Alanud on saade kunstveeerr. Mina olen Andres troseks seekord ilma ano Allaseta, kuid tema on jälle siin saates järgmine kord. Kuid selle saate teema. Eesti kunstiakadeemial on uus rektor. Pärast Ando Keskkülaametist lahkumist tühjaks jäänud kunstiakadeemia rektori toolile pürgis kaks inimest. Need olid kunstiteadlane, eesti mõisate uurimisega tuntuks saanud Juhan Maiste tekstiilikunstnik ning tegevpoliitik endine kultuuriminister Signe Kivi. Algselt kolmandana kandideerinud skulptor Villu Jaanisoopidi aga teatavasti paar päeva enne valimispäeva loobuma, kuna tema külalisprofessori staatus ei vastanud kandideerimiseks vajalike nõuetega. Rektorikandidaadid pidasid kolmanda märtsi õhtul oma valimisdebatti. See oli viimane üritus ja mõnede jaoks ilmselt ka otsustav sündmus valimiste nädala jooksul, mille põhjal valimiskomisjon päev hiljem oma otsuse langetas. Debatt leidis aset kunstiakadeemia saalis. Seda vahendas David Vseviov. Mitmete raadio kuulajatele tuntud. Panen siia Venemaa ajaloo asjatundja kuid ka kunstiakadeemia professor, nagu seda on ka Signe Kivi, Juhan Maiste üks spetsialist, tekstiilis, teine juhtimas restaureerimisosakonda ikka sedasama akadeemia juures ja debatil. Debatil oli kõne all ülikooli tulevik, probleemid, mida uuel juhil tuleb lahendada akadeemia roll ühiskonnas ja lisaks kõik muu taoline retoorika, mis ikka igavate valimiste puhul harjumuspärane on. Kuid nüüd läheme siis helipildis tagasi kolmandasse märtsi, kui rektoriks pürgis kaks professorit, Juhan Maiste, Signe Kivi. Ja alustame ikka kõige naiivsema, kuid ka kõige õigustatum küsimusega uuele võimalikule ülikoolijuhile. Ning see on, mis peaks akadeemias muutuma ja kas üldse peaks uue rektori tulekuga midagi muutuma? Ma arvan, et akadeemia on ja ma olen seda korduvalt on tugev, muidu ta ei oleks. Vaadake, mis on juhtunud paljude teistega asutustega, kultuurile, meie filmiakadeemia on olnud neid tugevam, aga ta on gei ja ta on teinud oma mainid mööda leiduma vaimsuse vastu koi kõigil eluline mängu läbi kõigi selle endise tänase. Ja ma arvan, et vaimupotentsiaal kasutades on Maalit kavandama teed edasi, mida ma näeksin ja mida ma selle vaimuka kõige olulisemaks peaksin. On tahe kaitsta, arendada eesti kultuuri, eesti kultuuri, eestituaalseid kunstiga ja võtta üle see mantel, mis meile on lina tulnud kanda rahvuskultuuri ülesandeid, aga sama suhelda, suhelda tänase maailmaga, mis on avatud 10. sajand või enamasti bändi. Suur aitäh. Professor. Ma kindlasti ei tuleks siia majja muutma midagi muutmise pärast. Ma arvan, et eriti just viimase 10 seitsme viie aasta jooksul on selles majas läbi viidud üpris palju muutusi ja need on kõik tugevdanud Eesti kunstiakadeemia märki. Ja seega sooviksin ma, et just kunstiakadeemia oleks Eestis ja tõepoolest ka Euroopas tunnustatud õppe-loome- ja teaduskeskus, et just siia meie kooli tahaksid tulla, kui ma üliõpilased, sest miks me muidu olemas olema ja et just siia ja siin tahaksid töötada parima loop potentsiaaliga kunstnikud, tulevased õppejõud, dotsendid. Ja muidugi ma tahaks väga väga kunstiarmastuse kunstiteadlikkust Eesti ühiskonnas tõuseb ja siin saame meie väga palju kaasa aidata ja võimalik, et ka ühiskond meie tegemistest rohkem peaks ja seda tunnustaks. Aitäh siin on üks küsimus, mis haakub eelmisega. Lugupeetud Marek Jaanson küsib, milline osa EKA liikmeskonnas on teie arvates, kel suurem kas nende osakaal, kes ootavad uuelt direktorilt muudatusi, ei hakka töökorralduses või nende osakaal, kes ootaksid, et võimalikult vähem puhtaks ja millises sõnumite edastaksid siis sellele enamusele ja millise. Vähemalt mul on selline kogemus, et olgu organisatsioon kümneliikmeline, 100 500 või 1000 liikmeline. Kuidagi pooleks jaguneb pooleks ja võimalik, et niimoodi saabki elu edasi minna. On inimesi, kes janunevad kohe ja kogu muutuste järgi ja see on ka õige, on teisi, kes sooviksid stabiilsus, võimalik, et nad kuulusid enne muutuste ihalejad hulka. Aga nüüd nad enam ei ole ja seda on ka vaja. Lähtuda tuleb tegelikult edasigi sünergiat, kord jäävad peale, suruvad oma ideid, neid, kes soovivad need ellu viia ja seda aktsepteeritakse. Egod on jälle vastupidi, nagu elus. Ma leian, et Eesti kunstiakadeemia on nii nagu elu on temal oma, kevad, suvi, sügis, talv, jagama protsess ja ma näeksin seda protsessi, ma näeksin seda paigale jäämise, aga samas liikulisena, siin on väga raske eristada ühte tiiba, teisest, kuni vastata küsimusele, kumba sa näed siin erasiis Moskva koguneb kõigele sellele määratlema, mis on edasi menetlemisel. Tuleme tagasi. Siis ma usun, et nende vahel ei olegi nii suurt vastu. Nad on. Tegelikult sõin kaheselt sünnime, teatrid, elektrit ja dialektika, mida müüd. Üldiselt erinevad teemad, mida me tegelikult akadeemias olemas on. Mina hindan akadeemia tervikuna imejaga meeleolud, ma hindan seda konservatiiv sissi, aga ma hindan seda radikaalses. Ja igal juhul ei ole vaja. Kordan pärast selleks, et lihtsalt midagi teha. Enne mõõda, viis korda siit lõikama. Ja see olgu tee oluliseks ka, magan. Aitäh sellepärast, et natukene virgutada. Mina kuulsin professor seitsme küsimuste seas midagi sellist, millele vastust ära vaadata ma rohkem ei suudaks. See oli isiklikku laadi küsimisprotsess. Joan maistele vahelduseks palun, aitäh isiklikku laadi küsimus on tegelikult erialaline. Minu meelest. On sul Juhan aukartust äratav, arva, teadustöid, publikatsioone, raamatuid, Tower, armsalt tunnustatud õppejõud, lektor. Kui sinust saab Eesti kunstiakadeemia rektor, siis seisabki paraku valiku ees. Kas see on sinu arust dilemma, millisena näed oma loovust selles loova keskkonna, millised ülesanded jäävad esmaseks? Et ma usun, et seal küsimus meile mõlemale äkki vastane, ma sain aru. Ja siis ma luban teile üht asja, ma luban teile ühte asja. Et mul on asunud meeldima luuletuse ühesõnaga teinekord ära lehed. Tegelikult ühe luuletuse kirjutamine on terve päev, aga mitte tropp. Saad ühe päevaga valmis ja ma usun, et seda aega. Laupäev. Pühapäev aga võib olla ka kolmanda äkki ja ja ega raputada. Aitäh. Professor naisse andis meile kõigile väga ilusa lubadusega maalima ja keda ma arvan, et teie spetsialistidega kardaksite kultuur, las luuletab, aitäh, professor Signe Kivi. Mina vastan sellele küsimusele, nii nagu ma ka oma avalikus loengus rõhutamine minu meelest Eesti kunstiakadeemia hektari parim looming on see, mida teeb kõik võimaliku, et selles majas saaksid teised luua. Ja kui ta on sellest ka siis võib ta pärast rektori ameti mahapanekut kaudel kõike seda, mis siin majas on toimunud ja mis siin on tehtud kaude omaloominguks pidada. Ma ei salga, et ma kindlasti võtan aeg-ajalt midagi kätte. Võib-olla mõni vana vaip, millega, sest ma olen nüüd üha rohkem innustunud ja võib-olla mõnikord mõni Well suvel mere ääres. Aga võimalik, et oma suuremad näituseprojekti A kas oleme ära teinud või hiljem. Küsimus Eesti kunstiakadeemia rektori poliitilistest suundumustest on seetõttu lihtne. Et Eesti kunstiakadeemia põhikiri akadeemiline tava ütleb, et avalik-õigusliku ülikooli rektor, kui ta on tegevpoliitik, peatab selle. Tahan öelda ka, et minu senine poliitiline tegevus ehk ärme karda seda Fena poliitika, see on, otsuste langetamine on olnud pigem seotud kultuuripoliitiliste otsuste langetamisega ja mul on üha rohkem. Tagantjärgi teame, et ma olen olnud paari väga olulise küsimuse taganttõukaja langetaja osa, kuid akadeemia rektor olema neutraalne ja pigem on minu puhul minu võimalik sidet endine erakondlik kuuluvus mingiks kindlaks näitleja nendele, kes võib-olla arvavad, et hektaril on siiski mingeid teistsuguseid poliitilisi eelistusi. Ma arvan, et teie valk kas võimuvaim või vaimud või nende sõnade paaride taha peitub tegelikult palju sellesama töötu ajalooline otsus, mida me tahame. Kallid kolleegid, kallis eesti rahvas, mis meile prioriteediks, kas akadeemiline kapitalism või intellektuaalne kapital? Minu vastus siin saab olla ainult lõhenenud ülikool. Mitte üksi ei ole apoliitiline apoliitiline, vaid ülikool, töölise, poliitülikonda, ülikooli poliitik ja see poliitika teadlasena arvestatav, aga mitte arvestada vaid ta eest nii-öelda päris palju. Aga kas professor mass on põhimõtteliselt sellega nõus, et rektor peaks peatama, kui ta parteiliselt ennast määratlenud? Oma parteilise puhul jah, no katsume esialgu elektrivalituga hakkama saada siis Londonis järgmine rektor tööga Meil on kindlad otsused lähtuvad, nii et ma arvan, et siin ei ole mul rohkem ehk 800, kui meil ei ole siin täna teie ees rohkem kui Signe Kivi ja mina. Ma arvan, et kui meil oleks spekter, oleks laiem, oleks see nii, mõni teinegi, oleks võimalik diskuteerida poliitilisele apoliitilise kultuurile, seal on palju väga paljude teiste akadeemiliste küsimuste ümber. Palju sisukamalt laienenud. Eesti haridusmaastikul on Eesti kõrgkoolid ja kui me suudaksime teiste kõrgkoolidega koos töötada välja sellise platvorm, mida ka Eesti riik, tema valitsusorganit, parlament ja nii edasi ja nii edasi, tõsiselt võtaks sõnastaks et me suudaksime oma poliitikat teha mitte ainult siin kogu raames, kus need ressursid on täpselt niisugused, nagu nad on, nende jagunemine on täpselt sellised proportsioonid nagu nad ei tohi kelleltki midagi ära võtta. Ma arvan, et me peame saama juurde ja ma arvan, et me ei saa seda juurde toetudes ainult omaenda teadmistele õlgadele, vaid vaid me peame võtma kätest kinni käsitlenud probleem hoopiski laiemas ringis ülikoolide vahel ja kandma kandma sellelegi rahastamise ja selle nõudmise see kaugemale ma ütleksin seda, et ma olen kõik teinud selleks, et mitte olla, aga see on üks minu identiteete. Ja milline on haridus, hariduse terviklikkus ja sama kõlblus, kaks haridus- ja ma usun, et need on kaks asja, mille eest ma kindlasti seisan tervikliku akadeemia ja tervikliku hariduse aga tervikliku vaimuterjeri valmimisest. Aitäh. Kas sulle tundub, et tükk aega saanud jumala esimesena pähe ja ma hea meelega vastaksin kindlalt paljudele saaliolijatele tunduda? Täna meie mõlemi välja öeldud põhimõtted peaksid homme või ülehomme kohe kehtima. See kindlasti nii ei ole, vähemalt mina, aga ma usun, et ka Juhan teie oma parema soovi täna siin kohe ja praegu ära rääkida kõik need mõte mis ja kindlasti palju pikema aja jooksul ja kogu akadeemia mure ja rõõm. Vabandused, et see on nüüd küll üks asi, millega ma ühegi kooli või, või kõrgkooli rektori ei soovitaks tegeleda. Neid inimesi ja seda stiili on olnud paraku see mitte kunagi ei ole kuskile viinud. Arvan, et akadeemia peab olema usaldusväärne partner ühiskonnale ja riigile. Ja alles siis saame rääkida koostööst ja võimalikust edasiminekust. Tõsi, 2006. aasta eelarve on oma piirnumbrites praktiliselt valmis ja siin ma toon tagasi lõiguga kellelegi küsimusele. Et miks kolm aastat nii-öelda ruumiprogrammi käivitamiseks ka see nõuab raha ja 2006. aasta eelarve on praktiliselt kujundati ja seda on tehtud ilma selleta, et meil oleks teiega ühine platvorm. Kuidas me edasi läheme, aga nüüd siis veel tagasi nende küsimuste juurde? Ma siiski usun, et ainult koostöö kõrgkoolide vahel, milliseid märke on viimasel ajal palju rohkem kui eelneval perioodil näha ainult jõuline partnerlussuhe riigiga ja omavaheline koostöö tagab need kompromissid, mis sobivad ka meile siin meenutaksin taas kord tagasi Ando Keskküla, teisel rektori kandideerimisel kõlanud vastus minu küsimusele. Mis on kõige suurem probleem kunstis ja kultuuris ja tuli kiire vastus koostaja kompromissile. Et see on väga-väga praegu, aga ma millegipärast usun, ma ei tea, kas ma olen lihtsalt üks positiivne inimene või, või harjunud pigem olema positiivne saadest nii palju igapäevaseid negatiivseid küsimusi. Ma millegipärast usun, et riik hakkab üha rohkem tunnustama loovust ja neid erialasid, mis on väga lähedalt seotud kultuuriga meie rahvusskulptuuriga. Ja mulle tundub, et siin on meie, mis meie võimalus. Aitäh, aitäh. Meeldivad mängud, kus on võitlejad ja ei ole kaotajaid. Aga ma usun, et päris nii lihtsalt see ei lähe nii leebema ei olemas ja ma usun, et kõrgkoolidel peab olema oma platvorm ja väga kindel. Väga sirge selg ja terav mõistis, kuidas ja mis ajahetkel oma nõudmised esitada. Ma arvan, et ei pea jääma ainult passiivse partneri rolli ja kompromisside tee on kindlasti hea tee. Ja ma arvan, et olemine ning millest me alustasime, pead oskama kuulata ja siis ka vastu kõneleda. See konversatsioonilise tekib võimu ja vaimu vahel. Riigi ja lollide vahel on kindlasti meetodeid ja viise, mille arendamise kaudu iseenda arendamise kaudu läbi selle võid olla tühine. Aga ma arvan ka, et me peame palju aktiivsemalt mõjutama ühiskonda, vaimu ja võimuvahelises diskussioonis. Jah, ja siin on võimalik, võib-olla või mitte, ma ei tahaks kasutada sõna ähvates ka mulle meeldib ähvardus, aga ma arvan, et oma nõudmiste esitamine, millised konkreetsed nõudmised võiksid olla alustatakse siis ilmselt on see esimene, mida meie täna arutlesime, nähe, millest ei ole täna juttu olnud, aga mille üle me kõik mõtleme oma maja ja ilma keskkonnata ilma selleta, et meie põrandavärviga värviliselt pääseksid õhu kätte ilma valguse ja värske atmosfäär ikka ei ole ülikool ja ma arvan, et me peame need nõudmised esitama just niisama kindlalt, kui seda teeb Tartu Ülikooli medõde, mitmekülgne ja järjekorras, teiseks või kolmandaks. Ja võib-olla siin on võimas koostööd rumala loovuse haar kõige laiemas mõttes. Näiteks ma arvan, et Patarei vangla enne igat keskkond on ehk ühele institutsioon Eesti kunstiakadeemia üles aga võib-olla kellegagi koos ma näeksin seda sära Kiisleri ja diskussioonita selle läbi läbi kunstiideed siis tõusevad ja mis ennast tõestavad läbi oma aktiivse tegevuse näiteks poolteist kunstiakadeemiaga näiteks koos tuleviku Tallinna ülikooliga läbi filmi video. No väga paljude teiste kunstivaldkondade olen kenasti alla kirjutada ei saanud, eks. Ma tahan seda parandada selle väikese nii-öelda vääritimõistmiseks, tõenäoliselt minu enda tõttu on siin täna siin ma ei võta sõna tööstus vas albumit, see on väga hea ja väga kinni garantii. Üks suur, kus kunst ennast riidesse ja, ja mida ta enda prioriteetide arv, aga ma tahan astuda vastu terminile saapavabrik, Eesti vabariik, kui kunstivabrikust ei räägita kunstilise metafoori tähendusest laiunud lihtsalt vabrikule. Ütleme, et kuskil on oluline tähtsam funktsioon. Tulles tagasi selle lihtsa küsimuse, kust saada raha, see oli see esimese tagamata ja teada nende mitmete küsimuste tagamaks, et siis ma arvan, et on üks ressurss lihtsalt ütlemise palumise, alumise ähvardamise, mis iganes kõrval enda tegevuse oluline täienduskoolituse avastada ka veel ja kõikvõimalike projektide hooli projektide kõrval on ikkagi Euroopa rahastamissüsteemi, mida me tunneme liiga vähe. See on üks koht, see tähendab, tulles tagasi rahvusvahelisel see ja autoriteedi juurde rahvusvahelist Jeesus, on see hommikune maha, millest alustada. Sa võtad vastu oma esimesed meeli ameeriklaste Indias, mujal suhtled teiste rektorite professoritega üliõpilastega ja nii edasi ja nii edasi ja seal tasa Johnson, kõrgus, selle horisontaaltelg, mis meid hoiab üks ja elus sealhulgas on ka telg, milles sotsioloog, 1000. viiekümnendat seda tala. Me peame tundma Amazoni närima oma sugulastega ja nii me peame teadma, oma kohta on peamine peamine võimalus. Oleme jälle nii nagu ma olen Turu ülikooli aasta loengud, Turu ülikooli kultuuriteaduskonna juhataja, RMK Turu Ülikool on liiga väike, rahvas aetakse ja ma saan väga hästi aru nendest turvaliselt. Ei, tal on vaja ennast kehtestada ja niisama maakonna ehitada võrk, tar ja reisibussiakadeemia, üks kindlasti minna kõigile laevadele, mis Euroopa meepoole. Aga kuulata, üks tekitada vastulaule. Me oleme seda. Aga ma arvan, et nagu peadirektori kohusetäitja Meeli armeesse Raha küsima siis talle raha anda. Küsimuse ajend oli ka see, et kas on võimalik saada väljaspoolt lisaraha, siis mul tuli meelde kandidaat Villu Jaanisoo. Nimelt seisis tema programmis, et ta hea meelega tulevase rektorina asutaks niisuguse fondi, nagu kunstiakadeemias sõbra segas, tuletas meedet. Tegelikult kunstiakadeemia juures on üks raamat, selle on asutanud rektor Ando Keskküla. Tegutseb fond ja mulle tundub, et sinna fondi panustades seda fondi reklaamides ja endale toetajaid leides. Me oleme ka oma elu edendada, et mõnikord on meil olemas ju, mida me nagu enam ei, ei tea. Et kindlasti peab võimalik, et ka koostöös tulevase vilistlaskoguga, meie kuratooriumiga, meie meie toetajatega mõtlema, et kuidas seda rahakotti täita. Aitäh, aitäh. Repliigi korras, kui ma oleks. Ma arvan, et see on minu üks seesama mõte, et ma ei otsi raskusega, ma ostsin ja seal positiivse kaudu on kõige kergem edasi aga teine täienduseks. Ja me peame kunstiakadeemial fond ja me oleme rõõmsad õnnelikult. Rektor Ando Keskküla on selle asutanud ja tõenäoliselt. Ja ma võin teile korrata. Olen asutanud rahvuskultuurikapitali juures fondi, mis hakkab maksma tulevast aastast noortele inimestele stipendiume sõnul on päris raske, töös on veel kaks aastat, kui te mäletate, see allus kunagi kord raamatuga tuldud teed tagasi ja selle müügist saadud tulude edastamisega Rahvuskultuuri fondile. Ja selle fondi nimi on maailma parandamisel. Palun vabandust. Ma läheksin ette, kuna see haakub siin üleval olnud teemaga, mis puudutab üksmeelt, professor Mare Saare küsimuse võtan ta kokku selleks, et ellu viia suuri. Ta on vaja üksmeelt. Ja professor marassaa nendib, et meil ei ole täit üksmeelt küsimuses, kuhu me kolime. Kas me üldse peame kolima ja nii edasi. Küsimus rektorikandidaatidele, kuidas saavutada siseseks üks me, et siis tervikuna asuda lahendama seda suurt üles valutluses. Ega ma ei usugi, et ühelegi ideele tuleks taha 100 protsenti inimestest keda see puudutab, kuid minu meelest on äärmiselt oluline, et väga suur osa akadeemia üliõpilastest õppejõududes töötajatel toetaksid seda ühte mõtet, mis minu arust tuleb välja hiljemalt 2006. aasta alguses. Epita uut mõtet välja töötada, aga natukene analüüsima, mis olid vanad matad, ehk ruumiprogrammi lahendamisega on ju tegelenud 10 aastat. See ei ole raiskamine analüüsida väga konkreetselt, mis on olnud need plussi. Otsustati nii palju, kulus selleks rahalist ressurssi ja õieti, mida me, aga ma usun, et viie-kuue-seitsme aasta pärast, kui see ei ole probleem, võimalik, et me isegi mõtleme päris ka, et me alles aastal 2006 leidsime selle variandi ja otsustasime enam-vähem üksmeelselt selle taha tulla. Täna on võimalused Tallinnas hoopis teised kui aastaid tagasi ja täna võimalik, et ka meie nõudmised hoopis teised ja meie võimalused hoopis teised. Ei kahtle, et meie selle üksmeele nii maja sees kui kogu kunstiavalikkuse ja tegelikult ka eesti ühiskonnaga leiame, sest taaskord ei ole midagi halba selles, kui õpid teiste tehtud ja minu meelest Eesti sajandik suurprojekte. Eesti uus kunstimuuseum on meile selleks eeskuju, kust võib ainult õppida, et ma usun. Marika Valk on nõukogule oma kogemusi jaganud. No ma ei lähe sellepärast ära, et, et õpetaja on meil igal juhul. Ma arvan, et eks me peame kuulama jälle taas korraga liiga palju nüüd oleks kena, maailma ei ole, me oleme väga pikalt kuulanud ja ja ma olen väga pikalt proov, ma arvan, et nüüd on aeg, et kus me võtame küsimusi väga tõsiselt ja kiireks arutluse alla Edgar, 2006 või aasta pärast või nii edasi läheb, et ma arvan, et aeg ei kannata. Ja ma arvan, et see oleks, koondades need ressursid, mis meil erikoolis onu koondamisspetsialistid, koondades arhitektid arhitektuuri skonnas, koondades kuratooriumi küll enda, et ma täna siin ka meie seas näen. Ma arvan, et me peaksime mingitele põhimõtetele otsust, me ei saa enam niimoodi. Täna siin, homme ja ülehomme vaatame kolmandat kohta. Ma tean, et seal on väga raske v täna arvanud, et see on ainult närvesööv. Kohutavalt keeruline, aga ma arvan, selle etapi peamine niisugune resultaat on ka see, et täna on selge, et enam niimoodi edasi ei saa tänapäeval seda mängu mängima. Ja julgen seda mängu mängida, ma julgen seda mängu mängida ennekõike selle tõttu. Ma olen 20 aastat olnud tegevuses ehitusorganisatsioonikultuurimälestiste riikliku tervis, vabariiklik restaureerimisvalitsuses, ma tean, mis tähendab toiminud ja tema teadmised tähendavad tõstetud ja pangalaenud ja nii edasi mulle võõraks ma, ma ei ütleks, et see on see, olen, kus ma oskaksin üksinda ujuda, aga ma arvan, et meil on inimesi, keda on saatnud kaasata ja moodustada, tagama viis töögrupp, kes töötab välja põhitee teha ja määrata mingisugused konkreetsed tähtajad, kuidas sinna jõuda ja alustab ka siis väga tagasihoidlik, väga viisa. Läbirääkimisi meie rahvaesindajatega. Aitäh. Minul tekkis küll huvi, kas professor Signe kivile ütlevad ka midagi tonni. Tellise. Kraak ütlevad. Olen olnud nii õpilaskui, üliõpilaste ehitusmalevas. Lisateadmine kedagi mõjutada refereale millist otsustamiseks teatavasti talle kunstiakadeemia Otsuseid tooma sellisel moel läbi oma arvamus nõuandjatena ja toote valmistamise projektil sinna viivat üleval või allumatus alale jõuavad õppenõukogusse, aitäh. Palun, professor jaamas, ma arvan, et jalavastuse ära. Aga, aga kui ma nüüd üle tõrva ja hõlmattalisele mööda globaalsemale tasandile Meelis Atonen demokraatia vastu tööle, nad hakkavad ennast alati ära seal pikaldane raskema natukenegi vastu sellele tohused võiks öelda juba suvel, aga ma arvan, me oleme teatavas mõttes ekstreemolukorras siis kõne tähendab võtme koht demograafia tasandil kandma problee edasi tooma, läheb tagasi ja neelasin. Üldisel juhul ma arvan, et ma toetan võimude lahusus. Ja ma arvan. Ja mitte otsustaja, vaid see probleem. Meie tänane viga on natukene küll, ütleme et oleks natuke vaid tihtipeale päris palju on see, et otsused on n valmis. Me parandame lausa teistpoolt. Lause esimene pool on valmistanud. Aga ma arvan, et see on üks põhilisi juhtimisniisuguseid muudatusi, mida ma tahaks infitseerida. Arvutatakse probleem ja need probleemid menetletakse juhtkonna administratsiooni tasandil ja siis tuuakse nii nagu Toots uuesti tagasi oleks nii-öelda loomulik tee ei tähenda, et rektor ei teatanud otseselt infitseerida ja teatavat poliitilist situatsiooni sekkuda ja nii edasi ja nii edasi, et ma arvan, et ka teatava tasandile kuulub hektarile vahekohtuniku rolli erinevate poolte parteide mõtete vahel. Aga, aga, aga mina usun akadeemia tervesse mõistusesse, mina usun, tema akadeemia lõhestas. Ühed tahavad minna Viljandisse teisendada. Sest minu meelest on alati parem, kui otsustavale kogule esitatakse võimalike otsustuste projektid alternatiividega. Need projektid võivad vanduda, omanik konkreetselt, ütleme akadeemia peale kindlasti läbi valitsuse kindlasti läbi nõukogu enda, miks mitte ka läbi osakondade või teaduskondade. Vastasel juhul, kui 30 inimest tuleb ruumi ja igalühel on midagi mõttes, siis ei jõua see otsustuskogu mitte iialgi ühegi otsustas ja nii et see on nagu minu meelest põhjenduseks sellele, miks tuuakse, aga see ei ole valmis otsus. Ja oleme alati projekt, mille või tagasi lükata, millele tehakse parandusi, mis hääletatakse täiesti maha, nii et nii need asjad toimivad, aga mulle tundub, et et võib-olla natukene vähe olnud neid otsuseid, mis on sündinud just osakondades, endise, mis on toodud akadeemia nõukogusse. Ma võin siin kindlasti ka eksida. Kui otsused tulevad ainult ühes suunas rektoraadis ja valitsuses siis nad võivad tunduda ühel hetkel teistele otsustajatele, et need on valmis. Siin ei ole midagi diskuteerida, meil ongi aega vähe, meil on õppetöö. Sellist menetlemist tuleks kindlasti püüda vältida. Aitäh siin küsitakse, mis toimub edasi, kui rektoriks saab boheemlane p-tähega Juhan Maiste. Kuna ma ei tea, kes on, siis ma selles küsimuses rektsiooni ei ava. Jah. Miks mitte, minu meelest. Paraku ei ava diskussiooni, aega on vähe ja juhataja õigusega diskussioone ja meil on jäänud järgi 10 minutit. Kolleegid, palun, professor Signe Kivi. Õppisin kunagi kunstiinstituudis, kus oli oma varietee, nii et ma ei näe ühtegi põhjust, on selleks omad vead, oma spordiklubi laulukoor, meil on rahvatantsuringtantsu, ma ei tea, mis asi. Niisugune bänd ja kui siin hakkab veel kabaree toimuma. Selg jah, palun, ma arvan, et kui ma saan uue maa Nii kui siin on küsimus täiesti oma ruumi oma oma hoonesse kuuluma, olete ideaal uude mudelisse nii ja naa. Mõtet igati toetada. Aga Ma arvan, et me peame oma rahalisi võimalusi hästi lugeda. Juhul kui ta, kui ta kolu uue akadeemia visiooni toetab ja kindlasti teeb seda, siis võiks seda kaaluda surumisega. Kuigi Tallinna akadeemiate ülikoolidel ei pea oma pead võiks olla üks Tallinna ülikoolide teatri, eelkõige ma pean silmas Muusikaakadeemia lavakunstikateedrit ja siis kunstiakadeemial. Võimalik, et Tallinna Ülikooli Sellel teemal tema karjääri jätkata ja see mõte tähendab ülikoolist kõigi ostukultuuri ja akadeemilised keskusest ja 80, ükskõik millist formatsioon on ta nimi, kapitalism või mis iganes, mis toodab meile massikultuur toob meile mingeid muid väärtusi ja sümboleid ja märke, on paratamatu, kui me, ülikool, kui me ei ole akadeemia kuule, muutuma millekski muuks, siin me oleme kaotanud oma juuri, ei tähenda, et me peaks kuulama, ei peaks nägema, mis väljaspool toimub ja see ei tähenda, et me ei peaks tegevusena aitama ja oma põhiülesandeid täita mitmete teiste ehk siis ka mõistmise piir kavandatud traktorist kui nii, äriprojektide kaudu. Aga siin on küsimus suhtes proportsioonis. Prioriteetidest aitäh, professor. Kui ma mõtlen sellele tendentsile, mis muidugi ei rahulda meid veel ja vaevalt, et kunagi hakkab rahule, et viimase 10 aasta jooksul on harjunud kõrgharidus, mille osa on Eesti kunstiakadeemia sega suurendatud ligi neli korda neli korda, ei ole tõesti täna idee, mis oleks meie lagi. Ja Ma arvan, et kui ma mõtlen täiesti sellele, millele Ma viitasin oma programmis, et võimalik, et me ei ole ise tajunud põhiseaduses kirja pandud. Eesti riik püsib tänu keelele kultuurile, seepärast alustasin oma programmi just seal kõige kõrgemal. Ja mõtlesin, et äkki me ise oleme olnud tõesti liigad, tagasihoidlikud selle rõhutamisel ja ise ka selle tunnetamised. Ja kui me mõtleme, ma usun, et pöördele ühiskonnana, mis pidevast korrutamise teadmistepõhises ühiskonnas muutub äkki tõeliseks teadmistepõhiseks poliitikaks. Mis saab aru sellest, et teadmistepõhise ühiskonna alus on tegelikult loos, jäi tee ja Eesti kunstiakadeemia on see koht, kus on ideed ja loo ja see on nii üliõpilasteni, professorite, dotentide, lektorite õppejõudude kaudu see koht. Ja need ametid tuleb väärtustada. Meil on üks kirjalik küsimus, kuidas kavatsevad tulevased rektorikandidaadid või siis rektorid lahendada kunstiakadeemial asuva võlaprobleemi. Palun, professor. Äärmiselt raske küsimus, ma arvan, et seda tuleb teha samas tempos ja samamoodi nagu on akadeemia oma nõukogu otsuste kaudu ta võlga praegu tagasi maksta. Ratas ei ole õige teha üks küllalt suur hõbe ja maksta sellest üks suur osa ära järgmise aasta eelarvest ja nii palju kui minul on andmeid 2005. aasta eelarve kohta, ei ole seda ka tehtud, aga võlg on võõra oma, eaka tuleb maksta ja jääb ainult loota, et selline finantseerimine praegu. Ja see on olnud sellel aastal väga tubli, jätkub ja tänu meie kõigi tublidusele võib-olla isegi paraneb. Pooldan väga konkreetset graafiku ja väga järjekindlat maksmist selle graafiku alusel. Aitäh. Aitäh aitäh. Ma usun, et ma olen põhimõtteliselt samadel seisukohtadel. Akadeemia ei ole mitte kõige paremas majanduslikus seisus ja teha on oi kui palju nii selle maja püsti hoidmisega kui nendele inimestele, kes siin sees on. Nende toetamisega õpingute läbiviimisega, kogu programmi projekti. Et ma usun, et see võlg viis miljonit minu Ta ei ole mitte nii suur, et me peaksime sinna alla kuidagi kummardama või põlvili laskuma. Ma usun, oma sisemiste arengute ressurssi, peab olema võimeline sellest meie asutuse sees tekkinud õlast ise välja tulema. Iseasi, mis saab edasi. Iseasi on see, kui me siin kõnelesime summadest või suurusjärkudes 50 miljonit või rohkem, mis vajaks tervist. Siis on probleemid palju laialdasemad ja tõenäoliselt nõuab see uute arengustrateegiate kavade käivitamist ja, ja tõenäoliselt ka Eesti üldsuse veenmist, mida akadeemia on, mis ta on ja mida ta, mida ta vajab. Täna ja homme? Kuulsite saadet kunst, err seekordse saate pani kokku Andreas trossak, järgmine Eesti raadiokunstisaade eetris jälle nädala pärast ja siis kohtutega saate teise toimetaja Anu Hallasega. Seniks kuulmiseni kunstpunkt.