Loomaaias jaanalinnuaediku tara küljes ripub suur sild, palun lindu mitte hirmutada, põrand on betoonist. Loomulikult, see on anekdoot nali. Ja see neli vihjab sellele vanalevanale müüdile, mille kohaselt jaanalind küll suur, kõige suurem lind, aga loll kui saabas. Ja kui ta näeb kedagi lähenemas, siis ta pistab pea liiva sisse. Seal liiva sees on tal pime ja ta arvab, et teda ka keegi ei näe, kuna tema ise eine kedagist loomulikult igal müüdil, mis käib mingisuguse loomaliigi kohta, on olemas bioloogiline alus. Aga muidugi see bioloogiline fakt, mis on müüdi aluseks. Müüdis on inimlikult interpreteeritud, inimene tahab, tahab kõiki võimalikke asju endaga võrrelda ja ennast kõikide nähtuste ja asjadega tingimata võrrelda. Sellepärast ongi ees jälle loll ja siga räpane jaanalind lausa muinasjutuline. Kuid räägime võib-olla tõesti sellest, mis on selleks Soloogiliseks bioloogiliseks reaalseks faktiks, mille najal selline ettekujutus janu linnust on tekkinud ja väga püsivaks, mis on väga visa surema, müüdiks kujunenud. No see toimub tänu sellele, et see on naljakas. Tõepoolest naljakas, suur lollakas linn, pistab pea liiva, siis jääb, tardub paika, sest arvab, et keegi teda ei lähe, kuna tema ise ka ei näe kedagi inimest suhtumises. Me näeme ju tõepoolest tihtipeale just sedasi käituvaid, terveid erakondi, rääkimata juba isenditest, aga lähme Soloogilise fakti juurde. Aafrika jaanalind, ainus päris jaanalind, talun sugulasi loomulikult Nanduja, Darwininandu, Darwini jaanalind Lõuna-Ameerikas EMO on siis Austraalias kauge sugulane, kaasuar ma suur ja võimas lind, kuid nendest kõikidest räägime mõni teine kord praegu vaat see klassikaline, see õige aafrika jaanalind, kes on tõesti kõige suurem lindmaailmas, võib kaaluda üle 70 kilo joosta kiirusega kuni 90 kilomeetrit tunnis ja kiiremini jalahoobiga jumala eest murrab kaubavaguni seina, kui see puidust on õudselt kihvtid ja huvid võtavad ja märkimisväärsed linnud on väga tõsise, väga silmatorkava, väga ilmeka soolise Timorfismiga, see tähendab isane ja emane näevad üsnagi erinevalt välja. Emane on hallide ja väga pehmete sulgedega nii pehmetega, et Araabiat keeles nimetatakse tihtipeale vähemalt vihjamisi, metafoorselt emast jaanalinnu kogu maailma pehmuse emaks. Isane jaanalind on aga väga eredavärvilise mustriga, tal on süsimustad suled ja tal on vot needsamad kallid, suured, võimsad ja väga püsivad tugevad valged suled nende sulgede pärast peamiselt need jaanalinde kütitigi aastasadu võib olla tuhandeid ilusad on need jaanalinnusuled ja muidugi nendega kirjutada ka võib lausa aastakümneid. Nad on tugevad. Kuid jah, selline uhke poiss vehib oma valget teatiivadega sulgedega, õigemini tantsib roosad sukkpüksid, jalas kael ka roosakas kere kaetud süsimustade sulgedega ja tantsib ta muidugi uhkelt ja seda on väga kaugelt näha. Ja loomulikult tantsib ta emastele muidugi isastele ka isastele. Tants tähendab, et palun kaduge ära ja siiski seal kaugel emase teiega, tulge ja tuleb tavaliselt üks tõesti väga resoluutne kogu pehmuse ema ehk emane jaanalind, nad moodustavad püsipaari ja see paar. Kuid see ei tähenda, et härra jaanalinnul liignaisi ei ole, on Köll ja mida rohkem, seda parem. Kuid kes nimelt tuleb liignaiseks, kui kauaks, noh, tegelikult ka, millal seda otsustab, vot seesama kogu pehmuse ema. Vaadake, kuidas pesitsemine jaanalinnul käib. Nad teevad siis lihtsalt augu kuumullas põhjas liivas parajasti, see ei pruugi tingimata just nimel, puhas liiv olema. Kohev muld sobib, teevad auku küllaltki suurt auku ja kõigepealt selle augu põhja muneb vaat seesama alfaemane. See püsib partner. See korraldajaproua. Senine Fatima Hanumb muneb esimesena. Nonii, mittu muna, kui parajasti muneb neid võib-olla seitse, kaheksa, võib-olla 10. Ja nad on siis kõige madalamal selles suhteliselt sügavas pesas. Nüüd kutsub seesama prouateisi emaseid kohale. Isane muudkui vehib tiibadega, ta on valmis paarituma kas või Varblasega, kui see parajasti tehniliselt teostatav oleks. Nii et tulevad, mida proua ütleb, kuid kellega proua tal käsib, sellega ta siis entusiastlikult kabaaritub. Nii et tuleb teine proua muneb alfaemase munade peale oma viis, kuus, munad tuleb, kolmas muneb oma munad peale, nii et tekib lõppude lõpuks Suur Munamägi selline tohutu kurne, kus neid mune võib-olla 80 peal on siis kõige viimasena nii-öelda kohale jõudnud liig emase või liignaised. Inimlikult võttes munad nüüd jaanalinnupojad, sellised Veedilised küpsevad seal munadest kindla kiirusega. Muidugi emane jaanalind on munade peal, öösel isane. No öösel ei hakka nii hirmsasti silma, see tema väga kontrastne mustvalge muster ja isane patrullib päeval, isane on munade peal, emane hallikas patrullib, käib ringi ja vaatab, kuidas lood on vaenlastega ja nii, et pojad saavad valmis, saavad küpseks, selles tohutu suures kilogrammi kaalus munas mitu päeva, tegelikult paar-kolm nädalat enne koorumist. See on väga tähtis bioloogiline timing. Miks see nii tähtis on, sellest räägime järgmine kord.