Tere head klassikaraadio kuulajad algab muusikauudistesaade helikaja, mille teemad on seekord sellised. 20. veebruari ERSO kontserti ja Erkki-Sven Tüüri vioolakontserdi Eesti esiettekannet käis kuulamas Igor Karsnek. 22. veebruaril esines Eesti muusikakava ka rahvusmeeskoor. Muljeid jagab koorijuht Merike Toro. Kolmandale märtsil esinevad Estonia kontserdisaalis Pärnu viiuldajate konkursi Con prio 2008 laureaadid ja toimub Mirjam Tally teose esmaettekanne. Heliloojat küsitleb Mirje Mändla. Louise balletitrupp tähistab neljandal märtsil oma seitsmekümnendat sünnipäeva Ruslan Stepanov tantsulavastusega kevade, millele on originaalmuusika kirjutanud Ardo Ran Varres. Teda küsitleb Hedvig Lätt. Homme, esimesel märtsil on Estonia valges saalis kontsert. Õnne algus. Esineb sopran Kädi plaas. Kava tutvustab pianist Siim Sellis sarja tõrudest Tammedeni neljas kontsert on teisel märtsil Eesti muusika ja teatriakadeemia kammersaalis. Lähemalt räägib klaveriosakonna juhataja professor Ivari Ilja. Kuuendal märtsil toimub Tartu Ülikooli aulas uue Steinway valge kontsertklaveri esitluskontsert. Esineb pianist Kalle Randalu. Lähemalt räägib kontserdi produtsent Kulno Kungla. Tallinna filharmoonia uut sarja salong, tutvusta produtsent Heili Vaus Tamm. Neljandal märtsil tähistame 65 aasta möödumist Gustav Ernesaksa laulu Mu isamaa on minu arm. Loomisest lähemalt räägib Marge-Ly Rookäär. Klassikaraadiokuulaja küsitlust tutvustab peatoimetaja Tiia Teder. Kõigepealt saab sõna Igor Karsnek. Räägitakse, et üks tavaline sümfooniakontsert on nagu korralik kolmekäiguline lõuna. Vastavalt suppi ja magustoidu rollis tulevad siis ettekandele avamäng instrumentaalkontsert ja sümfoonia ning trepivead selles järjestuses. Kuid eelmise nädala reedel toimunud ERSO sümfooniakontsert Olari Eltsi dirigeerimisel oli kõike muud kui tavaline ning seda mitte too, et Olari Elts valmistas kuulajaile ette nelja käigulise muusikalise gurmeelõunastiilis avamäng, sümfoonia, sümfooniline poeem ja instrumentaalkontsert vaid ikka seepärast, et ERSO kava lõpp kulminatsiooniks oli Erkki-Sven Tüüri vioolakontserdi Eesti esiettekanne Norra solisti Lars Anders tompteri esituses. Muusikaõhtu kulges piltlikult öeldes Uwertüürist tüürini. Nüüd ma pean etteruttavalt kinnitama, et ma pole tükk aega kuulnud ERSO muusikuid nii innustunult ja artistlikud musitseerimas. Aga eks alustame ikka algusest. Esimese teosena kõlas Johannes Brahmsi traagiline avamäng mis on helilooja kahest avamängust järjestuselt. Teine Prampsiga aga see lugu, et tema muusikat võib teadupärast tõlgendada kas rohkem klassikalises vaoshoitumalt võtmes või siis mõneti romantisemas. Emotsionaalses plaanis. Paistis, et Olari Elts lähtus tõlgenduses just sellest viimasest romantilises kontseptsioonist. Just see emotsionaalsus tegi ettekande väljendusrikaste kontrastiderohkeks ning andis kogu esitusele juurde hoogu ja lõpus ning eriti mõjuvalt ja sugestiivse oli ette valmistatud ning läbi viidud traagilise avamängu lõpukulminatsioon. Kiidusõnadega pean ka jätkama. Järgmiseks oli kavas Haydni sümfoonia number 104 pealkirjaga London. Ning jällegi said kuule osa kaasahaaravast ehitusest. Muuseas Haydni muusika puhul võib samuti lähtuda kas rohkem klassikalisest või mõneti vabamast emotsionaalsemat tõlgendust võtmest ning ka siin näis Olari Elts dirigendina lähtuvalt just sellest viimasest variandist. Nii et ei mingit muuseumist laenatud tolmunud parukat, ikka heade energiatega laetud ja nüüdiskuulajad kõnetav elav ettekanne. Tooksin siinkohal välja vaid mõned mulle sümpatiseerivad momendid, näiteks Haydni sümfoonia esimeses osas sai kuulda puupillide täpset fraseerimist ning hästi tasakaalustatud ansamblist koosmängu. Ning eks keelpille kiidaks samuti ja seda eriti sümfooniat teises osas, kust just tänu keelblides Haininud sele tantsulise kerguse mis teeb tema muusikastiili mõttes õukondlikult kalandseks. Esitused kõige õnnestunumalt tuleb aga hinnata sümfoonia finaali. See mõjus nagu kõigi eelnevalt kuuldud kvaliteete kontsentraator nagu tõeline karakterite pillerkaar, kus sai nautida nii lennukaid kulminatsiooni, ere mõtliku kantilieelsust kui tantsulist elegantsi. Teine kontserdi pool algas aga Sibeliuse sümfoonilise põimega toonela luik, mis on teadupärast lemming käise südi kolmas osa. Sellest kujunes küll atraktiivne muusikaline reis kuhugi kaugele muinasjutumaale. Imeilus inglissarve soola, tähelev ja kuidagi lausa helklev orkestrifaktuur ning hästi tasakaalustatud väljendusrikas dünaamika tegid tollest esitusest omamoodi muusikat pärli. Ning nagu ma ennist ütlesin, oli kõnealuse muusika õhtu lõpetavaks kõrgpunktiks Erkki-Sven Tüüri vioolakontserdi illuminaatio Eesti esiettekanne, solistiks Lars Anders Duncter norrastu teose maailma esiettekanne toimus mullu oktoobris staadis. Aga hakatuseks jagaksin teiega oma subjektiivseid teid, Viola kui sooloinstrumendi eripärast. Tundub, et Viola pole soolo pilina heliloojale ehk nii atraktiivne instrument kui viiul või tšello. Andku vioolamängijad mulle andeks tänu keskmisele kõlaregistrile põrandal viiuli kõrge Pämbrilis sära ega ka tšello passiregistri sügavust. Teisel kõlab vioolal iseloomulikult tummise, et just seesama keskregister ning ehkki vioola heli pole kõrges diapasoonis viiuliga võrreldes nii intensiivne ongi vala eripäraks kõrgregistrit Kõdanile pastelsus jaakveresus. Ilmselt seetõttu märkiski tüürkavalehel oma uue heli iseloomustamiseks, et see muusika on ta varasemate orkestriteostega võrreldes akvarell sem mängu tulevad need värvid vormilt ühe osalise, ent mõtteliselt ja Krakteritelt kolmeks suuremaks alavuseks jaotuva ilmumenaatio partituur on kirjutatud väikesele kahese puhkpillide koosseisuga sümfooniaorkestrile ning too helilooja mainitud akva reesus. Teisisõnu orkestrifaktuuri läbipaistvus on saavutada suurelt jaolt orkestrirühmade kivis jaotustega. Väga suur osa orkazdaratsiooni värvima. Kama kujundamisel on tegelikult lõõtspillide rühmal kõik need poognaga mängitud vibrofonid ja kongid ja nii edasi ja edasi. Iseloomulik on teose veel see, et solist Concertlikus mõttes mitte ei vastandu orkestrile, vaid tema partiid nagu kasvagseks pidevalt välja. Kui nüüd tüüri vioolakontserdi kompositsioonist ülesehitus kõige üldisemalt iseloomustada, siis esimene suurem alaja tus mõjub hästi staatiliselt. Tõsi küll, seda liigendavad sisemisel tõusvad laskuvad helikaskaadid sest teine suurem episood toob uudse ja värske elemendina sisse pisut nurgelisi rütmi. Joonise, mis juhib orkestri küll ilma solistita ka esimesse avarasse kulminatsiooni. Ning kolmas ja ühtlasi viimane alaosa seostub oma kujundite ringilt mõnedki teose algusega ainult muusikas, sisemine aktiivsus on sootuks teine. Poseerivad rütmid ja justkui seespidine, põlemine krutivad muusikalisi pingeid muudkui üles. Sealt jõuab solist ootuspäraselt virtuaalse kadentsini, mis siis omakorda lahendab orkestri lõbu, pianist sinusse. Kokkuvõttes hästi meeliülendav teos, mille ettekandelises õnnestumises otsustav roll mõistagi meisterlikult norra viiulisolistid Lars Anders tompterile. Möödunud nädalal, 22. veebruaril andis kontserdi Eesti rahvusmeeskord kontsert. Kandis pealkirja eesti laulud, eesti keel keeles ja sellel kontserdil viibis koorijuht Merike Toro, kes meiega oma muljeid sellest kontserdist jagab. See kontsert, mis toimus pühapäevasel päeval, oli suurepärane. Kõigepealt oma kava ülesehituse poolest siis selle poolest, et kontserti juhatas Meie noore põlvkonna andekas koorijuht Triin Koch. Triino ääretult musikaalne, tugeva sisendusjõuga. Nii nagu praegu mulle tundub, tan lüürik, hästi õnnestuvad varjundid ja pooltoonide esiletoomine. Treini muusikaline fraas on väga nõtke ja mis võib-olla kõige tähtsam, et tema muusikaline kujund on nii mõjuv ja nii kõnekas ja samas väga selge. Triin tunneb vokaali ja oskab leida värve ja see tema kujundatud värvipalett on rikas ja niisugune mitmetahuline. Mis mulle veel väga meeldis, oli see etriinil ei ole eklektilisi juhatamisi. Tema teosed on terviklikud, ehkki nad vahele ei jõudnud, võib-olla kulminatsioonini, aga siis sellele vastu koolaks. Ma pakun selle, et näiteks Ester Mägi laul, üks hetk ehk jäi võib-olla kulminatsiooniks vajaka. Aga selle laulu niisugune lõpueelne vaibumine oli kontserdi üks nauditavamaid hetki, sest see oli perfektne koorihäälestus. See oli haruldane ansambel. Nii et see oli liigutav. Siis meeskoorist oli tunda, et koor tahtis laulda selle dirigendiga. Nad olid asja juures ja triini taotlusi realiseeriti oma oskuste piirides maksimaalselt. Äram demonstreeris mõnes loos väga kaunist ansamblit ja niisugust head häälestust. Ja ma võrdluseks tooksin selle, et ma ei mäleta, et Putin Xi valitsuse ajal nimetagem nii mulle näis, et rammined, koori tehnilised probleemid olid nagu varjusurmas toodi küll ettekandele väga palju uut ja huvitavat muusikat ja väga keerulist muusikat. Aga ma võiksin arvata, et kooriansambel ja häälestus ja niisugune kõlakultuur kannatas Budnitši aegadel. Seekord musitseerisid väga nauditavalt alumised hääled kuni koori kõla kuulata. Arenguruumi on Väst veel teiselt nooril, sest nendel tundub olevat hetkel rohkem vokaalseid probleeme kui teistel häälerühmadel. Ja eriti kannatas vast kooriansambel niisugustes fraasilõppudes ja kus oleks tahtnud kuulata niisugust kompaktset esitust. Nüüd koorid, kava oli suurepärane oma ülesehituselt, jaga teostuselt. Kuna ma jäin ilma kavalehest, aga neid tänu teile sain selle, siis ma võin siit lugeda, milline teos oli esiettekandel. Et oli tegemist Tauno Aintsi teosega esiettekandel ja siit ma loen, et selle pealkiri oli võrratuid, viise on jumalat kiita, tundus mulle, et see on ikka esiettekannetega, nii nagu teatris on esietendustega traagelniidid on näha ja veel seda niisugust nauditavat tulemust ei tule, ei saagi ju tulla. Sest see on püüdlikkuse ja niisuguse hästi ärategemise kontsentratsioon. Sellel hetkel oli ta kindlasti parim esitus, mis koor oli võimeline tegema, aga küll tahaks seda teost veel kuulda ja no ütleme, et viies-kuues esinemine tuleb juba väga hästi välja. Nüüd, kui veel koorikõlale mõelda, siis kõla kaunidusele tuleks ehk värvikust juurde, kui sellel kontserdil ma täpselt ei kuulnud, kas oli üks okta vist või oli neid paar, et sinna tuleks veel juurde nagu mõjusust ja värvikust, sest pisut hõredaks jäi, võib-olla oli ainult, kas laval ei oska ka niimoodi öelda. Ja siis ma mõtlen, et kui kõik on nii hea olnud ja nii usu et siis peaks ka mõtlema sellele, et mis siis natukene kripeldama jäi. Et minu jaoks jäi seekord kuulmata koori heroiline pool et oleksin tahtnud kuulda Antsotsiliku maamehe Niukest sügavkündi, mida tema on näidanud selles dünaamilises ampluaas, mis tuleb pärast Fortett nagu tuleb Fortest edasi kõlajõu suhtes Fortissima forte Fortissima. Kahtlemata ei ole see kuidagi triini kapsaaeda, sest minu teada oli see tal esimene kogemus töötada niisuguse kooriliigiga nagu meeskoor. Ja ta ei saagi ju tunda veel selle instrumendi kogu seda kõla mahtu ja kõla balletitantsu, tegutsenud segakooride ja naiskooridega. Ja et leida esimese kontserdiga üles kõik need kõlalised nüansid, see on ju ilmvõimatu. Ja võib-olla see ei olnud ka taotluslik. Aga ma tahaksin öelda ühe mõtte, mida ütles üks RAMi laulja, kes ise oli siis baritoni ridades et tema tahaks küll triin kohviga teha veel koostööd ja miks ei võiks triin Koholla rammi tulevane peadirigent. Te olete ka rõmmi tegemistega hästi ka varasemast ajast kursis, et milline on olnud selle koorin areng, kas ramm muutub ja areneb pidevalt ja selles mõttes on teil õige ramm, muutub ja areneb pidevalt. Oli ju huvitav jälgida rammi selle 15 aasta jooksul, mil Ants Soots oli selle koori peadirigent. Koor arenes silmnähtavalt ja tuli välja nagu varjusurmast. Ja nagu ma ühest artiklist lugesin, see oli nii ilus ütlemine minu meelest, et laev on viidud üle v Öeldi Anssotsi tegemiste kohta, kui ta lõpetas töö rammiga. Aga nüüd on ta ju ma olen kuulnud taas rammi juures külla aatemehena ja kunstilise juhina. Ma väga loodan, et tema, see niisugune hingus hõljub ikkagi selle meeskoori kohal. See meeskoor vajab nagu kedagi omade ringist, kes neid korraldaks koos hoiaks. Võib-olla oli huvitav Putin, chi periood? Kahtlemata oli huvitav, sest ta tõi jo koorile nii palju uut repertuaari ja kõike seda, aga seal olid ka oma negatiivsed küljed, et teda ei jätkunud koori juurde nii paljuks, kui nad oleksid vajanud, võib olla suur tänud, Merike tol selle ülevaatest Liigaja. Teisipäeval, kolmandal märtsil toimub kontsert, mis kannab alapealkirja, noored talendid ja soleerivad seal Pärnoviiuldajate konkursi 2008 laureaat Mari Targo viiulil ning con Brie 2008 laureaat Jaan Kapp, klaveril mängib Tallinna kammerorkester. Dirigendipuldis on Mikk murdve kontserdi kavas kuulata Bachi klavessiini kontserti, nurgreani sümfooniat, keelpillidele, Vivaldi viiulikontserti, Carl Philipp Emanuel Bachi sümfooniat ja ka eesti helilooja Mirjam Tally teose pöötsan sädevus esiettekannet. Klassikaraadio stuudios ongi uut teost tutvustamas helilooja Mirjam Tally. Mis Mari Targo neid puutub, siis ega ma ei olnudki teda enne kuulnud. Mulle räägiti tema kohta väga palju head ja mu endine töökaaslane Kristina Kõrver on temaga hea sõbranna ja sealtkaudu see kontakt minuga tulijat mari. Lihtsalt eelmise aasta augustis kirjutas mulle, et tal on selline kontsert teoksil. Et mis, ma arvan, et kas ma tahaksin kirjutada uue loo ja loomulikult mina suure rõõmuga alati nõus. Uued lood on ju alati tore pakkumine ja Tallinna kammerorkestriga pole ma ka varem üldse koostööd teinud ja tegemist on ju ühe Eesti parima orkestriga, see on ainult suur rõõm. Kuna tegemist on teosega, mis on kirjutatud, siis viiulile ja orkestrile, kuna sa oled nüüd ühte proovimiselt juba kuulanud tänapäeval kas viiuli orkestripartiiga hakkasid toimima ja kuidas sa üldse seda teost kujundasid? Kesksel kohal on siin sooloviiuli meloodia, mis ütleme, minu muusikat arvestades ei ole nii väga tüüpiline mõtlemine, et ma kirjutan lihtsalt ühe meloodia, et viimasel ajal ma olen pigem selliste kõlakomplekside ja ütleme mürahelidega rohkem töötanud. Aga siin mõtlesin, et läheneks muusikale ja traditsiooniliselt ja ikkagi rohkem Concerto tüüpi mõtlemisega, et solist oleks esiplaanil pluss siis ülejäänud orkester sekundeerib, see ei ole päris 100 protsenti nii et orkestrile nüüd täiesti tagaplaanile muusikalised materjalid ikka segunevad ja moodustavad ühtse terviku. Aeg-ajalt siis on solist rohkem esiplaanil oma võib-olla räägiks lähemalt kõlastat, kuna siin on ainult keelpillid, siis kõlaline tulemus on üsna homogeenne. Et ei ole sellist asja, et keegi nii-öelda hüppab rohkem välja sellest muusikalisest atmosfäärist, ütleme mis on niimoodi, et kui kasutada erinevaid orkestripille erinevatelt ämbritega niimoodi kergesti võimalik selliseid kontraste tekitada, et siin on ikkagi kulangeel pillid, siis kõik on selline ühtlaselt voolav, selline keelpilli kõla plussis. Väiksed üllatusmomendid on ka, ütleme muusikat peaksite nele esimeses proovis väga nalja valmistas, on sellised idamaise võitluskunsti moodi sosinad ja äkilised hüüatused, mida nad peavad tegema, et see neile meeldib, vaheldus pillimängule, nii et natukene huumorit ka siin muusika juures, et ei ole läbinisti tõsine muusika. Teose pealkiri on siis pöördsädevus, kas siin on mingisuguseid ornitoloogiavallas selliseid pühendusi? Tihtipeale lugudes selliselt ornitoloogi lihtsalt surevad. Kunagi peaaegu ja nüüd juba kaheksa aastat tagasi kirjutasin loo, tean, et taas sinilinnuna ja natukene tunnen, et see lugu mingis mõttes on selle nii-öelda vana loo sugulane või jätkab seda mõttekäiku, aga muusikaliselt ma näen siin ka Ühisiooni, turbulentsi, iga, isegi sarnaseid faktuur ja helilooja stiil ju muutub aeglaselt, et siin on äratuntavaid jooni. Väga suur üllatus ei ole ja tegelikult on ühe kolmanda looga siin natuke ühiseid jooni, et kuna ma kirjutasin ta augustis-septembris eelmisel aastal, siis samal ajal ma töötasin ka ühe teise loo kallal, mille ma kirjutasin Lõuka francesconi meistriklassi raames. Ka seal lausun selliseid sosistamisi ja naljakaid nii-öelda karotee võtteid. Nii et sealt kilost on siia lõkkele kandunud mõningate muusikalised mõtted, mitte üks-üheselt, aga mingid sugulusmomendid on. Kõneles oma uuest teosest püütsan sädevus helilooja Mirjam Tally. Teos tuleb esiettekandele teisipäeval, kolmandal märtsil kell 19 Estonia kontserdisaalis ja sellest kontserdist teeb klassikaraadio otse üle kanda. Vanemuise teatri suures majas esietendub kolmapäeval, neljandal märtsil tantsulavastus kevade, millele on originaalmuusika kirjutanud Ardo Ran Varres. Helilooja sõnul valmis muusika koostöös lavastaja ja koreograaf Ruslan Stepanov. Iga jätkab Ardo Ran Varres. See sai tehtud väga tihedas koostöös lavastajaga ja me otsisime väga kaua seda helikeelt ja me otsustasime ja tööprotsessi esimese kolmandiku tuleb lindilt muusikat ja see andis väga palju, avardab meie võimalusi ja Ruslan kuulas ka minu varasemaid töid, nii et tegelikult siin kevades ütleme, kes on nagu huvitatud, siis ta leiaks kindlasti päris palju viiteid ka minu varasematele teatega rimi muusikatel. Meie intervjuud illustreerib üks muusikalõik sellest tantsulavastusest ja minul alguses tundus, et see nagu imiteeriks just kevadele omast sellist lume sulamist. Dectic tik-tak ja siis vahepeal linnud laulavad. Lisaks see konkreetne lugu on alapealkirjaga Talv ja tegelikult need numbrid on ka erinevad ja kogu see muusika on väga eklektiline, ise nimetan teda heliteoseks, ta ei ole selles mõttes klassikaline nagu muusikateravust ja seal on väga palju kasutatud ka olmehelisid eriefekte meie ümbert helisid, loodusest, need on mõeldud mängu ja neid osavalt siis manipuleerides. Ja me oleme viinud heliga kadrofooniliseks niimoodi, et need helid on ümber kuulaja vaatega peada. Tegelikult ongi niimoodi, et liigume folgist Eksnali põhimõtteliselt, et nagu ma rõhutasin, et see on väga eklektiline teost, fina soovisime lavastaja, teeks stsenaariumi ja siis seda stsenaariumit. Me hakkasime nagu tsenseeneval vaatlema ja me kuulasime minu varasemaid lugusid ja lavastaja aga väga tihedas koostöös tekkisid need ideed, aga näiteks mõnda numbrit ma olen kirjutanud ümber viis korda, lihtsalt lihtisime tekstis lihvisime igale vastajale oli kohati väga selge nägemus, kuhu ta midagi tahab. Numbri puhul ta ütles kohe esimese korraga, et hästi nii jääbki, seda ei muudeta. Nii oli kerge kirjutada, iga kord tuleb alustada nullist, ei ole ju mingit õpikut, et kuidas kirjutada balletimuusikat, kuidas kirjutada üldse muusikat, sa võid õppida ju käsitööoskused selgeks, aga eriti tänapäeval postmodernsel ajastul. Tõepoolest, kõik on justkui nagu tehtud, aga ma tahaks rõhutada seda. Kuigi me räägime kevadest Oskar Lutsust, siis tegelikult me oleme ikkagi võtnud seda asja üsna vabalt lasendama fantaasia rändama, katsunud kogu selles klassika mingis mõttes taagast vabad olla, nii et ma soovitan ka kuulajale-vaatajale tulla sellele rännakule vabade mõtetega kaasa, et mitte olla võib-olla väga kinni nendest stampidest, mis seda teost varasematel lava filmiversioonidel on nagu endaga kandnud. Tantsulavastus kevade esietendub neljandal märtsil Vanemuise teatri suures majas. Homme esimesel märtsil algusega kell 16 on Estonia teatri valges saalis kavas kontsert nimega õnne algussarjas, pärastlõunakontserdid esinevad sel korral sopran Kädi plaas ning pianist Siim Sellis. Ja mul ongi hea meel tervitada siin stuudios pianisti Siim sellist missuguse kontserdiga on tegemist. See pealkiri. Õnne algus on üsna romantilise alatooniga Pealkiri. Ja mõtlesime, et kuna kontsert on esimesel märtsil, mis on siis nagu esimene kevadkuu, siis miks mitte jälle mõelda helgemast toonis ja, ja see kontserdikava on tegelikult välja kasvanud sügisesest kavast, mis kandis pealkirja armastus eesti moodi, mida me esitasime mitmetes Eesti paikades ja sai valik tehtud siis Eesti romanssidest ja sellist helgemat laadi muusikat otsisime, mis oleks siis otseselt mõjutatud lembetekstidest või kuidas seda siis nimetada. Ja see pealkiri, õnne algus siis Ester Mägi samanimeline romanss ja meie kava kaks põhiheliloojat ongi Ester Mägi ja Mart Saar ja Ester Mägi teostega kontserdil lõpetame ja esitame ka tema kõige viimase romansi unehõlmad ja Mart Saare loomingust esitame viis romanssi ning lisaks veel Artur Kapp, Eduard Oja, Mihkel Lüdig ja Miina Härma. Ning samuti ka Eduard Tubina kaks laulu. Kavas on ka üks uudisteos ja spetsiaalselt meie kontserdi jaoks kirjutas uue teose Rene eespere. Ja lugu kannab pealkirja lookus möönus. On kirjutatud Tiberianuse tekstile. Ja meie kavas on ta ainuke ladinakeelne laul. Kas ta helistab ka oma olemuselt muust muusikast eristub olemas, et jah, sest et välja arvatud Ester Mägi on siin teised heliloojad, kõik varasema põlve meeli loojad Aga kuivõrd tavaline traditsioon on taolise Eesti muusikakava esitamine ühel täispikal kontserdil? No peab ütlema, mulle tundub, et viimasel ajal seal on see jälle nagu rohkem moodi tulnud, mida minul on küll hea meel. Võib-olla siin kümmekond aastat tagasi olid need lood rohkem unustatud, aga praegu ju noored tublid lauljad on väga palju teinud tegelikult Eesti muusikat ja ka salvestanud nüüd viimasel ajal ma arvan, et see väärib esitamist ja salvestamist kindlasti. Tegelikult ka see esinemise koht, valge saal annab sinna oma atmosfääri. Süsteemselt kindlasti valges saalis on ka selle kontserdi puhuks kujundatud kohvik. Et seal ei pea siis ka istuma mitte nii-öelda pingeridades, vaid on võimalik ennast natuke vabamalt tunda. Kuidas see kava lauljale Kädile sobib ütleme, ampluaa on väga lai, aga et mina isiklikult ei ole näiteks teda Eestiga üldse. Laulmas kuulnud ja see ongi tegelikult temal täiesti esimene kokkupuude eesti muusikaga niimoodi terve kavana ja Estonia teatriga seotud niipalju et järgmisel nädalal ta tuleb välja Verdi Rigolettot s, nii et ta on ka rohkem ooperimuusikasse sisenemas praegu aga tõesti esimene kammerkava eesti muusikast tema jaoks ka. Kädi plaasi ja Siim sellise esituses kõlab romantiline eesti armastuse looduslüürika homme esimesel märtsil kell 16 kontserdil õnne algus Estonia teatri valges saalis. Esmaspäeval, teisel märtsil toimub Eesti muusika- ja teatriakadeemia kammersaalis järjekordne Eesti muusika ja teatriakadeemia ning Tallinna muusikakeskkooli klaveriosakondade ühiskontsert tõrudest Tammedeni. Palusin stuudiosse Muusikaakadeemia klaveriosakonna juhataja professor Ivari Ilja. See ühiskontsert on teil juba neljas. Ilmselt on need kontserdid olnud väga hea kasuteguriga ette, seda traditsiooni tahate jätkata. Noh jah, tõepoolest aeg on kiiresti lennanud. Ja tegelikult noore inimese elus on neli aastat ju väga pikk aeg, nii et nii mõnigi tõru on juba siirdunud tammede sektsiooni selle nelja aasta jooksul ja nii-öelda nende tõrude liikumist on olnud võimalik jälgida kõigi nende aastate vältel ja samuti ka selle kontserdi jooksul, kuidas lood muutuvad järjest raskemaks, mis siis selle aja jooksul klaveri õppuriga juhtub. Ja olen ka täiesti nõus, teie ütles ka sellest kasutegurist, mis minu arvates on väga suur. Ta on nii klaveriõppureid, klaverimuusika armastajaid lahendanud ja kontsert on olnud igati populaarne kõigil neil aastatel. Ja nagu öeldud, mängivad siis väikesed ja, ja suuremat muusikakeskkooli lapsed ja Muusikaakadeemia tudengid alustavad siis väiksemad. Jah, nagu ikka esimene kontserdipool kuulub muusikakeskkoolile ehk siis tõrudele ja teine pool ja muusikaakadeemia üliõpilastele ja nagu alati, alustavad kõige väiksemad seekordki avad kontserdi Kriscool esimesest klassist ja esimeses pooles võib kuulda muusikakeskkooliõpilaste esituses Mozarti Bachi kriigi, Haydni listi, Sisaski, Endundi muusikat ja, ja esimese poole lõpetab 12. klassi õpilane Eva Vorobjova kes mängib listi trantsententsete etüüdi maasepa, mis muidugi on üks listi kaela murda Maide tüüde. Ta kuulub kahtlemata juba tammede repertuaari ja mitte lihtsalt tammede, vaid noorte tuge. Olete täies elujõus tammede repertuaari, nii et selles mõttes väga huvitav ja põnev, kuidas ta sellega toime tuleb. Teist poolt alustab meie akadeemia üliõpilane Prantsusmaalt Olinzoriöö kes mängib bänni ballaadi g-moll ja üldse on kukkunud eriti teise poolega välja väga romantiline, kuna üliõpilastele andsime vabad käed Hääd mängitavate teoste valikul ja tõepoolest siin suures ülekaalus on sultan Listrahmaaninov. Screabin. Kas tudengite seas on ka avalikkusele juba tuntud noori pianist? Ja kontserdi lõpetavad üks meie muusikaavalikkusele tuntud noormeest Jaan Ots. Teisel õppeaastal diaan Cap esimeselt õppeaastalt, kes siis jahmatavad kontserdikuulajaid vastavalt jäänud suppeni teises Kertsoga ja Jaan Kapp listi trantsendentsitüüdiga metsik jaht. Teises pooles võib veel kuulda meie Hiina üliõpilase esituses lee Ching Hai muusikat ja samas ka Sophie tuulina juba klassikaks saanud, kuid praegu väga kaasaegselt kõlavat tšakonni Alexandra Gaminski esituses. Kristi kapten mängib Schopeni Dismulboloneesi Ksenia peal, siis vett, esitab Rahmaninovi muusikalisi hetke b-moll uppus 16 ja ja teine pool sisaldab veel mitmeid mitmeid huvitavaid esinemisi ja muusikanumbrid. Kui palju ühte kohta? Kui neid noori pianistide esinemisel Ta oli Eesti Muusikaakadeemia üliõpilasi, esineb üheksa ja muusikakeskkooli õpilasi ka üheksa. Nii et igati tasakaalus kond. Aitäh Ivari Ilja ja kontsert toimub siis Eesti muusika ja teatriakadeemia kammersaalis teise märtsi õhtul kell kuus ning kontsert on kõigile tasuta. Sellel suvel tähistab Tartu Ülikooli peahoone oma kahesajandat sünnipäeva. Et seda sündmust väärikalt tähistada, otsustati möödunud aastal hakata korraldama sarja nagu valge klaveri kontserdisari. Selle sarja eestvedajaks on produtsent Kulno Kungla ja paar-kolm nädalat tagasi jõudis uus Steinway valge kontsert klaveriga Tartu Ülikooli aulasse. Kuuendal märtsil toimub selle klaveri esimene kontsert ja esineb pianist Kalle Randalu. Kontserdi produtsent Kulno Kungla. Kuidas tekkis idee korraldada sellist sarja? Nii palju, kui mina tean, tekkis idee Tartu Ülikooli rektori Alar Karise peas natuke vähem kui aasta aega tagasi, et aulale selliseks märkimisväärseks tähtpäevaks teha. Kingitus. Ja see kingitus oleks ilus, suur, korralik kontsertklaver. Miks just otsustati muretseda Steinway klaver? See otsus ei tulnud väga kergelt ja kiirelt, sellele eelnesid nõupidamised Eesti kontserdi inimestega kontserdikorraldajatega ja on teada, et 90 protsenti maailma nimekatest pianistidest eelistades Steinway klaverit. Ja kuna Steinerit peetakse ka maailma kõige vastupidavamaks klaveriks, siis otsustasimegi muretseda Steinway seerias klaveritee 274, et oleks võimalik ka ülikooli aula ja ülikooli pehane neljanda 100. juubelil kuulata selle klaveri esituses, siis muusikat sellest hetkest, kui klaver lahti pakiti ja ta leidis siis selle õige koha ülikooli aulas. Ei olnud kellelgi kahtlust, et see klaver sobib suure sarnaselt Tartu Ülikooli aula interjööri. Tartu Ülikooli aula on kontserdikohana Eestis väga populaarne, eelkõige tänu sellele. Akustika selles saalis on suurepärane, seetõttu väga paljud kontsertkoorid eelistavad oma olulisi kontserte korraldada ülikooli aulas, salvestada heliplaate ülikooli aulas ja ma arvan, et ma ei eksi, kui Eesti kõiki koorid pianistid on erinevatel aegadel esinenud ülikooli aulas, aga need midagi konkreetset hetkel nagu välja tuua isegi ei tahaks. Võin öelda, et eelmisel aastal salvestas Tartu akadeemiline meeskoor oma viimase heliplaadi, mille nimeks oli Eesti laul just nimelt ülikooli aulas ja seda on teinud teised meie kultuurikollektiivid Tartu Ülikool erinevatel aegadel ka Estonia klavereid ja ostab ka kindlasti edaspidi. Miks seekord sai valitud Steinway siin? Eelkõige on põhjus selles, et see on investeering väga pikaks ajaks. Me ei ole nii rikkad, et osta väga kvaliteetseid kontsertklavereid endale igaks tähtpäevaks, seetõttu ma olen veendunud, et see valge Steinway jääb ülikooli aulasse kestma aastasadadeks. Ja seda ilusat ja heakõlalist Steinway valget kontsertklaverit saab kuulda juba kuuendal märtsil, kui esineb pianist Kalle Randalu ja see on ka selline tänukontsert kõikidele valge klaverifondi annetajatele. Jah, see on tänuavaldus kõikidele inimestele ja organisatsioonidele, neid on kokku üle 200, kes terve möödunud aasta ja selle aasta esimese kuu jooksul on teinud annetuse selleks, et seda klaverit muretseda ja kindlasti saab seda kontserti kuulama tulla ka inimene, kellel on huvi klaverimuusika vastu, kes tahab üle hulga aja kuulata Kalle Randalu musitseerimist ja piletid hetkel on piletimüügikohtades saadaval. Kalle Randalu kavas on Mozarti Lepo Sumera, Arvo Pärdi aferentsialisti teosed. Kontsert kuuendal märtsil Tartu Ülikooli aulas algab. Kell 19 ja selle kontserdi salvestab klassikaraadio. Suur aitäh Kulno Kungla selle intervjuu eest ja soovime uuele Steinway valgele kontsert klaverile pikka-pikka iga. Aitäh ja kutsun kõiki kontserdile. Tallinna filharmoonia alustab järgmisel nädalal uut sarja, mis kannab pealkirja salong produtsent Heili paustam. Miks just salong ja mida seal pakutakse? Me tahame võtta publiku kaasa tõesti nagu salongi selles mõttes, et ei oleks Ühel pool lava peal esinejad ja teisel poolpimedas saalis publik, et ei oleks sellist distantsi nende vahel ja et kõik, see, mis toimuks, oleks äärmiselt ühtne. Seetõttu meil on ka terve sarja peale mõeldud, pakutakse muusikat, kat, sõna- või liikumist ja ka sinna juurde see on, käite ringi spetsialistid välja mõelnud just nimelt sel ajastul rohkem tarvitatud sööke, jooke, nii et me tõesti siseneme nagu sellesse ajastusse jäägitult ole nii, et laval on 18.-st sajand ja siis pärast lähme, ma ei tea selle sushit või midagi sellist, eks ole. Et ma loodan, et selline põhjalik mitmekülgne sisenemine mingisse ajastusse pakub publikule huvi ja teine aspekt veel selle juures, et tõesti ollakse väga lähedal esinejatele, Vladimir Võssotski ja Polotococzava laule, niisiis saab kuulda sellel esimesel korral Moskva 1975 on kontserdi pealkiri ja Eduard Tooman ning Peeter Volkonski on nii-öelda publiku sees oma lauaga oma köögiga. See oli Volkonski mõte, et tolle aja intelligentide vestlused, noh, ütleme see on nüüd nagu Moskvaks nimetatud siin, aga, aga ilmselt kogu selles kultuuriruumis toimusid põhiliselt köögis, sest korterid olid ju väiksed ja võib-olla tubades pandi lapsi magama või mida iganes. Igatahes oli see ajalooliselt nii ja seetõttu on meil ka olnud põnev just seda köögi interjööri sinna kokku koguda, mis iseenesest pole kuigi lihtne ülesanne, sest paljukest siis on alles asju aastast 1975 ja publik saab olla nii-öelda selle asja ümber jälgida siit ja sealt. Ühelt poolt mehed räägivad põhiliselt kinost, nagu Peeter Volkonski mulle täna ütles. Loetakse ka vappa Vaheri vastilmunud raamatust maipühade kahjulikkusest. Katkendeid. See on tõesti nagu kahe inimese kohtumine. Volkonski on seda natukene lavastanud natukene sättinud ja see vaimustus, millega asjaosalised seda teevad, see on minu, sellest üks suur väärtus, sest see tundub ka neile midagi uut, midagi sellist, mida ei ole tehtud. Kas seal muusikaga kõlab, seal kõlab laul ja esitaja jääks, on Eduard Tooman, kes siis kitarri ja vokaaliga meile esitab, tolle laule? Kõige tuntumad, kõige, ütleme marginaalsemad kõige tähtsamad ongi vast Vladimir Võssotski jabulata Chava laulud. Ja kui ma otsisin neid tekste, et need tõlkida kava jaoks, siis jäi mulle kõige rohkem silma sellised read. Ei küll geenius, nii ma kirjutan, luulet kavati happest, suurest kama kõik, ükski teema ei ole ju halb. Korma palatiga kaaslane roomas mu juurde ning mind kuulates pisarad voolasid tal midagi väga iseloomuliku sellele ajale ja millal toimub esimene salongiõhtu, toimub seitsmendal märtsil laupäeval laval ja meil on selle kontserdi juures kaasas ka stiilikunstnik, nii et tulevad lavale Härrad niigi väikses Krimmis ajastu stiili järgi ja ka kostüümides lisaks kahtlemata kõige raskemini leitavale, kahe Auguslisele gaasipliidile ja, ja makile, nii et stiilikunstnik Liivika kõvad Stovskeda, muidu saame näha TV3 uudiseid riidesse panemas või televisiooni teatud sarju kujundamas on meil selle õhtu juures ka tegevsarja avakontsert, aga mis edasi saab? Juba märtsi lõpus, 29. on meil hoopis kannapööre. Kihutame üle ookeani ja New York 1940 tuleb meie ette siis Villu Veski jazzgrupp ja lauljatar Sofia Rubina toovad kuulajateni vaatajateni need kõige armastatumad džässistandardid, mis tol ajal New Yorgi džässiklubides ja kohvikutes baarides kõlasid. Eks nad on natukene meie ajastule võib-olla lähedasemas kuues, aga siiski on Villuga palju uurinud just nüüd hiljuti filmivõtetel Ameerikas käies seda, et mis just tegi eriliseks tolle aja ja ka need muusikud on väga huviga asja juures, siis sügisel saame vaadata Madriid 1870 viit nihet veel sajand tagasi, kuidas hakkas kujunema Hispaanias flamenco kultuur, kitarrist Kristo Käo ümber koondunud seltskond, nii muusikud kui tantsijad on selle juures tegevad ja nii edasi, nii et Eskurss ajalukku toimub salongis nii muusikas sõnas kui pildis kui toidus, kui toidus, nii et esimesel kontserdil on tõesti sült, hapukurki ja sellised asjad laual, mida me võib-olla ma igapäevases toidus enam ei näegi. Suur tänu, produtsent Heili Vaustam. Neljandal märtsil 1944 sündis laul Mu isamaa on minu arm. Gustav Ernesaksa sulest loomulikult ja laulu esiettekanne toimus 21. juulil 1944 Leningradis. Eesti esiettekanne toimus Tallinna Draamateatris 26. oktoobril samal aastal. Lydia Koidula luuletusele Mu isamaa on minu arm, mille luuletaja kirjutas aastal 1866 kirjutatud laul kõlas esimesel üldlaulupeol 1896. Siis oli viisi autor Aleksander Kunileitseebelmad ja tookord laulsid ainult meeskoorid ja mehi oli esimesel laulupeol 800 ringis. Gustav Ernesaks viisistas sama luuletuse pea kolmveerand sajandit hiljem ja sellest sai Nõukogude Eesti perioodil rahvusliku liikumise üks sümboleid. Laul oli võimude poolt keelatud üldlaulupidudel 1000 950000 955960. Aga pärast viimast kavas olnud laulu esitust võtsid lauljad ise keelatud lauluviisi üles. Ernesaksa laul kandis eestlaste vabaduspüüdlusi ja toitis meie rahvuslikke tundeid. Ja kindlasti kandis endas ka trotsi ja protestipunase võimu korralduse vastu. Ja neljandal märtsil aastal 2009, ehk siis järgmisel kolmapäeval on klassikaraadios eriprogramm ja selle käigus pääsevad kuulajate ette erakordsed ja väga väärtuslikud helilindid eesti raadio määratutelt arhiiviriiulitelt. Ja me pakume kuulata erinevate aastakümnete jooksul salvestatud helijäädvustusi sellest laulust näiteks meil on plaan ette mängida teile salvestus, kus Ernesaks ise juhatab 16. üldlaulupeo ühendkoore aastal 1965. Muide toonmeister oli sellel ajal Arvo Pärt. Aga kuulame ka rammi Moskvas tehtud raadiosalvestist aastast 1978, samuti Ellerheina Heino Kaljuste juhatusel aastal 1981 aga ka värskemaid salvestisi, näiteks möödunud suvel toimunud öölaulupeost märkamisaeg. Jaa festivalilt Gustav Ernesaks 100. Need laulud kõik kõlavad järgmisel kolmapäeval enne täistundi, enne uudiseid ja täpsem kava on üleval ka klassikaraadio kodulehel. Ja lähemalt räägib laulu tähtsusest Eesti kultuuriloos, muusikateadlane Tiia Järg, seda neljandal märtsil kell üks päeval. Kuni kaheksanda märtsini saab osaleda klassikaraadiokuulajaküsitluses, milles kuulajad saavad anda hinnanguid nii meie saadetele kui ka muusika paladele. Klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder, mis on selle küsitluse eesmärk? Tere, küsitluse eesmärk on uurida meie kuulajate maitset, et nende ootusi ja lootusi ja rahulolu klassikaraadio suhtes. Ja tegemist on tegelikult ka väikesena teaduse tegemisega, kuna selle küsitluse on kokku pannud sotsioloogid mitte meie ise siin oma tarkuse järgi vaid rahvusringhäälinguuuringukeskus, mille töötaja Liina Märtin on selle koostanud. Ja see ei ole sugugi esmakordne küsimustik, meil tegelikult toimus 2007. aasta sügisel ka uuring. Natukene on küsimused samad, natukene edasi arenenud. Ja mõte ongi uurida, kuidas kuulajate arvamused on muutunud, kuidas need on edasi arenenud või kas kõik on sama, kas on uut ja kas on uusi aspekte. Ja selles mõttes on see meile väga oluline. Sotsioloogid teevad meile sellest ka täiesti teaduslikul alusel põhinev analüüsi, et me mitte ise ei vaata lihtsalt, et kus ristike on või mitu punkti on. Siin on küsimused meie saadet kuulamise kohta Meie programmi kuulamise kohta, harjumuste kohta, kuidas te kuulate, millal te kuulate, kus te olete, kui te kuulate ja nii edasi võite täpselt ette kujutada, samuti saab hinnata saadete tuntust teie jaoks. Siin on 23 saadet nimekirjas. Ja palju on ka vabade vastuste rubriik, kuhu te saate vabalt kirjutada, mida te arvate meie saadetes, mis võiks olla teisiti. Aga mis on kõige huvitavam seekord, ma arvan, on muusikapalade hindamine, sest me ei ole seda varem kunagi teinud. Tegemist on niisiis internetipõhise küsitlusega ja kui te olete ankeedi ära täitnud, siin ei ole palju küsimusi, see ole raske üldse. Ja siis saate hinnata 18 muusikapala. Hinnata selles mõttes, et kas te tahate seda muusikat kuulata raadiost või mitte. Ja ma arvan, et tunnete paljusid neid palasid, mida seal hinnata saab. See ei ole oluline, et need ei hinnata mitte sellepärast, kas nad on hästi mängitud või midagi taolist, vaid kuidas see suhtestub teie jaoks raadioga klassikaraadioga. Nii et ma väga loodan, et aitate meid auditooriumit tundma õppida ja täideta meie küsitluse ära, tähendab, sellest küsitlusest saavad osaleda ainult need inimesed, kellel on arvuti kasutamise võimalus, saab osaleda ka teisiti, kellel ei ole arvutile ligipääsu, palun helistage meie toimetusse, meie sekretär Karin, suur ootab kogu aeg teie kõnesid, et saata teile postiga ankeet koju, muidugi ta ei saa saata neid muusikapalade helifaile teile koju. Selle küsimustiku saate postiga koju ja palume siis saata postiga sellega tagasi. Telefoninumber on kuus, üks, üks neli, üks kaks üks ja seal vastab Karin Suur. Siiani on meil juba tagasi tulnud päris palju ankeete, meil on tegelikult üks täis nädal veel ees, et küsimustikule vastuseid oodata. Ja mullu 2007. aastal, siis kui meil oli eelmine küsitlus, oli osavõtt väga aktiivne, nii et meie uuringukeskus lausa üllatus. Et kuulajad isegi meie välismaakuulajad püüdsid aru saada küsimustest ja neile ka vastata. Nii et loodame aktiivsust ka sel aastal. Ka raadios ooperikuu. Seetõttu on klassikaraadios märtsikuust tavapärasest rohkem ooperimuusikat. Kavas on üheksa täispikka ooperiõhtut, sealhulgas neli otseülekannet New Yorgi Metropolitan operast, kust klassikaraadio teeb otseülekandeid alates 1998.-st aastast. Esimene ülekanne on seitsmendal märtsil, see algab kell kaheksa õhtul ja ettekandele tuleb tšakama Putšiini opermade oma pate flai. Peaosades Kristiina Kaljo, Ardud Toomas Simon Tšellot Jordaani. 14-ks märtsil kuuleta Anton ind vorsaki ooperit, näkineid. Peaosi laulavad Renee Fleming, Aleksander Antonenko. 21. märtsil saab kuulata Jentsa Berliini ooperit Lasson ambula. Peaosades notaliidessey ja Huang Jego Flores ja 28.-le märtsil luuletaja Richard Wagneri ooperit Reini kuldpeaosades Charles Morris, Charles Taylor kääret Sörensen kin peegli ning kõik ülekanded, välja arvatud Madame Butterfly. Seitsmendal märtsil algavad kell seitse õhtul. Esmaspäeviti kell 19. Null viis on eetris helisalvestused etendustelt ooperiteatrit, sest üle maailma teiste seas kõlavad Giuseppe Verdi La Travjaata Chicago lüürilisest ooperist ja Tšaki Norosiini Wilhelm Telli kontsertettekande salvestus rahvusooperis Estonia. Pühapäeva hommikuti kell üheksa. Null viis saab kuulata portreesaateid esimesel märtsil ooperidiiva Renee Flemingist, kaheksandal märtsil eesti sopran Elsa maasikust, 15. märtsil noores saksa tenoris Jonas Kaufmann-ist ning 29. märtsil ooperilavastaja Aarne Mikkust. Rahvusooperiminutid jõuavad kuulajateni igal neljapäeval kell 11 30 ja ooperiaariate kontserti operessimu kuulete pühapäeviti kell 17. Null viis. Ja nüüd tähelepanu, noored lauljad. Üheksandal märtsil lõpeb võimalus registreerida end Klaudia Taevi nimelise konkursi osavõtjaks. Kuues Klaudia Taevi nimeline rahvusvaheline ooperilauljate konkurss toimub esimesest kuni viienda juunini Pärnus. Konkursi võit ja pälvib enam kui 100000 kroonise peapreemia ja saab võimaluse laulda nimiosa spetsiaalselt teda silmas pidades valmivas ooperietenduses Endla teatris 2011. aastal. Registreerimine on avatud kõigile noortele ooperilauljatele, kes on sündinud pärast esimest juunit 1975 ning konkurss on eriline seetõttu, et juba mitmendat aastat saavad konkursil esineda ka kontratenorid. Konkursil on kaks vooru. Esimeses voorus osalevad kõik nõuetekohaselt registreerunud lauljad, kelle seast 30 parimat kutsutakse juba Pärnusse. Teise vooru finaal toimub galakontserdi vormis. Lauljate hindamist juhib sel aastal Poola sopran Teresa seeliskaara. Žüriiliikmete seas on mitme Euroopa ooperiteatrijuhid. Lisainfot konkursi kohta saab konkursi koduleheküljelt, kus on põhjalik ülevaade nii konkursi ajaloost kui tingimustest ning on võimalik kuulata ka eelmiste aastate võitjate helisalvestusi ning esmakordselt on võimalik osavõtjaks registreeruda otse interneti teel. Sellised olidki tänase heligaja teemad. Saatele tegid kaastööd Igor Karsnek, Merike Toro, Mirje Mändla, Annika Kuuda, Kersti Inno, Hedvig Lätt ja Marcheli Roger. Saate koostasid toimetaja Tiina kuningas ja operaator Helle Paas. Täname teid kuulamast ja soovime teile kena nädalavahetust. Sülgaja. Muusika, uudised, muusika, uudised laupäeval kell üheksa. Null viis. Saada kurdetel 15, null viis internetis teile sobival ajal teile sobival ajal. Liigaja.