Tere, head raadiokuulajad sel kevadisel laupäeval. Mina olen toimetaja Karin kopra ja tutvustan teile seitsmenda mai heligaja teemasid. Jazzkaare muljeid jagab immo Mihkelson. Täna ja homme võib veel osa saada festivalist korient. Viimaseid kontserte tutvustab Mirje Mändla Peeter Vähi abiga. Nargen Opera annab Joosep Haydni ooperi armida kontsertetendusi Draamateatris. Dirigent Tõnu Kaljuste ka, rääkis Kersti Inno. Üheksandal ja 10. mail võib näha Lepo Sumera multimeediaetendust Südameasjad, räägib ERSO direktor Andres Siitan. Vanemuise ja Eesti kontserdihooaja lõppkontserdil esitletakse Artur Aare keri oratoorium randaak tuleriidal. Hedvig Lätt usutles dirigent Anu Tali. 10. mail toimub viimane kontsert sarjast noored pianistid. Seekord astub üles Age Juurikas, kellega vestles Tiina kuningas. Mustpeade majas leiab 12. mail aset Tallinna muusikakeskkooli solistide ja Tallinna kammerorkestri kevadkontsert. Teemat vahendab Kersti Inno. 13. mail toimub ERSO hooaja lõppkontsert. Andressiitoniga vestles Mirje Mändla ja saate lõpus, nagu ikka muusikauudiseid maailmast, vahendab Priit Kuusk. Head kuulamist. Aprilli viimasel nädalal võis mitmes Eestimaa paigas kuulda kõige erinevamad džässmuusikat. 16 riigi džässmuusikud andsid 42 kontserti Tallinnas, Tartus, Pärnus, Haapsalus, Narvas ja Viljandis. Ja kõik need etteasted koondusid. Üldnime jazzkaar alla. Festivali küla vastas tänavu üle 14000 kuulaja. Meil on nüüd stuudios immo Mihkelson, kes oli tihedalt jazzkaarega seotud tuues mitmed festivali tipphetked raadiokuulajaile lausa koju kätte. Klassikaraadio otseülekannete näol, mida ootasid tänavuselt jätkaret kõige enam ja kasvuootused ja lootused, täitusid. Võib-olla on minu poolt natuke rumal öelda, et kui music ka kuulamine ja sellega kokkupuutumine on, näete, siis on väga raske midagi oodata sellisel moel, nagu tavaline kuule. Tegelikult oli enam-vähem ette teada, kes on huvitav, kes mitte, sellepärast et plaadid tänases maailmas liiguvad. Ja need üllatused, mis kontserditel ette võivad tulla, on nii-öelda etteantud raamides liikumine, et kas seejärel liigub natukene üle selle ootuspärase nivoo või mitte. Tegelikult oli umbes ette teada, et see tänavune jätskaar ei tule sugugi kehvapoolne ehkki nii mõnigi nurises, et suuri nimesid on just nagu vähe. Ja suured nimed on ka muusikahuviliste jaoks enamasti ka need, kellest nemad on kuulnud, kelle plaate nad on näinud ja kes tegelikult on areenil viibinud juba mõnda aega, ehk siis suutnud endale kinnistada taolise legendi staatuse. Mõnes mõttes reaalslaid oli kindlasti üks niisuguseid, keda võib jutumärkides suurte nimede valda liigitada, kuna Eestiga need seosed alates 67.-st aastast ja varasem jätskaarel käimine 97. aastal, et kõik see on nagu mingil moel sillutanud seda teed, et see tee on sile vaid see oli isegi mõnes mõttes libe, sellepärast et nii mõnigi võib-olla mõtlesin, et ah, näete, on juba siin olnud, et mida te ikka suudab pakkuda, tegelikult suutis küll mõnes mõttes isegi üllatada vastavalt ja ta põhjendas seda ka sellest lühiintervjuudest, mida ta enne kontserdi andis ja mis, millest osa ka klassikaraadio eetrisse jõudis. Ta ütles, et tema muusika on muutunud nagu sügavamaks. Et ta ise on otsinud sügavamalt, et tal on juba vanust piisavalt ja et tegelikult tema püüdlus muusikas on jõuda sinnani, kus seda Charlesi enam ei ole, vaid on nagu jäänud see muusika ise. Mõnes mõttes niisugune püüdles, mis iseloomustab selliste kunstitaotlustega muusikat, enam mitte džässi, džäss, individualistlik, nii et jah, publiku ootuse poolest tõenäoliselt see Charls loodi, kontsert oli üks kõige suuremaid ja suur osa neid ootusi ka täita, sellepärast et see ansambel oli tõesti hea, nad mängisid tõesti hästi mingit nurinat, mis kostusid, oli selle üle, et see kirikuruume ja taolisi muusikaks võib olla ideaalne. Ehkki, mida vaiksemalt ansambel mängis, seda paremini, kõik see tundus, seda huvitavam, see oli ka kuulata. Need väiksemad esinejaid, kes olid mõeldud kammerlikumatesse hallidesse. Festival pidi algselt olema väiksem. Nii mitmedki neist tegelikult üllatasid publikut tugevalt. Selline mulje mulle jäi ja ma pean ütlema, natuke üllatasid mindki, ehkki plaatide järgi oli ju mingi mulje tekkinud ja oli teada, et nii üks kui teine muusik on hea. Nad mängivad huvitavat muusikat. Aga et kontserdil see on veel parem, veel huvitavam. Seda juhtu ju tegelikult alati. Plaadistuudio on niisugune koht, kus on võimalik väikest petest sooritada, mitmekordselt üle mängida. Siluda välja need vead, mis võivad mängimisel tekkida püüda niisugust suurem kui elutunnet. Aga seda kontserdil puudutada on juba palju raskem, selleks peab olema muusikul pagas. Muusik peab olema mitte ainult oskustega, vaid ka kogemustega ja selle publiku muusika tunnetusega piisaval moel taolist pakkusid vähemalt minu arvates Aliceay Gone trio Iisraelist selliste üllatusmomenti ja kindlasti ka tuneeslase trafeerijasse ja siis Sardiinia trumpetisti Poola freeso duett. Ja minu jaoks oli üllatus, vähemalt võrreldes plaadilt saadud kogemusega Philippe Hamiltoni ja Gregosby esinemine mitmekesisem, kui oli oodata. Ja seal edasi nagu skaala palju laiemaks, kui mingi pluus või rock, mida oli maha hüütud. Pigem paigaldus, seal suur hulk seda mustanahaliste, ameeriklaste kultuuri, sellist sõnaosavat mängu mitte ainult lauludes, vaid ka nende lauludega vahel, mida Philip Hamilton, seal need sellised tõesti majanduslikud etteasted, mõned, mis ta laulude vahele tegi, nad olid muljetavaldavad. Rääkimata lauludest ja vokalistidest ja jale valitsemisest endast plussis, selline väga selge ja tugev džässmuusika iva Gregosby näol, kes muuseas ka selles kontserdieelses intervjuus ütles, et tema ei ole nüüd küll niisugune mees, kes igaühega koos mängib. Et see on peaaegu et välistatud, tema tahab ikka oma asja teha ja tal on väga selge tugev visioon sellest, mida tema muusikas või džässis peab saavutama. Ning et Philip Hamilton iga koos musitseerida meeldib talle see, et tegemist on sellise, mitte konformistliku muusikuga konformistlikus muusikamaailmas. Ehk siis ta viitas sellele veel, millele ka džäss on läinud ja milles ka tegelikult mõned Jazzkaar'e ilmingute annavad märku et kogu see muusika nagu väga vägisi püüab publiku poole pöörata ennast näoga püüab meeldida inimestele ja siis selle meeldimise nimel tehakse ka selliseid järeleandmisi, mis tegelikult muusika sisu mõttes ei ole sugugi need head, mis tegelikult tõmbavad välise arvelt seda sisu poolt tagasi. Taolise asja vastu Gregospingu mõnes mõttes protestid sisuliselt ja üllataval kombel see Philip Hamilton ja Gregosmi kontserti just nimelt andiski mulje niisugusest esinemisest, kus oli just nagu ühelt poolt meeldite publikule kasutati nõkse ja trikke ja samal ajal olid seal sees ka niisugused elemendid, mis seda nõksu ja trikki ja seda tühipaljast publikule meeldimist kindlasti eirasid. Nii-öelda peteti publik palju huvitavama muusika kontserdile, kui arvata Aitäh immo Mihkelson Jazzkaareülekannete eest ja nüüd ka muljetest. Kaja. Alles eile õhtu vahendasime klassikaraadio eetris otseülekandas kontserti orient festivalilt kus esines Eesti riiklik sümfooniaorkester, mida juhatas Scottio dirigent, kes elab ja tegutseb Ameerikas, aga on ühelt poolt pärit koreast Tandoni Pipa kontserdis soleeris Lanveeveeii ja lisaks sellele kõlasid kontserdil veel ka toru take mitsu vihma oodates. Isancyunny teine sümfoonia Scatio muide kiitis Eesti riikliku sümfooniaorkestri nõtkust idamaiste teoste interpreteerimisel. Friends festival puhub ja kui täna õhtul on Tallinna raekojas kontsert, kus esinevad Butaani muusik tapas sang ja Hiina traditsiooniline trio, siis pühapäeva õhtul toimub Tallinnas festivali lõppkontsert mille pealkiri on islamimaade muusika, mille esimeses pooles musitseerib egiptuse muusik aladinapas. Siis on võimalik nautida katakk Tantsu elava muusika saatel. Tantsivad Namrattappaminaania, Shalja nõlvade ja kontserdi kolmandas plokis esineb usbeki lauljatar Sevara Nazarkhan. Kontserdi tutvustab orients. Festivali kunstiline juht Peeter Vähi. Eks see vara nii-öelda suure osa oma elust veedabki praegu Londonis, noh eriti alates sellest ajast, kui ta, kui ta sellise plaadifirmaga nagu Real World siis Pieter Key preiliga hakkas koostööd tegema ja suures osas kindlasti tänu tema plaadile, mis kannab pealkirja jorbolzin. Ja muide, selle plaadi nimilugu tuleb esitamisele ka Eestis, aga see vara puhul ma tahaksin rõhutada seda, et need inimesed, kes tulevad seda kontserti kuulama kaheksandal mail Estonia kontserdisaalis, et see on ainus, esimene ja kes, kes mõnes mõttes nagu isegi läheb orient festivalistiilist välja ja kui kõik ülejäänud on niisugune originaalne, autentne, siis see on just selline nagu maailmamuusika kontsert kus on teatud selliseid elektroonika elemente sees alati nabas on võib-olla festivalil eelkõige laulja sekundaarsena mainiksin tema uudimängu, aga see traditsioon, mida tema esindab, see on araabia muusika, kuigi ta tuleb Egiptusest ja just võib-olla isegi väärib mainimist. Ta on sündinud kuulsate Egiptuse püramiidide vahetus läheduses. Tema kui kodu on nii-öelda püramiidide kõrval külas. Aga see egiptuse muusika, mida ta meil esindab, tegelikult päris egiptuse muusika, see on just seotud islamimaailmaga ja see on küllaltki sarnane Egiptuses, samuti Araabia poolsaarel, mõnedes teistes Lähis-Ida maades ja tegelikult ka nüüd selle aladi nabase kavas ongi siis lisaks valdavalt Egiptuse rahvamuusikatraditsioonidest välja kasvanud muusikale on veel lisaks ka Nuubia muusikat ja Saudi Araabia muusikat ja alati nabas ei ole nii-öelda sellisest rahvatraditsioonist välja kasvanud, et tema on ikka selline õppinud muusik tähendab lõpetanud Kairo, araabia muusikainstituudi kahel erialal kõigepealt lauljana ja siis veel uudimängijana ja täpselt samuti nendel kahel erialal ta paralleelselt on hiljem siis siis mänginud mitmetes Kairo araabia muusika ansamblites ja ta Kairo Patarei majas töötanud nii lauljana kui pudimängija loomulikult lauljana, mitte selles mõttes, ta ei ole seal Bergit ja Mozartit laulnud, vaid ikkagi araabia muusikat. Ja ka hiljem ta on siis nüüd tegutsenud pedagoogina viib läbi pidevalt meistrikursuseid, sealsamas, kus ta kunagi õppis Kairo araabia muusikainstituudis aga on muide õpetanud isegi Helsingis Sibeliuse akadeemias etnomuusika pakulteedis. Orients festivalil lõpetab Estonia kontserdisaalis pühapäeva õhtul kell 19 algava kontserdiga ja klassikaraadio salvestab varasarkanni kontserdi ning see on klassikaraadio eetris laupäeval, 14. mail kell 20 null viis. Täna jõuab Tõnu Kaljuste juhatusel Eesti Draamateatris publiku ette Haydni kangelasdraama Armyyda kontsertetenduse. Noh see on juba kolmas Haydni ooper, mille Nargen operand projekt teatrina koostöös Tallinna kammerorkestri ja Eesti draamateatriga sel hooajal lavale toonud. Ja nad on kõik erinevad kolm tükki, mis me valisime, eksimine, poeetiline lühiooper, teine oli parimaid koomilisi oopereid ja siis viimane on niisugune, kõige suurem, tema viimasem küpseim täis ooper, kangelasdraama. Selle olete peamine, et kui kontsertetendus on, aga, aga päris nii ta ei ole siin draamateatri laval noh, sõna kontsert veidi suunab inimesi muusikat kuulama, sest muusikaline draama ta on kõigepealt ja väiksed remargid tulevad inimestele puht visuaalsena ekraani peal, siis püüame läbi muusika ja seda need kujutluspilte tekitada, mitte inimesele lihtsalt ette manada neid suure ja rikkaliku kunstniku tööga, Vaidet inimestes endas tuleks assotsiatsioonid ja Nende jaoks siin on praegu ruumi rohkem. Tekst on taas eestikeelne Maarja Kangro tõlkes. Kõik need kolm ooperit tema tõlkes ja väga head tõlkida ennast, millest oli lihtsalt väga suur rõõm, sest niisugust värssdraamat kõikide puhul, kus tekst jookseb heasariimis ja on loomulikult lauldav ja retsiatiivid Hayden stiilis hästi jälgitavad, see on väga-väga suur töö jätma, õnnitlen teda sellelt suure asja puhul, sest ühe hooaja vältel kolm ooperit tõlkida nad olid väga huvitav töö. Lavastaja on Priit Pedajas, osades Nargen Opera eelmistest projektidest tuttavad Mati Turi, Kädi plaas, Rainer Vilu, Toomas tohert uute solistidena, Mati kõrtsi ail, assoni. Ailassoni on haruldane laule, see roll on väga raske. Ma ei teagi teist, kes võiks seda Eestis laulda. Tema on selle jaoks üks paremaid, seal on dramaatikat, seal lüürilisustas on väga suure mastaabiga. Mõtlemine peab olema ja väga energiarikas. Laulja olgu Jessi Norman, kui sellega kunagi nooruspõlvest välja tuli, selle rulliga ta lendaski maailmas tippu, sest see roll võimaldab tohutult mitmekesist näitlejatööde vokaali. Ma ei lase pärast Eesti muusikaakadeemias täiendanud end Itaalias ja Hollandis, viimastel aastatel elabki Hollandis. Eelmisel aastal omistati lauljatari le laureaadi tiitel kuninganna Elizabethi muusikakonkursil Belgias. Armida on talle klassikarollidest suurim. Ränimaiuspala, et kord armida on iid või siis võlur. Aga samas on ta ka kuningatütar, kes on täiesti lootusetult armunud. Esiteks on tal nagu tundeskaala on armumisest kuni püha vihani Neesmiseni ja vokaalne skaala on täpselt samamoodi, et seal on koloratuur ja seal on kõvasti laulmist, stsena tõlkimist, seal vihastamis, siis seal on pehmede imeilusat kanti neeme, tähendab, seal on kõike. Laulmise mõttes on seda hästi-hästi-hästi lahe teha. Ja ma ei kujuta ette oma esimest roll, et mis oleks võinud olla paremust klassikalises ooperis, kui ütleme see, et ta on suur peaosa ja seal on lihtsalt absoluutselt kõik olemas, seal on näidelda ja laulda ja fantastiline kuidas on kujunenud kontakt lavapartneritega? Lavapartneritega on niimoodi mõlema matiga ehk siis Mati Doria ja Mati pürtsiga olema juba olnud koos laval. Lavapartnerid on väga head. Kuivõrd meie lavastus on minimalistlik vähestel avastuslikke võtetega, et siis selles lavastuses on tõeliselt aega nagu nautida muusikat, nautida hääli ja interpreedi-le, siis see on nagu selline väljakutse häälega. Ma rohkem ütleme, et kui tavalavastuses oleks nii, aeroobikat oleks rohkem. Et siis me peame nagu väga palju nagu näitama häälega ja, ja selles mõttes mingi mati, tori. Kordan veel, Mati mari on lihtsalt fantastiline, et mati roll Rinaldo on nagu mahuliselt tegelikult veel suurem kui armida roil. Mati on tõeline kunstnik temaga laval koos olla ja sellest tema energia koos, mina vähemalt ise tunnen, mina saan nagu endale ka jõudu, et mulle küll tundub, et meil täitsa hästi ühtib selline lavaline olek, et seal on vähe ja kõik teised ka tavamõttes võiks öelda, et kõrvarollid, aga kuivõrd tegemist on sellise opera seeria kangelasdraamaga, et siis kõikidel rallidel on kandev jõud ja vokaalselt kandev jõud, et kõikidel on vähemalt üks, aga tavaliselt kas kaks või kolm aaret. Et vokaalselt on kõikidele rollidele suured nõudmised, et Kädi plaason nii armsa häälega, tal on nii ilus hääl. Väga toredasti laulab ja mulle väga meeldib Armyyda nüüd see, käesolev ooper on eriline oma tõlkija poolest ja tõlge on fantastiline ja seda on niivõrd lahe ja hea laulda. Kuivõrd me oleme nagu väga töötanud ka selle nimel, et tekstist saaks aru, et kui ta juba on seal lava peal eesti keeles, et siis tõesti saaks aru. No nii palju, kui meie nii-öelda vokaaltehnilised võimed on, et ma tõesti loodan, et publiku poole nagu see tekst jõuab hästi Armida oli Haydni edukaim ja mängituim õukonna ooper. Kuni 1788. aastani etendati seda ester Haasas ühtekokku 54 korda. Nargen Opera esitab armiidat Eesti Draamateatris vaid kaks korda. Täna ja homme õhtul kell seitse. Oma esimesel hooajal on projekt teater, Nargen ooper Sära kolme Haydni ooperi ettekandega kummutanud arvamuse, et Haydni muusika võib igav olla. Usun, et eelkõige tänu Tõnu Kaljuste. See Nargen Opera hooaeg on tehtud, see oli viimane etendus ja eks siis elu näitab, kas sellest Nargenooperast saab niisugune suvine hobi või saab sellega edaspidi tõsisemalt tegeleda. Tänavu tähistatakse eesti helilooja Lepo Sumera 50 viiendat sünni ja viiendat surma-aastapäeva. Esmaspäeval, üheksandal mail Rotermanni soolalaos ja teisipäeval Viljandi kultuuriakadeemia mustas saalis leiab aset Lepo Sumera multimeediaetendus Südameasjad. Kontserdi korraldab Eesti riiklik sümfooniaorkester ja me palusime üritust tutvustada ERSO direktoril Andres Yithnil. Pealkiri seda Masjad kõlab kuidagi kahemõtteliselt. Kahemõtteliselt ta tõepoolest kõlab ja tegelikult eks kahemõtteliselt oli ta mõeldud ka juba Lepasume rända poolt paari sõnaga võib-olla selle teose saamisloost. Lepo Sumera nimelt käis seal 99. aasta alguses minu teada, kui talle tehti südamearsti juures tehti iho kardiogramm. Ja siis, kui ta sai selle lindi enda kätte, siis vaatas, et see on üks jube huvitav materjal ja ja kõik see videopilt ja heli sinna juurde, need südamekahinat ja südamehääled, mis sinna lindi peale olid jäänud koos selle videopildiga, siis tekkiski mõte sinna juurde võtta see ühe teose aluseks, sinna juurde kirjutada instrumentaal Tiit. Ja sellest teha üks niisugune multimeediaetendus. Siin võib muidugi tegelikult öelda, et see muusikaline materjal selles teoses on juba niivõrd huvitav, et see võiks täiesti eksisteerida ka ilma selle videopildita seal seal ümber ja kannaks suurepäraselt välja. Aga muidugi kogusse videotehnika ja elektroonika, mis sinna juurde on pandud. Muidugi muudab selle asja äärmiselt huvitavaks ja noh, julgen tõesti öelda, et see on üks põnevamaid multimeediaetendusi üldse, vähemalt nende seast, mida mina olen näinud, teastan ennegi Eestis ette kantud. Esimene kord oli minu meelest üks kinnine kontsert, mis oli, mis oli mõeldud südamearstide liidu konverentsile. See oli 99. aasta kevadel Sis avalikkuseni jõudis teos 99. aasta novembrikuus õlise oktoobri lõpus. Nüüd festivali käigus, kus seda teost kanti ette Eesti Ühispangahoones. Et tegelikult meil tekkis niisugune mõte, et, et seesama teos kanda ette nüüd viis aastat peale helilooja surma just samamoodi ja samas kohas seal Ühispangas hoones, kuid kahjuks on seal vahepeal teostatud nii palju ümberehitusi, et seal enam ei ole seda platsi järel, kus seda teost tookord ette kanti ja, ja kahjuks Ühispangahoone ei leinud õnneks seda seal teha, aga Rotermanni soolaladu on ka üks, üks ääretult tore koht ja, ja ääretult sobiv selle ettekandmiseks. Milline esituskoosseis? Siin tekitab küsimusi, et Eesti riiklik sümfooniaorkester selle kontserti korraldab siis, kas seal esineb sümfooniaorkestri? Sugugi mitte. Seal on rikult kaasa tegevat vaid neli instrumentalisti millest vaid üks instrumentalist on praegu pärit ERSO-s, aga meie panime sellele kontserdile nii-öelda õla alla ja, ja võtsid, kui me selle enda korraldada, aga siis teost kannavad ette instrumentalistidest Jaanika rentsus flötidel Villu Veski, saksofon-il Aare Tammesalu tšello ja Madis Metsamart löökpillidele ja siis sinna juurde veel terve tehniline tiim Artur Talvik, kes hoolitseb videopildi eest siis Lepo Sumera väga hea sõber ja kolleeg Sven Grünberg, kes hoolitseb nii-öelda nende häälte elektroonilise muundamise eest ja, ja seal puldis istub ka helilooja enda poeg Tammo Sumera. Ning veel teevad kaasa Tanel Klesmend, kes hoolitseb selle helipildi kokkupanemise eest. Niisiis, Lepo Sumera südameasjadest võite osa saada esmaspäeval, üheksandal mail kell 21 Rotermanni soolalaos ja teisipäeval, 10. mail kell 19 Viljandi kultuuriakadeemia mustas saalis. Aitäh ERSO direktor Andres Siitan. Lepo Sumera ühing ja Eesti Muusikaakadeemia teatavad, et toimub sümpoosion. Lepo Sumera 55 10. mail kella 10-st kella viieni. Eesti Muusikaakadeemia kooriklassis korraldavad muusikateadlased Gerhard Lock, Merike Vaitma ning produtsent Timo Steiner. Sümpoosionil võib kuulata järgmisi ettekandeid. Merike Vaitma räägib Lepo Sumera st 20. sajandi muusika kontekstis. Kai Tamm teeb ettekande humoristid Lepo Sumerat instrumentaalmuusikas. Kerri Kotta räägib kostinato variatsioonidest ning Eeva Konsa Lepo Sumera palast Aastast 1981. Gerhard Lock annab ülevaate horisontaalis ja vertikaalis Lepo Sumera sümfooniates. Praegu võib ka näha Eesti muusikaakadeemia neljanda korruse fuajees installatsiooni Homaas Lepo Sumera. Vanemuise ja Eesti kontserdi ühisel hooaja lõppkontserdil tuleb ettekandele Artur hoone keri suurteos mis ühtaegu on nii draamalavastus kui koorioratoorium. Artur hoone keri dramaatiline oratoorium Shan tärk tuleriidal räägib loos on Darcy üle peetud kohtuprotsessist ning hukkamisest nähtuna ranni ning dominikaani munga silmadega pool. Klodelli libreto on ilukirjanduslik segu ladinakeelse kiriku liturgia paroodiast, keskaegsest luulest, piiblitsitaatidest ning arhiividokumentide tekstidest. Omapärane on ka see, et oratooriumi tegevustiku kesksed tegelaskujud Ran ja Ventomi niikus ei ole kujuta tavapärase vokaal partiidena vaid näitlejate ettekandes kõlava dramaatilise dialoogina. Oratooriumi Jeanne d Arc tuleriidal tahetakse eesti ja prantsuse ja ladina keeles. Kontserdil osalevad Vanemuise ooperikoor, Tartu poistekoor, Tartu noortekoor ning Vanemuise sümfooniaorkester. Solistideks teevad kaasa Allapova, Merle Hillep, Valentina kreemen, Jan Oja ja Aare Saal. Näitlejatest Mirtel Pohla, Hannes Kaljujärv, Jaak Prints, Gert Raud, Sepp. Selle kontserdi muusikajuht ja dirigent on Anu Tali. Miks just Artur hoone keri dramaatiline oratoorium Shandark tuleriidal? Minu jaoks on see esimene selline väljakutse tegelikult, sest teos on ehki. Ma suurvorme olen küll enne teinud, aga see ei ole tavaline suurvorm, vaid hane keri samm tarka, nagu ministeerium ei kuulu tegelikult ühegi klassikalise suurvormi alla, et see on nagu omamoodi niisuguse dramatiseerinud. Et seda peaks nagu lavastama kontserdilaval. Ütleme siis niimoodi, et Jaak Prints, kes on meil lavastaja ja näitleja rollis, tegelikult tal on väga suur väljakutse tekitatud selle situatsiooniga, kus tegelikult lava on ju inimestest tulvil, et seal on Tartu poistekoor, laulab, seal on suur lisajõududega Vanemuise ooperikoor, seal on lauljad, seal on näitlejad eesotsas Hannes Kaljujärvega, Mirtel Pohlaga, Gert Raudsep siis Jaak Prints, ise lauljatest Aare saali, aiakremen Popova, Hillep laulavad, nii et et kuidas see mass ja veel midagi seal lavastajad, siis peaks publikul paluma peast maja ees oodata, kuni seal oma näitemänguga ühele poole saame, nii et see on põhimõtteliselt nagu niisuguste minimaalsete vahenditega, aga natuke sele mulje loomine kirjeldav ei iseloomusta seda teost. Teos on iseenesest tunnistan ausalt, suhteliselt sünge, aga see ei ole mitte halb, see on tegelikult sandargi lugu, kõik teavad, et see on tegelikult üks omamoodi niisugune hotellis omanimelise poeemi põhjal tehtud ja jutustajad räägivad meile sulaselges eesti keeles selle stoori või selle loo ära, samal ajal kirjeldavas ja kommenteerivas rollis on siis prantsuse ja ladinakeelne koor, erinevad koorid ja lauljad ja sealt tuleb välja see mitmekihiline grotesk, et tegelikult põhimõtteliselt kuidas sandark ennast nii-öelda süüdi tunnistab, tegelikult ta ei tunnistanud süüd ega kuidas seda kirjaoskamatu tütarlapse vastust ladinakeelsete keerukate terminitega ümber hinnatakse ja lihtsalt ta nii-öelda tulle paisatakse ja siis jälle võitlus käib nagu läbi elu kurjuse, headuse jumaliku ja kuratliku vahel, aga lõpp on kurb. Ütleme siis niimoodi, et selles kurbuses omamoodi helgust, et me ju kõik teame, kuidas see lugu lõpeb. Iseenesest on see muutumatu ja tihtipeale Mer loo lõpevad niimoodi, aga selles, kui te kuulate seda muusikat, mina räägin alati muusika läbi, et siis selles haiglases ja grotesksed ja niisuguses nagu sa vahel tänapäeval tegelikult on. Muusikas on suur selginemine selline jumalikkuse ja paremuse püüdluse poole, et lasta siis oli eelmise sajandi kolmekümnendad, et siis vist tundus see püüdlus helguse tuleviku poole natukene eredam, kui täna. Teos kantakse ette prantsuse keeles ja, aga prantsuse keel ei ole ainus ainult muusikakeel ja ladina keelega ta vaheldub, näitlejad räägivad meile eesti keelt ja isegi koor on aeg-ajalt oleme arusaadavuse mõttes need sõimukoorid ja mõnitamise koolid olema eesti keelde tõlkinud, et lihtsalt kuulajatel oleks arusaadavam ja loomulikult on võimalik tõlget jälgida kavalehtedel, et seal on nagu sellised rollid nagu siga, eesel ja lammas, et kes vahepeal laulavad küll prantsuse keeles, selles aga siis jälle sea ülistuskoor näiteks kohtu eesistujakaasistujad ja on lambad ja eesistuja sigaja. See toob sära grotesk esile ja seda on kasulik siis võib-olla kavalehelt pisut jälgida või ette lugeda Shandarkama Mirtel Pohla. Ma ootan publikuks inimesi, keda huvitab esiteks ajalugu, teiseks on just need hea, halva ja maailma paremaks muutmise küsimused ja kõiki neid, kellele meeldib teistsugune asi, et see on natukene ajutrenni võib-olla nõudev, aga samas see tükk iseenesest on vaheajata tund 20 minutit, et see kuulamine ka siis, kui ta nõuab natuke pingutust, siis ma mõtlen arusaamise küsimuses, siis ta ei ole liiga pikk, et tegemist on kahtlemata teosega, mida tükil ajal jälle Eestis esitata. Minu arust Toomas kapteni käel on ta Eestis kõlanud ja see vist on üle 10 aasta tagasi, Raivo Trass veel lavastas ja pärast seda ei ole teda tehtud ja enne seda minu arust ei ole vera tehtud, nii et jääme ootama, et see on niisugune ainulaadne võimalus minu arust. Vanemuise ja Eesti kontserdi ühise hooaja lõppkontserdid 10. mail Pärnu kontserdimajas, 11. mail Estonia kontserdisaalis ja 13. mail Vanemuise kontserdimajas. Ettekandele tuleb Artur hoone keri oratoorium Jean Dark tuleriidal. Teisipäeval, 10. mail toimub viimane kontsert sarjas noored pianistid, seda sarja korraldab Eesti Kontsert ja kontsert toimub Estonia kontserdisaalis kell seitse õhtul. Viimane esineja on noor pianist Age Juurikas. Tavaliselt noored pianistid alles õpivad, lõpeta, võtavad oma õpinguid või täiendavad ennast kusagil. Kuidas sinuga lood on? Ma õpin ametlikult isegi kahes kohas praegu kõigepealt Eesti Muusikaakadeemia magistrantuuris ja teisalt, kus ma isegi rohkem viibin, on hetkel Moskva konservatoorium ja seal ma olen aspirant esimest aastat õpetaja on legendaarne professor erakonnas taeva, tavaliselt on nii, et noored vaatavad praegu rohkem nagu lääne poole ja otsivad seal õppimisvõimalusi. Sina tegid teisiti, miks? Ma olen tegelikult juba lapsest peale unistanud õppima asuda just Moskva konservatooriumisse, sest et mul on nagu mingi siis hääl on öelnud kogu aeg, et just see on see kõige õigem koht minu jaoks ja huvitaval kombel ma ei ole pidanud pettuma, pigem vastupidi, et kogu aeg on uusi ja meeldivaid üllatusi ka ebameeldivaid, aga rohkem on isegi seda head selles kõiges, et see on väga põnev maailm. Sa oled teist aastat Moskvas, nüüd jah, need aastad sulle andnud on esimest aastat oma riista suur. Ja nüüd esimest aastat ma olen aspirant. Ma olen tõesti võin öelda, et ma olen väga palju õppinud, et see õpetus seal on absoluutselt maailmatasemel, ergonnastava õpilaste hulgas on väga suurte kauguste laureaat ja väga palju kuulsaid nimesid ja tal on kolm assistenti, kes väga töötavad. Ja see kõik, mida ma sealt saan, et see on tõesti tõesti vapus keha nii öelda. Sind valiti välja konkursile Moskva konservatiivid koorimist. Jah, ei, see valik tegelikult toimus video alusel. Kongos toimub Ameerikas pas Ateenas Los Angelesi osariigis Ramoni konkurss. See kukkus, toimub teist korda, sinna valiti osalema ligi 30 pianisti ja konkust ajab siis kuuendast kuni 18. juunini. Aga enne kui sa sinna Ameerikasse Rahmaninovi konkursile sõidad, pead sa ära tegema kontserdisarjas noored pianistid. Jah, just. Ja selles mõttes on see huvitav kokkulangemine, et ma saan mängida sellel kontserdil praktiliselt kogu oma selle konkursi soolokava nalja arvates kontserdi kontserdiks on kolmas klaverikontsert kontserdi ma esitan kõigepealt Beethoveni kolmanda sonaadi seee summuni gravisleriana ja teises pooles tuleb ettekandele siis ainult Rahmaninovi looming Leonardo pluss kolm, siis rahaline, üheksas prelüüd umbes 32, seejärel muusikaline momentis null, number kaks ja teine sonaat. No Rahmaninovi on üks sinu suurtest lemmikutest. Jah, see on juba väga kaua aega mul kõige suurem lemmikhelilooja ja nüüd, et kas ma õpin, tavaline ei loe kodumaal. Eriti õpin ja õpin tunnetama juba tunnetanud loati neid peensusi, kõik see elu, kogu see kultuur, mis säilivad, ümbritses see mulle väga lähedane, kõige lähedasem muusika võib olla hetkel. No ma ei olnud, on üldse väga paljud armastavad ja muidugi Venemaa on täiesti jumaldatakse seda heliloojad, et minu meelest see muusika on ta nii inimlik muusika, nii üliinimlik muusika, et see ei saa lihtsalt külmaks jätta kedagi. Age Juurikas esineb Estonia kontserdisaalis teisipäeval, 10. mail, kontsert algab kell seitse õhtul. Klassikaraadio salvestab kontserdi ja hiljem on võimalik seda klassikaraadio vahendusel ka kuulata. Tallinna muusikakeskkooli õppealajuhataja Marie Jürisson. Teie õpilased annavad koos Tallinna kammerorkestriga kevadkontserdi tuleval nädalal. Kuidas on teil tekkinud kontakt professionaalse orkestriga ja kuidas te valisite lapsi sinna esinema? No see kontakt on nüüd juba mitu aastat kestnud minu mälu järgi, 2001. aastal oli meil esimene kontsert koos Tallinna kammerorkestri ja siis meie laste solistidega ja nii on see igal õppeaastal üks selline kontsert meil toimunud ja me oleme väga õnnelikud selle traditsiooni üle. See on niisugune lastele väga innustav võimalus mängida väga tundliku ja väga paindliku kollektiiviga. Ja teisest küljest võiks olla omamoodi nagu sild Meie kooli vilistlaste vahel, kellest enamik sellest kammerorkestrist koosneb ja siis praeguste õpilaste vahel, et olen nagu tundnud, et seal tekib teatud selline side selle kooli kestvuse juures. Aga kui nüüd rääkida sellest konkreetsest kontserdist, siis meil toimus selline valik, mis oli juba märtsikuus kuhu kõik lapsed võisid kandideerida. See oli avalik valik, kontsert meie koolis. Ja siis oli meil komisjon osakonnajuhatajate moodustatud, kes siis valisid parimad esinejad sellele kontserdile ja solistidest esinevad solistidest ma nimetaksin siin alles möödunud kuul toimunud esta konkurss, siis on vabariikliku keelpillimängijate konkursi laureaate nagu Kaija Lukas, kes sai esimese preemia. Triin Ruubel, Egert Leinsar, teise preemia laureaadid, Johannes Teppo kolmanda koha omanik. Aga lisaks ma nimetaksin ka meie saksofonimängija tuku kudu disveebruarikuus toimunud rahvusvahelisel konkursil Riias esimese preemia. Nii et sellest kontserdist kujuneb ka ühtlasi konkursi laureaatide kontsert siin enamik repertuaari lähtudes muidugi eelkõige kammerorkestri koosseisust, klassikaline ja barokkrepertuaar. Aga me oleme väga rõõmsad, et tänu kultuurkapitalile on õnnestunud meil saada sinna orkestrisse puhkpillidest lisajõudusid. Ja siis saab ka esitada suuremaid romantilisi teoseid, siin sära, saatke jam jooja isegi summani mängib. Nii et kontserdi lõpupoole moodustub sellest isegi juba väike sümfooniaorkester. Tallinna muusikakeskkooli õpilased on ka muul ajal varmad esinema. Peab ütlema, et tegelikult meil on see hooaeg olnud hästi tihe kontsertide poolest ja võib-olla nüüd kevadel me keskendume rohkem kooli tööle ja eksamit. Te olete nüüd juba hakkame hooaega lõpetama. Aga läbi aasta näiteks meie sümfooniaorkester on andnud siin mitu iseseisvat kontserti. Siis on meie koolisolistide kontserte olnud Estonia kontserdisaalis. Õpetajate klassikontserdid on toimunud vanalinna erinevates saalides, matkamajas, Kikendikakis, teatri- ja muusikamuuseumis Eesti Muusikaakadeemia kammersaalis. Nii et meie hooaeg on olnud väga tihe ja, ja punkti paneb sellele juuni lõpus toimuv lõpuaktus Estonia kontserdisaalis. Tegelikult on ka kontsertaktus ja kus kontsert on täispikk kahe poolega sümfooniaorkestri saatel, kus siis esinevad meie parimad lõpetajad? Tuleval neljapäeval saab aga Tallinna muusikakeskkooli soliste kuulata mängimas koos Tallinna Kammerorkestriga Jüri Alberti juhatusel. Kontsert algab Mustpeade maja valges saalis neljapäeva õhtul kell seitse ja klassikaraadio. Tihti üle kanda sülgaja. Teiste riikide sümfooniaorkester lõpetab peagi oma 80 seitsmendat hooaega, orkestriga teevad endiselt koostööd orkestri peadirigent Nikolai Aleksejev, juba neljandat hooaega ja orkestri kunstiline nõustaja Paavo Järvi kolmandat hooaega Eesti riikliku sümfooniaorkestri direktorile Andres sõitjanile jäävad möödunud hooajast kõige rohkem meelde senisest enam täitunud kontserdisaalid. Aasta lõpp ja hooaja lõpp on loomulikult see niisugune tagasivaatamise aeg ja kokkuvõtete tegemise aeg. Kui nüüd sellele 78.-le hooajale tagasi vaadates siis täiesti rahuliku südamega öelda, et see on olnud ERSO jaoks üks väga hea hooaeg. Võib-olla kõige olulisemana tahaksin ma nimetada seda. ERSO lakkab olema järjest rohkem neid kontserte, kuhu enam pileteid ei kipu saadav olema. See on muidugi suur suur rõõm ja, ja ma arvan, et ega, ega kaugele ei pruugi olla ka see aeg, kus me võime hakata Tallinnas kordama ühte ja sedasama programmiga. Me oleme jätkanud oma niisuguseid traditsioonilisi kontserte, mis meil on suve lõpus alati olnud metodisti kirikus aasta alguses, jaanuari keskpaigas ooperi gala. Me oleme sellel hooajal ka Kablaadistanud veel sellel hooajal tulemas välja mitu toredat projekti. Tubina 100.-ks juubeliks peaks valmis saama ilmuma Tubina balleti kratt, muusika see on küll juba päris mitu aastat tagasi salvestatud, aga nüüd juubeliks peaks plaadi peal ilmuma, kõikidele kättesaadavaks muutuma. Selle annab välja Alba Records ja dirigent on ERSO eelmine peadirigent Arvo Volmer, et siis meil on veel maikuu jooksul välja tulemas püüdžinglassiks seal üks väga tore plaat, mille me salvestasime selle hooaja algusesse ehk siis möödunud aasta septembrikuus, see on kriigi muusika, beer kündile. Kas me nüüd mõtleme sellele mingite järgmiste plaadiauhindade peale või mitte? Igal juhul materjal, see tõesti väga hea ja pikisilmi ootame seda, et solistid, kellega me koos seda plaati tegime, Camilla telling, Charlotte Hellekantia Peeter matei on ääretult tugevad nimed. Ei, see ongi muusika näidendile Perling tervikuna üks plaat tervikuna ja seda plaati tehes, et kus meil jälle tore koostöös kauaaegsete partnerite ta lastekoor Ellerhein, mida juhatab Tiia Loitme rahvusmeeskoor Ants otsivad Buratino projekt sellel hooajal oli üks rõõmustama Maitaks ütlema ja üleüldse oleme võtnud oma sihiks suunata paljuma tegevust lastele. Protina projekt oli, oli tõepoolest niisugune, mis pileteid lihtsalt osteti käest ära ja juba juba mitu-mitu kuud enne seda, kui me õieti jõudsime hakata nendele kontsertidele reklaami tegema. Siin on oma fenomen televisiooni näol, mis on televisioonis üks kord ääretult populaarseks muutunud. See on ka muidu väga läbilöögivõimeline kontserdi ettekandes me ei saanud kätte just seda helikvaliteeti, mida ma oleks tahtnud ja, ja nüüd tekkis meil mõte panna seesama asi plaadi peale ja selle salvestamine praegu käib ja sellega enam väga palju aega ei tohiks. Lõppeval hooajal tegid Eesti riikliku sümfooniaorkestriga koostööd mitmed eesti dirigendid Tõnu Kaljuste, Olari Elts, Vello Pähn, Andres Mustonen, Paul Mägi. Esiettekandele tuli Tõnu Kõrvitsa teos, ellujäänute laulud, Eino Tambergi tuuba kontsert klassikaraadio juubele kontserdi raames ning ka Erkki-Sven Tüüri teose magama Eesti esiettekanne. Ees on veel orkestri hooaja lõppkontsert, millega tegelikult orkester küll ei lõpeta, sest peagi algava Tubina festivali raames on need plaanis anda koguni kolm kontserti. Lõppkontserdil tuleb ettekandele Lepo Sumera hinna moore. Üldiselt tahaksin kõrvalepõikena öelda seda, et lisaks tavapärastele sümfooniakontsertidele oleme me hakanud vähehaaval tegema kammerkontserte järgmisel nädalal oma hooaja lõppkontserdil, nagu ma juba ütlesin jah, tuleb ettekandele suveräänne moorium. Ja kõige olulisemaks põhjuseks on see, et sel kevadel oleks saanud Lepo Sumera 55 aastaseks ja juuni algusest möödub ka viis aastat tema varasest lahkumisest. Orkestri hooaja lõppkontserdi kavas on Ludwig van Beethoveni missa, C-duur op 86 ja Rahmaninovi kolmas sümfooniamull soleerivad Kaia Urb sopran, Iris Oja metsosopran, Mati Turi tenor, Uku Joller bariton. Koostööd tehakse ka Eesti filharmoonia kammerkooriga. Dirigendipuldis on orkestri peadirigent Nikolai Aleksejev. Orkestrist kuuleme lähemalt juba ka järgmisel nädalal ja siis tulevad vaatluse alla orkestri suveplaanid. Orkestri hooaja lõppkontserdist aga teeb klassikaraadio otse üle kanda reedel, 13. mail algusega kell 19. Vaikse ookeani muusika festivalist Californias Santa kruusise alustan täna 29.-st aprillist startinud pidustused nimetuse all passifike RIM Music. Festival lõpevad täna Korea, Indoneesia, Hiina, Jaapani muusikat kõlab siin järjepannu nende vahel Ameerika Euroopa autoreid kogu. Oh jääb helilooja ja California ülikooli õppejõud Hiik Joan kin, kellelt endalt teoseid kavas kui mitmetest heliloojatest Euroopas või Ameerikas kodunenud, tunneb muusikamaailm enamuste autoreid vähel Jani, vaatame festivali esinejate poolt kollele. Korea sammu, Lauri ja Indoneesia kammelani stiilis avagavade järele on esinenud New Aasias drinkuvatet Koreast. Boot, ansambel Saksamaalt ja siia ju tõeliselt sobivana astus teisipäeval üles ka Kronos kvartett. Pearõhk terri Raili loomingul, helilooja seitsmekümnendat sünnipäeva puhul railiga ise klaveril kaasas eilegi kontsert-Koreas muusikaline tseremoonia. Et korraldatakse ka kolm sümpoosioni, nimetan tänase teema traditsiooniliste kunstide mõju jaapani kaasaegsete heliloojate juures. Tänasele lõpukontserdile kooli sümfooniaorkestri ees on saadud aga nimekas ameerika, jaapani dirigendi Genf, Nagano suurkuju juba kogu Euroopa muusikaelus ning kena on näha siin kavas ka korealanna džinni ja toru takemyydson imesid. Lähedane festival meie praegusele festivalile orient. Ka kaasaegse muusika festival spor 2005. Neljandast kaheksanda maini daalis Orfussis väärib nimega. Esiteks on see ju sisuline järg kaks aastat tagasi kokku värisenud festivalile nuumus ja plaani Bent nüüd Skandinaavia mainekamat hulka. Tänavu teemal Helijas sõna, enamus kavadest käivad workshop, pidin imejal, nimetaksin ka mõned autorid. Laager Rasmussen, pents Sörensen, Mattias Paalingerrolfalliin uue teosega Helmut ööringi Symphony aineri krostad kõrvuti Lars Peter haageni teosega Seksporteretter. Enamus ettekandeid kammerplaanis, aga tänast homset üteldakse keskseks workshop-iks, kus tuleb ettekandele Salvatoors Riinu juba üks 184.-st aastast pärit suurteos In visi Pill, draama lohe Ingriin solistile suurele sümfonietta-le ning mees, kellele see siis avaldus sümfonietta kaastegevusel. Esmaspäeval algab kummardusega Euroopa päevale šenness muusikalifestival Bukarestis taguga festival Anžeelika, Itaalias Molonia ja Modena regioonis. Ja teisipäeval jõuab lõpule sari uue muusikafoorum Šveitsis lutsernis kus õugana kirikus How Kirches esitab oma oreliteoseid Christian Wolf tuntumana kõlamas ka eks siis sai siis nüüd kahest eesti dirigendist. Dirigent Vello Pähn, kes teist hooaega Soomes Kuopio linnaorkestri peadirigent ning juhatab Savonlinna ooperifestivalil on sammas kõrgelt hinnatud balletidirigent kui kogu Euroopa staabis. Eeskätt Hamburgis ja Pariisis, aga ka nende truppide külalisreisidega palju kaugemalgi. Kui meie dirigent juhatas niisuguses balletitemplis nagu Pariisi rahvusooperi balletitrupi residents Karn palee. Ja märtsis-aprillis kuni kolmapäeva neljanda maini rahvusballetitrupi kokku kahtekümmend kahte etendust on see kindlasti tähelepanu väärne. Neljanda mai viimast etendust 15-st Prokofjevi Tuhkatriinualust Rudolf Nurejevi 1986. aasta lavastusest rekla, mis mitmel korral ka prantsuse telekanal metso nureijeviga tegi Vello Pähn aga omal ajal koostööd ka isiklikud Tuhkatriinuetendused. Vello Pähn dirigeerimisel algasid Garnier palees juba 18. aprillil ning nüüd, eelviimasel õhtul, teisipäeval dirigendi juhatatud etendust läbi andis Pariisi rahvusooperi peadirektor Sherarmorceen koos balletijuhiga balletinimi tantsinud delfiin Mussinile rahvusooperitähttantsijat tari tiitli. Ent märtsis dirigeeris Vello Pähn siinsamas taas Philip Bersani populaarseks saanud balleti vihurimägi seitset etendust, mille maailma esiettekande ta tegi 2002. aastal Pariisis ja mida on mitmel korral eetrisse telekanal metso. Ent uuel nädalal on Vello Pähn jälle juhatamas Kuopios, kus linnaorkestripartneriks on meie rahvusmeeskoor ning neljapäev. Kavas kõlavad meeskooriga Grammy auhinna plaadilgi olnud Sibeliuse sandils, samuti Šostakovitši Kolmeteistkümnes sümfoonia ning Wagneri avamäng tan Hoysser. Paavo järvil on nüüd järgemööda tehtud kolm kava omas Cincinnati sümfooniaorkestri ees. Tal on olnud väga kuulsad solistid nagu viiuldaja, säära, Chang, pianist Kivodee paljuga uut muusikat, Ludezlovskibartoki orkestri kontserdid, Essabekas, saloneningambi eile-tänapäeval Cincinnatis. Hooaja viimane kava, Tšaikovski neljas sümfoonia lõpetamas endaga Ühendriikides üsna populaarse naishelilooja, Philadelphia köötisse Instituudi noore professori Jennifer Hiike toonia orkestri lugu Fanfare ripmiku ning sööstakovitši kontsert klaverile, trompetikeelpillidele solistideks Aleksander Dorats, Philip Collins. Nädala pärast juhatab Paavo Ühe kontserdid Pariisis, shans Elysee teatris tuleb siis meile Tubina festivali avama. Seejärel läheb aga Jaapanisse, kus ta enne skey Tokyo Sümfooniaorkestriga tuleb neli erinevat kava aga neist kolmest tähelepandavalt kõlamas ka eesti teoseid. New Yorgi Metropolitan Opera gildi iga-aastane liikmetel. Aupidusöök oli nüüd järjekorras umbes 70. Gildi auesimeesteks tenoreid Jose Carreras, Luciano Pavarotti, Eplassida Domingo. Nüüdne pidusöök läks aga monster. Ka palliee austamise tähe all. Laulis Ameerikasse operantiboravoict piduge, need pidasid aga Merilin Horn ja seril piletid kuni 400 dollarini. Rahvusvahelise uue muusika ühingud tänavuse eripreemia noorele alla 35 aastasele heliloojale Cash võitis soomlane samboch Haavamägi oma teosega signatuur. Sama teos ris Haabamägi eelmisel aastal Amsterdamis, rahvusvahelisel muusikanädalal ka ühingu Gaudeamus maineka preemia. Teatavasti ansambli Haaba mägissignatuur ka Olari Eltsi juhatusel meie nüüd ansambli repertuaaris. Noortepreemia valiti äsja maailma muusikapäevadele Zagrebis esitatud teoste hulgast. Kopenhaageni järel, kuhu see ooperimaja avati. Läinud aasta lõpul plaanib samaga Norra operooslas. Uus teatrimaja peab valmima 2008.-ks aastaks ja tellitud on selleks puhuks ka uusnorra. Aga homme hakkavad Barcelona lähedal urgiales laulma noored kunstnikud, kes lubatud masserraga palje korraldatavale tema nimelisele rahvusvahelisele konkursile konkursi järel korraldama Estra kavaliee, selle parematele oma meistriklassi. Siinkohal ammenduvad seitsmenda mai heliga ja teemad. Aitäh heligaja kaastöö tegijad immo Mihkelson, Mirje Mändla, Kersti Inno, Hedvig Lätt, Tiina kuningas Priit Kuusk ja operaator Helle Paas. Toimetas Karin kopra. Suur tänu kuulamast ja kena laupäeva jätku. Kaja. Muusika, uudised, muusika, uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis sobival ajal. Teile sobival ajal liigaja.