Tere, mina olen alles Andrus Russak, kollete saadet kunst ja Tõnu, räägime kahel teemal. Esimene neist on projekt nimega Trist Lemberg ehk Maastricht Tallinn Salzburg. Ja räägime sellest eestipoolse kuraator Elina seebiga. Praegu toimub Tallinnas üks osa sellisest projektist nagu Trist Linburg, ehk siis nimetus on lühend kolme linna nimest maastrist Tallinn Salzburg. Selle projekti Eesti-poolne kuraator on liin asi. Ja kõigepealt, mis nendel kolmel linna lühistan või miks nad nüüd kolmekesi ühes mingis projektis osalevad. See projekt sai alguse Salzburgist, kus Salzburgi Gunther ainime kunstiühingu eesotsas oli Hilde Kund Amanzover kes tuli Tallinnasse umbes kolm aastat tagasi ja leidis sellise toreda kunstniku nagu Ene-Liis Semper ja korraldas ennelisi näituse Salzburgis ja siis teda hirmsasti häiris turistide kontsentratsioon, mis Salzburgis kogu aeg pidevalt on kõla. Salzburgis on kaks asja kokku saanud Wolfgang Amadeus Mozarti sünnilinn, elukoht ja siis Heliseva muusika, mis on seen või see, kus nagu toimub lugu teda nagu häirisse problemaatikat on vana ajalooline Euroopa linn ja siis turistide kontsentratsioone, noh, et mida sellega teha ja kas seda saab kuidagi kunstiliselt kajastada. Siis ta hakkas nagu mõtlema, et keda sinna juurde võtta, et kes võiksid olla selle projekti partnerid redisse Jan van Eyck akadeemia Maastrichti-ist, mis on Hollandi ja Belgia piiril ka ajalooline linn ja siis Tallinna, kus ta oli juba käinud ja nagu näinud meie vanalinna ja puutun kokku turistide problemaatikaga. Ja kaks aastat tagasi me esimest korda saime kokku Maastrichti Sa nagu mõtlesime, et kas sellest asjast tuleks mingi projekt, millele saaks anda kunstilise väljundi, mis huvitaks. Ja siis leidsime, et võib-olla tõesti algul oli selle projekti nimi tühjad kohad ehk Emptis teisis et nagu linnasüdames ja pärast kohti tühjemaks ja et need täituvad mingite kohtadega turistide jaoks. Ja siis meie Mare Pedanik, kaasaegse kunsti Eesti keskusest panin ka eestipoolne initsiaator ja siis ta kutsus mind ka kaasa sinna ja andsime omapoolse panuse sellele ja siis jäime ootele ja siis selgus, et me saimegi raha, kultuur 2000 projektist selle jaoks ja siis tuli hakata seda projekti tegema, et selle tõttu on kolm linna. Aga ma arvan, et see on nagu inimestevaheline koostöö selles mõttes, et Hildekonda omansover tundis Maastrichti Janno neiki akadeemia juhatajat kuun draamsia Henry saksi, kes on nagu nendepoolset kaastöötajad ja siis kaasaegse kunstikeskust. Et selles mõttes neid linna seob see, et neil on ajalooline linna süda, turismiprobleem. Euroopas on selliste veidi suuremate projektide või mitmeid linnu ja inimesi kaasuvate projektide kogemust nagu suurem Eestis vist mitte. Ja see on suurem ja teine asi, mis neil suurema nagu aktsioonid või kunstnik, aktsioonid linnaruumis, et ma arvan, Austrias on aga palju sel ajal juba iidamast-aadamast tagasi tehtud, nagu aktsioonid linnaruumis kunstnikud, aktsioonid. Mis sellise projekti üldisem eesmärk on, vaevalt et see projekt nii palju rahasid taha sai selle põhjendusega, et turiste pealinnast eemale tõrjuda, mis peaks olema iga linnavalitsuse kõige suurim soov üldse? Just et kui me hakkasime seda tegema, siis mulle ka tundus, et me ei saa nagu suhtuda negatiivselt, isegi kui meile meelde, et need turistid siin on või neid on nii palju, et samas on tööstus nagu öeldakse, tööstus peale tööstus, turism, et ei saa ju neid öelda, palun ärge tulge siia, et millest siis enamus inimesi siin elavad ja raha teenivad, et see on nende sissetulek ja samas naeruvääristada me ise oleme kõik mingis situatsioonis turistid mõnes teises linnas sama naeruväärselt kui need inimesed võib-olla, kes meil siin tunduvad nagu tülikad ja tüütud, et nagu selline irooniline ja kriitiline vaatepunkt tundus mulle Tallinna puhul nagu mitte nii nagu esmane väljund, et ma tahtsin nagu leida midagi muud, et mida need inimesed, kes siin elavad, saaksid enda jaoks teha, et neil oleks siin nagu parem olla veel see Tallinna muutus nagu paremaks linnaks. Et selles mõttes mulle tundub, selle projekti eesmärk ei olnud niivõrd Tallinna puhul ei olnud see nii kriitiline kui võib-olla Salzburgi puhul. Et nende projektid on küll suunatud tegelikult natuke hilisemale muusikale ja selliste asjade üle, et aga see on ka, ütleme, konservatiivsem rikkam kinnistunu lind kui Tallinn, et meil on, kuigi Tallinna hakkab ka minu meelest muutuma konservatiivsemaks ja nii edasi. Aga et siis siin on siiski mingisuguseid lahtisi otsi ja vabadust veel siiski, et näiteks seesama kalamaja raudteerööpad, aga äkki on veel ümber kalamaja alles, et aasta pärast need on üles kistud, aga et noh, et meil on veel midagi säilinud, mis räägib elust, mis siin oli 100 aastat tagasi. Eesti pealinnas oma seda Mozarti ei ole, mille vastu nagu võidelda, aga mis telg siis nagu Tallinna vanalinnas oli või? Kui seda programmi vaadata, siis siin on meeletult palju igasuguseid üritusi, aktsioone on filmiprogrammid ja et kõike seda vaadates jääb nagu mulje, et kuskohas see keskus on nii-öelda või kus süda on või kui te seda tegema hakkasite, millest te alustasite või kuidas see programmi niimoodi kasvanud? Programm kassasse niimoodi, et kogu aeg tegijate ring kasvas, et see on nagu selles mõttes trehvlymburgani huvitav projekt, et kui ma hakkasin seda kahekesi tegema, siis umbes kuu aja pärast oli meil umbes 10 ja kahe kuu pärast oli 20 järsku nagu tundus, et see probleem huvitab nii paljusid inimesi. Ja telg on selles mõttes väljapoole telge. Et Tallinn väljapoole Tallinnat, et liikuda välja sellest vanalinnast ja sellest vanaline kujundist, et see on see mõte olnud, et liikuda välja tsentrist ja silmi, kuna meie eesmärk oli kajastada või näidata Tallinna erinevaid representatsiooni kujundeid, et kuidas saab üldse talle näidata, et me ei taha näidata sellist turistliku kujundit, kus on sinine taevas ja need Tallinna linnamüüri tornikesed. Et mis oleks need erinevad võimalused, mida talli nendest sisaldab, siiski nagu see, ütleme, Tallinna optiline alateadvus, millised võimalused ja siis sisaldab, millised need representatsiooni võimalused on selle kajastamiseks me tegime hobusepea galeriis näituse Tallinna vaatleja kus meil on Eesti, Norra, Rootsi, Soome ja Inglise fotograafide tööd ja samuti siis filmiprogramm Tallinna filmidest, dokumentaalfilmid, mängufilmid, kunstnike videod ja lastefilmide programmis ei ole nagunii tuntud filmid Tallinnas, kuigi seal on ka tuntud teoseid nagu Viini postmark ja et lihtsalt kui seda näidata nii suures kontsentratsioonis seda kujutist, et mis tunne siis tekib, et. Kas on mingid stambid seal Tallinna kujutamisel näitamisel või on mingisugune lambid on Tallinna kujutamisel peale, aga peale vanalinna näiteks, kas on mingisugused ka? Ja ma arvan, et isegi Lasnamäe ja Õismäe selles mõttes Tammessima muutunud, et näidata seda paneellinna mingit sihukest muuserdavat mõju inimesele. Igal juhul zombid alati tekivad, kui sa midagi kujutad, siis, kui juba üks kujutab ja teine kujutab, siis tekib mingi stamp. No vähemalt turistide puhul on küll selge, et Tallinna linnamüüridest või Toompea Nevski katedraalist nagu kaugemale ei liiguta. Aga mis märgid nagu veel selliselt on, mis Tallinnas nagu sellisele välisturistile nagu meelde võiksid jääda või, või mis on need märgid, mille vastu nagu sa projekt sõdida püüad? Tähendab, mul on tunne, et kõige tugevam märk on Aleksander Nevski katedraal. Et see on nagu see, mida minnakse sinna Toompeal, esimene asi, mida pildistatakse või ostetakse postkaart või siis, kui näiteks ilmub mingis inglise ajalehes artikkel Tallinnast turismiartikkel, siis sealjuures on Aleksander Nevski katedraali pilt, et sime brošüüris Tallinna praktikana. Kleer Tomsoni artikkel Aleks landude Grey Aleksander Suur kus ta just kirjutab, et kui paneksime mingi artikli juurde Eestist Oleviste kiriku pilli sisse, tundub niukene korralik, rahulik Kesk-Euroopa. Kedagi ei eruta, aga niipea kui me paneme sinna Aleksander Nevski katedraali pildi, siis see on nagu piisavalt võõrapärane või huvitav. Köidab tähelepanu, et meie jaoks see tähendab ennekõike venestamist. Välismaalase jaoks tundub, nagu selline eksootika. Aga seal see see katedraal, mida esimese Eesti vabariigi ajal isegi taheti lammutada, lammutada, et sellest on siis nüüd kujunenud meie kõige nii-öelda lööva märk. Just see on nii ja ausalt öeldes meie üliõpilastega, millele niuke workshop, interdistsiplinaarsed, kunstide magister andidega, seosest Rihvlymburgiga, mis oli nagu hästi iiliakese tore, andis mitmeid projekte selle raames, siis jälgisime täpset turistide marsruuti alates Tallinna sadamast kuni Toompeani välja, tegime sellise jalutuskäigu ja siis käisime esitektoon kirikus, kus oli nagu selline steriilne atmosfäär ja siis läksime edasi Aleksander Nevski katedraali sisse, oli külm, talvepäev on mingi 25 kraadi või 20 kraadi. Nonii viiruki lõhn ja kõik niisugune tore nagu hoopis teine mulje, et noh, paratamatult see märk ei tööta ainult välismaalaste jaoks, vaid ka eestlaste jaoks. Ja tegime seal ühe ekskursiooni, viis läbi isa Toomas meil mõni nädal hiljem ja käisime seal torni tippudes ja noh, ma arvan, et selle projekti üks eesmärk on olnud ka kodustada neid võõrapäraseid märke meie enda jaoks või nagu selles mõttes, et saada aru ja mõelda, et miks see nii on ja kuidas mingi asi töötma mingi asi ei tööta. No kui jällegi välismaalase jaoks võib Tallinn olla selline ajalooline linn, sinu vanalinn, siin on see kurioosset teed selline õigeusu kirik sellel Toompeal siis kuidas nagu selle Tallinna kuvandiga on selle uuema poolega, kuidas Tornimäe kvartalis Eesti pisike Manhattan, kus tundub, et see on nagu selline väljamõeldis on seda üldse nagu tajuda linnaruumis? Ja minu jaoks on see nii vastuoluline koht, sellepärast et seal on nagu maal aetud härjapea jõgi. Mis on nii müstiline asi Tallinna linnas, et meil on oma jõgi olnud kunagi ja et see oli nii ära reostatud täitsa enne teist maailmasõda khatiplaatidega somaal kuskil kollektoris, aga et see on selle nagu Tallinna tööstuse hälli peale on ehitatud siis pilvelõhkujate rajoon et see on võib-olla eestlaste jaoks kuidagi tähtsam, et välismaalane, kes on nagunii harjunud oma nende Rotterdami ja New Yorgi ja mille iganes kvartalite ta võtab seda nagu iseenesestmõistetavat asja, et ma ei usu, et see on tema jaoks nii tähtis. Aga samas kui jalutada mööda Rävala puiesteed, siis sa tajud järsku seal on nagu hästi vanad kihid, sa tõesti tunned, et seal mingi vana koht, et sa vaatad seda Jaani seeki seal ja siis et seal mingi nagu geograafiliselt võib-olla see härjaga jõesängist on mingisugused jooned veel maas olemas ja siis on see Ühispangahoone ja Radisson SAS hotell ja Stockman, et seda ei kaota ära, et ikka oleneb sellest, kui vana keegi on, mis mälestused tal on asjaga. Olgugi et seal oli seal mingisugune paberikombinaat vanast ja noh, et kõik see kuidagi ajaloo, et isegi kui sa ehitad mingisugused täiesti uued uued pilvelõhkujad, millel ei ole võib-olla nii väga suurt isikupära nagu nendesse, ei ole nii palju investeeritud, et nad tõesti muutuks mingiks arhitektuuripärliks. Aga samas selle koha jõud on siiski tugev, et ma arvan, et see projekt on toonud selliseid asju meie enda jaoks, kes seda on teinud välja. Aga kui vallandist teistest linnadest rääkida Salzburgist ja Maastrichti kas enam-vähem on need suhtumised võrdsed või mingi väga teravaid konflikte, mida, nagu näiteks seal väärtustatakse ja või need stambid nagu sarnasem, linna kujutamise stambid sarnased või on neil kuidagi enam-vähem samad probleemid või? Mulle tundub küll, et need probleemid on hämmastavalt sarnased. Nagu probleem tekib just sellest, et on nagu inimesed, keda huvitab kunsti, võib-olla kultuure, mingid oma nagu autentne pärand ja siis on see, kuidas seda müüakse. Et turisti jaoks peaks ikkagi mingisugune pakend sellest asjast. Ja mis on nagu suhteliselt ohutu, et Salzburgis võib-olla on see, käisime seal ja siis ütlesime, et oi, et Elise muusikat eestlaste jaoks on see tähtis asi. Ma mäletan, kuidas inimesed seisid sabas, et saada kinos kosmos vaadata seda filmi 70.-te aastate alguses. Nad kõik väitsid, et me ei ole seda käinud kinos vaatamas, ei huvita meid. Ja Maastrichti see on, ma sain, olid nagu sellised probleemid linna ja siis kinnisvara kõikide nagu sellised teravad probleemid avaliku ruumi ja kinnisvara vahel. Samas ma tajun, et Tallinnas on see õige pea juba praegu, kui hakkab, et mis projektile lubatakse teha ja nagu alguses on kõik nõus ja palun tehke oi kui tore kunst. Ja siis, kui asi läheb nagu konkreetseks tulevad mingid kavandid mängu, siis selgub, et see asi ei ole sugugi nii et saab nagu teha, aga praegu. Näiteks Tallinnas nende igasuguste aktsioonide läbiviimiseks ja muuks taoliseks ei ole linnavõimu poolt mingeid takistusi tehtud. Praegu on nagu see sujunud, aga meil oli üks konkreetne projekt, võiksin tegelikult rääkida, sellepärast see oli Jasper soove, August Künnapu, nagu sellise suure maaliprojekt, mida nad tahtsid teha Tallinna vanglas siseterritooriumil ja nad tahtsid maali sinna kolm pühamehe kuju. Dalai-laama kadunud paavst, siis metropoliit Aleksius ja seal tekkis nagu, kuna ma ei olnud kaasas nii-öelda, millest see probleem tekkis, aga igal juhul seda projekti ei tule ja nad ei saa seal maalida. Kuigi neile korraldati seal vanglas ekskursioone ja nii edasi, aga siis mingisugust ta nagu arusaamatuste tulemusel seda kahjuks ei tule. Plahvatusohtlik koht, liiga plahvatusohtlik, kas ma kardan? Võib-olla ütleme, et religioon on võib-olla teatud inimestele väga tundlik teema. Sensitiivne. No siin projekti raames on teil Tallinnas selliseid mitmeid jalutuskäik mis ideoloogia põhjal siis need aga on kokku pandud, et umbes a'la situatsianistile kaaperdame linnaruumi. Kas need on meil väga alternatiivsed marsruudid või kuhu neid inimesi viiakse? Selles mõttes ma ei ütleks, et me oleme situatsialistid nagunii puhtas tähenduses, et meil on kaasatud projekti üks noormees Edinburghi kunstikoolist, kus on nagu selline õppealakohetsituatsialistlikud linna praktikani, ta õpib seda ja ta on vahetusüliõpilane Tallinna kunstiakadeemias ja tema on küll teinud meile fotoseeria nimega tiraiv, mida ta hobusime galeriis näha WRC, mis et tema nagu puhast situatsioonist. Aga meie jalutuskäigud said alguse sellest, et kõige esiteks me tahtsime teha jalutuskäigu koplisse, mida kõik me armastame, kunstnikud, nii visuaalne tore koht. Aga siis kopli jalutuskäigu tegija langes meil finantsilisel põhjustel ära. Ja siis me leidsime arhitekti Kuressaare linnaarhitekti Toomas Paaveri, kes elab ise kalamajas ja tema on nagu tõeline linnu fänn. Kusjuures ta ise on Tartus sündinud, aga armastab Tallinna. Et see on nagu niisugune tore kombinatsioon, siis Toomas pakkus välja esimese jalutuskäiguna meile matka ümber kalamaja, et kasutades neid raudtee rööpaid, mis ümbritsevad kalamaja, siis läbisid endiseid vanasid tehase territoorium, tööstus, linnakuid, et need on siiani veel maas ja meile äärepealt oleks õnnestunud saada Dresiinid Villega sele läbida, aga kuna just sellel ajal jalutuskäik pidi toimuma, need ei ole siiski vabad, siis see toimub jalgsi. Ja sellele järgnes nagu toomas initsiatiivil, ta teadis oma sõprade arhitektide plaane ja kavasid ja näiteks karri tiigis on arhitekt, tegi magistritöö lausa sellise jalutuskäiguraja Tallinna tagahoov, mis hakkab olümpia hotelli juurest ja läbiks siselinna kalmistu territooriume silla mööda endist kitsarööpmelist raudteed Tallinna vangla juurest mööda Sisveereni tänavast üles Tatari tänavasse. Niisugune tore, et see kõik on nii käeulatuses ja võtab aega umbes kaks tundi, aga see kogemus, mis saadakse sellelt jalutuskäigult on nagunii tugev elamus. Et see selleks, et kui koormus kogu aeg tunniks et näha, kuidas vangla, surnuaed ja tenniseväljakuid ja härjapea, jõesäng ja tselluloosikombinaat, mis kumab kauguses, on kõik nii tihedasti tihkes kontsentratsioonis. Ja siis üks jalutuskäik on meil Iru linnamäele. Irus oli linnus, enne kui Toompeale tuli linnas, see on nagu Tallinna Tallinnat, see on tõeline minek tagasi juurte juurde. Ja samas on seal Iru ämmakoht. Juhan Raudsepa monument tähistab seda seal lähistel, et ühesõnaga, ma arvan, need jalutuskäigud on pigem selleks, et näidata, kui lähedal, kui väikses kontsentratsioonis on nii palju tihedaid asju koos Tallinnas, et seal on minu meelest selle meie linna omapära, et sa võid minna järgmisse kvartalisse, seal ootaksin mingi üllatus või täiesti uus asi ees. Et see linn ei ole nagu selline ühesugune unifitseeritud nähtus, et siin on nii palju tüsistusi, et kui me võtame Eli Jel Saarise raamatu suur tonni tema projektid, mis ta tahtis teha tõmmatud. Tal ei õnnestunud teha Tallinnas sellist linn või et seda ehitatud valmis. Siis oleks Talsingi valmis. Paar aastat tagasi ilmus kunstiakadeemia väljendamine alternatiivne Tallinna giid ja esiteks, kas teil on selle giidiga midagi pistmist ka või olete te seotud kuidagi? Ja giidime, lugesime läbi ja kõik inimesed, kes selle projektiga on seotud, selle giidi suured fännid ja meie trükis on nagu sellest saanud inspiratsiooni ja innustust. Ja mis sa teed trükise Tallinna praktikad, milles seal, et siin räägitakse, peamiselt räägivad erinevad inimesed oma Tallinna kogemusest ja need on eesti inimestest Hasso Krull, kes räägib Tallinnast elu nagu muinasjutus, et Tallinnast on saanud mingi võõras linn või filmilik. Ja siis samuti on siin, kes viibine natuke lühemat või pikemat aega Tallinnasse. Inimesed, et nad kirjutavad, et mis mulje neil on ja Tallinnast siis kasutasime siin ühte katkendit Jaak Jõerüüdi novellis, mister Dick, siit ma ei tea, kas te olete seda lugenud, ilmus novelli kogumikus igavene suvi ja mäletan seda nagu keskkooli ajal lugesin ja siiamaani oli see kuidagi jäänud meelde või niimoodi varjatud kujul, et see nii täpselt kirjeldas seda eestlasi ja välismaalase vahelist situatsiooni, et see oma ja võõras, et ma arvan, et see brošüür tegeleb selle. Oma ja võõrakogemusega mida need välismaalt tulnud inimesed siis arvavad, Tallinnast? Kui seda saab üldse nagu. Lülidel töölised väga range lähen, ma ütleksin, et see on pigem selline fragmentaarne, näiteks Austria arhitekt Paur Botnic võrdleb Tallinna Salzburgi ka ja tooksid välja selliseid otseseid paralleele. Ja nimetab siis lõpuks Tallinnat Alburgiks. Ta leiab Tallinn Salzburg lahtrist ja valvur, et teda nagu selliseid asju välja näiteid. Ja siis Mats Eriksson Rootsi fotograaf pannud oma loo pealkirjaks Moskva 400, tema tuli otsima siia Nõukogude utoopiat, kuna ta Rootsis mingilt äikalt ostis raamatu Tallinna arhitekt tuur, mille kaanel oli Väike-Õismäe pilt. Talle tundus, et Jesse on just see, mida tema tahab nagu fotos nihuke utoopiline arhitektuur, ta tuli seda siia otsima. Lõpuks leidis selle Sillamäelt see, kuidas ta oli hirmul kogu aeg. Nahk Tagides rootvaileritega noormeestes kaameraga. Aga huvitav küsimus niimoodi võrreldakse ühe reisilinnaga, kas tegelikult Tallinnal on siis mingi oma nii-öelda linnaline identiteet ka võisugunegi väga selge tuum või kese peale selle vanalinna, mis on loomulikult see kilo värvi kujund ja ja mida igal pool afiseeritakse, aga mis see muu Tallinn on, kas seal on mingi asi olemas või me oleme lihtsalt, et et natuke selle moodi natuke selle moodi natuke siit ja, ja kuidagi hukka saanud. Mulle tundub, et see tuum ongi see, et me oleme igas kvartalis isemoodi. Et see sul ei hakka igav, tegelikult nii kui sa saad vanalinnast välja nii Tallinnas ei hakka enam igav, et ma loodan, et see veel jätkub natuke aega, et seda kohe ehitata mingiks nagu taoliseks linnaks. Selle projekti raames on ühed asjad väljas ka ilmselt kõige enimkülastatava pinnale üldse Tallinnas, mis on Viru keskus ja miks see paik nagu sai valitud? Põlvkond Viru keskuses on meil väljas Tanja Weekowitzi videoprojekte Ifailiividie, kui ma elaksin siin ja teeb saine Weekovitšun ühiskunstnik kõige nende kolme maa vahel, et ta tegi samalaadse videoni Salzburgis. Kui Maastricht diskui Tallinnast, et ta palus kohalikel inimestel filmida endale videomaterjali, mille siis tema Monteeris Horvaatias kukud, on Horvaatia ühida kunstnik ja Eesti poolt abistas teda Kai Kaljo, kes Assisteeris seda projekti. Nii et siis nagu Eesti jaoks ta kasutas eesti inimeste filmimaterjali Salzburgi jaoks austerlaste ja siis maastasid jaks Hollandi materjali. Ja alates üheksandast maist võib Viru keskuse teisel korrusel seda videot näha sammuti, ta tuleb ise Tallinnasse ja nad videoloeng, kui nagu oma töödest loengu. See on siis taoline dokument nagu, et mida inimesed arvavad? Just ja ta alguses seadis nagu isa nagu kindlaid parameetreid, kuidas seda tuleks filmida. Et isegi plaani kasutada ja niimoodi, aga lõpuks ma arvan, see ikka nagu see töö käigus muutus ja niimoodi, et ma ise ei ole veel kahjuks seda videot veel, aga ma arvan, et see on huvitav töö, et ma sain aru, et ta kasutas seal nagu nende inimeste ilme. Lisaks ta pani sinna kaasa ka Tallinna ametliku kujutised, mida Tallinna linnavalitsus nagu Tallinna promomaterjalina pakub välja, et see on nagu selline diskussioon. Dialoog kohaliku vaatepunkti ametliku vaatepunkti vahel ja samuti Viru keskuses on kaks Kaarel Kurismaa objekti lõvisammas jaamor, sammas ja Kaarel Kurismaa on tegelikult üks väheseid eesti kunstnikke, kellel on õnnestunud teha mingeid töid avalikus linnas, mis objekte, mis praeguseks on kurvastav kombel täiesti kodunud, selline et puudub tellija. Aga kaheksakümnendatel aastatel oli tal see tellija täiesti olemas. Näiteks üks tellijaid Tallinna põhja kõrgepingevõrgud. Teine tellija oli Tallinna tramm, mis on ainus objekt säilinud veel Pärnu maantee viadukti juures. Ja siis üks tellijatest iga Tallinna postkontor, kus oli liikuv häälitsa objekt mis on nüüdseks eemaldatud. Kahjuks. Aga millised need põhilised paigad siis Tallinnas selle Christian purki projekti jälgimiseks nii-öelda on, kuidas inimesed need kohad üles leiavad või kust mingit infot saab täpsemalt või? Infot saab, kui minna hobusepea galeriis hobuse tagaks, seal aias taotleme, jätab, ja see infopunkt, kus saab igasugust infot, mis huvitab ja samuti kui minna sisse treikliburgi koduleheküljele, mis on VVV punkt, Trist sidekriips, linn, sidekriips, burg, punkt, org, või siis, kui minna kaasaegse kunsti Eesti keskuse koduleheküljele, mis on www, punkt seitse ja poee. Sest kaasaegse kunsti Eesti keskus on eestipoolne organisaator. Nende koduleheküljel peaks olema kõige täpsema nagu uus materjal. Ja samuti vist ajalehe vahel. Ja kellel ei ole interneti, pole raha, et lehte aasta, siis võib ikkagi minna. Hobusepea galeriis on kõik tasuda, filmiprogramm on tasuta ja kõik, et see on nagu tõeline niisugune koht, kus inimesed võivad tulle mõelda Tallinna üle järele. Kui see huvitab neid, aga ma arvan, et tal on piisavalt nagu huvitav materjal, millele järgi mõelda. No selle projekti raames nagu kaaska mingisugust tagasisidet küsida, järgi vaadata, et kuidas elanikud eri linnades nagu sellistele kaaperdamis katsetele reageerivad, et üritatakse ära võtta nende armsat Mozartit või või kuidas, nagu neid reaktsioone on kavas muuta. Kuidas ta nagu hindate selle projekti õnnestumist? Aruande kirjutama kirjeldama väga põhjalik. Lähme siis te seda hindate ja lisaks ilmub väga paks raamat triklimburg kolme linna koostööl, mille nad välja andma neidki akadeemia ja sinna nagu tellitud kolm kirjutajad, kes käivad kordamööda kõikides nendes linnades läbi ja Eestist on seal siis Andres Kurg kes peavad tegema sellise kriitilise ülevaate, kas nende meelest see projekt oli vajalike õnnestunud ja et mis on seejärelkaja. Aga mingit sellist küsitlust otsesel meie inimeste hulgas ei ole planeerinud teha, et kas see meeldib teile või kuidas te tunnete oma kodulinna või niimoodi. Aga nagu hämmastaval kombel. Me oleme tajunud selliste Tallinna linnapoolset huvi. Nemad nagu on meid palju toetanud ja samas tundub, et nad leiavad, et selline asi on vajalik, et ka kunstnikud kuidagi sekkuks, oleks, miks, ütles hämmastavalt. Kombel kas meie abiline, et linn Ta ei lähe ühtepidi, see on loogiline, aga samas, kui oled kunstnik, siis sa nagu oled harjunud sellega, et palju inimesi tule kaasa või see ei tõmba, nagu et kunst on kuidagi asi iseeneses. Et selle projekti puhul olema järsku saanud aru, et see ei ole asi iseeneses. Et see on mulle küll hammustanud. Tallinna kunstihoone galeriis on praegu avatud killusokmitel ja Marko Laimre näitas nimega verikomplekt, nii et rock n roll. Ja seal on lõigatud välja vineerist selliseid silueti ilmselt fotodest maalitud triibuliseks ja nendest silo ettidest on koostatud selliseid üsna veidrat bändid kuuluvalt Frank Zappa, Igor Stravinski ja tundmatu postiljon või või Susan Sontag, Friedrich Nietzsche ja väetis, mets ja veel paar taolist jäält seina. Nende bändide kõrval on siis sellised tsitaadid, kus on siis ühendatud need bändi kuuluvad tegelased. Ise on selline lühike kirjeldus, aga millega meil on siis tegemist selle näituse näol või kõigepealt, kus need lausekatked on pärit? Mis te õiendate oma eeskujudega arveid, seal teete nad papist ja värviliseks või mis see tähendab? Eks ta saab alguse, ma arvan, ega ma ka täpselt ei tea, ja me polegi väga sügavalt selle üle juurelnud, et eluperioodis on teatavasti niisugune hetk, kus mingit sorti rokkmuusika või popmuusika on ääretult tähtis. Ülimalt oluline. Inimesed on fännid ütlema sõna otseses mõttes ja läheb aega edasi ja siis natukese aja pärast võrdlemisi külmalt võib ennast avastada, et need asjad ei ole enam nii olulised, et midagi muutma. See on nagu selline lähtepunkt, aga kahtlemata ei ole tegemist arveteõiendamised. Tasuta, et kuulad ikka Pealt, Frank. Ei, kahtlemata need kõik on ikkagi veel väga oluliselt, aga noh, midagi on kahtlemata muutunud, see asi ei ole enam niimoodi, et ninast veri välja. Ja minu enda hull kogemus oli, oli siis kunagisel Led Zeppelini fännina siis Haapsalus toimunud mingi kontsert, mis seadis absoluutsed külmaks, isegi kananahk ei tulnud ihule. Aga midagi, midagi niisugust läheb nagu tallele ja loomulikult sellesamase Nathani palve läbielamise jooksul talletab kohutavalt palju informatsiooni nende tegelaste kohta, mis on ütleme olgem ausad, võrdluse kasutan. Ma kujutan ette, et leppes modifanitavad nagu lambist veregruppe meestele ja nii edasi ja nii edasi. Aga mina käin, seda ütled, erinevad Norcos mintsa haapsalu kontsert külmaks ei jätnud. Vastuseks sellele küsimusele, kus need tekstid on võetud, siis me tahtsime aga panna kokku mingid bändid aga mitte kasutada nagu sellist klassikalist rokki teksti ajal aetakse rõõmus, uurineerib kuskilt lennuki pardalt, farmerid saavad kannatada, noh, see on ka niisugune, sul ei ole sellega midagi pistmist, midagi peale hakata. Aga et, et need, et see asi oleks nagu rohkem konstrueeritud, aga mitte me ei paneks seda nagu ka kunstlikult kokku viitsimuleeriks nagu mingit bänni, vaid nende konkreetsete tegelaste nõu Monsanto, Frank Zappa siis korki Gordon ja Elvis, miks on nii, et nende konkreetsete ütlustega nagu midagi ette võtta, nende pealt konstrueerida mingid tegelased selle pealt nagu ehitada bänd? Ja loosungid, mida need tegelikult noh, ütleme siis bändi liidrid nende liidrid on mingil hetkel intervjuudes või või muidu niisama ütelnud ja, ja selles mõttes on kõik nagu aus, et me ei ole neid lauseid isegi välja mõelnud, aga noh, loomulikult need laused ei ole päris tavalised laused, et need on mõnes mõttes üsnagi kummalised. Siis noh, meie probleem on lihtsalt selles, et kuidas need kuidagi kasulikult nagu käiku lasta või kuidas neid nagu ära kasutanud. Üsna oluline on see, et see bänd, Elvis Nixon, mis meil seal on, siis põhinevad nagu absoluutselt dokumentaalsele alusele, mis põhineb eelmise kirjal, mis ta saatis Nixon, kus ta pakkus siis oma abi. Riigiülesõit on seal, ehk siis soovisin FBI agendiks saada, et aidata kaasa hipikultuuri narkootikumide välja uurimisel. Ei tea, kuidas Nixon lastes. Me teame absoluutselt olemas ja sellele järgnes see kirja näiteks ma soovitan kõikidel mina galeriisse vaadata Elvise käekirja, mis on võrdlemisi põnev, avastas ja kirja lugeda, see kiri on tõesti kohutavalt naljakas, kentsakas, aga jaa einele muidugi organiseeriti see kohtumine, jäsemed surusid kätt ja noh, ma ei tea, kuivõrd see sellise aiaagendiks võeti, ju ta võeti, eks, nagu me teame, aga sellele eelnes väga pikk kirjavahetus ka presidendi meeskonna poolt, et kuidas seda asja kõik organiseerida ja kellega meil tegu on ja nii edasi ja nii edasi. Hästi pikk protsess ja siis nad lõpuks nagu kohtus ja tõesti see foto ära. Aga noh, ma ei tea, nüüd kui helis tegelikult seda probleemi Aidus vaheldada, millega siis Ameerika 70 70. aastal siis silmitsi lüüa. Aga mis puutub nendesse teistesse tundidesse, siis kas tegemist on teil isiklike oluliste tegelastega muusikas? Aga kindlasti on inimesi mingeid nooremaid inimesi, eriti kelle jaoks nad võib-olla enam ei ole nii olulised tegelased, et kas see näitus on selles mõttes üsna kitsalt kanaliseeritud, kas sa pead, kas sul peab olema mingi väga isiklik kontakt näiteks Frank Zappaga, et sa saaksid sellest näitusest aru või pätisse meetriga või kes? Me just nagu arutasime ka seda, et tuleb galeriis keegi tegelane, kes ei ole kunagi kuulanud pädis Michi või soni kiufi, ehk siis kus nagu Kim Gordon on pärit näiteks tan, lugenud nii seal, et tal on võimalik nagu selle kaudu endale midagi leida või miskit, et samamoodi nagu kuskilt asjast nagu välja juurida midagi enda või millestki aru saada. On siis teie ideega selles, et need lingid tekivad paratamatult siis varem või hiljem. Ja igatahes seda, seda ma ei oska ette kujutada, aga noh, loomulikult kui hakkame algusest peale, et mis kuradi päralt on 12 päeva Lillica maalist ei ole, talle ikka meeldisid, eks. Meeldivus viha aspekt on ja see on noh, minu jaoks on siukene kaduma läinu teha aspekt, eks ole, nagu kunagi õudselt oluline seal enam nii oluline ei ole. Kõige on jäänud tohutu hunnik kasutut informatsiooni loomulikult olles olles teatud bändide teatud seltskonna fänni tegelema nende bändidega, kes meile antud hetkel korda ei lähe. Siis see ei tähenda seda, et meile melistasime Endrifitsianist joped lihtsalt mingisugune. Me teame, mingi piirang, rokimaailm on nii suur ja lai, et, et seal on nii tohutult palju asju, et noh, väga vabalt oleks võinud krindeia Korni näiteks sisse võtta või siis ma siin bankins. Valter ääres on tõesti tohutult palju. Hirmsasti tahtsime sisse võtta siis Kurt Cobain Nirvana laulda. Aga lase triibuline, tal on nii mõnus triibuline pusad oleks nii hästi sobinud meie näitusele oma triipudega. Must must punane triip, makse kassike minestada. Silm mäletab aga tema kummaline küll, temaga võrdlemisi tõsine kutt, et tal on tema intervjuudes nagu vastu seda enam ei meeldi. Ja eriliselt nagu pikalt ei lobise nendest lauset ei saanud, aga ei midagi hullu pole, on selles mõttes, et tõesti sealt on ääretult palju varsti huvitavat lauset, sest noh, kuulge mida siis ikkagi, lõppkokkuvõttes tähendab Susan sandagi lause, et ma pean olema lugenud niisat enam, kui ma lähen pätisemisi kontserti. Gamblikesid selles mõttes keeruline küll. Kuidas teie enda jaoks, nagu selle näituse koostamisel tegemises popkultuurimaailm avanes, leidsite nagu omavahel mõtteid vahetades mingisuguseid linki. Kui sa näiteks tegime, aspekt oli nagu kohvile sigaretid. Ja noh, et panema siis tüübid kokku vähemalt nad põhinevad mingisugusele öeldud lausele sappa jutt on siis, et see küsimus, et et kas sa oled kunagi Igor Stravinski kohtunud. Siis see tundub nagu, nagu kuidagi väljastpoolt tulevat lausa noh, tegelikult oli Stravinski väga-väga oluline Zappa loomingust. Ja siis tema vastus, sabaleht vastused, et et ei ole, aga postiljon, kes vedas kirju nii Stravinski kui ka mulle on ju, et et oli üks ja siis selgus muidugi, et see postiljoni veel tappa. Endine inglise keele õpetajaga. Ma sain juba selle piiri peal, et see vist umbes 100 enda välja mõeldud jama. Aga võib-olla ei ole ka. Aga samas on see, et oma intervjuudes on hästi palju nagu Straminskist jutud, kes näiteks nagu Zapat heaks siis, kui Zapad lugenud tema intervjuusid, siis hästi palju tuleb siis kas lisainformatsiooni ta pidevalt räägib Slovjanskist rääkinud oma intikutes. Miks koorid triibuliseks värvisid? Aga sellepärast, et kui me tõlgime, noh, põhimõtteliselt oletuslikud, tõlgime, veri, kongliteedid, rock, n roll eesti keelde, siis tuleb lihtsalt välja, et väga keeruline rock ja roll, eks ole, ja kui me juba rullide juures olema ses mõttes värvirulli kätte on, siis põhimõtteliselt see, mis ikka tuleb, on triip, eks see ole täpp, on seda väga raske täpiks lei minek olgugi et rocki puhul ju esmatähtis asi, et ei ole see sõnugi nii oluline, et pigem see Kui oli näiteks rock n rollist, et näed, sa võid mingi kontsepti sinna keevitada, aga tegelikult on see asi, millest räägid ikka nagu rock n roll. Tibud on ikka tarvis mingit mingit minekut, mingit andmisteks. Igal juhul on absoluutselt kontseptuaalse. See on roll ja narri rull siis. Ja ühesõnaga näituse sisu ja mõte on ikkagi rock n rollis mitte kunsti tegemises, mitte kunsti tegemise. Kas sul on olulisem selle näituse puhul see rock n roll, Frank Zappa või see, et sa teed omaenese näitest? No see ongi see, et teatud mõttes loomulikult on see näitus ka meie mõlema puhul egotripist nagu väljumine, eks ole. Kahtlemata jääte kunsti piiridesse. Mina aastaks, nii et kuna mul on oluline rock n roll, siis ma saan seda just nii teha nagu praegu galeriis välja. Nagu seda on võimalik vaadata. Sellepärast ma näitasin kontseptsioonina viis aastat vana vähemalt, et, et me oleme seda aeg-ajalt ikka arutanud ja väga palju erinevaid versioone, et ta nüüd selline välja kukkus, siis on üks võimalus, on muidugi olgem ausad, Eestis väga palju sellise teemaga ei tegeleta ja ta oleks võinud ka suhteliselt teistmoodi häirima, et mul tuleb meelde siin võib-olla aspersonovigribiit kuulus video ja siis ole oleme, ta on ja Kiwa ettevõtmised aga üldiselt rohkem eriti meelde ei tule. Ma tahaks teilt ikka nagu seda isiklikku suhtumist rokka välja pressida, et mille poolest need, see näitus erineb sellisest tavainimese fetišism popkultuuri aadressil, kui inimene kogub näiteks mingi esineja plaate seal nagu sama tegevused, sa võtad mingid silueti ja värvid nad ära, kuidas, nagu see eemaldumine eeskujudest välja. Mina nagu seda eriti ei usu, seda juttu. Lisaks, et nüüd lähed ainult lähemale oma eeskujudele läbi selle protsessi. Või olete nagu rohkem iseseisvunud selle näituse tulemusel nendest eeskujudest. No esiteks on minu puhul väga raske, ma ei peaks mitte ühtegi neist eriliseks eeskujuks, ärad otseselt Kim Gordonit teatud põhjustel. Ei loomulikult ma räägin, see on teatud mõttes on seesama, samamoodi on see ikkagi fetish soe ja kahtlemata see on igasuguse pakultuuri rakukultuuri absoluutselt kohal kogu aeg, eks. Et nüüd misasja, ma ei kujutagi ette, mis oleks võinud ju ei olegi midagi muud teha, kui see oleks nüüd ilmtingimata oluline olnud nendest välja pääseda. Aga, ja nüüd ta nüüd ikka ausalt vaadata, siis, eks ole seal kogu selle asja suhtes noh, ütleme siis pehmet irooniat on see täis, et Roger oli enda suhtes, sest on üks oluline aspekt, et meil on veel üks bänd lisaks, mis on siis Eesti tegelastest kokkuma. Mis on siis pannud kokku nagu heli põhjal, et meie mõte oli, et meil oleks galeriist basstrumm kitarr, aga me ei pane nüüd tingimata kokku bändi tegema või nad kõik kinnistavad eraldi mingi asja, mis assotsieerub veegaablikega rolliga. Bassi mängis Indrek pinsel trummi, Andres looja, kitarri lasen mingi sibul. Kuidas ta mängite, neid erinevaid, kõik tulevad korraga. Ja Rainer Jancis aitas kogu selle asja nagu tehniliselt teostada, et ta on nagu kõik helid on kokku pandud. Aga nüüd selle kitarriheliga nagu leidsime, et üks asi, mis Riho Sibula, Erkki-Sven Tüür on kunagi teinud, mis kõlas nende meelest kompliteedid hoopis, võiksime nagu selle lisasime sinna mõned tšellohelid, et, et ei ole ainult kitarri. Aga nüüd see nüüd need helid on kokku pandud ja me tahtsime siukest komplikendid heli, aga praegugi minna galeriisid, ta kõlab nagu natuke sihuke, lihtsalt prii džäss. Miks ei ole rokkgrupi kohustusliku neljandat detaile, ehk siis lauljat, bass, trummid, kitarr. Jääme tehnilistesse piiridesse, meil on tegemist väga komplitseeritud, herilise ruumite ülimalt positiivne või ütleme, ülimalt ja see on tõesti väga vastik ruum. Erilainetused. Käeroll peab kõlama kõvasti, aga seal ei ole mõtet seda kõvasti sale siis siis ei ole kuulda. Meenutab kogu see projekt ja suhtumine nendesse ees kujudes kollas alla multikat. Noh, muidugi, eks ta, see on see Dvineeris välja saetud kitarr, on see selgelt, eks lähtepunkt. Et selles mõttes noh, sul on nagu õigus, et et kes meist ei oleks imiteerima peegli ees rokkstaare, aga samas me ei ole enam nagu 14 16, et siukest naiivsust nagu ei ole seal ma julgeks väita Eks need kulissid või siis noh, kuidas neid üldse nimetadagi mingis mõttes muidugi andmebaasid lõppkokkuvõttes et nad on poosid, milles ma neid tegelased noh, teatud mõttes fotodelt mäletama tunneme, eks seal näiteks poosid on sees. Siis on nagu roki puhul ülimalt oluline aspekt, et ilma korraliku õige poosita ei tule mitte midagi. No mida see näitab siis rohkem on kas paasi või komplikatsioone. Sest Susan Sontag intervjuu, kust on võetud soperdis Micheniitsega lausa seal on pikalt juttu sellest, kuidas Susan Sontag räägib, et, et see seltskond, kellega tema suhtles, et tema oli täielik autsaider, kuna talle meeldis näiteks Chuck Berry ja teised, vaatan teda nagu mingit imelikku friiti ja siis toimus mingisugune kaugenemine ja lõpuks lihtsalt nagu aastusel seltskonnast välja, kuigi ta tegelikult nahtigi edasi seda, mida niikuinii tegi. Ma ei kujutagi ette, et siin üldse mingit probleemi, sellepärast, et noh, midagi ei ole teha. Küll me teeme mingi valiku. Me võtame lauset, mis on meie jaoks huvitavat, eks ole, mingist aspektist totaalselt palju on igasuguseid üle korraga taas mängitud ja sadu ja sadu, ühesõnaga juhtumeid ei olegi enda ja story sid, mida noh, tegelikult võib ju kõigil aastad, eks ole, nii et ega me valisime lihtsalt need, mis meile tundusid nagu huvitavatest lausungeid ütles, et selles mõttes on, ta näitas on absoluutselt selle lausungi või intervjuu jupipõhine. Et noh, minu pärast oleksin seal, mis asemel olla pool pat näiteks enne või siis maa, et aga noh, vahet ei ole. Et nad ikkagi üle selle näituse tegemisele sellise rokimaailmas strateegia, et võtate mingisugusegi motiivi, mingi lause, mingid fragmendid, mis on efektne, lööb ja müüb ja eksponeeriti seda sellele ei pea olema nagu mingit tohutut süvatausta või mingit põhjendust, et kas tegelikult Susan Sontag käis seal päts. See võiks viie aasta vanune projekt, et lõppkokkuvõttes Me kammisime, noorukil oli päris algusaeg läbi ja, ja kõike seda, et miks niisugune nähtus võimalikuks sai ja mis siis sellega nagu edasi juhtus ja kes olid need siis esimesed nii-öelda juured. Aga noh, me üsna varakult loobusin sellest, et me leidsime, ega ma siis nüüd päris raha valgustustöödega tegeleda. No siin alusel sai mainitud, et selliseid popkultuuri või muusikamaailmaga tegelevaid näituse Eestis nagu eriti pole tehtud ei ole, miks ta arutelu, millesse on, et kas meil siis ei ole lähedal nagu piisavalt palju kuulsaid muusikafestivale või kas siin on nagu liiga kaugel ma tõesti on Eesti keskmine Eesti elanik nagu lihtsalt selline, kellel piisab mingisugusest eesti popmuusikast eurolaulust ja sellest kultuuritasemest. Eks see väikese väikese provintsi hädad, eks ole, ääretult huvitav näide saaks teha kokku, ütleme, et kusagil seal võiks olla puhtalt, juba juba rahvamuuseumirida. Antropoloogilisi näitas siis 70.-te 80.-te algusest rakultuuriste pakuturist. Just nimelt nendel ajaloolistel dokumentidel põhinevas sellest on aeg-ajalt räägitud ja samas hästi põnev vaadata just nimelt noorematele, et mis siis tegelikult nagu kuidas seda Ani ihalus siis nagu rahule põhjalik. Ülevaate või hariv Macivus võiksid olla mingid plaadikujundused, mis iganes, aga lihtsalt, et miks ei ole siukseid väikseid näitusi, mis on seotud nagu muusikateemaga? Üldiselt kunstnikud, kui nad midagi teevad, nad kuulavad kogu aeg muusikat, mina isiklikult küll kuuluda kuidagi nii, et kõik nupud paremale, teistmoodi ei oska. Aga kui sind miski asi meeldib, eks ole ja lõppkokkuvõttes võiks sellega tegeleda siis oma nagu põhialadeks. Oleksid rumal jätta see kasutamata. Selline oli siis, tähendab ST R. Stuudios Sootüüdolos, Andrust Russak. Kohtumiseni nädala pärast. Pühapäeval kell 18 15 õigs aga kuulmiseni.