Nüüd muusika. Kas see on nüüd muusika ja väike ja see nüüd muusika? Kuulasime praegu Jeemenist pärit juutide naiste laulu mis on nüüd muusika olnud juba sajandeid mitmeid sajandeid ja täpselt samamoodi olnud, aga praegu edasi. Ja selles ongi sellised, tänapäevase euroopaliku mõtlemisega klassikalisemad muusiku vahe traditsionaalse, traditsioonilise laulikuga või pillimehega. Tema jaoks suuline traditsioon on alati kaasaegne, alati värske. Ja see teda üldse ei häiri, kui 300 või 600 või 1000 aastat tagasi on laulda täpselt samamoodi näiteks täpselt samamoodi kuulaja 22.-st kuni 24. novembrini toimub Tallinnas ja Tartus esimene juudi süvakultuurifestival Ariel nüüd muusikasaates täna vestluspartnerite ja muusika valijatena festivali kunstilised juhid, joonik Tulve ja Ivar Lepik. Ja muidugi peaks selle saate jooksul pisutki tuttavamaks saama juudi muusika oma. Võimsas ampluaas millega läheme edasi. Järgmiseks kuulamegi meie festivali peaesineja, et millised on, kes on pärit koost oli tuntud kuldhääl juba poisikesepõlves. Naised kutsusid teda pesupesemise kõrvale laulma ja kõõrutama. Ja hiljem nad kogu perega nagu paljud teisedki maroko juudid läksid elama Iisraeli. Ja seal võttis ta siis juba õpetust tuntud sünagoogi kantori juures. Nii et praeguseks on temast saanud siis üks maailma tuntumaid Maroko juudi muusika, esitajaid tal sisse, Fardi muusik, mõne sõnaga see fordi muusikast. Sephardi tähendab heebrea keeles Hispaaniat. Ja selle all mõeldakse siis juut, kes keskajal elasid Hispaanias 500 aastat tagasi. Ühel hetkel Hispaania kuningriik, kuidas kõik juudid maalt välja hiljem tegi seda ka Portugal. Ja suur osa nendest juutidest rändaski välja Põhja-Aafrikasse. Ja tänapäeval tunneme siis see Fardi juutide all nimetuse all kogu endise hispaania juute. Olgu need siis Hispaanias, Portugalis, Põhja-Aafrikas, kus tegelikult laias laastus isegi kogu see ida poole juutkandi nimetatakse Sephardiks ja kuulame Mils reani muusikat. Sul on Jaan-Eik kaasas suur hulk suurepärast muusikat, ma saan aru, et sa tahad jätkata see Fardi muusikaga. Sa oled suurepärast muusikat, on tõesti tohutu suur hulk, sellepärast et nagu te kõik teate, juudi kultuur on ülemaailmne kultuur. Isegi üks anekdoot on selle kohta, et kuidas üks ameerika juut näeb Jaapanis koššertoidupoodi, astub sisse ja soovib midagi sealt osta. Ja koššer-toidupoe müüja küsib tema käest, aga miks te seda koššertoitu ostate? Ameeriklane ütleb, et aga ma olen selle pärast stan seda. Ja müüja küsib selle peale. Huvitav, et kuidas tiimudelete teil ei ole ju pilusilmi. Mis on järgmiseks, aga lähme jälle selle safardi muusikaga edasi. Jällegi üks suurepärane laulja lio Relmale Põhja-Aafrikast. Ja teda saadab tohutult vägev Iisraeli Andaluusia orkester. Et nagu me siin ennist rääkisime, juudi kultuur, ülemaailmne ja tõesti juute elab igal pool ja ühest küljest on juudid alati väga palju selle maa kultuurile, kus nad elavad, aga samas on ju tegelikult väga palju võtnud selle maa kultuurist ja seetõttu on ka see muusika on niivõrd erinev ja niivõrd rikas. Me kuulasime nüüd lauljaid Põhja-Aafrikast, kas seal on väga palju mõjutusi saanud araabia muusikast. Nüüd edasi tuleme siis teise suure juudi kultuuri osa juurde, mida võib nimetada isegi Euroopa selliseks põliskultuuriks või Euroopa alustada tahaks siis askenaasi, kultuur? Ütle üks märksõna, kui sa tahad iseloomustada askendusi, kultuuri-kultuurimärk, sõnaliidiš jidišit veel mis on üks saksa keele keskaegse saksa keele dialekt, mis on siis säilinud tänapäevani askena ise tähendab, kui see Fardi tähendab, on tuletatud sõnast Hispaania. Grupi keskpunkt väga pikka aega Saksamaal hiljem seoses eluolu muutumisega jaja vahetamisega. Väga paljud juudid rändasid välja Poolas ja Venemaale Eestisse aga kõike seda suurt kultuurirühma iseloomustavadki jidišikeelne Tiidiši keelt veel 50 aastat tagasi või enne esimest maailmasõda räägiti üle Euroopa tänapäeval kahjuks seoses holokaustiga teise maailmasõja ajal ja, ja, ja väga palju ka Nõukogude Liidu sellisele poliitikale on iilishi kultuur Euroopas suures osas hävinud, aga väga jõudsalt ta tegelikult elab edasi Ameerikas. Mida sa oled tänaseks saatesse valinud? Siin on siis üks tore laulja, aga tegelikult ei olegi, lauljad on ise näitleja ja lavastaja. Moshi Laidoner kes on pärit Poolast, kelle esivanemad on pärit Poolast Prantsusmaal ja koos suurepärase viiuldaja Amis lammeriga esitavad nad siis jidiši laulukesi. Pärl rindhärmi tatra. Myydašei. Riik on ta oli. Ta oli ta ei, ta. Ei ta äri. Äri. Äri ta. On nüüd muusikasaade ja juudi muusikalisest kultuurist, juudi muusikast räägivad juudi süvakultuuri festivali Ariell kunstilised juhid, Jaan-Eik, Tulve ja, ja nüüd lepik. Me just kuulsime askennasi muusikat, mida sa iseloomustasid kui ühesõnaga öelda siis märksõnana niidis ehk jidiši keel. Millised erinevused või peamised erinevused on Sephardi askenasi muusikas? No peamised erinevused ongi need, et kuna see fordi, juudid on väga palju mõjutusi saanud araabia kultuurist, araabia muusikast, siis ka see muusikaline väljendus on väga ornamentaal. Ja samas asi muusika on siis väga euroopalik ka euroopalik, aga mitte mitte ka lõpuni, sellepärast et selline idamaine värvunud on jäänud läbi nende aastasadade juudi muusikas kuni tänapäevani välja. Kas suureks vahetegijaks ei võiks olla ka näiteks instrumendid pillid, millega seda mängitakse? Pillid on kindlasti. Erinevad, aga nagu enamus Euroopa instrument on tegelikult pärit sealtsamast Lähis-Idast et mitte öelda, et juutidel, siis kas sa tead, miks, miks askendusi juudi muusikat viljelevad ansamblid armastavad üle kõige klarnetit? Kas sina tead? Ei, mina ei tea. Mina, keda te siin väike vahemärkus nende pillide kohta, et näiteks kino, Orhan, viiul, mida, mida juudid väga armastavad ja, ja niisugune see on maailma mastaabis, vaatame siis tihtipeale on üks väga hea ja tuntud viiuldaja ja selgub, et ta on ka juurde, et sa pole imede juudid, viiulit mängivad. Aga see on see pill, mida piiblis nimetatakse Taaveti pilistaved mängis ka kino. Ei tea mis, mis pilt see täpselt oli, aga seal sama Piiuli lüüra vahel siis on pärit juba Taavet kuningas Taaveti aeg, aga meil on siin üks, olete vist niiviisi juhtisid juttu klarneti peale, et klarnet on teine selline pill, mis on iseloomulik just askenaasi muusikale, Kletsmerile. Ja siin üks jällegi suurepärane klarnetimängija, mingi ora Faidman kes on väga palju tegelenudki jidiši, rahvamuusika talletamisega, meeldejätmisega ja salvestamisega ja edasikandmisega, näiteks lühike särtsakas. Enne seda vahvat lugu nimetasid ühe erakordselt keerulise sõna, mis tõenäoliselt paljudele kuulajatele midagi ei ütle. Sõnaliik lets, Mer, võid sa sellest midagi rääkida? Ning all tuntakse lühidalt öeldes Ida-Euroopa papa juutide rahvamuusikat. Need on need pillimehed, kes mängivad pidudel pulmades, sünnipäevadel ja igasugustel muudel muudel tähtpäevadel. Kas neid võiks nimetada eesti keeli muuse kantideks? Moose kandi heas mõttes lihas mõttes Mosekandid, aga nüüd? Sellel nimetuse kohta on mitu erinevat versiooni. Üks versioon siis nagu liidab kaks heebreakeelset kahjuks on Kleš mis tähendab instrumenti ja teine seemer on laulma või muusikat tegema, et nendest kokku pandud ongi Klets Morimm, need on siis need, need muusikud, rahvalikud, juudi muusikud. Ja see tõesti sellise ida Euroopas ütleme üheksa 70 20. sajandil oli selliseid moosekant peaaegu igas külakeses. Ja kui me nüüd räägime 20 sajandi alguse Euroopast, siis enne teist maailmasõda näiteks oli Poolas ainuüksi poolasel kolm miljonit juuti kellest tänaseks on ja nüüd järgmine, ainult täiesti tühised riis on, mul on siin üks väike näide, nagu teile tuua, et ma eelmine aasta sattusin Poola linna protslavi endine Preslow, kust on pärit palju kuulsaid juute ja siis ma sattusin sinna selle linna juudi kalmistule, mis on küllaltki hästi säilinud kuni tänapäevani välja. Ja need hauad on siis alates 18.-st sajandist 19-st sajandist tohutu uhked avad ja siis järsku viimased haua kivid on pärit 42.-st aastast alates 42.-st aastast ei ole lihtsalt enam kedagi matta, sinna juurde enam ei ole. Poolas. Aga ansambel on pärit kraakowist ja nagu see nimi tähendab kiivishi keeles kraakovid Croce. Enamikule ütle, kas need juudi muusikud, kes mängivad traditsioonilist juudi muusikat traditsiooniliste instrumentidega, kas nad kompavad või kombivad kuidagi ka õhtumaiseid muusika. Ka vorme kombivad igasugused muusika, farmanni õhtu- kui hommikumaised ja luulemaised, et nüüd edasi tahakski minna sellise natuke kaasaegsema väljendusega siitsamast Kletsmelist ja meile pakkuda. Ja üks suurepärane laulja kinno Provel ta on veel huvitav lauljatar, ta käinud isegi Eestis esinemas. Ta on oma ema poolt pärit Jeemenist pärit Leedust. Kombinatsioon ja ta laulab siis laulu, mis on samuti pärit Ida-Euroopast. Apen jagi lee, minu kallis poeg Efraim ja see nüüd jällegi päritest tohutu suurest muusikakatlast Jänedal assiidi laulud, assiidid on Ida-Euroopas tohutu populaarsuse saanud. Ütleme niiviisi. Lihtsad usklikud, väga-väga tugeva usuga inimesed, kes ei aja taga niivõrd sellist väga sügavat dioloogilist judaismi, vaid kelle eesmärgiks on lihtne, avatud uske väga palju. Annell muusikalist repertuaari, väga palju lauldakse, palju tantsitakse tänapäeval isegi Jeruusalemmas võib näha, kuidas natuleerinud näiteks suured ei no mida mööda Jeruusalemma linna mehed lauldes ja tantsides liiguvad edasi võib-olla siis sinna või läänemüüri poole. Aga nüüd siis Timna Prover Oleme siin jaan higiga rääkinud juudi muusikast nüüd muusikasaates, kui palju üleüldse modernsest või nüüd muusikast võiks kaasaegse juudi muusika puhul rääkida? Ma arvan, et siis me peaksime jällegi otsast peale hakkama ja kuuesaated tegema läbi aastasarja kahe kokku panema. Aga jah, et kui me alustasime lüüdi muusikaga alguses ütlesime Jeemeni naiste laulu ja kellel tekkis see küsimus nagu, et mis on siin nüüd muusikaga pistmist, siis me ütlesime seal suuline traditsioon, joon, mis elab läbi sajandite, poeg nüüd muusikas on igal hetkel on ta just täpselt sedasama ta elab just selsamal hetkel. Aga nüüd jõuame me suure ringiga välja tänapäeva Ameerikasse. Olles teinud siis vahepeatusi Maroko juutide juures Prantsusmaal, Saksamaal, Poolas ja viimaseks looks pakuksimegi. Nüüd poolest sellise tänapäevase väljenduse Kletsmerist. Ja seda mängi meile jällegi suurepärane, ma olen seda nii palju juba öelnud, et mõju ehedalt, et ma ütlen siis vapustav. David Krauker Ameerika ühendriikidest. Küllaltki sellise kaasaegses värvingus.