Uhke linud evangelist Johannese märgiline loom, kotkas, sõjakas, ülitugev fantastiliselt jõuline, vapper, no ja nii edasi ja nii edasi. Vapiloom missugune. Ja tõepoolest küll on meil nii Heraldikas kui ikka mütoloogiates, kirjandusest ja ka riiklike sümbolite seas, nagu ma ei tea, kas meie trikoloori värve võib Heraldilisteks nimetada, ma lihtsalt ei tea, kas on kombeks kasutada selline mõiste nagu heraldika ka näiteks kehtivate ametlike lipu teema kohta ju siis päritolult ikkagi on nad kõik Heraldilise iseloomuga, nii et kotkas on väga paljude riik Gidebapides. Ja loomulikult on olnud väga paljude rüütlite vapilinnuks. No ühesõnaga, kotkas. Tal on väga uhke ja tõsine, lausa karm pilk jõuda on vihane, ei ole ta vihane, kus sõbratan päevane röövlind, see tähendab, et ta maksku, mis maksab, peab hoidma oma silmad tervetena, see on absoluutne tingimus, absoluutne nõue, kui midagi juhtub kotkanägemisega, ta jääb nälga ja sureb ära. Nii et päevased röövlinnud nende seas loomulikult kõrgemad. Nimelt kotkad ja raisakotkad või nad ei löö saaklinde näiteks alt ülesse. Päevasel ajal öösel magavad, nad lähevad magama muuseas, sama varakult kui kanad ja kuked. Jah, nad on väsimatult. Hariduse see võib kesta kuni 10 aastat ja rohkem. Lapsepõlv ehk õpingute aeg päriskotkastel Hydra nagu, et kas tõesti õpib 10 aastat ja ei saa suuküpseks ehk iseseisvaks linnuks seni, kuni isa ema ei jäta teda rahule, lõpetavad keelamise, mida nad keelavad lollusi tegema. Selline kotkas kütib tõepoolest, püüab kala vaikses ookeanis. Vesi liigub ju kogu kalad, ei ole lollid. Tša-tša ehk džinug koha ehk siis kiisud ja teised sellised kalad, kellel ujupõis on avatud, seda tuleb atmosfääriõhuga täita. Aga muidugi tulevad hetkeks murdosa sekundiks pinna juurde, võtavad õhu Hampsuja kohe sügavustesse vaikses ookeanis. Merepind liigub kala selg loomulikult mere värvi. Selge see. Ja kahe kolmel laine vahel kuskil mõni kala pistab nina hetkeks välja. Sel hetkel peab kotkas ja see on tõesti hiidkotkas. Valged õlad, valged püksid, valge saba, suur kotka kohta tohutu suur oranžikaskollane, nokk valge, väike, selline täpike noka kohal, muidu ta tume, tume pruun, peaaegu must, väga ilus linn. Tallinna loomaaias, nad paljunevad kenasti ja ühel paaril õnnestus kasvatada möödunud aastal 2008 kahte poega, see on suur saavutus nii meil kui ka nendel kotkastele. Selline kotkas ei ole ju v Linda isa sukelduda. Püksid, kõht lähevad märjaks, sellest pole hullu, kui tiivad peavad kuivaks jääma suurema pindala poolest nii-öelda. Nii et ainult sel hetkel, kui kala on praktiliselt õhku ahmimas hetkeks vot sel hetkel Peab kotkas teda ründama, kätte saama ja ta ei tohi eksida, kui see kala Kui see kala on näiteks chinog, Chavicza Ta võib kaaluda 80 kilo, 10 kilone kotkas on suur lind, kuid kui ta lööb oma küünised kala sisse, ta paneb ennast pikaks ajaks ankrusse selle kala külge, ta ei saa lahti lasta, tal on sellised küünised, mis saavad lausa kokku, kui ta pigistab varbad, eks ole, võttes kalast kinni ja ta on kala küljes, kui see kala on kaheksakümnekilone või 60 või 40 kilone, ta sukeldub ja hüvasti, linnuke. Nii et õpingud kestavad tõepoolest nendel lindudel kuni 10 aastat ja seisneb sellest, et isa ja ema kotkad ütlevad oma noortele seda tohid hiljaks jäid ülesse ära jäälained lähedusse või oh nüüd tublid, nüüd vii kohe näiteks kalda peale. Ja nii edasi. Hiilgavad linnud, need kotkad, tõepoolest ma neid armastan. Aga mis puutub nende vihasus ja kurjusest seal loomulikult jama, nad ei tohi vaadata päikest, jäävad kaitsma silmi, silmad on tohutu, suured, nad näevad. No, ma ei tea teineteise, vot need valged täpikesed siidrana kotkad noka kohal kahe kolme kilomeetri kauguselt ja näevad väga selgelt, kas see on lai, läbi, kes on siis emane lind või kitsas täpid ja seal siis isane lind ja nii edasi, nii et nendel on lihtsalt sellised kulmud nagu meie inimeste nokamütside nugised, eks ole, nüüd kulmud kaitsevad silmad ülaltpoolt taeva pool tuleva valguse eest. Kotkad ei ole vihased linnud.