No ta on kõik vampiirid, nad on kõigi tee mundlikud olendid, nad on nahkhiired kellest täna mul on suur isu juttu teha. Loomulikult on olemas tõepoolest Kõik nad elavad Lõuna-Ameerikas ja ainus Lõuna-Ameerikas, kusjuures nendest kolmest liigist yks spetsialiseerub suurte imetajate verejoomisele. Teine võtab väiksemaid imetajaid ja kolmas enamasti enamasti mitte eranditult, aga enamasti ründab linde ründab just nimelt van piinlikult just nimelt päris van piinlikult, mitte nii nagu Stokkeri lugudest, eks ole, verest toituvaid parasiite on ju tuhandeid loomariigist selliseid liit ja muidugi ja rõhuv enamus nendest ründab nii et seda ei oleks märgata. Ta tahab ikka korralikult juua ja süüa, ta ei taha, et teda lüüakse laiaks. Ja näiteks puuk võib nädal aega teie peal jalutada väga vaikselt ja märkamatult, otsides Ta teie naha peal, mille see, kes, mille all ja sees on kõige vähem või ei ole üldse valvur, retseptoreid. Kuidas paneb ennast nokkapidi teise ankrusse. Siis ta tahab süüa kaua, tundide ja isegi päevade viisi, eks ole. Puuk võsapuuk näiteks toitub kolm korda elus, jah, aga iga kord väga põhjalikult nahkhiired, päris vampiirid. Loomulikult näevad väga palju vaeva, et saada verd palju ja tõesti palju. Vaata et 10 korda rohkem, kui ise seedib. Miks? See on väga eriline saak. Nii et vampiirid jagavad omavahel, nad elavad suurte seltskondadena koobastest ja välja lendavad muidugi ainult öösiti, nagu nahkhiirtel ikkagi kombeks. Välja lendavad ainult mõnikümmend või mõnisada nendest tuhandetest. Suurem osa reeglina siiski tuleb tagasi verekoormaga toidukoormaga, siis igaüks toob seda nii palju, et saaks jagada mitte ainult oma lastele vaid ka naabritele, sõpradele ja sugulastele. Nii et nad on just nimelt puhtal kujul kõrgelt ühiskondlikud loomad. Ja teevad fantastiliselt peent koostööd, nii-öelda loomulikult nahkhiir reeglina ei prantsata lennult kohe niiviisi saakloomale selga. Tavaliselt maandub ta mõne meetri kaugusel rahvas loomast ja mööda maad jookseb. Nad on ühed väga vähestest nahkhiireliikidest, kes suudavad liikuda maa peal. Jookseb ta läheneb vaikselt ja ta muuseas oskab hüpata näiteks muuli või hobuse või eesli juurde ja üliettevaatlikult suhteliselt suur loom, tants nahkhiire kohta ronib no näiteks jala peale või selja peale. Seal otsib ta soojusjaotuse järgi kõige soojemat kohta. Kujunenud hambad, mis on teravad, nagu žiletiterad hammustab ja suhteliselt suurt auku teeb, millest hakkab verd voolama ja hüübub, sest süljes on tal ülivõimsad andiku, aegulandid, antikuga olendid, ained, mis takistavad vere hüübimist on ka maksas loomulikult. Ja on Anin süljes loomulikult kõikide parasiitide süljes, kes võtavad verd pikema aja jooksul, muidu kui mõni sääsk, kellel loomulikult süljes on ka andi kogulante hakkab imema Kärs, no teie naha sees, eks ole. Ja see veri hõõrub siis sääsk, saab tsementeeritud külge nokkapidi ja kogu lugu. Loomulikult löödi ta laiaks selline andiga kõlantidega kompleks, mis tõepoolest töötab natukene liiga võimsalt, vähemalt inimese seisukohalt loomulikult liiga liiga võimas on see vampiirnahkhiire antikvaar, põlenud saab siis manustada. On tõsine ja vampiirnahkhiir tangib seda keele abil. Keel moodustab, on pikk ja väga liikuvate servadega ja moodustab turukeeles, teeb ta toru. Selle toru kaudu tangib ta nii-öelda ennast. Vot selle sa vanu ütleme, eesli või hobuseverega. Ja siis lendab ära. Ta on nahkhiirt, on suurepärane lende ainsat lendavad päriselt aktiivselt lendavad suurepärase lennumanöövrivõimega. Imetajad ongi nahkhiired, muuseas nahkhiirte liigid moodustavad ligi neljandiku üle viiendik imetajate klassiliikidest üldse. Need on üle 1000. Kokku aga on alla 5000 liike imetajate klassis, mis siis juhtub selle õnnetu hammustatud? Praktiliselt kõik püsi, soojased. Loomad kannavad, nad ei põe, nad kannavad marutaudiviirust. Nii et loomulikult see on ohtlik. Need on ohtlikud loomad, kuid ka nendel on oma koht looduses. Mul oli tõepoolest kavatsus rääkida kõikides nahkhiirtest, aga 1000 liiki, mu sõbrad, paratamatult ma pean. Pean plaani võtma kunagi veel nahkhiirtest juttu teha. Tänaseks aga jääme hüvasti.