Reisipalavik Momimore nakkusraadioeetris. Tänane reisipalavikusaade läheb mõnes mõttes tus sihtkohta maale, kus turistid niisama lihtsalt ei satu. Aga võib-olla satuvad ka ei tea, sest informatsioon, mis selle riigi kohta tuleb panna tavaliselt hoopis teise alatooniga. Ja meil on külas Ivar Soopan, kes on ajakirjanik ja kes on mitmeid-mitmeid kordi veetnud Iraagis tere. Tere. Loen, sinu väiksest resümee meest, et sa oled käinud nii Iraagis, millest meil täna juttu tuleb, sõja ajal oledki käinud Tais tsunami äärel, Kashmiri ja Indoneesias pärast maavärinat Liibanonis, sõja ajal. Ja kohtades nagu Palestiina ja Iisrael sihuke. Sul on väga ohtlik amet, ajakirjanik, kui kohta mul pigem enam ei ole ohtlik, aga oligi periood, kus töö tõttu tuli käia. Et see saigi alguse 2003. aastal. Kohe pärast Iraagi sõja algust. Ja sisse kestis mõned aastad kolm-neli aastat. Ja tänu tööle siis jah, ma sattusin kriisikolletes või ma ei tea, kuidas neid nimetada. Et kui juhtus õnnetus, siis tuli minna, et seal on selline kriisikollete ajakirjanik. Kas sulle tehti ettepanek, et kuule, et Ivar, et nüüd on selline asi, et me pakume sulle uut tööd, hakkad käima, nendes kohtades, on, mis on maailma kõige ohtlikumad ja natuke mõtlesin, et davai või, või mismoodi see protsess nagu käis, et lihtsalt huvi pärast küsin. Alguses oli jah niimoodi, et pakuti, et kas keegi tahab minna toimetusest Iraaki ja kuna otseselt keegi ei tahtnud, siis ma tegelikult ei olnud sel ajal reporter olin toimetaja ja minu töö ei olnud enam kirjutamine teiste lugude toimetamine, aga kuna neid toimetajaid oli seal palju, siis oli võimalik ka nii, et saadeti keegi ära vahepeal. Ja aga siis algas jah, pärast esimest reisi mis oli siis nii-öelda soovitatud või öeldud, kui tahad minna. Et hiljem ütleme need reisid, ma võtsin ette ise ja, ja ka need teised riigid. Need tulid nii, et otsin reisi välja, kui midagi juhtus, siis tegin ettepaneku peatoimetajale, et kas ma võin minna ja noh, loomulikult oleneb sellest, et kas lehte andma ja siis oma raha eest need reisilt oleks läinud väga kalliks, et reisimine Me ütleme kriisiga Ajal, kui kuskile midagi toimunud, siis on, on ikkagi kallim kui tavalisel ajal. Vähemalt kõik need teised reisid on siis olnud niimoodi, et hinda välja aetud, et sa oled kirjutanud raamatu tappev uudishimu, mis räägibki Iraagi sõjast. Kuidas raamat sul vastu võeti, kui mina olen aru saanud, siis meie kui ütleme nato riik, meie kui USA liitlane, et seal, selles raamatus ma ei ole küll ise seda lugenud, aga ma saan aru, selles raamatus vaadatakse asju hoopis teise pilgu. Raamatul on läinud, väga hästi, juhatanud aasta aega olnud ainult müügil ja, ja võib-olla mõni eksemplar mõnes poes on. Ega selliseid raamatuid ei ole Eestis varem kirjutatud ka, et ta ei ole päris reisiraamatut, stange ühtlasi. See on ka minu artikleid, mis ma kirjutasin Iraagis olles. Aga need on kohendatud ja loomulikult on seal palju uut materjali. Et see raamat ei, ta ei ole tavaline info mõttes, sest et see info, mida rokist on aastate jooksul tulnud, on väga-väga ühekülgne ja On tugev Ühendriikide pitser peal. Et mingil määral on see mõistetav, sest et Maadokupeeriv riik alati tahab kontrollida, mis info nende kohta ja selle maa kohta välja lähen. Ja see oli ka üks põhjus, miks ma ei käinud Iraagis kunagi nii-öelda koalitsioonivägede koosseisus, et ise nimetan neid, neid samasid reisi, mida siin on teised ajakirjanikud teinud natukenegi turismireisideks, sest organiseeritud punktist A punkti B-s liigud ainult sõdurite saatel ja kiiver peas kuulivest seljas. Et sa näed ikkagi sellisel reisil ainult seda, mida sulle tahetakse näidata ja, ja kontrollitakse infot. Aga omapäi käies üksi reisides on alati eelis, et lähen sinna, kus tahan ja üldjuhul ka kirjutan seda, mis tahan ja eks siis inimesed suhtuvad ka sellises ajakirjaniku. Kohalikud inimesed suhtuvad tunduvalt paremini ja nad räägivad rohkem. Nad ei karda, et vale sõna öeldes on kõrval seisvalt sõdurilt karm pilk peale või midagi taolist. Pigem nad ei ütlegi siis, kui, kui kontroll on teha. Aga jah, see üks reisimisele eelis on just see, et saad infot rohkem kätte. Mesis reisipalavik läheb täna Iraaki ja hakkakski otsast pihta, et et kuulajast, siis saaksid teada, mis elu seal tegelikult Iraagis on, et hakkame täiesti otsast peale, et Iraak on suur ajaloos olnud väga mõjuvõimus see riike, mis riik, Iraak on praegu, mis seal praegusel hetkel või sel ajal, kui sa seal olid, mis seal toimub? Kohe pärast ameeriklaste sissetungi 2003. aasta kevadel muutus riik üheks suureks varem, eks seal nagu infrastruktuur hävitada, olete ju täiesti põgenikud juurde läksid Jordaaniasse, natukene Iraani, Türki Süüriasse kohalike inimeste jaoks muutus, elu on, on väga palju, nii et kui siin on nagu räägitud ja arvatud kogu aeg, et Saddam Husseini ajal diktatuuri ajal oli elu väga paha, siis et noh, nii hull see asi ka ei olnud. Et olid jah, vabadused olid kärbitud ja inimeste õigus rääkida ja, ja reisida. Aga meie ise mäletame ka nõukogude ajast, et ega see ei tähenda, et et kui on diktatuur, et siis on elu võimatu, et inimesed elasid väga hästi noh, selles mõttes hästi, et neil oli kõik eluks vajalik olemas olemas kõige lihtsamad vajadused, et näiteks elekter, mida praegu ei ole noh tähendab, praegu on, aga see on ikkagi mõned tunnid päevas, ainult mis on nagu veider riigi puhul, kus on maailma suuremad naftavarudest. Et kuna elektri tootmine käib kõik nafta pealt sisse on see nagu imelik on, jah. Aga räägiks niimoodi, ütleme pildilt ütleme milline Iraak on, et on pindalalt vist päris suur riik. Ta on jah, ma nüüd peast ei mäleta, aga ka väga suurriike rahva arvamust umbes 25 miljoni hunti. Me teame, et seal on kõik linnad nagu sellised tüüpilised araabia linnad. Kas seal on sihukest ka ütleme arhitektuuriliselt sellist modernset linnapilti, kas seal on mäed, kas seal on sellist asja nagu metsad või on seal kõrbed ja mäed nagu minu, minu pilt on see, et Iraagis ainult kõrbed, tolmused, linnad. Et milline see pilt on Iraagist, kui seal ringi käia? Üsna õige pilt, aga noh, loomulikult metsa seal praktiliselt ei ole. Et on jõgede ääres siis Eufrati Tigrise ümbruses on panni metsad, mis on niisutatud aadel ja need on üldjuhul sinna istutatud palli mett, siis on olnud niimoodi joonlauaga järgi näha, et, et nad on sinna sisse pandud ja neid pidevalt siis pumbad lükkavad vett peale jõgedest. Aga muidu loomulikult Jason kõrb, siin kivine kõrb. Ja noh, kohati on ka selliseid kiviklibu ja, ja muidugi väga tolmune, et kui tuleb liivatorm, et siis ka läheb kõikjalt seal onlari mägesid on ka Iraagi aladel põhiline selline pinnal Vorman väiksed kõrgendikud, laugjad vahelduvad siis tasase liivase kõrbega kiviklibu kõrbeda. Ja põhjas Türgi piiri lähistel on siis ka mägesid. Aga noh, see ala on ikkagi üsna väike võrreldes kogu Iraagiga. Ja linnad, jah, ongi tolmused. Madalad Bagdadis suurima linnana modernsed ehitised on meie mõistes, nad ei ole modernsed. Nüüd juba hakkab tulema ka sellist tüüpilist klaasehitis sinna ja mis on ta araabia riikidest? Teistes riikides, on, on väga levinud, on siin üsna kole klaasklaasarhitektuur. Et õnneks seda seal veel ei ole, äkin ainult neile, et see periood vahele ja et äkki nii palju ei tule ka. Bagdad on jah, napakad on haaramatult suur linn, ta on koos eeslinnadega, noh, ilmselt siin on 10 miljonit. Ta ilmselt praegu nii palju ei ole enam, palju rahvast on seal viimase viie aasta jooksul välja rännanud. Aga võib-olla siin on seitse miljonit, kõrghooned on kesklinnas olemas jah, aga need on peamiselt siis hotellid. Ja näiteks ratton ja pärast ainult kaks põhihotelli, mis on kesklinnas seisab 20 piiri peal 14 15 kursust. Aga üldine arhitektuur on linnades paarikorruselised, majad ja kõrbekarva ütleme suhteliselt ikkagi kolearhitektuur meie mõistes, et et noh, väga lihtne inimesed on lihtsalt oma kätega mõtlemata, mis sellest välja tuleb kattuks ühte seina valama, siis keegi väga hästi ei tea, millal see sein, kus ta piiri saab ja, ja, ja, ja järgmine päev tuleb uus töömees, valab selle järgmise osa hoopis teistmoodi. Eks ta nii vaikselt kujuneb selline. Aga jah, riik on väga hõredalt asustatud ja kui sõita, siis näiteks Jordaaniast Iraaki Bagdadi tee ääres suurt asustust praktiliselt ei näe. Pedrueeninud mõned palestiinlaste põgenikelaagrid, mõned üksikud bensiinijaamad, puhas väli, seal suurt midagi ei ole. Et metsapeatusest on väga raske teha, Bagdad, pealinn, on sul mingeid teisi tähtsamaid, linnasid ka, et või ongi seal niimoodi, et Bagdad, ülejäänud ongi nomaadid, kõrb ja külakeses hurtsikud, noh ikka on teisi Lynni ka, aga aga võib-olla justkui sõita tikriti poole põhja poole, siis kus on siis endine Saddam Husseini kodukant? See oli pisikene külakene enne, aga pärast Saddam Husseini võimuletulekut muutus ta võttis linna mõõtmed siis sealt vahepeal jääb tee peale koht nimega Samarra, mis on ajalooliselt väga tähtis koht, seal on suurepärane, põhimõtteliselt enam teda ei ole. Aga veel 2004. aasta alguses oli siis kuldne mošee, mis paistab kilomeetrite kaugusele, kuldsete mina rättidega kullast. Aga see lasti õhku ja nende oma ehk siis väidetavalt siis al-Quaeda tegelaste poolt, aga ma selles nii väga kindel on seal tavaline asi, et alati öeldakse al-Qaeda. Aga seal on omavahelisi suhteid seal šiiitide ja sunniitide vahel on sellised. Tihtipeale lõpevad omavahelise võitlusega, et nad ei ei pruugi olla seotud Al-Qaeda tegutsemisega. Aga linnad on nagu linnal ikka, samat moodi näevad välja nagu enam-vähem nagu Bagdadi ja madalad majad ja rahvas, elab nad sajandeid tagasi oma eluga, et eluviisilt ja mis samas tore. Reisipalavik siis täna Iraagis ja meil on külas Ivar Soopan, kes on Iraagis mitmeid kordi käinud, räägiks natukene nendest inimestest ka, kes sellele noh, ütleme niimoodi jutu järgi, just, mitte kõige kaunimal maal ütleme, et mitte kõige suurem turismimagneti maal elavad, et mis inimesed seal elavad, kas seal elavad iraaklased, ma tean, et seal elavad kurdid, kes on hoopis teine rahvus, on seal mingid etnilised grupid hõimud kes on sunniidid, kes on šiiidid, kes seal elavad ja kurdid elavad Türgi piires. Et, et see on ikkagi suhteliselt väike grupp inimesi kogu Iraagi rahvast arvestades neil ei ole omavalitsust, kus helistab, nad ikkagi on Iraagi riigi koosseisus. Aga, ja nad on jah, pisut eraldunud nõuavad oma riikiga Türgilt, territoriaalsed nõudmised on Türgile, siis nad käivad seal, türgi pole veel hooaeg-ajalt ikka une terroriakti tegema, et sellest ka see viimane Türgi sisse Iraagi aladel, et seda koordida pinna peal pisut nende positsioone tagasi lüüa. Ka kurdid on jah, üsna Vähetähtis selles suhtes eetiline grupp, rahvusgrupp, aga sunniidid, šiidid, loomulikult on seal kristlasi, keda tänapäeval enam väga palju alles ei ole. Näiteks Bagdadis on üks väikelinnaosa, kus nad elavad. Nad on muidugi äärmiselt hinnatud. Kohalike moslemite kristlasteks peetakse väga lugu Iraagis, kristlased ei ole kunagi nüüd viimasel ajal ennast nagu vahele toppinud sunnide, šiiitide vahelistesse, sõdadesse või suhetesse. Siis neist peetakse lugu, kuna nad on väga kultuursed, nad on natukene võib-olla isegi haritumad kui moslemid. Neil on väga head käsit oskused näiteks bagdadi kristlaste linnaosas, praktiliselt seal ongi ainult autoremonditöökojad, kui moslemid nagu auto katkist, ta sõidab sinna töökotta sinna linnas. Need panevad sulle veel pampers tikri peale džiisus, seis ja nii ei ole, et nad on väga tagasihoidlikud ja nad ei sunni, räägi, ei sunni peale uskunud, nad ei ütle, et ma olen kristlane. Aga sa näed selle ära. Kristlane täna natuke teistmoodi soengija. Indias tunneb kristlasena ära niimoodi, et meil on välismaa nimed, kõik on Kevinit ja maikaleid, et kuidas seal on, on ka jah, saania nimesid, sest et kristlased väga paljud vanemad mehed on käinud välismaal ülikoolides. Et veel enne Saddam Hussein võimuletulekut Inglismaal ja Prantsusmaal õpiti hariduse, tuldi koju tagasi, aga noh, sisse diktatuur katkestas selle traditsiooni ära. Et näiteks ka need väga paljud Iraagi praeguselt riigilt rikkus võimumehed on samat moodi. Mehed, kes on õppinud enne Saddam Husseini Inglismaal või, või kuskil mujal Ameerikas ja neil on tšauhh senised Johnid nimedeks. Tavaline Iraaklane on siis tegelikult araablane, täna, araablane noh, ütleme nii, et ega ta ei erine küll keskmisest Araabiast mitte kuidagi, et minu meelest välimuse poolest, et Süüria seda loomulikult hoopis teine pärsi rahvas natukene ka välimuse omapäraks. Aga iraaklased on tavalist roomlased, need Iraanis on pärslased, Iraagis on araablased ja nii-öelda mis vahe on siis sunniitidele šiiitide, mõlemad on muslimid ja nende moslemi Kaczeri lahku kellel on omavahel ka mingid jamad. Mul on väga kindel ei ole väga heade teadmistega sunniitide ja šiiitide täpsustet religioossetest erinevustest. Aga šiitidele on tunduvalt nagu sisemine kontroll usu üle, no on läinud nagu väljapoole või ütleme nii, et nad on väga sõltuvad oma liidritest. Nad hoiavad kinni igast nende õpetus, sõnast sunniidid on, on pigem oma usutunnistused natukene vabamad ja, ja nad on ka selle võrra pisut läänemeelsemad, et nad ei võta kõik üks ühele nendega lihtsam läbi saada ka muul maailmal. Shiidid on toiteks. Hizbollah terroriorganisatsiooni mõjuvõim ilus tänu sellele väga tugev, et, et nad on šiidid, nad alluvad liidrile. Nad on väga põhimõttekindlad, nad hoiavad koraani sõnas kõvasti kinni ja nad ei ole nõus selle üle arutama, et kas see on nii või see ei ole nii. Kui imaam ütleb, et see niisiis asjad on nii, ei ole mingisugust vaidlust ja, ja tänu sellele hoiavad džiidi liidrid väga kõvasti nagu rahvas oma käpa all ja, ja see võimaldab neil oma ideid ellu viia palju paremini, kui näiteks sunniidid seda suudaksid või suudavad. Reisipalavik täna siis Iraagis koos Ivar Soopan iga, kes on mitu korda olnud, räägiks natukene lähemalt ühest Iraagi inimesest, milline ta iseloomult on sulle kui ajakirjanikule kindlasti oli palju aega ja võimalusi istuda, mitte nii, et Ameerika sõdur hoiab püssitoru, mees, et inimene kontrollib, mida ta ütleb, vaid lihtsalt istuda inimestega maas ja rääkida, milline tema iseloom, mis tema maailma asjadest arvab, mis ta sellest sõjast arvab ja oma maast alustaks, kõige iseloom mustusega. Iraaklased on väga-väga sõbralikud nagu üldiselt araabia ja pärsia ja üldse lõunamaa rahvad ja, ja ka ju Aasias on inimesed, aga soojadel maadel olevad inimesed on väga sõbralikud. Iratlane on väga perekeskne nagu jälle araablased, moslemid ja ei pruugi olla moslem, aga lihtsalt araablased. Mina elasin Iraagis peres ehk siis perest, kus oli kolm väikest tütart. Siis ma nägin elu hästi palju ja kõik tehakse koos. Palju on väljas söömas käimist, nende iseloom on selline, just et nad tahavad pidutseda. Oo see võib tunduda veider, aga noh, see ongi see, mis on maailma meedia jätnud Iraagist üldse Lähis-Ida riikidest on, et, et nad on natukene kurjad, nad ei salli lääne inimesi ja, ja seoses sellega ka nad istuvad kodus ja palvetavad enamus ajast ja see ka veel, et et naine teeb kõik tööd ära ja mees istub sõpradega koos ja teeb vesipiipu. Igaüks niisugune stereotüüp, absoluutselt ei vasta tõele. Et kõike teevad, koos, teevad kõik koos nad on väga vabameelsed inimesed. Loomulikult kui sa ei ole päris šiit tõsiusklik, siis tõesti naised katavad oma näo ja keha noh, enamik inimesi on ikkagi vabameelsed ja tänavapilt on täis. Ja, ja igasugust luud poekraami, naised on värvitud. Noh, nagu ikka lõunamaa rahvastel juhtub, Nad kipuvad liiale minema. Meikopiga kõrvarõngad, kontsakingad, naistel see on selline vaatemänge, selline tsirkus, mis seal tänavatel käib. Ega mehed vähem elavad, ei ole, et kuldketi jääb ikkagi olema käejämedune ja ja kui sigar suus, siis võimalikult suur. Et nad on sellised, jah. Noh, eriti praegu pärast Saddami kadumist. Noh, see vabadus oli neil nii äkitsi, tulijat, nad ei suutnud selle õnnega kohe alguses hakkama saada, et siis nad loomulikult igal majal on, on üks või kaks satelliitvastuvõtjad taldrikut, et kohe näha kõiki kanaleid, mis maailmas näidatakse, mitte ainult araabia kanaleid. Et sa iseloom ongi neil selline, et nad tahavad olla vabad noh, ka oma mõtlemise tabada ja neile meeldib väga muusikat kuulata, tantsida, kodus tantsitakse tihtipeale. Noh, reedel on juba vaba päev, kui meil hakkab laupäevast nädalavahetus, neil hakkab reedest telerist pannakse muusikakanali peale käib tants ja trall juba kodus, et, et see võib olla eestlase jaoks ei ole võib-olla kõige harjunu vaatepilt, kui lihtsalt kodus inimesed tantsivad need viia ja, või siis araabia mõni muusikakanal. Siis kohe läheb tantsuks lahti, isa plaksutab, tütred hakkavad tantsima, et, et see on väga lõbus ja, ja nendega koos on just see iseloom ongi kui see nii vabasid, nendega koos ka väga, väga lihtne suhelda nendega läbi käia. Bagdadis noh, see on ka võib-olla eksiarvamus, mis on süvenenud nende aastate jooksul. Et bakter on väga suletud ja ainult sõjaväelased ja mõned üksikud inimesed liiguvad. Et jah, välismaale siis jälle ei näe. Aga kohalikud inimesed on tänavatele, elu käib edasi ka siis sõda ei bana elu seisma ja õhtuti on kesklinn paksult rahvast täis tänavarestoranidele avatud on valgustatud erinevate lampidega, millega sahhib, möllab pitsarestoranid, turud poolejani lahti, igav ei hakka, igal pool saab süüa, igal pool antakse juua, vahest antakse ka tasuta, kui ilusti küsid, et inimesed on väga sõbralikud. Elu käib täiesti normaalset rada pidi, et selles mõttes ei ole seisud aetud inimeste ellusuhtumisse mingit jälge, seal peaks olema ka palju vaeseid inimesi. Loogiliselt on ikka väga palju vaeseid. Nende vaesus on teistsugune, selles mõttes teistsugune vaesuse, vaesusega, aga nad oskavad oma vaesusega paremini hakkama saada, kuna nad elavad peredes. Pered elavad koos, pered on väga suured, siis nad aitavad 11, suguvõsad on suured ja Iraaklastel on väga palju sugulasi välismaal. Ameerikas, Rootsis, Taanis, Põhjamaades on väga palju ja loomulikult Saksamaal ja et neil ei ole sellist muretust tuleviku pärast, et nad muidugi tahaksid, et neil oleks paremini. Aga kui neil on vähe raha või vähe tööd või, või siis ei ole üldse tööd, siis kuidagi ikka hakkama saab, sest pere aitab kõike, tehakse ühiselt, keelelgi peres on tööd, siis ta aitab teisi pereliikmeid ja, ja ei ole nii, et et inimene on tänaval ja, ja jääbki tänavale, sellist tänava inimesel, kui meil on nii oma sotsiaalne, ei ole, et need praktiliselt ikkagi muudab sisse jäänud araabia kultuuris on ikkagi vaeste inimeste aidatakse ja kerjamine ongi seepärast seal ka aktsepteeritud ja see on normaalne. Kirjamist ei pruugi võtta alati, kui, kui, kui ebameeldivat tegevust, et kui inimene on hädas ja läheb kerjama, siis on tal ikka väga häda ja teda tuleb aidata. Ja raha andmine on ja ma sain aru, et nad on hästi vastuvõtlikud lääne kultuurile ja kõigile sellele, et mis nad üldse arvavad, on neil mingites spetsiaalset põhimõtted või, või mingisugused näiteks, et meil oli siin paar kuud tagasi saade Iisraelist juutidest, kellel on noh, teised on pahad juudid, on see väljavalitud rahvas, et kas neil on ka see ameeriklane sõdurisinelis ameeriklane halb ja niisama ütleme siis valge inimene, kes nagu sina, et see on hea või on, on neil mingid sihuksed Väljakujunenud stereotüübid endale, Iraanlastega on pigem nii, et Iraani-Iraagi sõda siis neil oma jälje muidugi, et nad suhtuvad Iraanlastesse selles suhtes natukene halvemini, kui, kui võiks suhtuda, et vanad noh, päris ajaloos kaugele tagasi minna, siis, siis nende omavahelised suhted ei olnud üldse nii hullud. Et inimese tasandil need riikide puhul võisid olla, aga see ei kandunud edasi inimestele. Et jahiIraanastesse noh, suhtub natuke eelarvamustega, kuna Iraan on ka tunduvalt arenenum riik kui, kui Iraak, et need neist neisse vaadatakse võib-olla ka natukene kui uhkesse rahvasse või tihtipeale Neil on samamoodi, et samasuguse Läti Eesti paralleeli võiks, natuke võiks küll valgetesse inimestesse suhtuv iraanlane äärmiselt hästi, see on hea, et neist ei ole juurdunud, see arvamused, kõik läänest tulev on halb, poliitiliselt ka halb nendega poliitik igast rääkida, siis nad saavad aru, et sa ei ole George Bush ja et teil on konkreetne vihan Bushi vastu. Et Bushi isiku jah, ja kui Ameerika sõduri vastu ka isikustatud viha. Et sõdur on, kus selles mõttes ongi hüüdnimi, öeldakse talle ka, päris päris nii ei ole. Aga inimeste vastase viha pole läinud, jah, nad saavad väga hästi aru, et sina oled küll valge ja, ja noh, näiteks Eesti puhul, et Eestist ja inimesed küsisid, kas teie väed on ka jah, kehitati õlgult, okei, mis seal ikka, et noh, aga sa ei ole ameeriklane, noh selles mõttes, et sul ei ole püssi käes ja kiivrid peas sai, tapame inimesed. Nad ei ole selles mõttes rumalad, et aru, et maailm ei ole nii must ja valge nagu ameeriklased ise on seda maailmale näidanud, et ameeriklane hea moslem, paha. Päris üllatav selles mõttes, et mul oligi kindel arusaamine, et iraaklased on see, et kui sa oled valge inimene siis sa oled tuled siia riiki neid tapma, et nad ikkagi ei ole elanud mingisuguseks infosulus, nad on enda jaoks teadvustanud, et iga valge mees ei ole, et kuidas see võimalik on või kas see on lihtsalt nendes endis kinni või on tõesti meil ütleme siis niisugune kohalik infokanal, mis räägibki, et ja et Ameerika NATO sõdur on halb, kõik ei ole või millest see, kuidas sa tulnud välja on? Ma ei kujuta ette, kuidas Saddami ajal see info nendeni üldse, kuidas ja kas üldse mingit infot jõudis, noh loomulikult ega eriti palju ei jõudnudki. Aga eks just sadam ise ka toonitas alati, et halb on on Bushide suguvõsa nende kõigepealt vanem ja nüüd noorem. Ega see Lääne kultuuri vastandamine araabia moslemikultuurile ei olnud noh, nii tähtis, et nad pigem ikkagi riigivastasus ameerikavastasust just nimelt. Ja nüüd osa inimesi saab väga hästi aru, et ja see on enamik inimesi, et ega läks ju midagi ka paremaks pärast sõja algust just nimelt nagu vabaduste mõttes inimese vabaduste mõttes, aga sellega nad küll ei nõustu, et sellist Ameerika oleks midagi nende jaoks teinud tavalise inimese tasandile. Et kõik need kodanikuõigused võivad seal olla. Sa võid saada käia valimas, kui sul ei ole vett, elektrit sa teed, on korrast ära, bensiini saab 20 liitrit korraga nädalas. Järjekorrad on kahe kolme kilomeetri pikkused tanklates katuseni elada, et algusest on möödas kuus aastat ja mitte midagi pole paremaks läinud ainult halvemaks, et siis adme neist inimestest ka aru, et nende suhtumine ameeriklastest, see ei ole hea. Ja ega ta niimoodi paremaks ei lähe. Ega see nafta ei lähe Iraagist otsa saanud, aga millegipärast Landena iraaklase jaoks niivõrd vähe, et eks ta ju kuskile kaob, ei jää sinnamaale. Ta kipub minema kas riigist välja. Siis hoiab sedasama sõjamasinad seal püsti, et kogused, mis, mis lähevad nende samade kümnete tuhandete tankerikopterite ja lennukite ülalpidamiseks ja töös hoidmiseks on ikka väga suur. Et kui see kõik tavalise inimese tarbeks, siis oleks nende elu kindlasti parem. Reisipalavik reisib täna ringi Iraagis tavapärasest natukene erilises riigis, et on juhtunud meil siin paar riiki, kus tavaliselt turist nii tihti ei satu, oli meil siin natuke aega tagasi ka näiteks Antarktika ja nüüd siis Iraak. Meil on külas Ivar Soopan, kes on raamatut tappev uudishimu autor. Ja see raamat räägib põhimõtteliselt Iraagi sõjast. Ta räägib Iraagi sõjast ikkagi inimestest, et tegelikult räägib sellest, kuidas ajakirjanik sõjas töötada. Võib-olla kõige õigemini okei miks seda raamatu pealkiri on tappev uudishimu võib-olla sellepärast, et seda on ka raamatus korduvalt kirjeldatud, et uudishimu võib võib tappa, et kui lähed kohale liiga palju nuhkima siit-sealt ja, ja oled ettevaatamatu, siis võib minna halvasti. Oleks hästi, räägibki nüüd Iraagi sõjast sõjast siis, mitte Iraagi Iraani sõjast mitte kui Iraak siis minu andmete kohaselt või niipalju kui tungis sisse kuvati. Kui ma olen valel teel, võid rääkida, kuidas päriselt oli, aga räägiks sellest sõjast ja Iraagist. Miks see algas? Kuidas sealhulgas ja milline see sõda oli, sina olid seal Iraagis, kui sõda hakkas ja käis. Ma jõudsin aaki küll natukene pärast sõja algust, aga sõda algas väga lihtsalt, et üks mees valges majas leidis, et kogu hädades on süüdi Saddam Hussein. Õigemini siis Iraak on andnud vaba voliriigis tegutseda Al-Qaeda terroriorganisatsioonile al-Qaeda ja kus siis lähtuvad rünnakud Ameerika vastundanud ka kõikjale üle maailma, tegelikult ka saatkondade vastu ja peamiselt mõeldi küll New Yorki, aga teine oli siis loomulikult demokraatia viimine diktatuuri kukutamine, põhjendus. Noh, loomulikult Iraagis ei olnud mingisuguseid Al-Qaeda rakukesed, sest et see oli enne teada, et ei olnud, aga noh, rahvas usub seda, mida korduvalt öeldakse ja ja ameeriklastel oli vaja ettekäänet, et, et pärast üheteistkümnendat septembrit kedagi midagi rünnata ja anda rahvale kohalikule rahvale siis ameeriklastele nagu selge näide, et me teeme midagi teie heaks, et, et see enam ei korduks. Ja noh, kui ameeriklased on püüdnud püüdsiid Saddam Husseini maha võtta aastakümneid noh, ütleme päris aastakümneid ei saa öelda, et vähem, aga ikkagi pikalt ja kuna see seestpoolt ei õnnestunud toideti kurdide vabadusvõitlust nii-öelda partisanisõda on et see ei viinud sihile, siis mis on ka põhjus, miks kaudne põhjus, miks Saddam Hussein tegi ka suure rünnaku kurdide alale, tappes sadu tuhandeid inimesi, et nad, ameeriklased jätsid selles suhtes ikkagi kurdide üksindajat nende ameeriklaste toetusele kas ära ja et natuke nagu selle vastutasuks, et kurdid tahtsid kukutada võimult rünnak kurdide aladele, mis lõppes nende jaoks väga kurvalt ja see on üks suuremaid massimõrvasid, on Saddam Husseinile ja tema valitsusele ette heidetud skeemi rünnak. Vist kasutades sinepigaasi ja mingisugused olen pilte näinud ja Iraagis on vastuvõtja, keset, kelle juures ma elasin, oli rahvuselt kurd. Et see nüüd kindel asi, mille pärast Iraagi rahvas Saddami tõesti vihkas. Aga neil on ka see, et nad ütlesid seda, et aga selle põhjustas selle viha, põhjustas see ja teine Aga, aga ma, ta küsiks ikkagi juurde, kurtkele sina elasid, see sai asjast aru niimoodi, nagu sa praegu rääkisid. Saadamushen, see genotsiid on vale, aga see samas oli ka viha nagu George Bushi peale, et tema nagu põhjustas selle jah, umbes nii see vastuvõtt oli endine armeeohvitser. Ja ta ei olnud sugugi mitte Saddami kummardaja ega pooldaja, aga noh, ega ma täpselt ei teagi, kes ta oli, aga müstiline mees oli. Aga rääkides veel sõja algusest, ameeriklased alustasid selles mõttes nagu kaugsõda, et mis oli eriti jõhker tsiviilelanike suhtes, ehk siis täppisrünnakud peamiselt küll valitsushoonete pihta ja infrastruktuurikeskuste pihta kõik treeningkeskused ja muud sõjaväe objektid loomulikult lasti kiirelt lennuki pommidelt lennukikandjate laevadelt rakettidega kiiresti maatasa, aga tsiviilelanike sai selle juures nagu ikkagi väga palju surmatut. Ja loomulikult kõige suuremad tapatalgud algasid pärast sõja, noh, mõne mõneaegsed, Käiku, kui tekkis esimest korda pakis üldse vastupanu liikumine selles suhtes ta arvatakse, et al-Qaeda on korraldanud, eks, kõikne teeäärsed pommid ja, ja isevalmistatud lõhkekehad. Et sellist sõjapidamismoodust ei olnud Iraak kunagi näinud, et enesetaputerrorism oli täiesti olematu. Iraagis ei eksisteerinud. Et selle tõi sinna sõda ja see tuli ka ikkagi üle piiri, et, et need, kes ennast seal tapsid ja võttes kaasa hästi palju tsiviilelanikke. Need vähemalt iraaklased ise ütlevad, need ei ole, iraaklased, on kõiki saabunud kas Süüriast või Iraanist või või igatahes mujalt. Jordaaniast, mis nende eesmärk oli, siis, kui nad tulid, laseb ennast õhku ja võttis kaasa tsiviilelanikke? Tuli rünnak tsiviilelanike vastu, et see on Ameerika sõdurite vastu, noh, algselt oli ikkagi Ameerika sõdurite vastavad, aga kui tänavate peal on kaks patrullautot korraga ja selle lähistel lastakse ja see on, kes linnase lähistel lastakse laseb ennast keegi õhku või on teeäärne pomm plahvatab, siis siis ikka surma saavad need, kes on selle ümber, mitte need, kes istuvad kiivrpias soomustatud masinad, eks need saavad ka vigastada, võivad surma, saadad siiski tsiviilelanikke, on kõige suuremas ohus. Arvud on alati niimoodi, et noh, kolm sõdurit hukkus ja 70 ümbritsevad inimesed ka. Et hukkunud arvu vaadata, siis on see need numbrid ikka kohutavad. Noh, keegi ei teadnud, panime tsiviilhankel surnud, sest neid ei loeta. Hiljem noh, loomulikult on muutunud see sõjapidamine teistsuguseks ehk siis Ameerika sõdurite tapnud koalitsioonivägede sõdurite tapmine on jah, nende terroristide eesmärk omaette, aga enam ei ole see niivõrd tähtis, nad on siis poliitiline sõda, et, et mingisugused jõud tahavad, et kahe usugruppi ehk siis sunniitide ja šiiitide vahel oleks konflikt kuna valitseda muutunud sunniitlikuks Iraagis, šiiidid soovivad, et see nii ei oleks, et tekitada konflikti kahe usugrupi vahel, siis shiidid tapavad sunne sunniite ja, ja noh, siin ei ole enam tähtis, kas see sõdur oli seal vahel ei olnud, et näed see terrorist mošee juurde osakonnast õhku ja asi lahe nende jaoks, et nad on sellega eesmärgi saavutanud. Selles mõttes on see sõda, muutub aga, ja nüüd on, on üldse suhteliselt rahukaks läinud, et Ameerika sõdurid patrullivad täna Nendele tunduvalt vähem kui kui varem. Iraagi sõjavägi on ju üsna juba olemas, et nad, võib-olla väljaõpet ei ole nad kõige paremad, aga füüsiliselt olemas ja, ja nemad on tänavatel palju rohkem kui ameeriklased või teised koalitsioonivägede liikmed on ka lõhkekehade plahvatusi tänavatel tunduvalt vähenenud. Mis on hea, see tähendab tsiviilelanikele tulnud rahulikumat elu. Reisipalavik maaimarännakust raadioeetris. Reisipalavik täna Iraagis Meil on külas Ivar Soopan raamatu tappev uudishimu autor ja ajakirjanike, räägi, milline sinu tööpäev Iraagis seal sõjakoldes välja nägi? Nägi välja üsna, ütleme, tavalise tööpäevana tegelikult, kui unustada see, et, et tegemist on nii-öelda välitööga. Et hommikul kella seitse paiku tõusin kalašnikov kaisus kalašnikovi voodi kõrval seina ääres seal olles kasutama ei pidanud, kordasin ma küsin korraks, et sa enne mainisid jah, et ta sulle anti kalašnikov. Et sa kaitseks ennast inimröövide eest, et kui keegi teada saab, et Lääne ajakirjanik on seal, kuidas ennast varjasid, inimesed ju näevad, et näed, see on ju valge, ajakirjanikelt ju sõna levib, et näe, seal elab. Ei varjanud kuidagi. Ma elasin sellises linnaosas, mis on suhteliselt kaitstud selles suhtes kaitstud, et et seal oli noh, nii-öelda naabrivalve. Et tegemist oli Saddam Husseini aegsete endiste ohvitseride suhteliselt eliitrajooniga, ei olnud kuidagi sõdurite poolt kaitstud, oli täiesti avatud linn, igaüks, kes sinna sisse sõita. Aga seal juba naljalt niimoodi ei olnud, et kui tuli täiesti võõras auto, siis ta võis igal pool seal vabalt liikuda ja et üldiselt kohe helistati, et üks naaber helistas teisele ja salaon üsna suur. Mina arvan, et, et mul ei olnud seal küll mingisugust sellist ohtu, et kui üks juhus oli, kus ma arvasin, võidi tulla sellepärast sinna kohale, aga nuhkima öisel ajal, kas, kas on see koht, kus Lääne inimene, aga see oli ka ainult seekord selles rajoonis. Aga et tööpäev siis ärkasid hommikul kell seitse ülesse jah, minu vastuvõtja või noh, majandusele Messis Mohammed tegi mulle tavaliselt omleti mitte tema naine. Naine magas veel. Koos lastega siis jõin kanget türgi kohvi, käisin dushi all, istusime autosse, milleks? Prints Rover? Mis oli Saddam Husseini poja oma? Oli juba küll päevinäinud, aga kuuliaukudega ei olnud kuuliaukudega siis riike suhteliselt korralik auto. Ega selliseid autosid palju Iraagis ei olnud, et olid ikka sellised äärmiselt päevinäinud autod, džiibid, kuigi jah, juba sel ajal hakkasid jõudma Süüriast ja Jordaaniast, inimesed hakkasid tooma Mercedesed ja BMW sid sest kuskile ju see raha läks, mis Iraagi pankadest rööviti vahetult enne ameeriklaste kohale jõudmist? Pankades olid seintesse suured, Paulisentraalitega oli lihtsalt auk sisse lasta teha ja raha oli kadunud. Et ilmselt inimestel oli juba raha tekkinud, seal ilmselt oli see tekkinud inimestest või mingitest muudest asjadest, aga oli ka juba näha väga luksuslikke autosid, aga selle liikusime linnas ringi ja autor oli üks hea omadus talle peegelklaasid, mida tegelikult ei tohtinud olla. Et sellega oli meil tihtipeale probleeme koalitsioonivägede sõdurit, siis tavaliselt lõidan klaasid siis katki, kui, kui olid peegelklaasid, siis pidid olema gaasid alla keeratud, siis. Aga noh, eks neid võib aru saada, et seal ei näinud lihtsalt siis autos toimunud, et kui. Aga meil õnnestus sellest pääseda, et meil toas sisse pekstud ja eks selle võrra oli mul ka tänu e-klaasidele oli mul ka kohalike seast liikluses olles parem, et mind ei nähtud ka seal on suured ummikud bakteris, siis sa võid olla tunde ühe koha peal. Noh, võib-olla liigud seal paarsada meetrit iialgi su kõrval autos on ülejärgmises autosse ja kui nad näevad, et sa oled see mees, siis sinuga jõutakse seal teha kõike, mis ei ole kuskile põgenenud, sest sa oled lihtsalt kinni kiilutud neid hetki, võib-olla, kui keegi sind ründab, et aga noh, kuna keegi kunagi rünnanud, siis noh, see oligi lihtsalt hirm mille, mille vastu oligi siis rohi, olid need peeglid klaasid ja siis mina valisin objektid, millest kirjutada või, või kuhu sõita, kas sõita bakterist välja või, või esimesel reisi ajal eriti oli just see, et me näidanud seda, mida, mis konkreetsele hetkel toimub, ehk siis me jooksudega pommiplahvatuse järel kohale vaid, sest noh, neid kohti oli niivõrd palju, et kogu aeg plahvatas kuskilt. Aga näitasime seda, et, et kes traaklane ja kuidas Iraagi inimesed elavad, et käisime palju maal. Rääkisime kohalike inimestega, kuidas kohalikud vaesed võtsid üle Saddam Husseini ja tema sugulaste paleesid ja suvilaid, kuidas nad sinna sisse kolisid ja noh, sellist tavainimese tasemel lugusid. Ega sellest ei teadnud keegi mitte midagi. Lääne pressi rääkinud sellest ja minul ikka nende jaoks oli Kerdapeti et sellest jõudis hästi palju infot inimesteni, aga inimeste elust ei kirjutanud keegi. Ja kuna me tahtsime seda muuta, siis oligi see peamine ülesanne. Ja päeva jooksul käisin ma tavaliselt paaril korral siis internetikohvikus, kus oli küll internet, väga aeglane, aga niiskaid olemas, mõtlesin, et saata päeva jooksul tehtud pilte Eestisse tavaliselt peaaegu iga päev, siis oodati vähemalt ühte lugu ja pilte. Ja vahepeal olime kodus, käisid söömas, kui käisime külas söömas, minul üks tuttav, üks väga rikas endise kunagise valitsuse, tähendab tsunamieelse valitsuse ministri tütar, kes siis elas tohutus palees palee istuvat ruutmeetrit või midagi taolist. Eraldi linnaosa kuulus tema isale kunagi ja siis käisin vahest temal külas. Ja siis käisin kodus, kirjutas samas. Siis valisin uue objektini, sõitsime kohale ja noh, kui oli läheduses mingi suur plahvatus, siis käisime ka seal kohanud. Ja õhtul tavaliselt niimoodi kaheksa-üheksasada ikka jõudsime koju, et bakter on siia linn, et seal kulub väga palju veel liikumiseks aega, noh sellepärast, et on ummikud ja linn on tohutult suur. Lastel on komme üldse, eurooplastel on komme õhtul hilja süüa. Tavaliselt kella 10 paiku hakkas alles õhtusööke, mis koosnes loomulikult tohutu rasvases tosinast väga heast rasvadest, et võtsin ikka üks viis-kuus kilo viimasele ise. Võib-olla nii palju ei võtnud, aga sinnakanti, et ja nii oli see iga päevaga, seal seal töö võib-olla tegi raskeks see, et seal on väga palav, teise reisiaeg ei olnud palav, siis ma olin aastavahetuse paiku, et detsembris-jaanuaris tulin. Et siis oli talutav temperatuur, aga 2003 aasta suvel ja siis 2004 aasta suvel. See oli ikka ikka palju seal gradele siis kõige rohkem 57 ja mitu päeva järjest varjus ja 50 77 oli nii nii palav, et ajaski sedagi. Tuul, kõrbetuul kuum oli. Ühesõnaga, akent ei tohtinud sõiduna lahti teha, siis lõikas nagu noaga. See on hämmastav, sama efekt näiteks nagu saunas või saunas. Keegi puhub naha peale, kui on 100 kraadi, on temperatuur, siis ta lõikavalt valus, sama oli seal. Eks see oli väga raske jah, sellega harjunud, et igal inimesel ei ole loodud sellises keskkonnas liikumine. Tase oli konditsioneer, mis teistmoodi, halb. Et see temperatuuri vahe väljast tulles istudes oli, oli niivõrd suur, et veider tehtud seal mingi täitsa kopsupõletikku või milleks? No 57 on ikka ei kujutagi ette kuskil ringi käia. Ivar poisina saatusid Iraak ja siis oli sõda juba mingi aeg peal. Kirjelda ühele inimesele, kes jumal tänatud, pole elu sees sõda näinud ja loodame, et ei näe ka. Et milline näeb välja üks sõda? Iraagis nähtud seda on väga teistmoodi, seda see ongi võib-olla kõige halvem sõjapidamise moodus. Et ei ole rindejoont, et igal pool ohustatud, et sa ei tea, kus kus plahvatab. Plahvatab, siis plahvatab palju. Ma mäletan, et ühel päeval oli, oli Bagdadis 70 teadet lõhkekeha kohta, mis plahvatas. 30. Aga ma tean seda sellepärast, et sattusime kasti peale, mis arvati, et on lõhkekeha. Rahvas evakueeriti ja siis ma sattusin kogemata seal kasti kõrval. Ja siis ma sain kuulipildujavalangud, tähendab automaadivalangud ameeriklastelt, et täpselt pea kohal, aga et ma läksin eemale sealt, et aga noh, nad olid ise jäätud seal ala julgestamate jaa, jaa. Selgus, et nad ootasid seal seda pommirobotit, mis tuleks ja uuriks selle kassi sisu. Ja siis öeldi, et, et täna on 70 väljakutset sellele ühele masinale. See kestis tund-poolteist ootamist, et et selles mõttes see sõda on jah, seinal laialivalguv ja kui on palju rahvast kuskil koos, siis tasub alati sealt ruttu eemale minna, sest iial ei või teada, kes rahva seast on võib-olla mõni enesetaputerrorist või on kuskil tee ääres mõni kassike või koera korjus, mis, mis plahvatab. Lõhkekehasid, pandi igavese sisse, mis natukenegi läheks, tavaliselt pesemine on kõige rohkem näeb, sõdas tänaval, nii et see on nähtav sõduritest, koalitsioonivägede sõduritest, rasked tankid, hambliid, soomustatud maastikuautod, kogu aeg pea kohal lendamas, sõja ajal, helikopterid, konkreetselt vaat jalgsi kõndivad sõdurit Bagdadis suurt ei näinud ameeriklast ikkagi nende eesmärk oli elama jääda, eks hoidusid ikka soomuse, tahab ausalt öelda, ega nad ei osanudki tänava peal midagi korda saata, et nad olid üsna sellise väljunud tagada. Et istuda ikka autos või tanki sees. Ja tavalise inimese jaoks oli kõige suurem oht surma saada siis lõhkekeha plahvatuses või või ameeriklase kuuli läbi. Tihtipeale väga tihti juhtub seda ka, et kohalik inimene teeb mõne vale liigutuse ja ega järgneb valangi ega pikalt ei mõtle. Et kui tema jaoks tundub, et seal on talle või tema kaaslastele ohtlik, siis pigem tulistatakse, siis küsitakse, kas oli üldse mõtet, noh, neid kordenike seal sadulat. Ja endalgi oli neid olukordi suhteliselt palju. Kui kuna ma kasutasin kohalike inimeste abi liikumiseks, kes olid siis iraaklased ja seal kindlad reeglid, kuidas sõdurite läheduses käituda, et autoga ei tohi konvoile minna liiga lähedane, siis 100 meetrit oli küll täiesti viimane piir, et see nüüd juba 100 150 pealt kipub juba tulistanud. Ja kõik sõdurid sõidavad alati vähemalt kaheses ekipaažis, ehk siis kaks ekipaaži korraga tablette üks auto ja seda kunagi välja. Osa väravast on kaks autot ees, kui taga on siis katuse peal kuulipildujad, et üleval tuleb esimese auto kuulipildur vaatab ettepoole ja külje peale ja siis tagumise oma ülesandeks tagumine osa, et kõik autod, mis tulevad lähemale kui 100 meetrit, noh, umbes 100 meetrit, siis lastakse kas kohe sodiks, kui see tundub agressiivne lähenemine või siis tulistatakse kas õhku või siis täpselt auto ette maha. Ja mõlemad situatsiooni oli küllalt, tulistati nii maha kui ei pea kohale. Et selles naljakas ongi see, et, et kui see lendavad üle pea, siis ma mõtlesin, et huvitav, kuhu nad lendab, lähevad need kuulid ega ta ju peab kuskil maha tulema. Et, et see ei olnud sugugi mitte nii kõrgele taevasse lastud, et see trajektoor muutuks juba olematuks. Aga ta ei tapa, aga et sellised andsid, on jah, seal liikumiseks kõige rohkem näeb jah, sõda just läbi sõdurite, kes liiguvad tänavatel ja otsest sõjapidamist Iraagis ei näe kui juhtidest peale, et aastavahetusel sattusin pommi peale, mis oli äsja plahvatanud, et sa käid seal kohas näitlejaid, leekesenandid, laipasid, et see sõda, mida sa näed. Aga näete, Jerz, põlenud laipa veel suitsu väidet, siis need on asjad, nii et sa saad aru, et on sõda, aga otseselt sa ei näe, et keegi oleks sel hetkel tapnud. Näiteks Liibanonis sõjas tundsin nagu seda palju rohkem, et, et seal oli konkreetsed pommiplahvatused, mis vapustasid tervet linna ja sa ei teadnud, kas, kas, kas oled liiga lähedal sellele kohale, mida pommitatakse või see ei ole konkreetne, noh, tundus lähemale. Iraagistani oli kaugemal, aga nii kui jälle käitusid valesti, sa said jälle teada, et et nüüd läks küll napilt. Et neid, neid, neid olukordi oli ameeriklased selles mõttes neist aru saada, miks nad tulistavad enne kui, kui, kui, kui küsivad või mõtlevad, et neid on nii palju seal tapetud ja nende suhtumine on ikkagi see, et Diaaklane on, kes on sõjamasinad läheduses. Tõenäoliselt on ta paha. Et noh, nad mõtlevadki, nii et see ongi nagu väga kurb, et nende sõduritega omavahel vesteldes ei olnud neile võimalik selgeks teha, et enamikel inimesi on nende vastu tegelikult väga sõbralikud, head. Et kui ei, suhtuks ise neisse üleolevalt. Sõdurid alati imestasid, et kuidas mind ei ole seal peres, kus ma elasin, lihtsalt kõri läbi lõigatud, kas öösiti üldse magada, kas sa paned ukse lukku, kui? Kõik on korras, isegi sama Iraakla andis mulle kalašnikovi automaadi, et igaks juhuks, et kuna inimröövi oli palju, selle on siis et kui keegi välja nuhib, et lääne ajakirjanikke seal tõenäoliselt võidakse röövida. Selleks puuksuncti automaat mis oli väga sõbralik žest. Räägib, võib-olla kõige ekstreemsematest juhtumist, millega sa selle aja jooksul kokku puutusid oma töös, kas käissis, surm silme ees, jättis mingi kustumatu kas siis positiivse negatiivse elamuse sulle aga või ütleme, jälje juhtumeid oli vist mõned olid, et kus, kus mõtlesin, et mis nüüd oli üldise koht, pigem oli see natuke hiljem võib-olla niimoodi, et algul ei saagi aru ja kohe alguses ei saa aru, et see adrenaliin, mis vemmeldab, siis ei lase tunnet tekkida. Eks natuke oli ka see, et kuna oled ajakirjanik, siis natukene otsinud kohti. Võib-olla kõige ütleme, kus ma tundsin hirmu, mõnigi see, kui ühel öisel ajal õhtusele alandada, hilisõhtul olin üksi kodus ja siis lihtsalt käidi maja ümber ka laste kella ja siis kadus käia ära. Ja see jäigi arusaamatuks, et kes see oli ja miks ta käis, sest araabia riikides, millest raamatus ka kirjutanud, et araabiamaades ei ole. Ja veel sõja ajal ei sisene keegi aeda, mis seal lukus kahe poole kolme meetrine kivist aed ümber kogu elamise siis on jalgvärav, mis on kinni selle koera vanemate uksekell, seda lastakse, kui vastu ei tulda, siis minnakse minema. Ja see nii karm reegel, et see lihtsalt on nii ja seal ei ole nagu muud varianti, et võõras tuleks sisse. Ja antud juhul tuli võõras sisse just sellel ajal, kui majaperemees koos perega löönud välja turu peale ma jäin koju ning väsinud ei viitsinud rahva keskel olla. Kohe pärast nende lahkumist saabus keegi ukse taha, koputas noh, loomulikult. Kõik uksed kinni pandud. Iraagi mäel on ka teine jaamadest, noh, selles mõttes, et nad on trellitatud, esimene ja teine korrus on alati trellide taga, siis ma kõndisin, oman kalašnikovi, kas sealt ühe akna juurest teise juurde piilusin ja lõpuks jõudsin katusele, et aga veider need inimesed kadusid sealt ukse taga täna ja, ja hiljem maja perekonnaga rääkides ja uuris, et äkki oli, ootas ta mingist külalist või midagi taolist. Jah, või kedagi üksus, tema arvas ka, et, et tegemist võivad võib-olla siis nii-öelda inimröövlitega pärast seda me olime natuke ettevaatlikumad ja, ja ütleme, et hoidsime relvasid natuke laevanaha ihule. Et võib-olla see oli selline, kus konkreetselt ohtu või võib-olla ei olnudki, et ma ei tea seda, aga see oli konkreetne, see tunne on mul meeles, et ma kartsin sel hetkel, sest mul ei olnud kellegi poole abipalvega minna, et aita mind, sest mul seinte vahel võin eraldatud. Ja kõige hullem oleks see, kui me oleks pidanud seda automaati kasutama. Et ma olen ju lõppude lõpuks ajakirjanikuna ma olen seal sõdimas. Et see oleks võib-olla nagu väga-väga halb moment olnud. Aga noh, selliseid väikseid seikasid jah, raamat algabki, võib olla selliseid vigu, veidama juhusega, sõidame minu aetakse taga linna vahel siis oli täpselt seesama hetk, et, et jällegi, et, et ma ei oleks siis enam olnud ajakirjanike kuivad, poleks olnud see halvem stsenaarium. Et tänu sellele rindschoweri maasturile ja tänu Bagdadi Kareli linna sellistele äärmiselt halbadele tänavatele väike tänavatele väljusime me selle BMW sterakeseid taga ajas. Aga see oli vist ilmselgelt tuli see juhtum seotud ikkagi inimrööviga, et ilmselt nägid kergelt lootust, selles saavad ühe Lääne inimese kätte, et kõik algas internetikohvikus, kus ma käisin iga päev. Ma olin nagu selle enda jaoks sisse söötnud. Aga selliseid asju ei tohi kunagi Iraagis teha, et sa ei tohi kunagi käia samas kohas mitu korda regulaarselt. Kui käid, siis hoiad mitu päeva vahet, oled teisel kellaajal selle eest, aga mitte nii lõuna, kell 12 oled ühes kohas. Seda pannakse tähele ja seda halvad. Jätavad meelde. Kas sel ajal, kui sina seal olid, oli ka mingisuguseid ütlemisi nii-öelda välismaa kolleegide või ütleme siis kellelegi röövimisi, inimrööviga seal jah oli, et ma nüüd võin eksida, kas oli teise või kolmanda reisi aeg, minu autojuht, sõber, kes, kes mind taaniast Iraaki viis, iga kord kasutasin ainult ühte ühte kindlat inimest tal Iraaklane ja, ja teda võib juba praegu. Siis tema oli viinud nädalakene enne kolm Jaapani ajakirjanik, neil kõigil lõigati peadma. Et sellest räägiti ja kirjutati ka meie ajakirjanduses, et see oli üks õnnetu juhtum jah, ainult et neil oli see viga, et nad ei võtnud endale kaitsjaid ühtegi kaitsjat, ühte korralikku Nad liikusid kuidagi omapäi sõitsid tänavatelt auto. Ühesõnaga, nad kasutasid turvameetmeid natuke valesti, arvasid, et neid ei ole vaja. Ja ühesõnaga, neil läks väga halvasti. Aga jah. Neid juhuseid seal oli, jah, konkreetselt see oli, nagu oli kõige lähem juhtum, et seesama minu sõber viis nad siin Jordaaniast üle üle piiri ja nendega Reisipalavikusaade on täna Iraagis, Meil on külas Ivar, kes Iraagis mitmeid kordi käinud, räägi, kas Iraak on, kuhu, kuhu minna, ütleme reisile vaatama ja tutvuma kohaliku maaga ja mis seal üldse vaadata, mis seal teha on. Kas selline asi nagu turism eksisteerib, seal ma enne ei eksisteerinud, ehk siis ütleme alates 2003. aasta sõja algusest siis kuni siia tavaliselt praktiliselt ikkagi turismi ei ole, aga nüüd on siis hakanud kavalad reisifirmad. Ehk siis kohapealsed Jordaania omad on hakanud tegema sellist šokiturismi. Ehk siis pannakse vussi inimesi täis, antakse neile relvastatud kaitse kaasa, sõidetakse teatud objektidele. Ajalugu on Iraagil nii tohutult pikk, siis on, eks ole, vaadata on, aga seal natukene Rähemas need asjad ja natukene niimoodi, et ega seal sellist konkreetset turismiobjekti, kus pikalt kohal olla ja, ja loomulikult on, aga need vahemaad on suured. Need on kohalike omavalitsuste nii-öelda kontrolli alla võetud, nad on sellega üsna halvasti. Aga Iraak on ju ikkagi olnud Eufrati ja Tigrise jõe vaheline ala on ju üks vanimaid tsivilisatsiooni alasid, et on seal midagi, midagigi vaatamisväärsuse lähedast, mida vaadata, noh ütleme niimoodi, kõrbest leiab vanade linnade jäänuseid ja, ja loomulikult on seal vanu mošeesid on palju. Üks üks koht, kus Ma käisin ma viia, kus on siis mina rät 70 meetri kõrgune, seal sisin, lahtine torn, koonusekujuline, millest läheb siis lahtine trepp? Keerleb ülesse, Marina, see on, on äärmiselt ilus ja selle kõrval on tohutult suur Aastast 700 mošeed, õigemini selle müürid ja noh, mis on võib-olla üks baari staadionisuurune mošee. Aga selle nagu paljude muude asjadega tegi Saddam Hussein seda, et, et tahtis oma pitserit sellele ajaloole külge jätta ja hakkasime mošee müüride sisse ehitama teist mošeed. Õnneks ta jõudis ainult vundamendil, aga siiski mingil määral rikutud, et aga noh, see on ikkagi võimas, et see nüüd küll kohti, mis on vaatamisväärne, et aga muidu palju vaadata niimoodi tee äärest ikka midagi ei näe, et ainult tühi väli ja, ja see, kes läheb turistina sinna, see peab ikka väga täpselt teadma, kuhu ta läheb. Rändajad siis praktiliselt ei ole need vahendajad, need, kes on, need küsivad selle eest nii tohutult suuri summasid, et selles mõttes turismiga on halvasti, aga ma arvan küll, et sinna võiks minna juba, et julgemad ülim konkreetselt näiteks kui ma ise mõtlen, et kui mina sinna läheks, ma tahaks näha seda auku, kus Saddam Hussein ennast peitis. Kuskohas see asub üldse, asub Kiketi linna lähedal see mõnisada kilomeetrit Bagdadist põhja poole olen seal käinud, aga ma ei saanud täpselt selle augu juurde selle ala juurde üsna üsna lähedale. Ma ei tea, kas see nüüd on avatud. Aga olnud jah, ma arvan, et nad võib-olla mõistuse pähe võtta, tal on sellekohane nagu avatuks teinud, kuigi seal oli oht, seetõttu muutub palverändurite käimiskohaks siiski sadamast seinani maetud tikritis. Noh siis on, tegelikult on see palverändurite noh, nii-öelda palverändurite jaoks on pigem siis sa Saddami haud, see, kus käia, mitte see koht, kus tabati, seda enam, et selle tabamise kohta nii palju lugenud, et see võib-olla oli hoopis teistmoodi, kui seda televisioonist näidata. Muidugi, seal ka oli ka mul endal väga palju kokkupuuteid, et miks, miks nad siin mind sinna ei lasknud, nad lasid sinna ainult grupi ajakirjanikke. Ma arvan, et kui sina sõltumatu nii-öelda, et sina lasti ainult teatud seltskond ja see, need kaadrid, mis jõudsid sisendit kõigilt nendelt uudisteagentuurilt paar fotot ja need mõned kaadrid, videokaadrid, need olid kõik äravahetamiseni sarnased, et mitte midagi, ühtegi ülearust, kõrvalepõiget või vaadet. Kõik oli täpselt paigas. Et noh, eks see tekitas selliseid arvamust, et ju see oli lavastatud. Aga ma arvan, et jah, selliseid kandits arvan sedasama tikiti Saddami tabamispaikades võib-olla jah, on avatud ja noh, seal ju midagi vaadata ei ole. Ajalooline moment juures, et see on see, et ma olen seal käinud. Et võib-olla see on inimesele tähtis, aga muidu natukene noh, turismiga alasti kindlasti on Bagdadis Iraagi rahvuslik muuseum kus on maailma vanemad ja suurem kogu seal võimas muuseum, jah. Kuigi see polnud ka aastaid kinni, sest et see tehti osaliselt tühjaks kohe alguses, nii kui ameeriklased ei olnud veel linna jõudnudki, siis kohe sellel võimuvahetuse puhverajal Osaliselt tühjaks aga aga mõtleme nüüd niimoodi, et kui on nüüd tekib mingi inimesel soov sinna minna on seal kohapeal olemas näiteks hotell, kuidas, kuidas üldse Iraaki saab ja kui kallis see elu üldse Iraagis on, mis kaudu minnakse Iraaki üldse? Kui lihtne siin üldse kõige lihtsam on minna Jordaaniast Ammanist, sõit Kit lennukiga läbi Frankfurdi, Amsterdami, Kopenhaageni, Omaani, Sis, Jordaania pealinna läheb takso, takso on siis General Motorsi suured džiibid, mis on tavaliselt ikkagi päris uued ja väga hästi väga mugavad. Sõit Bagdadi on umbes 1000 kilomeetrit läbi kõrbe, et siis tuleb osta piisavalt vett ja natuke süüa. Piiriületus minu ajal oli selles mõttes lihtne, et tuli ainult kogu aeg raha maksta. Et viisat kui sellist ei olnud ja, ja nüüd ma vist arvatavasti tuleb, mingi viisaprotseduur tuleb teha juba enne kas näiteks Stockholmis või, ja, või, või kuskile. Aga siis oli lihtne, et autojuht ajas alati sõitjast need dokumendid, korda, passi, templid ja muudetud, kolmanda taheti küll verd võtta, Räki. Räägiti mingist AIDS i ohust ja sellest piisas 10-st dollarist siis enam juhtunud. Ja, ja sõit läbi kõrbe on, noh, ta on tegelikult ilusaid Kõrbani, ilusat autot väljuvalt üldjuhul niimoodi, et piiriületus toimuks täpselt päikesetõusu ajal dismina koos konvois, et enamasti ei tohiks ööbimiste inimröövid ja muud seda ohtu tee peal olla. Aga vanasti oli siis nii, et tulime, sõit on kolme-nelja kuni 10 auto, seega on või ka, et neid ei julgetud röövida. Ja kuna igas autos tavaliselt oli üks roll, siis moodustasime väikese sõjaväes, kus sul on 10 turgu vaadates polnud asi nii hull midagi. Bakteris on hotell piisavalt, et on kaks kõige tuntumat hotelli, andis säraton, jaan pärast ained. Ja need on kesklinnas kohe jõe ääres, suured hotellid, 14 15 midagi taolist korrust, et seal basseinid, välibasseinid, seal restoranid, liftid seal, noh nagu kõik ühes hotellis peab olema, siin on kõik mugavused olemas. Väiksemaid hotelle leiab, igalt poolt on väiksemad hotellid, komplekssem, näiteks kolmemajalised kompleksid, milles siis hoovis on suur bassein, seal tegelikult on väga luksuslik elu käinud, et telli, tulidki välja arendatud tegelikult vanasti Saddami ajal kohalike inimeste jaoks, kohalikud inimesed, kuna nad ei saanud riigist välja minna välismaale siis nende jaoks loodi väike oma maailm. Läänelik maailm hotellidesse näiteks nädalavahetuseti käidi hotellis, käidi seal basseinis ja söödi natuke teistmoodi toitu ja pulmad on alati hoid hotellis. Pulmad, mesinädalad veetsid siis. Pruutpaar veetis reedest pühapäevane hotellis ja tihtipeale tegi Saddam Hussein inimestele need hotellipäevad välja. Mis seal praegu on endiselt ikkagi dinaat, piraagi dinaar, jah, on see kallis maa näiteks, palju on üks nädalavahetus hotellis või? No ütleme nii, et üsna Eesti hind ongi nii, hotellihinnad on üsna eesti hinnad. Et selles mõttes ta väga palju erinev, võib-olla natukene odavam, aga muidu hinnad loomulikult hästi odavad, et toit on olematu hinnaga, et, et väga-väga ola raha ju pidevalt devalveerub ka, et see on see hind võib muutuda väga kiiresti, aga üldjuhul on ikkagi elu on odav, aga raskemaks teeb see, et kui sa tahad endale kedagi, palgati abiliseks ja tõlgiks, kus autoga, mis on soovitav, soovitatav, sest et ega seal ühistransporti kui sellist ju ei ole takso või, või siis noh, lihtsalt üks inimene autoga sa juba maksad, et see on väga kallis ja näiteks laaniast Bagdadi sõit, Omaanis bakterisõit, see on umbes 1000 kilomeetrit ja see maksis viimase reisijaid 250 dollarit. Aga seal oli risk. Niimoodi nimetasid seda surmorestiksite autojuht riskeerib eluga, et sõita enam ei tohiks nii kallis olla, ma arvan, et seal langevad, et nüüd juba inimesed liiguvad ja tegelikult see liiklus on seal väga tihe, et kohalikud inimesed käivad palju Jordaanias, jordaanlased ütlevad paljud, Iraagis on kõik palju sugulasi üksteisel teistes riikides, et liiklus on väga-väga tihe. Tuhandeid-tuhandeid autosid läbi iga päev piiripunkt, et tohutu liiklus ja kaubavahetus on väga suur. Saate algul mainis siin, et iraaklased ka väga palju väljas söömas ja pidutsemas millest on moslemimaaga, mida nad söövad, kas sain ainult rasvast toitu ja, ja palju napsu on ka seal võtavad napsu ka ise. Võtavad nad seda loomulikult Nende jaoks on raki, on üks eksjookidest, mida nad armastavad, aga joovad ka viskit ja noh, ainetel ilmselt igas igas maailma maskiks populaarne jook. Aga ütleme, alkoholi toode on, on väga-väga vähe, ainult kesklinna peale võib-olla mõni üksik. Mina sain teada, et olin neli, näiteks neid. Aga seal on kõik olemas, et seal on absoluutselt palju suuremat alkoholiletid kui meil. Tohoh, et et noh, marke on tunduvalt rohkem, et kui on ikka 55, on umbes 20 30 eri sorti. Ja need on originaalriskid, kõige naljakam on see, et need ei ole mingisugused järele tehtud, paari väga head viskit, proovisime täiesti õige õige kraamiga väljas käiakse söömas, süüakse kebabi ehk siis nii-öelda hakkliha, mis on surutud nii-öelda šašlõkivarda ümber tugevalt kinni ja siis sütel kuumutatud. Palju kala süüakse, palju kala. Kuna porter on jõe ääres, siis on palju kala saadame, kuigi see kala on alati väga, väga kahtlase maitsega. Jõed on niivõrd mustad, et Digisem nagu kohutavalt, sest et ma ei kujuta ette, mis, mis ühendid selles kalas olla võivad. Armastavad pitsat loomulikult. Et kui lapsed ilmselt kõik armastavad pitsat ja iraaklased on selles suhtes samasugused, kui on võimalik kitsasse minna tavalist Itaalia stiilis pitsat õhukest. Siis aga andku minna ja hautatud kartul kana- ja lambalihaga, et kriisi palju nagu nälga seal kui sellist ei ole, oi ei kaugel sellest, kuidas nende religioon ja see alkoholi tarbimine kokku läheb, kuidas nad ise seda seletavad? Tavaline iraaklase, kes ei ole äärmuslane, ei seleta seda üldse mitte kuidagi, vaid ta lihtsalt tahab õlut, joob õlut. Aga ega noh, üldjuhul kuidagi tänava peal inimene näiteks kui ta istub välikohvikus, ega ta siis ei joon lihtsalt niisama õhtu õlut. Et noh, selles mõttes, et on ka teistsugused. Aga kui on külalised ja minnakse eraldi külalisega kuskile restorani on siis tänavarestorani sisenenud restoran, siis ei ole mingi probleem, tellivad endale alkoholi, aga need on siis natukene juba läänelikult eluviisid üle võtnud inimesed, et, et noh ma ei saa rääkida kõikidest iraaklastest. Aga jah, peamiselt nende jaoks ei ole see probleem, et alkoholi juua, kui on selline vajadus, aga üldiselt ei joo. Reisipalavik hakkab vaikselt oma kodinaid Iraagis kokku panema ja Ivar, räägi, mis sinu tunne, sisetunne või ütleme, sinu eksperdi tunne Iraagi kohta ütleb, et milline tulevik seda maad ootab, et tegelikult on ju maapõu täis musta kulda. Kuigi praegu ma olen aru saanud, et ütleme, infrastruktuur kui selline on väga ratastoolis, et inimestel pole elektrit, et kuidas näed, et need asjad seal lahenevad, kui üldse lahenevad, kas asi lähevad hullemaks nagu siiamaani läinud on pärast seda? Või lähevad need asjad paremaks? Elektrit siis on jah, aga osaliselt. Aga kui läheb nii, nagu on ameeriklased lubanud, et 2011 viiakse väed välja ja riik saab nagu päris omaette hakata oma elu ajama. Noh, eks ta ilmselt päris ootamatuks nagu sellest ei jää, kui isegi kui ameeriklased väljuvad sealt ning miks nad jäävad võimuga kuidagi seotuks, aga no ma arvan, et kui nad suudavad oma naftatootmise käima lükata, nagu see enne oli siis ei näe küll ühtegi põhjust, miks riik ei võiks olla üks samasugune nagu kõrval on Kuveit või, või võib-olla nii rikkaks või noh, nii ülevoolavat rikkaks nad ei saa kui Saudi Araabia või Araabia ühendemiraadid. Aga noh, see ei ole ju eesmärk omaette, aga ma arvan, et kui tekib neil see konkreetne vaba raha, et, et kogu see infrastruktuur uuesti üles ehitada rahvale näidata, et elu läheb kõvasti paremaks, siis Iraagist saab väga äge riik. Aga, aga ütleme nii, et Saddam Husseini ajal Saddam Hussein nii-öelda oskas seda naftat müüa, nagu ma olen aru saanud, ta ehitas palju teid arendas infrastruktuuri, mis veada siis tegijat, et, et see asi nagunii lõppes. Noh, ta võttis inimestelt valikuvabaduse, otsustamisvabaduse loomulikult olid vead need kõik need sõjad, mis, mis alates Iraani, Iraagi sõjast, mis oli ju tegelikult ka ameeriklaste poolt mahitatud ja ameeriklasel olid sel hetkel Saddam Husseini poole peal. Noh, see viis riigi kaoseni võttis riigilt kõik jõuvarud, nii rahalised varud kui, kui, kui ka lihtsalt inimjõu. Sest et seal hukkus üle miljoni inimese selles sõjas ja noh, siis tulid kõiklendiku veidi ründamised ja siis, kui ta tekitas juba isolatsiooni, siis oli juba see, kus ameeriklased isoleerisid Iraagi muust maailmast ja muust kultuurist. Et kannatajaks oli tavaliselt Iraagi inimesed, et kõik need embargo otseselt toiduainet juurdepääsu, mitte tagamine või takistamine, et, et nad ei saanud oma naftat müüa välja, et see võttis riigilt rikkused, mis, mis riigil enne oli ja see ei lubanud ka inimestel riigil areneda. Ja noh, eks siis seda hullemaks inimeste arvamine ka natukesest Tammist läks ja, ja minu meelest on nagu kõigi nende Saddami tehtud vigade taga suuresti need sõjad olnud, et võib-olla see kõik ei oleks nii hulluks läinud, kui oleks alustuseks olnud Iraagi-Iraani sõda. Anname paar soovitust üldse raadiokuulajatele, kellel on tekkinud nüüd idee, et taas tärkas Iraaki riiki minna, kas üldse soovitud praegu sinna minna ja kui siis mis tahab kindlalt nagu arvestama ja milliseid ettevalmistusi tegema võiks tegelikult juba hea küll, ma arvan, et kes on harjunud selle kotiga ja maailmas ringi rändama, siis riikides, kus väga palju ei käida, siis need inimesed teavad, et kui ikka probleeme otsida, siis leiab. Aga kui sa neid ei otsi ja käitub vastavalt kohapealsetele reeglitele, siis on igal pool võimalik käia. Aga põhiline on see, et olla mitte liialt välja paistab, tuleb olla tagasihoidlik. Alati tuleb olla äärmiselt viisakas ja ei tohi, eks kohapealsete inimeste kommete vastu, kui eksitakse, siis ega siis need kohalikud inimesed rumalad Nad teavad, et kui teed midagi teadmatuses sisse, pole halvasti mõeldud. Konkreetselt Iraagi puhul kindlasti tasub otsida endale koha peale kohalikust inimesest abimees või tõlk ilma kelleta oleks seal üsna raske liikuda. Sest vahemaad on suured ja, ja ühistransport kui selline puudub, on ainult takso. Taksoga liikumine on nagu ta on, et üldjuhul ei oskanud Inglise keelt ega muud keelt, inimesed ja suhelda palju vaja tasub. Kui tundub, et on kaheldav koht või, või siis tasub oma sisemist instinkt ikkagi usaldada. Ma ei oska nüüd öelda ja need inimesed, kes pole üldse käinud araabiamaades ja, ja näiteks Aasias või kuidas võib-olla neil oleks targem enne käia kuskil mujal riigis minu meelest kas või näiteks Jordaanias, Iraanis aga otse Iraaki minnes, kes on vanad rännumehed, siis ma arvan, et võiks küll minna. Et ei ole seal nii ohtlik midagi, soovitan siis minna läbi Jordaania mitte läbi kuskilt mõne muu riigi, et kuigi nüüd on juba lennuühendus Jordaanias Omaanis saab sõita Bagdadi sisuliselt kohe sinnasamasse kõrvale, kus, kus elada, et seal on väga mugav mujal. Aga aitäh sulle, Ivar, selle väga huvitava Iraagi tripi eest. Loodan, et sa oled sinna tagasi. Kuna kindlasti siis ainult igasuguseid positiivseid elamusi Sulle soovime siit veel reisipalaviku saate poolt ja võtamegi selleks varasse kokku ja kohtume juba järgmine pühapäev.