Tere, mina olen alles Andrus Russak, Te, kuulete saadet kunst r räägime kõigepealt Kelly kaetsija, Daniela Moska näitusest salajased aiad, süürel soomlane kirjutab Londoni näitusest Tallinna linnagaleriis ning veel rühmituse Infotankistid väljapanekust Eesti tervishoiu muuseumis ja seejärel ka kokkuvõtlikult Elkeni näitusest Tallinna kunstihoones. Tee näitas salajase täied seatud ühe mänguga. Mis mäng see on ja kuidas see seal näitusel siis avaldub? Arvutiajastu lapsele on need võib-olla tundmatud mängud, mis on nagu rohkem seotud õues olemise ja, ja loodusega, aga meie Real ja meie vanemate ja vanavanemate ajal võib-olla isegi oli siis selline mäng üks nendest, kus peideti maa sisse mulla alla saladusi, mis omakorda khatiklaasiga ja klaasomakorda väeti mullaga, nii et seda kõrvalseisvatele näha ei olnud. Ja siis sellesse saladusse või salaasja, mis seal maa all peidus oli, pühendati siis usaldusväärseid isikuid. Neile näidati seda, mis asjad seal tavaliselt peidus olid, ent võisid olla igasugused salajased täht, asjad, kirjad, klaasikillud, riided, tükid, putukad, lilled, mida iganes. Kust sina seda mängu mängisid? Mina olen pärit Tallinnast ja sellisest aedlinnaku rajoonist, nõmmelt, pääskülast ja nii palju, kui ma olen inimestega suhelnud on väga paljud, kes seda mängu on mänginud või kes on tulnud nagu ütlema, et ka nemad mängisid niimoodi, on ka just sellest samast rajoonist. Aga enne sa ütlesid, et Daniel Itaalias oli ka mingi sarnane vä? Ja vot siis tuligi hästi huvitavalt välja, et mina nagu pühendasin teda siis oma lapsepõlve salamängu ja siis tuli välja, et ka nemad mängisid samasugust mängu. Ta arvab siis, et nende salajased aiad on rahvusvaheline mäng, võib-olla isegi, sest Itaalias mängibki seda võib-olla mängitakse ka tänapäeval, aga see rohkem tüdrukud mängivad seda, et poisid mängivad rohkem nagu pallimänge. Näitusele te olete siis tekitanud sinna esimesse sall, vähemalt umbes samasuguse aia tähendab siin tonnide kaupa muld vedanud ja ehitanud siis sellise Salaka mängupinna sinna. Jah, me oleme selle oma lapsepõlvest toonud tänasesse päeva millega me siis ühtlasi tegelikult tahame tänapäeva lastele siis pakkuda veel ühe mänguvõimaluse, nemad aga võib-olla rohkem mängivad teisi mängimas, on rohkem seotud tehnoloogia ja selle arenguga olete arvutite ja muude selliste asjadega võib-olla õues, nii palju viibijaid siis ühe osana nagu pakkuma neile sellise võimaluse avastada uus mäng. Ja ühtlasi siis me oleme mõõtmeid kümnekordselt suurendanud. Et see mäng, mis kunagi oli peopesa suurune, väike salaassi, hõlmab tervet galeriipinda. Meil on nagu siiamaani toiminud niimoodi, et mina pakun võib-olla need ideed, aga tema positiivne energia on see, mis teda nagu sedasi kannab v aitab, et see ideega siis tõesti teostub. Sest et ideid on väga paljudel inimestel, ma ei arva üldse niimoodi, et idee on see, mis maksab. Ma arvan, et tegelikult teostas maksa. Kuidas teil läinud on, need esimesed päevad? Kõik on, tundub, et ta on võtnud seda hästi positiivselt ja inimestele selline asi on võib-olla mõjunud nagu lapsepõlve tagasipöördumisel või selline mänguline element. Tekitanud elevust. Ja nad peavad selle eest mõtlema, välja meisterdama, mingi oma sellises alas peitma siin mulla sisse. No tõenäoliselt igal inimesel on kas või üks saladus, ma arvan ja tal on võimalus seal oma hinge pealt kas ära rääkida või siis jäta sinna sõnum. Aga. Teised näituse külastajad, need saavad siis sellest saladusest teada. No mitte päris, nad saavad seda saladust piiluda, aga nad ei pruugi seda teada saada, kui see ei ole vastavalt eksponeeritud mullas tuhnima. Nad võivad klaasi alla piiluda mõlemad kaasa. Sedasama ideed seda salaja ideed kasutanud Rootsis ühel näitusel, kuidas seal läks ja kas see oli täpselt samasugune, nentis. Ütleme nii, et see praegune näitus on veel laiaulatuslikum edasiarendused, seal ta oli nagu rohkem projekti katsetuse faasis nimelt seoses Litorina balti kaarte voodi võitmisega. Mul paluti tehase lastega workshop siis samadel kaalutlustel, et just lapsi nagu sealt arvuti tagant loodusesse tõmmata. Otsustasin teha sellise mängulise workshop nendega, kus nad, et sellest võiks hoopis osavate, peavad nagu näpud mullaseks tegema. Ja samas ka vaatajad, külastajad, et näha seda tulemust, nad peavad näpud muulaseks tegema. Ja see osutus seal tõesti populaarseks ja väga lõbusaks ja mänguliseks. Mõtlesime seda siin Tallinnas lihtsalt veel suurejoonelisemalt korraldada. Aga kas sa publikule kuidagi erinev rootsi publik või need rootsi lapsena? Absoluutselt mitte mitte mingisugust, me ootasime, võib-olla tekib võõristav moment, kui meile toodi selline mõnusalt rammusat sõnniku järgi lõhnav muld ja nii edasi, aga absoluutselt mitte. Täiesti rõõmu oleksid kohe linna toimetama. Selle praeguse näituse tagasaalis on üks videoinstallatsioone, mille nimi on bonsai inimene. Kõigepealt misse bonsai inimene tähendab. Ja selle videoinstallatsiooni nimetaja inspireeritud nendest bonsai taimedest siis sellised minitaimed Et nad on mingil tasandil nagu omavahel seotud Esimeses saalis peidetakse klaasi alla mälestused, saladused. Teises ruumis on klaasi taha ja kasti sisse suletud inimene, see kast on tema enda kast. Võib ka öelda, et see on tema nagu ükskõiksuse või ignorantsuse kast enne kui ma seda tegema hakkasin, ma mõtlesin, et see on nagu osalt hästi enesekriitiline. Et tajun nagu seda, mismoodi me oleme ka liikuma sinna heaoluühiskonda, kus saavutanud oma sellise mõnusa äraolemise, et sul ei ole vaja, on väga palju ellujäämise pärast muretseda. Sa nagu loobutki igasuguste probleemide vastu huvi tundmast, et sa sulged ennast oma senisesse, mugavasse, äraolemise kasti ja selle varjus saavad toimuda igasugused jubedad asjad, aga see inimesi enam ei huvita. See, et temal on juba niigi hea olla siis visualiseerima sellisel kujul, mismoodi inimene on sellises mõnusas kastis kinni, ta arvab, et tal on hästi hea seal olla, aga tegelikult väga piirav. Näitus soovib nagu siis ületada seda vaheseina, mis on publiku ja, ja kunsti vahel. Et osalt me nagu apelleerimine ka sellele, et pakkuda inimestele seoses kaasaegse kunstiga mingit positiivset elamust, et nad ei lähe ainult sinna galeriisse mingisugust hängi või mingisuguseid teiste läbielamisi vaatama, vaid pigem nad läbi selle osaluse saad mingisuguse toreda elamuse ja võib-olla siis teinekordki natukene kergemalt julgevad näitusesaali sisse astuda. Tallinnas ja osalt ka Tartus sel nädalal nädala teises pooles, siis on üks selline kirjandusinimeste üritus pigem pealkirjaga sotsia aga sellega seotuna Tallinna linnagaleriis üks näitus. Näitus on teinud üks soomlanna soome kunstnike Tallinnasse satub ja ei satu ka, aga miks siis tema ja mis tema seos, nagu selle sots ja üritusega võiks olla? Reet Varblane sõnadele. See kunstnik on Kreeta Rander ja ma pöördusin tema poole mõeldes täiesti teadlikult sotsia ürituse peale sotsiaga Noorte kirjameeste ire, naiste kirjandus nädalaga on Tallinna kunstihoone nüüd juba kolmas kord koostööd teinud. Kaks aastat tagasi lugesid nad suures kunstihoone suures saalis luulet, klient, teelased ja seal oli vist teisigi veel juures. Eelmisel aastal oli meil koostöös siis sotsiaga ja kunstihoonel oli siis vestlusring eelkõige raamatu kujundusest ja see aasta, kui hea kolleeg sirbist Jürgen Rooste järjekordselt sotsiast rääkis. Ja kui ta rääkis, et tänavune sotsia on seotud mässuga ja noorte vihaste meestega algo nimetastega Lausad pungiga ja pakkus ka välja, et võiks ka see aasta midagi koos teha, siis esimene mõte oli, et võib-olla tõepoolest midagi, mis on meie oma Eesti pungi traditsiooniga seotud. Nii vähe kui palju seda on, mõtlesin Mari Sobolev peale. Aga siis tekkis mul võib-olla veel adekvaatsem väljund sellele ja tuli mulle kohe meelde üks selline soome kunstnik, nagu on kihvt ränder, nagu oma töödega need siin on. Ja Directo on kuskilt 80.-te aastate lõpust 90 algusest ma juba mäletan, ta tõid ta muu rühmaga seotud ja tuli meelde kohe ka üks tema personal, näitus kaablitehases, mis ühelt poolt kasutas koomiksite keelt ja selles oli niisugust mässo, vastuhaku teatud, isegi šokeerimis püüet, ja samal ajal see teema, mida ta oli valinud, oli tõepoolest naise enda koduelu. Ta oli ka niisuguses optilises võtmes, et pigem ema, isa, tema ja siis tema abikaasa olid nagu väikesed titad ja siis oli see lapsed, kes nagu nende eest siis hoolt, kantsidelt midagi niuke pahupidi maailm, mis ühelt poolt tundub hästi lihtne olevat nagu ikka selline paroodia nali ja teiselt poolt on seal sees hästi palju kõikvõimalikke tähendusi, kõikvõimalikke detaile, mis on omavahel kummalistesse seostesse pandud. Ja ilmselt tõepoolest nii neid töid kui võib-olla praeguseid õid on nagu päris õige lugeda ka siis mitte võib-olla ainult pungi või feminismi feministlik selline alatoon on tal kindlasti teadlikult tugevalt sees olemas. Siin on kindlasti oma osa ka seal realistlikult panemisel. Ja siis eelmisel kevadel juhtusin verti, reetab ränderist nende noorte kunstnike näitus taidehallis pädema tema paanikaruumi. See on selline ruumiinstallatsioone, mis mängib ka paljuski nendesamade kujunditega, aga rohkem, kui tal siin nende värviliste akvarellid juures oli kasutatud otseselt sellist optilist efekti, noh, siin on optilist efekti ja ruum tekitas sõna otseses mõttes paanilise tunde. Trumm liikus ka sees olles, teades, et see on optiline efekt, oli ka jube tunne ja siis tekkis tunne, et see on üks töö, mida peaks kuskil kindlasti ka Eestis näitama. Ja esialgu pidime ka selle paanikaruumi siia tooma. Aga kui siis koos neid töid üle vaatasime tema ateljees ja mõtlesime mõlemad siis meie linnagalerii peale, siis leidsime Ta oleks selle asja kuidagi veel segasemaks teinud, siis ei oleks see video mahtunud. Ei oleks neid suure akva veel veel vähem mahtunud ja otsustasime, et seekord paanikaruum ei näita. Aga paanikaruum tuleb kindlasti Eestisse. Nii et see on ka juba päris otseselt teema rahaliselt ja niuksed atmosfääri mõttes on, need teretab ränder päris kindlasti ka tänavuse sotsia lisand. Jah, seepärast sotsia algabki linnagaleriist Grethe ränderi avamiselt kretäbränderi näituse avamine on ühtlasi ka siis tänavuse sotsia avamise paik. No siin on naljas päris palju temast selliseid suuri akvarell tänapäeval kunstnikud armastavad öelda, et mitte mingit vahet ei ole, mis meediumisse oma asja ajad ometigi, mis, nagu temaga suheldes tundub, mis tema jaoks põhiformaat on. Kui ta on teinud siis nii koomikseid, akvarell, videoinstallatsioone. Seda ma ei oska öelda, seda tuleb tema käest küsida, aga kui ma mõtlen teoreetega ränderi loomingu peale, siis tema on kindlasti üks neist tänapäeva kunstnikest, kelle puhul press julgelt öelda, et pole vahet, millist meediumit kasutab ta tegelikult selle meediumi eripära, midagi pole teha, igal meediume alal eripära olemas. Kui ikkagi akvarell-i kasutada, siis akvarell eeldab ka ju niisugust hästi kiiret tööprotsessi. Ega siin väga palju ümber teha ei saa, tema puhul ei ole tegemist selle akvarelli niisuguse traditsioonilise väljundiga. Meil siin Eestis võib tekkida selline teatud tõrge ühelt poolt võib-olla nooremal publikul või siis ütleme, et tänapäeva kunsti armastan publikul teatud tõrge, kui kuulud siis tehnikat, Well siis leiab, et oh, see on midagi, millega tegelevad, kas siis need hästi traditsioonilised ja hästi vanad või on siis okei, mis on seotud sõna otseses mõttes kommerts kunstiga, akvarell, mida on võimalik kiiresti teha ja, ja selle tõttu on ta ju üks niisugune kunsti niigi artikleid kindlasti, sest tema puhul on tõepoolest akvarell, nii nagu teda viimasel ajal ka järjest rohkem kohtub. Kas või suhtel näitustel kohe meelde, et eelmise aasta San Sebastiani manifest tal oli ka välja toodud töid, mis olid niisuguste suurte kunstisündmuste jaoks nagu ebatavalises paadis või ebatavalise väljendusvahendi ka tehtud. Aga mis samal ajal tegelikult käsitlesid sõnumit, käsitlesid teatud sümboleid tähendusi, nii ka ränduri tööde puhul, mis on üks niisugune, mis me teie kohta öelda, kui nende peale vaadata ikkagi koomiksi modifikatsioon, noh, midagi, mis on viidud niisugusesse lihtsasse ja ütleme, laiale publikule isaraliseks nooremale publikule, vastuvõtust formaati ja samal ajal ei ole ta teinud endale ka hinnaalandust, sest ta valdab täiesti ka seda akvarellitehnikat, midagi, mis peab käesolevat kui niivõrd suuri töid teha ja samal ajal neid töid, nii nagu te ise neid nimetab põrgu ja teised jutud. Neid on võimalik ka ilmselt tõepoolest tõlgendada mitmetel tasanditel on üks, mis on selline esimene tasand ja keretab Rander oma ateljees, neid tõid, mulle näitas siis ta tsiteeris paari töö juures just nimelt selle tõlgendamise juures oma seitsmeaastast tütart ja ütles, et see tegelikult kuidagi väga selgelt ilusasti oli ta mingid asjad paika pandud. Noh, mis see tähendab, see tähendab seda, et loomulikult tema tütar, kes ilmselt mina ja ka oma isa kunsti sees üles kasvanuna tülitab ränderi, eksabikaasa on Teemu Mägi, kelle suur näitus mitte väga kaua aega tagasi oli meil Rotermanni soolalaos ja kellest ilmselt Eesti kunstipublik üksjagu palju teab. Siis me ei saa öelda, et see seitsmeaastane tüdruk oleks nüüd täiesti niisugune kunstivõhik noh, ja samal ajal. Ma olen kindel, et see seitsmeaastane tütar ei ole lugenud ei Katarigadel öösi ei ole lugenud, lakkaani ei ole lugenud ükskõik millist niisugust teoreetik. Teine tasand on siis see, et tõepoolest tema tööd võimaldavad ju ka niisugust suurendatud tõlgendust tekitada appi võttes nüüd ükskõik milliseks kahurväe ka sellest, et millist tõlgendust millist sellist rõhuasetust aspekti keegi tahab neist ka välja imeda. Kuidas Pirjetab Randeri tööd, noh, vähemalt kõrvaltvaataja pilgule liigendavad nagu selle muu Soome põhjanaabrite võistlejana, kas ta esindab mingit tüüpilist suunda, teie arvates teema Mägi nimel juba nimetasime teema tööd on ka nagu pealiskaudsel vaatamisel ka mõneti sarnased Teemu mägitöödele on ta mingi suundumuse esindaja või on, on see pigem nagu selline ühe perekonna fenomen? Ei, kindlasti mitte, ma mõtlen kogu selle muu rühmituse peale, noh nii nagu nad 90.-te kuskil algul ka alustasid siis sellist koomiksiga mängimist, aga samal ajal rajal selle koomiksi sees koomiksi kaudu ka küllaltki niisuguste eksistentsi sealsete võrgust ängi väljatoomist ja samal ajal ei ole äng välja toodud mitte nii nagu me võib-olla kohalik, mõtlesime põhjamaalaste peale ja mõtleme siis kuskil sajandi rohkem tagasi ja ja no kasvõi seal kallen, kallelad või, või kelle jutustused teatud niukene, jutustamise traditsioon või viis on siin olemas. Aga see on vist jah, üksjagu palju siiski soomlaste juures, et tegelikult see äng on kogu aeg peidetud niisuguse paroodia naljas sisse ja samal ajal ja kuidagi kogu aeg pressib sealt välja. Isegi kui ma vaatasin seda väikest videot, mis tagumises ruumis on kuskilt ma arvan küll, et, et kirjutab ränder ikkagi tekib mingisugust niisugust teatud suundumust võib-olla natuke laiemalt, jättes kõrvale selle koomiksikeele ja ütleme otseselt sellise väljendusvahendid. Aga kui me mõtleme kasvõi kreetab ränderi kolleegidele Soomed videokunstnikele eelkõige noortele naistele mööda siin kas või tüüka peale või Anu vennale nii või, või kellelegi peale, sest ega nende jutustas, on ka ju midagi sellist. Et ühelt poolt on see selline reaalne jutustus, aga kogu aeg tuleb sisse mingisugune selline kummaline ta natuke koomiline, et midagi on valesti ja samal ajal oled kohutavalt liigutavad ja õudselt emotsionaalsete hingimatvad. Nii et sobiv näitus neile, kes armastavad jutustusi, kas siis konstrueerida ise neid piltide pealt või õnnid etel, aga ta igatahes sobiv sissejuhatus sotsiale ja kirjutab Randeri näitus jääb avatuks siin kuni. Ja stuudios on Infotankistid, täpsemalt Piret Räni Reimo Võsa-Tang, 100 Maryszoits. Teil on näitus, kus kohas, mis näitus, mis Pealkiri. Tervishoiu muuseumis on ulmeteemaline näitus, sündisin katseklaasis. Siin erinevaid spekulatsioone, ütleme niimoodi, asutan esteetilist laadi spekulatsioonid ja osad on pseudoteaduslikud. Kuidas selline kõrgteooria siis nagu kunstiobjektide Saljanud krütite ja mis seal saalis näha? Erinevaid fotosid, erinevaid installatsioone, võib näha näiteks katseklaasist sündinud noorukite muresid, mida nad kurdavad, sest juhtumisi nendel ei ole nada ja seega saavad kõik aru, et nemad ei ole need päris inimesed võinud niimoodi katseklaasis aretatud inimesed. Siis on seal veel võimalik näha pilte sellest, kuidas kergeusklikele patsiendile siirdatakse silma sisse kiik. Ja siis ta peab pärast õppima selle abil elama. Räägitakse, aitab telepaatiliselt suhelda teiste kiibikandjatega. Aga samas ega me ei tea, missuguseid jälgimisprotseduure veel läbi selle teostatakse. Me oleme hästi palju tegelenud sellega, mis toimub päriselt. Et meil on olnud mitmeid sotsiaalkriitilisi näitusi ja ökonäitusi, mis tegelevadki sellega, mis on päriselt ja võib-olla ka natukene kohati ulmeliselt, aga no siiski nimodi suunitletud reaalsusesse. Et kuna meil oli nüüd võimalus teha tervishoiu muuseumis üks näitus, siis ainese valikul lähtusin sellest, et mis võiks sinna kohta suurepäraselt sobida. Ja kuna seal on üsnagi ulmeline masinapark sellel kohal endal pakkuda, siis tundus, et siin ulmeteemaline näitus Science Fiction kogu hiilguses võiks väga hästi sobituda sellesse majja. Ja siis saigi meie tohutust idee pagasist, mida meil kamba peale mega-ta kuhugi ära ei mahu. Sai välja sorteeritud need mõtted, idee, alged, mis sobitaksid sellesse komplekti. Laenasid pressitekstist ka, et tegelete biotehnoloogia probleemidega, et varem olete teinud selliseid ökoteemalisi näitusi, kas sellest võib nii aru saada, et te olete kuidagi moraliseerivad või teil on selline väga selge sõnum, et inimesed, ärge tehke nii, vaadake, mis võib juhtuda või teie ei väsi? Parandada tuleb kindlasti, aga samas ma ei ütleks, et kõik need oleksid seal ainult selle mõttega, et ärge nii tehke. Võib-olla lihtsalt selleks, et inimesed mõtleksid nendel teemadel. Ilmselt näpuga näitama ei lähe lähmegi rahaga. Noh, ennem käis Graya läbi juba see sõnakowitzkiline, et ehk nagu eristabki meid moraliseerimisest, et võtakski selliseid kurg natukene tõsisemaid kord natukene nii öelda moraliseeriv muid teemasid. Siiski üritame neile naljaga läheneda niimoodi, et inimesel ei hakkaks hirmus, et tal ei tunduks, talle loetakse moraali, aint antakse tagumikul, aita aita, kui ta niimoodi käitub, vaid läbi selle huumori, tahaks just inimesi suunata mõtlema nendel teemadel, et nad selle moraali endale Ära loeksid, ilma et peaks nii räpase tegevusega ennast siduma. Aga kes need teie üldse olete? Teid on praegu siin kolm, aga kirjas nimesid, terve hulk, kes Info tankistidele. Määratlematu jõudu, aga põhimõtteliselt on tegemist kunstiakadeemia endiste ja praeguste tudengitega, kes siis on koondunud sihukese ühise krutskilise maailma parandava jõuna. Kolmest on fotograafid, aga on ka täiesti teistelt erialadelt. Puudu on siit praegu Anu Vahtra Katrin ees, kes on siis fototudengid? Mina, Piret Räni. Olen maailma parandava aktivist juba väga pikka aega olnud ja tudeng. Pole enam väga ammu. Te olete suhteliselt erandlikult Eesti sellises nii-öelda nooremas kunstis või kaasaegses kunstis esiteks muidugi oma sellise lõbususe pärast ja teiseks oma suhtelise arusaadavuse pärast. Kuidas te ennast määratlete, te, kes te olete võrreldes ülejäänud noorema kunstiga vä? See on igatahes täiesti sihilik, et me tõesti meie sihtgrupiks on inimesed, mitte kunstimaailm selles mõttes just, et see arusaadavus see, et ei pea olema eelnevaid tohutuid kunstiõpinguid seljatada, et aru saada, millest me räägime. Et see on tõesti üks prioriteetidest. Teie sõnumid on suuremalt jaolt sellised, mida saaks tegelikult ka sõnadega enam-vähem ära lahenda. Tähendab tähendab sellele ikka väga suure lisaväärtuse päris täpselt samamoodi ikka Ast ainult sõnadega isaks hakkama. Aga me kasutame ka tõepoolest väga palju teksti, mis on ka võib-olla mingil määral kas erandlik või natuke teistmoodi, et väga paljude teoste juures tuleb ikkagi veidikenegi lugeda või süveneda, et asi kohale jõuaks. Et me küll püüame teha nii, et, et, et väga palju ei peaks süvenema, et inimene, kes tuleb, et ta võiks saada selle info ja mõtte kätte hästi ruttu aga tihti ikkagi tuleb vähemalt väike osa tekstist läbi lugeda. Nii et selles mõttes te tulete tarbijale vastu, et ta ei pea mitte väga palju pingutama, et aru saada, mis toimub, loomulikult. Meil on nii oluline, et aru saaks, millest me räägime. Et meie jaoks. Me lihtsalt vajalik nii-öelda nina pysti ütelda, et kui isikut ei peagi aru saama, mis me räägime. Loomulikult kõik inimesed on ju meie sihtgrupp, loomulikult me tahame, et inimesed aru saaksid meist kõik teie tööd on sellised hästi toredad ja lõbusad ja naljakad. Et kas te ei karda, et see sõnum äkki sealt kuidagi tagant ikkagi ära, ega vaatamata sellele, et on väga selgelt juskui formuleeritud, aga aga lihtsalt see lõbusus justkui juhib tähelepanu kõrvale või et inimene ei võta seda enam neutrast. Me ei karda, et tegelikult ma usun, et see teeb asja pigem kergeminiseeritavaks, et just nagu te ennem juttu oli, et see võtab sihukest otsest munaliseerivat tooni vähemaks, et mõte jääb küll alles, aga see ei ole nii konkreetselt moraliseeriv. Et inimene võtab ta lihtsamalt vastu. Nii palju, kui ma nagu mingitki tagasisidet saanud, siis tekib diskussioon sellel teemal ja tänu sellele, et asjad on pilkupüüdvad, siis on nagu põhjus ka diskuteerida. Kui ei paistaks silma mitte kuidagi, siis jääks märkamata. Jah, see nali, lust sealjuures võib-olla aitabki asjadele paremini meelde jääda, et noh, ongi tegelikult ju sisuliselt kaks varianti, kas ajad asid õudsalt dramaatiliseks ja et inimesele sööbetsi, hinge jalatükk, aega valutab veel oma meelt ja pead selle üle, aga aga noh, see nii rusuv ka endale teha, et palju lõbusam on teha seda siukse nalja väikse irooniaga. Aga sellest näitusest rääkides ja sõnumist rääkides, no mis see sõnum siis on, näitas nimega, sündisin katseklaasist tegeleb biotehnoloogia probleemidega, mis probleemid meil selle biotehnoloogia, kes siis on või on see nüüd hea või on see halb sööja tehnolooge? Pigem võib-olla noppima välja mingeid isikuid, ohte ja üksikuid võimalusi, millele osutada. Ohud on võib-olla just noh, need kiipidega seostuvad Need võimalused, et samal ajal kui inimesele pakuks võib-olla mingeid võimalusi, samal ajal jällegi on nagu kontroll tema üle palju tugevam või siis kas või täpselt seesama, et kui hakatakse inimesi kloonima ja samas ühiskonnas elavad tehislikult toodetud inimesed ja nii tavalised inimesed et missugused on siis need psühholoogilised probleemid, mis nende vahel tekivad. Et sellel teemal on filme küll olnud, aga ikka on tore edasi mõelda võimalustest. Võib-olla siis info tankistid ja ühisprojekt kinnisvaraseemned kus me oleme siis tootnud terve hulga erinevas valikus maja seemneid, kui siis inimene võib osta endale pakimaja seemnetega panna endale kasvanud vastavalt soovile kas eramu või lossi saaderal isegi vanasid, majasid. Siis Reimo pakub ühte võimalust välja. Mina pakun välja võimalust lülitada ennast välja reklaamist ja kuidas jumal hetkes, paneb prillid ette, mõõda tänavad, reklaami asemel on ilusad sinised laigud või roosad laigud, preilid tunnevad ära tähendeklaami, lülitad välja just sulle masstootmisse plaanis sellised prillid, ma esialgu on tegemist siiski eksperimentaalse tootmisega. Seda saavad lubada endale väga rikkad inimesed. Et kui jälgida näitusele ja siis on põhjust reklaamid ihkajatele tervisemuuseumisse minna. Aga väike kommentaar või selle kohta, et kui üldiselt räägitakse teaduslikust fantastika, siis seostub pigem mingid negatiivsed meeleolud ja ei ole kuigi lõbus. Lõppkokkuvõttes siis mina arvan, et see ei tarvitse üldse nii olla. Teaduslik fantastika, võib-olla ka täiesti edasiviiv jõud. Kui inimesed fantaseerima selle üle, et mis võiks olla mis võiks tulla näiteks 10 aasta pärast, kui nad seda ei teeks, siis seda ei saagi olema ja ta ise on ka see külg olemas. Teised on nõus. Loomulikult jääd ootama. Millal tulevad turule ka teised reklaamivabade prillide ja kinnisvara teema? Pakkujad. Aga sellel näitusel ma vaatan siin veel veel tegemistena Infotankistid ja sõpradega ja teil on suisa selliseid vanemaid kunstnikke nagu näiteks Martwilius, kes teie ühel varasemal näitusel ka olnud viga ja keset sõbrad. Ja kusjuures on ajalugu on tegelikult väga pikk ja Ta ulatub kaugemale kui enamik praegustest selles sõpruskonnas olijatest üldse aimatagi, esitad nad sellesse sõpruskonda, kunagi kuuluvad kõige algselt Mobil galerii riismatest järgi jäänud sõpruskond kuhu siis kuulusime mina, Mart, Vilniuse, Eve Kiiler, sihukese aktiivse tegevusega ühines mingi puhta rõõmuga, saades osaliselt puhtaks rõõmuks osaliselt jäädes puhast rõõmu toetama, siis omakorda sõpruse kond laienes sinna puhta rõõmu poole ja haaras hulga inimesi kaasa. Siis niimoodi jätkus natukene aega ja samas Buddha rõõmu piirimaile. Tekkis veel toredaid inimesi, kes osutusid mõttekaaslasteks ja siis niimoodi tekkis seal puhta rõõmu kõrvale Infotankistid ringike. Ja praegu siis ongi puhas rõõm ja info tankistid tegutsevad õlg õla kõrval ja vaata nime on põhiliselt selleks, et asja segasemaks ajada on ju, nagu me arvasime ja õunad ka selleks, et Infotankistid ajavad siis rohkem niisugust sotsiaalkriitilist rida. Puhas rõõm siis seal kõrval pole, naerab veel rohkem kui Infotankistid. Ja nüüd kokkuvõtlikult Ko ühest näitusest Tallinna kunstihoones Mizziloti 10.-le. Aprillil Jaan Elkeni näitus maalid aastast 1978 kuni 2005. Kahtlemata see näituse pealkiri kõlab nagu selline kokkuvõte, näitus, mis põhimõtete põhjal te selle valiku tegid? Kunstihoone on muidugi selline Eesti esinduslikum näitusesaal kuni käesoleva ajani ja see kohustab loomulikult panna parim välja ja muidugi oli võimaluse teha kronoloogiline näituse, aga, aga nii nagu ma sünopsises või nii-öelda selles kaaskirjas, kui ma seda näitust taotlesin pakkusin välja ainult 2000 aasta töid. Lõpuks otsustasin, et see sisuline telg, mille ümber ma siis näitusi ehitada ja siin on siis teksti või sihti kasutamine ja ja loomulikult elusat tegevu kunstnikku huvitab tema kaasaegne looming Semile, mida ta just on alles valmis saanud ja, ja nii need rõhud läksidki viimase viie aasta töödele ja mille siis nii-öelda näpuotsaga nagu maitseainet siis lisatud viimases saalis väike valik siis seitsmenda aasta lõppu 20. aastate alguse töid, nii et põhimõtteliselt oleks võinud see näituse pealkiri ka olla. Maalid 1978 kuni 80 kaksi ja 2000 kuni 2005 ja, ja mingil määral räägib kada autoni oma hinnangust oma loomingule. Olen selles mõttes, et kui ühtepidi nagu näitus uurib seda sarnast elementi, kus tarditud ja kuhu siis nagu halb öelda, et välja olen jõudnud, aga ikkagi, mis, mis olukorras ma praegu olen, et ja siis selle ühiselemendi leidmine, ühisosa leidmine ja samamoodi ka erinevuste väljatoomine, nii et viimases ruumis on nende kõige vanemate töödega eksponeeritud ka 2004. aasta töö Lindari, miks 2004 ja põhimõtteliselt see on selline töö, et kuidas ka teisi saali tõstetud siis ei oleks midagi lahti olnud, oleks sobinud ka kõikide ülejäänud uute töödega, järelikult see ühisosa on olemas. Nii et see näituse pealkiri on võib-olla siis lihtsalt veidi eksitavad. Näiteks ta eksitav, mina panin teda huumoriga. Loodan, et seda ka nii vastu võetakse, aga kerge auto paroodia oli selles mõttes, et kui plagule juba suurte tähtede kasu oma nimi kirjutatakse, siis miks mitte siis lubada väikeseid daatumi kõrval seal? Te mainisite teksti probleem on tegelikult selle näituse kese. Miks te üldse olete lähiaastatel tegelenud nagu selle teksti lülitamisega maali pinda, kas nagu värv ise enam ei rahulda või, või miks selline teksti kasutamine, miks tähenduste lisamine maalipinnale? No ma olen seda tüüpimiaalia vist kogu aeg olnud, et tegelikult, kui ma nii eeskujudest või kunagi kui maaliakse alustatud, siis näiteks pääsuke mudistan mõnd alati imponeerinud. Aga see selleks praegu on küsimuse mu enda loomingust ja nii-öelda selgroog on alati olnud sellise kas niuke sotsiaalset angaseeritud või, või nii-öelda ühiskonnast pärit impulsside käes, nii et et need tekstid omal ajal, kas nad olid siis tõesti laeva nimed või reklaamtornid või, või neoonkirjad, et neil oli mingi programmiline tähendus, see on absoluutselt selged. Nende ümber oli seda maalilisus, palju, oli ka värvi ilu ja oli kõike seda, mida seni oli nagu maaliga seostatud ja võib-olla selles uuemas loomingusse teksti uus tulemine on samamoodi nüüd viimase 10 aasta juhtum, aga aga kui ta tuli niiviisi uuesti tagasi suhteliselt hiilivalt, võib-olla ütleme 96. aasta Sorose kaasaegse kunsti keskuse näituse, siis Eesti kui märk, et seal oli ta juba tugevasti kohal, aga juba mõned aastad varem, et mind maalibulaati köidabki intellektuaalne või see nii-öelda intellekti siis ütleme, sõna- verbaalsust seda ekspluateerida kas ja versus tunded, siis võiks nii öelda, et, et juma siis hooldan oma oma mõlemat poolust ja mulle tundub, et see uus maal peakski nagu kõnetama vaatajat ja panema siis mõlemad ajupoolkerad töösse võrdlus näiteks lauluga või no see on omaette teema, miks mul laulusõnu kasutan, see on kõik need traditsioonilised asjad juurde lihtsalt teatud ajastut meelde tuua ja nii edasi, aga noh, seda juttu jätkata, siis laulan moodi muusika, mis mõjub tunnetele, eks. Mis viiteid ja mõttekonstruktsioone ketrab. Mõnikord on ta täiesti nagu mingi mantra, mingi palve näiteks mingid laulusõnad võivad ju Kell iganes mil iganes peas kedrata. Nii et siis, kui nad on suurte massiividena, võivadki nad olla lihtsalt struktuuri faktuuri looja, et nad võivad luua mingisuguse niukse paralleeldi tõesti, selles mõttes noh, tekst selles mõttes iga asi võib tekst olla, Nad võivad purustada mingisuguste maalilisust nii-öelda olla rünnakus maalilisuse jutumärkides vastu, siis nad võivad niukest seda lahjad seal nii-öelda seda pildilisust hävitada, samas võivad nad mingit uut sünteetilist tervikut luua, nii et need rollid on äärmiselt erinevad. Pealegi nendes sihtidele on ka erilised taustad, et mõned on sellised käibelt kõrvaldatud, võiks öelda või põlu alltekstid ja teised on tekstid, mis olid omal ajal põlu all ja mis nüüd ei ole põlu all, nii et kindlasti on ta paras niuke mõistatuste näitus, aga aktse esteetiline tasand silub ju kõik kokku. No üks asi õieti üks aspekt, mis teie viimaste aastate tööde puhul ka paratamatult silma paistab, on selline nõukogude aja praeguse aja mõistes tõesti memo rabiilia väljatoomine. Miks see teema, miks mitte juba unustada seda? No ma ei tea, seal mingil määral on ta nagu austus oma vanematel, mõlemad viidi noorte inimestena Venemaale, ise olen seal küüditanud, sündinud ja kui viidi, siis ju öeldi, et eluaegne, aga noh, peale Stalini surma 57 saiu tagasi tuldud ja tegelikult ega see elu peale seda ju mee lakkumine polnud kellelgi ja kõik need aspektid on üks osa ja teine osa on see, et, et miks me seda nüüd välja koogin, kuigi on selge, et kui keegi nüüd konjunkturismist kahtlustab, siis olgu temaga nii kui kahtlustab, selles mõttes, et loogiliselt annan aru, et kasulik oleks seda kõike öeldaks 10 aastat tagasi teha, et siis asi tõesti oli värske ja töötas, aga minu jaoks on mingi mingi arvete klaarimine võib-olla mingi rahu leidmine, et asjad ennast lõplikult kas mitte välja juurida, vaid siis need mingid jõujooned selgeks teha endasse. Selles mõttes on ta minu jaoks loomulikult noh, võib ju näha selles mingit lausa teraapilist rolli, aga ma olen teda nii-öelda materjali otsa niukse aktiivselt komistanud, et mingisugust väga suurt kalkuleeritust ei olnud ja ma nägin, et see kütab mind üles, see hoiab seda Niukest maalin energeetilisust üleval. Ja no tegelikult teemasid, mis mind huvitaksid, ma ei ole selline külma kõhuga maal ja see teema lihtsalt köitis mind ja võimalik, et ta jääbki nüüd rahule. No nüüd seda näitust kasvõi kokku pannes kassi mõeldes nendele aastaarvudele, kuidas need kunstnik Jaan Elken edasi liigub, kas mingid teemad on nagu läbi või mis teid edaspidi köidaks, kas on oodata nagu Elkenilt ütleme siis kahe tuhandete aastate rütmi jätkumist? Jah, see on huvitav küsimus selles mõttes, et oma loomingust ta on huvitav ühtepidi rääkida ka teistpidi noh ei taha ära sõnuda. Selles mõttes, et praegu tagasivaateid vaadates on kehalise tängid, on nagu läbi käiatud kehakeemiaga ja nüüd aga et nagu põletatud maa juba, eks ju kindlasti on, on mingisugused selginemisi selles, selles mõttes suured näitused, on võimalus kunstnikule näha oma töid distantsi pealt on näha suures hulgal koos ja see suures hulgas koos nägemine, kuigi ta on lavastatud selles mõttes, et see kooslus on ju lavastatud, et see ei ole ju mingi isetekkeline, aga aga samal seda, neid ruutmeetrid on nii palju koos, et sa teed mingi järeldused sealt. Ja kui ma ütleme paar aastat tagasi olin peaaegu veendunud, et kui mul nüüd rohkem aega tekib, et siis, et võimalik, et ma teen sellise Bagdu hyper jäliti, kuidas seda niiviisi kaunistades öelda, et niukse piloodi süstiku tagasi realiteeti, et see abstraktsuse on minu jaoks juba nagu äraekspluateeritud, siis see näitus jälle andist, pigem jälle sellise tunde, et, et ei ole. Ma ei oska praegu nii prognoosida, aga asju ära rääkida, enne kui asjad käes ei ole. Kuid moka otsast peaaegu tuli lubadused. Hüperrealismiga ei ole Jaan Elken neil päris nagu ühel pool lood. Noh, ta on niiviisi kogu selle uue kogemuse põhjal, nii et eks nii tehniliselt kunstnik ka areneb alguse võib-olla niuke liigne jäikus, eks ju, see on teatud noh, ma ei tea, võib-olla isegi ajastuomaselt on ta mingeid võlu olemas, aga kui tagasitulek tulebki, siis mitte sellise õigeuskliku imperialismi juurde võid või siis ta on ka kindlasti mingi lisaväärtusega Ma tahaks lõpetuseks küsida, mis te arvate üldse eesti maalist üldisemalt on sellel mingisugust elulootust, pigem saadetakse igale poole välisfestivalidele videosid, fotokunstnike ei ole nagu märgata eriti seda maali. Kui nüüd mõelda nimedele, mis meil on siin nooremad tegijad, Marko Mäetamm läinud peaaegu teksti peale üle. Alice Kask, ma mäletan, tuli siin alles äsja päris jõuliselt välja, aga pole ka nagu kuulnud temast tükk aega midagi, miks selle maaliga nagu niimoodi on, et teda nagu eriti ei ole? Ma arvan, et seda maali on väga palju. Tartu Ülikooli maali õppetooli juhatajana ütleks just niiviisi, et teda on äärmiselt palju ja just sel hetkel, kui need noored ülikooli lõpetavad, näiteks ma juhiks tähelepanu helinaloidile, kes eelmine aasta väga edukalt Tartu Ülikooli maali eriala lõpetas ja ja kellest näitaks areen oma 15-st tulevikulootuse kultuuri alaliselt väljas elekteeris, aga kelles kaame nagu jälle poole aasta jooksul pole midagi kuulnud. Ma arvan, et, et selline maalis suurejooneliselt teha teda näitusekunstina, teha kaks ühiskonnapoolset hoopis suuremat tuge ja, ja võib-olla ka kunsti enda siseselt sellist süvend venemist, retseptsiooni vajaks kriitika, toetust vajaks institutsioonide toetuste, aga seda paraku Eestis napib, kui me võtame need üldarvudes summasid. Tahaks küll kõiki asjarahale taandaga parata, kui ma annan kallist, isegi tema transportimine on kallis ja temaga saatmine välisnäitustel on kallis ükse DVD saatmine on tunduvalt lihtsam ja ta on nii-öelda ohutu ja ta on tegelikult uue aja konformism, võiks öelda. Maal on, on suhteliselt ära, raamatut on provokatiivne. Ühtepidi, see keel on nagu mõistetav, aga teistpidi jah, ta on niukseks väikseks üksik laseks, sest et need struktuurid, mis hoiavad Niukest pulbitsevast maali elu ütleme üleval noh, kui näiteks minna Londoni galeriisid külastama, eks ju, tõesti see maali, elu üleval seal ja seda mitte ainult saadžee aasta üleval, vaid ka riburada teised muuseumid, erakogude galeriid, kes sellist kunsti toetavad ja koguvad ja ja kogu see struktuur hoiab siis kunstnik üleval, sellest on võimalik elatuda nii et paraku jälle raha. Aga ma näen lihtsalt nende noorte kunstnike pealt, et milliseid jõupingutusi tehakse, värvid on kallid lõuendil, kallid, ateljeesid ei ole. No ma loodan, et mingisugune mentaliteedi muutuse tuleb peale uut kunstimuuseumi ja noh, mingist kostiturust võib ju ka Eestis praegu rääkida, aga ta eelkõige on see kodugamist kunst, mida ostetakse, või need nimed, mis siin kõlasid nagu nagu Alice Kask ja Marko Mäetamm ja neline loidjateti, kuigi Eestis on arhitektuuri ja Eestis on ka eramuid, mida just need maalid võiksid kaunistada, aga võib-olla nende ressursside valdaja Nad ei ole just seda tüüpi kunstile aldid, nii et see kõik paneb mingi piiri ette. Aga ma arvan, et noh, maalil mingit muret tunda, sellepärast et et ka need, kes siin mõned aastad tagasi ja maali absoluutselt surnuks kulutasid, need kureerivad juba Nestor maalinäitusi, sest et trendid on ju Euroopas paika pandud ja maailmas ja pole midagi teha. Kunstihoones tuleb ka suvel Anders Härmi kureeritud suur rahvusvaheline maalinäitus, nii et maal elab ja saame näha siis seda kaasaegset ülemaailmset valikut. Selline oli siis tänane kastanud käär. Sama saade eetris jälle nädala pärast, teisipäeval kell 18 15, siis on teised teemad. Seniks kuulmiseni kunstpunkt.