Raadio kaks. Reisipalavik maaimarännakust raadioeetris. Kevad on aeg, mil peale lumikellukest varsakapjade tärkab ka igas küünilisus persoonis suuremal või väiksemal määral romantika aprilli lõppu mahedalt päiksekiired panevad peale lume sulama aga südamed ning sellepärast oleme reisi sihtkohaks valinud täna maailma ühe tuntuma romantika pealinna, milleks on laviljumiee, valguse linn ehk Prantsusmaa pealinn Pariis. Pariisi vääramatu ilu ja romantika linna reputatsioon, kuigi tegemist ei ole väikse armsa linnaga. Pariis on Euroopa üks suurimaid linnu, mille rahvaarv on üle 12 miljoni inimese. Pariisi aladel on globaalselt tähtsaid toimetusi aetud juba üle 2000 aasta ning tänaseks on Pariis maailma juhtivamaid, äriturismikunsti ja kultuurikeskuseid ning mängib olulist rolli maailmas meelelahutuses moes meedias, teaduses ja hariduses. Seega koos New Yorgi, Londoni ja Tokyo kaan Pariis üks maailma mõjuvõimsamaid metropole. Pariisi sisemajanduse kogutoodang ehk SKT on suurim Euroopa linnadest ning moodustab rohkem kui veerandik kogu Prantsusmaa SKT-st. Maailma 500-st kõige tulusam ettevõtte peakorteris 25 Pariisis selle numbriga Ta Allavaid dokiale ning ajendatuna sellest tasub Pariisis Euroopa suurim spetsiaalselt kontorites ja büroodes ehitatud niinimetatud business District. Ka maailma kaubanduskoja ja Unesco peakorterid asuvad Pariisis. See kõik on tänapäev, kuid eelkõige Pariis tuntuks saanud oma ajaloole ja vaatamisväärsustele. Pariis on maailma kõige enim külastatud linn, mida näiteks 2006. aastal külastas 79,1 miljonit turisti jättes selja taha märksa soojema, Hispaania 58,5 miljoni külastaja ja USA 51,1 miljoni külastajaga. Põhjuseks kindlasti vaatamisväärsused, mida teab iga lasteaialaps nagu Eiffeli torn, jumalaema kirik, Lowry muuseum kui ka mitmed teised kohad näiteks Napoleoni käsul püstitatud triumfikaarlauludest tuntud šamsellisee kunstnike hängamise kohtsak Räköör, pumpi tuu, moodne kunstikeskus ja 14. elukoht versais ja nii edasi ja nii edasi. Mees stereotüüpsed kujutustest täidab Pariisi linna õhku seni jõel ainetes värelevad shansoonid sarvesaiakeste lõhn ja vuntsidega ja triibulist särkidega ning tutt barettidega prantsuse meeste askeldused. Milline on aga Pariis tegelikult, sellest saame kohe teada, sest meil on külas Maarit, kes on aasta aega Pariisis elanud ja õppinud. Palavik on siis täna võtnud oma matka kompsud ja läinud koos Maretiga, kes meiega siin stuudios külas on? Pariisi ehk siis ütleme kevadise romantika pealinna kui nii võib öelda ja sa oled nüüd, kaua sa seal Pariisis elasid ja mida sa tegid seal? Kui ma olin kokku seal üheksa kuud ja ma olin vahetusüliõpilane, nii et septembrist kuni juuni lõpuni see toimus 2005 2006. Aastal. Räägi siis meile, mis koht on Pariis, et tavaliselt inimesele, kes ei ole Pariisis käinud, tundubki, et Pariis on tohutu romantika linn. Seda nimetatakse ka ju valguse linnaks. Lavill Limier, ET tohutu romantika käib, kõik sõidavad seni jõe peal ringi ja suudlevad ja kogu aeg meeletu muusika ja kõik on ilmatuma. Tore ja ilus. Kas on selline feeling vaip kogu aeg Pariisis? See on tegelikult selline, vaib, on küll, kui sa tänaval kõnnid, siis ikka neid paarikesi ja muusitlejaid on ikka päris palju. Aga ma ei tea nüüd, kas kõik seal seni jõe peal sõidavad ja romantikat head, aga kui nagu sellise ühe terminiga Pariisi iseloomustada, siis tegelikult kõlbab küll. Et on ikkagi romantiline, et see ei ole lihtsalt muinasjuturaamatutest ja ajaloo ürikutest, kui monarhid seal asju ajasid, et ikkagi tänapäeval on ka, kuigi ta on suur linn, mingi 13 miljonit inimestena. Ja koos äärelinnadega on üle 20 tegelikult kus elasid, mina elasin Pariisis sees, mis tähendab, et Pariisis on tegelikult 20 erinevat linnaaeg, on ju ja ülejäänud, mis on siis sealt väljastpoolt nimetatakse nagu siseäärelinnadeks, tegelikult nad käivad pariisi alla, aga mina olin seal täitsa kesklinnas suure ooperimaja lähedal ja Sacreceri lähedal ka. Et seda nimetati ka ikka keskmiselt jõukamate perekondade perekondade linna jaoks, aga no meil oli niisugune väike tuba. Mida sa õppisid seal ülikoolist sinna eesti keelt ja kultuuri, nii et sa oled selles asjas väga, lõpetasid ikka kooli ära ilusasti seal lõpetanud, ärkasin, läksin kella, nii et täitsa võib öelda, et prantslase kultuuri ekspert või hästi käsi Eesti, nii. Aga räägi meile veel Pariisist, et kas sa suurlinna nägu olemust tuleb ka temast välja, et ma olen ise seal ka kunagi käinud väga-väga ammu, et ma suurt midagi ei mäleta sellest, et teda võrreldakse rohkem oma iseloomult pigem New Yorgi iga kui mingi teise Euroopa linnaga, sest seal on hästi noh, tegemist on preisi kastiga juba ka ütleme siis business linnaga, et kas selline sagimine No see sagimine on küll, aga see toimub muidugi esmaspäevast reedeni, kindlasti, laupäeval on neid seal sagimist, päeval on ainult linna peal turistid. Pühapäeval nagu seda sagimist üldse ei toimu. Aga kui võrrelda näiteks Londoniga, kus ma olen ka päris mitu korda käinud, siis Pariisis on see suurlinna feeling ikka palju suuremad. Kui sa tänavale lähed, siis sa ikka pead nii-öelda inimeste vahelt ennast läbi sebima, et kuskil üldse jõuda. Turiste on vist tõesti väga-väga paljud nendest üks enim külastatud turismi Mekasid siis maailmas, ma olen aru saanud, turist on täiesti välja igal pool. Rääkige natukene sellest linnade jaotusest veel, et oskad selle kohta suhteliselt 20 erinevat linnajagu, on. Ja, ja seal on siis ta hakkab niimoodi keskelt nagu teokarbikujuliselt minema et linna ääres siis on need igast 15 kuni 20 ja siis kõik need, mis jäävad sellest ringist nii-öelda välja Pariisi kui vaadata kaardi peal, siis ta on nagu selline ümmargune munakujuline linn. Et see, mis seal välja siis seal on igasugused need äärelinnad, neid on üle 10, võib-olla üle 20 mida peetakse siis nagu Pariisi alla olevaks, nii Pariis kui ise tegelikult ei ole ainult see muna, vaid on kõik need muud asjad. Sa ütled, et sa oled septembrist kuni juuni juuni lõpuni mina kui vana ilma üle viriseja tahaks teada, mis ilm sel ajal on Pariisis. No novembris ma kõndisin veel maikaga ja seelikuga, siis oli veel okei, talvel detsembris oli juba selline, et ikka peab iki mingi jaki peale panema. Kui nagu kohalike, vaata siis kohalikud, samal ajal kui mina maikaga kõndisin, siis nendele talvesaapad ja talvejope. Aga noh, kui meie oleme enda kliimaga harjunud, siis seal on ikka soe. Lumehunnikuid ei olnud, ükskord oli ja siis oli terve uudistesaade pool tundi rääkida ainult sellest, kuidas Pariisis 100. lund, kõik seisis ja keegi ei saanud liikuda, tööle minna, kõik paanikas. Räägiks natukene nendest Pariis lastest, milline on üks 100 protsenti pariislased, kas ta erineb mingil määral näiteks muust prantslasest ja ja milline ta nagu iseloomult on, kui üldse saab võtta siukest keskmist pariislased, sest tegemist on suure linnaga ja see tähendab, et seal on palju erinevat rahvast koos. No see üldlevinud stereotüüp on see, et nad on ikka väga nina pist, inimesed, nemad elavad Pariisis ja nemad on nii-öelda bossid teistest rahvustest inimesi eriti nagu ei, mitte et ei sallita, aga noh tehakse neile kohe selgeks, et sa ei ole Pariisist, et sa oled välismaalane, isegi kui sa oled näiteks prantslane pärit Lõuna-Prantsusmaalt, siis sellest saadakse kohe aru esiteks sinu kõnepruugi järgi. Ja teiseks sinu käitumise järgi, et noh, et kui inimesed on ikka siuksed, heasüdamlikud ja soojad, siis nad üldjuhul ei ole Pariisist, vaid aga muidugi on erinev erinevaid inimesi. Aga kas siis Pariisis on nagu oma dialekt välja kujunenud või mingisugune aktsent või kuidagi aru saada? Kui nagu noori inimesi vaadata, siis noh, noored ei räägi puhas prantsuse keelt üldse. Et neil on see oma släng, mida nad kasutavad. Praktiliselt väga paljud sõnad on hoopis teistmoodi muudetud, et ma ei tea, ma võin mingeid näiteid tuua näiteks toona. Ta on prantsuse keeles pidu, aga noorte slängis siis nad pööravad nagu töö pööravad teistpidi, nii et tuleb. Nii et kui prantslased tõsis, tähendab pidu. Ja see on nagu noorteslängi ja Pariisi noorte släng. See on jah, mitte ainult Pariisi, võtsin Prantsusmaal üldse nagu see noorte släng, aga aga see on nüüd juba nii välja kujunenud, et kõik räägivadki, nii et kui kui sa ei saa aru, siis tähendab, et sa ikka üldse ei oskanud. Kao sul läks aega ennem kui läksid sinna saju oskasid prantsuse keelt otse loomulikult. No ma oskasin, aga noh, kui ma, ma ei rääkinud vabalt ikka, et alguses oli päris raske, ma ei saanud üldse aru, sain aru küll, muidugi rohkem kui tavaline inimene, kes ei oska prantsuse keelt, aga ikka väga raskelt. Kui ma läksin näiteks metroosse metroopiletit ostma selle kuukaarti nagu naise käest, siis mulle vastati, inglise keeles oldi väga-väga-väga kurjad. Kõnetasid need prantsuskeeles inglise keeles. Sest nad saavad aru, et sa jälle prantslane. Aga hiljem läks jah paremaks, et siis, siis ma sain juba prantsuse keeles rääkida. Aga see jutt, mis on levinud, et kui sa nagu õpid paar, ütleme prantsuskeelset fraasi selgeks ja noh, et paremini hakkama saada ja lähed kõnetad, siis tegelikult sul ei vastata, et vastataksegi inglise keeles ikka. Et kui sa oled turist, tere ja head aega ja kuidas läheb, võiks ikka selgeks õppida, aga tegelikult nad ju kõik räägivad inglise keelt ka, et nad ei taha lihtsalt seda teha eriti? Jaa. Mulle tundus, et nad nagu tahavadki sind siuksesse ebamugavasse olukorda panna, et kui sa hakkad nagu prantsuse keeles rääkima, siis nad kuulevad, et ahaa, välismaalane, opa saab teha mingi pulli. Et siis üritada, vursid seal ja siis hakkad inglise keeles rääkima, siis nad ikka vasta sulle, siis üritad kätega seletada midagi. Siis lõpuks vastatakse sulle puhtas inglise keeles, et umbes ja peatus on seal. Milles huvitav tuleneb, et kas on ikka sellest, et tegemist on suurlinnaga ja kõva ajalooga ja maailma mastaabis ikkagi globaalse linnaga? Siis ma arvan, et lihtsalt ülbed Sest et näiteks need nagu prantslased, kelle, keda mina kohtasin, kes ei olnud Pariisist pärit, need olid ikka teistsugused natuke inimesed, kes on näiteks maakohtadest väiksematest linnadest pärit, need ei pruugi üldse osata inglise keelt, et selle heal on jälle see jama. Lugesin kuskilt sellist juttu, et kuigi Prantsusmaa ja Pariisi tohutu moekoht moemeka siis tegelikult prantslased ise käivad väga konservatiivselt riides, et ei ole siukseid meeletuid Oottgotüür asja seljas ja nagu eeldaks selles mõttes Riietuse mõttes võib olla küll nii palju, kui ma tänavapilti ise meenutan. Käiakse tavaliselt riides, ega keegi ei käi sul mingid, ma ei tea, mis lõigetega riietustega või erksate värvidega, et nad isegi kevadel ja sügisel, siis kui veel ilmad olid soojad põhiliselt pariislased, no nooremate pariislased riietuses on ikkagi tumedad toonid. Aga ütle oma mõttelaadi poolest on nad kas konservatiivid pigem või sest meil siin paar nädalat tagasi või isegi kuu aega tagasi käisid nii-öelda pelg Belgiast rääkimas meil saates ja siis Belgia oli küll, hiilgas täieliku kontservatiivsusega, kus olid kasutusel faksid kus asju aeti ikka tohutu bürokraatia kätega ja nii edasi, nii edasi, kuidas Pariisis need asjad käivad? No inimesed võib-olla sihukeste teiste inimestega, keda nad ei tunne, nad võivad olla küll veidi konservatiivsemad, aga omavahel olles ikka nii, ei näe mingit vahet. Kõik on sõbralikud ja väga vabad oma tegemistes. Reisipalavik on täna mõnusas kevade ilmas Pariisis, kus mujal, kus siis Euroopa romantika pealinnas, kui võib, nii nii-öelda ja eelkõige on ikkagi Pariis tuntud kui enimkülastatud turismi koht on maakeral, sest seal esiteks on vaadata nii-nii, palju ajalugu ja nii nii palju ilusaid kohti ehitusi ja hakkaski ükshaaval vaikselt ringkäiku tegema, et kindlasti esimesena mainima Pariisis Eiffeli torni. Kas sa tead, mitu inimest sai surma Eiffeli torni ehitamise ajal? Ei, aga ma arvan, et sina tead. Ja tean mitte ühtegi. Aga selle eest on pärast seda 369 enesetapjat olnud seal ta inimest, kes siis ennast surnuks hüpanud aga räägiks natuke Eiffeli tornist, kus ta asub, mis ta on ja mis, mis, mis, mis seal toimub. Ta asub paremal kaldal, kui otse Pariisi kaarti vaadata, siis vasakul pool natuke all ma kaheksanda ja 16. linna ja vahel suureid siis väga ilus. Ei, tegelikult oleneb, kuidas võtta, et ma mäletan, ma nägin Eiffeli torni esimest korda, kui ma olin neljandas klassis ja siis ma mõtlesin, et. Ma ei ole nii suurt asja ikka kunagi läinud. Näiteks nüüd, kui ma elasin seal, siis ma ei käinud mitte ühtegi korda Eiffeli torni otsas, et kuidagi ei kutsunud. Aga äge on seal. Oskad sa mulle öelda, et kas seda õhtuti pannakse, iga juhtum, oleks mingi kell kindel kelm, mingi valgus põlema vä? Ja seal on iga täistund siis Eiffeli torn hakkab tuledes arstima ja see vaatepilt on tõesti kihvt, aga mitte päris sealt alt, et siis sa nagu ei näe, ei hooma seda. Veidike kaugemalt kuskilt mäe pealt näiteks vaadata seda tuledest sädelevat Eiffeli torni on ikka päris hea vaatepilt. Kuulsin ise, ma ei olnud kahjuks, siseneb seal, kui oli prantsuse vabariigi aastapäev juulikuus, esiteks oli tehtud tohutu tohutu suur ilutulestik, aga ka Eiffeli torn, tuled olid pandud kuidagi siis nagu mängima, et seal olid tavalised, nad on valged. Aga et seal olid igast värvide mäng ja tohutu tulede pidu, et see oli päris päris hea vaatepilt olnud, ma ise kahjuks näinud. Kuidas pariislased ise suhtuvad sellesse, on nad selle üle uhked või? Nüüd on nii ära harjunud juba. Nii palju, kui mina tean, siis ei huvita kedagi. Nii palju fakte veel ka, et lugesin Eiffeli torni kohta, mõtlesin, et mingeid huvitavaid fakte otsida leidsin, et kui läheb soojaks või läheb külmaks, siis Eiffeli torni kõrgus, mille praegu jään võlgu, varieerub 20 sentimeetrit, et kui on kuum, siis ta paisub, on külm, siis ta tõmbab kokku ennast. Aga Eiffeli torn ja ma olen ise ka seal käinud. Suhteliselt hirmus oli seal üleval. Päris hirmus on jah, inimesed lähevad sinna lihtsalt sellepärast, et oo, ma olen käinud Eiffeli torni tipus, aga no kui seal tipus oled, ega sa tegelikult midagi ei näe, et see on nagu liiga kõrgel veidike linna linna vaatamiseks ja sa näed, et sa oled kõrgel ja sa näed, et su all on mingisuguseid sipelgat, kes on mingi linn, aga no tätsid. Tegelikult on palju toredam seda Eiffeli torni lihtsalt nagu kaugemalt vaadata, et sealjuures ongi tegelikult selline plaat, torm, mille nimi on Trokkaderoo. See on ka üks metroopeatused, selle leiab hästi kergesti üles ja see on nüüd see põhikoht, kus alati filmides kõik suudlevad ja siis on taga on Eiffeli torn. Et sinna tasub kindlasti minna ja see on õhtul on ka hästi-hästi ilus, seal. Mina käisin ka mitu korda lihtsalt seal Trokkaderool jalutamas, et seal on tõesti hoopis teine vaip, kui seal Eiffeli torni all olla, kus sa ei näe mitte midagi, sest et see on nii suur, lihtsalt. Kas on siis niimoodi, et õhtuti on seal Trokkaderoos on siis noorpaarid istuvad ja suudlevad? Nii et põhimõtteliselt, kui sa seal 24 istud, siis see 24 h Need noorpaare, kes suudlevad. See, see võib päris hea ajaviide olla. Aga läheks edasi, et Eiffeli torn on niisugune suhteliselt tuntud asi, kõik teavad, milline ta välja näeb. Luu, Võrumaailmakuulus, muuseum, siis, selline asi on ka Pariisis olemas. On aga ma enne ütleks ühe asja veel Eiffeli torni kohta, et et kui turistid lähevad seda külastama, et siis need ära ei ehmataks, et seal Eiffeli torni all, kus need sissepääsud liftidesse on, et seal on väga palju suurte automaatidega sõjaväelasi, kes valvavad, et ei oleks mingeid terroriste. Ja me ükskord saime nendega isegi peaaegu pildile, üritasime neid ära rääkida, aga siis nad lõpuks siiski ütlesid, et see kahjuks ei, ei ole, ei ole neil lubatud, et ikkagi. Aga läheme edasi, ütleme siis Mona lisa koju, Luuvrisse on ta ikka seal veel alles? On küll alles väiksed, piisab seal seina peal hästi palju jaapanlasi, kes teda pildistavad. Ma arvan, et talle väga meeldib. Räägi Luuvrist üldse Luuvritsete, nii palju kui nüüd, tänapäeva inimesed, kes Pariisis pole käinud, teavad ainult Da Vinci filmi järgi on näinud, ütleme ainult seda, et mis seal toimub, kus asub mis, mis? On ta on täpselt kesklinnas ja iga iga inimene leiab selle üles, kasvõi siis kaardi pealt inimestelt küsides, et luure on väga suur. Kui sinna minna ainult moonalised, võtame siis saab ära käia ilusti. Mina käin seal niimoodi, et korra käisin pool muuseumi läbi ja teise korra käisin teise poole. Kurb kord kestis terve päev, et seal on väga palju asju, igasugused kunstiteosed ja mida, millest mina ka midagi ei pea, aga väga huvitav on käia ja vaikselt jalutada ja see on tõesti üks kuldaväärt muuseum, minu arvates siis seal üks osa näiteks, mis mulle väga meeldis, on Aafrika kunst, kus ilusate nägudega mehi ja kujusid, et see oli päris äge. Et tegemist ei ole, siis ütleme ainult prantsuse kunsti või ütleme, Euroopa kunsti eksponeerima muuseumiga, vaid see on ikkagi maailma Ja muidugi, seal on igasugused erinevad tiivad, erinevad osad seal saab igalt poolt võtta neid audiotuure või siis ka giidiga tuure, siis on külastajatel erinevad valikud, et kuidas sa tahad, milliseid kohti üldse tahad näha, kui sa tahad näha mingite kuulsate kunstnike töid või mitte et ise saab valida üksinda jalutades on seal minu arvates väga mõnus. Ära ei eksi, eksiplaan on olemas nimetatud Aafrika siis osa sellest muuseumist, milliseid osasid Veersa külastasid? Seal on ka aasia aasia kultuuri osa. Et need on tegelikult mitte lihtsalt siis üks saal vaid ühe kultuuri alla käib kas mitu korrust, et, et seal on nagu väga-väga-väga palju igasugust erinevates maailma kunsti. Räägiks natukene sellest Moona Liisat ka, et kui suur see Mona lisa pilt on ja seda me teame, milline ta on, aga äkki sa rääkisid, et jaapani turistid pildistavad seda praegu. Ja neljanda, väga väike pilte ka neli on, natuke suurem on, aga sihuke ise sinna moonalisa ette ei läinud, et seal on nii suur Worded, ei viitsi sinna trügida ja siis seal oli päris hästi näha. Me käisime üks niimoodi, kolm, neli meetrit eemal, vaatas. Ma ei olnud ise ka kunagi näinud, näinud ja kuidas siis nende pisikesed ma ei tea, kas nad on jaapanlased, võib-olla nad on koreast või Hiinast. Või kuskilt mujalt aasiamaalt, et kuidas nad siis võitlevad oma sele Moona Liisa esise koha pärast, et seal siis seda pildistada. Täpselt. Ja veel raskem variant on see, kui sa tahad teha ise pilti, nii et sa oled ise peal ja sinust nagu tehakse. See on nagu ikana jõuga. Sihukeste Orkuti pildi pilte aga jah, et luu ver siis, kes tahab minna, peab vähemalt vaata enam-vähem kõik asjad ära vähemalt kaks päeva endale varuma. No kui tahad kihutada, siis saab võib-olla ühe päevaga ka, aga noh, see ei ole see, see ei ole lihtsalt luuris käimine, kui teha lihtsalt, et oh, nüüd ma olen käinud, et okei, siis võib seal kihutada, aga kui sa tahaksid nagu midagi päriselt näha ja meelde jätta endale, et siis nagu läheb natuke aega. Aga ega seal ei pea ju kõiki osasid läbi käima. Plaani peale on ilusti kirjas, et mis kunstnikud mis kultuurid, kõik asjad on olemas, et saab küsida ja infost ja kõik on okei. Aga muuseumidega kindlasti see, et kui on nagu üliõpilased õpilased, kes lähevad, et siis kindlasti näidata üliõpilaskaarti sellega saab poole odavamalt või rohkem. Reisipalavik veedab pühapäeva mõnusalt Pariisis sarvesaiakeste ja klaasikese veiniga ja Maaritiga, kes meil siin täna stuudios on, kes on Pariisis veetnud ligi aasta õppinud ja elanud seal, aga läheks edasi, millised vahvad kohad veel on? Meelde tuleb triumfikaar, arkt, Triou ja saamselisee. Ainuke asi, mis mina olen Pariisis, ma ei tea. 15 aastat tagasi, mina olen ainuke asi, mis on sellise seisvat, mäletan, on see, et seal oli üks suur Aerofloti kontor. Suur Aeroflot oli, ma olin väga pettunud selles visuaalses efektis, mis minuni ei jõudnud, nagu ta pidi jõudma. Mis see oli, see, mis Norte triumf? No triumfikaar on selline suur, väga suur kaar keset Pariisi, mille ümber on vist viie või kuuerealine autode. Ja tegelikult, kui ma enne Eiffeli torni kohta ütlesin, et sinna katusele nagu ei ole mõtet minna, siis minu arvates triumfikaare katusele on küll Igalühel võtabki mõttekas minna, sest et see on täpselt sellised mäe kõrgusega. Ja sa tõesti näed seda linna, kus sa, kus sa parasjagu oled ja mis seal toimub, et see on päris äge vaatepilt ülevalt vaadata alla neid väikseid autosid, mis ümber selle triumfikaare siblivad. Ja sinna saab minu meelest vahepeal ka õhtuti minna, kui, siis šansiliseen tuledes ja see on tõesti tõesti eritega, mis seal Soomes oli see üks suur bulvar mis on kuulus siis Pariisis, kui üks poode Mekaside seal on, seal ääres on igasugused suuremate ja kuulsamate firmade kontorid, esinduspoed ja autode esinduspoed, näiteks. Ma mõtlesin, et seal on moebrändifirma vaid butiigi, okei see on ka niisugune koht, kus võib nii päeval kui õhtul jalutada ja on tore. On küll tore ja õhtul on eriti tore, kui sealt kas jalutad või sõidad isegi taksoga läbi, sest et kui mina mingisuguse autoga. Sest et kui need kogu see kõik puud ja kõik on nagu tuledes, et see on ikka päris võimas, minu arvates. Aga läheks edasi, ütleme siis täiesti Pariisi hälli ehk siis väiksele saarekesele seni jões, mis lõikab Pariisi kaheks riiv koosse riiv Trat, kui ma õigesti mäletan ja keskel on, siis lilledel assid tee, ma ei teagi, kuidas eesti keeles ei olegi. Teie saatsite saar, mis on siis see koht, kus Pariis nii-öelda alguse sai ja kus on Notre tamm, jumalaema kirik. On jumalaema kirik seal tõesti, sinna tasub ka igal turistil minu arvates minna, et vaata, Tamm on ju saanud tõesti Pariisi üheks suurimaks sümboliks Eiffeli torni kõrvale, et ja see kirik on võimas ja suur ja seest on ka päris ilus. Et sinna kindlasti minna. Kui mina olin Pariis, siis ma alati oma sõpru-tuttavaid, kes sinna tulid, viisin tegelikult ühte teise kohta mis on Notre tammist 50 meetrit tsiteeri saare peal ka mida tegelikult ta turistiraamatutes on ka igal pool, aga üldjuhul seal eriti ei käida, et see on selline väike kabel, mille nimi on seal Chapelle. Ehk siis püha kabel ja see asub Notre tammi praktiliselt kõrval oleva kohtupalee hoovis. Ja kuna see on kohtupalee, siis sinna minekuks sind otsitakse läbi igalt poolt mingeid pudeleid ja asju sinna kindlasti ei tohi viia. Kõik turistid, kes seal nagu Notre Dame juures käivad, et seda saab kohe küsida, et kus Antsopell asub, sest iga mingite suveniiride müüa või iga inimene seda teab. Et see kabel on seest minu arvates Pariisi üks kõige ilusamaid asju, mida ma näinud olen, ta on hästi väike ja kõik kabeli aknad täidetud vitraažidega, mis on, mis on samuti episoodid piiblist, aga mis nad siis nagu moodustavad kokku nagu ühe pika loo, et seal on iga erineva pildi kohta on oma pikk lugu, et seal tegelikult tunde veeta, kui hakata neid vitraaže vaatama, aga see on täiesti super. Sa ütlesid, et see on suhteliselt väike, kui, kui suur ta on. Oskate kuidagi millegagi võrrelda, et ta Pariisi mõttes väike. Ei, ei, ta on ikka ikka väike, noh, ta on nagu kaks korda kindlasti väiksem kui Kaarli kirik võib-olla kolm korda ja ikka madalam ka. Ta on ikka täiesti pisike nagu mingisugune Eestimaakirik. Sest et kuna ta on sinna hoovi ehitatud, siis, siis noh, sinna ei oleks olnud ruumi suurt kirikut teha. Aga see on täiesti super. Kui suur see sitt teesaar üldse on kõndida, siis ma arvan, et pikkupidi 15 minutit meetrite järgi ei oska enda kahjuks. Ja Notredam on kirikus saab ka sisse, kas sinna piletit ostma ei saanud, asjata. Milline seegi, Hollan kirikut tasuta, aga vot see kirik, millest mina rääkisin, sinna on küll pilet. Ja selle nimi oli, kordame veel korraks. Ben sanshappel. Milline Notredam seest on? Ülejäänud sellest erilist nihukest, meeldejäävat emotsiooni, aga noh, võib-olla see on sellepärast, et mulle Bell meeldib nii väga. Ei, ta on ilus küll, jah, aga tavaline ilus nagu kirik on. Räägiks vele, vähekene ütleme, modernsematest kohtadest Pariisis, kui neid saab noh, võrreldes ütleme siis nende kohtadega, millest me praegu rääkisime. Bumpy truukeskus on üks huvitav koht, mis on siis modernse kunstimuuseum ja ei ole seda oma silmaga näinud, aga see pidi olema siis hoone, kus kõik torud ja juhtmed on siis nii-öelda fassaadi peal. On see tõsi? Ja ma ei tea küll, kas kõik väga palju ja ta väljast näebki välja torujas hoone et Pariisi nii-öelda selles linnapildis on ta kindlasti kohe märgatav, sest ta on nii teistsugune. Ja pidu ees on selline suur plats, kus päevad läbi ka õhtuti öös mitte, aga istuvad siis igasugused noored, kes niisama veedavad aega, aga samas on ka seal igasuguseid mustkunstnik, lauljaid, tantsijaid, mida iganes. Et seal on nagu sellised vabaõhutasuta etendused nii-öelda? Jaa, Nad teenivad raha endale sellega inimesed annavad neile raha. Ja pumpidu keskkonna saab, ütleme siis kesklinnast veidi eemal või. Ei, see on ikka kesklinnast ja numbrist. 15 minutit jala. Bombidu ta siis on modernse kunstimuuseum. Jah, on küll, seal on igasuguseid erinevaid maailmakunstnikke, seal on nagu kõik on, vahelduvad ekspositsioonid, võib-olla osad on, mis on seal kogu aeg, ma ei tea sellest täpselt siis kui mina käisin, nii palju kui mina nägin, nagu, et on, näiteks tehakse seal erinevaid videoinstallatsioone või mingeid siukseid huvitavaid näitusi, mis on nagu loengutega koos igast hästi. Huvitav koht on see et see on nagu, kui Luuvriga võrrelda, siis hoopis teises teisest kohast. Kindlasti üks ajalooliselt lahe koht on mu lään, Ruus punane veski siis eesti keeles koht siis kus käib niisugune meelelahutuselu või on siis käinud omal ajal kõige kõvemad kabareed ja asjad. Oskad sa sellest ka midagi rääkida? Kilo ma seal sees ei ole ise käinud, aga ma olen seal väljas käinud päris palju. Ma ise elasin ka seal suhteliselt lähedal mulle anda uusi, ma nägin ikka ülepäeviti. Seal on jah, need etendused toimuvad vist iga õhtu ja päeval vist ka, ja ka need praegusel ajal ainult turistidele. Ja piletid on ka suhteliselt kallid. Et ma mul küll üks tuttav käis selle e-väga rahule, aga aga ma ise nagu sellest etendusest ise ei, ta ei tea nagu midagi, et aga pidi äge olema. Mullen Ruus pidavat asuma sihukeses punaste laternate rajoonis. Ja sekspoode on seal väga palju, seal on asuka, ma isegi käisin seal, korra asub paisi Fixi muuseum, erootikamuuseum. Aga see ei olnud seda väärt, et see on lihtsalt, nagu ongi turistikoht sihuke, et kust sa selle raha maksta, aga ma käisin seal igaks juhuks läbivaks, mõtlesin, mis seal toimus. Aga jah, väga palju erootikapoode, väga palju Marlboro karjuvaid inimesi ja väga palju õhtusel ajal kohalike päevasel ajal tulista et seal siis jalutatakse, aga seal on hästi selles mõttes ohtlik etc. Kõnniteed on hästi kitsad ja inimesi trügib ja nügib seal väga palju, et asjadele peab ikka enda asjadele peab tähelepanu pöörama. Seal varastatakse päris palju. Ühe huvitava kohane jätsime vahele, mis on Sacreköör, on üks vahva, mis ta siis on, kirik, kirike, et see on koht siis, kus ka kunstnikud? Ma ei tea, kas ma tean, et kunagi armastasid seal istuda ja maalida ja oma vuntse näppida, et on see tänapäeval ka nii. No nüüd nad ei ole seal sekretäri ees, nad on seal Sacrekorist kõrval natuke asutuseline väljakuke, kus siis on täis kunstnikke, kes tahavad sinust maalida igasuguseid Teamiid sketše ja need Hugo Hiibuse laadseid, Wilbur Sargaja nagu lihtsalt maalida ja et see on päris äge koht, lihtsalt jalutamiseks. Sakrid, keeran ka kift. Minu arvates, sest et ta asub mäe otsas suur valge kirik, mille ees istub tõesti sadu noori inimesi igast maailma otsast. See on tõesti kihvt vaatepilt. Just see, et kui seal linnas nagu tuled sinna ta on ka linna sees küll, aga natukene eemal. Et siis sa pead sellest mäest üles, jaluta tema. Ja kogu see esimene vaatepilt, kui sa nagu väiksest tänavast tuled Zatlikele ette sinna mäe ette, tähendab, et see on päris võimas. Aga seest see sealt tasub jälle läbi käia, et kellele meeldib, kellele mitte nii sisse saab, niisama ei ole mingit pilad. Aga seal sekretäri mäe all on jälle selline asi, et kus püütakse turiste nimelt õigused, rastafaarid jooksevad sinu juurde, hakkavad sulle ütlema, et oo vend vend venda ja seovad sulle punuvad nagu samal ajal ja räägivad suga juttu, seadsime niukse paela käe ümber ja siis tahavad su käest 20 eurot. Et neid tasuks nagu vältida. Trastafaaride käest saab osta 20 eurose paela ja millega nad seda põhjendavad? See toob õnne sulle ja kõik rahu maailma ja kõik on eana. On veel mingeid kohti, mida ma nüüd ei ole küsinud, siin enda ajusoppidest kaevasin välja mõningad siuksed vaatamisväärsused, mis peaks kindlasti veel käima Pariisist. Vaatame üle kontrollima. No kindlasti peaks käima Pariisi Bellasseesi kalmistul, ma arvan, kui inimestel on aega kuskil rõhutada, et see on päris ilus vaatepilt. Esiteks on seal neid haudu, mis on, mõned on väga ilusaid siukseid kabelid, aga mõned tunduvad sellised, nagu oleks puust tualetid, aga kivistan nagu sisse astuda sinna oma lillekese, pannes niuke traatvõrest, lükkad ukse kinni. Et seal on nagu osadel perekondadel on nagu niimoodi. Et inimesed tuvastatakse, pannakse sinna tualeti sahtlisse ja siis käib sinna kõik seal ja austad neid. Aga et seal on päris paljude kuulsate inimeste haudu. Sinna on Eduard Wiiralt antud, ma otsisin ja ma ei leidnud üles hauda. Kindlasti kõik on leidnud, aga kahjuks mul ei õnnestunud see. Aga seal on jah, seal on ilusa ilmaga hästi ilus jalutada ja hästi rahulik, mõnus. Ei ole siukest surnuaia morbiidset tunnet, natuke jälle ja läheb absoluutselt. Seal on Jim Morrisoni haud, torsi, laulja kas sa seal laua haua leidsid ülesse? Vadim Morrisoni haual käisin jah. Aga seal on alguses niimoodi, et me saime teada, kus on ja üritasime seda üles leida, siis me loomulikult eksisime ära, sest et kõik on igasuguseid kivikesi täis, siis seal on need hauaplatsid on väga, väga üksteisega koos, et sul ei ole eriti ruumi kõndida. Aga lõpuks leidsime üles näod nagu audid ikka. Olen näinud mingeid pilte, kus selle simmer sinna haua peal on nagu ütleme, niisugune pill grimaaž käib, kus rokkareid tulevad, istuvad haudade täis soditud, sealt võeti napsu, mängiti kitarri ja lauldi toorsija lauljat. Ja sellega oligi mingil hetkel vist probleemid, et liiga palju käidi seal haua peal joomas ja, ja mingi hetk keelati nagu alkoholi tarvitamine surnuajal keelati ära, et nüüd seal valvuri ainukesed, kes käivad ringi, et siin ei tohi juua. Aga jah, siis kui me käisime, siis oli rahulik, iga inimene, kes sinna surnuajale tuleb, iga inimene läheb simmartsioni hauale. Kindlasti. Noh, kui nüüd Pariisi sellest ringist välja minna, siis võiks käia ega Ladephanssis ära, mis on nagu see äripiirkond siis Pariis ju alates koordiväljakust kuni siis mis läheb edasi, Sonsiliseeksis tuleb triumfikaar ja siis läheb veel edasi, et tegelikult aa ja see algab vist sellest Loovri, sellest väiksest püramiidist, mis seal Lowry selles hoovis, et sa peaksid idee poolest nägema otse kuni Ladephanssini välja, et sealt niimoodi vahetama. Aga loomulikult ta normaalse silmanägemisega inimesele seda ei lähe. Aga Ladephansson ja triumfikaare juurest küll, et ta on nüüd siis selline uus triumfikaar mis on seest, tema seinad on nagu seest kontorid. Ja kogu see piirkond seal on jah, niisugune äri, Pariisi äripiirkond, aga see on ka päris sihuke huvitav jälle vaadata, et kui on aega jalutada ringi miks ka mitte, seal on üks suur kaubanduskeskus, kaet, saab poodi vahepeal minna. Kui ma ise olin seal, et siis mulle meeldis õlut, Ta lihtsalt linna peal ringi, et see on päris mõnus, satud mingile väiksele tänavale, kus ei ole kus ei ole nii palju turiste, et lihtsalt ringi käia ja vaadata, et mis majad ja kus asuvad ja see Ameerika igatahes. Ja ma käisin ise valgusesse läksime siis mul veel kool ei olnud. Mul ei olnudki nagu midagi nii-öelda teha, siis ma käisingi hinnabel üksinda ringi näiteks lõuna pool on kast erinevate rahvuste nagu linnad nagu on New Yorgis, mina käisin siis seal Hiina kvartalis näiteks ringi, aga seal on ikka ei saa aru, et te olete hoopis teine vaip, hoopis teine mentaliteeti, hoopis teised majad ja kõiki asjades leidsime Hiina kaubamaja, kus oli siis ainult seal oli igast erinevaid nagu aasiakultuuride toite ja asjakesi ja igast hoopis teistsuguseid tiivida pulbrit ja et see oli ka päris kihvt ja kui mingid uued linna vaatamisväärsused, kui nagu Neidre rääkida, siis on kindlasti mumparnassi torn mis asub gaasis vasakul kaldal. See on selline eriti kõrge, kõige kõrgem maja, mille katusele saab ka kusjuures minna seal, seal ma ei ole ise käinud, seal pidi eriti kihvt ka olema. Et sealt sa näed siis nagu Pariisi, nii et see parem kallas on siis sul nagu otse ees. Et nagu hoopis teise nurga pealt, et see on ka päris huvitav, aga see on noh, tegelikult selline. Ma ei tea, mitmesajakordne pilvelõhkuja keset Pariisi. Reisipalavik maaimarännakust raadioeetris. Esimesed inimtegevuse jäljed Pariisi aladel ulatuvad nii kaugele kui 4500 aastat enne meie aega. Nimi Pariis pärineb aga ajast, mille seniäärseid alasid asustasid keltide alamhõimud Pariisid kes olid kõvad paadimehed ja kaubitsejad. Nende keskuseks oli lilledel assitee saareke Seini jões, kus praegu kõrgub Notredam ehk jumalaema kirik. 52 aastat enne Jeesuse sündi vallutasid roomlased Pariiside alad ning Lilderassitee üha kasvavat ja arenevat ümbrust hakati nimetama luteetjaks. Sel ajal püstitati sinna lugematuid paleesid templeid, teatreid ja ärikeskusi. Pärast Rooma impeeriumi lagunemist, nii umbes viiendal sajandil, kui toimus suur Euroop hõimude migratsioon kaotas tollane eluteed seal suurema osa oma hiilgusest. Inimesed jätsid oma kodud ja ärid ning kõik, mis võimsast linnast järgi jäi, oli vaid kindlus keset Lilderassite saart. 508. aastal ühendas kuningas glovis esimene suurema osa frankide hõimudest tekitades võimsa kalja riigi. Ta võttis vastu ristiusu Reimi katedraalis, millest sai koht, kus kõik hilisemad prantsuse kuningad ennast ristida lasid. Klowiss esimene pani aluse kuulsale Meroving dünastiale mis valitses neid alasid üle 200 aasta ning pea kõik hilisemad Euroopa kuningad on võtnud endale nime just kuningas gloviisi järgi. Tõlgendades hääldades seda omamoodi, kas siis Lui Prantsusmaal, Klodvik ehk Ludwig, Saksamaal, loodevik Hollandis, Lui Hispaanias ja Luigi Itaalias. Kokku arvatakse, et nimest Klowisson tehtud umbes 100 varianti, et näidata oma monarhilist kuuluvust või niisama eputada. Nagu kõik keskaegsed linnad, ei pääsenud gabariis mustast katkust, mis pea 100 aastat ajavahemikust 1348 kuni 1466 tappis neljandiku Pariisi elanikkonnast. Lisaks sellele kaotas Pariis oma pealinna staatuse, kuna Prantsusmaa oli lõhenenud mitmeks erinevaks kuningriigiks ning sel ajal leidis aset saja-aastane sõda, kuhu oli segatud erinevad trooni himustavad kuningad kui ka inglased ja loomulikult Shan tark. Kõige üllamad ja arheotüüpsemat monarhia ajad pärinevad ilmselt sellest ajast, kui Prantsusmaad valitses Louis 14.. Tema ajal oli Pariis Euroopas säravaim ja tähtsaim keskus, mida päiksekuningas Loui versai lossis edukalt juhtis. Ning sajand hiljem sai samuti Pariisist alguse aja loojaks pöördelise maid. Sündmusi. Nimelt toimus suur prantsuse revolutsioon, mille stardipauguks oli Bastille kindlusvangla vallutamine 14 10. juulil 1789. Bastii vallutamisega sooviti vabastada, seal olevat monarhia all kannatavat töölist. Poliitilised vangid. Nagu ajalugu kuluaarides räägitakse, leidsid marseljeesi röögivad töölised maha lõhutud Bastiistvaid seitse vangi peamiselt taskuvargad ja niisama lakke transis keda valvasid pensionid läinud vanemas eas valvurid. Tänapäeval asub Bastii aladel ooperabasti ehk moderne pärimaja. 1814. aastal aga langes üle 400 aasta Pariis taas võõrvägede kätte, kui linna marssisid Vene väed, mis tegelikult koosnesid peamiselt Ukraina kasakatest ja kalmõki ratsaväest. Pariis kogus ennast taas 19. sajandi teisel poolel, mida nimetatakse label epock, kui linn läbis oma ajaloo tähtsaima iluravi ning sellest ajast pärit on pead terve neoklassikaline Pariisid tänavapilt. Linn muudeti ihaldusväärseks ning kauniks ning ka lähemas tulevikus ei lasknud ta end häirida ei sõjast. Sakslaste impeeriumiga. Kuivab verisest prantsuse kommuunist kui ka maailma sõdadest. Pariisis on hästi palju immigrante, eelkõige just Põhja-Aafrikast. Ma arvan, et nad on sealt pärit. Oli sulle kokkupuuteid ka sel ajal, kui sa seal olid, seal olid ju mitmed rahutused, kus, mis on tingitud siselt. Politsei vist oli kogemata tapnud kellegi marokolasega austerlase täpselt fakte, nüüd ei mäleta. Seal kõvade tänava Rayattid või tänavamässud puutusid sa selliste asjadega? No esiteks puutub sellega kokku iga turist, kes läheb Pariisi, sest et kui ta kõnnib tänaval, siis talle karjutakse Marlboro Marlboro, et seda ei tohi nagu tähele panna, inimesed vähemalt müüvad suitsu odavamalt. Ja et, et seda ei tohiks nagu tähele panna ja endale inimestele ei tohiks otsa vaadata võtta, sest et kui sa neile otsa vaatad, siis nad kohe jooksevad sulle järgi ja tahavad sulle mingeid suitsutöid, kotte, mida iganes müüa. Aga see ülikool, kus ma käisin, see oli tegelikult äärelinnas ja seal oli väga palju immigrante ka tegelikult sealt nagu rahutused üldse hakkasidki pihta ja Pariis on üldse tegelikult neid välismaalasi ka, kes seal elavad, kellel ei ole elamisluba, on ikka väga palju, aga samas seal nagu ka osad on sellised inimesed, kes kes on tulnud sinna elama, kes on teinud siin oma pere, kes käivad tööl nendega ei ole nagu mingeid probleeme, et tegelikult on suur osalised neid, kes on nüüd immigrandid, nad tulevad Pariisi, nad väidavad, et nemad ei saa tööd teha, neil on mingisugune 20 pealine pere, kes elab kuskil äärelinnas ühetoalises korteris. Keegi tööl ei käi, raha ei saa, et selle pärast nad ongi vihased, et miks riik neile ei maksa kinni kõiki asju. Et mul sellega oli ka koolis nagu mingid inimesed rääkisid oma probleemidest. Mõningatel juhtudel need probleemid olid ikka väga pseudonüüm. Et sa oled selle tänavarahutuste ajal ka seal Olin seal, käisin koolis samal ajal niimoodi, et kaks kuud koolis ei saanud käia, sest et kooli uksed olid pandud papp nende plaatidega kinni ja mingid toolid ja asjad olid seal ees ja inimesed loopisid pudeleid ja mida iganes asju vastu kooli seilasid. Jah, sel ajal oli see veits oli tõsine, isegi linna peal oli ka, et mul ei olnud tol ajal istajat Eesti sõbrannad külas ja ütlesin neile, et lähme õhtul vaatame linna peal ringi, et ma näitan teile kohti ja filmisime linna peal niimoodi. Mingi hetk läks meist mööda, mingisugune 20000 pealine mingi mäss kes lihtsalt lõi mingeid nagu no Tallinnas oli aprill räutseda Pariis ja politseiautosid iga nurga peal ja kõik poed läbi pekstud ja no see oli ebareaalne. Aga kuidas te julgesite minna või mis nad kuidas teisse suhtusid? Ei, turistid on okei. Et noh, vähemalt meil ei olnud mingeid probleeme, seisime vaikselt, inimesed läksid mööda, äss, kõndisime edasi. Milleks see kõik mäss oli, täpsemalt, oskad sa meile öelda niimoodi raadiokuulajatele ka, miks, mis, mis seal toimus ja ja miks ta toimus eelkõige? Nii palju kui mina selle kohta uurisin alise tehtud ühe tööseaduse pärast, mis seal oli kindlasti mingeid muid nüansse ka, nii palju, kui minu mingid sõbrad ja tuttavad rääkisid, et taheti teha tööl katseaega kaheaastaseks mis tähendas seda, et kahe aasta jooksul tööandja võib sind vallandada iga hetk, kui ta tahab ja siis samal ajal on sinu palk kordi madalam kui teistel. Aga no seal olid mingid igasugused muud probleemid ka, et ma väga tegelikult ei süvenenud sellesse. Kas võib öelda niimoodi ka, et siis suurem osa nii-öelda neid nooremapoolseid immigrante ei ole suut integreerunud nii-öelda selle Pariisi elu ja oluga? Ei saa öelda, et suurem osana. Ma arvan, et seal on mingisugune fifty-fifty, umbes kuidas inimesed on kasvatatud ja kuidas nad on iseenda elu elanud, et noh, ojad on tõesti niisugused nii-öelda oma linna ja riigi suhtes nagu isegi vägivaldsed, aga osad ei ole, et seda ei saa nagu minu arvates niimoodi täpselt paika panna, et kuidas on. Kui sa Pariisi läksid, kas selliseid asju, mida sa panid sind imestama või ütleme inimestel selliseid kombeid või, või traditsioone, mida sa võib-olla teadsid, aga ei olnud nagu enne kogenud või tulid seal täitsa üllatusena, et et inimesed käituvad või teevad mingeid asju hoopis teisiti. Moody, kui sina oled harjunud tegema, mis pani sind nagu üllatama või imestama või kulmu kergitama? No üks asi, mis minu jaoks alguses tundus imelik, oli see, et kui näiteks käid poes toidupoes ükskõik mis poes, kui ostad mingeid mida iganes asju, kui sa ei ütle kassapidajale või teenindajale. Tere, head aega, kuidas läheb, siis ta lihtsalt solvub peale ja ta võiks solvuda selle peale niimoodi, et ta hakkab su peale karjuma, seda ei pruugi sulle isegi, kui sa ei ütle talle tere, siis ta ei pruugi sulle neid asju isegi müüa, vaid ütleme, et ma ei teeninda. Teide, palun lahkuge. Nii et, et see on jah, see on nagu elementaarne viisakus, mida sa pead tegema nagu. Ja teine asi, mis mul veel nagu meenub, on see näiteks metroos või tänaval või ükskõik, kus sa käid, kus on palju inimesi. Ja kui keegi läheb sulle vastu, kas ta riivab sind kuidagi küünarnukiga või isegi kogemata midagi astub sulle jala peale, siis ta kindlasti palub vabandust. Ja samamoodi kui sina kellelegi midagi korraks puudutama, seda oma ruumi, sest sa pead kindlasti vabandama ütlema pardo. Enne sa just rääkisid, et nädala sees on seal nii palju inimesi, et sa pead nagu inimeste vahelt läbi pugema. Ei noh sellisel juhul jah mitte, aga et kui sa kõnnid tänaval ja ei ole mingisugune 100000, mis seal aga et kui sul on kasvõi selle inimesega korraks tekkinud silmside või on niimoodi, siis sellisel juhul sa pead kindlasti muidugi kõnni, kõnnid rahvarohkel tänaval. Ma pean ütlema, aga, ja üks asi, mis on veel metroos ja bussides on sellised istmed, mis on siis mõeldud, kas rasedatele lastega emadele, vanadele inimestele ja kui sa nende peale istud, kui sa ei käi selle grupi alla, et siis on ka selline mure, et inimesed võivad solvuda ja heastama hakata ja mul oli konkreetselt üks juhtum isegi oli, et ma sõitsin päris hilisõhtul bussiga. Buss oli praktiliselt inimtühi ja mõnikord kaks, ma ei tea, kas turisti või mitte, nad läksidki omavahel prantsuse keeles, aga aktsendiga istusid mingisugustele suvalistele istmetele ja terve buss läks lihtsalt no nii kurjaks, bussijuht peatas vussi kinni vee ääres ja aketi niimoodi sõimama nende inimeste peale, et kuidas vanade inimeste istmete peal, et mis teil arus on, kas te mõtlete ka üldse sündinud poisi tüdruk? Nad vist ei saanud päris täpselt aru, milles milles asi oli, aga nad olid ikka väga šokis, et asi lõppes sellega, et nad lihtsalt läksid bussist maha. Et see on nagu ka niisugune asi, mida kindlasti ei tohi teha. Pariis lastel on siis siukene solvumise level suhteliselt madal, et või hästi iieldi solvatakse ja viha. Ja, ja nii on küll. Mulle mulle tundub, et ma sain selle kaasa, kui ma sealt tagasi tulin mulle praegu tänaval kõndides isegi nüüd peaaegu kaks aastat hiljem, siis mulle ikka väga ajab närvi, kuigi mingi inimene, vabandust ei ütle, nii et see on niisugune asi, mille võib kaasa saada. Pariis on olnud Nii elukohaks paljudele maailmakuulsatele, kultuuriinimestele ja mõjuvõimsatele, poliitikutele. Ja mis seal salata, paljud puhkavad neist siiani oma viimases paigas niinimetatud kuulsuste surnuaialt Perlažees. Sinna on maetud nii kuningas Louis 14. kui ka kirjanikud, muljer monoreedebalzac, Oskar Vaildi kui ka meie kõige kuulsam litograaf Eduard Wiiralt. Perlas see surnuaial on ka laulja tippi, afi ja detoorsi solisti Jim Morrisoni hauda mis on kujunenud rokisõpradele omamoodi mekaks. Pariisist pärit Ormuna sündinud maailmakuulus moeikoon, kokašanell impressionismi rajaja Claude molee luuletaja Bodelleer Pariisis on elanud ja õppinud või töötanud näiteks ka Poola päritoluga etüüdi maestro šopäen loomulikult ka Napolion Part, kes Pariisi militaarkoolis omandatav suhteliselt hästi praktikasse oskas rakendada. Kui ka kirjanik Viktor Koop, helilooja TPS-i teadlane ja radioaktiivsuse avastaja Mariik žüriid kui ka näiteks 99. aastal linastunud Bondi filmi The Worldi Natinov Bondi-tüdrukut mänginud näitleja Sofiimarsso ja läbi aegade ühed meelierutava maid näitlejannad. Pardo Jakat rindenöör ning režissöör Roman Polanski, kelle naise teatavasti mõrvas omal ajal kuulus Charles Manson ja tema järgijad. Nende ajalooliste tegelastega on seotud mitmed Pariisi vaatamisväärsused. Alustame kasvõi versaist või klassikalistest muuseumitest, nagu näiteks Balzaci, mis on ainus järelejäänud maja, kus kirjanik elas ja töötas. Võime see pastor maja, kus oma viimased aastad elas ja töötas pastöriseerime avastaja Luibast, Nika Picasso, Jarodeni Edit Beachi omanimelised muuseumid. Kuid Pariis annab tooni ka tänapäeva maailma kultuuripildis, nagu me eelnevalt oleme maininud. Pumpi tuum modernse kunstimuuseum on juba oma välimuselt eriline ning üles võib lugema jäädagi Pariisist alguse saanud moebrände Shanell Luivitum, Ssant, LoRe, vean kihla Ross ja nii edasi ja nii edasi. Ning kui prantsuse šansoone võivad olla paljudel suhteliselt mitte meeltmööda, siis on just Pariisi klubidest pärit eelkõige elektroonilise muusikahiiglasi kes meie põhjamaised lampjalgu tantsupõrandatel hullutavad ka tänapäeval, nimetagem siin näiteks pump Sincleeri Martin Solveigi, David Guetta jagatav pank. Palavikusaade on täna Pariisis koos mariti ka, kes on seal ligi aasta aega õppinud ja elanud. Pariisi vaatamisväärsustest võiks eraldi sihukese terve päevase saate teha, et võtsime kiirelt läbi need kohad, mis Mart ütles, et kindlalt peaks üle vaatama. Aga peale selle, et tutvuda siis selle ajaloo ja kunsti ja kultuuriga seal, et või ütleme siis pigem kunstiga, et mida veel üldse teha seal, et sa rääkisid just ennem siin natuke aega tagasi, et sa jalutasid lihtsalt ringi seal, et jaa, tutvusid nii-öelda erinevate linnaosadega sain aru, et ka näiteks seni peal saab võtta siukseid, mõnusaid paaditrippe, kas sa oled seda ka teinud? Ma olen seda teinud ja need väljuvad Põhipaaditripid väljuvad Eiffeli torni külje alt tegelikult ja siis nad hakkavad nagu ülespoole mööda Ženni tulema. Pööravad CD saarel, teevad nagu ringi peale tulevad tagasi asi, et see on ka selline jah, päris hea tuur, sest et sul on see kõrvaklapid või mingid asjad on peas, kuuled, seal räägitakse jah, audiogiid. Et see on päris huvitav, aga tegelikult on seni peal ka igasuguseid muid, mingit laevarestorane ja igasuguseid, selliseid trippe ka seal ma kahjuks ei ole käinud. Aga need on ka võimalikud, et ongi näiteks õhtuti väljuvad mingisugused laevad, kus peal ongi Ongi restoran ja sa lähed, oled seal oma mingi kolm-neli tundi, jood, sööd värki-särki ja siis tuled tagasi. Sellised asjad täitsa võimalikud. Pariis on ka, ütleme, minu vaimusilmas või nii palju, kui mina mäletan, siis on seesugused mõnusad kohvikud, kus istuda ja krõbistada krossanti ja ja juua klaasike veini ja kohvi, et kuidas nüüd tänapäeval need on või siis, kui sina käisid, on need asjad kõik alles ja asi toimib ja. Need asjad on kõik alles ja kõik toimib täpselt samamoodi. Ja võib-olla veel rohkem, et kohvikuid on igal pool. Ükskõik kus lemmikrestoranide ja kohvikute asukoht on ladina kvartal, siis mis on vasakul kaldal ja sealt võib leida mida iganes. Ma ei tea, alates Aasiast, lõpetades gruusia köögiga, no ükskõik mida. Et tõesti igast on restorane, on kohvikuid, on selliseid kohvikuid, kus saad ainult püsti süüa mida iganes ette suudad kujutada, et seal on päris tore on aega veeta ja olla, aga prantslastel üx, prantslastel endal üks, selline huvitav traditsioon on selline, et alguses minnakse nii-öelda klaasikest võtma ühte kohvikusse siis minnakse kuskile järgmisesse kohvikusse või restorani sööma. Ja pärast söömist minnakse magustoitu sööma kuskile järgmisesse kohvikusse, et see on nagu normaalne, et kõik ei pea ühes kohas tegema. Tallinn ka siin suvel väliterrassid ja kõik on nagu paksult inimesi täis ja vahel ei leiagi kohta, kust nagu istuda, kus on tore istuda, et siis lähed järgmisesse, ma mõtlen, kas Pariisis on ka niimoodi, et kui sa lähed näiteks reede õhtul või on see kõik on paksult täis ja kõik pead otsima neid kohtasid lausa endale, või on need kohtadelt tõesti nii palju, et ei teki nagu probleemi, et kuskil maha istuda, chattida, veini võtta vaikselt. Näiteks ladina kvartali söögikohad, et kui sa isegi, ma ei tea, teisipäeval lähed, siis nad on kindlasti täis, et aga noh, alati leiab koht, et see ongi, et kui sa lähed sellisesse kohvikusse, kus ei ole mitte ühtegi inimest, siis sa lihtsalt ise ei taha seal olla, siis seal ei ole seda vaibi. Aga ei, kohti on, et näed natuke edasi ja istud järgmisesse kohta. Nii et prantslastel on ikkagi me siin paar nädalat tagasi tegime saate Londonist, kus Londonis iga mees, kes lõpetab, töö läheb, teeb need kohustusliku kaks pinti endal pubis ära, et kas prantslastel on komme, et töö lõppeb ära, siis minnakse kohe kohvikusse. Ja aga lõuna ajal minnakse tavaliselt põllud ja jäi võllile, minnakse isegi klaasikest võtma, et see on nagu see ongi normaalne. Kui sa näiteks kohtad tänaval mõnda oma tuttavat, siis sa ütled talle, lähme, teeme ühe klaasikese, okei, lähme, et nii käibki ja üldjuhul ikkagi juuakse, süüakse väljas, kui ollakse mingite sõprade-tuttavatega. Kuidas üldse prantslased lõõgastavad, kuidas noored pidutsevad palju ja, ja, ja kas sa käisid ka kuskil vahvatel pidudel näiteks? Käisin päris palju käisid isegi noored pidutsevad küll jah, aga kui Eestis näiteks on põhiline pidutsemise õhtu on reede siis Prantsusmaal on laupäev. Kui Eestis minnakse peole 12-ks, siis mitte Prantsusmaal, Pariisis, vabandust siis Pariisis minnakse umbes kahe ajal, kui Eestis lõpevad klubides öösel, öösel nagu klubisse. Kui Eestis lõpevad klubides peod nelja ajal, siis Pariisis lõppevad kuus pool seitse, kui hakkab esimene metroo käima. Et see ongi nagu selle mõttega tehtud, et inimesed saavad metrooga koju minna. Et Pariis on üks kõva peolinn ka, et siuksed, peohuvilised inimesed saavad ikka kõvasti seal lõõgastuda. Ikka saad ikka päris traste, millised toredamad peokohad, mis oskaksid soovitada. No kindlasti, kui natuke sinna meistri muusika poole püüelda, siis saan, sellise eel on tohutul hulgal igasuguseid klubisid ja pubisid ja asju. Et üks kuulsamaid on kindlasti Queen, mis on tegelikult kuulus kui geiklubi. Aga geiklubi ta oli tegelikult tagasi, et praegusel ajal lihtsalt osad õhtut, kui on naistele sissepääs keelatud, et tegelikult seal noh, praeguseks kujunenud juba suureks klubiks. Aga mina ise käisin natuke teistsuguse mõttes kohtades, et tore peopaika oli selline kohtimiga, Rex nägi välja natukene eesti kuku klubi. Selline suuruse mõttes natuke, võib-olla suurem, aga see on Pariisi suurima kino all tegelikult tasud ja iga inimene päris teab, mis asi on Rex, et see on nagu hästi legendaarne. Seda on isegi maininud pretistanellis ühes oma raamatus. Ja mis seal leksist ka toimub või toimus? Pariis on selline asi, et sa võid mingisuguseid maailmanimesid näha ka esmaspäeva või teisipäeva õhtul, et ka väikestes kohtades on tõesti käivad mingisugused USA, Inglismaa, ükskõik mis ma väga kuulsad artistid, et igasugused erinevad teod, et aga mina soovitaks eksi, kylla üks, teine, mis oli selline veits underground koht, intereidsed isegi päristma. Kui me ükskord seal peol käisin, siis ma olin ühe teise tüdrukuga ainuke tüdruk. Dile jäänud olid nagu poisid. Aga teise kohanimi on selline asi nagu Pariis sousselt laab. Praeguseks see on ka sihuke ütlemata tore koht. Aga kui piduda, äkki ta siis turisti jaoks on arvatavasti kõige mõttekam, kui internet ei saa näiteks kasutada minna sellisesse poodi nagu vöötsin mis on üle maailma. Et seal on täitsa sihuke suur sein igasuguste üritustega alates kontserditel, teatrietendustes, lõpetades klubidega, et iga õhtu kohta on erinevalt välja toodud, et sealt on kõige mõttekam saada mingit infot pluss laierida asjad. Kuidas muidu pidudele sisse saamisega on, et väga paljudes välisriikides on see, et kui sul umbes näokontroll, et kui sa ikka seal mingi tiitšei või omaniku sõber või sõbra sõbra tuttava tuttava tuttav ei ole, siis meesterahvana sa sisse ei saa või peate kava ootama, kõva pappi maksma ja siis ütleme, siukseid nägusad tüdrukud lastakse nii-öelda kohe sisse, et kuidas selline poliitika seal on. Pariisis. No tüdrukud saavad alati sisse, aga poistega on jah niimoodi, et kui on viis poissi ja üks tüdruk, siis lihtsalt ütleme ühe tüdruku kohta kaks poissi on ka veel OK, et siis nagu saab ka ilusti. Kui sa oled ikka turisti, sa üldiselt saad sisse, et nad pigem ei taha nagu oma rahvast lasta, et muidugi noh, need kohad, kus mina käisin, oli jälle ainult nagu prantslased, et siis oli vaja ikkagi poisid, üritasid diile teha, et kuulge, kuulge, tüdrukud, et tulge meiega sisse, et me ei saa, muiduetaan, vastame neile mingi pudeline, okei. Kas pidutsemine nii-öelda ööklubides näeb välja samasugune nagu Eesti ööklubides või on seal ka midagi teistmoodi, et teatavasti Eestis ööklubides ikka juuakse päris kõvasti, et kuidas Pariisis selle asjaga on? Prantslased joovad ka suhteliselt kõvasti, aga mitte nii kanget alkoholi, et nad pigem joovad õlut ja veini ja isegi klubis. Nii hull see asi vist ei ole, kunstis aga pidutsetakse ikka samamoodi, et sellel ei ole vahet. Kas sa sattusid peale, kas sel ajal, kui sina seal olid, oli ka ütleme, siukseid suuremaid ütleme traditsioonilisi üritusi, mis toimuvad nagu iga aasta ülelinnalisi või midagi taolist. Oli toimub iga aasta juunikuus, see on kuskil jaanipäeva paiku natuke enne see kuupäev on seotud kuidagi mingi täiskuuga või mingi sellega et iga aasta juunikuus on selline üritus nagu petelamis ike ehk siis muusikapidu, kus praktiliselt 24 tundi järjest kogu Pariisis toimub pidu. See tähendab seda, et igas pubis, baaris, kohvikus, restoranis, väljakul igal pool teede ääres, tänavatel, parkides on kontserdid, igasugused workshoppide, igasugused Naljamängud, karaokevõistlused, mida iganes nad kõik, mis on muusikaga seotud. Kõik toimub. Ja läbi ja see kestab siis kokku kaua umbes 24 tundi. 24 tunnine ülelinnaline muusika festival. Ja see on kõik tasuta või no selles mõttes, et on osad üritused, kus toimuvad mingisugused õhtut, kus on siis piletid, aga muidu linna peal ringi kõndides kõik tasuta. Ja see on iga aasta täpselt ühel ja samal ajal jaanipäeva paiku kuskil nimed. See oli päris huvitav vaatepilt, kuidas Senni äärsed kaldad olid erinevaid trummarid täis, kes tegid võistlusi omavahel ja noh, seal on täiesti igast kultuurist inimesi, et see on super super. Et sellel õhtul ei ole siis ka öörahu, et et terve linn nii-öelda jaurab. Nuputame loom prantsuse köögist. Et ma ei teagi, kuidas seda täpselt nimetatakse, kui moeood kud tüür, et kuidas siis öeldakse midagi äkki prantsuse köögi kohta võib-olla öelda ka aga prantsuse köök on nagu ülemaailmselt tuntud me kõik räägime või eelkõige siis inglased kutsuvad isegi prantslased konna sööjatakse, süüakse kõvasti tigusid ja austreid ja asju, et palju sul kokkupuutumist oli prantsuse nii-öelda köögiga. Töötasin ühes prantsuse restoranis, mis oli ajalooliselt kuulus, kusjuures soovitan kõigil sinna minna, sest see oli üks tõeliselt hea restoran. See on restoran, kus vennad Limieerid näitasid oma ühte esimestest filmidest. See asub ooperimaja praktiliselt kõrval ja selle nimi on liughangaabee, ehk siis suur kohvik. Siis on 24 tundi avatud, muide seal ma saingi tuttavaks päris prantsuse köögiga sibulasupp ja kokku ja kõik need asjad, mis mula, supp, sibulasupp ja. On prantsuse köögi mingi. Ja kõik, kõik, isegi prantslased, prantslased söövad seda. Selles restoranis, kus mina seda nägin, oli selline kausike kus sul on sees siis supp, üleni sibulane ja siis peale oli tehtud sihuke nagu seenemütsike, aga mitte seenest, vaid juustust. Kokku kukkuva veeni sees küpsetatud jakk kanaliha et seda ka süüakse. Prantslastele meeldib keelt ka siia. Veisekeelt proovisin ise ka ükskord ei meeldinud. Aga kuidas nende tigudega asjadega ja konnadega? Konnasid süüakse ikka väga vähe. See on nagu ülepaisutatud jah, aga tigusid jah, kõik söövad, kogu aeg saab, tigusid, tehakse, need lähevad väga hästi kaubaks kogu selle. See on mingisugune kaste sees, mis tehakse põhikaste Anis küüslaugu, basiiliku ja ma ei tea veel, millega see lõhnab eriti hästi ja väga hea on täiesti soovitan proovida. Austreid ma ise ei söö, nii et selle kohta ma ei oska midagi rääkida. Tuleb veel meelde mingisuguseid prantsuse köögišedöövreid. Kõik söövad näpalemingaake. Nii. Aga kas sellepärast, et Napoleoni, prantslane? Tea, aga prantsuse keeles ei ole Napoleoni kook. Ma väga mitte ehmusin, aga üllatusin selle peale, et prantsuse keeles on selle koogi nimi 1000 lehte ehk siis Milfei. Kuna ta on hästi mitmekihiline, see on väga lemmik kõikidel. No ma ei tea, kas nüüd kõikidel, aga. Kuidas muidu prantslaste, ütleme, niisugune söögikordadega on, et Itaalia on niisugune maa, kus tavaliselt niukene eesti mees satub natukene hämmingusse, kui ta hommikul harjunud kõvasti endale putru näost sisse ajama, siis antakse sulle neli saiakest ja kohvi ja kõik ja siis minnakse sööma alles. Ütleme hilja õhtul ja päris öösel süüakse siis praad ära, et kuidas Prantsusmaa sellega on. No nii palju kui mina nägin, siis ikka päris nii ei ole, hommikul jah, krossaante ja kohvi ja apelsinimahlaga lõunasöök on ikka kuskil 12 ühe ajal ja õhtusöök on mingi kuus, seitse, kui minnakse nagu välja sööma. Et mingisugust öist söömist küll ei ole. Aga Pariislastele on muidugi kena ka välja näha, et kindlasti ei sööda öösel. Ahnii okei, kuidas siukse Chankwoodiga on, et kas sellise kõva köögiga maal nagu Prantsusmaa ja Pariis, et on selline asi seal välistatud või ikkagi süüakse ka ütleme, hamburgereid ja hot doge ja. Noored ikka söövad, aga vanemad inimesed nii palju, kui mina olen nagu näinud ja kuulnud, siis eriti mitte, aga noored muidugi. McDonald, sa keeerrzyya meile meeldis, aga meie kodutänavakebab, mis oli väga hea. Näiteks. Okei, ja veinimaa on ka Pariis kindlasti ennem siin juba rääkisime ka, et veini võetakse söögi alla söögi peale, jutu kõrvale ja jutu järel, et on sul mingeid informatsioon, et osa on lubatud mingisugune promill roolisolijatele ka, et kui kõik jäävad kuidagi veini sisse ootamatult sul võib tekkida väikene alkoholi joon? Mul ei ole nüüd mingisuguseid kindlaid fakte, aga nii palju kui mina olin oma sõprade-tuttavatega, siis paar-kolm klaasi veini on okei. Et ei juhtu midagi. Ja kui sa ikka lauspurjus ei ole, siis sa võid sõita. Kuigi ma ei tea, kas see on seadusega, et kõik teevad seda. Reisipalavik hakkab oma kompsusid kokku korjama. Euroopa ühestaja mitte ainult Euroopa, vaid maailma ühest ilusast toredamatest ja fantastilisemaid romantilisi ennast linnast nagu Pariis. Räägi sina olid seal marid, et aasta aega, ütle, kas sul on tegelikult meeldis ka Pariis ja pariislased. Pariis meeldis küll, see on olnud minu unistus väiksest peale seal elada, nüüd ma sain selle lõpuks tehtud. Jäin väga rahule. Mulle tõesti meeldis, aga noh, inimesed on inimesed igal pool, et on toredaid, on mitte nii väga toredad inimesed, see sõltub täiesti. Milline inimene tunneks ennast Pariisis hästi? Ta kindlasti tunneks hästi kunsti ja kultuuriinimene ja iseloomu mõttes. Avatud inimene omaette nokitsejatel ei ole selle rahvusega kui pariislased, mis täiesti eksisteerib prantslaste kõnepruugis muide et ei ole eriti midagi teha. Ütleme, kui sa oled selline kultuuriinimene, aga samas mõningal määral ka sihukene, rohelus armastavad, kas Pariis on roheline linn, kas seal on kohti, kus sa saad suuri parke, kus sa saad olla nii-öelda muru peal lamada ja mõnusalt ennast nagu looduses ka tunda või Pariisi lähedal, ütleme, sihuksed metsatukkasid näiteks isegi? Metsatukkasid on ka kõige kuulsam annast Luksemburgi aed, mis on vasakul kaldal, et kus inimesed lähevad, peavad piknikku ja edelevad ja loevad raamatuid ja joovad Reinija. Et see on hästi populaarne koht, kus natuke rohelust nii-öelda nautida. Aga linna sees on ka väikseid pargikes igal pool praktiliselt, et ma ei tea, ta ei tundunud nii väga majade keskne linn minu jaoks, et minu meelest seda rohelist suurlinna kohta oli piisavalt. On ta puhas linn või andasid, käid seni ääres, siis näed ikka neid prahti vees ulpima asja niimoodi. No ikka näed jah, aga tänavakoristus on minu meelest Pariisis päris nii tähtsal kohal, et seal ikka iga ööd praktiliselt kõik tänavad koristatakse ära, et hommikul kõndides ei ole nagunii hullu midagi. Aga noh, päeva lõpupoole muidugi igal pool mingit prahti ja lisatud. Kui sa peaksid ütlema niimoodi, et Pariisis on maailma kõige kõige kõige, mis asi selleks, kui sa peaksid ühe lause kahe lausega kokku võtma. Pariis on maailma kõige kõige kõige ilusamad majad. Minu jaoks. Turismimekad edetabelis number üht kohta hoidev Pariis nii-öelda kui nii võib öelda, et täiesti nagu väärib oma nime igati soovitada igalühel sinna kindlasti kunagi elusast minna. Minu arvates küll määrida, et kuigi ma lugesin ka selle linna nii-öelda pahupoolt, aga siis ma ikkagi armastan Pariisi siiani pahupoolt. Mul olid ka seal mingid juhtumused, mis mis nagu ei olnud nii, nii toredad näiteks Mullen rusi lähistel, üks kord meile sõbrannaga. Suvaline möödakäija silitas pähe ja siis me hakkasime ta peale karjuma, sissegi. Teine suvaline möödakäija, kes oli ka meessoost, nagu see sülitaja, läks sellele sülitajale kallale ja lõpuks kutsuti politsei ja. Nojah, selliseid hulle on vist igav. Need on, need on igal pool, et tuleb ise ette vaadata ja pipragaasi oli mul kogu aeg kaasas, näiteks. Aga ikkagi oli kaaslasena kordagi vaja ei olnud. Ei olnud vaja. Aga käes oli kogu aeg. Öösiti. Ütle veel lõppkokkuvõttes inimesele, kellel tekkis siin varakevadel niukene romantiline tunne, tahaks Pariisi minna, et mis sa eelkõige kindlasti soovitaksid. Kuidas ennast ette valmistada, Pariisi minek. Kuks no kindlasti tuleks varuda natuke krõbisevat ja Pariisi jõudes ma ei tea, ma soovitan linna peal ringi jalutada, minna Trokkaderaale, vaadata Eiffeli torni ja jalutada mööda eest, see on sellised, et lihtsalt vabalt tunda ennast ja olla avatud igast teistele inimestele. Sest et ta on ka väga palju sõbralikke inimesi, kes tahavad sind alati aidata ja sinuga koos aega veeta, näiteks. Mina ise rääkisin ükskord neli tundi ühe kodutu Pariislasega juttu ajada, oli väga, väga tark mees. Ka tore oli. Torus Ma arvan seda, et elamine on nii ületähtsustatud meie meie ühiskonnas, et tema elas põhimõtteliselt puu all. Ta oli mingi hetk seda otsustanud, ta ma ei tea nüüd, kas oled. Ta olevat enne olnud mingisugune jõukas ärimees, aga noh, ei tea. Arvestades tema maailmavaateid ja tema teadmisi, siis ma täiesti usun seda. Nii et Pariisist leiab ka siukseid askeeta muidugi. Aga kindlasti tuleb meeles pidada. Ei saa ka, et keegi tahab, ütlevad tere, head aega ja vabandust. Ja vabandust. Kuidas läheb ta õige, aga ütleks sulle ka siselt Maritud Merzii Bakuu ja loodame, et meie kuulata said ka üht-teist kõrva taha panna. Palun, see oli reisipalavikusaade Pariisist. Andke meile teada foorumis sekka, milliseid kohti te tahate kuulata, kui kellelgi on mingeid vahvaid kogemusi Ki kaugetest maadest, mida kaugem, seda huvitavam samas ka sellistest lähedastest kohtadest. Kui on kellelegi informatsiooni, mida me kindlasti ei valda, andke endast teada, võtame teid siia raadio kahasse reisipalaviku saatesse külla. Minu nimi on nende kõrvits.