Ülekuulamine. Eesti Energia märtsis lõppenud majandusaasta äritulud olid 10,6 miljardit krooni ning kontserni puhaskasum oli 1,4 miljardit krooni. Kasumi kasv võrreldes möödunud aastaga on 124 protsenti. Kas energiahiid rikastub vaese rahva arvelt? Kui palju võtab sellest hiigelkasumist riik enda eelarve turgutamiseks omanikutulu? Toimik number 106. Eesti Energia hiigelkasumit. Ülekuulajad on Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Ülekuulamine alustab. Ülekuulatav number üks. Kaasik Margus amet, Eesti Energia finantsdirektor. Margus Kaasik, Eesti Energia finantsjuht. Suur rõõmupidu on teil ilmselt Eesti Energia plaanitud kasum on ju raagi peetud juba võiva peetud hiiglaslik kasum, kas pole mitte? Kasum oli möödunud aastal tõesti meie jaoks. Rõõmustav, et me ootasime väiksemat kasumit, kui meie majandusaastat alustasime. Ja kokkuvõttes oli, oli täiesti ühe koma neljamiljardiline kasum ja, ja me rõõmustasime selle üle siiralt. Kui riigieelarve summad dividendisummad olid planeeritud miljardile, kui palju teie planeerisite või see miljard tüligi teie prognoosist? See oligi meie prognoose, millest tekib nii suur vahe. 400 miljonit ei ole sugugi mitte sugugi mitte väike. Varasemate aastatega võrreldes. Kasumi kasv on, on märkimisväärne. Nonoh ütleme nii, et ega see vahe on, on selles mõttes suhteliselt lihtne tulema nii ühes kui teises suunas, sellepärast et noh, kogume käive on ikka üle 10 miljardi, et noh, selle kümnemiljardilise käibe juures ja väga suurte elektrimüügimahtude juures ka ekspordi, vot näiteks sõltub ikkagi väga palju sellest, mis hinnaga sa parasjagu kas Läti või Soome saad seda elektrit müüa, palju sa saad seda müüa ja, ja need vahed on, on väga lihtsalt tulema lihtsalt meil noh, kui me vaatame, mis nagu läks paremini, võrreldes sellega, mis me algselt planeerisime, siis oligi üks suur vahe oli just nimelt selle ekspordipool. Et kui ma oma plaane tegime aasta tagasi, siis olid just hästi madalad hinnad Põhjamaades ja, ja sellest tulenevalt ka kohaga Lätis. Eeldasime, et me müüme suhteliselt vähe, sest enamuse ajast ja andmed lihtsalt mõtet müüa ja ka hinnad olid madalat, aga reaalselt läks läks palju paremini. Kokkuvõttes müüsitagi vähem varasema aastaga võrreldes, aga see hind oli lihtsalt nii palju kõrgem. Jah, Me müüsime gigavatt-tunde või noh, ütleme seda mahu mõttes veidi vähem jah, aga hind oli oluliselt parem. Ja teine asi, mis parandas tulemust, oli kindlasti kulude kokkutõmbamine ja selle alustamine, et noh, meile oli juba möödunud majandusaasta alguses selge, selge see, et selle, selle kulude kokkutõmbamisega tuleb hakata hakata tõsiselt tegelema. Nii et selles mõttes selleks ajaks, kui, kui see kriis nagu Eestisse kohale jõudis sügisest alates noh ütleme nii, oli meil juba nagu samm sees. Mida see tähendab, et, et kulude kokkuhoid, millised, millistes valdkondades te saite nii palju kulusid kokku hoida, et et selle asemel praegu suurt kasumit näidata? Noh, me oleme neid otsinud ikkagi üle üle kogukontsernega, kõige edukamad oleme me olnud elektritootmise poole peal ja Narva elektrijaamades eraldi võetuna, et et seal me oleme oluliselt piiranud hooldusele, remondikulusid, oleme vähendanud töötajate arvu, panime siin kaks elektri tootmisplokki kontserdil, keerasime ära, kuna vaatasime, et nõudlust jääb väheks, et noh, me oleme teinud igasuguseid meetmeid ja need meetmed kõik jätkuvad ka sel majandusaastal, et et noh, siin on mitmed teemad ju ka pressist läbi jooksnud nagu siin balti elektrijaama peatamine siin suveks ja sundpuhkuste tegemine ja, ja nii edasi, et samas kaevandus läheb tõenäoliselt sundpuhkusele suveks ja eks neid võimalusi me otsime, niipalju kui kui võimalik Kui palju neid nende tegevuste kaudu on tekkinud survet riiklikule sotsiaalsüsteemile. Kui palju, kui palju see nii-öelda raha teisest rahakotist võtta tuleb? Tänase päeva seisuga mitte väga palju selles mõttes, et, et see, see sotsiaal sotsiaalpakki kallale minnakse ikkagi siis kui, kui, kui töötaja on noh, kui mõlema töötaja nii-öelda koondanud ja, ja tõepoolest ongi töötuks jäänud, et aga noh, koondamiste arv möödunud majandusaastal ei olnud ikkagi ütleme nii-öelda väga suur, et ta oli seal mingisugust 300 töötaja juures, et et noh, see, ma arvan ja ta riigi rahakott sellele peab hetkel vastu. Noh, Eesti Energia puhul armastatakse, energia ise kahtlemata armastab näidata ennast kui, kui nii-öelda laieneva ja, ja kahtlemata ta tõenäoliselt ongi innovaatiline ettevõte, millised tulemid olid nii-öelda nendest lisategevustest uutest projektidest, mis, mis kõik jäävad väljaspoole Eestit ja mis ei ole siis otsene, lihtsalt energia väljamüümine Eestist. No projektide poole pealt noh, ütleme, kui ma välja välismaal olevat tegevust, vaatame, siis ütleme, ekspordiga seotud tegevust, vaatame siis noh, põhiline ikka täna on elektrimüük kahtlemata, et see elektrilöök Soome elektrimüük Läti Leedus, et noh, see on see, kus tuleb põhiline tulu, põhiline kasum, et muud teemad noh, vaatame näiteks sedasama Jordaaniasse, siis, siis noh, seal me oleme ikkagi selgelt tee arendamise faasis veel räägime läbi sealse riigiga, kontsessioonilepingut ja nii edasi, et noh, seal ikkagi reaalse toodanguni, millest hakkab nii-öelda raha sisse voolama, noh, sinna on veel päris pikk tee. Mulle tundub see jutt sellest efektiivsusest sellest, kuidas Eesti energia oskab majandada kõik väga ilus, aga see juhib mind kohe järgmise mõtte nii, ja see on see, et kui Eesti energia suudab nii ratsionaalselt ümber käia ressurssidega ja nii hästi toota, siis mille pagana pärast elektri hind veel ikkagi nii kõrge on, miks ei võiks siis elektri hind olla ka selle nii-öelda oskusliku majandamise tõttu madalam? No ütleme nii, et elektri hinda puutub, siis siin on ka kõlanud läbinakse mõtet, mis on Eesti Energia nagu mõte on, see on, see kasum on, see, on see hea elektri hind siis siis noh, ma ütleks seda, et täna Eestis reaalselt võtame, vaatame viimaste Euroopa Liidu statistikat siis Eestis täna on madalaimad elektrihinnad Euroop. Et kui ma nende madalaimat elektrihindade juures Euroopas suudame investeerida suures mahus oma oma elektrivõrkudesse elektrijaamadesse kliendi elektrivarustuse parandamisse ja veel kõige selle juures teenida mõistlikku kasumit, siis noh, ma arvan, et see on super tulemus. Millest see ikkagi tekib, sellisel juhul tuleb küsida, et, et kas me küsime liiga vähe selle eest, et me kaevame välja ja seda, mida mitte kunagi enam sinna maapõue või noh, nii-öelda mitte kunagi ei saa öelda, eks ju, aga aga nii-öelda lühikeses perspektiivis järgmise paari-kolme-neljasaja ja 1000 ja 40000 aasta jooksul selle kunagi tagasi ei tule. Kas ma mitte noh, nii-öelda ei võta võlgu tuleviku arvelt praegused madalad, et elektri hinda kasutades? No ütleme, et see on niisugune riikliku ressursipoliitika küsimus, et eks, eks see on nagu hästi suur dilemma, et noh et tal on isegi kaks väga suurt dilemmat, noh, üks suur dilemma on see, et noh, kas kasutada seda põlevkivi ära täna kasutada ära näiteks 30 aasta pärast on neid, kes ütlevad, et vastupidi, täna tuleks ajada ahju kõik, mis vähegi võimalik, kes 30 aasta pärast ei ole seda kellelegi enam vaja, tähendab siis on meil hoopis taastuvenergia, kõik muud asjad. Et noh, siin on tõsine dilemma, millal seda ajaliselt kasutada ja teine mitte vähem suur dilemma lähemas tulevikus ei ole see, et noh, kas teha ikkagi põlevkivist rohkem elektrit või ka mõni, sest mõlemat saab teha mõlemad mõlematele on, on ka tegelikult täiesti selge strateegiline tähtsus Eesti jaoks. Ja, ja seal on, on selge valiku koht ühel hetkel No riik on planeerinud Eesti Energia sellest kasumist ära võtta 224 miljonit krooni, see prognoos on tehtud siis, kui oli arvata, et Eesti Energia puhaskasum tuleb umbes miljard ja nii praegu on ta 1,4 miljardit puhaskasum. Riik võiks siit otsast ju siis ära võtta vastavalt proportsionaalselt lisaks 224-le miljonile. Üks proportsioon võiks isegi seal neli või 400 miljonit rahulikult ära võtta, sest et nagunii ei arvestanud sellega No ütleme nii, et omaniku eest on, on raske, vastatakse dividendiotsus on, on, on eelkõige omaniku otseselt palju omanik tahab saada ja ja ta selgelt respekteerime omaniku otsus siin ja ega mõelda, vaadata, vaadata seda, missuguses seisus on, on täna riigieelarve, siis, siis noh, ütleme me imestaks ja tõenäoliselt ka ei paneks liiga pahaks, kui, kui, kui meie suudaksime aidata kaasa ka sellele, et euro meile lähemale tuleks. Nii et põhimõtteliselt Eesti energias on olemas nii-öelda plaan B juhul kui võetakse rohkem kui need 224 miljonit krooni kindlasti ja mida see tähendab, mida see toob kaasa Eesti energiale, mis muutub teie jaoks raskemaks, mida te. Ei saa enam teha, no reaalselt noh, ütleme nii, et ma täna meil veel on olemas mõnevõrra seda laenuvõimet, ehk me saame juurde laenata veel raha siis tänases seisus, noh, tähendab see lihtsalt seda, et noh, kui meil näiteks on see 400 miljonit krooni vähem, siis me lihtsalt peame selle raha raha sisse laenama raha pealt maksma intressi ja ühel hetkel selle laenu ka nii-öelda tagasi maksma põimida. Selle nii-öelda ootamatu, kui seda niimoodi võib nimetada ootamatu üle kasumi. Planeerisite miljard 400 miljonit juba põhimõtteliselt on planeeritud erinevatesse projektidesse. No ikka, et noh, kui me vaatame möödunud majandusaastat näiteks noh ja, ja lihtne näide, kasum oli 1,4 miljonit krooni tundub võib-olla paljudele üle mõistuse suur number ja noh, ongi kujut kujuteldamatult suur number iseenesest, kui küte seda kuidagi sularahas ette kujutada. Aga, aga teisalt sellesama laastal me ikkagi investeerisime kolm pool miljardit ja see kolm pool minutitki ei läinud mitte nii-öelda maha enne seda kasumit, vaid ikkagi sellest samast kasumi rahast. Me investeerisime 100 kolme ja poolt miljardit, ehk noh, me ikkagi pidime selleks, et et seda investeeringut teha, noh, kusagilt nii-öelda täiendavat raha leidma hetkel meil kontol oli varasemast natukene akumuleerunud seda raha, et ei pidanud nii-öelda laenu juurde võtma. Aga noh, sisuliselt noh, me täna ikkagi jätkuvalt investeerime rohkem, kui me aasta jooksul jooksvalt sisse võtame, et selles mõttes noh me oleme selles seisus, et me peame täiendavaid laene kasutama ja noh, kui meie rahavoog on näiteks kehvem või dividendid suuremat sime teatud piirini, saame lihtsalt rohkem laenata. No ühel hetkel muidugi tuleb see piir ette, et lõputult muidugi ei saa laenata. Kas see tähendab ka seda, et juhul kui riik võtab ära siis omanikutulu teilt rohkem kui need 224 miljonit krooni, siis see hakkab mingil hetkel mõju andma ka tarbijahinna osas ja siis me nii-öelda tekitama olukorra, kus makromajanduslikele tekib tänu sellele, et elektri hind on kallim, ka üleüldine hinnatõus? No siin on nagu kaks teemat hea meelega kommenteeriks, noh üks on see, et esiteks nagu dividendid iseenesest nagu ei ole elektrihinnakomponent. Noh, kui me vaatame, millest koosneb elektri hind Jah, aga te peate võtma ja siis, kui, kui teil nii-öelda puhaskasumit jääb vähemaks, mida teie saate kasutada, te peate võtma laenu, mis ilmselt on kallim, kui kasutada puhaskasumi. Seal olevat raha. No see laen ei ole ka elektrihinnakomponent, et elektri hind iseenesest tekib, nii et noh, nii-öelda vaadatakse Eesti energia niisuguseid noh, ütleme nii-öelda püsikulud töötajatega seotud tasud, hoolduskulud, muud asjad. Ja noh, laias laastus pannakse sinna otsa siis mingisugune protsent meie, meie nii-öelda varast, me oleme investeerinud hulga kroone, võrkudesse jaamadesse, noh, meil on seal 25 miljardit krooni, vara on ju kokku ja siis noh, ütleme selle vara pealt siseselt teatud protsent on, läheb siis sinna kuludele juurde, jagatakse elektrivahuga läbi ja saadakse hind. Et noh, see on see nagu loogika ja selles koha selles loogikas ei ole nagu kohta ei dividendidele ega ka laenule, et noh, see ei mõjuta, see on iseenesest asi, mis toimub noh, nii-öelda väljaspool seda elektrihinna hinnaskeemi Nii et põhimõtteliselt ükskõik, kui palju riik teilt raha kasumi osas ära võtab, see tarbija jaoks ei tähenda midagi. Otseselt mitte. Kaudelist mõjuvad olemas, see raha läheb riigieelarvesse. Ta hakkab siis ei, kaudne mõju tuleb eelkõige selle kaudu lihtsalt, et ütleme nii, et ta mõjutab meie, meie, noh, nii-öelda finantseerimisvõimet, investeeringute finantseerimise võimet ja, ja kui meil on seda võimet vähem, siis ühel hetkel me lihtsalt saame teha vähem investeeringuid. Aga see ei tähenda otseselt seda või ei tähenda seda. Me peaksime ala tõstma elektri hinda, selleks et need investeeringud tehasesse regulatsioon töötab, töötab omasoodu. Kas Margus seda on kuidagi võimalik kirjeldada, mida tänu sellele 400-le miljonile, mida me oleme kõik ise praktiliselt eks ju loonud meile nii-öelda kokku kogunud mida tänu sellele saab nüüd saaks teha, kui see ei läheks, ei vähendaks riigieelarvesse. On selle jaoks, ma saan aru, teil on plaan kangi selge nagu olemas või mingid asjad tulid päevakorda tänu sellele, et see Selleni helistada, ütleme iseloomustades 400 miljonit, mida energeetikas saab 400 miljoni, siis 400 miljoni saab näiteks väävlipuhastusseadmed ühele Narva jaamade elektriplokile, hiljuti sõlmisime lepingu neljale plokile, see oli noh, suurusjärgus 100 miljonit eurot poolteist miljardit krooni, et noh, ühele tükile oleks siis umbes 400 miljonit krooni. Sellest saaks näiteks noh, ütleme suurusjärgus 20 megavati jagu tuuleparke teha, täitsa arvestatav noh, praegu olemas, ehitame 40 megavatist, tuuleparki on 39, kui täpne olla, siis nii-öelda pool pool sellest pargist saaks teha selle raha eest, et et noh, iseenesest ega 400 miljonit on energeetikas täitsa number või vaatame siin seda. Suured sõbrad, meil ehitasid Väo elektrijaama näiteks siia Tallinna lähedale, siis noh, umbes kolmandikku sellest jaamast oleks saanud 400 miljoni krooni. Vaatame Margus ka järgmisesse aastasse, milline on hetkel siis teie jaoks selle järgmise aasta. Seal on prognoos kahtlusi, seal. Ja te mõtlete kasumlikult? Just. Ja kasumiprognoos on, on muidugi olemas. Eelarve on meil kinnitatud järgmiseks aastaks ja, ja kui ma ei eksi, siis me seal ootasime, kasumiks oli 1,2 miljardit, kui ma õieti mäletan. Kas nüüd tänu sellele, et see aasta on, mis teie jaoks on ka majandusaastal just läbi sai, oli kasumlikum, kui te ootasite muutub midagi ka sellest tulevasest prognoosis? Hetkel automaatselt mitte noh, selles mõttes, et see vaade, mis meil on aasta aasta müükidele aasta turuhindadele, et eks ta korrigeerum põhimõtteliselt iga päev iga päev turul hinnad muutuvad, aga, aga teisalt noh, ütleme selle aasta tulemused on väga, nii-öelda otseselt sinna mõju ei avalda, et noh, need mõjud positiivsed, mis olid näha, Nad olid siin arvestatud negatiivselt, mis olid näha. On arvestatud, et et ma usun, et noh, uuendame oma prognoosi tõsisemalt jälle umbes nii-öelda kolme kuu pärast, ma teen seda igakvartaalselt. Ja siis kolme kuu pärast me vaatame uuesti nagu tõsiselt üle selle, et noh, kas meil on põhjust seda oma prognoosi allapoole või ülespoole korrigeerida. Arvestades energiaturu seisu ümbruskonnas ja arvestades Eesti energia positsiooni, kuidas teile tundub, kas Eesti energia vajaks sellist selget lisafinantseerimist, kas Eesti Energia heasse käekäiku oleks vaja lisaraha lisainvestoreid, investeerijaid? Ühel hetkel see teema tõenäoliselt muutub aktuaalseks jah, et selles mõttes, kui me vaatame, mida siin Eestis pikemas perspektiivis vaja teha on, selles mõttes vaatame riigi energeetika arengukava, mida seal kõike tahetakse teha, tuumajaamasid Narva uusi energiaplokke taastuvenergiat võrkudesse kõvasti ehitada, uus merekaabel Soome teha ja veel palju-palju-palju-palju asju. Siis noh, selge on see, et noh, kõike seda ei pea ja ei saagi ette võtta. Eesti Energia olulist osa mäe, sealt tahaks teha, aga noh, selleks tänane Meie omakapital kindlasti ei piisa ja, ja kindlasti ei saa me kõike seda vajalikku raha laenata, noh lihtsalt see laen läheks meie tänase firma suuruse suhtes noh, üle mõistuse suureks meil lihtsalt ei anta seda raha. Ja see, et mingisugust lisa omakapitali on vaja ühel hetkel, noh see on tõenäoliselt vältimatu kusse, omakapital tuleb. Noh, täna täna valitsuse niukene levinum seisukoht on see, et riik paneb ise selle raha väga tore, kui paneb, kui riik ei, ei suuda panna noh, siis on kahtlemata see üks võimalus, et kaasatakse siis teisi investoreid, et see võimalus alati alati jääb. Te olete kindlasti väga hästi ja põhjalikult kursis sellega, mis energiamajanduses maailmas toimub, kui palju on seda valmis olevat raha, mida, mida praegu võiks Eesti energia kiiresse arengusse kaasata? No no ütleme tänast hetke vaatame just parasjagu maailmas siis noh, ega tänane hetk maailmas tervikuna on ju noh, ütleme sama hull nagu ta on siin Eestis, et ega hetkel ei ole, ei ole lõbus kusagil ja raha ei taha välja anda keegi tähendab ei Eestis ega ega Soomes ja Inglismaal ja Ameerikas. Isegi mitte selliste projektide peale, kus plaanitud kasum on pärast hiljem miljardi tasemel 1,4 miljardit. Ütleme, nii-öelda raha ei ole maailmas kuskile ära kadunud, see raha on olemas, küsimus on see, et noh, tänasel hetkel tihti selle raha eest küsitakse liiga kõrget hinda, mida ei ole mõtet maksta. Aga noh, küll see küll see segane aeg üle läheb tähendab ja, ja võib-olla aasta-paari pärast on, on seis juba märksa märksa normaalsem ja küll sealt rahasid leida. Üks võimalus on minna börsile. Kas pole mitte? See on üks võimalus kaasata investoreid riigi seisukohast, ma arvan, selles mõttes suhteliselt lihtsam, et sellisel juhul ei peaks riik hakkama Madistama mõne suure tuumikinvestoriga, nagu näiteks siin siin NRG päevil näiteks oleks oleks olnud tund tegemist. Me oleme saanud, eks ole, plaan selle jaoks on kokku pandud, te olete valitsusele, seal on, mismoodi Eesti energiat börsile viia. Me oleme valitsusele seletanud nagu seda, missugune on meie vajalik investeerimisprogramm ja kuidas oleks seda võimalik finantseerida, et noh, ma arvan ja ta rääkida seda, et meil oleks väga selge plaan, kuidas teha IPO onu, seda selles mõttes adekvaatsem kindlasti ei, ei ole, et noh see peab olema piisavalt detailne plaan piisavalt selgete tähtaegadega selle tegemiseks peaks olema nagu ka omanikupoolne otsus, et jah, me seda teed läheme, aga noh, seda omaniku otsust ju Ülekuulatav number kaks. Majandus-kommunikatsiooniminister Juhan Parts, Eesti energia raporteerib, et tema tulu möödunud aastal on suurem kui planeeritud. See kokku puhaskasum oli 1,4 miljardit krooni riigi nii-öelda omanikutulu, seletan planeeritud võtta natukene üle 200 miljoni krooni, aga see prognoos on tehtud siis, kui arvati veel, et energiaettevõtte puhaskasum on umbes miljard krooni. Kas nüüd, kui majandustulemused näitab, tahavad hoopis plussmärke võiks riik võtta sellelt tulult rohkem endale? Sellisel kujul ei ole seda arutatud, et ega siis valitsuse dividendide või eelarvesse võetav teeninud määr on valitsuse poolt otsustatud selleks aastaks on nagu üks asi, teine mis on nagu ikkagi olulisem. Kui me mõtleme selle dividendi peale, mille, mille kohta võib mõelda nii ja naapidi. Aga olulisem. Ma ikkagi ju energeetika, tulevikuinvesteering, me peame seda silmas pidama ja noh, see on ikkagi, kui me räägime Eesti energiast Eesti energeetikast, olgu siis konkreetselt ettevõtlust või, või laiemalt siis minu arust noh, põhiprobleem, mis on valitsuse sees, on energeetika, suured investeeringud lähiaastatel alates Narva uutest plokkidest, me teame, et meil 2016 teatud võimsused ju lihtsalt keskkonnanõuetele ei vasta. Ja paljud muud investeeritud ei hakka siin teie saates üles lugema neid, nii et investeeringute vool on täna nagu olulisem probleem, et ega see jooksev ühekordne jooksev tulu ei ole mingi lahendus tõtt-öelda mitte millegile. Nii et siin ei ole olemas sellist nii-öelda mõte telge, et ühel pool on rahvatulu ehk riigieelarveaugud ja teisel pool skaala otsas on näiteks uus tuumajaam. Noh, tuumajaam on liiga palju, et see on see tuumajaama investeeringule jõudmine see ja, ja tänase Eesti Energia investeeringute vajadus, noh, ütleme nii, et need on nagu liiga kaugelt ajalises perspektiivis me täna ikkagi räägime nendest investeeringutest pidama, me peame tegema noh, kuni viie ja seitsme aasta perspektiivis, et noh, me oleme rääkinud tänase Eesti energia puhul ikkagi kuskil kuni 50-st miljardist kroonist selle all on, on ju meie energiatootmisvõimsused, selle all on meie jätkuv see, et meie võlgu tuleks tasemel. Keegi ei taha meist ju seda, et elekter katkeks, onju, ja nii edasi siis kui elekter katkeb, siis me hakkame küsima, et miks ta katkeb olgu siis suurem tuul või mingil muul põhjusel. Et need investeeringud on minu arust nagu, nagu, nagu võtmeküsimus. Et me ei tohi seda, ära unusta, see võib tunduda justkui, et näete, et saame mingisuguse augu täiteks. Aga noh, me oleme seda rõhutanud ka veebruaris arutasime ja teatud ulatuses me suurendasime Eesti Energia dividende, mis, mis tulevad riigieelarvest. Aga siin on mingisugune piir, vastasel juhul noh, me lihtsalt oma energeetika investeeringud, kust neid süsteeme Nii et siin ei ole ka seda küsimust, et praegu on raske aeg rahval raha vähe, väga paljud inimesed jäävad töötuks, palgad on kärbitud, et alandaks näiteks elektri hinda, sest elektritootja kasum on, vaadake, kui suur, et seda võiks natukene kahandada. Elektri hinna puhul oleks kõige õigem nagu rääkida konkurentsiametiga. Et noh, konkurentsiamet teeb, on ju ikkagi sõltumatu regulaator, kes peab olema võimeline elektri hinda kehtestanud ja nii, ütleme tulevikku vaadates, kui ka seda tänase nii-öelda tegelike seis ettenähtavad. Me ei saa unustada Eesti Energia puhul ära ka seda, et õige on see, et ta teatud suures ulatuses on täna mille tõttu konkurentsiamet hinda kehtestab. Kuid eksportturgudel tegutsemisel ta ju ei ole mononii põhja kui lõuna suunas õlitööstuse osas ta ei ole mon. Et tal on, selles selles numbris on ka paljud muud tegevusalad, tõsi küll, jah, põhitegevus on ikkagi Eesti majanduse, Eesti inimeste jaoks elektri tootmine. Kuidas te vastate nendele etteheidetele, mida inimesed teevad konstrueerida sellise mõttekäigu, et see kõrge hind 1,4 miljardit kasumit ühest küljest ja riigieelarvesse jõudev 200 miljonit on justkui selline varjatud üks mida, mida tarbimismaksuna maksavad kõik, kes Eesti energiateenused kasutavad? Noh, nii võib igatipidi mõelda, et, aga, aga ta ka ei saa päris nõustuda, sest noh, vaata me peame nagu selle reaalsusega hakkama harjuma. Et elektritootmises ja noh, tegelikult energeetikas laiemalt on tegelikult on ikkagi turupõhine tegevus turupõhine tegevus, et me ju ei taha, et elektrit me toodame näiteks ministeeriumite kaudu kus me saaksime niimoodi mõelda ja kui see on turupõhine ja me täna tegeleme, oleme reaalsus, on ka see, et me oleme Euroopa Liidus. Me teeme samme, et Eesti elektriturgu oleks füüsiliselt ühendatud Euroopa elektrituruga ja sellest tuleb väga palju järel. Ja siit tulebki järgmine järeldus, et see ettevõte, kes tegutseb ettevõtte, põhimõtteliselt tegutseb, selles osas peab tegutsema ettevõttena mistõttu võib-olla selline kasum noh, pigem me võiksime täna ühtepidi olla ju rahul, et meil on riigile kuuluv äriühing, kes majanduslikult suudab hakkama saada noh ütleme heade tulemuste eest, kuid me peaksime need häid tulemusi siis ka vaatame, mis nende taga. Et kõige, kõige hullem on see, kui me ütleme, et et näed, et Sandor Liive saab liiga palju valku. Muidugi kas ta saab või ei saa, et ta võib kasutada, et kui see kuulajal huvi pakub. Nii et me peame harjuma sellega, et ikkagi elektriettevõtlus on samasugune ettevõtlus ja, ja Me küsimus on täna, kui me vaatame nagu ministeeriumi või valitsuse poole pealt, kuidas ikkagi tagada pikaajalist energeetika, investeeris kogu raha ära, võtame, kus me siis investeerib, siis me oleme samas olukorras, nii nagu me peame täna investeerima koolimajadesse või ideedesse, et me peame otseselt maksumaksja tegema jätrid investeeringut teha. Nii et te olete valmis krokodillide eest seisma ja neile raha riigieelarvesse juurde mitte andma just selle nimel, et investeeringud saaksid tehtud. Milliseid krokodillide silmas peatuda, Jarmo Tallinna loomaaias minuteada vist krokodille ei ole, on, on ja lähen vaatama? Ei, ma arvan, et hoopis teine teema on nüüd see nii-öelda väljakutse koalitsioonivalitsus ja mõneti ka noh, kõigi Eesti inimeste ees, et, et kas me ja, ja kuidas te suudame kähku, see on nagu hoopis teine teema, et ükskõik millise täna ettevõtte dividend või tegelikult ka mingisugune noh, tohutu intensiivne riigivara müük või, või, või mis iganes on, ju ei ole lahendustele valitsussektori eelarvepositsiooni parandamiseks kõlab küll natuke vokaatlikud, ei ole lahendus, see on tänane põhilahendus, on jätkuvalt see, kas riigisektor kõige laiemas mõttes suudab kohaneda radikaalselt muutunud majandusolukorrale ehk teisisõnu suudab ka nii-öelda oma tegutsemismahtudest õhuväljana. See on tegelikult täna nii-öelda selliste numbrite matemaatiliste numbrite otsimise taustal majanduslikult keskne küsimus, ehk teisisõnu, hinnad vähenevad. Me suudame matta tasusid, suudame kulutada riigisektoris ükskõik millise vald oma majandusliku olematu, see tähendas, et ma olen ausalt öelda natuke tüdinenud selliste eelarvete tegemisest, kus lihtsalt võetakse valge paber ja kirjutatakse numbritega. Tänane kärpe-eelarvevajadus on väga sellepärast hinnang, tuleb väga. Kui seda teha me ei suuda, siis sellisel juhul hinnang on väga konkreetne. Daamid ja härrad, te ei täida Maastrichti kriteeriumid, selle me saame teada kahjuks kas jaa või ei, tulevikus, onju ja selles osas ei ole võimalik kolmekordne või see ei ole Eurovisiooni laulu kuut. Seetõttu just tekibki küsimus, et äkki külma kõhuga tekibki mõte Eesti energialt see vaba miljard ära korjata ja kasutada seda riigieelarve täitmisel selle Maastrichti kriteeriumi saavutamiseks. Noh ma arvan, et igasugused mõtted tekkida, et, et mingis osas ei saa ju kunagi seda välistada, aga me peame selles mõttes iga sellise noh, me võime samamoodi öelda, et kui ma niimoodi ma teen, ei mõtle tõsiselt, Urmas, et näiteks paneme kaheks aastaks Eesti ringhäälingu kinni ja saimegi 400 miljonit, aga me ju nii ei mõtle. Et, et noh, et mida, kuigi kõiki riigi funktsioone kohalikud nii-öelda seda läbi kohanemise hoida, mitte neid kuidagiviisi hävitada ja mõelda samal ajal ka, et me suudame tulevikuinvesteeringuid teha, see on mitmemõõtmeline võrrand, on ju, mille osas tulebki neid noh, nii-öelda kaaludele ja selles mõttes on see niuke sama lahendus noh, võiks ju teha ka lahendused, müüme riigimetsa ühe aastaga maha, kindlasti on ostjaid Minister Parts, kuidas teile tundub, kas vaadates ette sellele, et Eesti seisab õige pea ees vaba energiaturuolukorras, kus see on lihtsalt sundMe peame seda oma energiaturu avama. Kas oleks ehk mõistlik, võib-olla paari lähiaasta jooksul just tegeledagi sellega, et kapitaliseerida Eesti Energiat selleks hetkeks ja, ja säilitada nii-öelda riigi, et turu parem positsioon selleks momendiks, kui, kui. Energiaturg on lõplikult vabanenud ja, ja, ja siin siin tõeline hinnasõda pihlakas. Väga õige ilusti mena ilusti mõtlete ja väga õieti ütlesite välja, ma arvan, et see on väga tähtis. Kui me räägime tänasest energeetikasse konkreetselt Eesti energiat. Seega vabaturg on sundvõi, ei ole, on nüüd teine, küsimus on ju, noh, ma siiski tuletaks ka selle. Ja see on teineteise saate teema, aga mõelgem näiteks telefoni tuhule. Mõelgem, ma ei tea, kas ja palju me maksime telefonikõnest, kui me helistasime näiteks Rootsis ja 90.-te aastate alguses, kui meil oli üks monopoolne ette ja hakkasime tegema telefonis vabadu, noh, igal juhul natuke omapärast. Ma arvan, et ka selles elektriturust, noh, see üle minek võib olla üsna keeruline, see sõltub olukorrast. Täna on ju tegelikult hinnasituatsioon võrdlemisi sarnane nii siin kui sealpool Soome lahte näiteks. Aga üleminek võib olla keeruline, selles osas tuleb olla väga ettevaatlik ja loomulikult ka meie riigile või maksumaksjale kuuluvad ettevõtted tuleb selleks ette valmistada, aga viie kuni 10 aasta perspektiivis me võime vaadata hiljem tagasi ja võime küsida, miks me seda vahemini, et me tegelikult oleks saanud ühe sektori ja saame väga palju lisaväe juurde. Me saame väga palju vastuseid küsimusele, mis puudutab energiajulgeolekut. Varustuskindlust. Me saame tekita reaalse konkurentsi meie tarbijad, olgu need siis ettevõtted või perekonnad, õpivad tegelikult valima erinevate võimaluste vahel, mis nii-öelda vaba turg pakub, on ju, kui ta on välja arenenud turg ja nii edasi tekib hoopis teistsugune nii-öelda majandusolukord, kui ta täna täna on tõesti see, et kui midagi energeetikas juhtub, onju, siis esimene küsimus on, kas siis noh, ütleme peaministrile, presidendile, majandusministrile, et noh, et kuidas te arvate, kas elektri hind on nii või naa või noh, et kuidas te arvate, kas ikkagi see, et Eesti Energia juhtkonna palk on selline või, või naasugune, et kas tuleks nagunii-öelda, ütleme sellised sellised mõtted, onju, aga seda suurt pilti me peame kahjuks oma rahvalikke püüdma seletada, et me, me, me saame aru, mis on õiglane, mis on, mis ei ole ebaõiglus, mis on mõistlik, mis on ebameeldiv? Kas Eesti energia head majandustulemused ühest küljest, teisest küljest selline kasvav võimekus pakkuda teenuseid ja teostada ärioperatsioone ka väljaspool välisturgudel, kas see ei võiks viia mõttele, et aega on uuesti hakata plaanima Eesti Energia erastamist ajal, kus maailmas on raha olemas? Väga palju, seda raha hoitakse kinni selle jaoks, et finantseerida korralikke kvaliteetseid projekte, nii nagu näiteks Eesti energia. Vaata Eesti energia on, on nagu koosneb mitmest mitmest osast, kui me räägime sellest nii-öelda võrdlust see, et elekter liiguks tootmisest tarbijani siis see on loomulik monopol ja selle puhul rääkida täna mingisugusest, et noh, erakapitali tegemist, kuigi näiteks Soomes lähiriikides ütleme, tegutseb väga edukalt ka see erakapitalil põhinevate, onju, aga ma arvan, Eesti puhul ei ole mõtet, kui me nüüd räägime muudest asjadest, näiteks tootmisüksustest. Ja meie energia ikkagi nägemus on ju selles, et mitmekesistada seda tootmispotentsiaal ja mitte ainult põlevkivi. Me näeme rohkem taastuvenergiat, olgu nad siis biopuudest noh, Tallinnas tus, Pärnusse tulevad investeeringud või tuulepargid on ju või ka muud võimalused, on ju pikas perspektiivis tuumaelekter. Sellisel juhul me ikkagi peame saavutama sellise olukorra, kus neid investeeringuid teeb erakapital. No need kõik on köömes selle kõrval, mida toodab Eesti energia ja see raha, mida võiks saada Eesti energia müügist. Ei olegi, see on, ma ütlen veelkord, kui meil on välja arenenud tuur siis mingisugune nelja või, või 400000 megavatine elektrijaam, kui see on selged Luhuga ei ei ole mingisugune probleem, et see tekib. Pigem on täna küsimus on ju, et mis on, mis on minu arust kogu seda Euroopa energeetikat? Euroopa energeetikat ennekõike, sest Euroopa tahab olla siin eeskõneleja selle keskkonda muudab häguseks nii-öelda kliimapoliitika. Milline on ikkagi see kliimapoliitika mõju, kas saavutatakse globaalsed kokkulepped või mitte, see tänases ütleme, kui on olemas toimiv Põhjala-Balti turg, et investeeritakse tootmisvõimsusest ja ma arvan, et see, see võib tunduda üli üli ülinagu ette võtmata, aga ma arvan, et see tegelikult nii ei ole, on ju ka täna on tegelikult muide huvilisi, kes tahavad teha kivise jaama Eestisse vähemalt kalkuleerivad erinevaid võimalusi, muide, erakapital on gaasijaama, tegijaid on ju, iseasi, kas seda gaasi osas võid kindel olla, selliseid nii-öelda erahuvisid öelda, et ei ole, oleks nagu petlik ja mille poolest siis kehvemad soomlastest olema või vähemalt võiksime eeskuju võtta Soomes, et ühtegi elektri tootmisüksust mingi maksumaksja rahaga tehtud, see kõik on erakapital ühel või teisel moel, ütleme kas nad on siis ettevõtted, kes rohkem tarbivad elektrit või tavalised investeerida. Ma saan aru, et Eesti energia, seda osa, mis energiat toodab, mitte siis seda kandevõrku, selle mahamüümise plaan maetud praegusel hetkel ka ei ole. Ma ütleks pigem vastupidi, et minu arust nagu see on lihtsalt niuke delikaatne teema teatud põhjustel on ju teatud lähimineviku tõttu, aga pigem on täna minu see küsimus, mis ministri lauab, on kuidas lahendada ta vajaminevate investeeringute katteallikad, sealhulgas ka ettevõtte Eesti Energia erinevate nii-öelda tegevuste lõikes. See on küsimus. Ja vot nüüd me oleme jälle jutu alguses tagasi, on ju, et näed, et kui üks majandusaasta natuke parem kui eelmine on ja ja kusjuures ma tahan veel ühte asja öelda selle majandus, et siis kas kohese raha ära võtta, et ma arvan, et ükski omanik Ongi hea peremees niimoodi ei käitu, et ta ei võta ju noh, me kodus kodus ei müü oma talvekartuleid ära, kui meil tekkis sügisel mingisugune soov jõulukinke osta, aga noh, võib-olla see näide ei ole praeguses majandus kõige parem üks asi veel, et see on ju ka pidevalt muid uudiseid, on ju täna minu arust iga ettevõtja ka Eesti Energia jaoks on see, et mitte juhtida seda ettevõtet ainult tahavaatepeeglialuselt, sa pead ikka kogu aeg ette vaatama ja minu arvates ja see on praegu nii-öelda esmahinnak olles seotud ma nii Eesti Energia nõukogu tasemel kui ka selle juhtkonna tasemel, keda kritiseeritud nad on võrdlemisi paindlik, püüdnud oma nii-öelda kulusid oma oma tegevust kohanda muutunud tingimustega, nakkab praegu ahutatud ülevalt, kui te panete tähele nii balti jaama osas, mida te tugevamalt kui tarbite, seda väiksemat, kuidas kokku tõmmata muid kulusid ja efektiivsemalt ja nii edasi selles mõttes on Eesti energia alates tegelikult Gunnar Oki aegadest, Gunnar Okk sinna juhiks läks seda püütud teha ja minu arvates nad noh, ütleme selles ta võiks, võiks olla pigem nagu noh, vaid öelda, rahul, aga, aga vähemalt noh öelda, et, et on olemas need riigi äriühing, mida saab juhtida hästi, kui on professionaalne juhtkond. Kui on piisav ja hea pakkumine, siis läheb energia tootmine müügiks. Saan ma õigesti aru? Et ei saa tavaliselt, kui ma seda ütleksite, paneksite selle põhipealkirjana, mis oleks täielik vale ja eesti rahva väärinformatsioon neid sees ei ole, nii, me peame investeerima Eesti energeetikas ja sealhulgas mõtlema, kuidas mõistlikku kapitali siia meelitada ja millised investeeringud peab tegema nii-öelda riik oma äriühingute kaudu. Ja milline kapital on kõige soodsam ja me ei tohi ära unustada seda olukorda, mis täna kapitaliturgudel maailmas on ja meie lähiriikides Ülekuulatav number kolm. Vitsur Heido amet Eesti arengufondi majandusekspert, endine Eesti Energia nõukogu liige. Heido Vitsur, kas see majandustulemus, mida Eesti energia teatas 1,4 miljardit puhaskasumit oli see teie jaoks oodatud summa, oli see üllatus, kuidas, kuidas reageerisite? Normaalne kasum, arvan firma, mille kapital toodab kuskil seitse-kaheksa protsenti on noh, täitsa normann firma praeguses olukorras. Nii et ma ei ütle, et ta päris ootuspärane oli, sest ma otseselt mulle väga kõrged ei olnud, aga hästi tuli välja. Ühesõnaga, läks paremklõps paremini, summad oli suurem, rahandusministeerium ennustas ka natukene vähem, nende ennustus oli miljard, mille alusel nad plaanisid riigieelarvesse korjata 224 miljonit neli miljonit 1,4 nad on, nende jaoks on ka väga tore number. No võib arvata jah, eriti kui neil raha vähe on. Te olete majandusministeeriumiga väga hästi kursis, olete näinud erinevaid ministreid, kõrval töötasid, mida see tähendab? Kui minister küsimuse peale, kas ettevõte on müügis, vastab nii, et, et tuleb leida erinevaid finantseerimisvõimalusi, mida see tegelikult tähendab mina, kuidas me sellest peame aru saama? See tähendas seda, et ta lihtsalt avastate. Et see vastus ei sisalda tegelikult mitte mingit. Mitte mingit, aga see võib tähendada ka seda, et Eesti Energia müügiplaanid on reaalselt ministri töölaual. Ma ei arva, et see tähendas seda, ma ei usu, et praegult keegi võtaks tõsiselt Eesti energia müümist. Asi on ju selles, et turg on praegu väga vilets. Ja see peab olema küll see kõige viimase mäda. Kui panna riisi üks tähtsaim ettevõtte müüki, kui ostjatel raha pole. No kas tõesti ostjatel raha ei ole, raha ei ole maailmast kadunud, Zetan kadunud börsidelt, et on puudu usaldus Sheifides ontodel kuskil nii-öelda sügaval keldris on need ju paberimäed on endiselt alles. No Eesti energias on see kindlasti, kuid selge on ka see, et praegu head hinda ei saa. Olete kindral raudselt. Raskel ajal ettevõte toodab kasumit, isegi olidki siin suunurgad üles. Kui seda kasuminumbrit teie käest küsisime, see ju peaks näitama, et ettevõte on täie tervise juures ja osta tasuks. Jah, aga sellele vaatamata, kuivõrd varasid on praegu müügil müügis rohkem kui osta soovijaid on siis soodsast müüski praegult ei ole näha. Aga kas põhimõtteliselt Eesti riigi jaoks ja meie nii-öelda energiasüsteemi jaoks, te olete sellega väga hästi kursis, olete ise istunud ju paar aastat Eesti Energia nõukogus ja nii edasi on sellel mõtet erastada, müüa kas, kas see looks meile mingi uue? Müüja ei tule ju tervet juppi müüa, võib ju ka sealt mingeid osasid. No tavaliselt võtame kasvõi, vaatame üle lahe Soomesse, ega seal on ka ju riigi ja eraosalus kombineeritud ja tavaliselt ei müüda või õieti väga kitsid, müüakse ülekandevõrku, sest see on selline monopoolne asi, mis jääbki monopoolses, kogu ajaks. Aga eraosaluse, aga elektrijaam, noh, meil on ka tuulikuid ju erakätes küllalt ja pisikesi hüdroelektrijaamu ja nüüd oli ju, on see veo kombijaam ja Tartus on kombijaam. Neid jah, see on täiesti normaalne, turg avaneb ja siia tulevad erategijad tootma. Aga üks asi on, on see ülekandevõrk, kõrgepingevõrk, mis on monopol ja seda on parem hoida ikka. Seal ütleb minister ka väga konkreetselt, aga ikkagi Eesti Energia, kui see energiatootja olekski mõistlik võib-olla jagada, jagada natukene riske ja, ja, ja, ja ühtlasi garanteerida Võtame nüüd selle energia tootjana, siis ega siit palju enam pole järgi jäänud, meil on kaks suurt blokki, ülejäänud on kõik ju üle 40 aasta vanad. Veel läheb paar aastat ja ta on vanaraud, aga uute jaamade ehitamisel ma arvan, et tuleb kindlasti kapital sisse sealt, kus me ikka näiteks võtame tuumajaama, kus me seda 10 miljardit dollarit ikka võtame. Nii et kui minister räägib meile seda, et otsitakse nii-öelda investeerijaid, siis ei tähenda mitte seda, et konkreetselt tahetakse maha müüa näiteks tootmise osa, need plokid seal Narvas vaid tegelikult otsitakse juba nii-öelda uue põlvkonna elektri tootmise jaoks lisa finantseerivaid, kaastootjaid, kaastegijaid. Ma kujutan küll nii ette, sest vanu lihtsalt enam füüsiliselt pole, nad on vanad vanavara, palju neid ikka kogujaid on. Aga plokke, uus on kaks, seal on noh, see on ainult veerand või viiendik Eesti vajadust tuleb ehitada ja tuleb kiiresti ehitama hakata. Ja sinna on loomulikult vaja erakapitalilaenukapitali erakapitali vahet pole. Energia hind on kasvanud nagu pärmiseen, vohanud, kasvanud ülespoole ja sellel hetkel, kus ülejäänud majandusel läheb suhteliselt keeruliselt, palgad ei tõuse, vastupidi langevad, tundub 1,4 miljardi kroonine kasum. Noh, suhteliselt sellise kodanlik röövelnikonna jah, et on minu taskusse kellegi võõra käed roninud. Kuidas teile tundub, kas see, nagu te ise nimetasite, seitse, kaheksa protsenti kasumit normaalne? Kas see, kas on, kas, kas selles mõttes praegu on see normaalne ka sellise ettevõtte puhul, kelle puhul on hea lihtne öelda. Tehke, tehke odavamat, lasksin end alla. No vaadake, kui nüüd rääkida turust ja turumajandusest ja sellest, kui turg meil avaneb, siis üks tagajärg on kindel, elektri hind tõuseb, sest Eesti Energia hinnad on praegu Euroopa Liidu kas kõige madalamad või siis tagant teisel, kolmandal kohal ja ümberringi meil nordpoolis. Põhjamaades on elektrikindlat kallija, nii et kui turg avaneb, siis me peame arvestama, et eesti odavat elektrit hakatakse ostma niipalju, et meie hind paratamatult nõudlussurve hakkab tõusma ja teha ei ole midagi. Sellest räägib muidugi kasumiaruanne, kus ühest küljest möödunud aastal müüdud maht iseenesest vähenes, aga selle pealt teenitud tulu kasvas. Nii on seal hoopis suuremat. Kas ei või tekitada olukorda, kus Eesti Energial on lausa huvi selline, et Eestis ühtegi energiamahukat projekti tööle ei tuleks ja et õnnestuks seda energiat müüa üle piiri nende rajatavate kaablite kaudu ja teenida seal suuremat kasumit? No ma arvan, et mitte sellepärast, et lõppude lõpuks, kui nüüd Ignalinasse kinni pannakse leedukad panevad oma gaasielektrijaama töös, ei hakka võdisesid kasumit teeniv. Ma ei usu, et Eesti energia oma turu lihtsalt ära anna. Ei, ta hakkab kindlasti siia oma elektrit müüma ja kindlasti hakkab võistlema siin. Nii et seda hirmu küll ei ole. Aga samas kõrge elektrihind on ju see, mis kõiksugused, tooted ja tarbimise teeb kalliks noh, kasvõileiva-saia tarbime sellepärast, et see, kes teeb leiba elektriga, näiteks küsib selle eest rohkem hinda, mis tähendab seda, et, et kokkuvõttes me maksame elektri hinna nii-öelda nagu topelt kõrgelt tagasi, üks on see elektri pealt ja teine on kõrgema saia hinna pealt. No siis oleks tulnud meil jääda lihtsalt Eesti vabariigis mitte Euroopa liitu astuda ja mitte minna teenust ühisele turule. Meil on ju kõik asjad niimoodi. Kui on turg ühine, siis me tahame turumajandust, et turu konkurentsi annaks õige hinna. Ja siin me saamegi õigen. Nii et süüdi on samane mees, kes praegu on majandus-kommunikatsiooniminister Juhan Parts, kes viis meid Euroopa Liitu. Ei tema ei viinud selle avalduse, kirjutas omal ajal Endel Lippmaa. Ja kas põhimõtteliselt võiks mõelda ka nii, et tegelikult olukorras, kus meil on üks odavamaid energiaid elektrienergiaid Euroopa liidus ühest küljest teisest küljest kasutama erakordselt kallist ressurssi, selle jaoks me kindlasti ei maksa nii-öelda kinni kogu seda kahju, mida energia tootmisel ja põlevkivi kaevandamisel keskkonnale tekitatakse, tuleks tegelikult lähiajal teha veel kord, see julm samm. Noh, ma arvan, et elu ja turg teeb sellise meie eest ära ja otsustab ka selle, et põlevkivi, elektrit Eestis väga palju juurde ei toodeta, hakatakse tootma ilmselt teisi ele hektareid, nii et mõne aasta pärast on need mõned uued põlevkiviplokid ja võib-olla tuleb veel juurde, kuid mitte mingil juhul. Nii nagu praegu Eesti elektrijaamas on kaheksa tükki neid reas ja Baltis ka ühte teist veel alles. Nii et see korrektiiv tuleb niikuinii, selle teeb CO2 maks, selle teevad keskkonnamaksud ja tõsiasi, et põlevkivi ei ole elektri tootmiseks kõige sobivam kütus. Mis hetkel te seda momenti ennustate, kus Eesti maksumaksjal kasutan sellist väljendit, sest et omakorda niikaua kuni Eesti energia on riigiettevõte, tundub see justkui justkui lisamaksuna tuleb leppida suurema energia hinnaga. Ei, me saame just praegult odavat elektri hinda, aga kui turg täielikult avaneb, siis mata maksma turuhinda ja see on kõrgem. Ja turg juba avaneb praegult. Aga kriis, eks ole, aga lähematel aastatel, kui siin tuleb veel uus Estlinki kaabel ehitame kaabli Rootsiga, leedukad saavad oma Ignalina kinni ja gaasijaama käima, siis hakkab siin turg toimima. Nii et ainukene lahend tarbijatele, kes tahavad käituda nii, et nende elektri siis arve ei oleks üleliia suur ja koormav, ongi lihtsalt energiasäästlikkus. Aga loomulikult. Ja ei ole, tuleb ise oma jaam püsti panna. Noh, oma ja ma arvan, et kõik omajaamad on kallimad kui Eesti energia, praegused need vanad väikese efektiivsusega jaamad Ülekuulatav number neli Strandberg, Marek amet riigikogu liige, Erakond Eestimaa rohelised. Marek Strandberg, roheliste partei juht kuidas kommenteerite Eesti Energia kasumiaruannet 1,4 miljardilise kasumiga? Noh, seal nii-öelda tuuakse välja kolm sellist suhteliselt energia- ja ressursimahukat nagu tulu teenimise viisi, üks nendest on energiamüük sisule linki kaabli valdavalt siis välismaal põhjamaadesse, noh, mis on selline näiline majanduslik kasu, sellepärast et tegelikult toimub tootmine ju sellisel moel, et kasvu ja väärtus eksporditakse ja ja häda jääb nagu siia kõikvõimalikud keskkonnakahjud. Täna ei kindlasti Eesti energiavood saadav hind, noh, ega ta ei katame Eestis mööduva elektri hind tegelikke kulusid mis ühe kilovatt-tunni põlevkivielektri tootmisel on umbes kaks krooniga kilovatid nagu keskkonnakujul kulud, tervisekulud läks ka struktuurikulud ja nii edasi ja nii edasi. Ja siin ei ole midagi midagi öelda, et nii kaua, kuni me toimetame sellisel moel, et loodame ressursimahukalt ja kasutada konjuktuurselt hinda ja müüme selle maha, nii kaua me tegelikult noh, nii-öelda ekspordime, treenime, väärtus omaenda looduse hea olevat. Kas see kaks krooni kilovatt-tunni eest, kas see kuidagi suudaks kompenseerida või mismoodi see kompensatsioonimehhanism sellisel juhul välja näeks? No, ega kompensatsioonimehhanism on ju väga lihtne linna regulaator, milleks täna konkurentsiamet ja meil on seadus, mis ütleb, mida peab, konkurentsiamet jälgib tänasel puhul Eesti põlevkivi kasutusest saadud energia tootmisel tekkivaid kulusid ühiskonna jaoks, milles on tervis, keskkonnakahjud nii edasi ja nii edasi rajatav infrastruktuur põlevkivivedamiseks oleks kõik veel. Neid kulusid ei ole nii-öelda ka hinnaregulaator kohustatud seaduse mõttes arvesse võtma, aga ühiskond ju need katab, maksame tervisekindlustuste kulud. Kuulge, see kulub kuhugi märkimisväärsel hulgal, kuna Ida-Virumaal inimeste tervis on just nimelt kaevandada põlevkivitööstuse tõttu kehvem. Me maksame kinni kaude kõikvõimalikud keskkonnakahjud, mida ei maksa kinni Eesti Energia põlevkivitööstus, noh, selles mõttes, et tuhamäed on ju kõik nii-öelda riigi katta kogu see keskkonnakahju tekkinud olnud riigi kanda või ettevõtte kanda, mis on saanud nii-öelda sellest potist nii-öelda positiivse osa ehk energia tootmise ja jätnud riigile kõik muu ehk nii-öelda selle saata, et selles mõttes on seal põlevkivi tootmine ja põlevkivienergeetika ju majanduslikult aegunud, koormab ühiskonda ühiskonda koormav nagu majanduse, see, et nii-öelda Eesti energiale ettevõttena jääb mulje, et nad toodavad nii-öelda väär. Sest noh, on küll niisugune mulje, et seda saab ettevõte tekitada või võtame teise aspekti, mida nad väga kiidavad, et me oleme nagu pätt Jordaaniasse, põlevkivitehnoloogiat edendama. Seda ma olen ka majanduskomisjonis Eesti Energia inimestele välja öelnud, et minu meelest peaks olema ühel Eesti riigil, kes on või mis on siis Euroopa Liidu osa suhteliselt piinlik toimetada siukest kahepalgelist poliitikat Eestis rääkida, et Euroopas rääkida, et me tegeleme kliimast, hooliva majandusega vähendame põlevkivi ja süsihappegaasirohkete toovate kasutamistes ees koliseb kõpsti kuhugi, kus need reeglid ei kehti ja hakata urgitsema oma teadmiste alusel baasest välja põlevkivi kompenseerida siis nii-öelda siin ära kaotatud süsihappegaasi emissioon kusagil mujal tekib, aga noh, niukene, pea liiva alla pistmine või veel parem näide on nagu toa koristamine pühitakse vaiba alla ja öeldakse, et kõik Nii et põhimõtteliselt Marek Strandberg, teie üks ettepanekutest võiks olla see, et riik võiks rohkem kasumit ära võtta Eesti Energia käest. Kui te praegu seda teeb, need 220 miljonit umbes ja suunata see siis keskkonnahoidu ja säästu. Ei, ma arvan, et siin ei olegi võimalik väga selgelt öelda, mida üheselt peab tegema, noh näiteks üks asi, mida pidanuks tegema selleks, et Eesti Energia jalad lõhuvad, välja, võtaks hakkaks tegelema noh, tõepoolest kui kaasaegne investeerinud ettevõte oleks olnud see, et esimesest jaanuarist, nii nagu me Euroopa liidule lubanud oleme pidanud Eestis juba avatud olema energiaturg 35 protsenti peaks olema energiat elektrienergiat vabado no ei ole, ei ole lihtsal põhjusel, kuna suured energiatarbijad omavad siiamaani õigust, kui neile turuhind ei meeldi, osta seda nii-öelda reguleeritult odavat hinda, seda konkurentsiameti poolt paika pandud odavat hinda maksta, seda elektritulemus oli, milline 2007 sügis kolis Eestisse Põhjamaade energiabörs, nord pool tegi oma Eesti nii-öelda haru. Ja kui siis ilmnes, et Eesti riik ei kavatsegi muuta seadusi sellisel moel, et Eestist saaks käivituda vaba turg, kolis siit minema sel aastal. Nurk puu ju käia, elektrienergia müügikäive vaid energia nii-öelda vahendist käive on umbes 60 või 70 miljardit Eesti krooni kogu Põhjamaade käia. No me jäime sellisest ettevõttest ilma, kes kelle esindajad teatasid väga selgelt, et neid ei huvita Eesti selle tõttu, et noh, siin ei suudeta aru saada, mida tähendab vabaturg ja ma arvan, et Eestis ei saadagi aru, mida tähendab energia, vaba turg, energia, vaba turg tegelikult on ainuke viis millisel moel keskkonna argumendid kõige selgemalt tuua majandusse, energiamajandusse ja täna me siis ootame aastast 2013 kui 100 protsenti nii-öelda elektrienergiast peab olema vabaturul kaubeldav, kui mitte ühtegi liigutust selles suunas ei tehta, siis loomulikult me sisuliselt seda lubadust täita ei suuda. 2013, esimene jaanuar ja nii nagu Euroopa liidus tavaks, nagu meil on kogemus olemas, saime trahvi ja täpselt samamoodi Euroopa Liit toimetab kõikide nendega, kes oma lubadusi ei täida. Miks seda turu avamist ei ole toimunud? Ma arvan, et kui te vaatate, kui vähe majandusministeeriumile On inimesi, kes tegelevad energeetikaga, siis see on nagu see nüüd superkiirte kogumikes peavad toime tulema mitte kogu maa problemaatikaga, vaid nagu ma ei tea mis iganes problemaatikaga, aga tegelikult mõjutavad, ma olen täiesti veendunud, nii nagu see kogemus on kõigil, kes puutunud, mõjutab Eesti Energia märkimisväärselt seda, milline on Eesti energiapoliitika. Ministeerium liiga väike riikliga õhukene ja selgelt Eesti Energia liiga jõulises positsioonis. No jätkati, riik on lasknud omaenda ettevõttel monopolina endale pähe istuda, mitte lahkuda, taunib suisa seda situatsiooni, mis täitsa piinlik. Ülekuulamise toimik number 106. Eesti Energia hiigelkasum, toimik avatud uurimine jätkub. Ülekuulamine.