Tere, mina olen Anu alles. Tule minul numbrist, Russak, te kuulate saadet kunst r talu, räägime kõigepealt Tartu kunstikoos. Ja seejärel paari sõnaga Pieter kliinovi näitudest Tallinnas. Olen täna Tartus seoses sellega, et siin on välja kuulutatud kunstikuu, mis kestab kogu jaanuari ja ulatub otsapidi veel veebruari algussegi ja näitusi, igasuguseid üritusi, kursusi, õpitubasid, toimub kunstikuu raames kohutavalt palju, nii et kõigest sellest täit ülevaadet saada. Üsna raskem ja informatsiooni täpsemalt saab internetist ja kõikvõimalikest muudest infokandjatest. Aga räägin täna kahe inimesega, kes elavad Tartus ja seoses sellega on vähemasti rohkem kursis kui mina kõigi ürituste, näituste ja üldise Tartu kunstieluga. Need inimesed on kõigepealt Margus Kiis, Tartu Ülikooli galerii ehk galerii galeristi ja Andres Kaera Tartu kunstimuuseumi teadur. Ja kõigepealt tahaksin küsida, et kas seoses sellega, et nad on see kunstniku välja kuulutatud ja tõesti need programmid igale poole laiali saadetud ja terve hulk näitusi korraldatud, et kas sellega on tunda nii-öelda teie igapäevases professionaalses elus ka, et kunstielu, Tartu kunstielu on kuidagi väga palju intensiivsemaks muutunud või kuidas see olukord siin tavaliselt on? Minu elus on see sellepärast muutnud, et ma ise olen nii mõnegi ürituse ja näituse korraldamise juures, nii et minu elu on tõesti läinud tunduvalt intensiivsemaks. Millised need üritused ja näitused on? No Y galeriis teen praegu näitust kõikide kunstgeeniused, kaks kuu saavad siis kõik, kes tahavad oma teoseid ja see näitus täieneb pidevalt, nii et mul on sebimist küll seal selline noh, praktiliselt zürii vaba näitas natukene selline Tartu aastanäituse, selline demokraatlikum variant. Aga siis on mul veel korraldada kohtumisõhtuid kuulsate kunstnikega, mis toimuvad siis kolmapäeviti ja Neid siis tuleb tavaliselt kokku kolm. Kes need kuulsad kunstnikud, no meil on ära olnud juba Raul meelega, kohtumisõhtu tuleb kohtumisjutuga rühmitusega avangard ehk siis Margus Tamme ja Sandra Jõgevaga ning kolmas kohtumisõhtu on veel lahtine, nii et jälgige reklaami. Ja kuidas Raul meelega läks kohtumisõhtu? Raul meelega läks nagu Raul meelega ikka rahulik mees äkis rahulikult oma elust ja oma tegemistest oma saatusest kunstnikuna ja oli selline mõnus. Publikumiks oli valdavalt noored inimesed, mis oli minu jaoks suhteliselt üllatus. Aga sellest kõikide kunst näite, sest sa ütlesid küll, et et demokraatlikum variante sellel aastalõpunäitusel kõlab natuke nagu paroodiaga, sest üsna tihti on ka üsna üleolevalt suhtutud kõikidesse sellistesse ülevaate näitustesse toovad oma tööd kokku ja paneme kõik välja. Et kes sinna siis neid töid on toonud. Enamasti nad ütleme niimoodi, tundmatud kunstnikud, aga ütle, aga minu arvates ja ka mitme teise kunstniku ja kunstispetsialist arvates on tase üllatavalt kõrge. Et väga palju küll tundmatuid nimesid, aga. On küll mõned sellised mõnusad toredad äärmuslased ja omapärased tegijad, aga üldiselt on väga nauditav näitus kokku tunnetada. Muidugi täieneb pidevalt, et varsti vist galeriile maast laeni pilte täis, aga aga muidu mulle väga meeldib ta, ei ole selline halva tasemega või kitsi ja ja sellise ütleme niimoodi siis täiesti maitse vääratuste kogu, et minu arust väga põnev. Aga Margus ütles, et seal Raul Meele kohtumisel olid põhiliselt publikuks noored inimesed ja Tartust, kui räägitakse, siis see kõlab ka, kui tihtipeale räägitakse, küsis ühtpidi sellisest vaimuelukeskusest ja ja et oh kui tore, et nii tohutult palju noori inimesi on koos kõik üliõpilased, et see peaks tekitama tohutu pinna nii kunstielule kui kõigele muule. Aga et kui näiteks Andres sina, kes sa kui kunstimuuseumis töötanud, et tõenäoliselt sa jälgid seda mingit muud näituste pilti ka? Esiteks näitustest, et kas sulle nagu praegu väljas olevatest näitustest või varasematest või tulevastest on mingeid selliseid suuri elamusi või kuidas see nagu võtad seda vastu. Tegelikult, ega neid kohti nagu väga palju ei olegi, ongi see Y galerii, kus galerii, kus toimub kohutavalt kiiresti näituste vahetamine minu arust. Et päris igale näitusele ei jõuagi, siis on kunstnik majas, eks ole, näitused ja ülikooli kunstimuuseumis ja meil on nagu otseselt kunstinäitused. Noh, on igasugused alternatiivsed tantsupaigad ka nagu Tartu Ülikooli raamatukogu ja raamatukogu ja sadamateater ja sellised kohad on muidugi ka fraktsioonis. Praegu jah, just eriti, aga kui, kui nüüd vaadata seda, et kas praegu käib rohkem inimesi või vähem, et, et siis ma ei ole veel erilist muutust märganud üliõpilastena sess muidugi praegu, nii et vist ei ole aega käia mööda üritusi nii palju. Mina ei polekski rõhku sellele galerii itele ja kunstisaalidele, et neis on kunsti kogu aeg, aga mulle rõõmustab see, et kunst tänavatele et on objektid tänavatel, seda, mida tavaliselt ei ole, et see ongi minu meelest kunstikuu peamine eesmärk, et teha kunst nagu tavalistele inimestele lähedaseks näidata, et on täiesti inimlik nähtus, mingisugune täiesti mingi teise dimensiooni tulnukas. Arusaamatu midagi sellist. Kus kohas tänavatel need objektid? Nonii lihtsalt raekoja platsil on ja küüni tänaval on, ma vaatasin, et Tartu kõrgema kunstikooli üliõpilaste installatsioone on juba üle 10 vist ja ma ise ei ole jõudnudki kahjuks kõiki kohti läbi joosta, et aga need on tõesti väga toredad on. Ja vaateakendel jooksevad videod, see ongi kunstikuu põhimine moment. Ja olete te tähele pannud, et kuidas muud inimesed peale teie endi ja nende väga avatud noorte seda vastu võtavad, kas saab kuidagi selle linnaruumi osaks kõik need teoseid või video, mingid projektsioonid kuskil akendel või või käiakse sellest pigem mööda? Üllatavalt hästi, nad on ju monginadki, võib-olla see ei olegi nii hea, et need taiesed sulanduvad nii hästi keskkonda. Tuleb välja, et Tartu väga hästi sobib, selliste objektide paigutamiseks siin ruumi on ja noh, et muutuvad võib-olla liigagi see siis võib-olla nagu tavakeskkonna osaks, et võib-olla ei märkagi neid enam Nende Karmini skulptuurid, mis seal kaubahalli ees on, need jäävad sellist. Noh, ma ei tea, kas nüüd iga tartlase, aga ikka väga paljude inimeste liikumisteele ja nad on nagu otse keset tänavat, nii et et neile mingit tähelepanu tuleb kindlasti pöörata. Päris niisama mööda ei saa minna. Samas muidugi Garmini need autode peale pandud hiiglaslikud objektid metallist. Need muidugi sellised, et, et autot keset raamat on nähtud küll ja võib-olla inimesed ei saagi aru, et see on kunstiteosest noh, et mõtlevad eri eri funktsiooniga auto lihtsalt aga väga hästi lahedad, muidu nad seal teisigi objekte. Tartus õpetatakse professionaalseid kunstnikke vist kahes kohas, eks Tartu Ülikooli maaliosakonnas ja siis Tartu kõrgemas kunstikoolis. Sellest hariduse olulisusest on ka tihtipeale räägitud ja oodatud ka vist Tartu kõrgemalt kunstikoolilt ülikoolid ka, et sellist loomise ajal sellist mitte nüüd noorte kunstnike tohutud pealetungi, aga ikkagi mingit aktiivsemalt. Esiteks, kas on Tartus mingi selline noorte kunstiinimeste ringkond või kas te suhtlete nendega nende üliõpilastega, kes te näete nende töid kuskil. Kas te tunnete, et Tartu linnas on kaks kõrget kunstikooli näinud? Ütleks, et need on nagu kaks erinevat koolkonda, et suhtlen mõlemaga, aga nad nagu vastanduvad natuke üksteisele, et Tartu Ülikooli kunstide osakonnas Maali keskne ta suheldes suuresti kujundab ka Tartu kunsti üldilmet. Aga samas Tartu kõrgema kunstikoolis on väga tugev sinna fotograafia ja päris tubli video ja selliste asjade osakond. Mõnes mõttes natukene see kõrgem Kunstikool, nagu vastandub ennast kogu see muu Tartu sellise kunstimessile. See on natuke kurb. Noh, mulle tundub vähemalt nii. Nad võiksid 11 väga hästi täiendada ka. Õiksin Tartusse, rivaalitsemine on väga moes. Aga me olime seal nii-öelda muu Tartu kunstiimidž, siis on. Ei, üldine Tartu kunstiimidž on see suhteliselt konservatiivne maalikeskne ja seda imidžit natuke siiski üpriski kõvasti kultiveerib just Tartu Ülikooli kunstide osakond. Üllatavalt popule kaarna maalimine noorte seas ja samas natuke suhtutakse võõrastavalt teistesse vormidesse. Lase imidž tähendab siis seda, et mida, nagu Tartu publik ootab või see, mida siis need kunstnikud teevad või kuidas imis kujuneb. Imidžit kujuneb ikka tegijad baasil, et mida tegijad teevad, seda publik näeb, et ega publik ei oska otseselt midagi oodata. Ilmselt see on, see on nagu mõlemat pidi, et kuna ei nähta seda teistsugust kunsti vist nii palju, siis on ka ootused rohkem selle maalikunsti niukse klassikalisema lähenemise poole. Niukse moodsa kunsti jaoks või ka väga häid ruum ei ole ju Tartus, kus seda eksponeerida. Ei, ma ei ütleks nii, et ruum ei ole trikiga, leiaks ka mina, olen vist probleeme, et kõrgem Kunstikool natuke isoleerib ennast siiski muust tartust, et ta nagu ei kuulu taha nagu mõnes mõttes kuuluda siia. Aga iseenesest on jälle hea, et siin on või. Ei loomulikult mul oleks väga hea meel, kui nad näitaksid ennast rohkem. Ei ma see vastanda absoluutselt ei vastanda või ei ole kõrgema kunstikooli eksisteerimise vastu, vaid ma ütlen, et vastupidi peaksid ennast rohkem näitama, rohkem integreerima ühes Tartu kunstiellu. Nende mõlema kunstikõrgkoolitöid saab Tartu kunstimuuseumis näha. Lõpetajate näitus on iga aasta. Ma ei julge öelda, mitme aasta pikkune traditsioon, see on aga päris mitu aastat on see näituste tava olemas. Et siis nii mõlemad kunstikoolid eraldi oma lõputööde näitustega ja siis neist kokku pandud mingi ühisnäitus. Et seal saab täitsa huvitavaid kooslusi kombineerida ja Raimo kunstniku tutvumiseks on see ilmselt üks parimaid võimalusi. Aga Tartu Kunstimuuseum, kuidas muidu elab olukorras, kus kõik pilgud on pööratud selle uue Eesti kunstimuuseumi uue hoone valmimisele ja kõik on kohutavalt nagu keskmise fookuses et kuidas Tartu kunstimuuseumi ennast siis nii-öelda profileerib selles olukorras või Seebeesigi terve muuseumi nimel rääkimas võid enda nimele? Tartu kunstimuuseum proovib ikka oma asja edasi ajada, näidata natuke vanemad, kunst ja kunstiklassikat. Natuke uuemat kunstinäitused lähevad edasi, et selle kumu pärast midagi seisma ei jää. Loodetavasti. Tartu kunstimuuseumi selline asukoht on esialgu see asub raekoja platsis, seal viltuses majas tehakse näitusi. Ja kui juttu olisin ruumidest, siis need viltuse, maja ruumid, olgem ausad, on üsna õnnetud vist ka eriti sellise kaasaegse kunsti näitamiseks. Mingisuguseid uusi ruume, alternatiivseid ruume. No loomulikult soov on ja tahaks, aga eks peamiselt finantseerimise taha, et ega keegi meid niisama oma katuse alla ei võta ja ja häid ruume ise ei paku, vaid, vaid see peaks olema riigi poolt või linna poolt või kuskilt. See võimalus peaks tulema sealtpoolt. Aga hoolimata sellest, et need ruumid on jah, tõesti üsna halvad sellise kaasaegse kunsti jaoks meil on ikka iga aasta olnud mõned tänapäevase kunstinäitused, eelmise aasta lõpus oli Ilmars Blumbergsi ja nüüd just päeva tagasi pandi kinni Kristiine kandolini näitus. Et selliseid moodsaid asju ikka ikka on ja saad häda ka ära teha. Ta kunstimuuseumi kogusse kuulub kui suur hulk kunstiklassikat, aga samal ajal, mis mõjub ka tihtipeale, ma olen märganud veel senini üsna võõrastavalt, et kunstimuuseum selline püha paik ostab ka päris kaasaegset kunsti, päris uut kunsti ja Tartu kunstimuuseum, nii palju, kui ma tean, veel ei ole näinud ja kuulnud ostab üsnagi intensiivselt ka sellist uut kunsti, Everis, videokunsti ja fotot ja installatsioone. Kuidas tasid aastatele, keda te olete ostnud, kelle teoseid? No kui rääkida nendest video- ja fotoinstallatsioonid, siis on noh, praktiliselt kõik sellised suuremad nimed tänapäeva eesti kunsti, sest esindatud, et Ene-Liis Semper, Toomik, KiVa, Liina Siip, Kai Kaljo ja nii edasi. Merila Laurits, noh, praktiliselt jah, kõik, kes teevad, on, on ka vähemalt mõne tööga esindatud. Et see kogu on tegelikult üsna ülevaatlik ja üsna põhjalik. Eks aegamööda saatuse taga ka näidata, eksponeerida. Ma tean, et viiendal veebruaril kuulutatakse Tartus Vanemuises välja või antakse üle selliseid Tartu kultuurikandja preemiat, kui te siin linnas elate, teie saaksite otsustada, kes teie arvates võiksid saada Tartu kultuuri kandjateks. Ei, need on väga palju, nii et ma ei jõua üles lugeda, aga mõned muidu jäävad kõik nimetamata, mulle imponeerib, need võiks ikkagi viimastel aastatel eriti just moti viiruse aktiivne tegevus näituste korraldamisel ja Eesti-Läti kunstisuhete arendamisel, et minu meelest on tema väga tubli kindlasti ka näiteks jälle Andres Keila Berk Vaher on sellised väga aktiivsed tegijad. Berk Vaher. Mis asi on interdistsiplinaarne salong? Siplono salong on ühtaegu üritustes asi ja ürituste korraldaja, kes tekitabki selliseid üritusi, kus toimuks midagi ei olegi võib-olla üheselt määratletav, mis täpselt toimub, aga noh, erinevad kunstivaldkonnad saavad kokku ja, ja tekitavad mingisuguseid sulameid. Ja see sai nagu alguses eelmise kunstikuu ajal siis eelmise aasta jaanuaris, kus ta kestis tegelikult peaaegu kuu aega iga päev. Ja seekord oleme võtnud nagu sellise hoomatav oma ülesande teha teda ühe nädala jooksul. Ja kes need on, kes siin esinevad? Praegu Mooste külalisstuudio, kes on oma programmi ka homme, on siis vahulinnust teatri raamatuesitlusi. Valdur Mikita räägib emiootikast just nimelt emiootikast, mitte semiootika, sest siis laupäeval esitlen mina oma raamatut, Jaak Tomberg esitleb raamatut ja siis ajakirja vihik number Üheksandat esitletakse ja peale seda on selline vabasoojemis pidu üritus. Siis on pühapäeval kunstifilmidest sööti. Haitaja esitavad filmi Konrad Mägist ja võib-olla üht-teist veel. Esmaspäeval me oleme siit Lutsu teatrimajas teha lastekunstikoolis šansse, uski esitleb oma raamatut ja toimub ka lastekunstikoolilaste häppeningi. Ja siis teisipäeval peaks aadres Keilsin oma multimeedia programmi esitama. Nii et mingeid piire ja lihtsalt kõik, kes tahavad midagi teha, ei saa seda teha. Selline ürituse tüvi on nagu igal päeval olemas, aga kuhu ta kulgeb, eks tuleb päeva õhtuks on näha ja asja taga on, kes on seal taga, on ka niimoodi üksus nimega interdistsiplinaarne salong, mis on sellises vabas vormis, et eelmine aasta neid ühtlasi tegime, siis mina, Andres keele Kiva aegu. Muide, aktiivsemalt olen mina, Katrin Ruus ja Enn Tegova seda asja ajanud. Kes on siis kas see, nagu sa endaga, aga ühtlasi kunstniku korraldajad? Oleme oma kunstisaatega nad siin Tallinna kunstihoone galeriis. 19. kuupäeval avati siin näitus, kuna kuulus filmirežissöör Pieter Riina või on Tallinnas. See näitus on seotud ühe tema päris suure filmiprojektiga. Reet Varblane Räki nagu lähemalt sellest, mis pildid, mis siin üleval. Isegi Riine või on ise need joonistused ja osa neist on kollaasid nimetanud siis tursse luukeri joonistusteks ja nii nagu nimetus ütleb, kuulutasid eelkõige tema siis viimase Simmigrojektitusse luteri kohvrite juurde. Aga noh, tegelikult on siin nii nagu kõigis tema filmides ja iseäranis nendes viimastes pidevalt viiteid nii kogu tema enda filmitoodangule kui ka tegelikult laiemalt niisugusele maailma filmi klassikale, sest ka siin nendest joonistustest on siin tegemist meil trospiro olevustega, siis mõtlesime tema trostero filmi peale või oled, on siin tegemist ka õige mitmete kaartidega kaardistamisega, mis ühtepidi käiks, istus Lutheri juurde, kes armastas ju kõikvõimalikku süstematiseerimine, kaardistamist, nimekirjade loomist, aga samuti ka allegooriat ja mõeldes tagasi kasvõi tema varasemate filmide peale tuleb kohe meelde arhitekti kõht. Ja seal on ka ju tegemist ühelt Hossis arhitektiga teise arhitekti, siis Kasel ameeriklane, kes pulee järgi tahab midagi teha, samal ajal samastub temaga legoordina tasand pluss kaardistab ka kogu aeg ja et kui ma otseselt tema joonistusi näeme nüüd praegu siin esimest korda siis vihjamisi on ilmselt kõik triine või sõbrad. Ja tundub, et Eestis on neil üksjagu palju, on tegelikult tema filmides näinud jälle, mis esimesena meelde tuleb, on seesama käsitöölise leping, kus ta ka pidevalt ju kasutab joonistusjoonistuste kõrval oksis kaadri komaali ja sissetulekute jälle neid oma joonistusi ja sedasama turse, luuper on siis nagu kõigi nende joonistuste autor. Meil siin on neid 92, see on niisugune tähenduslik aru, sest Dolce luuper armastas Buraniumit, mis on 92 aatomit ja siin ka pidevalt, nagu kordub jälle see 92 eset ja ja, ja jälle see niisugune maagiline aru, et armastus, kirju, mida siis turse Lucari isa tema emale saatis, olid, olete varsti 92, ega nad kõik on ka kadunud ja nii edasi ja nii edasi. Kas see on nagu seda tüüpi näitus, kus kriino või võtab oma pagasist teatava arvu neid pilte, seda visuaalset materjali paneb ta ringlusse või on siin mingi konkreetne valik, et just see plokk tuleb nüüd Tallinnasse? Oskate seda öelda? Päris hästi ei oska, tähendab, ta ise pakkus seda näitust ja meile sattus näitus ka nüüd Pimedate Ööde festivali kaudu, kes siis seda voksutajasid, see tähendab, et see näituse idee tuli tiitli kriine veel suhteliselt hiljem. Sest noh, ta pidi algul olema siin põhjal detsembris, et ühelt poolt on see ilmselt seotud tema Tallinnasse tulekuga, aga teiselt poolt oli tal algusest peale valmis 90 kahene komplekt, mida ta kohe välja pakub, kus, mida ta väga täpselt teadis, millistest alaosadest koosneb, sest noh, nii nagu ta filmika jaotatud on, on ka see, kas ta kindlatest seemnetest ja ta väga kindlalt teab, kuidas need seeriad peavad paigas olema, noh, kui palju ühes on, kas nad jooksevad ühes vertikaalsest horisontaalseks reas või 200. või või 500. või kusjuures jälle ta tegelikult selles mõttes on ka niisuguse väga paindliku mõtlemisega. Et vastavalt meie ruumile oli ta nõus mingeid pilte nagu hõredamalt paremale, et lihtsalt nad siin ruumis hakkaksid paremini mängima. Aga noh, teiselt poolt oli talle äärmiselt täpselt see kontseptsioon paigas ja kas ülespanemise kontseptsioon paigas ja nüüd ma ei oskagi öelda, et kas see oli nüüd spetsiaalselt Tallinna jaoks või oli see tal siiski midagi niisugust, mida ta hea meelega pakub nendesse paikadesse, kuhu ta ise tuleb. Et ilmselt see ei ole küll näitus, mis käiks ringi, mis oleks mingi institutsiooniga seotud ja mis pidevalt on siis ühes või teises kohas, no nii nagu ütleme kütteinstituudi või ka Briti nõukogu kaudu saadud näitused, et ta ikkagi on seotud tema kohalolekuga ja ma arvan, et selleks on eelkõige põhjus, et tema projektid on ikka ühed tervikut ja veel üks asi, millele ta ise väga tähelepanu pööras ja mis ilmselt on vajalik ka võib-olla nende tööde vaatamisel ta kõigepealt soovised, vaatajad vaataksid, tõid seda visuaalset kujundit, käiksid need tööd siis ükshaaval läbi ka siis, kui nad võibolla nendest töödest ilma tekstita väga palju aru ei saa või noh, igaüks saab tõlgendada nii, nagu tõlgendab, aga see autori tõlgendus jääb nagu poolikuks. Ja alles siis, kui terve seeria on ükshaaval läbi käidud, ta soovis, et tuleks sisse selgitav tekst, sest kõikidel seemnetel on ka oma selgitav tekst olemas, kus ta nagu räägib seda tagamaad, õigemini ta räägib seda taas jälle Tulsel ooperiseisukohalt, nii et USA luure on samamoodi üks osa autorist ja noh, nii nagu ta filmis on, on ta ka ju selle filmitegelane ja nii nagu välja tuleb, tegelikult sai ta juba lapsepõlves surma ja ta on ise oma sõbra ajakirjaniku välja mõeldud tegelane. Noh, nii et see mitmekordne mäng käib ka siin igal juhul ja võib-olla ka veel tema tegevuse juures mõelda selle peale, et ta on oma taustalt maalikunstnik, nii et ta noh, nagunii mõtlebki ilmselt osas ka käega, eks ole, noh mitte ainult ei pane valmiskujundeid kokku, vaid tegelikult ka mõtleb, kuidas see kujund siis ka füüsiliselt loodud on. Ja teine asi, et ta on teinud juba päris edukalt ja tegelikult väga mõjuvat kuraatoriprojekti OSCE praegu kahte nimetada, aga võib ka rohkem olla üks 191 siis Rotterdamis, mis siis inimese niisugust füüsilist ost vaatas ja siis ta mängis ka niisuguste tasanditega klassikast võetud tööd, kuni siis mingi koomik, sinivälja plussis, elavat figuurid, noh, nihukesest noorest inimesest vana inimeseni välja, õigemini lapsest vana inimeseni välja ja plussis luuris puhtalt külgse klassikaga mängitud näitus, mis kandis nimetust siis pilvede müra ja mis oli eelkõige kokku pandud siis luuri 15.-st 19. sajandi joonistuste põhjal. Nii et noh, ka niisugune kirg klassikalise kunsti vastu aga, aga selle klassikalise kunsti tegelikult niisuguse väga teadliku vaba, aga samal ajal väga iseteadliku positiivses mõttes iseteadliku tõlgendamise vastu. See ei ole ju selles mõttes päris tavaline kunsti, näitas, et, et karta on või õigemini eeldus on, et inimesed tulevad siia kuulsa filmirežissööri nime pärast on see selline taustnäitus filmidele või, või arvata, et, et see võiks töötada ka täiesti iseseisva näitusele näiteks. Ilmselt ei oleks päris õiglane nimetada taustmaterjaliks ja samal ajal nad ikkagi päris iseseisvatena, kui me tursse luupery kogu projektist filmist üldse mitte midagi ei teaks või tahaks teada või midagi juurde ei vaataks, siis on selge, et need tööd ilmselt nad ei toimiks nii hästi, neist ei saaks võib-olla nii palju. No ja osa töid mõjuksid suhteliselt tavalistel noh, selles mõttes, et ju niisugust joonistust või kollaaži, kus kokku on pandud tekstid, mida kohati annab lugeda, kohati ei anna, nii nagu neid armastus kiredki on, midagi saame neist välja lugeda, aga nad imiteerivad tõepoolest nii-öelda kaotsi läinud vanu kirju, millel on vesi peale ainult, mis on pisut kortsu läinud ja mida siis defifreeritakse ju ainult sel juhul kui selle kirja sisu vastu on ääretult suur huvi, noh, ütleme ajaloolase huvi või, või see on kellelegi esivanem või mingi isiklik kiri muidu, aga muidu me jätame selle kirja kõrvale. Aga sealjuures tuleb muidugi teine taustalt, mainib vanu kirju, vaatame, kas nad ikkagi mõjuvad ka niisugused esteetilise plekile, eks ole. Kuigi ta on jälle vale vale nüüd rõhutada. Aga tegelikult see pool ongi, rinne võiks kindlasti ka sees olemas, et ühelt poolt ta pakuks selle kontseptsiooni ja teatud määral niisuguse kihilise teksti ja, ja samal ajal ta pakub selle teksti niisuguse visuaalse tervikuna. Et kui me niimoodi seda asja vaatame, siis ainult taustaks on seda vale lugeda. Ja samal ajal ma arvan küll, et vaatajaga ei juhtu mitte midagi halba, kui ta siia kunstigaleriisse sisse astub ja kui ta ei ole tursel oopereid, kohvreid näinud või kui ta ei mäleta võib-olla isegi ühtegi filmi, et tegelikult avaneb, kas siis sellest noh, ütleme niisugusest osast projektist suhteliselt niisugune terviklik maad ja kui te enne küsisite, et kas seal kuskilt seadet Tallinna jaoks või see on tal üks niisugune, mis tal väga kerge võtta oli siis ma kaldun küll arvama, et kui ta oleks teinud ühe teise valiku noh, kui neid joonistusi on tuhandeid ja tuhandeid, et see oleks täiesti võimalik olnud, teine valik, mis seal sama terviklik, sest tundub küll, et ta lihtsalt juhuslikult esimest viit esimest viitekümmet esimest viit, 100 joonistust sealt riiulist või, või kuidas ta mäletavasti hoiab, et ta välja ei võtaks. Näitus jääb avatuks kuni jaanuari lõpuni. 30 jana peaks viimane päev olema nii pisut rohkem kui, kui me kriinevaid ise siin Tallinnas näed. Pieter köinuga ise kirjeldas samal päeval Tallinnas toimuval pressikonverentsil selle näituse suhet suurde filmiprojekti, aga nii. Nagu kuulsite, Tallinnas eksponeeritud näitus, on vaid osa suuremast masinavärgist millega kriinu või hakkab vastu ei millelegi vähemale kui tervele Hollywoodile kriinu või ütleb, et kui vanasti läksid sa kinno ja ostsid pärast võib-olla vastavateemalise T-särgi siis tänapäeva kinos on t-särk isegi tähtsam toode kui film. Seega on ka seitsmetunnine kriinoway kohvrite projekti filmivariant tegelikult reklaamiks kõigele muule multimeediale, mis selle tööga kaasneb, ütleb Triinu, vä seega nii teeveedeed, näitused, raamatud, võrgulehed ja kõik muu talsel juubelinimega seostuv visuaalne materjal. Greenoway kuulutab lennukalt kogu kino surnuks ja sellega ühes iseenda, selle uue interaktiivsema ja kinokeele võimalusi avardava filmi suuna ülempreestriks. Kuna kreeni, kui on filmilavastajana üha enam kaugenenud tavakino ehk konventsionaalse Naratiivile üles ehitatud kino juurest kuhugi mujale küsisin temalt, kas ta ei tunne hingesugulust, pigem näiteks tänapäeva videokunstiga. Jällegi samas vaimus Hollywoodi materdades, tunnistab Triinu või et jälgib hea meelega kõiki audiovisuaalse materjaliga eksperimenteerivaid loovisikuid, kuid eeldusel, et need ei tegele tavakinoga. Pärast sakslaste uuendusi seitsmekümnendatel eesotsas Faspindariga on kino juurest kõik vähegi loovalt mõtlevate inimesed siirdunud mujale kriinu või ütleb, et eelistaks meil siin Eestis Ene-Liis Semper iga võrreldud Ameerika videokunstnik pilva joolad iga kell näiteks Martin Scorsese uutele filmidele. Krinovi sõnum filmitööstusele on seega sisuliselt süüdistus, et film on muutunud liialt ortodoks, eks võrreldes näiteks videokunstiga, mis kompab audiovisuaalse kogemuse piire, olla julgemalt. Nii palju siis kriinwayst. Kuulsite kunstnud err. Stuudios olid Anu Allas Andrest Razak, sama saade eetris jälle nädala pärast pühapäeval kell 18 15, seniks kuulmiseni.