Tere hommikust, head sõbrad, raadio kahes, nii nagu kuulutas, saate vea, on alanud saade märgaks piknikul. Minu nimi on Urmas Vaino ja tänases saates on mul erakordselt hea meel vestelda. Marius Petersoni avarus tavaliselt räägi siia ette pikalt. Ma püüan anda inimestele võimalikult värvika pildi sellest, kes on noh, minu enda silme läbi ja minu enda sõnadest siis, kes on see inimene, peab tunnistama, et seekord sinu peale mõeldes ja selle saate peale mõeldes jäin muna lõpmata jänni ja neid pabereid kus olid nii-öelda erinevad versioonid peale õige mitu, kuidas ennast tavaliselt ise nimetad seltskonnas, mis on, ütleme, sinu suhtes neutraalne kellel ei ole erilisi ootusi. Aga kus sa tahad endast anda võimalikult sellist selget ja täpset pilti. Tegelikult sellises olukorras ma väldingi nagu nimetamist või. No mul ongi nimi Marius ja ma arvan, et paljud mu sõbrad tunnevad mind kui Maarjust, nad teavad, et on õige mitmeid asju, mida ma teen. Ja, ja ma pean ütlema, et ka minu enda sõprade seas on väga palju selliseid inimesi, kelle puhul ma ei oskaks neile anda ühes tiitlit kes minu teada ka ise otsivad enda juures. Noh, seda, et kes nad on ja tegelevad väga mitmete asjadega samal ajal, nii et pigem on see üks Jah, ei saa ameti järgi nimetada. See on tõenäoliselt tulnud see, et meid aeg-ajalt nimetatakse ametite pidi, seda peetakse normaalseks selleks ajast, kus kus nime taha käis talu nimi, eks ju, ja sealt edasi siis noh, mingi töötegija tundus juba loogiline, et, et Urmas, see või võimalus, teine. Nojah, aga talus ju ka ei öelda Jurmas kündja, vaid on Urmas Talumees, eks talu on midagi palju rohkemat kui üks amet. Natukene nende inimeste jaoks selgeks siiski, kelle jaoks kohe Marius Petersoni nimi iseenesest ei räägi võib-olla, või aitama neid järele, sellepärast et kui ma lisan siia juurde, et, et sa oled näitleja, siis ma usun, et avanevad paljud luugid juba rõõmsamalt. Kui ma ütlen siia juurde veel sõnade lavastaja teab trumm ja, ja nüüd takkaotsa ka mõned tiitlid, siis, siis võib-olla saab pilt selgeks. Sul selline visiitkaart on, kus sa oled näitleja? Ei ole ja ma arvan, et sellist visiitkaarti vist kunagi ei tule ka sellepärast et see tõesti kõlab kuidagi noh, nii nii ära määratletult ja ma tõesti ei, ei taju ennast niimoodi, et ma olen ainult näitleja. Mida ma siis ütleksin oma oma muusikutest sõpradele, kellega ma koos laulan. Kontserti muidugi võib öelda, nii et äkki äkki on nii, et parim muusik näitlejate seas ja parim näitleja muusikute seas, aga. Ehk ei ole? Aga kas sul on oma visiit olemas? Ei ole, hetkel, ei ole, hetkel see ongi selle lõhe taga, et ei tea, mida nimetatud kirjutada sinna nime alla. Ei, see on ikka rohkem selle taga, et ei ole, ei ole ettevõtmist ja ei ole nagu väga suurt vajadust ka tänapäeval ütled, kirjutad e-kirja aadressi nurga peale paberi peale ja sealt tulevad sulle vajalikud kontaktid, kui tulevad ja kui ei tule, siis järelikult ei pidanud seda seda kontakti sündima. Ma arvan, et see saade ärgaks piknikul räägib inimestega, kelle suhtes on toimetuses selge usk, et me nendest samadest inimestest kuuleme ka 10 aasta pärast. Nad oma valdkonnas on ühel või teisel kombel aktuaalsed kindlasti veel rohkemgi kui täna. Mis see on, mida sa usud? Enesetegevat 10 aasta pärast? No kui ma niimoodi ma mõtlen tagasi, et mida ma olen viimased 20 aastat teinud, et siis kui ma mingeid kujutluspilte siia juurde nagu näen, et siis ikkagi läheb paljus inimesi pidi, keda ma ei jõua peaaegu kõiki ette lugeda, aga need inimesed ringlevad ütleme sellises kandis nagu vanalinna muusikamaja vanalinna kool endine dominiiklaste kloostri kvartal, kus asub siis Katariina kirik asub Theatrumi saal siis kindlasti, ma arvan, on üks, üks liin kõlas kusagil seal preisi endistel preisi aladel, kus ma töötan koos ühe teatriga kes laulab liturgilise draamasid, siis seal vahepeal on Varssavis üks sõpruskond, kes tegeleb pärimusmuusikaga väga innukalt, meil on sellised tantsuklubid ja samas seal Varssavis elab üks üks suurimaid poola selliseid varajase muusika traditsioonilise liturgilise muusikaasjatundjaid ja eestvedajaid, kellega mul on ka väga hea sõprus ja sealt edasi muidugi Rakov oma paljude paljude paljude sõpradega, kes mul seal on ja kes on ka valdavalt ikkagi kas muusikud või näitlejad, aga ka just kuigi nende seas on ka selliseid tõepoolest, kes on mänginud kümneid filme ja on, võivad tõepoolest öelda enda kohta ainult näitleja. Aga väga paljud on ka selliseid, just, kes on kusagil seal erinevate valdkondade piirimail. Belgia ütles, et see pole ka mängust välja, no me ei jõudnud veel Belgiasse. Me hakkasime Eestist minema, Belgia on ka, ma arvan, selline selline koht, mis 10 aasta perspektiivi silmas pidada, siis seal on viimane aasta olen ma sõitnud siin üsna tihedalt ja laulnud ühe belgia sellise seltskonnaga kes, kes ka omal moel just nimelt seob seda pärast traditsioonilist muusikat ja kes, kes võib-olla sellises belgia kontekstis, kus on väga selge varajase muusika esitamise traditsioon on väga palju, väga suurepäraseid doose. Siis nad natuke on seal ka erandlikud just selle püüdega, et lõhkuda neid juba tekkima hakanud raame. Ma olen väga tänulik praegu selle 10 aasta perspektiivi andmisega. Lugesid sa ette ka kõik selle, mis ma oleksin pidanud ära rääkima siis kui sind selle saate alguses tutvustasin. Mul on hea meel ka selle üle, et sa ei ole tulnud täna siia saatesse tühjade kätega, vaid vastupidi sellist plaadikogust ei ole siia saatesse ammu kaasa toodud, mis paneb mind kuulaja peale mõeldes kindlasti nüüd ka hoogsamalt tegutsema. Et suur osa sellest muusikast jääb täna mängimata, aga mõned selliseid valitud palad tahaks siiski esitada. Kas oskad niimoodi prognoosida ka natukene seda, mis osas järgmise kahe tunni jooksul, sinu valik võiks Excelda rännata? Ma arvan, et see sõltub ka sellest jutust ja jällegi nendest inimestest, sest seesama praegu taga mängib, see ei ole ka üldse juhuslikume kraakumist, juba rääkisime siis need on kolm poissi, keda ma võib-olla ei saa oma sõpradeks nimetada, sest ma ei tunne neid veel piisavalt hästi, aga meil on selline sümpaatia, need on kolm akordionistid, kes alustasid Krakowi tänavatel, mängisid kõike muud kui, kui sellist tavalist repertuaari, mida kolm akordionit hakkavad tänaval mängima, ehk siis klassikatöötlusi vaid hakkasid tegema oma loomingut ja alguses korjasid rahamütsi sisse ja nüüd on nad sellised mehed, kelle kontserdikalender on väga tihedalt täis ja, ja ja ma julgen tegelikult arvata, et, et nad ma olen neid mänginud klassikaraadios ja, ja ma arvan, et, et tegelikult on ka siin raadio kahe kuulajaid, kes selle muusika peale raadiot kinni ei pane. Ma olen selles täiesti kindel. Raadio kahest käib saade, järg aspekt pool ja tänase saate külaline on Marius Peterson Marius. Nendest kolmest Poola akordimeistrist rääkides nimetasid saga sõprust, tantsu paljususes. Ma ise arvan küll, et on, on ikka, on ikka küll sõpradest saab aru, kas nad on sõbrad selles mõttes, et kas sõprus vastu tuleb. Mul on väga palju sõpru ja see on hästi-hästi tähtis, mulle. No tänapäeval inimesed räägivad sellest sageli, et neil on väga palju tuttavaid ega sõpru, näe, on, on vähe, täitsa seal kuskil mingi vahe ka. Ei, no väga raske on, väga raske on niimoodi, kus see piir täpselt läheb, aga aga jah, mulle pea segi, ma hakkan nagu lugema ja inimesed tulevad silme ette. Ei, aga ma võin ikka öelda, et on palju sõpru ja ja ma ei oska nüüd öelda, palju on tuttavaid. Kas inimesed tulevad ise sinu juurde või sina jõuad inimeste juurde? Ma arvan, et see on täpselt mõlemat pidi. Ma olen siin viimastel päevadel olnud kohustatud mõneti tegema aruandeid ja rääkima võib-olla rohkem kui tavaliselt ja, ja eelkõige, mis ongi nagu silme ette tulnud, on just nimelt hästi palju inimesi ja need mõtted sellest, et kuidas üks või teine inimene on minu teele saata tulnud või kuidas on kuidas on inimestevahelised seosed või, või seesama, et me sinuga rääkisime ennem, et sinu abikaasa on rääkinud minu abiga, aga kunagi sellest, et võiks PÖFFil asju aidata, korraldada, kui ma hakkan sellele mõtlema, siis kuidas ahel on tekkinud, kuidas meie praegu sinuga suhtleb meie abikaasana suheldi, kuidas mina oma abikaasaga tuttavaks sain, miks jõge läbi, kelle tähendab siia mahub juba vahele 20 inimest ja, ja, või rohkem, eks ole, ma ei tea, mitukümmend inimest. Et, et see, see, kuidas me ühe või teise inimesega kohtume, kas nemad tulevad meie juurde või? Mulle tundub küll, et vähemalt enamus nendest kohtumistest ei ole juhuslikud. Kas tunned sa aeg-ajalt sellist vajadust või, või, või otsid sa neid inimesi ise üles? Tunned sa vajadust üles otsida või sa juhusel nii-öelda poolata? Kui on kokkusaamise aeg, siis on kokkusaamise aeg. Täpselt see niimoodi on, ma olen, mul on olnud mitu sellist, ütleme inimest just noh, väga konkreetselt ma oskan öelda, muusikute seas on paar sellist noh, väljapaistvat varajase muusika spetsialiste, vares, muusika, lauljad, kes ütleme, üks 10 aastat tagasi tundus või 15 aastat tagasi tunduvad olevat hiigla kaugel, tähendab, et noh, jah, nad teevad nagu, rajavad rada, mina kuulan nende plaate, loen nende artikleid, jääb üle vaid neid imetleda. Nüüd on noh, näiteks kolm sellist tulevad pähe ja kõigi nende kolmega olen ma koos laulnud kahega neist koos plaadistanud. Ja kuidas nad, miks tähendab ainult see mõte, et, et oleks tore, mida ma oma kodus mõtlen, et oleks, selle huvitab, on nendega koos kunagi midagi teha. Ja kuidas ühel hetkel see avastati, et me laulame koos kontserti tegemata omalt poolt tõepoolest ei, mingeid visiitkaarte flaiereid kuhugi ei ole saatnud, eks ole, aga lihtsalt on tekkinud järsku üks hetk kuskil, me saame kokku ja tekib veel mõte üldse mitte vägivaldne, et võiks midagi koos teha. Need on need kaunid hetked või need nii-öelda oodatud hetked, mis, mis, mis tulevad oma oma riburada õigel hetkel õigel ajal. Jah, et ja siis ongi, et kas see on juhus, jah, ta on osaliselt juhus, aga teisest küljest palju üldse nagu juhust on või et see mõttejõud või inimese soov et see paluge ja teile antakse, on tegelikult kehtib ikka väga palju, kui ainult usaldada seda. Sa oled usaldusest, ma usun, et me jõuame täna ka kindlasti väga palju rääkida. Teater. Suvi tähendab ju seda, et teatrist võiks olla nagu puhkust vajad, saab teatrist puhkust. Ikka ikka vaja on ja tegelikult seal suveteatriga ongi, nii et mina ei ole veel suveteatri ka nagu kontakti saanud ei vaatajana ega, ega ka mängijana ja ei ole väga teatrumiga. Me igatsenud suveteatrit teha. Suvel on hea puhata, kuigi ma olen nõus ka teiselt poolt selle väitega, et suvi on Eestis ainuke kaebus, võiks tööd teha, et, et on hommikul hea tõusta. Soe on enam-vähem, kui on ja, ja õhtul kauba valge. Aga kas teatrist puhata? Ma ei suudaks mängida, jah, üle õhtu etendusi või üle kahe õhtuisega on mingit tsüklikus, mängitakse viis päeva järjest. Ja, ja kuidagi see balanss peab olema. Kas see, et sa ütled, et ma ei suuda mängida, kas see on suhteliselt niisugused edasi, et kas see on ka see põhjus, miks, miks sa ei ole ühegi noh, kuidas ütlen ühegi sellise suure teatri või repertuaariteatri tunnustatud teatri koosseisus? Tunnustatud see sõltub nüüd jälle tunnust ajast, eks ole, et aga aga May, vot niimoodi on raske öelda, see on jällegi nagu ikkagi pikem, pikem seos sellega, kuidas kogu elu on läinud või need inimesed, kes mu teel on sattunud, ei ole minus kunagi sütitanud sellist soovi ühegi sellise teatri koosseisu saada. Ja teisalt, ega, ja mis siin salata, ega ükski teater ei ole mulle ka sellist pakkumist teinud ju ka, teades et ilmselt ma ei oleks huvitatud sellisest pakkumisest. Ja. Selliseid läbirääkimisi ei ole kunagi olnud, et Marius Peterson võiks olla draamateatri linnateatri NO99 palgal ridadesse. Ei ole, on olnud üksikuid, võib olla väga üksikud rollipakkumisi või selliseid kaude isegi pakkumisi. Ma olen kuulnud, et keegi maad kuulanud, et kas ma olen siis vaba, aga need on ka nagu ära langenud, pigem selliste projektide poolt on küll olnud, aga ka on olnud erinevad põhjused, et kas ei ole. See materjal tundub mulle hetkel huvitav või siis ei ole ajaliselt olnud võimalik. Tunned sa mingitki närvi või sellist krudinat mõeldes selle peale, et see on noh, praeguseni tegemata aega teha. Loodetavasti küll veel, et, et et see võiks olla põnev ühel või teisel moel. Kindlasti võib olla põnev ühe või teise teatriga koos ühes või teises etenduses mängida, aga see, et ma teen etendust, millest ma pärast sõprade ringis räägin, et ärge vaata, maa, tulge, see ei ole minu jaoks põnev ja see on minu jaoks täiesti vastandlik sellele mis on minu arvates näitleja kutsumus ja ometi ma olen rääkinud inimestega, kes mängivad etendustes, mille kohta nad ütlevad vaatama tule, sellest ma pean ütlema, ma ei saa sellest aru. Neid hetki on, mulle on tuldud niimoodi rääkima, jah, ma, ma ise, võib-olla ma võin nii-öelda niimoodi, et on üks etendus olnud, mida me tegime ja mille puhul ma ei saanud nagu aru küll. Et kas seda peaks edasi tegema ei peaks. Aga üldiselt on ikka meil õnnestunud nagu selline vabadus säilitada, et ei ole, ei ole, ei saa teatromid keegi sundida tegema seda mida me tõesti ei taha. See, mida sa räägid, on erakordselt traagiline olukord, ma mõtlen siis selle olukorra kohta või nende situatsioonide kohta, kus kus inimene, kes teeb midagi, ütleb, et parem kui sai, tuleks või noh, ei ole tähtis, et sa seda vaatama tuled. Muidugi, mul on raske, eks ole, ennast sellesse inimese nahka ette kujutad, aga ma arvan küll, et nii palju ma ikkagi nagu tean natuke, kuidas näitleja nahas elada on ja et see, et kui pillimees läheb lavale, ta toob sinna väga palju enda endast lavale laulja, samuti väga palju endast siis tegelikult näitleja, kui ta tõesti näeme üht etendust, mis meid puudutab, siis võib peaaegu kindel olla, et see näitleja on sinna pannud endast midagi väga isiklikku, nii nagu Need on head luuletust lugedes, me ei mõtle sellele, aga kui me hakkame nüüd ümber nurga mõtlema, siis me teame, et luuletaja midagi väga olulist oma hinges südames, sest mille lahti teinud muidugi meil nii näitlejaid kui luuletajana on üks teatav kaitsemüür ja me kunagi ei saa täpselt teada, mis see täpselt oli, mida ta meil avas ja hea on. Aga, aga vot nüüd sellises olukorras, kus sa noh, lastele nagu midagi annad või peaksid andma ja seda järje järjest teha ei saa või, või siis ütleme, teed seda niimoodi, et et ise ka ei usu. Ma arvan, et see küll võib-olla raske välja kannatada ja ega ma ei, ma tahan öelda, et ega ma ei süüdista kedagi, et see see on iga inimese, iga näitleja vaba valik ja vabadus. Aga mulle tundub, et vahel siin natuke sellist vägivald on ka vägivalda iseendas. No näed sa ka neid põhjuseid, millest see tekkinud on, sa ei saa ju olla loomulik olukord? Kunst ja looming ei saa olla see, mida ma pean tegema, nii et ma seda tegelikult teha ei taha. No siin on ka, eks ole, siin tuleb jälle üks nagu teine teema sisse tellimuse teema, eks ole. Et muidugi võib-olla tõesti nii, et ma lähen tegema midagi niikaua, kuni saalid on täis, pole parata, midagi tuleb minna, ei mõjutle seminud ei motiveeriks, aga et ütleme, et võib-olla selline olukord, et on materjal, millega ma ei saa, alguses võib olla 100 protsenti kontakti, aga ma usaldan neid inimesi, ma lähen seda tegema. Ja ma pean ikkagi näitlejana ise leidma üles selle, miks ma seda teha tahan, isegi kui alguses sellest aru ei saanud, aga, aga et see tellimuse võimalus on tegelikult ju alati olemas paljud heliloojad noh, muidugi siin ka mõnikord minnakse liialdustesse, aga tõepoolest on heliloojaid, kes Bach, Mozart linna ei ole, tähendab, ei ole tõenäoline. Bachiga nädal tahtis kirjutada kantaadi, aga iga nädal pühapäeval oli vaja uus kantaat ettekande tulise kirjutada. Aga siin oli selline õnnelik oskus inspiratsioon käivitada või. Aga et, et jah, et kuidas selline olukord on tekkinud? Oi-oi, seda peaks ilmselt nagu nagu pikemalt analüüsima, siin on ikkagi ma arvan, see just nimelt, et et noh, näitleja võiks nagu olla kunstnik ikkagi. Jaa. Jaa. Kas me oleme kuidagi, ma mõtlen, meie, publik, riik, ühiskond olema kuidagi selle ameti nagu, nagu näitleja või, või, või kunstnik, näitleja, kas me oleme seal kuidagi devalveerinud? Jälle, kas me nüüd meie aeg on selline ainuke aeg läbi ajaloo ju tegelikult on on olnud probleem näiteks kiriku ja näitlejate vahel ja, ja ühtepidi võib öelda, et kirik oli pime, aga mis pimeda oli, ma arvan, kui vaadata paljude asjade peale, mida teatriks nimetada, siis noh ei pea ei pea üldse kirikuinimene olema, et öelda, et see on gamma ja eks ole ja, ja samamoodi on olnud praegu kui ka varem on alati olnud midagi väärtuslikku ja, ja noh, võib-olla palju isegi väärtuslikku selles, mida, mida nagu teatris tehakse, et ma ei taha üldse peaaegu öeldi, et teatris midagi väärtuslikku ei sünni, et või et kõik et, et näitlejad ei teeks seda, mida nad tahavad, kindlasti nad teevad. Aga ütleme paraku selliste palgaliste lepingute ja institutsioonidega käib kaasas mingisugune jama ka. Jamast tuleb eemale hoida, seda õpetas meile juba ema. Mängime muusikat, kuulame ühte järgmist, sinu valitud pala ja mul oleks erakordselt hea meel, kui sa ütleksid jättega. Ja ma mõtlesin, et võiks seda kuulata, sellepärast et siin saavad kokku nagu mitu asja. Esiteks on see vaimulik rahvalaul Mu süda, ärka üles. Vaimulik rahvalaul. Ma mäletan, kuidas me ise laulsime sedasama Mu süda, ärka üles laulu, linna muusikutega, kusagil see oli 80.-te keskpaigas või lõpus Taivo Niitvägi juures maal ja avastasime neid laule. Siis siis siin saavad siis siin laulavad seda Jaak ja Mart Johanson, kes on väga seotud muusikamajaga kust ka minul on väga palju külge jäänud ja mille ja mis on üks paik, ilma milleta ma kujutaks ennast enam ette. Ja, ja, ja, ja noh, ja nii ongi. Ja teiseks sobib hommikuks Mu süda, ärka üles. Ja ka. Ja ka loo ja hat lahulde. Raadley Lääne ja Araabia luuretehnika, aga kui ma aga ma oma pehaaniisa söögil peitsin meil saata ta Teie ees, on ka, aga need ei saa peeglis enda ja härra Rütsiilitsee hiina muu lapsi ei kaitse. Ei no ta ei saa, aga juude sahasaade. Suhu sõna tõeks on läinud. Ma. Ei taha, saan luu leegi ilmi ja singi nuut hääli. See siin maha. Su heldus jäägu muu sööda pliks suus Taavil seeni, toiku, uude taeva. Mulle näib uus ka. Ja kiida luu ja uute kes nüüd laadne ei? No. Saada energia spekmikul ja tänase saate külaline on Marius Peterson paaris kas. On mingeid selliseid asju ka, mis, mis võiks sind Teatrumist ära tuua. Mis pakkumine see peaks olema, mis töö see võiks olla, mis, mis projekt? Kunstikeeles eriti toredasti, mis projektse võiks olla, mis, mis, mis kutsuks? Teatrumiga on küll niimoodi, ma arvan, et paljud inimesed, kes on praegugi Theatrumis, et kui nad läheks ära, et võib-olla siis teatama, et enam ei olekski, et Teatrumist kas niimoodi ära saab viia? Ma tegelikult arvan, teatrum noh, ma ei tea, ilmselt on olemas ka selline võimalus, et me ühel hetkel teatama teatama lõpetab tegevuse, aga tõenäolisem ilmselt on see isegi, et teatud näiteks vahepeal teha pausi ja teater on, on ikka edasi või et see, see koht on olemas, kus saab teha etendusi, et niimoodi, et ma Teatrumist ära lähen. Ma ei kujuta ette, eks ma töötan seal niikuinii ka erineva tihedusega, et vahepeal on õige mitu etendust järjest või lavastust vahepeal on. Vahepeal on minul natuke rahulikum, mängivad teised, mina tegelen ühtepidi muidugi korralduse asju, ma teen seal kogu aeg, aga siis laulan oma kontserte või käin salvestamas vä. Tea, trumm ei ole selles mõttes ehk et aeg-ajalt selliseks muutub, ta ei ole füüsiline keha, ta on pigem tunne. Muidugi tria kõigega seoses ikkagi on ka mingid füüsilised nähtused, eks ole, jaa jaa. Ja ütleme ainult noh, me vajame nii singi kui keha kõik, et samamoodi see teater vajab oma eksisteerimiseks see, et meil on see katusealune väike saal olemas, see on üks suur suur õnn, kui mõelda sellise noh, vabatrupi jaoks ja Meil on olemas Püha Katariina kirik, mida me vaikselt püüame üles. Tiit, teda siis jah, meil on nagu üht-teist olemas, aga samas see kõik ei ole kuidagi selline koormav, et seda tänapäeval tuleb lakkamatult Ahto rohkem ja eks meiegi tahame ja püüame sammas ennast taltsutada, aga on muidugi on muidugi palju asju, mis aitaks nagu lihtsustada nii vaatajate kui tegijate jaoks, seda näiteks praegu ütleme, kui me Katariina kirikus teeme uue etenduse, siis me kaabeldame seda alati uuesti pärast kerimine kaablid kokku ja viime minema ja, ja noh, ühesõnaga palju on sellist ebamugavust ja tühja tööd. Mis on teatri jaoks see sügavamasse vette minek, mida te tegelikult teha väga hästi ei julge või mille üle käib mõtlemine? Ütleme niimoodi, et see on jällegi julgust, ei napi, aga noh, lollus ei ole julgus, et kuna meil on rahaliselt hetkel ikkagi üsna selline segane seis, et, et mis meist saab, et kas jätkub nii, kas leitakse teatrom, võiks saada rohkem vahendeid ka riigi poolt, mida ma ise väga loodame. Ma saan aru, et see võib-olla kõlab absurdselt kus kõik hüüavad majanduskriisist rääkida, aga et ütleme, see, mida me tahaksime teha. Meil on paar sellist väga head lavastajad. Üks nendest on ka selline, keda Eestis väga hinnatakse ja austatakse. Kes on andnud nõusoleku tulla lavastama ja need on ka samas lavastajad, kes, kellel on juba vanust, kes ei kurda tööpakkumiste puuduse üle. Ja, ja neile me ei saa ilma mingite garantiideta öelda, et hästi, et hakkame aprillis 2010 oktoobris 2010 tööle, kui meil ei ole absoluutselt mingit selgust, kas meil üldse selleks hetkeks seda raha on. Et siis me oleks lihtsalt lollid ja katkestaks oma sõpradega suhted, et seda nagu ei tahaks. Teatritundlikud ja hästi kursis olevad inimesed kindlasti ei anna mulle andeks, kui ma küsi, et, et see lavastaja Venemaalt on, keda te ootate või tahaksite? Nüüd on juba nii palju ette öeldud, et ma ei hakka nime välja. Ütleme need, kes saavad aru, mõtlevad ise edasi. Ühest küljest, teisest küljest ei tohiks ju praegu olla riigi toetuse lootmine ütleme samavõrd keeruline tegevus, kui võib-olla mõned aastad tagasi, eriti peale seda, kui 2008. aasta teatriauhindade jagamine on toimunud. Nojah, selle kohta võib ka öelda, nagu on ka vahel öeldud, et auhinnad auhindadeks ja nii edasi, eks on veel teisigi, näid rahast, räägime hiljem publikuarvud ja, ja nii edasi, aga ma ütleksin niimoodi, et meil on, selles osas mulle tundub, me kirjutasime alles hiljuti ministeeriumile Theatrumi poolt koos isa Lembitu ja, ja siis teatame juhatusse kuuluva Anneli Tuuliku ja Eva Eensaarega üsna põhjaliku kirja, avaldasime selle oma mõtteid mis, nagu teatris. Meie arvates võiks olla veidi teisiti teatritega rahastamises ja me saime ministrilt vastuse, üsna põhjaliku vastuse ja see vastus on lootustandev. Ja kuna see nii on, siis seda teemat siin hetkel väga edasi torgikski, vaid pigem loodan, et need asjad tõesti arenevad. Me elame kaasa, seda enam, et et ma jälgisin natukene seda pressi. Seda tänast kohtumist ette valmistades ja, ja, ja kõige sügavamalt ja kõige, ütleme väga soojalt lõi mu süda sellel hetkel, kui ma leidsin ka ärilehest pealkirja teatriaastat aastaauhindade jagamise puhul Pealkiri ütles Peterson dünastia teatriaasta, mõjukaim, kõik reeglid olid absoluutselt täidetud, aga räägitud oli natukene kultuurist. Selle kohta võib muide rääkida ja need lugu tuli meelde, kui oli seesama hiljuti nüüd presidendi tähelepanu avalduse üleandmine, siis siis ennem seda mina sinna ruumi läksin, astus sealt välja Andrus Ansip, kes oli just tutvustanud uut rahandusministrit ja siseministrit. Ja aga presidendi kantselei oli kutsunud siis ka ajakirjanike seoses selle kultuuripreemiaga kohale ja neid oli tulnud sinna ohtralt ja kui siis oli kultuuripreemia antud ja sõnavõtt on ära tehtud, siis oli aeg intervjuudeks. Ja siis tormas kogu see ajakirjanike rühma ründama presidenti. Ja mina ei saanud alguses seda, mis toimub, et väga tore. Ja siis aga presidendi reaktsioon oli kohe selline, et mida ma nüüd kallid ajakirjanikud, teile pean ütlema seda, kuidas Eesti ajakirjandus tunneb huvi kultuuri vastu, siis ma sain aru, milles asi, nad suundusid kõrval ruumi ja hiljem tulid juba siis kommentaarid selle ministrite teemal, et see, see, Just 2008. aasta on tulnud toonud sulle vähemalt kaks auhinda, ma tean, et sa lähed kohe kolmanda järgi, aga see on juba ansambliga üldse natukene teine asi. Ehkki ta võib kuuluda ka selle samasse katlasse. Oled sa harjunud nüüd juba auhinda saama. Ei oska öelda, kunagi ei ole tõesti kunagi neid osanud väga tahta, siis ei tähenda, et mul enda üle hea meel ei ole mul nende üle praegu väga hea meel. Ja seda mitte nagu just nimelt sellepärast, et nende auhindade ka või selle tähelepanu taga on tegelikult hästi palju just nimelt sõpru, kui me rääkisime alguses sõpradest hästi palju inimesi, kelle töö on nagu sellega ära märgitud, et see paratamatult alati keegi üks võngutatakse nii-öelda välja. Ja ja see tegelikult ma tõesti võtan seda kõike ja ma väga loodan, et need sõbrad, kes kuulevad ja aru saavad, et ma nendest mõtlen ka nagu au hindadena endale, sest et näiteks selline oma radadel käimine ikka vajab alati, et me teineteist nagu julgustaks ja, ja aitaks või et ma ei oska öelda ma tõesti nende, nii nii teatriauhinnaga kui ka nüüd selle presidendi auhinnaga, et, Harva tulen niimoodi liigutatuks, et ta hakkab tööle nagu mingi tohutu tänutunne tuleb peale. Ja, ja see on just need inimesed, ütlen mulliks nädal aega, nüüd on, nüüd hakkab see nagu õnneks natukene rahunema, aga mul unenäod ja mõtted olid täis, tähendab just nimelt nendest kohtumistest nendest inimestest mida üks või teine on mulle mulle kinkinud. Et selles mõttes jah, et see. Ja mul on nagu ka selles mõttes hea meel, et vahel on niimoodi mulle tundub, et ikkagi ka õpilaste seas, et ja see on arusaadav, et on üks mõtlemine, et, et on kusagil üks päris asi, toimub, siis kusagil tehakse ühte asja, mis on tore küll, aga, aga noh, ta eks ole. Ja siis läheme päris asja juurde, et võib-olla see annab nagu nagu selgemalt ka märki sellest, et, et see päris asi võib sündida nagu nagu igal pool. Et see, kas asi on suur ja särav, ei ole mingi garantii, on päris asi toimumas või, või vastupidi, ega nurga taga vastamine või vaikselt tegemine, tagasihoidlikumalt tegemine ei anna ka kunagi ju mingit garantiid, et et, et see ei oska öelda, et võib teha igal pool, et tuleb lihtsalt oma oma südame järgi minna vä. Oled sa on sellest olnud juttu või oled sa tundnud? Mingeid selliseid hetki, kus, kus sulle tundub, et, et et auhinna saamata jäämine on ebaõiglane sinu suhtes. Ma ei ole enda suhtes niimoodi mõelnud, mulle on vahel tundunud küll teiste suhtes ka, mida ma olen teiste teatrite näitlejate töid ja mind on imestanud, et neid ei ole ära märgatud. Aga ma ütlen auhindade puhul ju alati tegelikult see selline tiitel nagu parim mees, näitleja või see on tõeline, absurdse on alati paljude asjade kokkusattumus. Žürii subjektiivne otsus ja kellelegi Pattaya jaoks võis olla hoopis mingi muu roll. Mis talle kõige rohkem meelde sellest sellest aastast või ei ole, ei ole enda puhul ma, ma küll niimoodi mõelnud. Hamlet oli ometi selline etendus ja selline roll ja selline osatäitmine, mida ma usun, väga paljud kirglikud ja, ja, ja, ja ka teatromisse jõudvad teatrisõbrad mäletavad siiamaani. Mis ma oskan öelda, selle üle on mul ainult hea meel, minule endale on see ka väga meeldejääv ettevõtmine ja, ja samuti oli see üks selline paras kaelamurdev ettevõtmine. Just nimelt tänu sellele, et meil tuli see asi ka ise üles ehitada ja selline etendus, kus tõesti meil juhtus, kurat, pidime mängima viis etendust järjest ja see viie tunni vaheline aeg, mis seal etenduse kestus kuni järgmise etenduseni kulus no nii füüsiliselt kui vaimselt taastamisele sõna otseses mõttes, et. Jah, hommikul üles tõusid, siis hakkasid etenduseks valmistama, õhtul oli mitu tundi. Et magama saaks jääda. Räägime sellest Hamletist mõne hetke pärast veel, kui oleme ära kuulanud järgmise järgmise loo, ma loodan, et sa sellesse Hamleti konteksti nüüd siia sobib. Praegu. Oi-oi kindlasti oleks seda võimalik kuidagi seostada, aga, aga ma ei julge praegu selliseid sildu teha. See on üks selline laul. Tegelikult sobib laupäeva väga hästi, see on selline kus lauldakse sellest, et ma tahaks, et mul oleks ilus kodu, kus oleks kõik ilusti, kus lauldakse palju, kus loetaks palju raamatuid ja kus kõik oleksid sõbrad. Ärgaks piknikul on saade ja tänase saate külaline on Maardus. Tal on seal, ma arvan, ma tahtsin sinu käest küsida seda, et kui kauaks jäävad elama näitleja sisse või sinu sisse mingid rollid osad, mida sa oled täitnud. Osad, mida sa oled teinud, meenutad sa aeg-ajalt Hamletit, tunned sa, tunned sa mingeid episoode sealt uuesti ja uuesti. Tundmuste või tundmiste koha pealt kindlasti mitte, sest lava lavalised elulised tunded on ikkagi kaks täiesti ise asja. Neid, Neid ei saa üks ühele niimoodi üle kanda. Aga kas need rollid jäävad minu sisse elama? Ma ei oska niimoodi öelda, ei jää vist kuidagi sedasi. Et pigem need mõtted kindlasti teed, mis on läbimõeldud, neid, mida on ikkagi ühe näidendiga töö. Ta annab tähendab nii tohutult palju aega ja võimalust nende teemade üle mõelda. Ja eriti noh, selline näidend, Hamlet et siin on seda mõtte mõttemaailma küll ja kui õnnestuks sellise seltskonnaga seda koos teha, kes kes, kes tahab süveneda, siis on, siis on tõesti neid mõtteid ja, ja mida koos proovides mõeldud, mida pärast on koos publikuga testitud, sest et ütleme, Hamlet oli kindlasti ka üks selliseid etendusi, kus iga etendus oli avastuslik või et hakkasid mängima mingid uued asjad, mingid uued seosed, tekkisid mingid uued avastused, endal tulid uued tähendused või mõni tähendus läks sügavamaks, millest ei olnud algul võib-olla lõpuni aru saanud tähendused ja seosed. Jah, aga kas nad jäävad minu sisse elama? Ei, ei ole õnneks seda juhtunud, et et ärkaks öösel üles hakkaks. Kummaliselt käituma. Ma ei mõtle isegi mitte seda, vaid vaid, et sa tunneksid, et mingid asjad saavad selgeks, sellepärast et noh, kui hea see prooviperiood ka ju ei ole, siis, siis usutavasti on on ju tekstis neid kihte veel ja veel ja veel ja mingi järgmise töö tegemine võib lihtsalt midagi kusagilt välja tuua või sellist asja siiski Ei kindlasti on ja minu õpetajad, kes olid teatrikoolis nii isa Juhan Viiding kui Tõnis Rätsep alati kordasid seda, kui etendus on valmis, siis on ta surnud ja siis tuleb selle mängimine lõpetada, nii et tegelikult viga etenduse puhul loota, et ta kunagi valmis ei saa. Kas oled kohanud mõnda sellist etendust, mida sa tead juba, et sa tahaksid mängida teatud perioodide jooksul uuesti olles, olles natukene vanem, olles natukene näinud rohkem oskad sa praegu mõnda mõne rolli osas mõelda, nii et seda tahaks teha uuesti? Et ma ei ole kunagi väga tundnud sellist kindlat tahtmist, et ma pean seda rolli saama elus mängida, et muidu ma rahu ei saa. No see on arusaadav, mõeldes koolis, tavaliselt. Aga aga, kui nüüd niimoodi küsida, et kas ma tahaksin Hamletit mängida veel, et kas võiks selle etenduse üles võtta, et siis see on küll üks etendus, mille puhul ma Ma hoolikalt mõtleksin. Et vist võiks proovida, et ilmselt need Kindlasti sealt tuleks välja nüüd juba hoopis midagi muud enda jaoks kui, kui siis. Hamleti tüki lavastajaga sellest rääkinud. Me oleme mõlgutanud seda mõtet, aga siin on jälle hästi palju tehnilisi probleeme ja, ja siukseid pisiasju, mis ei kuulu raadioeetris. Aga, aga ei ole ka välistatud, ütleme niimoodi. Raadiokuulajad, ja ma usun, et need, kes teatrit armastavad, loodavad sele dialoogile jätku. Ma olen päris kindel, kas sa tunned ennast pigem sellised tegutseva näitleja või esitava näitlejana. Kummas rollis sa ennast paremini tunned? No ikka ma, minu suund on sinnapoole, et olla tegutsev näitleja aga ei, jälle, et see on. Seda on ikkagi raske kirjeldada, et, et see suund on ikkagi sellele, et olla tegutsev näitleja, mis ei tähenda seda, et keegi vaatajatest võib olla sattunud peale etendusele, kus ma olen kus ma olen nii-öelda vajunud ära esitavaks näitlejaks. See tähendab ikkagi esitav näitleja, see, see noh, see kukub kuhugi poole alla alla, kvaliteet. Ma ei oska niimoodi öelda kvaliteeti, et siin on ka ilmselt individuaal Algne näitlejaid hiljem ja, ja ütleme sedasama esitava või tegutseva näitleja puhul, ütleme õpilastega rääkides kindlasti tekkis kohe arutlus selle üle, kuidas üks või teine seda terminit mõistab. Et palju segadust tuleb sageli ka sellest, et me ütleme ühe termini ja, ja me mõistame seda tegelikult erinevalt ka näitlejad ka erinevad isegi Eestis, kus, kus öeldakse, et on üks, üks kool, aga ikkagi mõistetakse asju erinevalt. Selge, ma ei hakka siis edasi, ma ei hakka selle osas edasi diskuteerima, sest muidu see tõesti jõuaks samale sama selle diskussiooni tasandile nagu kindlasti ja need on väga huvitavad, ma kujutan ette kuulata, mismoodi on tänapäeva noored mõtlevad aga õpilase ja õpetaja suhteliselt võib-olla räägime veel mõne hetke pärast, kui rääkida nendest osadest, mis võiks jääda sisse, siis lugesin ma ühte sinu kirjutatud teksti kus oli selline lause nii viibisingi esiettekandele eelnenud kolm nädalat Poola metsade ja põldude vahel osalesime harjutustes ja proovides valmistamises. Valmistusin ette, valmistasin ette vabandust, Jeesuse osa. Kas mingid sellised asjad, mida sa oled näitlejana saanud kogeda, mis nad, mis nad sinu jaoks on? Nad on väga olulised, et ütleme just nimelt, et ma sellises kontekstis olen seda saanud teha, nagu on see Poola ja liturgiline draama, et siin on nüüd vot see on nüüd küll ühtepidi vot siin võib-olla on selline esitus kunst ja samas on ta väga tegutsev kunst, aga need on täiesti erinevad asjad. Kas liturgilise draamas esitan Jeesuse osa just nimelt esitan siin nüüd see sõna on, see on huvitav, et see tuli meil ennem just ette. Või siis, või siis on nüüd see Hamlet või on see Sergei linnas, et need on nagu täiesti erinevad erinevad käsitlused titurgilises draamas ütleme, on ikkagi näitleja puhtalt taandatud. Vahendiks, et siin isiklike emotsioonidega ei ole nagu midagi peale hakata, et ma usun, et kui keegi tuleks, pakuks mulle, teeme, lavastame Matteuse evangeeliumi, sina, mängi Jeesus, siis ma ütleksin talle, et aitäh pakkumast. Aga liturgilise straamas. Vanasti oli niimoodi, et preester täitis seda rolli alati liturgilise draamas. Kui oli keskajal neid tehti, siis oli teada, et preester täitis seda rolli. Oli Sardiinias oli selline juhtum, et me esitasime seal seda liturgiliste raamat sedasama luudes, positsioonis, mis on siis Jeesuse kannatuse lugu, seal hakatakse peale kõik see õlimäe sündmused ja kõik. Ja pärast etendust see oli läbi juba meie olime nagu ennast juba nagu lahti võtnud, nendest riietest ja seal hakkasime välja minema, kirikusse tulid. Tulid vanemad naised hakkasid käsi suudlema. Ja esimene hetk oli see väga ehmatav, aga teisedki. Järgmine. Ma arvan, et see et see, nad ei suudle ju minu käsi vaid et see on, et sa oled tõesti olnud nagu, ütleme nagu puu millest on midagi voolitud. Ja siin oli solid ainult vahendajaks. See on olnud üks hästi põnev otsing tegelikult seal nende poolakatega koos ja need need vaidlused ja diskussioonid, mis seal on olnud ja ja on ka, on kahjuks omaette teema. Ja aga vot selle puhul selle puhul selle puhul on ikka täiesti teine, ütleme näitlejana on seal midagi täiesti teistsugust ka puht tehniliselt kui, kui ütleme mängida ühes sellises näidendis Härdaks piknikul. Tere tulemast, head raadiokuulajad. Saade R2 piknikul on jõudnud oma teise saatetundi ja tänase saate külaline on Marius Peterson. Ma julgen öelda praegu hetkel siia nime taha ka näitleja, sellepärast et me oleme tund aega teatrist rääkinud. Jaa. Jaa. Nende jaoks, kes loodavad teatrist kuulda, kes on liitunud head tagasi. Kurvastusega pean nentima, et te peate kuulama siis nüüd kordussaadet, sellepärast et ma loodan, et järgmise tunni aja sees me teatrile nii palju aega ei pühenda, sellepärast et see võiks Maarja, sest vähemalt minu subjektiivse arvamuse kohaselt teata küll natukene moonutatud pilt pildi ja, ja seda ometi ju ei tahaks. Marius, kuidas sa leidsid üles muusika, kuidas, kuidas sa leiad muusikat kuidas ma leian teda praegu või kuidas lapse nädalaid siin oli täiesti kaks küsimust, kuidas sa lapsena leidsid? Kui mõelda lapsena, mis tuleb esimesena meelde, on ikka on ikka unelaulud ja. Ja meil isa laulis, noh, ei saa öelda tihti, aga kui ta kodus oli, siis ta ikka laulis. Kuna laule sellelegi mitmeid laule ei lugenud, Juta jutte luges ka, aga mina väga jutt ei mäleta, ma mäletan Ta on nagu neid jutte, mida ta luges mu üheksa aastat nooremale õele Laurale. Talle meeldid seal Rumtsais, kui ma õigesti mäletan, väga kui mul kõlab juba midagi segamini, aga aga, aga ma mäletan. Neid laule ma mäletan küll ja ma mäletan ka neid sõnu. Üks selline lemmiklaule olise Jaan Kaplinski sõnadele kuningas väiksest kuningast, kes oli maantee, kellel ei olnud krooni targa juurde, läks, kuidas tark ütles, mine ja oota. Ja kortsunud mõlemad saad. Ja siis läks kuningas tagasi koju istuma ja lõpuks ja need mõlemad sai, kui ta oli maa all ja kui ta sai lilledega üheks ja mullaga üheks, et selline lugu väiksest kuningast on hästi meeles siis oli veel üks laul sügavas düünist. Mis oli Juhan Viidingu sõnadele? Seda laulu, seda laulu võib ju pärast kuulata ja veel olid mõned sellised laulud, mis on meeles, aga, aga nüüd konkreetsemalt konkreetsemalt oli. Molevatel muide käinud ka vanavanaemaga seal laulukooris Türil. Aga vot sellest ma ise midagi ei mäleta, aga repertuaari paranevad mul peas olnud. Kahjuks hetkel ei mäleta tõesti üldse. Aga, aga siis siis hiljem hakkasin muusikakoolis selles maantee laste muusikakoolis viiulit õppima aga seal kuidagi ei tekkinud sellist kontakti või ta läks, ütleme sellist võib-olla tavalist teed pidi, et pillimängija pilli vahele tekkis tugev konflikte solfedžotundide ajal, mäletan, ma käisin üldse teenindusmaja all 15 kopikalistega seal mänguautomaatides mängimas ja sellest oli pahandust, nii et see see tee nagu katkes. Sul oli suurepärane laevade pommitamine. Ja seal sai selle siukse metallist konksuga nodi püüda, mida kunagi kätte ei saanud. Ja siis ja siis ja siis natuke katkes ja siis tegelikult järgmine järgmine etapp ongi juba seotud muusikamajaga sellega, et isa tutvustas mind oma sõbra Taivo Niit vägiga kes tol ajal mängis Hortuses, aga siis ta just ka lõpetas seal, mängime seda see ei välismaalesõidukeelu. Ja siis ta üha rohkem seal muusikamaja juures hakkas tegutsema, linnamuusikud olid seal. Ja, ja meie siis poisikeste, noh seal oli üks praegu ERSO oboemängija Nils Rõõmussaar, temaga koos me tegime palju palju vigurit. Ja siis mängisime Pille ja sealt nagu sealt, nagu võiks öelda, on seesugune muusikaline asi läinud. Ma küsin nüüd teise poole sellest oma esimesest topeltküsimusest, aga praegu, kuidas enda jaoks muusikat leiad? Kui on niimoodi ka, et et seoses sellega, et ma ise laulan õige mitmes koosseisus, siis satun festivalidele, näen seal teisi lauljaid ja, ja ma pean ütlema. No päris palju jälgin seda, et mida keegi ilmutab, milliseid plaate tuleb ja, ja noh, eelkõige muidugi varajase muusikailmas, aga, aga mul on ka siin siukseid lemmikuid džässi džässivaldkonnas võib-olla eelkõige Poolas, kellel ma nagu pilku peal hoian, et millal nad midagi jälle ilmutavad. Ja, ja, ja võib-olla see on seotud natuke ka, ütleme selle klassikaraadiot ju tööga, mis mul nüüd seal viimased paar aastat olnud teha, et kuidagi endal sisemuses on nagu selline soov, et ei mängiks üheski saates kunagi enam sama asja muidugi paar korda kordan ikka mõningad mõnda asja, mis on väga-väga huvitav või, või, või kuidagi väga hästi välja kukkunud mängijatel. Aga et see nagu hoiab ka heas vormis või et see kindlasti ütleme selle klassikaraadio kaudu, ma olen ka avastanud, võib olla selliseid asju, mida ma võib-olla muidu kunagi kuulama ei oleks hakanud. Et et eks teda tuleb uksest ja aknast, seda muusikat. Anna diletandile andeks, kas seda vanamuusikat varajast muusikat tuleb, tuleb kuidagi juurde ka selles mõttes, et nii. Tuleb tuleb just eile, mul oli klassikaraadios saade ja ütleme, rääkimata sellest varajast muusikat noh, kuni seal seitsmeteistkümnenda 18. sajandini terve hulk käsikirju, mida järjest interpreedid toovad välja ütleme, peaaegu võiks öelda, isegi varajase muusikamaailmas on pigem mood, et mitte mängida Mozartit või Bachi vaid et just leida üles noh, mõni selline kalda raha või mõni vähemtuntud kal Taaramäe isegi tuntud, aga on veel terve hulk selliseid heliloojaid, kelle nimesid tõesti esimest korda ja kellel on säravaid teoseid, keda tuuakse välja järjest, aga just eile mängisin klassikaraadios ühte plahk Bachi oreliteost Bachi oreliteoste, eks ole, mis, millest oli küll teada, et on olemas, millest ta oli teada paar esimest takti üks selline koraali fantaasia ja millest leiti terviklik käsikiri alles 2008. aasta märtsis mingil avalikul oksjonil, kus keegi järsku sellega välja tuli. Ja siis siis saadi alles esimest korda kuulda näiteks sellist Bachi teost, nii et ka selliste tuntud heliloojate puhul ei ole sugugi välistatud, et veel midagi kuskilt välja tuleb. On see sinu jaoks kuidagi spetsiaalselt põnev, otsid, uurid, jälgid mis, mis kuskil samamoodi ringkondades jõuab. Ütleme mind kindlasti huvitab või ütleme, see on nagu artiste pidi, on teatud hulk orkestreid või teatud hulk interpreet, kelle puhul ma tean, et neil on hea ninna, et nad tegelevad kogu aeg sellega, et nad on sellele pühendunud ja noh, mul piisab, mida nad plaadistavad, et sealt tuleb see minule kätte, mina ise ei käi kuskil arhiivides tuhnimas ja ütleme et selles mõttes selleks mul ei ole aega ja ei ole ka ausalt öeldes kompetentsi, et sedasi käia. Nii mängime esimese loo muusikat siia tundi ka mul on nii palju asju valmis pandud siia. Aga võib-olla jõuame kõigeni, alustame ikka õekesest, las õde laulab. Kui kord vara, hommi kolminna, sama tänavat, mida tuhandeid kordi ta vaadates Haabu ja vaevatud kuuske koitanud vaatud laad, just korram Alt mööduda päravaist hõõrama ja imestades, et need puud, mis kodu oli nii tuttavad on nagu vaimud. Kelledest ei tea, kas nad on kurjad või. Naeran siis ma alguses ei usu, ei tunne, et ma olen väsinud siin, kui hoian liblikad, sõrmil, sõber ta küll. Aga kui vähendada pilvede poole, ei tea, kes ta on. Päike teisiti paista. Olen tundmatul maal täis algust. Küllap on Kerr kesi koguni minna. Silmad jukustuvad täikesele. Aga siis on kõik raja nii tundmatud nagu lapsele, kelle suu õppi pütlema esimest sõna. Puu või lisamiseks öelda kui palju sa ise on oma nii-öelda pere tegemiste kohta kogu aeg tead, või kui hästi sa kursis oled sellega, mida pere teeb. Eks ma mingi suure osaga kindlasti olen, aga mida meist keegi mõtleb või kavandab kusagil veel oma salasisimas, ega ma seda lõpuni ei näe, aga ikkagi päris palju on sellist mida me koos teeme, kasvõi sealt head ruumi raames. Et üldiselt me käime ikka noh, ikka väga palju läbi, ütleme võib-olla mul on raskem jälgida oma kolme noorema õe-venna tegemisi, kuna nad on tõesti nagu teine generatsioon, nad sündisid siis, kui mina olin 20, umbes järjest sündisid seal Elizabeth Jonatan ja Anna Kristin. Aga kui ma järsku Anna Kristjanit oma nooremat õde tegemas mingit pöörast tsirkusetriki, siis ma loomulikult saan aru, et tema arengus on järgmine etapp kätte jõudnud ja ma rõõmustan selle üle, aga ma ütlen, ma ei näe teda, jah, niimoodi igapäevaselt, kuhu ta kuude kulgev, samas no isa ja Mariaga ja. Oleme me nagu väga tihedas koostöös Laura on hetkel Austraalias apelsine korjamas, aga ta just eile kirjutas, et tal läheb hästi, et võib-olla ta saab järgmisele väljale, kus on rohkem puid, vähem inimesi, aga ja temaga tegelikult oli. Kui ta ka Eestis, et siis võib-olla ka maa niimoodi igapäevaselt tema tegemisi nii hästi ei tea, et on ta oli Vanemuise teatris Tartus ja aga meil olid ka asju, mida me koos tegime, ta käis teatamis mängimas ja loodetavasti kui ta nüüd tagasi tuleb, siis, siis jätkub see koostöö. On see on pere, see, kellele sa helistad siis, kui on mingid mingid küsimused või saad nendega kokku, kui on mingid sellised küsimused, mis kuidagi vajavad kellelegi sellist selgemat pilku või on need on see, on see teie kamp nii palju, nii palju tugev, et, et sinna saab alati selles mõttes kõikide küsimustega minna või on mõned asjad ikkagi juba või, või noh, on mõned asjad selliseid ka, mis väljaspool. No üldiselt on küll nii, et kõikide asjadega ja see on tegelikult vastastikune, ma võin öelda, et samamoodi isa helistab mulle ja küsib, küsib nõu asjades, muidugi mitte kõikides asjades ei pea ta minuga nõu ja samamoodi ilmselt on asju milles ka mul on nagu teisi nõumehi. Aga. Aga võib-olla sellistest kõige olulisemates asjades jah, et ikka esimene mõte. Kui kodus oleme abikaasaga rääkinud või ütleme mingites asjades võib-olla kohe, et ei, on küll. Aga aga see ei ole selline, nagu jällegi siin võib, siin võib öelda, et mult küsiti ka hiljuti, et kas isa vari on nagu isa varian ees või et see vari on alati kustpoolt vaadata, eks ole, kustpoolt see valgus tuleb mida keegi peab selleks valgusallikaks, et et isa vari heas mõttes on kindlasti olnud nii nagu on, ma ütlen, nagu ma rääkisin sõpradest, et kuradi varje on olnud heas mõttes vari, tähendab kaitsev vari. Ja aga sellist, et keegi nagu ahistaks ei ole tundnud. Et ikka jah, peame nõu paljudes asjades. Ma olen lugenud ühe ma muidugi ei suuda seda esitada, mis, kes, kes see hetk on, täpselt oli, aga tal oli väga ilus selline põhimõte. Ja selline ilus kena, selline paar lauset kest moodustasid mõtte, mis rääkis sellest, kuidas igal igal nii-öelda armee põlvkonnal on küll väga oluline see, mida on teinud varasemad, kõik sõjatarkus, kõik see sõjakogemus, aga lõppude lõpuks iga põlvkond peab nii-öelda õppima leidma mingid asjad, kust ta tuleb, kus tal tuleb astuda nii-öelda järgmisele tasandile. Ja ma mõtlesin selle juures just selle peale, mis puudutab isasid. Mis asjad on need, kus sa, kus sa näed sedasama, et, et sinu aeg nõuab sinu käest mingid asjad, teistsuguseid, mingeid mingeid asju teistmoodi kui, kui sai hakkama sinu isa või sai tehtud sinu isa. Eks neid asju kindlasti on, ma olen mõelnud sellele asjale tegelikult ja ma olen mõelnud, et võib-olla seesama, et mul on noh, praegu väga palju tegemist ka muusikuna. Et kui ma oleks ainult teatrivaldkonnas, et võib-olla võib-olla oleks see probleem nagu aktuaalsena peaks selle üle rohkem juurdlema ja ja mõtisklema, aga kuivõrd on see muusikuna tegevus niivõrd nagu tugevalt praegu kõrval et siis Siis siis, siis, siis, siis. Ma ütlen veel kord, et siis mind see absoluutselt ei sega. Et, et see, see isa on nii tugevalt ees või et me oleme nii palju koostööd teinud. Ma ei mõtle ka üldse mitte ainult selles selles tööalases maailmas, vaid ma mõtlen ka inimesena. Isana ma saan aru, et, et vahetevahel võib olla raske eristada neid rolle, kus, kus isa on sinu jaoks olnud korraga isa õpetaja, lavastaja, eks ju, neid neid rolle on olnud väga palju ja tõenäoliselt need piirid, et mitte alati ei ole väga selged. Aga ma mõtlen just praegu selle küsimusega kõige rohkem seda meeste maailma isa isa rolli maailma. See on ka ju niimoodi, et seda on ju ka isa, aeg-ajalt ütleb mingeid asju mis mulle tagantjärgi selgitavad mingeid mälupilte või mingeid mälestusi. Et. Tähendab, üks on selge, mul on olnud väga õnnelik kodu, väga õnnelik lapsepõlv. Mis ei tähenda seda, et meiegi kodusel olnud raskusi või, või arusaamatusi. Ja ma arvan, et ütleme Ma olen juba hakkan niimoodi mõtlema, et huvitav, mida mu tütred hakkavad mäletama kodust. Et milline see, kas see kodu on sarnane sellega, kus mina kasvasin. Ja ma usun, et ta on nii mõneski punktis on, võib olla erinev. Küllap see tulebki, küllap see tuleb ka sellest, et me elame erinevatel aegadel ja ja. Aga mingis põhialuses, jällegi ma tahaks loota, et mingites asjades tütretütardele On see kodusarnane sellega, kus mina üles kasvasin. Ja samas ma ei hoia sellest mingil moel kramplikult kinni ega ei ole ka mingisugust. Ma usun, et kui isa käest küsida, äkki ta ka näeks, et et see kodu, kus mina olen praegu perekonnapea on veidi erinev sellest, kus tema on perekonnapea. Sa tegid ise ukse lahti ja, ja aitasid, kui palju sina olid, raske, raske laps, mingid mingid vanused, sellised ikkagi olikust sul tuli, kus isal tuli sulle rohkem järgi käia ja, ja, ja, ja elu nagu põhjalikumalt suunata. Mul on need aedikud, mida, mida ehitatakse, mida püütakse hoida sellised märkamatult vahetevahel vahetevahel üsna nii-öelda nooruki jaoks tuntavad olid. Vot mul on, mul on nagu mingid mingeid probleeme sellega selle võtame selle. Kuidagi ikkagi tegelikult oskasid nii isa kui ema kuidagi nii peenelt sellel juures olla, et ma ei mäleta mingeid ebameeldivusi sellest ajast, tähendab, et kindlasti, kui ema käest küsida, ma arvan, et ta, tema jutt oleks teine. Aga ma pean ütlema, et ka mul oli erakordselt suur õnn koolis selles mõttes, et meil oma klassijuhataja Loore Listra kes oli ise lõpetanud just ülikooli ja, ja kes kuidagi ilmselt oli ikka selle asja juures ja, ja nagu nüüd me oleme praegu sõbrad, vaata, ma ütlen, et ta on nagu, kui ma hakkasin mõtlema, sest et ta vist ongi niisugune klassikaaslane, kellega ma kõige rohkem praegu läbi käin. Et kirjutame ja, ja siin käime aeg-ajalt külas ja ma toon talle Belgia šokolaadi, tal on üks lemmik lemmikkarp iga kord lennujaamast ja siis on põhjust jälle teile külla minna ja, ja muidugi ja et me tegime palju juba kooliajal, tähendab, et meil oli selline soov näiteks filme teha ja siis ja tema ütles, et temal on kodus palju taarat, viige taara ärasvate filmilinti osta. Nonii, see käis ja, ja samuti ta istus. Me kirjutame mingeid stsenaariume. Me veetsime tema juures sageli terveid öid, tähendab, kirjutasime seal trükkisime oma stsenaariumid, aeg-ajalt luges ka seda üle ja üldse mitte nagu õpetajana, vaid nagu sõbrana ja ja et see kuidagi nagu hästi, meil oli hästi tihe läbikäimine ja võib-olla ütleme, üks osa sellisest teismelisemöllust kanaliseerub ka sinna, see tähendab, et, et ühtepidi ta oli meiega nagu sõber nagu kaaslane ja teisest küljest, küllap ta oskas ikkagi mõniteist, mõni, ma ei tea, palju tähtis pole natuke vanema elu kogunema inimesena mingid lollused ära hoida. Samas, tundes, eks ju, mis, mis, mis võiks, mis võiks vaevata, eks ju, või millised ju siis. Ütlen, et see on juba praegu selline noh siukene psühhoanalüüsiks kisub sind mitte psühhoanalüüsiks, aga et imelik on ennast nagu tagantjärgi niimoodi analüüsida. Aga ma ütlen, et ma olen mõelnud sellele tõesti, et noh, et ma ei mäleta ebameeldivusi. Päts ei ole olnud nii, nagu sageli tuleb rääkida, et vot see oli mul ikkagi selline pätipõli. Nui ütleme, kuritegelikule teele ei sattunud, kuigi, kuigi algkoolis ikkagi oli neid lapsevanemaid kelle juuresolekul mul klassijuhatajaga tuli vestelda, mitu, kes siis arvasid, et, et mina nende poega kuritegelikule teele vean, kui me lähme peale õhtust vahetust, nagu meil oli Toompeale granitsatega liugu laskma, mäest alla, eks ole, ja laps jõuab veel 10 koju ja, ja tõepoolest, aga no muidugi mitte ainult mina ka paar poissi veel. Me olime initsiaatoreid jah, aga ütleme sellist, et neid oleks bussipeatusi hakanud lõhkuma või või poodi millelegi ilma rahata järgi läinud, et sellist jama ei tulnud õnneks. Marius filmikool jäi, sul jäi pooleli või jätsid pooleli? See oli nii ja naa, et see oli selline lugu, et ma lõpetasin keskkooli 92. aastal ja siis ma astusin Eesti humanitaarinstituuti ja läksin kinokooli katsetele, kuna me olime koolis filme teinud ja see huvi oli olemas, mul oli tegelikult mõte ja kujutlus isegi minna Pariisi ühte filmikooli, mõtlesin siit alustada ja ma läksin sinna ja palusin ennast võtta vabakuulajaks, aga ilmselt see kuidagi kas läks kõrvust mööda, nii et kui tuttava katsed olid läbi, nägime ennast selles Pedagoogilise Instituudi nimekirjas, nii et ma olin nagu kahes ülikoolis korraga ja mõlemas ma ei suutnud täita kõrvalainete programme. Tähendab, noh, ma ikkagi nagu nägin ehit humanitaar, varindstituuti kui oma põhiülikooli ja oleks tahtnud sealt Pedastavat ainult selle filmi osa, aga siis samal ajal sealhulgas ka selline suurem reisimine linna muusikutega, jälle Eesti humanitaarinstituudis algasse teatri õppetool, mida isa Juhan Viiding ja Tõnis Rätsep vedasid ja ühesõnaga asjad kujunesid niimoodi, et kui ma läksin viima oma pabereid Pedasse sooviga sealt lahkuda, siis öeldi mulle, et mida te siin, noormees, eks ole, tulete, et teid on juba, eks mõtle eksmatrikuleeritakse, sest mul olid mingid arvestused seal tegemata, nii et see oli vastastikune. See on arusaadav, aga filmi poole sind tõmbab. Tunneks kihu teha filmi. Ütleme näitlejana, kui tuleks stsenaariumis mind huvitaks, oleks nõus? Ei ole hetkel tulnud. Ja režissöörina ütleme niimoodi, et tun öelda praegu, et ma tunneks mingit erilist kihu Kuidagi mulle tundub, et äkki äkki sellega on ka niimoodi, et äkki, kui see peab juhtuma, et äkki kuskilt Poola Eesti koostööst või kuskilt mujalt ilmuvad välja mingid sõbrad, et kuidagi ei oleks seda seda Eestis filmi tegemise painet peal või tähendab, kus teda raha selle filmi jaoks on nii vähe. Ja siis oodatakse mingit tohutut kuldmuna sellest igast filmist, et see nagu. Publik on pool aastat varem juba saalis ootab. Millal nüüd ükskord valmis saab? Et mulle tundub jah. Aga ma jälle ei välistaks, mine tea, võib-olla ühel hetkel lähen ka sinna filmi sihtasutus filmi stsenaariumiga, aga aga ma ütlen, et see on nagu selline teema, millele ma ei ole praegu mõelnud, et sa torkasid kuhugi, milleks ma ei olnud valmis. Poola sinu abikaasa on poolatar, kas see, see suhe Poolaga selle maaga on ainult ja selle kultuuriga, on ainult sellel pinnal sinu perekondlikul pinnal või on see noh, varasemalt juba juba laiem? No me saime abikaasaga tuttavaks tänu sellele, et see, see nii-öelda Poola liin oli juba nagu tugevalt sees eelkõige just ka jälle linnamuusikute kaudu. 80.-te lõpus käime linna muusikutega Moskvas festivalil, seal saime kokku sellise inimesega nagu Martin Vornus tützynski kes tol hetkel oli kontratenor, laulis hästi palju ja tema hakkas linnamustrite koos laulma hiljem kutsus oma festivalidele ja minu abikaasa juhtus olema festivalil üks tema assistent, aga me tundsime abikaasaga teineteist aastaid, ennem kui üldse tekkis mingisugune sellist sellist laadi suhe, et meil olid mõlemal omad rännakuid ja käigud. Me teadsime teineteist, aga me Mis sinu jaoks see, kas see, kas see põhinebki ainult ainult heade inimeste nii-öelda päritolu päritolule, see, see sügavam tunne Poola vastu on seal lihtsalt kuidagi niimoodi libisenud või on mingid sellised selged asjad, mida sa oskad sõnastada? Mis selle Poolaga lähestikku olemise taga on. Eks nad on, eks nad on põimunud. Tähendab, mul on Poolaga seoses noh, nüüd ikka väga väga palju erinevaid mälestusi. Minu jaoks ütleme, on kuidagi poolas. Poolakate seas jällegi siin on ka, eks ole, et on olemas üks minut Poola, nii nagu on olemas mingi minu Eesti, mis ei pruugi olla kellegi teise Eesti või mis sibul olla kellegi teise poolt tolleaegsele või kellelgi teisel, on täiesti teine Poola. Aga sellisena, nagu mina teda tunnen on. Vot mul oli vahepeal tellitud Poolast üks ajaleht, mille nimetegoornik Boffech selle pealis-pealisall on kirjutanud, tatud katoliiklik ühiskondlik kultuurileht. Kui keegi vaatab Poola filmi, ütleme Poolale, lähiajaloost, 80.-test, soli tarnoshi lugudest ja alles hiljuti nägin ühte filmi ise, mis oli vanglas tehtud, tähendab seal inimesed, lugesite koodnik Boschessnet sedasama lehte. Seda lehte on lugenud selle lehe algusest saadik, mida vist nüüd, kui ma ei eksi, on kusagil 50 aastat juba lugenud, just nimelt ühtepidi vaimulikud, teistpidi tipola intellektuaalid, nad on kaasautorid, filosoofid, bioloogid sotsiaalteemadel on seal, tähendab, ta on nagu, ütleme, ta on nagu noh, Eestis ainuke, mis pähe tuleb, on sirp, aga ta ei ole analoog, aga teda loetakse, ütleme nii nagu nagu võib-olla ma ei tea, kas praegu loetakse, aga võib-olla kunagi loeti sirpi, et nii Krede tähendab sirp. Ja samamoodi kolmap päev või teisipäev on systegodnik Boshehhtne, kus siis noh, on rohkem leheruumi, kus arutletakse teemade üle. Ja vot selles lehes tegelikult nagu mõnes mõttes saab kokku just see, mis mulle mis mulle nagu, kui, kui kultuuriinimesele, kui katoliiklusele on hästi tähtis, et need kaks maailma või ka mitmed maailmad, nii see nii teaduse ja religiooni kui kultuurimaailm kui ühiskonnaelu seal lehes niimoodi kohtuvad. Et et ütleme, ma, ma arvan, et võib-olla ajakirjanikest keegi oskaks poola keelt ja ja võib-olla ka Eesti arvamuslugude kirjutajatest. Et kui nad natuke aega seda lehte loeksid, võib-olla jääks ka mõned noh ütleme nii, tobedus, et ilmumata Eesti ajakirjanduses, mis puudutavad nagu eelkõige religiooni teema või kuidas need asjad on seotud. Ja vot seesama see tegelikult nagu laieneb Poola peale, et see, kuidas need asjad on seal ühendatud nende inimeste seas, keda mul on seal rõõm ja au tunda. Noh, ta on minu jaoks hästi tähtis, tähtis osa, et võiks öelda seal käib Poolas nagu hingamas vä. Noh, ja see on ka endiselt selline sein, artist, kes on eestlastele tuntud tšeslav Jeemen. Ja oli üks selliseid, kes kirjutas sõnu selliste klassikute peale see nüüd Norwiti tekstile Marian hetki ja kui lühidalt siit võib-olla mõni rida ette lugeda kuis mitte tunda igavust, kui siin selle maakera kohal särab miljon vaikset tähte ja igaüks helendab isemoodi. Ja kõik seisab ja lendab. Ja matame mõne salmi vahele, ma tõesti ei tea, kuis siin aega surnuks lüüa. Mind tõelisem igavus valdab. Mida siin teha? Öelge proua, kas kirjutada proosat või värsse või mitte midagi kirjutada, lihtsalt istuda päikese käes, lugeda põnevat romaani, mis veeuputus kirjutas liiva teradele kindlasti inimeste lõbuks. Või veelgi parem, tean südimat viisi selle neetud igavuse vastu unustada inimesed. Ja viibida isikute seas, lips olgu alati ilusti seotud. Heaks voodiks. Veetsin. Härgaks piknikul. Seal kaks piknikul ja Marius Peterson on tänase ärgaks piknikul saatekülaline. Poola keelt tõlkinud ka. Olen olen tõlkinud ja teinud ühe tõlkeraamatu tõlkes tähendab laulu tekstigi meile. Ja ja niimoodi, et ma olen isegi ristmikku tõlkinud koos abikaasaga ka see oli selline pooljuhuslik seal pärast ma lugesin, ma olen koostaja, ruum, oleks teadnud, ma olen koostöös, ma oleks selle ristmiku teistmoodi teinud, ma sain aru, et meil tuleb tõlkida antud asju, aga aga, aga ma olen tõlkinud jah ühe näidendi linnateatrile, Morošeki, rätsepa ja siis teatrumi jooksul on mõningaid asju kohendanud seal mis me tegime kombroovitšit ja ja selliseid pisitõlkeid ja neid tuleb ikka jooksvalt ette. Süütab see sind selles mõttes, et on see. Sa ei tee seda sellepärast, et keegi tellib, sealt tuleb mingi konkreetne raha. Raha on alati vaja, muidugi kui mul see keeleoskus on olemas. Tõlgin. Ma usun, et see ei ole ainult see. Oi, jah, ei ole vist sellist ütleme näidenditega tavaliselt jah, ei kaasne nii suurt raha, aga. Ei, ei ikka need asjad on ka tulnud kuidagi teistmoodi. Ma nüüd ei oska öelda, et kas see nüüd, et nad just poola keeles on, kas see mind eriliselt süütab, et prantsuse keelest olen ka vajadusel tõlkinud Theatrumi tarvis asju Nende tarvis, et see on huvitav asi küll see tõlkimine ei saa öelda, aga ta jälle ta eeldab ta eeldab aeg ja, ja see on ka üks selline tegevusala, mille puhul ma kindlasti ei julge öelda, et ma olen tõlked, et ma saan tõlkida ikkagi tõepoolest siis, kui see asi mind ennast huvitab. Kui mul on selleks mingi reaalne väljund, et niisama sahtlisse ma ilmselt ei hakka tõlkima poola kirjandust või, või lihtsalt huvist. Tõlgiks poola kirjanik. Ma kahtlustan, et see ei ole ka kõige efektiivsem tõlk selles mõttes, et tõlk paneb lihtsalt teksti ümber. Pelgan sind, hakkavad huvitama mingid mingid all asjad, kukud uurima ja nii lähebki kaks või kolm korda rohkem aega, kui, kui oleks praktiline. Kas sinu nii-öelda Poola kodus, ma ei tea, kas sul on Poola kodu olemas koht, kus noh, nii-öelda, mida sa nimetad Poola koduks? Jah, on küll, ma arvan, et see on ikka eelkõige seotud kraakovi peavad, seal on meil isegi üks. Kas seal on olemas riiulitel need asjad ka, mida sa tead, et ühel hetkel, siis, kui on natukene rohkem aega, ma pean need eesti keelde ära tõlkima. Raamatuid on ikkagi mul juba Tallinnasse kohale toodud, aga vot ma, ma pean, ma ei tunne sellist nagu tõlkija missiooni, et mul on pigem On teatri teatri vallas ja ka muusika vallas, võib-olla mõned asjad, mida ma tahaksin, et need kunagi jõuaksid kaugemale kui ainult need need karbid, kuhu ma nendega seoses olen see materjale kogunud ja ja unistan, et neid välja tuua ka tõlki osas. Jah, ma olen mõelnud, et küll raadio tarvis seal komprovitši päevaraamatuid vaadata selle pilguga, kas neid on küll katkendlikult, kas Hendrik Lindepuu tõlkinud. Aga ütleme, et mul ei ole sellist ja sellist nagu võib-olla nii suurt tõlki ambitsioonid ma, et ma, ma tunnen, et nüüd ma peaksin midagi hakkama ilmtingimata tõlkima, et ilma selleta meie, meie kultuur edasi ei saa, kui ta seda poola kultuurist ei tea. Aga muidugi võiks olla küll neid tõlkijaid, kes tõlgiksid, sest ega Hendrik üksi ka kõik ära tõlkide, jõu, Eestlased noh, ma võib-olla teen liiga, aga, aga ega meil nagu sellist Poolasse suhtumise suhtumise, noh see ei ole heal tasemel, me Poola on üsna selline, mis Poola, eksju kõneviisis. Mis on see, mida Eesti peaks saama Poolalt või mis, mis on need asjad, mida me võiksime õppida, ära üles leida, vot sedasi. Sedasama peakski õppima, et natukene ikkagi me oleme oma oma nabaaugus niimoodi urgitsamas liigselt. Ma mäletan sellist. Vot selline asi oli nüüd mulle tundub tegelikult rohkem, ma olin sellepärast ütleme mures 10 aastat tagasi, et siis tõesti oli nagu Poolaga seoses ainult mingisuguseid uudiseid jälle lükati veoauto ümber või varastati tühjaks, eks ole, ja ma samal ajal teadsin väga hästi, kuidas toimitakse poolav autodega Eestis. Info jõudis minuni ka tuttavate kaudu, kes saatkonnas töötasid veed täpselt samamoodi, Tallinnas tehti pool autosid parklates tühjaks, aga sellest me ei teadnud, lihtsalt, eks ole, et ja Poola press seda sellest ei kirjutanud. Poola pressis ütleme, on Eestist ikkagi selline. On selline väga, kuidas öelda, positiivne pilt, kui sellest üldse kirjutatakse, ei tasu nüüd arvata, et Eestist seal väga palju kirjutatakse, kirjutada, neil on nagu teised teemad olulisemad ja Poolast vaadates ei ole eesti Nende jaoks selline väga oluline partner, aga kui kirjutatakse siis ikkagi positiivses võtmes ja näiteks see, mis toimus, ütleme selle pronksiöö ajal või siis ma sattusin olemas täpselt Poolas ja ja siis kuidas, kuidas siis. Ma julgen arvata vaata et, et võib-olla poolal selles, et see asi niimoodi lahenes ja võib-olla ei tulnud jamasid rohkemgi, oli hästi oluline roll mängida. Kuidas nad olid kaitse kaitsvas hoiakus, tähendab kõik meedia ja poliitikud ja nende väljaütlemised olid noh, ikka nii otsekohesed, neid kuuleb harva poliitikute suust sellist otsekohesust ja sõprade toetus ja need SMS-id ja noh, üldse see Et, et see võib-olla ongi Poolast, et Poolas ma olen nagu vaadanud, et et inimestel on nagu kuidagi hästi suur huvi kõige vastu, mis toimub ja prantslasega Poolas rääkinud pärast ühte mingit järjekordset festivali, et kuidas nad kuidas nad suudavad nii palju huvituda. Prantslased on ju teadeks, on, neil on tähtis, mis toimub Prantsusmaal ja siis muidugi noh, oleks huvitav Venemaalt midagi tuua, eks ole, või ja siis siis kuskilt kaugemalt, aga ütleme, lähinaabrid. Aga aga, et kuidas poolakaid, kuidas nad suudavad muidu huvituda kõigest noh, tähendab vaimustada või süttida sellest, mida teised teevad, et et see võib-olla natuke piisk sellist asja võiks Eestis ka mulle küll, et ka poolakate suhtes, aga ma nagu ei ole ka selles mõttes siin ei nuriseks. Et mul on päris palju on, kasvõi minugi poolt pöördudes, et anna nõu, kuhu minna Poolas, et tahaks nagu selle peatee pealt ära minna ja, ja siis ma olen püüdnud anda Kuna ma plaanisin seda küsida, ja kuna sa nüüd rääkisid iseennast sisse, siis suvi on kohe ukse taga, nii et kuhupoole sõita? Esiteks, kui te võtate Poola kaardi ette, siis sõit möödanik, kollaseid teid. Need ei pruugi üldse olla halvemat teed, sageli on parimas korras isegi ja liiklust on vähem. Aga noh, kui on plaan minna lähedale, näiteks, siis hakake Preisimaast peale, sõitke suvalgist, keerake kohe oletsko pealegi Šizzco siis sealt sealt jõuate juba natuke edasi, olete Olstinis seal ümber, tasub tiirutada, igal pool, kentsin siis sõitke sealt sõitki sealt Gdanski poole edasi, keegi vahepeal malburgis, ühesõnaga tiirutage seal preisi aladel. Varssav, jätke vahele. Pole mõtet sinna satute lennukiga niikuinii tööasjades ja sealse taga midagi vaadata ei ole. Aga, aga siis kindlasti. No on näiteks sellel Luublini kantsel pilgu rai, seal on hästi ilusad, näed, ja, ja siiski staapsist üksikumat asja, siis minge sinna alla Ukraina piiri äärde, lõuna, lõuna, ida suunas, seal on selline selline väike mäestiku Piežade. Kui sa peaksid kraakovi välja jätma, sest ma kahtlustan, et sa nimetaksid seda esimese paigana mis on see paik, kuhu sa oleksid iga hetk, kui on vaba ja kui keegi kutsuks hea sõber valmis kaasa minema, giidiks, mis on see koht, mis mis teeb hea sooja tunde, mille peale mõeldes? Ma mõtlen, et ma ise olen sinna just oma oma laulmistega ja sõpradega suusatanud paljusid preisi aladele, seal ma ilmselt suudaks juba huvitavaid teid välja sõita. Rakowisse igal ajal loomulikult loomulikult ja, ja ütleme, mis minu jaoks on avastamata, aga mida ma väga tahaks avastada, on see Sileesia, see Saksa ja Tšehhi nurksele Frodslav keskusena ja siis vot seal need mäed ja linnad ja, ja kõik see, see ala, et see on ka selline hästi põnev, põnev kant. Et meil aega selle saate tarbeks noh, muidu ka muidugi on piiratud ressurss, siis tehkem jälle järgmine kannapööre ja, ja kui me räägime Poola avastamisest, siis miks ka mitte avastada? Võib-olla mitte sellist tavalist muusikat, mida me iga päev vähemalt raadio kahe kuulata kuuleme ja kuulame. Ja nüüd lõpuks mängime siis seda muusikat ka, kui sa ise esinejad või kui sa ise laulad. Jah, see on nüüd üks plaat, mis on osades Euroopa maades juba ilmutanud ja osades tema esmaesitlus veel Eesson ansambel, kraandulava mille liikmena oma aasta aega olen tegutsenud ja ja meil ilmus just nüüd plaat Magdaleena lenn tegelikult prantsuse keeles, mis on nagu siis pühendatud Maarja-Magdaleena-le ja võib-olla kuulame siit selle plaadi näiteks viimase loo ära siis rohkem rääkida. R2 piknikul Marius Peterson, tänase saate külaline. Kui ma seda praegu kuulsin siis ma mõtlesin, et see on raadio kaks ja siis mul tuli meelde selline lugu, et kunagi mul olid sõbrad Martaasia, Andri Luup, vabariigi valvureid. Horvaatias oli selline saade, kus öö läbi istusid mehed stuudios, mängisid muusikat ja siis nad kurtsid ka selle üle, et nad kipuvad öösel magama jääma ja siis me mõtlesime välja sellise rubriigi, härra incognito esitleb ja siis ma sattusin sinna tunniks ajaks sisse, tavaliselt oma plaatidega, mängisime seal siis igasugust asja, näiteks ka midagi sellist ja siis hakkasid taksojuhid sinna helistama, ütlema, et millal ta ära lõpetajate ja lõpuks pandiga neile neile nagu keeld peale härra inkognito. No see, see tundub mõnes mõttes hoopis teine maailm, kuidas sa selle muusika muusikamaailma kuidas sa seod oma iga oma igapäevaoma igapäevaelu ja tegemisega, seda enam, et ansambel asub Belgias. Nojah, Belgias, Belgia, tänapäeval ei ole ju kaugel, et siin on. Lennuühendust on palju, sageli sõidan hommikul välja, olen hommikul juba proovis. Õhtul on kontsert, järgmine hommik tagasi. Ja. Aga, aga kuidas ma seda, see on? Tegelikult mul, kuidas üks plaat Kilgus võiks pärast nagu kuulata, kuidas, kuidas ka nagu selline barokkmuusika võib rokkida või, aga, aga minu jaoks ei peagi nii väga rokkima või et, et see oluline on see oluline on see ütleme, kui muusikalises mõttes siis liikumine, mis selles muusikas on jaa, jaa. No ta sinu sinu jaoks on need ühe ja selle sama asja lihtsalt mingid erinevad, mingid erinevad otsad. Jah, täpselt nii, et ma ei, ei. Nii nagu ma mängin etendust, nii ma laulan kontserti. Loomulikult tehniliselt on, see on see erinev teemaga, aga sisuliselt. Jah, need on ühe asja erinevad tahud. On mingil mingil hetkel üks või teine nagu eelistatud ka, et need tunneks, et oleks vaja tegeleda selle muusikalise poolega, sest et sa kindlasti ehitab või laeb ühtemoodi ja, ja praegu ei ole justkui teatritegemise aeg. Konkureerivad omavahel sinu peale. Ei, nad ei konkureeri, aga niimoodi ma olen küll mõnikord mõelnud, et küll on hea, et mul on võimalus nüüd vahepeal kontsert laulda või küll on hea et mul on vahepeal nüüd võimalus etendus mängida, et sedasi olen küll mõelnud jah. Et, aga ei konkurentsi, et ei ole nagu väga palju aega ka niimoodi mõelda, et mida ma nüüd vajan või tegema peaksin, et tuleb ära teha see, mis on. Mis on vaja ära teha ja ja aeg-ajalt rõõmuda. Mars saad katoliiklane, olen mis, mismoodi sa näed, või, või mismoodi sa vaatad selle, selle üsna ateistliku ja, ja, ja usukauge ja usuleige Eesti peale tekitab see sinus mingeid selliseid mõtteid ka või, või, või tundeid, mida, mida sa nagu vahetevahel, mida sa vahetevahel noh, mis, mis on teravatena sinu sees? Teravatena ütleme, tekib võib-olla siis, kui, kui näed tõepoolest lollust sel teemal mõtteavaldustesse ja siis ma mõtlen küll, et millegipärast ma mõtlesin viimastel päevadel, et katoliku kirikus öeldakse püha ema kirik. Ja ma olen mõelnud, et kui keegi hakkab niimoodi lehes lollusi kirjutama, lihtsalt lollusest ja soovimatu, sest mitte midagi tutvuda asjaga lähemalt, ma ei arva, et keegi peaks hakkama katoliiklaseks selle pärast mitte seda. Aga, aga et siis ma olen mõelnud, et kui öeldakse püha ema kirik, et et kui mina solvaks kellelegi ema näiteks samamoodi lehesed, siis see inimene ilmselt saaks väga haiget ja ja võib-olla, et tuleks ka kohtuprotsess, eks ole. Et minu meelest lollust sel teemal võiks vähem välja lasta paista. Aga samas, kui öelda, et Eesti on ateistlik, siis ma saan aru küll statistiliselt, et annate istlikaga sedasama Belgiaga võrreldes näiteks et mulle tundub, et et Eestis on siiski nagu üldiselt mingisugune Mingisugune lugupidamine, respekt, võib-olla isegi suurem, kui, kui ütleme sellises Lääne-Euroopas pas ilmalikus tunud Lääne-Euroopas kohati või et seal on sellele seal on veel, ütleme, põlvkond ütleme näiteks minu vanemate põlvkond sageli olnud väga tihedalt seotud kirikuga, nende minu põlvkonnakaaslaste seas on võib-olla sellist mässu selle vastu rohkem ja teinekord ta võtab nagu, võtab nagu minu jaoks nagu isegi ebameeldivama tormid või selliseid hirmutavamad vormid või et see, et, et see inimene on kõige mõõt mida ikkagi nagu Lääne-Euroopas praegu hästi palju kohtab. Et see. See aeg-ajalt ma ei oska öelda, et ta nagu kuidagi ta lööb nagu kinni või. Läheb lamedaks see elu niimoodi ja mulle tundub, et Eestis vaatamata kõigele sellele, et siin võib olla deklareeritakse ateismi ja statistiliselt see nii on, et et võib-olla isegi samas, kui kogu see aja lehendus plära kõrvale jätta, et siis siis on nagu isegi võib-olla inimeste seas. Üldiselt ma niimoodi tajun, võib-olla eksin ja see on täiesti mööda, aga et nagu mingi lugupidamine, mingi austus on. On olemas või? Igal juhul oma oma usu pärast tõrjutuna võis surutuna. Sa ennast ei tunne. Ei tunne ja ma pean ütlema, et ei ole ka mitte kunagi tundnud, et, et siin Margalt imestusega kuulan neid jutte sellest, et justkui minu eakaaslased oleks pidanud kirikusse hiilima, et et huvitav, millisesse kirikusse hiilida tuli, et ei mäleta mingit kirikusse hiilimist 80.-te algusesse? Ei mäleta. Marius lõpetuseks, mis tunne see on, kui sa oled teinud töö ära, seisad laval ja ja on aplaus, mis kuidagi ära lõppeda ei taha. Jälle mõtlesin siukene tänutunne või et kui on korda läinud etendus, siis on korda läinud koos saali ka. Ja. Ma küsisin ühe barokkviiuldaja käest, Fabio ongi selline üle Euroopa tuntud barokkviiuldaja klassikaraadio jaoks, tegin tema intervjuu ja küsisin, et mis mis on see, mida tema tahaks kontserdiga saada. Siis ta ütles ühelt poolt sellist asja, et et inimesed kohtuks, et meil ei ole. Meil on tänapäeval nagu kohtumisvõimalust, et rongis inimesed sõidavad, vaatavad aknast välja ja aeg-ajalt on näha sellist pilti, kus vanem inimene ta Brongija tahab hakata suhtlema, aga aga ta ka viisakalt suheldakse heal juhul ja lõpetatakse suhe ja et see kontsert nii nagu teater ilmselt on üks selline koht, kus meil on võimalus veel veel suhelda. Ja muidugi noh, see peaks olema, tõdes eesmärk, et see suhtluse teema on siis see, et mina kui näitleja või mina kui lavastaja olen need inimesed teatrisse kutsunud, nendelt selle aja nii-öelda palunud. Ja nüüd hakkab muidugi määrama selle selle kohtumise kvaliteet ja, ja, ja õnnestumist ka see, et kuivõrd veendunud ma selles olen, milleks mõned inimesed teatrid on kutsunud või kuigivõrd oluline, PM või need mõtted mulle tõesti endale on, aga ma mõtlen tõesti sellest hästi palju, räägitakse sageli, et küll need probleemid meid kõiki puudutavad, aga tegelikult tajud ka juba rääkijas endased tühjene, teda puudutavad, et see on nagu jutuks hea küll. Ma arvan, et ma olen täiesti kindel, et et vähemalt iseenda nimel ma saan rääkida, et see viimane kaks tundi jutuajamisi puudutas küll, kui sa mulle kiiresti annaksid selle rokivaba rokiplaadi, siis me saame sellega kohe minna. No vot ja ilusasti kuldsesse finišisse meie selle tänase kohtumisega lugu on mitmes. Paneme näiteks kasvõi esimese, paneme esimese loo tänase R2 pikniku külaline oli Marss Peterson, suur aitäh sulle selle jutuajamise eest, järgmisel nädalal. Laupäeval uus ärgaksbeklikul saared.