Sellel pühapäeval võis Marko Asmer lugeda ühe ülesande tehtuks ja tõmmata maha oma tööde tabelis selle rea, kuhu on kirjutatud Briti vormel kolm meistritiitel. Tõepoolest, hooaja algusest peale oli Marko seda meistrivõistlust juhtinud ja ega ei olnud see mingisugune imeda sellel nädalavahetusel siis oma hooaja tiitliga kroonise, pigem on veidi imelik, et ta seda varem ei teinud, aga ebaõnne tuli sisse ja kui me vaatame, millised tulemused Markol praegu on olnud, siis 20-st etapist 10 võitu täpselt sama palju kui kõik ülejäänud sõitjad kokku ei ole ju üldsegi mitte halb tulemus. Tõsi küll, hooaja eel väikesi kahtlusi oli. Ja kahtlused olid eelkõige tingitud sellest, et varem ei olnud ju Marko Suurbritannias ainsatki vormel kolm võistlust võitnud. Ta oli küll osalenud kaks aastat briti meistrivõistlustel ja ühe aasta Jaapani samasuguses sarjas. Ainus võit pärines mullusest hooaja lõpust Jaapanis ja ka tema tiim hitech ei olnud suurt midagi saavutanud. Oli kolm etapivõitu nelja aasta jooksul ja parimaks tulemuseks meistrivõistlustel vaid Marko enda tulemus 2005.-st aastast ehk siis neljas koht. Nüüd on mõlemat kõrgel aujärjel. Marko on meister ja tiimile tähendab see ka tegelikult vägagi palju, sellepärast et on ju vormelitiimid vormel kolm sarjas samasugused ettevõtted nagu kõik muudki, neil on oma teenus, võidu sõitmine, mida nad pakuvad ja uksest astuvad sisse võidusõitjad, kes maksavad raha ja saavad selle teenuse. Ja selge see, et Hitachi teenuse kvaliteet tõusis kõvasti selle hooajaga, mis tähendab ühtlasi seda, et saab sellest suuremat hinda küsida ja tähendas ühtlasi ka seda, et seekord tahtjatest on juba ukse taga. Marko isaga tuleval aastal vormel kolmes enam ei võistle, see on täiesti selge, ütles seda tema isa Toivo Asmer juba hooaja alguses ja ega ei ole tal seal ka midagi teha. Vormel kolm ei ole ju tänapäeval võidusõitjatele mingisugune eesmärk omaette, see on lihtsalt üks aste teel võidusõitja absoluutsesse tippu ja selleks on loomulikult vormel üks. Kui spekuleerida nüüd teemal Marko Asmer ja vormel üks siis alustuseks tuleks rääkida kindlatest asjadest, on ta ju varemgi vormel üks autot testinud 2003. aastal Williamsit nimelt. Ja kui nüüd keegi peaks mult küsima, et kuhu tiimi Markol on kõige suurem võimalus jõuda tuleval aastal näiteks siis mina ütleksin, et just nimelt William sisse arvestades seda, kus tiimides, kes juba ees on, millised kohad veel tunduvad vabad olevat, aga tõepoolest, see on ainult spekulatsioon. Ja ei maksa seejuures unustada ka, et lisaks võistluspilootidele, keda me näeme televiisorist iga kahe nädala järel võistlemas on tiimidel palgal veel ka testsõitjad. Tõsi, testisõitjad ei saa praegu nii suurt koormust nagu veel mõne aasta eest ja näiteks 2004. aasta Briti vormel kolm meister Nelson pike, kes tänavu on renoudest sõitja enamuses vaatabki siiski sõite pealt. Kuna testi piirangud on tänavu ranged, siis ka võistluste vahel ei saada väga palju vormuliks autoga kilomeetreid koguda, nii et selles mõttes see testisõitja amet on niisugune kahe otsaga asi. Ühest küljest oled küll nagu tiimis sees, teisest küljest autot proovida saada ikkagi üsna vähe. Tihti küsitakse ka seda, kui tugev on Briti vormel kolm sari ja kui kindel sealt edasipääsemine kõrgemates sarjades üldse on. Briti vormel kolm on, kus eurosarjaga kindlasti üks kahest kõrgema kvaliteediga vormel kolm sarjast maailmas. No võib ka öelda Euroopas, sest Jaapani saari, kus Marko mullu osales, mõned võistlused tegi jääb ikkagi tükk maad maha ja ülejäänud Euroopa sarjad ei kannata nende kahe tipuga kindlasti võrdlust välja. Mis aga puutub sellesse, kui hea hüppelaud võiks Briti vormel kolm olla siis on sealt tulnud trobikond maailmameistreid, kõige tuntumad nimed vast kolmekordset maailmameistrit Nelson pike ja Ayrton Senna ning kahekordne maailmameister Mika Häkkinen. Samas näiteks Briti vormel kolmes sarjas osalenud ka deemon Hill ja naisel mänsel, kes hiljem tulid vormel ühes maailmameistriks vormel kolme saga, piirdusid üsna tagasihoidlike tulemustega, nii et edu ühes sarjas ei ole kuidagi seotud eduga teises ja. Tuua niisuguse näite, kui ma loen ette need ühe nimekirja meestest, kes on võitnud Briti vormel kolm sarja. Mike Conway, Alvaro parente, Enn Lander, Merve robiker, Mark Hains maarjaHaaberfelt, nad on tulnud Briti vormel kolm meistriks viimase 10 aasta jooksul. Aga olete te nendest nimedest kuulnud? Ilmselt mitte väga palju. Tõsi, Alvaro parente esineb praegu fenoolmaailmasarjas suhteliselt edukalt, aga veel kolm nime, Antonio pitsioonia takuumas Sato Nelson pike, nemad tulid samuti Briti vormel kolm meistriteks ja Ta kuuma Sato sõidab praegu Super Aguri võistkonnas. Antonio pitsioonia oli jaaguari ja Reet Pulli võistkonnas ilmselt tema vormel üks karjäär on küll lõppenud ja netis on pikk keel, nagu sai juba mainitud, on Reno teist sõita ja suurte lootustega, et äkki tuleval aastal pääseb ka rajale. Lisaks vormel ühele on aga ka veel teisi sarju olemas ja paljud võidusõitjad ju vaatavad ikkagi kõigepealt vormel kolme ja vormel ühe vahel keebeegahte ja ei ole ju ka keebeegaks sugugi mitte halb hüppelaud kahe viimase aasta meistrit Lewis Hamilton mullu ja Nico Rosberg tunamullu on ju vormel ühes praegu Hamilton, superstaar, Rosberg lihtsalt staar. Aga igal juhul on sealt edasi läinud ja ei ole probleeme neil vormel ühes tekkinud ja selles mõttes oleks Markol ka võib-olla loogiline, et võtta kõigepealt üks aasta keebeegahes või isegi kaks näidata seal tulemusi ja siis püüda suuremasse klassi edasi minna. Aga see loomulikult sõltub väga paljudest asjadest. Autovõidusõit on niisugune ala, kus ei ole selgeid reegleid, et vormel-ühte jõudmiseks või vormel ühes millegi ära tegemiseks tuleb enne seda läbida klassid üks, kaks, kolm, neli, ja viis. Teid on, kuidas vormel-ühte jõuda, on väga palju, kui sa sinna jõuad, on järelikult tee õige olnud. Nii et jääme lootma. Marko Asmer on esimese olulise tähise oma võidusõitja karjääris saavutanud ja loodame, et neid tulemusi tuleb edaspidigi veel ja eesti rahvas saab nende üle rõõmustada. Autosport on selle poolest huvitav ala, et tihtipeale satuvad võistlejad oma karjääri erinevatel etappidel võistlema samade konkurentide vastu. Needsamad mehed, kes praegu on vormel ühes Hamilton, Rosberg, Kubitsa, uue põlvkonna staarid on koos võistelnud madalamates vormelisarjades ja enne seda veel ka kaardis. Ja tegelikult ka Marko Asmer võib ennast julgesti sellesse seltskonda arvata, on ta nimetatud kolmega võistelnud aastaid koos ja no tulemused on olnud nii ja naasugused aastal 1999. Näiteks oli kardisõidu juunioride Euroopa meistrivõistlustel teine Lewis Hamilton, neljas, Nico Rosberg, Robert Kubits saavutas seal viienda koha. Marko Asmer oli tookord 20.. Aasta hiljem, kui sõideti juba MM-il, oli Marko Asmer kaheksas Robert Kubits neljas, Aga Lewis Hamilton alles 20. ja Nico Rosberg 22. või aasta hiljem Marko Asmer MM-ile seitsmes, sealhulgas üks etapivõit, Hamilton seevastu 15. Rosberg 16. meistriks tuli aga tol aastal vitantonial jõudsid need, nagu näha, ei ole Markol mingit põhjust häbeneda. Vastased on tuntud tarneid varem võitnud, nemad on teda võitnud ja klass ei tohiks ju olla nii palju erinev. Väga palju sõltub muidugi autost vormel ühes eriti ja teame, et Lewis Hamilton võlgneb paljuski oma edule sellest, et ta on sõitnud alguses peale tippmeeskonnas Mclarnis samas Nico Rosberg, kes on Williamsi palgal. Teist aastat võib sõita nii hästi kui tahab, aga esikohale vähemalt tal praegu võimalust ei ole.