Tere, mina olen Anu alles kõrval, minul, Andrus troosak. Te kuulate saadet kunstjärv ja meie tänane teema on vähemalt osaliselt inspireeritud asjaolust, et meile väga lähedase ajakirjakunsti vahel ilmub peaaegu iga kord graafilise disaini eri mistõttu me räägimegi graafilisest disainist Eesti omast siis täpsemalt. Ja ei tee seda mitte kahekesi, vaid on stuudios ka Tõnu Kaalep, Ivar sakkia, Kristjan Mändmaa. Kõige laiem ja kõige lollim küsimus, mis asi on graafiline disain? Definitsioon rassi küsimus. Raske vastata lihtsale küsimusele. Graafiline disain, ma arvan, tähendab inimeste jaoks erinevaid asju minu jaoks konkreetselt sõnumi edasiandmise vahendit. Kui on keegi, kellel on sõnum siis üks, 100 edastamise vahendite, graafiline disain ja graafiline disainer peaks aitama sõnumeid edastada kohale viia. Ja tõenäoliselt kasutad edastamise juues kas kirjapilte või veel mingeid selliseid vahendeid, mitte igasugune sõnumile. Graafiline disain, raadiosaade näiteks ei ole graafiline disain. Kui Traania saate kujunduslehes. Vanasti oli selline asi nagu raadiole. Aga siiski, ärme piirame ennast sellel paberi kahe mõõtmega, et järjest enam graafilised disainerid sekkuvad ka teistesse valdkondadesse, võtavad omale õigust tegeleda muuhulgas raadiosaadete tegemisega, nii et see ala laieneb pidevalt. No üldiselt on vähemalt mulle jäänud mulje, et graafiline disain on ikkagi valdkond, mis on selline veidi tööstuslik kunstivaldkond ja seotud nagu reklaamiga, kõige otsesemalt. Kui palju on siin graafilise disainimaailmas tegemist nagu sellise kunstniku mõtlemisega ja kui palju on siin tegemist tellija tellimuse täitmisega? Jälle üks selline laialt vaieldud küsimus, et kas graafiline sain võrdleva reklaami tudengitele ma räägin sellist, et reklaam on graafiline disain, graafiline disain ei ole ilmtingimata reklaam. Üks on laiem kui teine ja reklaam kasutab graafilise disainivahendeid. Aga rahven, disain kui selline on palju avaram nähtus kui reklaam ka, et see üks kõige silmahakkava maid avaldumisvorme seetõttu seda samastatakse tihtipeale. Kui sa küsid nüüd seda, et kas see on kunstniku vaba mõttelend või on tegemist tellija tellimuse täitmisega, siis seal nii ühte kui teist ja üks selline küllalt loogiline suhtumine graafilise disaini võiks olla, et seal see kujutab endast tellija ja teostaja koostööd. Aga, aga see päriselus alati niimoodi ei ole, et ta kaldubki kas ühele või teisele poole, kas tellija dikteerib, kui ma nõudmisi ja disainer ei suuda sellele vastu panna, kuigi seal läheb käest ära nii-öelda satub lendama. Arvesta enam tellija vajadustega, aga see peaks olema koostöö, mis lahutab mõlemaid pooli. See on mu küsimus ei olegi võib-olla mõneti ajendatud sellest, et mulle tundub, et graafilise disaini mõistet kui sellist ei olekski välja mõeldud, kui oleksid tellijat. Ta on ikkagi sellises kapitalistlikus kaubandussüsteemis üks osa sellest, eks ole. Nojah, kui nii-öelda siis graafiline disain on poolkunst samamoodi nagu pool kunstan arhitektuur, poolkunst on sisearhitektuur, film, ühesõnaga kui ei oleks vastaspoolt, siis kahjuks seda sahtlisse teha ei õnnestu. Tõenäoliselt loomingu balangus võib joonistada rannavaateid ja maalida hilissellist metsa nii-öelda oma lõbuks. Ilma mingi telli olemasolevat, aga, aga filmi teha või maja püsti panna või graafilise disaini žanr võib-olla ka raamat, eks ole raamat trükkida paljalt sellepärast et endal oleks tore. Ta ikka kuulab ja rakenduskunstide valdkonda, üks on looja pool, teine on vastuvõtjapoolse vastuvõtjapoolne, oluline. Ei saa ikkagi ka täielikult unustada seda vaba mõttelendu ja kunstniku aspektis, rahvisin disaineri juures tema tegemistes ja see on ka meie jaoks üpris uudne mujal maailmas küllalt levinud suund, kus säilist saab mõnel määral kunstnike aktiivne sekkujai nagu ennemgi. Nad võtavad endale voli arvata asjadest, mitte ainult vormistada. Pidada kõike nagu mingiks reklaamimaailmaks või tootmiseks on siiski krahvisoni puhul viga. Nagu laialt tõstab viga, mida paljud inimesed teevad, arvavad, et see, mille eest makstakse raha. Et see ei ole kunst. Ja see nagu pärsib tegelikult kava arengut mingis mõttes üldine niisugune laialdane ettekujutus või Ülibes ettekujutus, et õpin graafilist disaini, lähen reklaamipeosaade rikkaks seal tegelikult alale väga ohtlik. Vajab graafilist disainigraafiline disain elab üle ka ilma reklaamita. Selles mõttes, et siis, kui see ala alguse sai, toome kasvõi näiteks mingi renessansiajad, siis, kui tüpograafid hakkasid kujundama raamatuid reklaamist, ei teadnud siis veel keegi midagi, aga põhimõtteliselt raamatu kujundusgraafilise disaini žanr oli olemas, elas, õitses, samuti illustratsioon. Reklaam on hilisem nähtuse reklaam. Senimaani veel vajab graafilist disaini, kui ta ei ole pundunud täiesti interaktiivseks, ei pöördunud sinna multimeedias. Aga seal trahvist disainima? Ei pääse sellest mitte kuidagi. Aga see on väga hea, et te tõite mängusele renessansi mõista, sellepärast et mina olen nagu aru saanud, et graafilise disaini põhiidee on tiraseeritavas kas alla ja graafilist disaini ilma selle mõtteta, et, et me teeme ühte kujundit ja siis paljendama seda hästi palju sanktsioon sellist graafilist disaini. On võib näiteks olla tegevust autori raamatut, raamatust jätkuvalt räägime, kas on tegemist ühe eksemplariga mis väljendab ennast raamatu vormis, aga selles mõttes, et Ta ei ole tiražeeritud või ta ei rahunenud seda tingimust siis on näiteks olemas sellist tähendab lühiajalisel ahvist disaini näiteks teema, mis mind huvitab, on graafiline disain filmidele. Mõneme lennuk tõuseb õhku ja sinna peale on kirjutatud näiteks Guess teel. Me võime kindlad olla, et see lugu on selle filmi jaoks selleks üheks mõtteks, disainis seda realiseeriti mitte mingil moel. Aga seal on kuidagi trigeeriv teema loomulikult, mis vajab lähemalt uurimist, sest et jällegi üldine arusaam grafiti senist on küll see tegevust Traseeritava kunsti avaldumisvormis. Aga see ei pruugi nimetada. Aga ometi, ta on selline valdkond, kus see potentsiaal on alati sisuliselt olemas ja see on see nagu, mis paneb käima selle asja. Just ja kus on ka tema jõud, et see jällegi toob kaasa teatud vastutuse disainerite jaoks, et nende sõnum mitte ei jäänud nende lähemate sõprade ringi, vaid pahatihti või õnneks tihti lendab palju kaugemale ja laiemale ja mõjutab nii mõndagi inimest. Kas ei ole niimoodi, et mõnel puhul või mõnel maal mõnel juhul kasutatakse graafilise disaini sünonüümina terminit visuaalne kommunikatsioon ja kui on tegemist juba kommunikatsiooniga, siis tihtipeale see eeldab ikkagi laiemat publikut, nii et see Tiroseeritavus on asja olemuses juba sees. Või ei samastu visuaalse kommunikatsiooniga? Raamat kommunikeerib ju tegelikult nende vaatata. Näitusele vaatanud inimeste hulk ei ole siin määrav, tegelikult. Siiski, kui me otsime, me leiame neid üksikuid juhtumeid, mis ei ole ilmtingimata tiraseeritavad või selleks mõeldud, aga noh, üldiselt muidugi Graafiline disain on kunstiakadeemia, sest üks populaarsemaid erialasid Juba aastaid järje vanad te kõik töötate selle ajal, mis selle siis nii ahvatlevaks teeb või miks siin on selline tung ikkagi seda, et kui palju on neid samu üliõpilasi, keda ta just siin eelnevalt juba nimetasite, et tulevad ülikooli õppima, sest neli aastat õppinud kaasan Photoshopi korrali kuivendusgrammid noh, enam-vähem selgeks ja siis hakkab elu, siis saan rikkaks. Kahjuks on pilt isegi veel kurvem. Kui me kevadel võtsime vastu mandaadis neid loodusrikkaid tudengikandidaate, siis päris paljudel juhtudel. Küsimuse peale, miks te olete disainer, oli vastuseks, mulle meeldib joonistada, et nad ei fotosopist ega kvark ekspressist mitte midagi, rääkimata sellest. Mõelda natuke kaugemale, olla teadlikult just äsja räägitud vastutusest või disaini mõjuvõimust ühiskonnas. Et ma arvan, see kõik muutub õudselt kiiresti, see aasta me küllap kohtume juba hoopis teistsuguseid noori, nagu hetkel ta veel praegu on selline olukord, mida Tõnugi nimetas kus esimene mõte on saada perel, et see tõotab olla selline tulutoov amet, mida õppida? Tegelikult ei ole, mingil hetkel oli mingil hetkel inimene, kes oskas kas või Paalselt korral soodoma teist kujundusprogrammi kasutada kulla hinnaga. Mäletan üheksakümnete alguses perioodi, kus Eesti Ekspressis maksti reklaamikujundajatele osa palka valuutas kuna nad kujunduses valuuta eest ostetud reklaame läbi. Ei no jällegi, graafiline disain on niivõrd laiväli ja tegevusvaldkond, et seal leidub kohta igasugusele tegemisele, suhtumisele, et muidugi on olemas korporatiivse disainereid, kes endiselt suplevad valuutas aga jällegi valdav suundumus, mida ma arvan, et meie siin kolmekesi ilmselt ka seal esindame, on selline disainer, mõtleja, disainer, kunstnik, disainer, ühiskonna liige ja see selline inimene ei pruugi sugugi rikkaks saada, et see peaks valus tõdemus, mida ma ka tudengitele olen proovinud, selgeks teha, et siis õnn ei pruugi rikkaks ja vaid see on üks järjekordne amet. Ainult et palju huvitavam kui enamus teisi ameteid. Vaatame arhitekt, et kui hästi nad ikka elavad, aga millegipärast tahetakse riideid. Seal on olukord palju rahulikum, aga ma arvan, et et see on üks lähedasemaid erialaselt. Kui keegi soovib mõtiskleda sellest, mis on disain ja kes on disainer ja mis asi endast õigupoolest kujutab, siis võib enam-vähem tõmmata võrdusmärgi arhitektuuri ja disaini vahel, et nad on üpris lähedased. No mis te arvate, kui täisturg praegu üldse on? Eestis Eestis valmistatakse ette ju mingit disainipoliitikat, juskui suund on see, et loovtööstus areneb ja justkui Eestil on potentsiaali saada selliseks põhjamaaks, kus siis tegeldakse selliste asjadega hästi palju ja saadakse selle eest ka tõenäoliselt mingi töötasu. No ikka saadakse töötasu, loovtööstuse on selline uus sõnakõlks, võib öelda halvasti, aga hästi öeldes lihtsalt selline uus mõtlemine, mis natukene aitab seda vana asja jälle edasi viia. Ka Eestil on tõesti mehe meelest potentsiaali saada tuntud disainimaaks, sest et siin on teatud faktoreid, mida ei saa eirata, nimelt see, et esimesena Nõukogude liidus hakati siin üleüldse disainist rääkima disain õpetama juba aastal 69, kui mujal oli keelatud nimetada sõna disain selle eest või siis ongi minna siis Eestis seda õpetati, nii et see tegevus on vilja kandnud, nii et et kui praegu vaadata, mida arvatakse meist lääne pool, siis on tekkinud suhtumine, et Eesti on selline viimane euroopaliku või põhjamaise disainisaareke siin keset seda puulusikat ookeani. Et lõuna poole ida poole minnes on juba hoopis teised teemad ja hoopis teised asjad. Me oleme nimetanud neid halvemaks, aga nad on lihtsalt võõramad ja mõistetamatu maad. Aga et Eesti on selline, kus tehakse veel põhjamaist disaini, siis on ikkagi mõeldud südamelähedane ja mille juured ulatuvad sinna kujundusse sellesse, kui seda hakati sind õpetama. Räägin praegu põhilised farmi disainist, aga kuna vorminiseereid ja krahvisid häireid isegi hilise ajani üldsegi ei eristatud vaid õpetati neid olemas ei ole koos siis vormidisaini õpetamine on kaasa toonud graafilise disaini parema jälje kui milleski muus lähedases riigis. Baas. Kas või võtta Läti või Leedu? See on pigem niuke kompleks mõisteid, mida kasutatakse kirjeldamaks, sellist minimalistlikku, lihtsat, karmi, selget, loogilist lähenemist, aga vormi disainis töötab see loogika väga hästi. Mida see tähendab, graafilist sai mina küll öelda ei oska. Jällegi vallatult võib öelda, et tihtipeale tähendab igavust. Kes on räägi sõitnud läbi Poola, see on märganud seda Poolat. Disain erineb eesti disainis tuntavalt ja alguses tekitab see viha ja hämmeldust. Aga kui see kaua viibida ja siis tagasi tulles korraga saab selgeks, et meie disain siin ülimalt põhjamaine ehk siis küllaltki hall ja ilmetu. Et elu ja nakatav määrse pulbitseb jälle põlvitas, see on kusagil seal lõuna poolt. Nii et seda võib nimetada soliitusekse, seda võib nimetada ka igaveseks. Tooge mõned näited ka sellest, mis, nagu lääne kolleegid üldse ära märgivad. Ja, ja ma pean täpsustama, et kolleegid räägivadki vormi disainist eelkõige graafilises disainis ei tea keegi mitte midagi, et. Hannes eesti millegagi graafilises disainis jäänud meelde kas Molcam to Estonia märk, mis siin väga suurt vastukaja saavutaselt nägi seda keegi haarata, et on mingi tavaline käkk. Seda vist ma arvan, et eriti mitte. Mispärast oli see niivõrd tavaline tuli põhjamain? Me ei saa eeldada, et me oleme siin maailma naba ja et see, mida meie tahame siin maailmale teatada et see hääl kostaks kaugele, ma kardan, et siiski seda ei pannud suur osa sihtrühmast üldse tähelegi ja rääkimata ka sellest, et ka praegu näeb seda Eestis küllalt harva, nii on olemas mingeid selliseid riikide ükskõik mis selle nimi ei ole infosüsteeme või kommunikatsioonisüsteeme, mis on nähtavad nii keskkonnas kui ka paber tasandil. Aga Eesti märg seda vist ei olnud. Praegu ta meenutab ja edelaraudteed või mingit sellist asja, mis lihtsalt toimib sellepärast et raha on olemas selle jaoks, et ta vaikselt liigub rutiinset rada mööda, aga ta ei, küll ilmselt liiguta kedagi ja kui ta ära kaoks ühel päeval ega keegi vist ei võtaks, sellepärast. Tegemist on lihtsalt ühe märgiga lihtsalt sellise tähistusega kell üks bränd juures väga nõrk, mitte meelde jäänud. Aga ma jää näide, mis kedagi liigutav. Eesti graafilisest disainist ma arvan, et need head näited ühest küljest jäävad aastate taha ja nüüd on nad jälle tekkimas. Ma pakun jällegi praegu märge küsimusest mööda minnes, see, mis siin toimus 80.-te lõpus üheksakümnendatel, et oli üks suur vapustus rajal segi loksutamine et vanemad kaotasid pinna jalge alt ja nooremad tulid peale oma tühist tehniliste oskustega, omamata tegelikult arusaamist sellest, mida nad teevad ja mis nad teevad. Ja seetõttu tänane sain valdavas osas on imiteeriv ja Lähme tuntud mudeleid läbi mängib, nii et kui me räägime karges põhjamaises Eestis, see esineb pea põhimõtteliselt igavusena hallide siniste toonidena, pankade ja firmade lugudes graafikas. Aga raamatukujunduses, kui muus on see suund on valdavalt ikkagi imiteerib kopeerima. Aga ma usun, et see kõik on muutumas, et see, mis praegu kunstiakadeemias toimub mis nende reklaamifirmades ära väsinud andekate inimeste poolt vaikselt hakkab tekkima, välja tulema. See kõik on palju huvitavam kui nüüd veel aasta või paar tagasi ja loodust on küllaga ja see ei ole enam vist põhjamaine disain, meid seal midagi. Võib-olla universaalselt aru saada Obamat. Ma ei tea, kas mingit konkreetset näidet nüüd kui sa küsid, et ajaloost neid on leida, sest esimeseks eesti plakatikunst oli omale juhtiv jas uuendikul maailma kuuendiku maaderlasega surub kaduma ja aga esinejatega rahvusvahelistele võistlustele. Ja toodi koju karikaid siis on olemas teatud huvitavaid disainereid, võib-olla mõnes mõttes unustatud geeniusi, nagu näiteks Tõnu Soo, kellest võiks rohkem rääkida, kui temast räägitakse. Üks väheseid originaal eesti disainis. On olemas heal tasemel näiteks raamatukujundust, mida ei ole põhjust häbeneda. Võib-olla esimene rõõmust hüppama, aga samas midagi valesti ka ei ole. Ühteteist ikkagi on, aga, aga ma arvan, mingit suuremat läbilööki hetkel ei ole küll ja märgata või pole olnud. Aga see kõik veel tuleb. Ma olen selles täiesti veendunud. See on hästi lootusrikas hinnang, Eesti graafiline disainer samas lauses oled sa väga karm sõnastus suuresti ümber võib olla sedasama seisukohta, mis oli 2002, selles kurikuulsas artiklis. Selgituseks raadiokuulajad nüüd me oleme hakanud rääkima asjast, nagu soovitas, mille Harry Liivrand juba meie esimeses saates nimelt jõudnud artiklini, mis ilmus ajakirja kunst 2002. aasta kolmandas numbris mille oli kirjutanud Kristjan Mändmaa ja mille nimi oli siit mille üks esimesi lauseid kõlas umbes nii, et graafilise disaini olemasolu Eestis on hetkel üldse kahtluse all ja nii edasi, milles siis probleem, kui praegu tundub see jutt? Suhteliselt lootusrikas ja praegu on 2004 Tarmiline aeg mööda ei tea mis nagu muutunud ja millest see sinu lootus tuleb? Võib-olla sellest, et see artikkel sai kirjutatud ikkagi tahtmisega intrigeerida ja põhjustada meelepaha ja vastukaja, et liigagi palju minu meelest tookord siis erialalist mõttevahetus toimus tsiviliseeritult vormis, räägiti viisakalt ja kombekalt, aga olukord oli masendav nagu minu jaoks, kes ma olin just tulnud jällegi mujalt, nägin neid asju natukene teise pilguga. Aga olles just naasnud Hollandist disainer pingutelt, hakkas eriti teravalt silma see sisutühjus ja kopeerimise lõbu. Aga mis on nüüd muutunud, on just nimelt see, mida siin ka sai nimetatud, et väga paljud disainerid, kes senimaani on kombekalt tegutsenud reklaamiagentuurides, vormistades reklaame tehes oma igapäevast Estoppi tööd, on sellest ära väsinud, neil on tekkinud ka mingisugune võimalus näiteks alustada omal käel mitte enam olla palgatööline ja kui aega hakkab üle jääma, kui natukene raha hakkab üle jääma, siis hakkab ka mõtteid, tekib inimestel. Ja ega Eesti ei ole mingisugune erand, teiste maade hulgas lähevad samasugused inimesed nagu mujalgi. Kui disain on võimalik teistes riikides, siis ta on võimalik ka Eestis. Lihtsalt praegu on see möllab pulbitsev ülemineku aeg vaikselt hakanud nagu üle saama. Aga teile, teistele, kuidas tundub, asjade seis? Küsimus on selles, kui palju disainist räägime ja kuidas me seda teeme. Hetkel keskne artikkel ilmus, ei räägitud grafistusest praktiliselt mitte kuskil heal juhul kord viie aasta kohta ilmus sirbis mingi artikkel raamatukujunduse seisust. Pehme ja viisakas juhul kiitev, jah, olukord ongi selles, et kui me asja ise ei mõtesta, ühesõnaga eesti kahvindi sain tegelikult toimib mingil kujul ei olnud väga kaua toiminud. Aga lasele mõtestava aparaadi juurde kasvamine on see protsess, mis praegu toimub. Ühesõnaga see, et me mitte ainult ei tee, räägime, me kirjutame, me kirjeldame, seal toimub, võime aru saada, mis toimub, mida, miks tehakse. Kes meid mõjutab, miks on see, mida me Eesti grafisid, sai nime all välja aseme, et miks on selline. Ja just see nagu eriala nii-öelda eneserefleksioon või mõtestamine on see, mis nagu algas tegelikult mõnes mõttes sellest artiklist? Tuletaksin kõigile raadiokuulajatele meelde seda, seda leiliarhitektuuri ja graafilise disaini vahel, et kui arhitektuurist on võimalik rääkida, kirjutada sellesse mõtestatult suhtuda, siis on see järelikult võimalik ka graafilise disaini suhtes. Ju keegi ei projekteeri maju selleks, et need ilusad välja näeksid või tänav oleks ilus vaadata on ikkagi mingisugune asjalikum põhjus. Nii on ka disain tegelikult mõtestatud eriala, kus on küllaga probleeme ja arutlemisväärset, aga seda praegu hetkel lihtsalt ärme me teeme esimesi samme selles suunas, et tekiks laiem ja selline sügavam professionaalne arutelu. No ilmselt seda raskendab ka see, et graafiline disain ümbritseb lihtsalt inimeste meie kõigi igapäeva niivõrd suurel määral, et ta on sisuliselt märkamatu. Nojah, jälle see väide sellele vastu vaielda ei võiks sellele verele kiita. Loomulikult, kui ma lasen pilgu kas või siinsamas stuudios ringi käia, kui palju me näeme graafilist disaini, mida me sellest esimesel hetkel ei pea aga samal ajal on ka selge, et seda tõesti nii palju, et paratamatult meid mõjutab, kas nendest aru saama või mitte? Aga mind on alati huvitanud, kui räägitakse ägelt graafilise disaini öltelt vormistada teiselt poolt sisulisest põhjendatusest või sisust või mis asi see on, mis määrab selle graafilise disaini? Selle hariduse kvaliteedi, et kas Eesti graafilises disainis on ka näha sellist koolkondliku joont, mingisuguseid ühiseid hindamisi, millal, ütleme kasvõi teie kolm tunnistate endal olevat vormitte neid, neid õpilasi kes oli läbi selle graafilise disaini lisa, mida tudengid loevad kunsti. Loomulikult, ja mitte ainult mõiste e-vahendusel, vaid ka otse lahinguväljal koolis tundi andes suhtleme tudengitega, püüame vormida. Aga kriteeriumitest rääkides siis komeetide sisulisus, põhjendatus, siis see on see, mida mina, eelkõige, kui silmas pean graafilist disaini rajana vormilisust järgneb sellele minu jaoks, et see ilus vorm ja puhas ilu ei ole nii olulised kui toimivus ja põhjendatus. Jutt algas sellest, et trahvid, disain on tarbekunst või rakenduskunst ja seda on kellelegi vaja, et seal on taga publik või klient või tarvitaja kellel seda tarvis ja kellel see peab aitama mõningaid probleeme lahendada, siis järelikult peab disain olema ka põhjendatud. Üks lihtne küsimus ja väga paljud disainerid ja disaini tudengid endalt ei taha küsida, on see, et miks nad midagi teevad. Ivariga n seda, kui me hakkasime koolis õpetama, arutades haridusküsimusi ja võimalikke teid disainitakse muutmiseks. Mulle hästi meeldis üks lugu, mis ta rääkis oma koolipõlvest, kui ta ise õppis disaini kunstiakadeemias või tollases ERKIs. Vist oli see lugu, kui tulid nuge ja kahvleid ja eelkõige tõstatati probleem, et meid ei huvita see kui uhked need noad ja kahvlid välja näevad. Ja kuivõrd nad erinevad nendest, mida me praegu kasutame vaid et tegemist on probleemi lahendamisega. Kuidas süüa, kui need noad-kahvlid, mida te projekteerite aitavad inimestel paremini süüa ja näevad paremad välja, siis on kõik hästi. Aga äkki on võimalik süüa ka kuidagi teistmoodi. Äkki on olemas mingi nii-öelda toidu muid manustamise meetodeid, kus võib need noad ja kahvlid üldse hüljata. Nii et peaks lahendama probleemi mitte nende nii-öelda nugade-kahvlite välist vormigraafilisi disainis. Kahjuks on siin maal olnud õige kaua valitsev koolkond kus tegeldi mitte sedasama probleemi sisulise lahendamisega vaid tõesti ainult selle vormi viimistlemisega. Minu arust on selline nii-öelda pärand selle Eesti graafilise disaini üks tõsisemaid vigasid või puudusi, mis siiamaani on nagu kestnud. Jah, ja siin jällegi võib hakata arutama, et kuidas see juhtus, et minu teooria on selline, et kuna neid kahte erialase rahvlisti vormi disaini õpetati koos ja põhitähelepanu läks siiski tööstuskunstile ja vormidisainile siis graafiline osa raamatu kujundas näiteks langes graafikute hooleks ja graafikud omakorda olid kujutavad kunstnikud ja tundsid selle üle uhkust. Nende balevus või eesmärk oli saavutada lühiajaline efekt, kas isikunäituse välja pandud maaligraafilise lehe läbi üheks korraks üheks hooajaks ja, ning ühe sündmuse raames ja kus tõesti peamine liikumapanev jõud oli saavutada ilusat efekti kiiresti veenvalt. Ja kuna graafilisi disainereid kasvatasidki kujutavad kunstnikud ja see jätkub ka täna veel ja mõtlemine on umbes sarnane väga paljude krahvistiseerida tagapõhi on kujutavas kunstis, nii, ka minul endal õppisin hoopis graafikat ERKIs siis täpselt seesama põhjendatus jääb kaduma, samamoodi on üks huvitav aspekt meie selles uues õppemeetodis on grupitöö ja arutelu, mida siiamaani ei ole viljeldud. Nagu ennem öeldud, disain on kahe osapoole kliendi, selle teenusepakkuja siis nii-öelda disaineri ühistu siis kuidas või siis üleüldse, mis seal arutleda, kunstnik teeb pildi, mis on tema kunstniku vabadus. Ja sellega asi piirdubki. Aga disainer peab võtma arvesse teatud asjaolusid ja selleks on tark diskuteerida, arutada, selgitada, põhjendada ja seda ei ole eriti viljeldud. Ja eks seegi on üks põhjus, miks disain on niivõrd kujutava kunsti moodi ehk siis pinnaline, efektitsev ja ilu poole püüdlev. Aga nagu ma aru saan, et põhiline on siis see sisu ja see sõnum aga juhul, kui näiteks sõnum on ikka väga nõder, aga te peate selle kuidagi siis visuaalselt lahendama või esitama, mis te siis teete? Niisugune juhtum, jällegi disainer kui selline iseseisev, tugev tegija iialgi ei pea leppima sellega, et vormistanud mingit nõdra sõnumit selle koha peal, ta peab lihtsalt tellijale appi tulema, kui ta märkab viga laita, siis ta peab tulema ja aitama lihtsalt proovima leida paremat lahendust sellele probleemile. Nimelt mitte ta ei pea püüdma seda halba sõnumit ilusasse vormi valada vaid ta peab koos selle tellijaga leidma asja iva ja tegeliku probleemi asukoha ja sellest lähtuvalt pakkuma siis rahuldavat tulemust nii iseenda kui ka selle tellija. Siin on aga selline klassikaline idealisti ja siis selle reaalsuse suhe reeglina stampküsimusi on see, et miks mingi konkreetne reklaam, kus kasutatakse graafilist taim on vilets ja siis stampvastus on stampküsimus, on see, et tellija on loll ja talla ei suudeta maha müüa, seda head ideed. 95 protsendi ulatuses ma ei ole sellega nõus, sellepärast et minu kogemus on näidanud ükski klient ei ole loll, vaid et lihtsalt ei ole kas aega, tahtmist, mõnel muul põhjusel jääb see jutt, rääkimata kliendiga. Et inimesi on võimalik veenda ja loomulikult alati on võimalik ka keelduda mingitele tegemisest ja kõik ei pea vastu võtma, et selleni võikski jõuda välja, et mis on siis nagu ikkagi tähtsam, kas elada tervislikult või teenida veel 1000 krooni? Ma arvan, see laiem haigus, Eesti ühiskonnas, see raha teenimise kultus või hädatarviliku, see tunne, et ükskõik mis, peaasi, et teenistus tuleks, et ma arvan, sellest hakatakse ka vaikselt üle saama. Enamasti vist ikka ei keeldutud, tehakse ära 1000 kroonist skulptuure. Muidugi, kuna olukord on praegu just selline, aga ma arvan, et meie ei pea sellist suhtumist kultiveerima oma kirjutistega õpetusega, et kool olgu ikka selline koht, kus püüeldakse millegi enama poole. Ma näen siin nagu sellist ideaali, et graafiline disainer kui kunstniku, oma ideedes võitleja samas eriala, nagu varem on juba räägitud, on selline kompromissi leidmise kompromissi rääkimisest täis. Ja siis kas siin ei ole nagu sellist, kas te olete, et sa ikkagi nagu paistvad eeldavad, et disainer peab olema see tugevam pool sellest? Ei pea, ta peab olema võrdväärne partner, vaks vahet on, kas tegemist on kompromissi kunstiga või enesemüümise kunstiga. Nimelt räägi kompromissist siinkohal, kus mõlemad pooled jõuavad neid rahuldava lahenduseni. Ja loomulikult on hetkel raske, kuna mitte ainult disaini poole pealiseerite maailmas on enneolematu mõtteviis, nagu ka tellija poole pealt ei ole seda kultuuri ei oska tellija disaineri käest küsida sügavamat suhtumist ega pea temast nii palju lugu, et Marvuks tahaks küsida. Aga kuna loodus tähendab see enamustes muudes arenenud riikides, see toimib teistmoodi, siis ilmselt oleme ka meie ikkagi sinnapoole teel. Mis te arvate, kust tuleb see Eesti nii-öelda see tulevane disainiime, kas tuleb sellise freelancer disaineri sulest, kes juskui pakub mingite teed konkreetse projekti raames välja või tuleks mingis firmas palgal oleva kunstniku sulest öelda? Imed sünnivad ikkagi inimeste näol, et mõned väiksed riigid ja väiksed rahvad on, on mõndagi sortiseerid saadud maailma. Lihtsalt on tekkinud keegi geenius, keda hakatakse järgima, kiitma aga see imetahab kogumist ja vaikset tööd saada, aga et selles mõttes ma ei tea, kas me seda Eesti Nokiat nüüd teab, kui kiiresti näeme, aga lihtsalt see asi läheb järjest paraneb. Lumepall kasvab ühel päeval võib-olla ei sünni mitte imet niivõrd, vaid avastame lihtsalt, et kõik on hästi. Põhimõttelist vahet, kas see inimene, kes selle hea asja võime taga töötab mingis suures büroos või on ta mingi tõesti vaene Freilasel. Inimtüübid on erinevad. Disainerid on erinevad, nad on nii ühel kui teisel meetodil. Jah, ja kui sa räägid raskepärastest töödest, aga päris niisugust suhtumist, siis loomulikult see jääb alati alles ja nii nagu on erinevaid tellijaid, erineva iseloomuga töid on ka erineva iseloomuga disainereid. Ma arvan, et kõigile jätkub leiba ja tegemist. Mõni ei üritagi olla maksupanija lepib suurepäraselt sellise lihtsa töömehe rolliga. Aga igal juhul on noh, nagu selle protsessi alustamiseks või selle tulemuseni jõudmiseks vajalik sellesama protsessi ehk disainiprotsessi enda mõtestamine, hariduse mõtestamine ja diskussioon ühiskonnas nii kitsamas ringis kui laiemas ringis, mis on varem olnud natukene puudulik Päris piinlik aga mis puudutab seda laiemat ringi, kas sellist võimalust ei ole, et see, mida teie peate oma siseringis heaks graafiliseks disaineriks, ei ole seda üldse mitte just nimelt selle laia ringi silmis, et kas seal ei teki mingeid käär, mida seal siis nii väga diskuteerida? Küllap tekivad kääridega, nad tekivad iga päev ja igal hetkel igal erialal, aga siiski ma arvan, et eriala juhtivad jõud ja ennast esile tõsta ilmtingimata vaid lihtsalt ma räägin inimestest, kes mõtlevad teemadel ja annavad haridust, näiteks ei pea arvestama laiade masside maitsega. See ei ole ühelgi alal niimoodi. Esimene ots läheb ikkagi eest ära ja kõik see muu tuleb vaikselt tagantjärele, selle mõttes üle esimese otsa poolt nagu pakutavat tasapisi kunagi 10 aasta pärast saab see üldmõistetavaks, seda me näeme nii moes kui väga paljudes kohtades. Kuigi seal on olemas ka ju teistpidi suund nii-öelda vermakulaarse krahvi sai uurimine ja see, kuidas suured disainerid, staarid otsivad mingeid niukseid, kummalisi nähtusi, tõeski rahvapärasest disainist, ütleme, rahvapäevane graafiline disain on täiesti olemas, alati mõelnud, miks me veel ei tegele sellega, et me kogusime näiteks koplis rippuvaid silte, mis on kirjutatud küll ladina tähtedega, aga teatud nagu vene mõjutustega ja samal ajal alates 90.-st, eriti aga varem tegelikult disaini ajalugu tunneb suhteliselt palju näiteid, kus kõrgtasemel disain on mõjutatud sellest, mida tegelikult teeb absoluutselt noh, täiesti mittedisainiteadlik seltskond. Lisaksin siia vahele niipalju, et siin tekib dialoog, krahh, disaini madalad ise, nii nagu me nägime sellest keskmisest disainist, siis ilmselt neid näiteid väga palju ei ole, kus kõrgdisain ammutaks sellisest keskmisest maitsest endale ainest, et loomulikult on kiusatus minna võtta sealt kõige kõige kummalisemast ja raamatumast midagi naljakat, aga sellisest keskmisest täiesti valdurist innustust saada muidugi see on võimalik, aga see tundub kõrgpilotaaži, nii et see ei ole nüüd nii väga lihtne. Jälle tuleme tagasi selle küsimuse alguse juurde, et kui laiad massid nii-öelda või, või lai avalikkus ei pea mingit asja heaks siis olukorra ikkagi paneb paika Sa elu kui selline, et kui siia on vaja ja muidugi teatud hetkel sa teed jälle vastavaid kompromisse aga see ei pea tulema mitte võitlused ja põhjendamatult, milleks juba ette käpuli visata? Parem ikkagi hoida seda taset nii kõrgele kui võimalik. Ja erinevus näiteks ütleme sisekujundusest või arhitektuurist kusagil rahvalik keskmine maitse on meil kõigil väga hästi näha. Graafiliselt sai, minu meelest ei saa nii defineerida. Me ei tea, mis skafini sain siiski noh, oma kodus juhtub igaüks. Aga graafiline disain, noh inimesed üha rohkem kanu oma lihtsuses, eraelus, aga see piirdub ikkagi sellega, ta valib kas Timesi või Aayeri põhisele koigus kommiczansi fondi, mida on püütud nagu praeguse kampaaniaga. Lähen disainer poolt ära keelata, lihtsalt kui labast, õudselt. Ma arvan, et me siiski saame aimu sellest, mis on keskmine disain ja nimelt võib-olla kõige suuremast iraažis levitatavat nähtuste kaudu nagu suurfirmade kliendilehed, mis otsepostitusega lähevad koju, ma arvan, et seal teatud asjaolude kokkulangemise tõttu me näeme seda keskmist maitset väga hästi. Mida peetakse tavalisele inimesele vastuvõetavaks. Jah, aga see on ka lihtsalt kokkulepe. Kindlasti kujundavad siiski disainereid mitt, rahvas ise. Seda küll, aga sellele tegevusele kaasneb ka uuring ja tulemuse kompimine, nii et see on üpris heas tagasisides. Võrreldes mõnede muude Ma ei ole selles päris kindel, omades mõningaid kokkupuuteid kindlasti tootmisega. Ma jään oma arvamuse juurde. Christian, millena see keskkonnale maitse siis on, või millele sa siis vastad, ollakse nendes kliendilehtedes? Ühelt poolt üldinimlikele väärtustele helged muretud pildid, rõõmsad näod, mitte suurt mõtlemist tekitavat situatsioonid, võimalikult vähem peamurdmist ja sellist positiivset ellusuhtumist arvatavasti. Üks graafilise disainivaldkond, kus ilmselt ei su mossi maitsest, Remossi arvamusest, mitte kuhugi vist rahade siis olid, hiljuti oli see euromüntide eesti keel ja konkurss, mis läheb nüüd hääletusele ja mis nagu sellest aru, et te olete neid kavandeid vaadanud, seal elannakulaarne seal element olemas. Tähendab madalat tänavatasandit, eks ole, rahade puhul on üldse väga raske rääkida nii-öelda disainer likust, kõrgpilotaaž-ist ja Eesti mündid näitavad ka seda, et enne seda, kui see konkurss välja kuulutati, ma vaatasin tähelepanelikult neid, mis olin vist välismaal parajasti Taskas sattusid ja noh, see tulemus on ikka päris kurb, seesama nii-öelda rahvahääletused ja väljaminek täispanga peale ja me kindlasti tulistame 10.. Nii et Eesti kahjuks läheb sedasama teedest. Ma arvan, et teiste müntide kavandid isegi paremad kui näiteks kuskil hispaanias Hispaania tuntud disaini Maanal saanud eriti jubedate euromüntidega hakkama, kas puudub nii graafiline meisterlikkus kui igasugune kompositsioon? Kui ka mingisugune intriig või iva aga ma ei tea, ma ei oska ka suhtuda, nagu sellesse mentide. Küsimusele, et Eesti palgateadlikkus valikus on kaks võimalust, iva on, toon näite Hollandi kunagistest paberrahadest. Kui sellistest radikaalsetest disainiteostest nüüdseks juba ammu kadunud vähemus aga samal ajal alati on Pangal, hakkab neilt rahast välja andma münte, konkreetsel juhul kaks valikut ta kas lihtsalt tellib oma häälega, mis sai nüüd või taas simuleerib demokraatiat. Võtab nii-öelda eurovisiooni mudeli aluseks. Eesti pank läks äärmusliku populismi teed, ütleme ausalt, käivitasid projekti. Olen nõus, aga samas on see, et ja seda olukord on küllalt, saan siin laidetud, siis ma ei ole isegi päris kindel, et see tulemus oleks olnud parem mõnele asjale kellegi käest tellinud siit kohapealt ja mis veel on üks huvitav aspekt, mis praegu kehtib, kõikide konkursside kohtumine korraldatakse, mille tulemus ei ole kindlaks määratud. On see, et tõsisemad tegijad Dublinist osa võtma, kuna tööd on niigi palju ja milleks on vaja riskida majaja une napi olekuga, et hakata veel uisapäisa mingit kavandit välja pakkuma, mida võib-olla ei õnnestugi ära müüa. Nagu ma olen aru saanud ja kuulanud, et nende pankurssidega tihtipeale ka umbes selline asi, et, et kasutatakse ära siis mitmete konkursile laekunud tööde ideid ja samal ajal nagu võitjaks nii-öelda ei saa keegi ja on seda ette tulnud. Tehakse sellinne komposiit, torned lõbuks. Läbi ajaloo on seda ette tulnud ja kindlasti tuleb ka praegu, et sellega me oleme lihtsalt leppinud. Jällegi sellega peame leppima, et noh, see ei pea. See on kahetsusväärne, ma ütleksin, et hakata keetma kokku kahest sobimatust ainest, mingisugust ühte suppi. Ma ei taha hästi uskuda, et see seekord niimoodi läheb, kui võib-olla tuleb oma sõnu süüa. Miks on raha puhul raske rääkida graafilise disainialasest kõrgpilotaaž, sest kas raha puhul on need mingid reeglid nii paigas, et sellise endale eriti midagi lugeda? No me rääkisime juba sellest samast Eurovisiooni sündroomist, et kõik teevad Eurovisiooni laule mitte sellepärast, et neile meeldiks neid teha või et nad tahaksid häid laule, vaid nad mõtlevad ainult sellele, kuidas võimalikult palju punkte koguda. Ja seesama tee seal ummiktee, nad on läinud juba algselt valet rada pidi, sellepärast et siis, kui nad ka palju punkte koguvad siis praktiliselt kellelegi ei pruugi see laul meeldida, võib, hiljem on mingi osa kontingendist hämmastases. Ah see, kuidas see, kas see siis ongi see, mida me tahtsime. Ja see on juba noh, algusest peale valet rada pidi sammutud näiteks hooti oktsionaar, kes kujundas need juba mainitud Hollandi paberrahad, tema sai vabad käed, teda usaldati ja siis talle tundus, et kuna ta peab ühele nimelt 250 kuld, ma selle raha peale ära majutama oma lapsepõlve kinniskujundi ehk tuletorni majaka, mis paistis Hollandi rannikult tema aknast. Ja seda majakat ei olnud võimalik mahutada nii-öelda põiki raha tähele, ta pidi seda rahade püsti pöörama selleks et see majakas siin ära mahuks. Selle sai Hollandi raha kunsti tähttehas, meeldis inimestele ja ma ei tea, kas see on nüüd sellepärast, et inimesed lihtsalt olid hämmastases ja kahetsusest selle nivelleerimise pärast. Aga siis, kui aastavahetusel 2001 2002 need rahad ümber vaated eurode vastu, siis rääkis ju kiradonger, et inimesed nutsid raamatus punktides neid samasuguseid majakaga rahatähti erandes, saades vastu selliseid ilmetuid, kahvatuid, paberrahasid nagu nad eurode kujul tänapäeval on, kus peal on nagu kõik, aga samal hetkel ei ole mitte midagi. Mitte keegi ei leia sealt ühtegi pidepunkti oma unistustele, oma tundmustele, oma nägemusele. See on Euroopa, mis ei eruta mitte kedagi. Ja see on seesama Eurovisiooni tee. Ja nimelt üks asju, mida ma tudengitele ka tihtipeale räägin. Üks põhipostulaate selles uuemas disainiõpetuses on see, et originaalne ja, ja selline kordamine samas on võimalik üksnes siis, kui see tuleb disaineri südamest. Mul on isiklik suhe selle disainitava esemega. Kui ta teeb asja kõigile ja samal ajal mitte kellelegi või kui ta üritab lahendada kellegi teise probleeme, ise sellesse süüvimata, siis tulemuseks ongi mittemidagiütlev disain. Aga võtame aluseks mingi isikliku läbielamise, siis on väga suur tõenäosus, et mingeid müstilisi teadvuslike teid pidi. See isiklik suhe kandub edasi teistele vaatajatele. Selles asjas juba eos on midagi muud olemas kui lihtsalt ilus pilt ja kombekas vormistus. Ja see on see, mis eristab head disaini halvast. Aga praegune Eesti kroon disaineri pilguga Või üldse mitte halb? See on selline tore history tsistlik raha, mis väljendab tegelikult päris hästi nii-öelda kirge sedasama kirge, mis uuel ärkamisajal oli Eesti ühiskonnas olemas. Isiklikku antoloogia ehk rahvusliku mütoloogia visualiseerimise vastu. Jah, ja minu enda lemmik on näiteks sajakroonine vaieldamatult just selle võib-olla madalate teemade käsitlemise pärast, et kivi ja merelaine kui mitte pompöösne ja riiklik sümbol. Selline lihtne asi maa peal on sümpaatne ja nagu palju mõtlemisainet andev ja palju võimaldab, et me peaksime vaatama eelmiste presidentide pilte, siis ma arvan, see oleks palju kurvem. Ma tahaks lõpetuseks kokkuvõtteks küsida selle graafilise disaini lisa kohta veel, et kas te olete selle formaadiga rahul, on äkki mingeid laienemist, laule tahaks kõrgemalt lennata? Äkki tahaks rünnata täpsemalt, mis on välja tulnud kummalisel kombel on see, et seda lisateatas, et on olemas kumu, on levinud, seda maksab lugeda. Aga mis takistab, on see ajakiri, mille vahelt ilmub, on hirmuäratavalt intellektuaalne. Et mitmed disainerid on mulle öelnud, et nemad ei julge seda kätte võtta. Ma ei tea, kas seal hakkab piinlik iseenda taseme pärast või mis on see küsimus, igatahes nad pigem jätavad selle lisagi lugemata, kuna ta on selle ajakirja vahel. Nii et esmaseid plaane meil on jätkata kunsti e vahel kindlasti iga, aga püüda tabada seda praktilisemat lähedasemat lugejaskonda, siis neile otseselt saates just nimelt seda lisa. Kuidas seda teha, see annab mõtlemisele, aga peaks, hakkame jõudma täpsemini kohale. Kas see tähendab siis sellist paralleelväljaannet või või eraldamist? Ma küsin just sellepärast, et ei kujutaks nagu ette seda kunstajaid ilma selle graafilise disaini lisatud. Vana näete, seal vahel ilmub, et asjad, mis puutuvad külgepidi kokku, Ma tegelikult kokku saavad ja mille läbi on ühe või teise eriala inimesel võimalik jälgida, mis toimub teises toas. Aga jah, paralleelselt üheaegselt selle vahel ilmub aga sooviks, et ta jõuaks ka ilma selle raske kunsti taagata. Lihtsa lugejani. Samas küsimus on ka selles, et kujund disainer vajab seda ja ma arvan, et see asi muutub, kui me suudame kasvatada peale uue põlvkonna, kes tegeleb rohkem disainimõtestamisega. Mida on see, et me kirjutame talle uutes Photoshopi efektidest, näitame häid töid, mida saab nagu imiteerida vaid et ta mõtestaks asja. Ja kui sa mõtestatud põlvkond peaks tekkima ühel hetkel, siis see vajab ajakirju täiesti iseseisvalt, enne mitte. No aga see põlvkond tekib muuhulgas ka selle ajakirja toel, nii et olgu või et me ei saa olla päris kindel, et kas sellest aru saadakse või kuidas sellest aru saadakse, ikkagi on parem, kui ta on inimestel käepärast, ma arvan, et sellel on mõtet. Jälle mina olen küllaltki lootusrikas. Ühesõnaga, edu ja jõudu graafilisest disainist rääkisid saates Cancisveeerr. Kristjan Mändmaa, Tõnu Kaalepi, Ivar Sakk. Kuulsite saadet kunst, err saadet võite kommenteerida klassikaraadio koduleheküljel või saates meile arvamusi ja kommentaare aadressile kunstat RT mina olen alles Andres troosik. Kohtumiseni järgmisel pühapäeval kell 18 15 kunstpunkt r.