Tere, mina olen Anu Allas. Numbrustuslik, te kuulate saadet kunst r ja täname, räägime näitusest kodugelis kodu, mis avati kunstimuuseumi näitusesaalis Rotermanni soolalaos sellel teisipäeval. Kõigepealt ma tahtsin küsida, et esimesed märgid sellest näitusest ilmusid ajakirjandusse selle aasta suvel kui kuulutati välja konkursi ideede konkurss, projektide konkurss selle näituse jaoks ehk siis koduteemaliste kunstiteoste konkurss. Seda on aeg-ajalt tehtud, see ei ole nüüd väga levinud praktikaga tehakse näitust niimoodi avalikult üles kutsudes kunstnikke. Et miks sa seda tegid, miks sa selle ideekonkursi tegid ja, ja mis tulemuseks? Sellel olid no kõigepealt seda näitust Me kavandasime mitme kolleegiga mitu noort kolleegi silmas pidades juba kumu järgnevaid tööplaane ja prioriteete. Me kavandasime selle näituse koos projektina pikemale keskkonda suures väga laias tähenduses ja keskkonda käsid lavale näitusesarjale. Ja nagu planeerisime seda näitustesarja kasvava kõverana, millel on siis oma alguspunkt ja alguspunkt peab siis olema joon avatud, maksimaalselt avatud testimaks energiaid, mida üldse saadan alguses punkt eeldab alati teemat, mis on väga paljudele kättesaadav, millega on hõlbus suhestuda, mida on kerge lugeda nii kunstnikele kui ka publikul. Ühesõnaga ütlesime talle ette teatud niisugust null. Nonii, kust me siis hakkame ülespoole minema. Ja mis puutub sellistesse avalikult välja kuulutatud projektidesse, siis näiteks kunstnike liit seda kogu aeg kunstihoone oma näituste puhul ja seda ei ole kunagi teinud. Seda on natuke kritiseeritud, et on see siis efektiivne või. Ta on efektiivne, kui sa võtad teda kui ühte võimalust ja kombineerib temaga kümmeteis, siis ta kahtlemata efektiivne, sest kui me nüüd mäletame tõsiasjadest Eestis on tsirka viis, kuus kunstnikku, kes on nii-öelda rahvusvahelisel tasemel, kes on suutelised projekt töötama ja kelle kuraatorid kindel olla, et arvan, et tulemus on garanteeritud siis neile lisaks on, ütleme, viis kuus kunstnikku, kes on siis niisugused oma maailmas huvitavad ja tema oma maailma huvitavust võib aeg-ajalt liita mingisuguse projektiga, aga, aga noh, põhimõtteliselt tema ei mõtle mitte sinu projekt, igatahes on raudselt maailmakeskne, nii saame 10 kunstnikku, nüüd projekt näituste puhul, eks nad siis Gerla, vaesekesed, erinevad pakendites ja see on, see on probleeme tekitanud, aga palju nii kunsti maailmas ja võib-olla ka publiku hulgas. Ja kahtlemata kunstimuuseum peab kasvatama endal uut põlvkonda ja töötama co2 kuute kunstnikega. Nüüd see on tõeline probleem, sul on viis kunstnikov, sul on 400 ruutmeetrit ja Ma tahan startida siis väga arusaadavalt pinnalt. Ma lihtsalt arvasin, et arusaadav pind toob mulle väga palju kunstnikke osalema ja et see näituse tegemine kujuneb tõeliseks niisuguseks jalutuskäiguks. Kuigi Ma pole kordagi elus saanud teha näitust, mis mõnus jalutuskäik ja kogemused oleks pidanud ütlema, et see kõik on jama. Tegelikult töötab selline asi välja siis niimoodi, et sa teed valiku, mingi arv sõelale. Siin on jälle üks probleem, kultuurkapital nimelt toodab selliseid näitusi, kunstimuuseumil puudub teatavasti Pütset näituste tootmiseks hea ei ole, kui ta näitust üleval suudab pidada. Näituse tootmiseks spetset puudub, järelikult siis tuleb pöörduda Kultuurkapitali, Kultuurkapitali, ta ei teeninda institutsioone, vaid kunstnike, järelikult need kunstnikud teevad oma projekti ja nad saavad juba kultuurkapitalilt raha edasi. Kultuurkapital käib koos neli korda aastas. Selle näituse tegemine läks siis suvisele perioodile, kus väga paljud kunstnikud üldse levist väljas. Näiteks kui seda müts avati, tuli minu juurde mitu väga toredat kunstnikku, kergem oleks aga hea meelega koostööd teinud. Sellise tekstiga. Ma olen ju niuke asotsiaalne, tead, ega ma neid lehti pole ju 10 aastat lugenud, jagama ka järgmine, 10 aastat. Ega mina ju ei tea, mis siin toimub. Omas kangesti tahtnud selles näituses osaleda. Vaat kuidas minuga tuleb asju ajada, minu juurde tulevad maale sõita ja, ja me peame koos seda. Tegema Marko Laimre kunstnik siis sellelt näituselt minu puhul näiteks töötas hoopistükkis vastupidised. Ma praegu seda näitust silmas pidades, kui ma seda oleks ette teadnud, mis moodi see välja näeb? Käisime vaevalt ma oleks tahtnud osaleda, et minu jutt oleks nagu vastupidine hoopistükkis, et ma ei tahaks nagu esineda sellisel näitusel. Aga ma tahan nagu natukene veel tagasi tulla selle valikuprintsiibi juurde, et olgem ausad, see on tegelikult ikkagi ääretult demagoogiline demokratiseerimise protsess, see nii-öelda üleskutse ajalehes, et kõik, kes tahavad, võivad esineda või õigemini antakse neile võimalus. No põhimõtteliselt ei ole sellega midagi lahti, eks ole, aga ma kardan, et tegelik praktika ühesõnaga pärast kurikuulsaid Sorose aasta näituse, siis noh, kus oli tõepoolest jõuga ja Sorose rahadega siis kapitaliga siis pealesunnitud demokratiseerimise protsess, kus sees oli nõue. Noh, vot muidu raha ei saa, kui vot tuleb sedasi nii-öelda siis üleskutse teha. Nii Sorse näidiste puhul töötas päris päris usinasti, sellepärast et sealt noh, oli, oli olemas raha ühesõnaga ainukene võimalus, kus kunstnik sajuma projekti teostamiseks raha loomulikult osavõtt oli aktiivne ja tõhus, näitused olid võrdlemisi head ja väga-väga vajalikud. Nüüd on paar aastat mööda läinud ja kadunud, ütlevad või ajaloo prügikasti, aga kadunud on ja nüüd on huvitav see, et täpselt samasugune võte, kui seda nüüd uuesti kasutada, siis enam ei tööta see raha. Ühesõnaga ei ole üleskutsuja käes, vaid see on kultuurkapitalil, eks ole. Ja tegelikult nagu otseselt tema kratiseerd nõuet ei ole, sihukest rohujuure tasandil. Põhimõtteliselt võib kuraator võtta ka, et näiteks pakun telefoniraamatu Jakat laast peale ja inimesi läbi helistama ja küsima, et kas sa tahad osaleda sellisel näitusel või ta võib teha loterii ja nii edasi ja nii edasi. Ühesõnaga see see üleskutse iseenesest ei tähenda veel mitte mingisugust erilist sotsialiseerumise protsessi, sest kogemus ütleb, et sellisest üleskutsest ei tule mitte midagi eriti huvitavat. Hästi, mida sa välja pakud siis ma pakun välja lihtsalt, ma pakun välja võimaluse võtta telefoniraamat, hakata helistama inimesi läbi. Muideks, igal kuraatoril on telefoniraamat, kus tal kunstnike numbrid ja minu praktikas algase esimene verd ja mida ma ei ole kunagi teinud, ma saan aru küll. Vaata nüüd, kui sa räägid kunstnike liidus, siis seal on see demagoogiline õigemini poliitiline võte, kuidas siis sundida oma loomeliidu liikmeid nii-öelda mitte sundida, aga näidata neile, kuidas kõik on demokraatlike, kõik saavad esineda. Et ta ei maksa seda maksu niisama, vaid et ta tõepoolest on mingisuguse klubi liige ja võib-olla panna oma rudi saali nurka ka sinu idee, õigemini see kodu kallis kodunäituse puhul on, on sootuks natuke teine sest nüüd, kui sa rääkisid sellest nulltasandist, siis loomulikult see on see koht, kus demagoogia ennast võib-olla õigustab des, sa saad alati tagasi viidata, öelda, et noh, vot oli selline koht. Nii nüüd ma tahan öelda seda, et nulltasand muidugi kunstimuuseumi puhul on, on natukene teisiti. D mõtestatud ja sõnastatud või see null on natuke teistsugune, kui ta on. Ta ei ole nii null, ta ei tohi null alla, ta peab ikkagi olema mingil moel muuseumiväärne, null eks ole. Null peaks olema kuldne. 10, null eks ole, nii et ära põe, seda, et sa tulid ja ma olen õnnelik, et seal esinenud, aga nüüd telefoniraamat ja ma vaatasin telefoniraamatu ära ja nagu ma ikka neid näituseid tehes vaatan seda telefoniraamat jõuame jälle selle kuue kuus pluss kuus või 10 pluss 10 nimeni, mis mul seal telefoniraamatus on kuldsete tähtedega kirjas, eks ole, need eriti kulunud kohad, leian eksimise pimesi ülesse. Ja nüüd see mänguväljaku küsimus, teiseks ma pean ütlema, et see ole hasart, aga, aga mind tõeliselt huvitas käitumine viimasel kahel aasta jooksul erakordselt populistlikuks kujunenud kunstimaailma areenil. See oli omamoodi niuke populistlikku kultuuridest, eks ole, kõik meie kultuur, kirjutised, kultuuri hoiakud, kunsti hoiakud, eriti on keerdunud tohutult populism retoorikas sisse ja noh, seda ma olen 10 aastat jälginud sina ka kindlasti, kuidas poliitikas Eesti poliitikas konkreetselt ta sama asja ma näen Leedus ja mujal, poliitiline kul, tuur dikteerib aga paljude teiste sfääride valdkondade hoiakuid ja strateegiaid. Ja kui ei ole hetkel, on järsku mängus märksõna populism ja see on muide kogu Euroopa probleeme, näiteks Frankfurdis valmistatakse ette suurepärast kunstiprojekti mis uurib populismi poliitikas, kultuuris, kunstis igal pool. Ja nad käisid ka Eestis ja vaatama, mis nad siis siit võtavad. Kus teatud hetkel Rico retoorika, kus jumala eest vasttunnet on tagasi rahvarinde aegadest, kus kirjutatakse kuldsete tähtedega sõnu meie koos ühes mõtleme, tunneme, kodunenud, ühineme, ühtime, paarinud, tume, me oleme kõik koos, hakkavad need asjad käima. Seal hakkab käima meie kodu, Eesti, meie, Eesti, kõik niisugused käigud me koos, eks see koosneb, raha, valisime ehk see ei ole ju mingisugune kapriis, lihtsalt suures käitumismustris, teatud strateegiad ja kunstimuuseumil on alati. Ma olen elitaarne kohtunik, ma hindan kõrgelt-kaugelt. Aga aeg-ajalt, kahtlemata on Eesti-sugusel väikeriigis ka kunstimuuseum täiesti tõmmatud. Sälenis. Ma arvan, et sellel näitusel vist nagu lõhub seda asja. Taas aimasin ette teatud väike ja ma oleksin märksa õnnelikum kui selliseid. Kas need lõhkuvaid, aga siis kontseptuaalselt nagu mahukamaid käite, siis oleks sellel näitusel rohkem, kuigi ma pean ütlema, et ma sain selle töö valmis tund aega enne kella viit eile see tähendab siis avamist ja see tähendab, et mul ei olnud noh, sisuliselt mingit võimalustki vaadata teiste kunstnike töid põhjalikumalt. Nüüd ma alles homme lähen seda, et selline ohtlikud enam ei seadnud, et jama tekib, see ei, ei, aga no eks minul kaeti tüüri juurde, käib lihtsalt teatav väike nagin või lagelemine selliste noh, iseenesestmõistetavate asjadega. Aga Udrase ohtlikkuse juurde tagasi, aga ma räägiksin kõigepealt populismi ohtlikkusest ja lohvatesse, samane euromündi valimine on ju tegelikult suurepärane näide. Et sisuliselt puht isegi nagu esteetilisi vaatevinklist tuleks tegelikult see kõik maha kriipsutada ja uus mündi konkurss välja kuulutada, sellepärast sest et see oli ju tõeline pask, mida nad sinna esitasite. Et seda metallikunstnikud seal oli, võib-olla üks, millega tasuks edasi töötada, see oli see, kus Eesti sõnu seal on tõesti, noh, mõnes mõttes originaalne ja seda ei ole müntidel eriti ohtrasti kasutatud. See on, see on tõesti midagi, see on tõesti sellega, sellega saaks midagi teha. Ma ei räägi seda niisama, vaid ma olen kunagi ka nooruses päris ägedalt münte marke korjama, temal pole võrdlemisi kursis. Mis vaatikaga siis. Aga see on täpselt sedalaadi populism, et umbes, et noh, et, aga kõik said ju helistada. Aga see eeldab nüüd juba seda, et inimesed pidid ahmine see kõne teha, telefon võtta ja nii edasi. Terve probleemide pundar. Tsemendikonkurss näitab nagu õigemini siis selle rahvusliku külje Euromendi konkurss näitab ju põhimõtteliselt seda. Väga imelikud on tantsijad ka aastal 2004 2005 on Eestis mingisugune taasiseseisvumisjärgne isamaalisus kuidagi. Kõik toimus, kui näiteks Soomel liitus Euroopa Liiduga ja see on just selle Euroopa Liiduga ühinemise üks niisuguseid kohustuslikke protsessi kaasnähtuseid, loomulik ja teatud hirmud ja ebakindlus ja see kõik on ja ja ma justkui Soome liitus, ma jälgisin tohutu huviga kõiki neid mullistasin, mis siis tekkis isegi kunstis. Aga no see läheb üsna ruttu mööda. Aga populism muidugi kui praeguse aja üldine nähtus, mis hõlmab peale mühinevat taasühinevad mullistuvat Euroopat, on ka ameeriklasi. On teil on juba teised nähtused ja jume mingisse väga konservatiivses ajajärgu siseneb, aga nüüd näituse juurde tagasi minnes ma muidugi ikkagi olen seda meelt, et ristisuguses riigis peab kunstimuuseum oma mingisuguse moodsa kunstisaaliga ikkagi neid riske võtma ja andma võimaluse noortele kunstnikele töötada Systatud kontekstipõhises projektis oled sa nõus minuga? Küsin ühe asja sellest eelnevast jutust justkui kuskilt tagantpoolt koorus välja see, et selle konkreetse näite puhul on see sõel võib-olla liiga suur ja noored tegijad pääsesid justkui kogemata sinna näitusele, on see päris nii ei ole, aadress just nii on, kas teie hinnangul oli seal tõstjana Teie jaoks tundmatutelt eesti noortelt kunstnikelt kui mõni töö, mis? Vaat, ma ei oska öelda, vaadake, nüüd on niimoodi, ma jätkaks edasi mingi osa tuuni kaugussiga, nii vanu kui, kui uusi, siis põhiosa ma ikkagi olen juurde kutsunud pisi ja mitmed võib-olla kõige põnevamad noortetööde puhul saanud tellimuse vot selle temalt, et selline selline asi ja nüüd olete te suutelised tegema seda siit sellest midagi tegema. Ma jõuaks kohe järgmise minu jaoks aga põletava probleemi juurde, mis võib-olla kedagi ei huvitagi. Aga no millest mina ei saa üle ega ümber. Me tahame kodu, teema. Kalczeral standi pakub sellele väga kindlaid vööritud lugemisviise kunstis. Kuidas noh, selliseid teemasi käsitleda? Ma arvan, et Eestis jälle On võib-olla ja 10 mingi semiootika huvilise tegelase vaatevinklis ja võib-olla enamik istungeid ütles, et neis Tartus ja, ja üldse kunstiga seda ei saanud. Ma jõuaksin kunstihariduse juurde. Järjekordne väga tõsine probleeme. Jällegi juskui eesti noorel kunstil puudub igasugune teoreetiline baas või põhjendused, miks nad mingite asjade juurde Kohati tundub salu sõnu, aga mida nad teevad siis, mida nad koolis õpivad tegema, aga te siin, ma ei tea, sellepärast et. Siin on jälle oma oma probleem. Muidugi ei ole neid õpetajaid kuskilt võtta. Meil ei olene bussiga ja selle probleemi lahendamiseks tuleb tõsiselt investeerida kunsti kõrgkoolidele euroopaliku hariduse andmises eraldi investeerida, kutsuda rahvusvahelise kogemusega kuraatoreid, kultuuriteoreetikuid. Nüüd hakkab pihta juba keeleprobleem suhtumise probleem. Keeleprobleemi lahendavad noored. See nõuab algajat keele tundmist. Niisuguste teemade lugemine hakkab pihta suhtumises selle probleemi lahendanud, kui seal suhtumine See kohtumine on tähtis ja, ja ilmselt see on see käivitav mootor, tegelikult õppejõud kehvad, vaja laguneb, kõik on tegelikult saast, igav, kõik sellised asjad mind ei huvita. Aga milleks mul seda vaja on? Aga ma tean ise paremini, selliseid hädituudid põhimõtteliselt nagu mingi sisemine tahtmine lihtsalt teha tobe nitselik tahe, see tõesti peab olema ja muidu ei noh, iseenesest ei sünni ju mitte midagi kuskil. Kuidas see tööprotsess nendega kulges, olime muidu sellised avatud ja. Täiesti fantastilised, aga no lihtsalt sa pidid nad nagu veerema lükkama täiesti fantastilised ja mitmel juhul ainult ainult rõõmu, ainult rõõm tuli sealt. Nii et see näitab, et asjad ei ole üldse lootusetud, inimesed on andekad, aga tavaliselt harimatud ja muidugi ma tean, enamik praegu üks raadiosaadet kuulab. Aga kunstnik peab ju iseendas tegema, tootma looma. Ühesõnaga meil on loomisest loomise põhieeldustest, tingimustest oma klassikaline väljakujunenud arusaam Eestis mille sügavalt konflikte nende arusaamadega, mis valitsevad kaasaegse kunstirežiimidest tegevrežiimides mujal maailmas. Seda barjääri on kohutavalt raske ületada ja see on kõik, see on leedu, läti. Kummaline faktor, ma nimetan seda siis see on tegelikult nagu viiuldaja katusel faktoriks, ühesõnaga kus looja on keegi, kes istub katuseserval ühesõnaga kuu pähe kukub noh, sisuliselt, et mingi müstiline tüüp selline natukene. Ja kindlasti on ta friik. Ja nii edasi ja jumal hoidku, ta ei tea mitte midagi üldse, mis tegelikult maailmas toimub ka teha. Ma nimetaksin seda seenkapitalismiks. Aga sõnu. Mis see põhierinevus ongi, mis see puudujääk siis on, et kas ütleme lääne kunstimaailma, selle, selle kunsti maalima, mille suunas Eesti paratamatult on alati vaadanud ja vaatab ka tulevikus ka seal keskmine kunstnik teadvustab ennast rohkem mingi süsteemi osana? Ei, selles pole. Küsimus on, põhimõtteliselt on see, kellele küsimus ja see mainstream praeguseks miinimumiks nimetatakse ikkagi täiesti noh, nii-öelda klassikalised kaasaegset kunsti, see tähendab installatsioonid, videod, performance, sata seal mainstream praegu. Keeleline mainstream tahaks natuke täpsemat definitsiooni, et kui läheb sinna näitusele, ta läheb. Et neid samu asju, fotot, installatsiooni justkui kõiki neid asju, mis peaksid olema, kui ametikeel ei lase. No vot kodunäituse fenomen ongi see, et, et seda uue kunstikeelekasutusi tuua kontekstis mida iga vaataja suudab lugeda, millega tal on oma kogemus seotud Eestis kehtivad siiamaani vaatamisharjumused, mis täiesti põhinevad esteetilise mulje ja sealjuures need vaatamisharjumused on isegi tugevamad praegu kuskil 80.-te lõpul, sest seda esteetiliselt mõjuvad dekoratiivsed tarbidavad kunsti on kõvasti väärtustanud erakapital, kes kunsti ja, ja ta ei hakka iial installatsiooni vaidlema. Ka ma selline, nii et väärtushinnangud niikuinii keerlevad mõiste ilus kunst mis tegelikult nagu siis ikkagi muus maailmas, kuulub bensiinijaamades sfääri ja hotellikettide sfääri ja nii edasi. Aga meil on ta ikka endiselt väga kõrge kunstistaatuses suhteliselt kõrge, madal, esteetiline, mitte esteetiline on siin lihtsalt pea peal väga paljudel põhjustel, mis hakkab juubitu nõukogude ajaga. Me ei läbinud väga purustavat modernismi faas, meil olid pehmed modernistlikud maandumised. Ei saa öelda, et meie, modernism, 60.-te 70.-te maailma pea pidi pööras kunstniku tohutuid vabadusi, kehtestas eksperiment Riske, selle kõigega ollakse, ei olda harjutud ja nüüd tuleb kaasaegne kunst välja sellega, et kunstangeel. Kontekst, sa pead oskama seda konteksti lugema. Mingisugune semiootik selline sfäär on kunstiteost tegelikult, kus on mingisugune mänguline, püsige väga, marjad nad edasi, meil puudub peaaegu täiesti ju psühhoanalüütiline kultuur, tänu taevale, esimesed tõlked on olnud, aga mina olen olnud kunstiülikoolis sellistel üritustel, kus lausa Kristava nimega käiakse ümber kui kolliga, kellega praktilisi hirmutada. Meil ei ole feminism suutnud ennast teoreetiliselt kehtestada ja no on endiselt nagu mingi niuke naljakas tegelane, mingid hullud. Koledad naisõiguslased on, seda küll, aga see teooria põhimõttelise kirjeldab väga hästi meie Atiti uudis, et vaadake, euro euroliit näiteks on tohutu rahamülgas sisu ja, ja kuidas siis Meie noh, nii-öelda siis need vahendajad, kuidas nad suudavad sealt raha saada kätte mingis ütleme siis, et kinnisvarasse põhimõtteliselt tegeletakse sellega, et investeeritakse miljardeid asfaltteedes ja niisugused tegelikult nad peaksid nagu investeerima inimestesse, eks ole, see on nagu noh näiteks Soomes ja ma ei tea Rootsis mujal maailmas nagu kombeks. Aga põhiline raha läheb mingisugusesse, imelikku raudvarasse. Pealegi milleks asfaltteed? Kui nii, kui nii enamus sõidab varsti džiibiga. Meie selle noh, nii-öelda siis uus realistliku kapitali loogika järgi libedale pinnale, see on ülemaailmne trend, et nagu inimesed hakkavad nende linnadžiipidega sõitma. Seda tuleb tunnistada lihtsalt. Ma tahaks veel küsida ühte asja, alati kui räägitakse kunstist, kasutatakse seda terminit kaasaegne kunst, nüüdisaegne kunst, siis lõpuks koorub alati välja mõtte, et Eesti vajab väga palju järeleaitamistunde. Aga edasi kogu Ida-Euroopa probleem sellega tegelema. Kõik Ida-Euroopa muuseumid, galeriid, näitusesektoris, Eesti jääbki siis nagu järele. Mina arvan isiklikult, et see tõesti niimoodi juhtub, olen võrdlemisi pessimistlik selles seisukohast. Mis on see lahendas, kas kaasaegse kunsti kohta tuleks teha rohkem nii-öelda jutumärkides selgitustööd või jäädaksegi? Hämarik, ja siin on terve suur pakett kompleks asja siin on poliitiline tahe, näiteks on väga-väga määrava nagu noh, see on olemas ja poliitiline tahe ja kunstiharidusel laiali eeldab konkreetses aspektis puutume sellega kokku ja nii edasi ja selles mõttes ma ei usu, et seda keelt oleks võimalik nii-öelda tagantjärele selgeks õpetada. Oi, kaugeltki. Jah, ma olen nagu sündmuste käiku jälginud, 90.-te keskel oli kultuurišokk, milline on kaasaegne kultuur üldse kultuurišokk, siis toimus jagunemine, ühed aastasid sealt välja teised, siis rabelesin nagu Laimre ja mitmed tema põlvkonnakaaslased rabelesid siis selle nimel, et siis jõuda teisele tasandile ja noh, jõudsin kena. Aga ega neid rabelejaid alustas rabelemist rohkem kui rabelemise lõpetajaid on ju hästi vähe või teatud teise tasandi mehi võrreldes selle kogusega, kes rabelemist alustas, nii, mingi valik toimus ära. Nüüd ma vaatan 90.-te algul, eriti viimastel aastatel on vormistunud võitlusest loobumine, seal on väga mõnusalt. Nüüd me ehitame oma eesti kultuuriruumi, toetudes külahullusele, proovintslusele, marginaalsustele, kohalikele varjatud aktiviteetidele on kuskil mujal maailmas absoluutselt kindlad kultuuri osad, aga Eesti on nii väike ja siin ta kannab, selline tegevus täiesti teist sõnumit, kannab sõnumit teadlikult, mina nendega kaasa ei mänginud, need ei meeldi mulle, mõisa neist aru ja kehtestatakse ennast mingisuguses vahesfääris mingisuguse teised. Me oleme teised ja muukitsele ja meeldis Kivirähu viimaseid nalju. Suitsupääsukese sita söömine aitab kommunistiks saamise vastu. Oh issand jumal minu arust nagu Kivirähu puudub huumorimeel, kunagi olid nad selle minetanud, aga, aga see pole väga märgiline naljad keelelisi aspekte, siis vaadake, meil on lihtne näide, meil on keeleseadus, eks ole, peaks olema eesti keel, nüüd lähme siin pimedasse Tallinnasse õue. Ma tahaks näha, missuguses suhtarvus on eestikeelne sõna siis mingisugusel aktivismi või nii-öelda välismaise sõna. Ja ma olen vaadanud paar päeva nüüd siin öösel ringi liikudes. See suhe on kusagil noh, heal juhul üks 10-sse. Ma räägin siis need neoonkirjad, mis sealt pimedusest vastumine säravad, need tekstid, mis ütlevad, ma vaatasin seda norde tsentrumis, Citymarket, need kaks sõna, mis ei ole eesti keel, eks ole. Tohutu fassaad on täis siis kirju, kõik ütlevad mulle kommunikeeruvad minuga ja seal on üks eestikeelne sõna on suurtüki, teine lause on tere tulemast koju, usaldan, ja kolmas on siis hästi vaikselt kuskil ühispank, eks. Aga ülejäänud ma siis noh, umbes nagu 30 ei ole mitte midagi eesti keelega pistmist. Visuaalselt, mis keele sadadest räägime? Me oleme vaieldamatult praegu faasis, kus me kaitseme ennast ja meid ründab tohutult tohutult välismann ründab meid väga agressiivselt ja nüüd ongi huvitav juhtum, et nii-öelda otsiv alternatiivne kultuur positsioneerib end teisena rahvusvahelise moodsa kunstitrendide suhtes ja nii-öelda siis seda rahvusvahelise moodsa kunsti poole peal on meelelahutusskulptuur. Ja väga põnevad ja jagunemisega on olnud, et kogu see šõu, kultuur, meelelahutus, business, kõneleb siis staaride keeles läänekeeles, aga muidugi väga niux populaarkultuurimärksõnades. Tema siis vahendab meil seda lääne kultuuri ja meie seisame monoliitsed vastu, läheme küladesse kanalates üksindus rahvuslikes narratiividesse, kivi rähkudesse, muistanditesse. Sõimame sõimame homosid, mingit rassismi. Oma oma eestlust nii nagu parasjagu. See on võimalik. No ma nimetaksin seda kasetohu natsismi, Ja sellega seoses ma tahtsin küsida selle jänesekaitsega seoses uuesti kalli kodukohta, et kui alguses see pealkiri on justkui tõlgitud inglise keelest homsuid saunu ja alguses, kui ta läkski inglisekeelsena nii-öelda liikvele näituse pealkiri, siis see tundus kohutavalt sõna otseses mõttes magus ja kohutavalt irooniline ja oli isegi jutum, nagu sattusime arutama, et tõenäoliselt sealt tuleb midagi pigem sellist teravatavastikud horid mis selle väikese armsa kodukese päris ära lammutab ja et rahvale kindlasti ei meeldi jälle hirmus kole. Osalen seal saigi selle esimese pealkirjaga. Praegu on ainus tegelikult selline töö ongi Marko töö ja mis mind üllatas kõige rohkem selle näituse puhul just et ta on nii väga, väga pehmekene ja nii selline hästi alalhoidlik ja tasane, et kas see on midagi seotud ka selle enesekaitsega kuidagi? Oi, see on noh, kruusi ning turvatunde ja selle kadumise Et ikkagi on lõpuks ikkagi ei lasta kedagi sinna oma tahatuppa nii-öelda vaimust, vaid. Seda öelda, et kui me vaatame nüüd üldse eesti kunstnike keeli, siis jah, teravat keelt, kasutab Laimre siis nii-öelda šokiteraapia võtmes, teravkeelne on meil toomik ja temal ei ole niivõrd asid Äravuses lihtsalt keelentensiivsuses. Väga niisuguse intensiivse keele hüpeteni jõuab aeg-ajalt enerisse, kui ta seda tahab või seda endale eesmärgiks seab. Ja rohkem nii väga terava keelega kõnelevaid eesti kunstnikke ei leia. Nii, kui me vaatame nüüd 100 aastat eesti ajalukku, siis me näeme samuti, et no ma kujutan ette, et miljon eestlast 100 aastat kunsti, kultuuri visklemmas kogu aeg siin selle järeleaitamistundide paines, terav keel on väga elitaarne asi ja seda ei ole võimalik nii väga saavutada. Ja kahtlemata nüüd võtame meedia õpetab meile teravat keelte väljendamisoskust. Aga need ka, kes on siis meedialt seda väljendussoskust õppinud, on ju põhimõtteliselt siis ainult mingisuguse meedia narratiivi illustreerimisel nagu terav või selle Rõugultuuridatult laine vetel liikudes siis nagu terav. Aga mingis teises vallastad seda projekti ja see ei ole terav, nii et ma ei tea, miks sina Eesti kunstinäituselt otsid. Teravat keelt. Tean väga hästi, kui juba jäänud briti, saad sellega hädasolija, seda nii vähe. Dist toota siis kodu, noh ta ei, positsioneeru ju terav otsinguna, ta on avatud kõigeks ja muidu tundest, noh siin räägitakse väga isiklikult ja terava keele fännklubist. Nüüd ja kunsti puhul on meil väga raske rääkida. No see on tegelikult üks, üks suur keeleline erinevus, kui me läheme Berliini, ükskõik missugune suurem, siis kaasaegse kunstinäitus ja siis me näeme, et surmas on siiski need teravkeelsed väga sellist pehmed, mitte midagi, ütlevad, aga annan esinemist. Millele baseeruvad teravad keeled kujutavas kunstis, tänapäeva kõigepealt eriskummalised psühhoanalüütilise diskursuse juurutamised, mälu alateadvuse nihestamis, tema märksõnaks nihestunud poliitiliste diskursuste nihestamine ja mida vingem poliitiline probleem, seda kõvema ta häält sa pead tegema, nihestama edasida eeldab igal juhul niux, satiiri, musta huumoritunnet, vot selliseid asju, mis lihtsalt meie kultuuris ei ringle nii massiivselt iseenesel ikke väärtustena, aga nüüd me oleme nagu sellega moodsa kunsti probleeme juba nende problemaatilised külge piisavalt. Ta on selline ühiskonnakriitilisus, eeldab justkui ka ühiskonna teadlikkust, aga samas me alustasime täna juttu sellise korrikatuuriga kunstnikust, kes ei ole 10 aastat lugenud ajalehti otsaga. Nendest ajalehtedest, eks ole, aga kuramus, nad ei loe raamatuid. Ja täna, aga kunstnik ei ole tänapäeval enam tõhus, kui ta on boheemlane. Niisugune oma meeleoludest loid. Ja mu sõber, sõber, kirjanik, ma jätan nime nimetamata ütles päris huvitava lause, mis natuke naljakas, et see oli umbes niimoodi, et et lugedes neid reklaamtekste kobieutri tekste tundub mulle nagu prantsuse uut romaani pole kunagi olnudki. Ja ta peab ikka ennast positsioneerima mingil mingil väljal, seda tõeliselt Rannamäe tõsiselt pingutama, et selle välja kõik nipid ja mängureeglid ära õppida ja, ja ta peab olema tõsine tahe seal kaasa rääkida iseendast välja ronima, eks ole, kuu külmetavasse maailmaõigust mõistma. Vot see on kohutavalt ebatraditsiooniline roll, mida nüüd meie üllatusterohke saatus meile kõigile on ette visanud. Loomulikult seda rolli käsitleda väga mitmet moodi. See probleem, millest mina praegu räägin, on kuraatori probleem, kunstimuuseumi probleem, Eesti kunsti väljaspoole vahendajate probleem, see on vaeva kitsa ringi probleem, kuigi tegelikult on ta kunstniku probleem, sest mida Rudemini kunstnik on Imeline saama konkurentsivõimeliseks ja töötama välismaal, eks ole, tegema, võtma osa projektidest, olema nii-öelda kaubanduslikult kõlblik, seda kiiremini saavad ka tema materiaalsed küsimused lahendada ja kõik sellised asjad. Ja mis on väga tähtis nüüd keeleline võimalus on lõputu tähendab tegelikult natukene asja uurida. Võimalusi on tohutult palju. No mis see, kuhu näitusepoliitika just kaasaegse kunsti suhtes tulevikus siis peaks olema, et mis ta siis jäätegi ootama, seda terava keelega mõtlevad kunstnik või jätkata selliste demokraatiat. Johannes saarelik ala elevust ei ole, et kunstielu ei pulbitsev? Ei loomulikult ootama ja lootma peab, küllap neid tulevad ja. Muide, haridusküsimusena ikkagi loodame alustada koostööd välismaiste kuraatorit väga hea natukene hakata juurutama siis seda näituse produtseerimisviisi, mis on ju väga populaarne. No näiteks kodupuhulgi, mis siis oleks tulnud teha minul kuraator valida välja need kunstnikud, kes tulevad toime iseendaga, siis võtma ette need teised, kes ei tule toime paar aastat töötama nendega, tegema siis selle koduteema lugemisviise tutvustama neid rahvusvahelisi narratiive, mis kodu mõiste ümber käivad siis tohutul koguma materjali üle maailma kokku, et näidata näited, kuidas, kuidas videos, kuidas seda tellima välismaalt mingeid lektoreid või midagi, kes tegeleksid tema narratiiv, narratiiv, videos, narratiiv, foto kuidas ehitada üles narratiive näiteks või, või mis asi on intri, mis asi on paint, no vot. Sellised asjad niimoodi kiirgusest ideaalvisioon kulutab vähemalt miinimum üks nädal sellest rääkida. Tahavad siis sa jälgid neid, siis kohe tohutu dialoog ja, ja siis nad töötavad ise välja oma erinevad stsenaariumid, analüüsivad need, mis ma siin valesti tegin, miks ma nüüd järsku sain aru, et see ei vii kuhugi ja kuumal edasi läheb ja nii edasi ja nii edasi ja siis oleks ilmselt huvitavaid tulevast. Aga on selliseid protsesse ma täiesti olen veendunud, et kumus mingil moel nüüd koostöös rahvusvaheliste kunstnikke, kuraatoritena. See oli tõeline automaatselt suureneb siis nagu ühiskondlik sotsiaalne integreeritus kunstiga sest noh, olgem ausad siiski see Toompea rüütelkonna hoone juba hoonena muuseumina, sest tegelikult on ajutised ja, ja noh, nüüd siis soolaladu, kus me nüüd siis lahkuma hakkame, mis on mulle nüüd kunstiliseks koduks olnud, mis seal salata päris pikka aega. Eks ta nagu mingis mõttes nagu selle soola, nagu hüvastijätu näitas, on koduganis kodu. Aga jah, see õishalg, integreeritus on see, mis nagu siis uue muuseumi ja ja uue struktuuri ja uue siis ühesõnaga, ma loodan, et ka uue visiooni puhul peaks tööle No kui palju jõudu kumu tulevikus üldse kavatseb pühendada sellele nii-öelda kaasaegsele eesti kunstile Väga palju, sest kolmas korrus on täiesti kaasaegse projekti kunstide põhimõtteliselt mõeldud ja ta peab töötama moodsa kunstirežiimil ja ta siis peab ikkagi hakkama tootma niisuguseid Sii teadlikult uue põlvkonna näitus, seal seda tunduvalt lihtsam teha. Sa ei pea seal iga kord uut keskkonda ehitama ega kulutama sellele ja paindlik tubade jaotus annab ka võimaluse näituse mastaabiga opereerida. Seal võib olla suuri näitus, seal võib olla pisikesi paarida projekti näitest, kus tõesti näitas pannaksegi üles eesti kunstnike pol viisil, nagu ma siin äsja kirjeldati. Muidugi, uue muuseumi puhul on puht nagu keeleliste võimalus on palju suurem. See on see, mis nagu kindlasti midagi peaks muutma. Sellise optimistliku noodiga on meil kohane lõpetada. Kunstimuuseumi uut hoonet on meil siis oodata ei rohkem kui vähem kui üks aasta. Stuudios olid Eha Komissarov ja Marko Laimre ning Soothüüdundrist Russak ju onu alles kirjutage meile aadressil kunstajate järv ütles selle nädala pärast kuulmiseni kunst.