Tere, mina olen alles ja tänases kunsti ERR-is tuleb juttu ideaalseteste reaalsetest naistest 20. sajandi alguses. Peeter Mudisti näitusest Helsingi taidehallis ja Margot Kase fotodes Tallinna linnagaleriis. Miks naised Tallinnas kastellaanimaja galeriis on avatud näitus ideaalne ja reaalne naine 20. sajandi alguse Eestis kus on välja pandud hulk fotosid 100 aasta tagustest eesti naistest ning mitte jaamadest, köögitüdrukutest või seltskonna tahamedest vaid kirjanikest, kunstnikest, ajalehe toimetajatest, kooli, õpetajatest, revolutsionääridest, kes on need naised ja millised olid nende tegelikud kujuteldavad rollid, räägib kunstiteadlane Juta Kivimäe. Võib-olla kõigepealt sisse, alustame selle jutuga, mis näitusse üldse on, see on tegelikult ju Eduard Vilde mojo, ta elas seal päris tükk aega ja Vilde oli niisugune seltskonnainimene ja tore mees nagu teisedki kuulsad eesti kirjanikud Tammsaare ja näiteks Tuglas. Temal ka ei olnud niisugust valiku, süstemaatilist kõrgharidust ja talisuuresti pea ja lugeja ja tema suhe naistesse oli väga huvitatud raha kirglik lapsepõlvest saadik väga hoolis naistest enda ümber, sest tema tädid ja õed ja, ja tema oli talle kohutavalt suurteks autoriteetideks. Ja siis, kui ta sai juba tuntud kirjanikuks, siis ta samuti oli küllaltki olulises sõltuvuses oma haritud abikaasast Lindast. See oli tema teine abikaasa, kes oli sotsiaaldemokraatia ja ajakirjanik. Kuigi Tal oli pilk kõikide naiste jaoks, kes teda ümbritsesid ja kes sattusid niimoodi temaga mingisugusel moel tegemist tegema, aga aga Linda arvamus oli talle kohutavalt oluline. Ta sattus paanikasse näiteks ühel korral, kui ta Krimmi reisides sõitis läbi Moskva. Sugugi mitte sellepärast, et ajada korda oma eelmise abielulahutus asju, sest ta teadis väga hästi, et eelmine abikaasa oli juba ammu Moskvast lahkunud, Saksamaale õmblusäri ajama. Agarad tahtis näha noort ja väga kaunist Marie Underid, kes sel momendil oli kindla peale Moskvas. Ja kui tema abikaasa siis selle peale teatas, et nii nüüd aitäh igasuguse kirjavahetuse Vildega, siis ta saatis vastu tõeliselt kohkunud ära hirmutatud kirja, kus ta üksikasjaliselt ja piinlikult seletas, milliseid samme ta ei olnud ikkagi astunud Moskvas Marie Underi suhtes ja mis kõik oli ära jäänud. Nagu need naised, kes meil seal väljas on ja need on niisugused mitmeksesised, suur valitonoisi sellest ajast, kui Vilde tegutses, sest tema 140.-ks sünniaastapäevaks ongi see parood nendest naistest seal nagu sugune fotoinstallatsioon, see jule teaduslik näitus või, või niisugune teaduslik käsitlus tolle ajastu naistest. Nad on sinna üles pandud suurte fotodena. Ja kõik sellepärast, et Vilde oli tegelikult üks väheseid mees kirjanikke, kes sajandivahetusel ja sajandi algusel jutustuste seal oma romaanidest portreteeris väga erinevaid naisi ja ta tõesti tundis neid naisi. Need olid näiteks Juliet Moršan, kes oli seal revolutsioonisündmuste juures niisugune hea haldjas, kes juhatas nii saksa parunite järeltulijaid kui ka eesti talumatse õiges suunas liikumas Jali lepitav jõud. Aga siis tal oli ka igasuguseid niisugusi üsna Greltiseid baltisaksa, paruness seal ja, ja eesti haritlased, naisi, näiteks päikesenaine sugune haritud, leebe Moldovale ja, ja mitmeid töölisnaisi ja talupoegi, niukseid, tugevaid töötavaid naisi, kes olid kõik väga kaunilt kirjeldatud, nad kõik surid väga kaunilt, näiteks tuberkuloos ja ja isegi kui nad olid tänavale sattunud või pidid üsna koledates oludes tegutsema, siis see oli kirjeldatud niimoodi sõbralikult ja kaunilt, ilusasti, nii et pidasico naistest väga lugu. Aga kes meil seal seina peal üleval on, seal on väga palju neid naisi, keda ta nimetlenud, näiteks Marie Under. Aga siis on ka, tuleb, ei käinud niisuguse vene naise konna koli Klafiro labretsova labradzovali suure kunstikogu omanik ja, ja seal seina peal on ta meil juba küpse daamina pojaga istuks sohva peal ja siis mõned niuksed kunstini või see näiteks juuli suits, ilus noorpõlve portree, üks meie esimesi naiskunstnikke ja väga lugupeetud koolijuhataja Elfriede Lenderi oma teise lennu keskel istumas kes samuti ilmselt mõjutas Vildet ja väga noor ilus Hellavooljokkidest tegelikult Ta on ju hoopis Tartust pärit, õppis Tartu Puškini tüdrukute gümnaasiumis ja tegi hämmust tavakirjanduslikku, ajakirjandusliku ja ka ärinaise karjääri hoopis Soomes ja nagu räägitakse, ta oli nii mitmekülgne naine teise maailmasõja ajal ta varjas enda juures isegi venelaste naisparašütistide ja pärast tal tuli paks pahandust, sellepärast. Ja siis on seal niisugused naised nagu miinus Härma ja näiteks Marta Leputuste, kes Vilde sõnul oli nii kohutavalt edasipüüdlik ja ja nii kohutavalt silma paista püüdev naine, et Vilde soovitas. Kui keegi on, no ei ole veel leidnud oma religioosseid eesmärk ja ei ole näiteks ristitud, et mingu kindlasti Mortaleputuste juurde, sest see on niivõrd kindlasuunaline ja niisugune vägev naine. Ta paneb selle inimese vaimselt paika. Ja siis on seal Johanna Sild, Rebane Johanna Sild, on majandusajakirjanik tegelikult majandusteadlane, tänapäevases mõttes aga Ajal, kui teda on pildistatud siis ta noor pruun seelik, pruun seelikud, olid need sotsiaaldemokraatlikke tega noored naisharitlased, kes nõudsid endale Jaan Tõnissoni hirmsaks pahameeleks Jaaja ärrituseks suuri sotsiaalseid vabadusi. Näiteks võimalust olla osaline vabaarmastuses, mis oli tol ajal üks hirmus asi ja sellest üldse ei julgetud isegi rääkida. Ja siis on seal igasuguseid tundmatuid naisisest. Need, naised, kellest me nüüd rääkisime, need on meile tuntud medioome, millega nad kõik on hakkama saanud, aga terve hulk naisi, näiteks mustlasnaised 1908. aastal seal kuskil Põltsamaa laadal me ei tea neist mitte midagi. Kui need naised, kes on üles võetud sajandi alguses Patarei vanglaõuel, võtavad seal päikest müüri varjus või siis need naised, kes on mingis õmblustöökojas ja põllumajanduskooli põllul midagi istutamas ja ilmselt ametit õppimas. Lihtne ka palju ei tea. Nii et terve hulk naisi on nagu niisugune läbilõige selle ajastu naistest üldse. Ja tegelikult me oleme natukene teinud nalja gaasial selle üle, kuidas meeskirjanikud nägid naisi tol ajal nurite, terved, niisugused toredad, kindlaks kujunenud lahtrit, kuhu paigutati naised, nad jaotati niimoodi kenasti ära. Näiteks niisugune ideaalne naine, kes on nagu madu, no keda nähti hästi eetilisena, kes oli äärmiselt moraalne ja seisis ilmselt ka mehe moraali eest ja ja siis on muidugi naine kui muusa, kes ehk ei olnud enam nii päris moraalne, tolle aja eeskujude järgi, aga aga Taaniga taas loomingulist meest inspireerib kaunis naine muidugi, tol ajal oli ta ka puhtuse sümbol ja niisugune tõeliselt ideaalne naine. Ja siis on mehe poolt vormitav naine, see on niisugune moteerijo, kellel ei ole veel omi ja kes on kaunis tütarlaps ja siis mees vormib ta niimoodi oma kõrgemate eeskujude järgi. Ja siis on väga hirmus naine, seal naine kui loodus, niisugune tõeline natuuro. Ja tal on igasugused mehele mõistetamatu hämarad eesmärgid elus. Ta on nagu metsik nähtus ja tal on tunded eelkõige tal mõistust peaaegu et nagu ei olegi. Ta on ühesõnaga niisugune mütoloogiline olend. Ja siis naine kui prostituut, see oli väga hirmus juba. See on niisugune asi, et tol ajal levis niisugune hirmus haigus nagu süüfilis ja süüfilist seostati näiteks religioossetest ringkondades väga suure pattulangemise ja täiesti moraaliga kütusega, seda raviti tohutu pikalt. Ühesõnaga prostituuti tuli siis mingi niisugune naine, kelle seksuaalsus oli täiesti lubamatult puhkenud vales kohas ja pealegi tema seksuaalsuse ja raha vahel olid niisugused sündsusetud seosed ja siis on nartsissi istlik naine näiteks niisugused naiskunstnikud, kes väga armastavad ennast eksponeerida ja mehed muidugi olid kadedad tol ajal ja Neile ei meeldinud edukad kunsti ja muusikuna ised. Ja siis on from fatar saatuslik. Me kõik teame, mis see on, ja selle päästa muidugi üks niisugune korralik mees ta romaanides ja novellides ei pääsenud, siis oli juba koik otsustatud. Lisaks sellele, et need naised on hästi huvitavad, kellest on fotod seintel, on need fotod ka iseenesest väga huvitavad. Need on hästi sellised sajandi alguse foto tõesti tugevalt lavastatud, kõik need naised on ikkagi mingis väga kindlas rollis esitatud, Need on väga kindlal viisil esitatud. Kust need fotod pärit on? Selle näituse idee autor oli tegelikult Liivia Viitol aga seal grupis oli näiteks Reet Varblane, Rutt Hinrikus ja mina ka ja me kõik tublisti krõbistasime muuseumide fotoarhiividest, niiet eks kultuurilooline arhiiv Tartu kirjandusmuuseum siis Tallinna olumuuseum ja linnumuuseum ja siis Reet Varblane käis isegi töölisnaisi otsimas näiteks muuseumis ja siis mitmesugused albumid ja raamatud, kus naisi oli pildistatud, aga mõnusasti tographi juures käimine oli niisugune aeganõudev pidulik protsess, on ju sajandi algus või, või isegi eelmise sajandi lõpp. Nii et see tehniline protsess oli juba niimoodi algas sellega, et modell Bondi kindlasse puusidapidiselt uusi hoidma ja tal võis olla seal niisugune lavastatud tagapõhi ja fotograaf, siis tegi mitmeid manipulatsioone hoone ja lõpuks tuli niisugune väga uhke pilt välja. Aga tegelikult me nägime päris palju vaeva, noh, võib-olla mitte vaevaga. Aga läks aega selleks, et, et niisugusi korrekteerseid pilte leida. Nii et noh, selles mõttes oli väga huvitav. Aga ma jätsin veel rääkimata, et seal on ka väga mehiseid naisi, et näiteks Wilde eluajal oli ju esimene maailmasõda ja, ja Eestis ka vabadussõda ja vabadussõja ajal naisi sattus rindele põhimõttelisi Eesti vabaduse eest võitlevaid noori naisi. Nad olid soomusrongides kohutavalt reaalsed ja niuksed kõlbeliselt puhtad olendid ja üks neist sai ilmselt isegi vabadusristi. Aga ka teisele poole juhtus näiteks, kui nõu koguda ajal õpetati koolilastele seda perioodi võeti, siis räägiti alistislerist, kes langes Keila lähedal la mis oli sisse punane sõja tütarlaps. Näitusega kaasneb reedel, 18. märtsil on läbi, siis kui meie saade on eetris, aga ka üks seminar, nagu ma aru saan, on see nii näitus kui seminar osad sellisest pikemast projektist või protsessist või. Seminar on nüüd niisugune, et seal on mitmeloodilisi ettekandeid. Seda modereerib Tiina Kirss Toronto ülikooli juurest, kes tegutseb siin õppejõuna Tartu Ülikoolis ja tema ise võtab ette niisuguse valdava nagu ütleme, Montele ettekande nois ajalooga silmitsi ja siis Sirje Kivimäe on tegelenud naisseltside naiste haridus. Tegu 20. sajandi algul. Liina Luukas räägib baltisaksa naistest ja reetvorbone esimestest eesti naiskunstnikest. Aarne Ruuben on uurinud neid samu pruun seelikuid. Liivia Viitol räägib Linda, Jurman, Vildest, Vilde abikaasast ja minu ise räägin ühe jutu, mis ei ole üldse teaduslik jutt oma vooremost molke defišerkest ühest juudi naisest. Sellest, kuidas siis demoisik on ühendanud meie suguvõsa mitmeid erinevaid generatsioone inimesi, kes muidu 11 eriti nagu ei tunne, aga, aga sellest vanast molkestad kõik midagi teavad. Kuigi nad elavad täiesti erinevatel mandritel ja erinevustes Teises ja Rutt Hinrikuse elu ette konde Helmi põllust. Ning Miriam Hindrikusel Tammsaare naistegelastest 19. ja 20. sajandi Lääne-Euroopa naisrepresentatsiooni-ide taustal. See on niisugune tõsine teaduslik ettekanne. Mirjam Hinrikus on selle teemaga hästi pikalt tegelenud. Tallinna linnagaleriis on väljas fotod suurtest vanadest puudest. Näituse nimi on põlisasukad ja fotode autor on Margot Kask. Kes räägib, mis puud need on, kus nad kasvavad ja milline seos on neil piltidel Jüri Tuuliku tekstiga. Põlisasukad, võib-olla sellepärast just sellepärast, et erinevates kultuurides puu on maa usundiga või sellise noh, natukene maalähedasema maailmapildiga seob inimestel on puu, võib olla eakuse ja seejuures tarkuse sümbol, sest ta elab kauem kui inimene, sünni, lihtne, kõigis elavad kauem, kui inimene on inimene, peab neist natukene lugu ja seostab nendega igasuguseid müüte ja seal on igasuguseid lugusid, mis tegelikult võib-olla polegi juhtunud, vahel on, mõnega juhtuvad. Ja nii nagu taim on olnud näide sellest, kuidas ilutekki peona läheb õitsele ja siis kaob, närbub ära lilled ja igasugused viljad ja ja üldse elav taim, kui on natüürmort Iskudest, ta kannab seda infot, et maaelu ja nende elurütmide ja niisuguste infot mitte ainult ärasöömise ja hapetiidsed või aplad poolt, vaid kuidas miski, mis on, läheb ilusaks, kaob võib-olla on siis veel ilusam, mis iganes see ringis käimine siis puu on nähtavasti niisugune, et ta sisaldab sedasama juttu. Me ju näeme neid vanu ja noori ja puude istutamine ja kõik see samas inimene vaatab talle ikkagi alt üles ja kui noh, kes need on, niuksed, kellel see meeldiv või on niisugune kogemus olemas, siis võib-olla võib-olla pilt natukene kannab seda edasi või annab edasi. Et kui sa lähed ja siis miski või keegi või kuidas öelda põliselanikud olid liiga inimlik, nimetasin, panime põlisork, vaidlesime ikka mõnedega sel teemal. Kai Herkel andis mulle selle nimel. Ja, ja siis joigaloniga oma puuga kuskil, aga millal ta selle kohtub, ju ma siis kohtusid. Aga et puu on suureneda, ulatab kõrgema aja, juured ulatuvad sügavamale maale, see, kuidas ta on paljudes kultuurides maailma telg, ma mõtlesin, et et üksikute puude pildid või noh, need, kes on keset metsa suured, et see võib olla kuidagi edasi. Aga teine asi on mets kui kooslus ja seda ma üritasingi portreteerida. Noh, mõned on niuksed seeriad sama aja ja enam-vähem paigaga, niisugused jätkuvad pillid, mida ma alguses arvasin, et Zapanna Panorama, aga meie ehk siis sirgjooneline, aga tundus kuidagi natuke liiga vägisi. Ja siis tulevad sellised võib-olla nagu metsas endas niimoodi natukene segi, kus need puud on pärit? Jah, see on ilus küsimus. Nad on kõik pildistatud Abruka saarel. Apuka saarel on mingisugune hull ka inimeses tasustamata ala suhteliselt asustamata Kedasimene elasel. Abruka saar on pisikene Kuressaare lähedal ja nii kolmveerand sellest on mets, USA on looduskaitse all ja niimoodi nad seal elavad, keegi neid eriti ei saanud siis. Noh, mõned rohusööjad käivad seal ringi. Mul tundus, et mõned rohuse elanud. Kuna neid seal kütitud neid hirvi, siis nad on moondunud puudeks, paljudel puudel on hirvenägu peas. Aga see mulle tundus, võib-olla kõigile teistele ei tundugi nii osan veel niuksed, näolised, aga palju piltidel välja paistab. Ma mõtlesin, et juba see, et nad on suured ja lihtne kuidagi kui niimoodi öelda, aga see, kuidas nad on suured ja vanad ja nad on niukene omaette kooslusena, nagu tihe mass, millest sa ei saa minna läbi, sest see on niisugune vaimne pinge seal sees. Ma tundsin midagi niisugust aasta tagasi märtsis ja siis ma läksin sinna tagasi, mitu korda pildistasin veel. Ma hakkasin pildistama alguses sellepärast, et oleks materjali, et joonistada puhtad olid ise ka päris hea. See on Jüri tuuliku tekst, kiri tuulik. Ta elab otsapidi vähemalt otsapidi seda varasemat otsapidi Abrukal ja ta kirjutas aastaaegade tsükli talv, kevad, suvi, sügis ja ma leidsin, et see on õigeusk ju see mets oli talle kuidagi olemuslikult lähedane ka inimene just nagu minategelane, kes on justkui inimene inimlikes ilmunud, et kirjutad tähtedega ja kõnni, pea käib ringi. Ja siis, kui kevad tuleb, siis linnud lendavad ja tal ei ole tiibu täitsa lennata. Ja siis ta küsib kuuselt nõu. Kusjuures kuusk on maailma telg. Niimoodi soome-ugri rahvastel ja Lennart Meri on sellest kirjutanud Hõbevalgemas hästi ilusti tõestas ära, kuidas kuusk on püstkoja eellane, kuidas ennem elati kuuse all ja kuidas, mis tippu sirutusi, kuidas pimedatel öödel inimesed lihtsalt lesiste vaatasid tähti ja vaatasid, kuidas tähistaevas ringleb ümber alguses ühe tähe, mis oli maotähtkujus või draakoni mina, ma arvan isiklikult, et kõik need lohetapu loodan sellega seotud. Miks lohe? See, et alguses oli ise tipptipne täht oli loheta, kius oli mingi draakonite kultuse Sist hulka, aega ei olnud enam mitte mingisugust tähte, mille ümber tiirleb praegu ajutiselt, täiesti ajutiselt, kuigi meile tundub, et see on igav tiirleb taevas ja, ja kõik ümber põhjanaela näiliselt muidugi ma arvan, et see on mees, kes küsis Kuuse käest nõu. Kuusk ütles talle, et ära otsi enam midagi, elamine on kuhugi sirutama juurat, lihtsalt kulda. Siis see mees ongi puusektoris, ta tajub kudes aastaaegade ringi käinud niimoodi nagu eluiga. Inimmodi nagu päevaring talvel näeb und. Helsingi kesklinnas täide hällis ehk kunstihoones avati nädal tagasi suurejooneline Peeter Mudisti teoste väljapanek. Näitusest räägib kuraator ja Soome retreti kunsti keskuse direktor Anu Liivak. See ei ole eriti tavaline, et ükskõik, kas kaugvõi lähisvälismaal on Eesti kunstniku nii mahukas isikunäitus, kuidas Peeter Mudisti näitus sinna täida. Hälli sattus? Ei no sattus niimoodi, et trepikunstikeskus, mida ma juhatan kemisel punga harjul 350 kilomeetrit Helsingist töötab ainult suviti ja juba minu eelkäija Mark Valgonen oli välja tulnud sellise ideega, et selleks külastajatele meelde tuletada. Rätretit oleks huvitav teha üks näitus Helsingist talviti. Ja esimene aasta tema initsiatiivil oli selline prantsuse hiina päritoluga abstraktsionism sammugi. Eelmisel aastal oli minu esimene talvenäitus, oli Helmut Newton. Traagiliselt sai surma vahetult enne näitust, et selles mõttes see oli niisugune küllalt kummaline sündmus. Ja siis tuli hetkesse kolmanda näituse probleem ja kuidagiviisi siis mõeldes, et Newton oli selline rahvusvaheline kuulsus ja, ja väga üle niisuguste erinevate publikurühmade toimiv asi. Sellist teist ei ole enam võimalik ka, et peaks tegema midagi täiesti teistsugust ja ja siis see modist, kes on üks minu lemmik kunstnikke ilmselt üks võimsamaid ja omanäolisemaid eesti kunstnikke. Kas te kaalusite mõnda teist eesti kunstnikuga või et see on suhteliselt suur tähelepanu ikkagi taid hällinäitus? Kui ma üles poolteise poole vaadata ja mõelda nagu praegusele elule ja mõnes mõttes ka nagu rektreti külastajale treteti külastaja, selline ta ei ole päris niisugune tavaline kunstihuviline inimene, seal käivad pered, tavalised Soome inimesed, et see, et nendeni jõuda, see sõnum peab olema üsna niisugune mõistetav, inimlik, samal ajal kvaliteetne ja selles mõttes see mudist täidab need nõuded. Ja teiseks ütleme need teised niisugused tuntud isiksused nagu Raul Meel, Leo Lapin, Jüri Okas, et neil on mõni aeg tagasi kõigil olnud Soomes näitus. Et selles mõttes nagu tundus niisugune küllalt loogiline lahendus. Ilmselt tunnete Soome kunsti päris hästi, et millisesse kontekstis ja Madist seal satub, et kas neil on ehk mõni Mudisti analoog või, või kas on sellist suurt Soome maalikunsti traditsiooni nagu meil siin, mida siis modist esindab kõige ehedamalt? No tegelikult ei ole mudist on ju mõnes mõttes ühtepidi ta joonistub sellesse 1970.-te aastate põlvkonna kunsti, mis on selline sümbolistlik ja hästi esteetiline ja on saanud rahvusvahelisi mõjutusi, aga samal ajal siis kanaliseerub niisugusse kõiguratiivsus sõja, eitab seda tolleaegset tegelikkust. Ja mis siis veel selle reaalsuse ja oma isiku vahele asetab nagu mingisuguse stiili Mudisti puhul siis teatavana iilismi. Et see on siiski minu meelest rohkem niisugune Eesti ja kui päris siiralt aus olla siis Nõukogude Liidu tolleaegse kunstimaastikunähtus, sest alles eile mul olid külalised Moskvast siin ja mitte ainult minu meelest ka nende meelest on ühiseid jooni nõndanimetatud lee või moffi kunstnikega kes tegutsesid 90.-te aastate teisel poolkate aastat esimesel poolel ja Soome tolleaegne kunst tegelikult, et seal ta läheb nagu rohkem, nagu on, see vabadus oli nii suur ja maailmas oli olnud Aftraktsionismi laine, siis siin on nagu safractionismi laine hästi tugev tol ajal ja on võib-olla rohkem nihukest ekspressiivsemat ja vabamat kunstilist tellist. Sümbolismi kiin tol ajal ei ole. Aga kust need Madisti teosed pärit on, ma kuulsin, et seal on vist päris palju Soome erakollektsioonidest päriteid. Ei no sina suhteliselt mitmeid, et ütleme kollektsioonidest on kuskil üheksa tööd, siis on üks töö, ongi Asmast ja üks töö on sellest ajaleht Kaleva kunstikogust. Aga suur osa töid on siiski Eesti avalikest kogudest, et seitsmekümnendad aastad ja kaheksakümnendad aastad on kõik kas Eesti Kunstimuuseumi, Tartu kunstimuuseumist ja, ja kunstihoonest ja siis tegelikult ikkagi 20. aasta töödest on enamus, tähendab suurem osa on Eesti erakogudes. Selle näitusega kaasnevad või toimuvad sellel näitusel loengud või vestlused. Loengut Jakut loomaktikud tausta ja tekitama suvisele näituse vastu, kes räägivad ja millest räägivad, mina rääkisin juba eile, rääkisin sellest, kuidas oli olla avangardist huvitatud totalitaarse, kuidas ühiskonnas siis järgmisel kolmapäeval kell kuus räägib Jorma haudala kes on üks niisuguseid võtmeisikuid abstraktse geomeetria suhete osas Eesti ja Soome vahel ja üldse suur eesti kunsti toetaja teemal kohtumised Kuku klubis 1900 kaheksakümnendatel aastatel, et ehk siis tema nagu vaatab nendele kontaktidele ja sellele nende tähendusele soomlase seisukohast ja noh, seda, mida need eestlasele tähendab, mida me teame, et ma loodan, et tema räägib sellest, mida need soomlasele tähendasid ja nemad, kelle kaudu said. Ja loomulikult siis niisuguseid isiklikke kogemusi. Ja siis viimane loeb on 30. märtsil ja see on Jaan Kaplinski, kes võib-olla Jaan Krossi kõrval on Eesti loomeinimestest Soomes kõige tuntum ja armastatum ja tema räägib teemal võim ja vaim ehk siis võimu ja vaimu suhetest. Täpselt samuti siis teise maailmasõjajärgsetel kümnenditel Eestis. Kas on selliseid töid ka, mida ma üldse ei tundnud? Ta on töid, mida mina ei olnud varem näinud, mis on tulnud ateljeest otsekogudesse ja tõepoolest ei ole reprodutseeritud isegi mitte selles paksus Mudisti raamatu teises osas, kus hästi palju niukseid pisikesi pliit on teostega, nii et selles mõttes küll ja siis on siin väljas näiteks see 70.-te aastate skulptuuri tippteos, nihke, mida juba väga pikka aega ei ole nähtud värvilise tipsinemiste originaalis, oli, sest et siis kui kunagi tehti, sellest on koopiat, siis värinas kannatada, aga nüüd on see ära restaureeritud ja täies hiilguses siin ka väljas. Ja üks küsimus veel nende Soome erakollektsioonide kohta, et see on päris üheksatööd ja kui see ei ole hullumeelselt palju, aga see on siiski suhteliselt palju. Nüüd on tegelikult veel olemaski, kogudes aga lihtsalt nad ei täiendaks näitust, selles mõttes neid kõiki ei võtnud, mis siin olid, ma võitsin, need, mis mulle tundusid tähtsamad ja huvitavamad. Aga kuidas need Madisti tööd sinna Soome sattunud? Sattunud ikkagi kunstihuviliste inimeste kaudu, kes on näinud asju näitustel ja no mis seal salata, osa töid kuulub eesti kultuurivahendile, Eeva lillele noh ühesõnaga inimesed, kes tõesti seal on olnud, eks nad ikka on ostnud head Eesti kunsti ja mul on üks see keda siis on rohkem ostetud, selles mõttes, aga on lihtsalt annab tõesti inimesi, kes on käinud, on peale sattunud ja neil on huvitav tundunud, ostnud neid. Selline oli siis tänane kunst. Lärm näitas ideaalne ja reaalne naine 20. sajandi alguse Eestis, kastellaanimaja galeriis on avatud 27. märtsini. Peeter Mudisti teoseid saab Helsingi taide hällis vajada alates seitsmeteistkümnenda aprillini ning märgadcase fotosid Tallinna linnagaleriis kolmanda aprillini. Kirjutage meile aadressil kunstate RED aitäh kuulamast ja kohtumiseni nädala pärast.