusmajas, nii et esimene pool kontserdist oli vitamiin ja teine pool kontserdist oli monarhia. Sellega oligi monarhia alus pandud, need aga, kui minna sinna loo juurde, aken lahti, tee poolest monarhi, ma ei ütleks, et see oli parim lugu, aga ma ütleks, et kõigest särav ja loomulikult tollel ajal üsna kõva hitt. Ja kuidas see lugu sündis, oligi niimoodi, et monarh mängis ainult oma lugusid. Selleks, et loomingut kättesaadav, ma käisin ikkagi päris kõvasti pinda kõikidele, et tehke, tehke lugusid ja, ja samamoodi ka Andres Ojal, et Andres, et kas sul ei ole mingeid mõtteid, et võiksid ka mingi loo teha ja Andres ütleb, et jah, et mul mingi lugu on. Ma ütlesin, no teeme ära, tule siis homme juurde ja vaatame, mis lugu sul on. Andres tuli minu juurde, ma mõtlen, noh, näiteks lugusid, kuidas ma näitan ja tõepoolest, olles trummimees trummisaade, mulle ütleks midagi, ta polnud kunagi laulnud ühtegi teist pillide kai valda, siis on küsimus, et mismoodi nüüd Woodalt ajust kätte saab. Ma ütlesin, aga vilistasid. Siis ta vilistas ja see oli nüüd kogu info temalt kätte, sain sinna alla. Ma panin, tekitasid mingisuguse moonia. Nii et nüüd sai minna siis nii-öelda bändiproovi see jupikene välja anda ja, ja ülejäänud, ma arvan, ikkagi on, ütleme, Sergei Pedersen i orkestreerinud ja töötlus, kuidas lugudes lõpuks kõlama hakkas ja Jaan Pärn, kes tol ajal kirjutas, sest peaaegu kõik monarhi tekstid, mis kajastasid tolleaegse elu revolutsioonilisest, võib öelda väga tugevad tekstid olid ja tema tegi teksti ja nii sündis aken lahti tee, monarh ei saanud kaua tegutseda, et aasta hiljem peale loomist korjasin minema oma asjad ja lendasin sil ookeani, kus ma siis 10 aastat olin ära Kanadas Vancouveris ja kui bändi juht ära läheb, siis bänd võib ju mõnda aega Ingitada tuksuda. Nii ta oligi, aga ilmselt ka see aeg oli selline, mitte eriti tood me enam ansamblite tegevuseks, et aasta oli siis 1990.