Luulekuu tere, minu nimi Peeter Köstner. Ma vestlen jälle kirjandusest. Eelmisel kuul vestlesin põhiliselt Luubeniga, tutvustasin aga põgusaltki värskeid raamatuid ja tahaksin rääkida igaks juhuks, et Piret bestel avaldas Eesti keele sihtasutuse kirjastuses oma kolmanda luulekogu kaotsiminemise loitsud ja luulekogu ma joon seda väga põhjalikult lugenud või noh, pigem olen seda põgusalt lugenud. Luulekogu oli tollal tõesti huvitavaim, mis, mis eesti luules parasjagu oli toimunud ja tal ilmus tegelikult mullu lisaks ka romaan, mis minema, aga sellest ei olnud õnnestunud. Aga praeguse koguga on ta igatahes jõudnud niinimetatud tõsiste tegijate hulka läinud vormi oma inimlikkusele üllatanud formaalsus või siis nolgilikkuse läve küpsenud ja vabanenud. Ta kirjutab endiselt pikka sõna rohkelt vabavärssi, kuid nüüd on sõna lohkus täielikult õigustatud. Intiimsus ja üldistav inimlikkus tulevad selgelt esile. Enam ei, tõesti võitjanatuurivaid luuletatakse suudetakse värsis alla inimene ja naine. Luule ei pea alati olema nooruse esimene plahvatus, luule võib olla kõne ja suhe, sellist teost pole enam mõtet ümber jutustada või kui, siis ütleme kunagi kooliõpetuse raames. Aga nagu ma viimasel ajal on üritanud läbi viia stuudios üksinda vaid minu vastas istub jälle kirjanik, seekord Toomas Vint, kirjanike maalija Toomas Vint. Ja me hakkame temaga ilmselt nüüd praegu vestlema. Näiteks me mõlemad oleme lugenud Andres Vanapa luulekogu pätti, vile. Kuidas sina sellesse suhtud? Mina suhtun sellesse nagu päti vilesse. Sellepärast et võib-olla see pealkiri ongi mingil moel selline eneseirooniline vihje raamatus peituvale. Et üks pätt käib mööda tänavat, laseb vaikselt oma vilejoru ilma et ta noh, nii tahaks mingit kindlat meloodiat väga täpselt vilistada, vaid vilistab seda, mis praegu parajasti nagu, nagu keelele tuleb. Ma olen seda päti vilets, on vist üks selline luulekogu, mida ma olen lugenud kõige rohkem lihtsalt selle tõttu, et ma suhtlen Andresega ja ja olen seda käsikirjas juba näinud. Ja siis ma, kui see raamat ilmus, siis ma tegin nii-öelda inimkatseid, umbes ma arvan, 10 inimese peal katsetasin. Ja alati läksid arvamused lahkuda, mõned ütlesid, et see on täielik jama ja mõned väga vahva. Ja siis ma ütlesin seda Andresele ka, tema ütles, et aga nii peabki olema. See oli elegantselt öeldud. Aga Mul õnneks mälestus Vanapaga, me vene aeg olime koos Jaltas kirjanikke sellises loomingulises baasis. Ja see oli noh, aeg oli umbes kuu aega ja mina püüdsin selle ajasest ja peaaegu valmis novellikogu. Ja siis ühel õhtul Ära Mellov kinkis mulle Sonati imelise, väga viimistletud, väga sellise tugeva tundetooniga soneti. Ja see oli kõik, mida ta selle kuu aja jooksul nagu kirjutas Selle peale veel lõpeks südamlik asi on öelnud, et ta läks oma sõbra Ehini juurde Andres Ehini kella ja taliOmarus kirjutanud imelise luuletus. Ja ütles, et palun hoia alles tal parasjagu oli niuksed, keerulised ajad. Ja Ehin pani selle luuletuse külmkapp. Aga see läks kaduv. Krohvi ülessulatamiseks, naised ei saanud asjast aru. Aga nüüd selle mälestusega koosveedetud jalt ajast ma tahtsin öelda seda, et see pätivile on tegelikult väga tõsiseltvõetav luule see on selline luule, mida noh, ütleme see nelikvärsse, eks ole, ei ole tõenäoliselt kergekäeliselt puistatud. Ta ei ole see, et noh, ütleme, see poos on patiivile, aga tegelikult nad on väga ja noh, ütleme sellised kunstiküpsed, pudemed mida ei pilluta käisest, vaid, mis on noh, nagu nagu millegi tõsisema töö vili. Mõni töö vili, vaevalt, et see, need töö Verson ikkagi. Olemise olemise asi ja pean ikka arvame, et sõber Mellov on ikkagi juba eakas inimene ja ma arvan, et ta suhtus sellesse nagu mingisse kokkuvõttes või tähendab need pudemed kokkuvõtmist. Ja mina ei usu, tema suhtumine heas mõttes kavaldavad minu meelest on väga suurepärane näitleja võib-olla tõest mõtlen seltskonna inimesi, sina, see, mis see, mis noh, ütleme, tema isiklik köök on või see kirjaniku töötuba ega sinna ei lasta kedagi sisse. Jah, see on ääretult korras. Kõik paberid on virnas, rivi. Sahvri korras ja mõtted on pandud teistest luku taha enam-vähem ja võib olla. Siin on aga, aga vaata sinu ees nüüd Kivisildniku luulekogu, vaata mis ta pealkiri oli. Tema, nüüd päike, mida sa õhtul teed? See oli mulle ka nagu mainimata, ta ilmus juba suhteliselt hilja, tänapäevases mõistes, kus raamat on vana, siis kui on kuu aega tagasi ilmunud. Kui sa eile helistasid ja Kivisildniku juttu, siis ma poetasin sulle, et mul on tunne, et ta on liiga poliitiliseks läinud. Ja selle hinnangu tingis ilmselt see, et ma olin teda väga ammu lugenud millal ta tuli välja, eks ole. Ja nüüd ma vaatasin asja üle ja, ja imestasin, kust kaasse hinnang üldse noh, nagu pinnale kerkis, sellepärast et tegelikult poolt ütleme sellist olupoliitilist, mida, mida noh, nii väikese nagu irooniaga või põlgusega öeldakse, seda siin raamatus on ääretult vähe. No tegelikult on poliitiline raamat võib-olla seda iseloomustab nagu kõige paremini siin väikene katke lastehaigla toetuseks müüdi mõned haiged lapsed, et osta teistele haigetele lastele uus videomakk. Ma ütlen, et see ongi selle raamatu kreedo. Clean lõikav, see on kuidagi seda ajastut väga täpselt türa märkiv. Noh, ütleme. Samas samas Kivisildniku hea sõber Juku-Kalle Raid aasta mulla nime all Eesti Ekspressis nimetas seda mõttetuks mäss, eks kuidagi tema peale nagu solvunud ütles, et mõtetu mäss. Tableerumisega vajates allakäiguga käiguga iga mass on jah, nii veidi väga mõtet. Aga sa leidsid veel ühe huvitava raamatu ja mina ei ole seda tõesti lugenud, see on Toomas verev ja pealkiri on kas Margot või Margo või kuidas ta. No ma arvan, et tegemist eestikeelse kirjandusega, siis ta peaks olema Margot. Sellepärast et need välismaa nimede mugandus, mised noh, nagu Šein on Jane jaa. Jaa, Margoon Margot ja. Selle raamatu välja andnud igaks juhuks ütleme et kirjastuses Kadikas, mis vist. No muidugi, kui ma raamatupoest seda raamatut vaatasin ja ta ei maksnud palju siis tekkis selline kummalised tõrked alguses ma olen kuskilt lehest lugenud, et seda verre vitt on nagu nimetatud mis oli vända gängster. Ja teine oli kas mingist Sekstraan või midagi. No ühesõnaga, sellised väga nooblid, nooblid, nimed olid sellele härrale antud ja see raamat näeb välja nii, nagu ütleme kuuekümnendatel aastatel anti saksa TV-s välja raamatuid, meile tulid nad, et need, ütleme, see raamatukujundus ja kõik tuli läbi ajakirja nõie verbung. Noh, noored kunstnikud üsna tähelepanelikult silmitsesid ja ütleme praegu ta on mingil maal trend siin meil see meie verbungi stiil ja siin on mingisugused põhimõtteliselt ka sellepärast, et et Saksa DV-s tekkis see stiil nagu sõjajärgse tuurituse pinnaselt noh, kus ütleme, pandi rõhku rohkem ideoloogiale kui mingile süvakultuurile või esteetilise kasvatusele. Ja mina nimetan seda perverssed formalismiks. Ja kes seda raamatut vaatab, võib veenduda, et seal päris jube huvitaval kombel pole kujunduskunstniku siin ära märgitud. Ja siis muidugi see samane kirjastus Kadikas tekitab õõva. Et nojah, et jälle on selline Kadikas meile kätte pandud mingisugune kommertstaotlustega tühi paberi hulk. Aga siin huvitaval kombel vaat kui eile sa helistasid, siis ma olin parasjagu ühe kolmandiku sellest lugenud ja ja mulle tekitas mingisuguse fantastilisest paatse tunde äkki selles. No ei, ma ei ole, no ma jätkan ja see lugu on teostatud lühilausetes. Lühilauset on eesti kirjandusse toodud ka tõlgete kaudu, üks Austria tõlge oli küllaltki selline. Perversne lugu Austria saatkonna toetusele ei, pealgi, autorit pole meeles, aga see oli nii teostatud, lõi lauset, iga tõlge ei olnud, ei olnud eriti hea sõnaga puudus pinge ja siin ma äkki näen, et et noor debütant on suutnud sellesamase teksti fantastiliselt pingestada. Ühesõnaga, lõi lause, on umbes niimoodi, et noh, nagu sa katkestad karates lööki see samane, see jõud ja see kõik see energia nagu katkeb ja siis tekib see purustusjõud. Ja ma olin päris õnnelik, et nüüd mingisugune riista gängster või, või mis ta oli, et teeb väga head kirjandust. Ja noh, võib-olla ja seal proloogina mõjuvat mingisugust suguühet sinna alguses võib-olla ei oleks pidanud panema, aga siis hakkas päris huvitav lugu pihta, kuidas mingi ekskursioon läheb Peterburi poole ja see oli noh, ütleme mulle meeldib täpsus ja mulle meeldivad hästi tehtud asjad ja mina igatahes täiesti kaifisin seda teksti. Kuni. Siis järelikult ma üritan. Ära ürita, äkki sa ära ei ole aega? Ma lähen küll, aga ära selle pärast Nad, mul tuleb meelde, et kunagi kui Kenderil tuli välja seesamane Ameerika romaan, mis ta oli ebanormaalne noh, parafraas sellele normaalsele, eks ole, mis, mis nagu keelepruuki, tol ajal tuli eesti keelde see risu sõna ja siis mäletan, istusime seal Wiiralt ees, päike paistis ja tuleb Sirje Kiin ja ütleb, et kuule, et õudselt hea, kindel, et lugesin umbes lehekülg ja mina ütlesin, kuule, ma lugesin ka täna öösel 100. tõesti ja noh, ilmselt poiss on saanud, ütleme, seal esimene oli korralik raamat, teine hakkas lõdvaks minema, et sai sellest sama, sest teise raamatukompleksist ülejana, et noh, tavaliselt kolmas tuleb, tuleb korras. Õnneks nõukogude armeest. No ükskõik, aga ta peab paika väga tihti. Ja siis, kui järgmisel öösel jõudsin selle raamatu läbi, siis mulle õudselt häbi kiini ees, et ma ütlesin, et noh, vaat see on tõesti hea raamat, sellepärast raamat oli mingisugune esimene 100 lehe fantastiliselt hea. Ja siis tekkis selline mulje, et et seal toodi mingisugused šablooni sisse mingisugune galerii omanik ja mingisugused noh, lihtsalt seebioo Peri õudused ja, ja ütleme, kui läheb tunnetaks, siis, siis need kipuvad selliseid sentimentaalseks minema ja ühesõnaga asi asi läks käest ära. No romaani kirjutamine ongi vist selline asi, et kus on äärmiselt oluline lõpuspurt. Et see toomas verre oli ilmselt väga vähese treeninguga ta jõudis alguses, noh, ütleme nii, seda jänest mängida või? Arvatavasti raamat tal ei ole veel. Eiver aga vaatab, aga mind paelus teisest küljest selle seesamane õhkkond, eks ole, et noh, esimene raamat seda tavaliselt pannakse iseenda pealt maha ja ilmselt tema eluloolised parameetrid ka nagu. Viivad aga lähme sinu romaani juurde ja minu abielu prostituudiga Toomas Vint on selle kirjutanud. Selle andis välja Eesti keele sihtasutus. Kuidas sinul selle, selle autobiograafiaga näiteks? Sa just nagu räägid ikka ja alati see põlvkonna toon midagi isiklikku, neelatasin normaalsusesse. No siin ongi see samane värki, et ega autor ei ela oma ajast lahus, eks ole, kui ta just kirjutab ta mingisugust väga piinlikult täpset ajaloolist teksti kusjuures ka selles ajaloolises tekstis on ta ikkagi noh, ütleme 90 protsenti kohal iseendana, mitte kellegi teisena. Ja noh, kui võrrelda, ütleme seda Tomas Verevi põlvkonda, kes omab ääretult kõrged enesehinnangut, jaa, jaa, ütleme teostab ennast läbi jõhkruse ja ütleme mingisuguste selliste brutaalselt toimingute, siis ütleme, meie põlvkond, tema oli mingil moel selline kompleksidega üle külvatud. Ja ühesõnaga see ei ole enesekindel põlvkond, see on üsna noh, selline eneses kahtlev maailmas kahtlev ja ma arvan, et just see samane ütleme, isiklik tundetoon nagu ronib sellesse raamatusse ja see, see kindlasti on autobiograafiline. Aga nüüd Töösituatsioon aga tähendab, see mõtete ring on ikka tööd. Ilmselt küll jah, sellepärast, et noh, kuigi see tegelane on minust kümmekond aastat noorem, aga noh, mina tean seda kümmekond aastat nooremat põlvkonda. Hästi sellepärast et mu sõbrad on kõik minust 10 aastat nooremad, umbes. Aga vaata, sina romaanis alati on väga tähtis on seksuaalsuse teema seksiga seonduv, seksuaalsus. Siis sa pole värveid lugenud, kui sa ütled, et kas sellisel juhul ei ole, siis ei no minu puhul on mingites proportsioonides kirjeldatud proportsioonides no ilmselt seksuaalsest me ei saa ümber ega üle tema on ikkagi inimese elu üks tähtsamaid külgi. Seetõttu nagu paljud need toimingud on seotud sellise noh, ütleme kas kannustatud seksuaalsusest või, või siis pärsitud seksuaalsusest ja. Sa räägid muide, palju sellest seksuaalsest pärssimisest, et seal oli sinu põlvkonna noorus mure. No seda ma räägin, et sealt need kompleksid tulevad kõik sellepärast et praegu ei kujuta, tänab ütleme sellist riigipoolset seksuaalset ahistamist üldse keegi ette, sest tegelikult see oli pedofiilia keelatud. Praegu. Küsimus ongi piirides sõnaga umbes taipan, et nüüd ütleme, praegune vabaduse põlvkond tahab nagu kustutada viimased piirid. Aga siin mul on ka see samane väikene targutus sellest seksuaalsuse lõpust. Et noh, mingil moel on praegu saabunudki selline, kellele seksuaalse lõpp, ma toon siin siin raamatus näite, mis on tegelikult elust maha kirjutatud. Kuidas kunstihoone galeriis ja oli üks vaatas video. Ja ma vaatasin seda Ekspressi toimetuses tõesti naljakas. Aga küsimus oli selles, et kesklinna päise päeva aeg raseerib noor daam ennast kaks korda kaks meetrit ekraanil vaadata, mida ta Siin võib, võib aimata jah ja mitte kedagi ei olnud seda vaatama. Igalt erootikaseksuaalsusele. Eks ole. Kuidas sa ise selle romaani reaktsiooniga rahule, et Tiit Hennoste kirjutas hiljuti üsna kriitiliselt, ütles, et seal on kuidagi nagu need tegelasena kuidagi liiga kaitstud, liiga muganenud, liiga, et seal ei ole nagu seda, seda tragöödiat sees. Lähed sussidega väljadelt sussidega tagasi, sussid, et eks ta puhul, et see on kuidagi nagu sihuke rutiinne värk. See ennast lukku naerma sellepärast et noh, kriitikutel on selline asi, et eks nad võtavad, et noh, mingi hoiaku ja siin oli näha, et nagu kriitik Ta hoiak oli see, et ta peab nüüd seda raamatut materdama. Ma ei tea, mis talle erilist põhjust andis. Aga nüüd noh, mind kõige rohkem ajas naerma see, et ta nagu mingisuguse väga Ma ei tea, millest tingitud järjekindlusega püüdis ära jutustada, millest siin raamatus jutt on kõik noh, ütleme poendid ja lõpplahendus, et see kunagi tegi juurdegi sellist sellist nalja, et jutustas kriminaalromaanidest raamatu tutvustus. Aga jah, ütleme see süüdistus klišeedest ja ütleme selles et tegemist on nagu 19. sajandi, ütleme, avameelsusega erootika vallas. No see on selline üsna pealiskaudne suhtumine vabameelsus ja sellepärast tegelikult erootiline avameelsus ei ole roppude sõnadega, vaid need on situatsioonides. Ja see on selline tehnoloogia, et ütleme, see samane pinge, seesamane, mida lugeja peaks saama, mis on, noh, see ikkagi tõeliselt teda ka noh, ütleme mingil moel erutav füüsiliselt seda ei saada vist roppude sõnade või, või, või siis ütleme nii nagu pornofilmis näidata, takse seda suguakti, vaid see lähtub siiski situatsioonidest, olukordadest milles osav lugeja võib ennast sisse lugeda ja sealt saada, noh, ütleme endale sellise võõra keele erutuse, kui, kui nii täpselt asja väljendada või öelda Aga nüüd ma tutvustan Toomas Vindi kõrvale ühte ajakirjanikud on Jakob erastada ja see raamat ilmus Pegasuse kirjastuses kannab pealkirja natuke Raht. See on üks minu meelest väga hea Nemad, muidugi see on nali on selles, et ma olen seda ise toimetanud võib-olla kolm korda järjest läbi lugenud selle tõttu nagu sellesse rohkem sisse. Kuid siiski see raamat räägib Alburgi narkalitest noortest inimestest, kes kõik pärinevad kuidagi hästi hea kodanikest perekondadest ja satuvad siis narkosõltlasteks või tähendab kuidagi tahavad minna värava perekondadest hakkavad narkosõltlast üks. Ja siis üsna varsti, see tähendab, et tegelikult sellest narkosõltlasest ja, ja hakkavad töölisteks põhimõtteliselt töölisteks. Ei taha enam pelada hea kodaniku elu, nad tahavad teha tõsist tööd. Seal mingit erilist ideoloogiat ei aetud. Seal sees on ka päris päris mitu hästi kena armastuslugu. Ja peale selle mehe seksuaalsest rääkisime siis raamatus nark, Kraftis on vaata parimad eestikeelsed seksikirjeldused, seksistseenide kirjeldused, seksi on väga raske kirjeldada. Aga see on noh, niimoodi tähendab, et see ületab selle pornograafia läve. Ja muidugi, Meie narkosõltlastele peaks raamat pakkuma sellepärast et siin on ääretult palju infot antud. Kuidas, milliste ainetega ennast ses rahuldada. Aga raamat iseenesest on kirjutatud, see mõjub nagu mingisugune uurimus. Aga kui ennast sinna sisse lugeda, noh, kui lihtsalt lugeda, siis on ta lihtsalt üks lahe romaan. Üsna kummaline teostamisega, sisemised on nagu vastuoluline. Et soovitan seda silmas pidada, sellepärast ma arvan seda, et see nord, Kraft, ma ei tea, kust see pealkiri on tulnud. Ma ise arvan, et see on tulnud, see ei ole ju taanikeelne. Ja kas nad seda muutma seda pealkirja, et noh, mis on siis põhjajõud või midagi niisugust? See on ilmselt mingi tsitaat, mida, millest me aru ei saa, võib-olla mõnest saksakeelsest, võib-olla vanast Amstonni laulust. Aga igal juhul tähendab seal Nork rahv, võib-olla see ei ütle nagu midagi, aga ma lihtsalt soovitan seda lugeda või silmata seda raamatulettidele. Stuudios olid tavaliselt ja Peeter käsler. Täname tähelepanu eest. Luulekuu.