Tere, mina olen Anu Allas. Te, kuulate saadet Kunsti err. Räägime kahest asjast. Ühest ajakirjast ühest näitusest. Kõigepealt ajakirjast foto ajakirjast nimega Tsees mis ilmub aastast 2002 ja mille väljaandjad toimetajat Tiit Lepp ja Ahto küll vett on täna meiega stuudios. Paar sõna see selle ajakirja kohta äkki alguseks kohe. Mis projekt see on, Elsa, siis? Poeg projekt on fotoajakirjanik Airi fotost ajakiri, kunstfotost, ajakiri praktilistest näpunäidetest, kuidas pildistada? Ja siis ta on jagatud, ütleme kaheks osaks, et esimene osa kaks kolmandikku on sellist rohkem kunstilist, ajaloolist ja lõpuosa üks kolmandik on selliseid just tehnilise, ma ei tea, kuidas pildistada, näpunäiteid. Ma arvan, et see on praegu üks väga vajalik, ma ei tea, kas seda projektiks nimetada, see on pigem selline mina talle seda juba nagu lapsena mingis mõttes, et on hästi armas ja tore ja hea, et inimesed pildistavad juba tolmuimejate ja mobiiltelefonidega, et sellist nagu see toob endaga kaasa sellise natuke võib-olla visuaalkultuurilise harimatuse. Et inimesed teaksid, kuidas on võimalik pildistada, kuidas on pildistatud juba varem, millised nagu, mis on olemas olla üldse selles nagu pildimaailmas, et see oleks selline noh kui mõelda, nagu üldiselt hästi-hästi, hariv ajakiri ka mingis mõttes inimestele, kes vaatavad ja noh, vaadata on palju, läksime, vaatame reklaame või mida iganes siin maailmas ja kõik on pildiline. Mina, mina näen seda ajakirja sellisena sellise lapse või projektina, kui laps on projekt Aga kui nad see ajakiri ette võtta, siis tundub, et rohkem on rõhku pandud nii-öelda just sellele kunstilisele poolele. Et kes teie sihtgrupp siis nagu tegelikult on? No sihtgrupp on ikkagi kõik inimesed, kes on huvitatud rohkem fotograafiast kui lihtsalt ainult mingisugust klõpsu teha. Ja, ja see, et see maht on kujunenud, selliseks, on lihtsalt sattunud. Alguses oli plaanis, et, et teeks nagu tehnilise osaga nagu mahu pooleks, aga selgus, et sellist praktilist Fotograafiat selle jaoks ei leia, nagu Eestis autoreid. Sellise kunsti raskemad teksti autorid on nagu hästi palju, aga, aga praktilisi näpunäiteid ei ei taha nagu keegi paberile panna. Kes need kunstfotograafiast kirjutavad, autorid tavaliselt? No kõige viljakamaks autoriks siiamaani on olnud Tartu kõrgema kunstikooli fotoosakonna juhataja Petrinnap. Siis tuntumatest nimedest võiks veel mainida, et varblast Andres vee Priimägi on kirjutanud Erkki Luuk. Ja siis muidugi, kui mõelda kunstfotograafi peale, siis erinevad inimesed, kes on ette võtnud võib-olla endale mõne huvitava sellise fotograafi ajaloost teda lahanud vähe täpsemalt. Et kas sinna pildimaterjali juurde panna, et selles mõttes see tööpõld on nagu hästi laialt eesti keeles tegelikult teksti või pilti on olemas üleüldse siin see ajakiri on nagu hästi hea kvaliteediga tänu sellele, et on fotoajakiri mulda, ei peakski välja, et see on esimene osa on üleüldse seal on eraldi paberit kasutatud. Et sa saad seda pilti nagu niivõrd hästi näha üleüldse ajakirja formaadis seda võimalik näha on. Noh, niipalju kui minul kogemus on, muljed on, muidugi meeldib eriti sahhirjaga. Aga andeks parimaid fotoajakirja üldse võib-olla tänu sellele, et see nagu vähe reklaami, et tavaliselt nagu fotoajakirjad põrandatel pannakse palju reklaami sisse või siis ta on väga tehniline. Mulle just meeldib selle koha peal, seal on kõik väga tasakaalus ja see on nagu lugemist päris pikaks ajaks selles ajakirjas mida siis toetab niisugune hea kvaliteediga fotoga. No kas on lihtne teha sellist ajakirja, on teil kirjutatest puudus või? Tunnete vahel, et pagan jälle peab linnapilt tellima teksti? Ei. Seda ei ole, tähendab ei ole küll kordagi seda olnud, et, et ei saa nagu materjali kokku ja vaatad, et oi, seda numbrit ei saagi välja anda, et aga ei ole ka muidugi niimoodi meil see töörütm, et meie väga pikalt ette ei planeeri, et kõik tuleb kuidagi töö käigus ja lihtsalt ja kergelt. Mina ei ole küll parema ajakirjade endaga, praegu läheb väga huvitavaks selles mõttes, et seal on juba järgmise numbrini materjali, on sa plaanid ette küll, mis lugusid sa saad ja seda on, ütleme, kahe numbri jagu, aga tegelikult reaalselt nad kokku ei tule, inimesed, inimesed arvavad, et nad suudavad midagi ära kirjutada või siis plaanid muutunud mis iganes, et see on selline hästi huvitav ja loominguline protsess, tuleb uksest aknast teine kord, siis viimasel hetkel mõni väga hea lugu ja ja siis sinna juurde seda pildimaterjali otsida. See on väga-väga tore linnati kohta, mina ei tea, mina, pigem on see probleem, nagu ootaks temalt neid lugusid. Vahepeal paar numbrit passis jah, et eks, eks me oleme, tulid, sa oled üritanud ka seda nagu pausi hoidjad kogu aeg ühte sama inimestel oleks ka. No eks osad lugejad peavad tema tekste raskeks ja nagu mitte kritiseeritud, aga seda on fotofoorumites on nagu ette heidetud, et liiga palju kunsti ja rasked tekstid, aga selline tee sai valitud ja sellest nagu taganeda ei kavatse. Algusest peale ei ole ta mõeldud nagu selliseks kommertsprojektiks, et see Teeme rohkem midagi enamat ikkagi. Noh, tänu sellele kultuurkapital on seda toetavate kultuurkapitali toetusele saab seda lubada, et ta et ta ei ole läinud selliseks kommertsajakirjaks kätte, teine asi on see, et vist reaalselt Eestis ei olegi võimalik, ei olekski võimalik seda nagu lihtsalt reklaami najal mujal välja anda tegelikult, et see, et Iraan on väike ja siis see, mida siis müüa noh, mida siis foto, fotopoed või, või fototehnika maaletoojad siis saaksid reklaamida, et nad võib-olla on teised kanalid, mis, mis oleks selle ajakirja jaoks nagu tasuvad lasuvad paremini ära, kas oskad kitsale kohta paremini? Püüame sellist ajatut asja teha, mida kannatab ka aastate pärast lugeda, ta ei ole selline tänase päeva asi. See on nagu eesmärk. Nüüd on 1700. On see võrreldes teiste ajakirjadega kultuurikirjadega suur või väike. Ega ma päris täpselt teiste kultuuriväljaannete tiraaže ei tea, aga ma arvan, et ta umbes samas suurusjärgus on. Nad on kasvanud ka valgusega võrreldes 100 numbri võrra, kasvab ikka Fer. Nüüd loodaksite kasvab jälle veel rohkem, sest et safarmis raskeks ette tellida, siis tellijate arv nagu selle selle arvates tead kindlalt, et kui palju neid numbreid ära läheb. Kui suudaks kunagi tiraaži viia 3000 peale, siis võiks rahul olla sellega. Noh, praegu on näiteks selline naljakas asi, et paljud välismaalased löövad ahhetades käsi jalgu kokku, kui nad seda ajakirja näevad, et noh, kuskil Kükamesas tehakse head, mis neile on võimalik kindlasti rõõmu, et seal ei ole, ei ole jälle reklaami, nii palju on ju ja siis on see kvaliteet, et seal on erinevaid pabereid kasutatud sellist ajakirja nagu tehakse üldse kuskil, andis aru sellest loomulikult igal pool maailmas jääb järjest pannakse kinni selliseid ajakirju ja, ja siis, et see plaan on tehase kakskeelseks nagu, nagu kunsttee on osaliselt kakskeelne. Et praegu on, juba peakski Asmas olema Helsingis 0,55 numbrit sinna müüki ja see, kuna siin numbris on siis Soome oma oma poiss, Tuuka kaelasin rula, Fotograafiat pildistan sellest jutust on, et see peaks nagu soomlastele hästi minema. Meil Soomega üldse nagu saab hästi läbi toome fotoelu on siiamaani väga hästi kajastatud, pluss ka siis Prantsusmaal fotoelu. Aga noh, see on päris sihuke kummaline teema iseenesest. Järgmise tähendus peaks olema Riia fotoloog läti bota elupäästjale. Me üritame leida nagu inimesega, kes räägiks rohkem sellest, mis mujal toimub, et Soome fotograaf on üldse omaette tase praegusel hetkel maailmas. Aga kui räägiks eesti fotoelust, et üks asi on see, kui hea on ajakiri, kui head kirjutajad, teine asi on see, millest kirjutatakse praegu kahes Eesti kõrgkoolis saab õppida fotograafiat ja siis Tartu kõrgemas kunstikoolis ja Eesti kunstiakadeemias. Mõlemad need õppetoolid on mõnede aastate eest avatud. Kes on näha mingit sellist jõulist Eesti noor fototõusu või kellest te kirjutate kude, kirjutate eesti fotost või kõige paremast eesti fotost. Teil on ilmselt nagu eesti inimestes kõige parem ülevaade, et sellisele küsimusele üldse vastama hakata. Noored, kes kes õpivad või on just just lõpetanud nendest on pea igas numbris midagi. Toodud näitustest kas näituste näol kui nüüd mõelda nagu maailmatasemel eesti fotod, siis seda on hoopis mingitest kummalistest väljendites nagu üks on see loodusfotograaf, kes võib-olla suudab pildistada, pildistada sellel tasemel, et nagu te teate, on maailmas müüb, aga selleks on vaja hästi kõva tööd teha nagu kooli tasemel ka natuke teistsugust tööd. Et sellist jõulist läbimurret nagu veel vist toimuvad üle, aga see on eraldi küsimus on kunstfotograafiaga selline, et, et noh, kui väärtustatud see üldse on, et Soomes on see täiesti eraldi poliitika, seda nagu üleval hoida. Aga jah, kirjutavad oleme ikka. Ja Eesti foto 2004 näitus näiteks korraldastiitleb millest on ka ühes selles numbris pikalt juttu olnud teletegemisest küll rohkem rääkida. Fotoeluga. Siis on niimoodi, et ega kaugeltki kõik ei ole korras ja paigas, aga iga päevaga läheb asi paremaks. Jah, ma just käisin Lätis ja Leedus, et Leedus on nagu hästi-hästi kõva fotograafiaga võrreldav selliste lähemate riikidega. Samas Lätis on olukord hullem, kui eestlased seal üldse ajakirja ja fotograafide sama vaheline kokku räägitud, mitte midagi, saame põnevusega ootan, et Läti fotograafiast tuleb järgmises numbris see lugu, et see nimelt on Tartu kõrgemas kunstikoolis õpib üks vanem meesterahvas, fotograafidel saadab photography alast kõrgharidust ja ise on samas ühes teises kunsti põlisRiias õpetaja kes õpetab fotot, sest et ja siis talle kutset noh, elu sees poleks uskunud, et ma pean tulema nagu eestisse fotot õppima natuke eesti keelt ja ja siis teeb jõudsalt eksameid. See, see kaardistanegi tegelikult mingis mõttes seda, et selleks, et võrrelda eesti fotograafi olukorda, selleks peab teadma, mis, millega siis võrrelda. Et seal on erinevad tasemed igal pool riigi suurusest, näiteks rääkides, et seal, kui palju mahub turule fotograafia või kui palju tegelikult ajakiri on, kui hästi ütleme siis press, kellele on võimalik pildistada, et ennast ära elatada, hindab seda fotot või foto kvaliteeti näiteks, noh, seal on hästi palju selliseid vastamata või läbimõtlemata olla, isegi küsimusi. Digikaamerate levik on, on jätnud fotograafiale lähiaastatel sellise pitserit, hästi demokraatlik ala. Kõik võivad teha samamoodi nüüdisaegses kunstis peaaegu kõik teevad fotosid ja kasvatavad, ütleme seda formaati. Mis on, nagu tähendab, kas digikaamerate levikasse devalveerib Sis Fotograafiat kui kunstiliiki või kuidas see mulje on? Nüüd on kättesaadav kõigile, jah, ma mõtlesin selle peale just, et see on umbes, et kui kõik inimesed saaksid korraga endale autod hakkaksid sõitma, et iseenesest on vahvaga, noh sa tahaksid kõik üksteisega üsna suure tõenäosusega kokku mingi hetk nagu peaaegu kõikidel inimestel on digikaamera just et see, ma olen käinud ka paaril üritusel, kus inimesed tulevad kokku ja teeme nüüd nii pildistama natuke, siis näitame neid pilte ja see tulemus võib olla üsna kole. Täiesti siiralt, mitte midagi inimeste vastu olles, aga aga noh, saab palju paremini. Et noh, sa oled ise muidugi rahul sellega, mis sa teinud oled, aga tegelikult on need võimalused või seal kaamera annab nii palju võimalusi sulle lihtsalt pildi nägemine, neid, neil seda rütmi, seda muusikat, mis seal peeglis on, et seda saaks, peaks õppima. Ma arvan, et see on ka kunstis, kuid siis on teine teema hoopis, eks see foto on lihtsaks läinud, et mina tahan foto ja mina ta enam ei ole. Foto on ju, et see on nagu noh, ma ei tea, graafikut kasutavad seda, eks ju, ära ta oli, projekt oli seal, linnagaleriis oli lihtsalt foto tegelikult noh, mis oli nagu väga hea, et seda saab kasutada kus iganes, nüüd see nii lihtsaks ka niimoodi, et sa ei pea enam mässama mingite keemiatega sealt samm edasi minna, selle digitaliseerimine ta teeb selle üllataval kombel ka kallimaksesse, tehnika jookseb eest ära, muutub kiiremini nagu vanarauaks mõnes mõttes tehnika, mida sa kasutad, mulle vähemalt tundub kui rääkida Soome kunst fotograafidest, siis nemad ei suuda oma suuri, suuri ja kvaliteetseid pilte Soomest trükina trügivad need Saksamaal, sest soomlased ei ole sellist tehnikat. Et see on nagu hästi kahe otsaga asi, et jah, esimene vastus on see, et see on väga demokraatlikuks muutunud, aga see ei tähenda, et inimesed ei võiks või peaks nagu õppima seda tehnikat siis ka kasutama, et tehnikale ima ideetu nagu pole mõtet, seda mõtlesin mõtet sinna nagu pilsi tagasi tuua, et selleks võiks võib-olla ajakirja nagu eesmärke või funktsioone. Mina näen teda sellisena küll. Aga siiski, enamjaolt vähemalt mulle tundub, et digikaamera on muutunud nagu osaks sellisest seltskonnaelust või ta on selline peole minemise relvaarsenal, et võtan digika kaasa ja, ja siis pärast panen kuhugi noh, Reidee tüüpi võrguportaali need pildid üles, et kuidas need teie ajakiri selle nii-öelda avaldamise protsessi vastu võidelda saab või või on seal Aga ega me ei saagi selle vastu võidelda. Ja ma ei tea, kas peabki võitlema selles mõttes, kui reedeeesse vaadata, sest seal kõige paremad pildid on ikkagi mõttega pildid või siis kõige rohkem punkte saanud pildid, noh, kui sellistele BMW-d, paljast säärt palju, siis ta on kellelegi stuudiost tehtud. Minnakse ikkagi inimese juurde, kes oskab pildistada? See tagab ikka paremad, hääletasid. Et seal on nagu midagi teha, et noh, minu meelest on täiesti väga tänuväärne reite ja mis iganes selline fotokate, foto kättesaadavus, aga et oleks teada ka kuhu, nagu võimalik tegelikult liikuda või minna ilmselt teie ajakiri kasvaki pigem nagu sellise kontingendi arvelt. Kuidas seda nüüd võtta? Ja ma arvan, et väga paljud inimesed Eestimaa siiamaani ei tea, et ilmub fotoajakiri aga paraku ei ole nagu võimalik osta endale kallist reklaamipinda kuskil suures meediaväljaandes, et me peame vaikselt liikuma ja kuidagi teisi kanaleid pidi endast teada andma, et ega kuhugi kiiret meil ei ole. Selles mõttes sina ka hästi palju erinevaid kohti, kuhu liikuda on üks on see, et ma arvan, et mingid vanad fotoklubi mehed, kes on kõik, mitte külmkapis, aga siis selles vannitoas mustvalgeid pilte Smeena pilte ilmutavad, ega nemad ei tea, et see on olemas ja fotoklubid, mis kunagi on tegutsenud ja praegu tegutsevad. Teine seltskond on kas või needsamad, mis selles numbris on juttu rulafotograaf, see, et see on täiesti omaette teema, täiesti omaette nagu maailma ja minu jaoks oli põnev, oli sedasi nagu toimetada või neid lugusid korjata. Et noh, nemad ka tegelikult ei tea sellest foto ajakirjast fotost kui sellisest lennata tähendab kasutada seda hoopis muudel eesmärkidel. Aga tegelikult nad loomulikult taustavaid elavad selles visuaalses fotomaailmas, et sellest nagu jutud nagu rulaga sellist ulatamist või mis käitumist ei oleks olemas ilma ilma pildilise nagu taastata, et see on täiesti nagu vajalik, hädavajalik ja nii edasi, et kogu kõik võlakirjad on ainult fotol põhinevad. Sest see on see, millega siis võrreldakse enda tegutsemise. Aga noh, see põhiline, kõige foto, hästi tehtud foto ja nii ongi Et ma kõrvale räägiks väikse loo elust enesest, kuidas üks päev oli minu postkastis kiri ühelt pensioneerunud harrastusfoto graafilt kes miljonimängus nägi küsimust, mis on eesti silma fotoajakirjad, nimi. Ja tema sai läbi selle teada ja võttis ühendust. Aga selles uues numbris, mis need vahetult enne aastavahetust välja tuli, millest siin veel räägitakse? Esiteks on siis kaks lugu sellest rula fotograafiast, kõigepealt on see Tuuka Kayla, Soome Soome noormees, kes on ka vahepeal kunstiakadeemias õppinud paar aastat, et tal on ka sellist Eesti kontakti ja ta räägib natuke eesti keelt. Ja praegu ta on maailma parima fotoajakirja, rula, fototoimetaja, Inglismaal, siis on Eesti rula fotograafiast siis on rahva Helmeriano on üks noormees, kes on käinud kinobussiga kaasas pildistamas ja kellel ilmus Eesti-teemaline fotoraamat. Sellest lugu linnak kirjutas, siis on August Sanderisson saksa, selline sotsioloogia, klassika, fotoklassika mustvalge, väga võimas, väga hästi kirjutatud ka lugu, sisu On modemi fondi näitus, mis oli Briti nõukogu vahendusel Eestis. Sellest on Eesti Rahva muuseumist Jüri karman kirjutanud. Kõika loeme, saime. Suur tänu. Ma ei tea, veidi nõukogule Tomi Fondi arhiivides viimasel hetkel sinna suured pildid sisse. Siis on Annika Haas on temaga intervjuu, sellest mina, sina, meie raamatust, siis on Pariisi fotokuu, Erikat Rubert kirjutab sellest ja seal on palju pilte juures, et siis see on kõige tähtsam, arvan mulle, tundub üks tähtsamaid selliseid fotosid ma üldse siis on ühest New Yorgi photography seeriast ülevaade New Yorgi üksindusest ja ängist, selline päris huvitav teema. Ja ühest üleuroopalisest noorte ettevõtmisest sellisest liitnud Euroopa riikides korraldatud fotokonkurss sai saata kuskil Hispaania mägikülla fotosid ja siis siis on selline konkurss, sellest annab ülevaade, siis on ka eesti fotograafidest, noortest on siin näiteks moefoto võimalikkusest ERKI moeshowle, sellest oli kõva Krauja jama, sest kui seal oli ERKI galeriis oli näitusi selt vilditud, miks siukseid siis on, et kuidas külmas on tehtud, nagu seda moeshowd aga pilt on või ei ole, siis seal on kirjutatud sellest piltidest natukene sellest, kuidas on üldse võimalik moefotot pildistada. Mille pärast siis ERKI moeshow on, on teistsugune. Teistsugune moeüritus kui tavaliselt käpukil kõndivaid inimesed siis on Tartu kõrgema kunstikooli fotodega tudengite näitusest seal. Praktilised tekstid on jälle siis looduspildistajad poolt. Jaanus Järva, Tõnu Ling ja Urmas Tartes peaaegu igas numbris kirjutavad, kuidas loodust pildistada. Lugemisnäo jätkuks ongi kõige toredam, et mulle endale, et kõik numbrid muidugi olemas, aga loen siiamaani tunne. Kuidas teil foto inimestel aparaadivalikuga on, et me teame, et muusikamaailmas tekib plaadikogujatel varem või hiljem selline fetish, et kas vinüülplaat või CD-plaate siis on kindel eristavas, et kas profifotograafid kasutavad ikkagi rohkem nagu sellist filmivarianti või, või kuidas selle digika ja, ja selle päris fotoka suureneb, on just nimelt proffide tasandil on siin märgata mingit sellist kismat või põhimõtteliselt? No käsi foto põhinebki peaaegu 100 protsenti küll praegu digitehnikal, aga, aga muidu ma arvan, et Eestis veel kasutatakse ikkagi slaidi filmi rohkem. Kui siin, nagu erinevus on, siis pigem on Nikonistide genonistid, on, see, on selge? Jah, brändi ähvardamine käib küll, see on nagu hästi kõva sõda ja, aga ma arvan, et kui lõpuks nagu mingisuguseks, ma ei tea, mis profiks kätte läheb, siis on pigem see, mida lihtsam, seda parem, tunud näiteks lõikaja. Noh, lihtne on siin muidugi sihuke suhteline mõiste on lihtne, aga ta on lihtsalt väga kallis rolle või mingi selline kaamera, mis on, ta ei ärata tähelepanu, keegi, seda sul ära käigi su käest, sest ta lihtsalt on niisugune pisikene Sest temaga pildistades sa pead mõtlema. Ja seal võivad lõpuks algusesse tagasi suke vägal Xenilik lähenemine sihuke kriipsu peale välja, et ta lihtsalt on digivõi, mitte tegi, ma ei tea, mul on lihtsalt, tundub endale ka, et filmida nendes pildistades ta lihtsalt samamoodi, sa pead rohkem mõtlema nagu maksab rohkem pildistamise hetk. Et ta on nagu väärtuslikum, aga noh, kvaliteedist oleneb sellest suurusest, mis sa oled välja trükkida, enam ei ela enam vahet, tegelikult. Noh, ütleme mustvalge foto puhul küll üle maailma, isegi ikkagi dokumentalistid kasutavad ikkagi filmidest. Sellist toonide ülekannet digitehnikaga ei saavutanud selles mõttes võimatu värvipildid Digiga juba paremini ja sega valgustes nõrgas valguses, kui tundliku filmi peaks kasutama, aga mustvalges on, silm on kindlasti veel kauaks. Foto taga on niisugune suur maailm, tead, see on sellised, mingid omad nõksud ja nipid ja see on väga põnev ja huvitav, et mis selles mõttes, et nad ikka praegu räägib, et nagu mustvalge foto on, kui selline on täiesti eraldi teema, lõpuks tuleb välja, et rull välja mingeid asju, siis neid kunstnikke on tegelikult meeletult palju. Ja mujal maailmas on see ikka üsna aus või hinnatud. See. New Yorgi fotoklubi on lausa selline asutus, kuhu ei lasta uksest sissegi, kui sa värvipilte teed. Jah, aga see on jälle see digifoto plussiks. Ost teeb seda panna, et kuna nii palju kergesti kätte saada tehnika ja pildi tegemine, et võib-olla läbi selle jõuab selliseid tõsiseid tegijaid rohkem. Seal on mingi teise ääre poolt äärmuse poolt kunstilise foto pealt rääkida, siis ma ei mäleta, see oli vist seal Bosari numbris foto erinumbris olid ära toodud nagu elusolevate fotograafide fotode hinnad ja seal oli ligi üheksa miljonit krooni ja ja need on need inimesed, kes on siuksed 50 neljakümneaastaselt. Ta ei ole surnud ega mingit maha maetud klassikud, vaid noh, klassikud on juba on tegelikult praegu mitte sellepärast need kallilt müüakse, aga lihtsalt, et see foto kui selline on täiesti eksisteerib või nagu kasvõi rahalises mõttes rääkida, aga, aga noh, see ei ole oluline lõppude lõpuks raha, ma arvan, see. On sellele see, mis loeb, mis muidugi nõuab oskusi. Digiformaadi puhul on üks aspekt see, et kuna asi tehakse digitaalselt, siis on seda hästi hõlp üle kanda arvutisse, ehk siis automaatselt tuleb nagu mingi fotomontaaži tema, et kuivõrd nagu fotograafid tänapäeval arutavad nendes suurematel teemadel, et kas foto on nagu objektiivse reaalsuse peegeldaja või mitte või on see selline juba juba aegunud teema. Ma ei tea, ma arvan, et kommertsfotos, reklaamfoto, seal kasutatakse teadlikult neid võimalusi parema tulemuse saamiseks, aga parema reaalsuse saluut paremini müüdav asjas saavutamiseks, aga eks seal võimalusi muidugi võltsimiseks on palju. Siin oli ju National Geographic, kust on skandaalsed fotod olnud, kus on tehtud digitaalseid manipuleerimise ja oli ju Iraagi sõjapildid, kus tsensor digitaalselt kaotas midagi või tekitas midagi pildile juurde. Ja kui seal oli see näide, pilt, mis kihutas tuulekiul ümber maailma sellisest naftaga koos linnustadest tuli välja lõpuks, et ornitoloogid ütles, et vaadake siukest lindu üldse ei eksisteerigi sealkandis, et seal on hoopis mingi mujal pildistatud lind. Aga ega see ei loe, on ju see, et kui see pilt laiali läks ja tekitas kõmu, siis sellel hetkel reaalsus. Ma pigem on huvitavam leida, leida nagu neid fotoalasid või fotograafe või neid kultuure, kus on tabu see manipuleerimine, seda jälgitakse. Et samamoodi nagu tegelikult on see tabu sellesse loodusfotograafias, seal on ka väga rangelt öeldud, et millal siis seal hind on nagu looduses ja millal ta ei ole, või siis näiteks sedasama sulab fotograafias, et seal on igasugune praktilised manipuleerimine keelatud. Et siis ta ei ole nagu päris pilt, see pilt peab olema seal pildistatakse sellist väga kriitilist hetke, kui see pildi peal olev inimene siis teeb rulaga mingit trikki ja see staatiline, eks ju, hetk. Ja õige on see pilt siis, kui see pärast seda, mis seal on, pildi peal näha ei ole. See inimene on ka kukkunud oma rula peale püsti jäänud. Tähendab, see trikk on nagu lõpuni valmis tehtud ja siis, kui tuleb välja, et mõnes rulaajakirjas on ilmunud pilt, mis tähendab tegelikult lõpuni ära tehtud, siis on kuri karjas, siis on paha ajakiri ja seda enam ei osteta. Ja, ja nii ongi, et sadama sellise vastutuse ka seda kontrollitakse, tähendab see oma oma see kultuur või see pildi, lugejate kultuur kontrollib seda väga rangelt ja seal ei tohi manipuleerida, on ainuke asi, mis meiega manipuleeritakse siis valgustus ja siis võib-olla see seal kasutatakse teatud seda objektiivi kalasime objektiivi muud ei olegi, noh. See oli nagu minu jaoks niisugune hästi huvitav leida selline teema, täname seal, miks, miks seda tehakse, on see, et kõik need trikid on ju väga kaela murdma, tean neid tavaliselt üle ühe korra ei tehtagi sellepärast oleks pärast nagu hukka saanud, aga sellepärast ongi see oluline, et see inimene jääks püsti, et siis on võimalik, millega ennast võrrelda, et kui seal pildi taga oleks, oleks maas hunnik madratseid ja nüüd kukub sinna madratsite peale, siis järgmised 100 inimest lähevad samasse kohtleritesse trikki järgi teha ja murravad oma kaela kõik. Mulle meeldib kõige rohkem sisemine kontroll, mis on, et siis sa enam ei ei saa nagu sellel alal töötada või toimida. Sain ausus, mis tuleb sellest nagu üksteise austamises kultuurist. Kui te ütlesite, et paljud inimesed võib-olla ei teagi, et selline ajakiri on olemas, nüüd nad ehk said teada ja tahaksid ehk omale hankida seda uut numbrit, kus nad saavad seda teha. Minu arust on ka koduleheküljel vajab uuendamist, mis on TVC, aga seal on ka need kontaktid olemas. Selge 20. detsembril avati näitus, mille pealkiri Ostki osutaks sellele, et tegemist on surnud autoriga ehk siis mälestusnäitus autoriks Marko Mäetamm, kes on ometi täiesti elus ja koos meiega stuudios. Miks on selle näituse nimi mälestusnäitus? Noh, kõigepealt ma vaidleksin teiselt vastu sellele klišeeliselt mõtlemisele, et kui sõna mälestusnäitus, siis see eeldab, et tegemist peab olema kohaloluga või lausa surmaga, võib olla mingisuguse autori puhul, kes seda näitust teeb, sest mälestusnäitus on pealkiri, nii nagu võib-olla näituse pealkiri, sõda või sünd või armastus, kui näiteks tegemist on näitusega svintsis, ei arvata, et me näeme ju otseselt kellelegi lisast väljumist sealsamas näitas, et see on selline küllaltki ütleme otse läbi toru vaatamine. Aga miks ma seda pealkirja kasutasin, ma tahtsin kuidagi vaatajat ütleme, suunata tema valikuid, vähendada seda näitust tõlgendades, suunata tema nii-öelda tajumisskaalat või määratleda natuke, et kui inimene läheb näitusele, siis ta saab mingisuguse eelhäälestuse läbi selle pealkirja. Minu jaoks on oluline, et see inimene natukene sellistele võib-olla mitte nii kommertsiaalsetes teemadele võiks mõelda, kui ta sinna läheb. Aga surm on seal näitusel ametikohal, nimelt saab lugeda seinalt ühte lugu sellest, kuidas kunstnik laseb tappa oma naise, lapse. Ja noh, surm on selles naises kohal ja ma enda jaoks ma olen selle teemaga võib-olla viimased paar aastat teda niimoodi tegelenud ja, ja ütleme seda spektrit või seda tajuda ja tunnete spektrit võib-olla kasutanud eelmistest näitustest, aga võib-olla veidi softimal moel. Noh, mul oli kevadel Pärnu linnagaleriis näitus, mis käsitles põhimõtteliselt analoogseid teemasid ja ma olen olnud väljaspool Eestit paar sellist noh, samasuguses formaadis näitust umbes. Aga miks ma proovisin nüüd nagu niimoodi asja lahendada, mind hakkas isiklikult huvitama selline alguspunkti ära alguspunkt, on seal näitusel kirjas alguspunkt on unenägu ja väga konkreetne, täpne, selline kristallselge tõesti filmilindile unenägu, mida ma tõesti nägin, nii nagu seal näitusel loos on lugeda Budapestis näituse avamise rajal seal viibides tõepoolest ma sellist kirgastumine nagu nägin ja kogu see valemusi maanteeks minu jaoks oli üles ärgates peas ja ka kinnisidee sellega kaasnevalt, et seda asja tuleks naguniiviisi puhastatud kujulge näidata mitte läbi nagu selliste pehmendavate filtrite, et noh, umbes niimoodi, et minu sees on mingisugune reaktsioon või mingisugune tuumavalem, mis, mis tekitab energiaid ja siis kunstnik nendest energiatest voogudest siis nagu loob mingisuguseid pilte, vaid et näidata seda tuumavalemit, iseennast, mis nagu põhimõtteliselt on selle loomingu genereerijaks minu sees. Ja see kinnise tee nagu minus ma ei teinud seda sugugi niimoodi kohe, et ma hakkasin siis seda videot tegema. Tagi marineerisin päris mitu nädalat ja natukene rohkemgi veel, katsetasin erinevaid variante, veendumus minus lihtsalt ei, ei andnud järgi ja ma tundsin, et, et see alateadlik, selline lahendus oli väga õige. Ja ma tahtsin seda, vaatate peale katsetada. Hosnik teadust pärast ei tee niiviisi intuitiivne meetodil, noh ta lihtsalt röögib aknast välja oma mõtteid ja inimesed saavad, et tegemist on kunstnikuga, aknad vaid ikkagi tegeleb teataval moel loogiliselt, võtab mingisuguse eesmärgi ja siis lahendab selle ja ja tulemuseks on läbi analüüsitud süsteemse töö vili mingisugune, et noh, kogu selle tegevuse käigus nagu leidsin, et see on nagu väärt Ta vist sul on igasuguseid muid surmaka mängivaid projekte, käed on see rääkivate majade lood ikkagi võimalikult Horg lood, mis toimuvad majades mida siis majad edasi annavad, jutustavad, aga senimaani on see olnud suhteliselt ikkagi abstraktsem. Üldisem asi, et kas nüüd on nagu hästi praeguse näituse see surm on hästi konkreetne. See on lugu sinu enda naisest, enda lapsest. Kas esiteks mingit hirmu ei tekita, räägitakse tihtipeale nagu ära sõnumisest või, või võib küll selliste tõsiste teemadega mängida? Natukene diferentseeritult, aga et asi ei tohi väga konkreetseks minna, et kas mingit hirmu või õõva ei tekita, võis, aitab sellest vabaneda. Noh, ütleme kunstis minu jaoks väärtuslikud momendid ongi need, kes lähevad sellele piirile võrdlemisi kaugele välja, ütleme, et kui sa balantseerid sellise lubavuse piiri peal, üks asi on tegeleda ja niiviisi turvaliselt hästi soojalt, oled riides ja ronid maja keskmisesse tuppa, et isegi kui miski riivab maja seina, et siis ei juhtu mitte midagi, siis vaikselt toimetada. Aga põnev on, võib-olla vaadata Maale on võimalik tõesti mingisuguste lahenduste otsimises minna ja ja kombata neid piire täiesti, sest mis siin salata, kogu aeg ühtemoodi tegutsedes, inimene lihtsalt ei leia enda jaoks tegevust ühel hetkel enam võib-olla ka põnevam ja kunstnikud kõik, ma ei räägi endast, vaid ma arvan, et isegi meie kaaskülalised siin oma tegemistes pidevalt nihutavad seda piir kaugemale. Ja inimese sisemine eetika ja igasuguseid tsensorid on seal, mis seda piiri kogu aeg nagu, nagu kompavad paigas hoiavad. Aga ma ütlen veel kord, et see eksperiment minu jaoks oli just selles või see erinevus võib olla teiste projektidega, et ma üritasin nagu jätta sedakorda välja sellised pehmendavad filtrid läbi mille vaataja sinu nagu ütleme seda ideed vaatab sa teed mingi maali või sa peidad sellesama asja tegelikult sedasama energiat peidad kuidagi koodidesse, mida ainult sina saad lugeda, vaataja vaatab, sinult naerab või mõtle midagi muud sina üksinda tead vaikselt ja väga tõi ka midagi aru ei saa, et vot mina tegelikult tark mees, mõtlesin hoopis niimoodi. Nüüd üritasin lihtsalt seda asja niimoodi ehedamal kujul näidatagi, ma võtsin filtreid vahelt välja. Aga minu jaoks on see päris põnev hetkel, mis nagu toimub, et kuidas inimesed reageerivad ja ja, ja kuidas see tõesti see otseühendus vaatajaga nagu on võimeline toimima, et noh see on isiklikult väga huvitav jälgida, et noh, minu enda nagu põlvkonna kaaslased on mul isiklikult tulnud rääkima, et vaata, et jah, et see asi, mida sa räägid, et see on tegelikult minu probleem, hoopis inimene tuleb ja jääb, aga räägi mulle täpselt sedasama lugu, et see on nagu selline mingisugune mudel, mis tegelikult antud ajahetkel on hästi töötav ja keegi ei taha seda mudelit vaadata. Õudne, mingisugune mudel, mida nagu kõik kohutavalt kardavad ja liikluskardavad ja siis seda näevad, tisse kohutab meid, aga samal ajal nad seda mudeliga kogu aeg elavad nagu koos, et see mudel on neil kõigil nagu kiibina, ütleme sees. Ja, ja kui sa seda siis niiviisi näitad, siis ta osutada no nende enda peades nagu saab mingisuguse mingi resonantsi nende peas tööde ajal hakkavad enda lugu nagu edasi jutustama, ongi tegelikult oluline kunstiliselt sa saad ütleme, enda enda probleemi sinu vaataja peas nagu resoneerima. Sest ega keegi ei tee kellelegi võõra inimese probleemidest näitust või, või, või loomingut ükskõik kellega võib olla tegu, aga looming tuleb paratamatult nagu subjekti enda seest ja tema enda probleemidest kasvab välja. Aga ta kas peidab seda või ta näitab seda või ta kuidagi teeb seda piisavalt anonüümselt. See on nagu jälle selline eelhäälestamise küsimus, et kuidas sa seda täpselt teed, aga kui sa asetad juba selle probleemi endast välja, siis lihtsalt energia kaob sealt seest välja, et see ei tööta. Ükskõik mida, ma kujutan ette, et kõige pehmem, ütleme, kerge muusika või vikerviisid on selle autori seest Moody mingisugusel põhjusel nagu alguse saanud ja ja kui nad sinu enda sest algust ei saa, siis ta lihtsalt ei toimida, ei leia endale nagu kõlapinda ka vaatajaskond, kuulajaskond, et selles olen absoluutselt veendunud. Mäedame töödes on alati justkui selline tagauks lahti jäetud, ütleme kassivaataja vaatab, et oh, see on tegelikult nali või mingi huumorielement olemas. Mis ma Lardi määdame näitusi vaadates tunne, et on võetud mingi tõsine asi, tõsine teema, surm, mis iganes, mis koledusi ja siis on tehtud sellest selline LEGO konstruktsioon, käed, lahed, lapsed võiksid mängida. Ma arvan, et see võib väga hästi niimoodi tunduda, et ma sellele absoluutselt vastu ei vaidle, et ma ei taha nagu pakendada ette seda asja niiviisi ära, et kõigile tundub kuidagi samamoodi nagu teistelegi. Mulle isiklikult peabki tunduma erinev, et sulle näiteks tundub niisugune asi olevat kellegi teise jaoks, tähendab midagi teist, et noh, et see on nii palju, vaata et nii palju võiks olla mõtteliselt lahendusi. Aga ma arvan ka seda, et alateadlikult me kõike nagu püüdleme selle poole, et see kommunikatsioon oleks võrdlemisi väheste kadudega. Ütleme, et kui me võtame telefoni ja kellelegi räägime kellegagi, siis me tahame ikkagi artikuleerima oma kõne, räägime selgelt, me tahame, et seesama asi talle nagu kohale jõuaks, ükskõik kus ta siis ei viibi, aga tihtilugu saab palju nalja, sest et midagi läheb tee peal kaotsi ja kõigis sõnades teisiti aru. Ja siis tekib mingisugune uus sõnum sellest. Üks asi on see, et me ei pruugi seda sellest nagu numbrit teha. Aga järgmine kord, kui ma telefonitoru võtan, ma üritan jälle selgelt rääkides ongi kõige naljakam asi, et et noh, inimloomus ilmselt üritab vigu vältida, aga need vead nagu tahtmatult tulevad sisse, nii et ka selle selle projekti puhul ma usun, et, et tõlgendamisvõimalusi on kohutavalt palju. Ja esimesest šokist üle saades hakkad sa neid nagu leidma, et ma täna siia tulles siis ma võtsin julguse rindu ja vaatasin ka internetikommentaari sellele artiklile tõstilt. Noh, mul kolleegid olid ammu öelnud, et see on õudne. Et kas sa oled juba lugenud, aga ma, ma ei loe nagu selliseid asju, aga siis ma mõtlesin, et äkki huvi pärast loeks, et ma teaks nagu sellest asjast rohkem silma vaatasin ka kui servast serva, see asi nagu on võimeline kõikuma üldse. Et noh, kõige sellisest jubedamast sellisest, et tõesti sellist väga ainuvõõrssest lahendusest kuni päris keeruka, nii et variante on, et ma usun, et seal tagauks on seal ka tagauks on seal ka ütleme selles, et tegemist on siiski täpselt oma näoga ja ma ei varja seda, et noh, ma ei kirjelda protsessi, mis on toimunud või kohe toimumas kirjeldama moenägu, ega ka ütleme teose pealkiri on unenägu. Kaarte üsna vähe, segan, aga tagaukse ikkagi lahti. Sa kirjeldad ja sõna otseses mõttes, see tähendab sõnadega verbaalselt sinu pildil lähevad järjest väiksemaks ja teksti tuleb järjest rohkem juurde. Kas varsti on selline näitus, kus ongi ainult? Noh, ütleme kunstnikuna või loomingulise inimesena, kui seda niiviisi nimetada mu enda jaoks nagu ei tee vahet sellest meedias, ei ole minu jaoks mingisugust erinevust, et kui mul on mingisugune idee, konkreetselt mingi idee, siis ma mõtlen, kaalutan, kuidas teda on kõige lihtsam käsitleda või kuidas seda ideed on kõige parem publikuni tuua või vaatajani või, või kuulajani kellele iganes. Ja ma otsin kõige sellist nagu punkti punkti B vahel kõige lühemat teed. Kui see kõige lühem tee on pilt, siis tahan pilte, kui ta kõigi läände on multifilm, siis peab ta olema multifilm kuidagi olema mingi laul, siis saab ta rahul, kui ta saab olla tekstis on ta tekist, et selles mõttes see on pidev võtamine, et hariduselt ma olen küll kujutav kunstnik, aga aga see kõik ju elu jooksul siiski muutub ja transformeerub ja oluline on nagu selle sõnumi autentsus, mis ma tahan nagu antud hetkel kuidagi kuidagi edastada, et selles suhtes ma ei välista absoluutselt, et ta läheb väga barokseks pildikeeleks tagasi kohe homme juba ja võib-olla tõesti läheb, et võib-olla ma näen jälle mingisugust huvitavat. Vajate vormi aga aga noh, hetkel on, ma leian, et selline askeetlik, tekstiline lahendus on selle, selle asja kõige parem variant, et eks ma proovisin igasuguseid teisi variante ka selleni välja, et ma loen seda teksti ise sisse ja nägu paistab välja lausa ekraanid noh, igasuguseid variantidega. Aga jälle, et siis siis ta ei ole niivõrd ambivalentne, siis ta ei ole nii palju Tagooksi, siis ta hakkab oma vaatajatele ja see on selline nagu mingisugune Mendelejevi tabel, et võtad, selle, paned juurde, toimub teistsugune plahvatus ja tahetud ära toimub hoopis mingisugune muu reaktsioon. Ja foto kasutamist ei välist, ei välista, ei välista. Ma olen täielik amatöör selles, aga, aga võib-olla on vaja kunagi, siis ma võtan ajakirja, loen jaa. Et ma olen võimeline selle võib-olla mingi piirini omandama. Õpin mingisugust liikuvat pilti, asja, et asi, see staatiline pilt siis mõned aastad kulutada ja lähen kooli ja ei ole üldse välistatud. See oluline on ikkagi see, et mingisugune ideed tekkinud, siis devalveerub asi siis, kui sa sinus on, laiskus, sa ei otsi nagu seda õiget vormi, et sa teed oma oma sellises klišee võtmes selle ära ja näiteks sügavtrükis, mida ma valdan võib-olla une pealt või litograafias, et noh, niimoodi võib töötada, aga, aga vorm on väga palju. Siiski mõjutab idee sellist noh, lahtirääkimist ja, ja see, kuidas see idee tööle hakkab, nii et idee on esikohal seal siis nagu otsid alles seda õiget klahve või kui tööriista oma kastist siis tahad puuri või viili või noa või muidugi seal naljakas morbiidne teema oma hiljutise kohkusin tegelikult ära isegi, sest et nagu väga palju ju ka üksteise töid me ei vaata kunstnikud, isegi eestlased, Vaike rindkunstnikega paljas ikkagi teised olid nimega piilud. Vahide kursis oled, käis Venemaalt üks galerist, meil siin käis niiviisi ateljeedes töid vaatamas ja ja niisama nagu nad ikka käivad, et noh niiviisi jalutavad ringi ja siis pärast tema kuidagi nägi väga teravalt, ütlevad, kui veidrat Eestis tegeletakse. Jube morbiidsed teemadega antud hetkel, millega Venemaal näiteks tegelete võib-olla mõni aeg tagasi, et see on veider iseenesest, miks sellega tegeletakse, ma ei tea. Mina arvasin, et ainult mina sellega tegeleda, aga selgus, et kõik elevandid Olgu te kuulasite saadet kunstjärv stuudios olid Andrus tuurselt ning Tiit Lepp, Ahto kõlveti, Marko Mäedan. Kirjutage meile aadressile kunstate järv. Sobiv eetris võib-olla pärast seniks kuulmiseni.