Suures ja võimsas äärmiselt kuulsas sõjaliste seltsis on mõned alamseltsid. Ja on loomulikult igasuguseid sugu kondi Nooseraliste seas me tunneme loomulikult õõnes Sarulasi ehk veislasi, nende hulka kuuluvad kitsed, lambad, suured pullid, piisonid. Pärisandi loobid, nii-öelda, see on koondnimetus tegelikult siis loomulikult on suures ja võimsas ja väga kuulsas tõepoolest äärmiselt huvitav ja mitmekesises seltsis sõraliste seltsis, kes on tegelikult suhteliselt lähedased, isegi vaalaliste sugulased, nii ürgne muld, õrn, väga vana on sõraliste evolutsioonilugu. Nii et nende kauged kauged sugulased Läksid täiega merre ja enam ei tule maa peale väljagi. Kuid loomulikult, söövalalised on omaette selts selles huvitavas ülipõnevas seltsis on kas ealased. Ja nendel on omakorda kõige veidram sugulased jõe hobulased. Jõehobud on tegelikult sõralised loomad ja söövad nad rohtu. Ei söö kalu, ei söö krokodille, ei söö paate ja turiste. Nad söövad rohtu, sealjuures rohtu söövad nad maa peal, reeglina videvikus ja öösiti veetaimi hobud üldse. Vees veedavad nad päris palju aega. No hommikust õhtuni päikesetõusust, päikeseloojanguni praktiliselt kogu aeg kas vahetult vees või poolenisti vees või siis väga lähedal vee lähedal, milleks see hea on, milleks on nii väga vajalik kalu ja vee toiminud, ei söö ise suured võimsad joosta, muuseas suudavad nad väga suure kiirusega. Nad võivad ja võtavad ette rännakuid võivad kõndida kaugele ja, ja, ja väsimatult lausa peamiselt öösiti, muidugi kui on parajalt jahe, kuid päike ei kõrveta. Vahme ütlesime juba välja, miks nad jäävad vees olevat. Nad võivad rännata sadade ja tuhandete kilomeetrite kaugusel sealjuures mööda maad vees, aga nad on kaitstud kuivuse ja palavuse eest. Kõikidel jõehobulastel hiidjõehobu, Libeeria kääbusjõehobu ega rohkem neid ei olegi, tegelikult on väga vähe poore nahas ja higinäärmed on küll võimsad, aga neid on väga-väga vähe. Nii et kui jõehobu jääb päikese kätte, siis väga varsti millegipärast veest kuidagi eraldatud, väga varsti 10 minutit ja ta hakkab higistama. Higitilgad on suured herne või isegi väikse kirsisuurused algul läbipaistvad, aga kohe muutuvad nad valkjaks selliseks liimajaks viskoos seksvedelikuks, nii et jõehobu näeb siis välja, nagu oleks keegi kasutanud. Nahk on väga tundlik, nahk on paljas, on väga eriline nahk ja ta peab olema vees küllalt pikalt tegelikult kogu valguspäeva jooksul, et ellu jääda, et nahk oleks terve. Sõbrad, te ju teate, kui tähtis on naha tervis. Et igasugused kosmitoloogi, Deathermatoloogid ja Parsümmeeroloogid ja no ma ei tea, kuidas kõiki neid häid inimesi nimetatakse. Nad kogu aeg pakuvad igasuguseid suurepäraseid vahendeid selleks et oma nahka raseerida ja, ja masseerida, et see oleks pehme ja siidine ja sametine ja loomulikult rõhutav takse siis seksuaalse tähtsust, naha pehmuse ja nii edasi. See kõik on väga õige, väga õige. Eelkõige on aga tähtis, et nahk oleks elus ja terve ja normaalse kiirusega ajaks välist kesta. Et jumistuks karvakest fon, liiglid nahas, muuseas inimesel teatavasti on neid karvakotikesi nahas täpselt sama palju. No praktiliselt sajaprotsendilise sarnasustega on see asi see tunnus, kui šimpansil, ainult karvad on erineva arenguga ja tegelikult karvakkisi peab olema kapi Entel daamidel, rääkimata juba lastest. Aga see selleks jõehobud karvakestaga lood on tõepoolest rasked, nende nahk on väga tundlik. No ei ole ühtegi enam-vähem korralikult toidetud ja hea tervise juures olevat näiteks peent glamuurse daami kelle nahk oleks nii õrn kui hobu oma ergu, siis daamid, jõehobud solvugu. Muidugi, see on kõigest võrdlus ja võrdlused, analoogiad, isegi kui on tegemist analoogiaga, mitte midagi ei tõesta. Loomulikult, ärge mõistke mind valesti. Niisiis jõehobu on vees selleks, et olla. Ja see on tõesti väga tähtis, kummalised loomad piiblis jõehobu on laimatut täiega, selle looma kohta väidetakse, et nendel on jälk ja õudne komme tappa. No isastel noortel jõehoogudel oma isa ja paarituda oma emaga. Ja ta on siis siivutuse ja pahelisse sümbol, see on Egiptuse vanaegiptuse päring. Peab ütlema, et tõepoolest isade ja poegade suhted olgu doktor slaidil parajasti lahata, kuid isased jõehobud tõesti omad peaaegu 60 sentimeetriste. No habeajamis noa moodi teravate alumiste kihvadega tõesti peavad veriseid ja jubedaid turniire. Nii et nad tõesti vahest tapavad teineteist küll siis olnud krokodillide pidu, huvitavad loomad äärmiselt ohtlikud Aafrika loomadest. Kõige ohtlikumad loomad.