Mida võidakse jutustada huvitavat, kasulikku, seda, mis meiega on juhtunud, tähendab mis on juhtunud kõigiga? Või siis just seda, mis on juhtunud ainult meiega. Esimesel juhul pole see uus. Ja teisel juhul jääb arusaamatuks Tuul keeled on tõmmatud üle üle lai ja sügava mere kuulunud keele kuulnudki, et üks kuulnud keele kui mäng heli Nastki üle ilma süga momere. Köik kott ja mine. Ja neid tuhandeid min üle ilma nüüd juba avamere on luuleeluks kõiku punud meest Aare ja ranna tõi ka üle ilma. Downing kirjanik Sven, tooge mäss on kirjutanud, et kohutavalt tihti on juhtunud, et mõni inimene on tulnud lagedale arusaamisega, mis on mulle tobe, uskumatu tundunud. Kuid pea iga kord, kui asjaosalist lähemalt osutlema, hakkasin võisto oma arusaamisi laiendada ning põhjendada, nii et viimaks olin sunnitud nentima, et jutul on oma iva sees. Tema vaatevinklist pidi asi kindlasti nii paistma, nagu ta väitis. Seepärast jõudsin viimaks järeldusele, et kõik peab olema tõsi või vähemalt mitte vale. Pole olemas midagi, mida ma niisama lihtsalt eitada saaksin. Kõike pean ma tõena võtma. Lõikan katkend raamatust jutustada inimesi. Tänase saate teemaks ongi jutustamine ja stuudios on külas rahvakultuuri keskuses muinasjutukooli vedav Piret Päär. Mida sina arvad sellest lõigust? Minul tuleb meelde kohe hiljaaegu Mikk Sarve raamatust ilma silma ja loetud mõttetera, et et jutuvestjad ei tasu kunagi uskuda. Tema kindlasti kohe valetab. Nemad ei räägi kunagi õigust. Aga neid juttusid tasub küll uskuda, sest neis lugudes on alati tõde sees. Sind teatakse kui inimest, kes oskab lugusid rääkida. Oskab jutte vesta kustkohast on selle lood külge jäänud või kus ta ühel hetkel avastasid, et sa tahad seda teha? See on üsna isiklik lugu, siis ma nüüd räägin, aga, aga see juhtus nii, et minu lapsepõlves ma väga palju kuulsin lugusid oma ema käest isa käest ja ema võttis mind töö juurde põllu peale kaasa ja seal inimesed rääkisid ja aga tollal Ma ei teadnud veel, mis on juhtulistmine, sest sa elasid selle sees ja siis sai jaat asju, niimoodi ta Haaned seal laulsid, need juttu vestmas on nüüd väga hea jutu eest ja see nüüd ei ole nii hea. Ja siis ka kodus vennad toetasid omalt poolt, üks rääkis muinasjutte, teine rääkis raamatuid ümber. Ja siis tuli pikk-pikk aeg, kus ei olnud lugudega midagi nagu eriti peale hakata. Või muinasjuttudega täpsemini, elasid nagu ise lugusid, aga ei pannud jälle tähele, et need on, need on olemas või või et sa elad nagu mingit lugu. Ja siis ma õppisin, õppisin ühes koolis ja teises koolis ja kolmandas koolis ja ja siis läksin tööle ka. Ja äkki ma sain aru, et see ei ole päris see elu, mida ma tahan elada. Et midagi on kuskil viltu läinud. Ja läksin ära maale metsa sisse elama. Minu lapsepõlves oli vähe raamatuid, siis olin ma kogu selle aja kogunud lasteraamatuid, sealhulgas ka palju muinasjutte raamatuid ja mul oli hea raamatukogu, millega siis talvel koos elada. Ja siis hakkasime uuesti muinasjuttudega tegelema, koos elama, nüüd juba nii, et ma lugesin neid. Kui ma siis ühel hetkel sain ühest jutust aru, kus minu tee on viltu läinud või kus ma olen nagu valesti valesti valinud, valesid otsuseid teinud, ei ole kuulanud südame häält. Vaat tollest loost tollest õhtust saadik ma nagu tundsin, et appikene missugune vägi on lugudes sees. Ja veidi aega hiljem kutsuti mind siia sama rahvakultuurikeskusesse pakuti, et kas sa ei tahaks kursusi hakata tegema täiskasvanutele. Ja ma mõtlesin, et muidugi, et mul on küll praegu, millest rääkida, aasta aega olin metsas elanud ja siis üht-teist ikka koguneb ja jutud muinasjutud olid minu ümber ja tulingi välja sealt metsast. Ja nüüd siiamaani olen siis püüdnud meelitada inimesi jutu kestmise juurde tagasi. Ja veel siiamaani Nonii on ikka samad probleemid, mis siis 13 14 aastat tagasi, et inimesed teavad vähe lugusid, teavad ikka neid klassikalisi muinasjutte, 10 11 12 lugu on, mida inimesed niimoodi haldavad. Või valdavad, aga need kõige vägevamad, need, kust ikka tõelisi vastuseid võib leida. Oma elu küsimustele nii tihti ei teata. Ja siis siis räägid neid lugusid ja mõnele jääb külge see lugu mõnele teisele, mõni teine kõneleja üldse praegu veel midagi külge. Aga võib-olla 20 aasta pärast tal läheb seda lugu elus vaja. Vaat niimoodi olen mina jõudnud lugude tõstmise juurde. Kas lood, mida sa räägid, on ainult muinasjutud või on ka teisi jutte kuskohast nad sinuni jõudnud? Kuidas nüüd öelda neid päris tõestisündinud lugusid on ka. Ja mõni muinasjutt on minu jaoks ikkagi päris tõestisündinud. Kui sa selle ise oled üle elanud või läbi elanud või, või selle looga kaua koos elanud, siis, siis ta on sinu jaoks nii tõene. Et kunagi üks noor inimene, üks 10. klassi tüdruk küsis mu käest Raplamaal, kas sa ise ka usud seda, mis sa räägid. Ja siis ma ütlesin, aga ma ei saagi ju siis jutustada, kui ma ei usuks seda. Ja tol õhtul ma rääkisin ainult muinasjutte. Ja siis ta küsis, kus sa saad neid lugusid. Ja mul oli üks raamat parajasti kaasas, ütlesin, näed, siitki olen leidnud paar lugu, Hanno siia, ma vaatan neid ja läks niimoodi, istus kuskil tund-paar ära omaette. Aga jah, no ühel hetkel ma panin tähele, kui ma hakkasin lastele lugusid rääkima, sest mina alustasin ikkagi lugude jutustamist täiskasvanutele. Aga kui ma juba nii julge olin, et, et usaldasin laste juurde minna. Vaatasin, et mida, mida raskemad kuulajad või mida uskmatumad kuulajad. Sest ühel hetkel, kui, kui lapsed ei kuule muud juttu mütsike ja põrsakesed ja nii siis nad ei, tõesti usaldage jutuvestjad enam ja ma juhtusin ühtede jalgpallipoiste juurde. Viies kuues klass täiesti tähtsa, täiesti ülbete nägudega, et tädi tuleb siia jälle Punamütsikest pajatama ja. Mul on jälle nii hästi meelde jäänud, sest see oli esimene päev, kus mul niisugune kogemus oli ja mõtlesin, no mida ma räägin nendele poistele. Et siin ei saa rääkida, et vaat, olid ükskord eit ja taat siin tuleb väga, väga väga aus olla. Ja hakkasin rääkima neid lugusid, mida siis minul ema oli rääkinud, kui ma väike olin. Jay vaadatigi habrast kerivad jalad niimodi, endal tagumiku alla ja käed pannakse niimoodi siia sülle ja ja muudkui tulevad lähemale ja lähemale ja lõpuks küsisid, et kust sa neid lugusid saanud oled, kust sa tead neid lugusid või kust need lood tulnud on? Nii et tookord ma tundsin esimest korda, et tuleb, tuleb need lood ka enda juurde lähedale võtta. Nii et ma räägin ja räägin ka päris päris neid lugusid, mis on juhtunud näiteks sellest hetkest, kui ma kuskilt alustan, oma teed, jõuan kuulaja juurde. Sest kuulaja on vaja ju ka kuidagi jutu mõistmiseks valmis saada. Ei saa niimoodi. Blumpsti nüüd hakkan kohe rääkima, tuleb ennem seda nagu saate iseennast sellesse seisundisse, et nüüd on paras rääkida ja kuulaja ka sellesse seisundisse vanas traditsioonis on olnud isegi sellised eellood nagu näiteks, et jänesel on pike jala, tead seda lukule, sina tead, jänesel pike jala oled kuulnud vä? Ei ole. Hoidun väega illusse pikk lugu, jänesele pike jala pikendavil, pere jala. Sa ei ole kuulnud. Ei ole kuulnud, hoidume, hääl, lugu, nii ilus ja pikk. Pike jala KiKembavil pere jale oled surnud? Nii ongi, olen olnud publiku juures, kes kuus korda kuulab ära ja ikka ütleb, ei ole kuulnud, hakka rääkima siis, et noh, on öeldud, et niisugused väikesed ELO On kuulaja ettevalmistamiseks, et ta nüüd oleks valmis loo kuulamiseks. Ja siis siis tuleb seda rääkida, näiteks, mida sa oled juba kogenud selle tee jooksul, kui sa temani jõudsid ja vaikselt vaikselt sätite kuulamiseks valmis, siis räägin ikka need päris tõestisündinud lugusid ka. Mõni lugu on lausa nii, see tahad rääkida ühte ühte lugu, aga sellega on nii palju lugusid juba seotud. Sa oled kuulnud selle juba ühelt väga healt jutuvestjad, keda sa pead kindlasti meeles pidama, kellest sa tahad rääkida, eks ju. Head lugu, siis tuleb veel meelde mõni lugu, kui sa seda lugu oled juba rääkinud, mis siis juhtus, kui üks kuulaja seda kuulis? Teinekord ei jõuagi päris looni, nii palju on neid päris lõbusaid ette. Et tõestada, kui rännata näiteks püksi. Tänapäeval on muidugi kõige lihtsam seda teha maantee ääres hääletades siis tihtipeale on inimesed kõnelenud, et neil on kaasas mõned laulud, mida nad siis ümisevad enda ette. Kas niimoodi jutte kaasa võtta, tee peale siis endale neid rääkida. Jah ja nii ongi. See on jälle üks hästi kummaline asi, et kui ma väike olin, siis minul oli niisugune, ma olin väga korralik laps, aga mulle väga meeldis õppida ja nii, aga kui õpetaja ütles kontrolltöö, siis ma katkestasin kohe, ma ei saanud üks, 10 minutit mitte midagi teha. Ja hiljem ma paningi tähele, et on, ongi selliseid lapsi veel maailmas kes õpetajad ka rääkisid, et, et on selliseid lapsi, kes ei suuda kohe vastata ja tal läheb nagu enesenagu selle meelega koondamisega tükk aega aega peale seda, kui ta on kuulnud, et kohe tuleb kontrolltöö. Aga selleks ongi hea lugusid rääkida, see aitab lapsel nagu ühest küljest sellest meelekrombist lahti saada. Ühest küljest nagu lahutab selle meele ära ja teisest küljest just aitabki nagu kontsentreeruda ka sul nüüd sellele nagu, nagu puhtalt pinnalt alustada nagu selle probleemi käsitlemist, mida on vaja parasjagu siis kas vastata või kirjeldada. Ja niimoodi olen mina ise ka pannud tähele, kui ma olen mõnikord eksamit pidanud, need vanas eas tegema veel. Laulda ju ei saa, eks ole, kuidas hakkad ikka laulma seal väga niimoodi eksamil mõni julgeb muidugi omaette, aga näiteks, kui mul on väga kardan, siis ma räägin, mul on üks lugu, mida ma räägin endale. Räägin ära selle looma mõttes ja palun väga, ma saan, ma saan hakkama ja samamoodi on ka, kui ma midagi ootama kuskil kaua või mis, mis juba tähendaks seda, et puutud juba natukene hääletades ju ka teinekord üks limusiin sõidab mööda, teine sõidab, kolmas sõidab mööda, tekib selline, et kes ma olen, kas ta üldse näeb mind või niuke nagunii. Aga mis on kõige parem, ikka räägid endale lugu? Muidugi, sellepärast on alati hea ikka, kui kuulaja ka on, sest neid, kes nagu endale raatseksid, rääkida, ega neid vist väga palju väga palju ei ole. Aga ikka kuulajad tahab juttu, mõistmine, see on selle asja, eks üks raskem pool aga väga häid raamatuid, raamatuid on näiteks või lugude raamatuid ka näiteks, seega ta on hea taskuformaat ka, paned tasku ja ja loed siis vahepeal tõstad kätt ka ja mõtle, kui hea sa lähed autosse, kohe, sul on kohe midagi, kui inimene sinuga alustab vestlust, muidu küll ei maksa väga pealetükkiv olla, eks ole, et kohe rääkima. Tead, mul on sulle niisugune lugu, tahad, ma räägin? Muidugi, mina oma pika hääletamisaja jooksul küll olen igasuguseid variante kasutanud. Aga, aga mõtle, kui tore see on, kui, kui sa saad lugu rääkida, kui ta tõesti hakkab sinuga vestlust vedama, räägid, et just praegu just praegu lugesin ühe looma, räägi või hääletamisest tuli juttu. Noh, on mõni mees niisugune, kohe tunned, et ta peab ainult nagu ühte juttu sinuga rääkima hakkama, noh, kust siis tütarlaps tuleb ja kuhu läheb ja nii. Ja siis ütled, et tulen töölt ja ja tead, mis minu töö on. Mina olen jutuvestja, muinasjutte räägin. Siis oli alati kahte moodi reaktsiooni, ainult kahte moodi. Üks, kes tundis huvi asja vastu ja isegi mõnikord sihtkohta jõudes oli nagu raske autost lahkuda, sest ta palus, et räägi veel üks lugu, palun ainult veel üks lugu, siis ma viin su kohe koduukse ette ära. Või siis, või siis jäi autojuht see heategija jäi päris vaikseks pidada, mõtles, ei tea. Aga oli ka niisuguseid hetki. Nii et ka hea jah, just just hääletamise ajal. Kahepoolne endale hea ja kuulajale ka, kes sind aitab? Jutu rääkimine on kindlasti ju mingi maailma ehitamine, oli selles maailmas kõndimine. Aga kas on olnud ka sul selliseid äratundmiset, kõnnid mööda tänavat või vaatad inimesi silmadega ja siis näed, et see, mis sinu ees toimub, on kõik nagu mingisuguses jutus. Ojaa jah, muidugi. On küll, sest eks need näiteks needsamad muinasjutud kinod on ju mingi raam. Ja tihtipeale on võimalik panna kohe särav mõnele hetkele elus või mõnele inimesele või situatsioonile kohe ümber on küll. Kuivõrd sinu kogemuse põhjal muinasjutud või sinu räägitavad lood üldse haagivad meie praeguse maailmaga? Tead, see on ka niimoodi, et mõni päev, kui ma ikka väga ära väsin siis ma mõtlen, et isti ole vaja üldse rääkida. Et vist ei sobi need siia maailma, need lood, aga siis, kui jälle sellest ise välja saad, mõne loo abil leiad mõne vägeva loo, siis saad sellest üle. Ja siis tunned küll, et ei ole siin muutunud mitte midagi nende tuhandete aastate jooksul, kust need lood juba ammu tulevad meieni täpselt samad asjad toimuvad ja samu asju on vaja inimesele kogu aeg jälle kas meelde või, või südamele rääkida. On, ja näiteks, mis ma ise just et ennast natukene häälestada sellele teemale mõtlesin ka. Et miks ikka mulle nagu jutusestmine väga tähtis on, et ühest küljest mul on niimoodi, tunned et inimene tihtipeale südames nagu tunneb, kuidas ta peab olema või elama või mida tegema või või kuidas ütlema jah. Olema-aga vaata päriselus ei saa päriselus nagu tead nagu käituma, teistmoodi raha teenima ja ja siis pead suhtlema inimestega, kellega sa eriti nagu tegelikult ei tahaks suhelda, aga sa pead nagu ja ei ole päris tugev ka, et niimoodi sellest sellest nagu üle olla. Aga siis aitavadki lood, sa saad kogu aeg oma südamele tegelikult rääkida neid lugusid kuidas on õige ja siis süda ei ole nii vastuolus sellega, kuidas oma oma päriselu elad. Ja siis ta nagu ütleb kohe jaajaa, õigus, täitsa õige. Ja huvitav on see, et aga sa ei sunni seda nagu lood on kuidagi niivõrd kuidas selle kohta öeldakse, et ei ole pealetükkivad. Sa võid neid kuulata, võid mitte kuulata, sa võid neid tähele panna, mitte tähele panna, aga noh, nihukesed õiged lood nagu lähevad kohe südame sisse ja samas nad ei lähe nagu pealetükkivalt. Vot seda ma tahan ütelda, ma ei tea, ma ei leia praegu seda head sõna. Aga et inimestes on ka nii, räägid neile ja kohe näed nende silmilt, kuidas nad tunnevad, et muidugi õige, ta on ju õigus ja sel hetkel inimene tunneb, et elab õieti. Las olla kasvõi ainult see hetk, aga neid on ka vaja. Sest kui sa kogu aeg mõtled niimoodi, näed, kuidas nüüd, miks minu elu niimoodi läheb, sa lähedki sinna, mida nad ütlevad, et depressioon ja kõik nii haige maailm ja nii edasi. Aga need lood aitavad meil olla nagu päris vot ongi, on nagu päriselu ja siis nagu mitte päriselu, mida me tegelikult nagu päris elame. Ja siis hakkan, lood aitavad olla meil nagu see päris minul küll, sellepärast ma alati ütlen ka, kui ma neid koolitusi teen lasteaia inimestele või emadele või kellele tahes, et mitte ärge mõelge kõigepealt selle kuulaja peale, mõelge peale otsige neid lugusid, mis teie, mis teile endale midagi ütlevad, mis teid ennast kõnetavad. Siis saab kuulajaga sellest alles osa. Või et miks ma tuldud teed tagasi ei lähe kuigi ristidel ärgates ei teadnud ma isegi, kust ma tulin. Vanad sõber, tulega kaugem algus pole, ta ei virvatule. Vaata seal joodetakse. Lähme valge välu ere valgus silmi katab, peagi märkad oma mälu, unistuste Allamatavad. Sihiks meile on aetud sammu, pole käinud inimjalg matipuuga mõõdate sammu palge vasturõhu all. Armas sõber tule kaasa kaugemale, kus poled ei virvatule, vaatad ja loodetakse meest. Kui nüüd vaadata, ta on kolm tooli lehe tooli peal, istuge, jutustaja, teise tooli peal istub laulja ja kolmanda tooli peal istub näitleja, kes loeb näiteks luuletusi või keegi selline. Et justkui nad teeksid kõik ühte ja sama asja mingis mõttes kõik ju räägivad või edastavad mingisugust seosega teksti. Loovad mingisuguse maailmu. Millegipärast jutustajad on tänapäeval kõige vähem tuntud lauljaid, me teame hästi nii-öelda parda samuti ka igasugused luule ettekandmises. Üritused on väga populaarsed, aga miks jutud niimoodi ei ole? Võt. Ise mõtlen selle üle ka kogu aeg ja kui sa praegu just need kolm tooli niimoodi üksteise juurde istuma sättisid siis, siis jällegi vanades kultuurides on, on see olnud tegelikult üks inimene samas kaldvõi või pard või ministril. Minstrelvist olid nad kuidas kus kutsuti, aga vot tema võis olla ühtaegu ta oli professionaal, oliga ta igal juhul ta võis olla ühtaegu laulik, muusik, jutustaja ka ajaloojutustaja, näiteks keldi kultuuris, vanade kuningate juures oli suur au, kui oli oma jutustaja õukonnas Dali Jaagup, kuninga parem käsitali, hoolitsetud hoitud. Kui keegi juhtus tapma jutustaja sedasama lauliku jutustaja pillimehe, siis tema sõjariistad olid ka seitsmenda põlveni ära neetud. See tähendab, et ta oli väga kõrgel positsioonil ühiskonnas. Et see kõik on olnud täitsa ühes inimeses kuus kunagi. Ja mulle väga meeldib koguda selliseid lugusid, kus nendest räägitakse. Aga tänapäeval on nad läinud kuidagi omaette ja vot mina ka ei saa aru. Ma kogu aeg imestan selle luule asja ülegi. Tänapäeval loetakse luulet suured luulefestivalil, kõik siin nii vaimustunud, et jutulistmisega mujal maailmas küll ma olen käinud ise Šotimaal ise rääkimas paaril festivalil, aga olen käinud külastamas Iirimaal Keybclieri saarele ühte juttu vist, mis festivali, kus väga võimsad jutuvestjad olid koos ja tõesti Rootsis ja hiljem ma paningi tähele üks, viis-kuus aastat peale oma tegevuse alustamist, et see on maailmas väga populaarne ala väga-väga professionaalne, väga populaarne ja ja sellega palju tegeletakse iga kandi pealt, küll psühhoteraapia, pea ja ja ravitsemisi ja kõik võimalik elualad võivad olla juttumistmisega seotud. Ja niisugused, noh, Ameerikas on see jutupistmine veel noh, nagu Ameerikas rikka tohututes mõõtmetes. Ühel juttudest, mis festivalil, võib-olla mingi seitse telki kuskil väljas, igas telgis, mikrofon püsti, jutustaja jutustab kogu aeg mikrofoni, rahvas istub hamburgereid, lähevad ära teise telki, kuulavad sealt poole pealt ühte lugu ja sealt ja ja, ja, ja siis, kui ma olen ise nüüd neid maailmajutuvestjaid vaadanud, siis, siis nii mõnigi on jälle taaskasutab kõike seda, on, on nii, näitleja, on laulik, sellist vaikset, tagasihoidlikku küla tõstajat, seda sa võidki ainult siis tõesti, kui sa juhtud rattaga kuskile minema või või mõni folkloori inimene viib sind kuskile taga kaugele ungari külla ja, ja viib selle taadi-memme juurde ja siis kuuled seal seal, kui need maailma maailma ringi vaadata. Aga Eestimaal ka ma arvan, et mõnikord on küsitud minu käest, et et andke meile jutuvestjaid, meil on niisugune üritus või teine üritus või kolmas üritus. Ma ütlen, et meie eesmärk pole olnud õpetada professionaalseid jutuvestjaid välja. Aga kuidas, kas siis Eestis ei olegi jutuvestjaid? Mõtlesin, kindlasti on teie oma pereski, võib-olla ta pole lihtsalt tähele pannud. Inimesed ju ei raatsi enam kuulata ja vanaema või vanaisa lugusid. Paljud vanad inimesed kurdavad seda, et neil ei ole kellegile rääkida oma lugusid. Ja me võime kutsuda oli rahvast jutuvestja oma üritusele rääkima ja kuulama, nii tore on olla ork, ilusas riides, Jaku klatsetavasti, räägiks seal ja, aga unustame ära, et sealsamas meie oma naaber või külarahvas kihki võib veel olla. Samamoodi väga hea jutustaja, veel palju varemgi. Ja muuseas selle lauliku ja jutuvestja vahe. Kunagi ma küsisin oma hea sõbra, nüüd juba hea sõbra Anders, et su käest, kes on Ungaris üks väga kuulus ja tunnustatud jutuvestja demannise laulika ja ma küsisin, et kas teil on kõik laulikud Ungaris nii head jutuvestjad nagu sina ja ta ütles, et ega seal ei olegi tihtipeale vahet. Ja tõepoolest, mõni niivõrd hea jutuvestja võib niimoodi rääkida. Vaata, kui sa kuulad seda võõrast keeltki, kui sa ühtegi sõna aru ei saa, aga sa kuulad seda meloodiat ja oled selles seisundis, milles juttudest ja sind kaasa võtab. Ja pärast sai ainult mäletadki seda tema häälekõla ja keeled meloodiat. See on ju nagu laulsid. Seal on kindlasti ka lugusid, mis ei ole üldsegi mitte-eesti päritolu festivalidel, iga jutustaja räägib ikka oma emakeeles või kuidas sellega on? Tead ei räägi oma emakeeles ja, aga ma olen ju vähe käinud ka praegu tunnengi, et kohe päris mannetu olen, selle koha pealt ei oskagi ütelda kunagi seal siukses rahvusvahelises jutuvestjad meelilistes olles ma tean, et see oli probleem, et et kuidas siis nendel festivalidel olla, kuidas käituda, kas rääkida oma keeles ja siis räägitakse ümber meie siin Eestimaal proovisime niimoodi teha 2000. aastal, kui meil suur konverents oli. Ja siis lasime rääkida rootsi keeles ja ungari keeles ja vaat, võib-olla see ongi, et luuletus, tema on niisugune lühikene, igal juhul see pilt, see kujund tuleb kiiremini kätte kui ühte pikka lugu, kuulates, mida algul pead kuulama ja siis veel tõlkes kuulama ja nii edasi. Et mina olen ikka kuulnud inglise keele vahendusel ka indiaani naisi ja mehi rääkimas ja ja, aga seal on tõesti väga raske, kui ma esimesel festivalil Šotimaal ära käisin, kus ma pidin eesti rahva juttu rääkima inglise keeles oma selles veel üsna napis inglise keeles, siis ma olin kaua aega pärast haige kohe. Sest et noh, kuidas sa saad ütelda seda ikkagi, mida sa oled öelnud 40 aastat oma emakeeles, kuidas sa saadekytelda seda võõras keeles, kuidas sa leiad selle ikka selle õige sõna seda ei leiagi, peaksite täpselt sama palju seda keelt ennem rääkima, et, et täpselt sama väega sama, sama sama aega sõna leida mil, millega seda edasi anda, mida ma tahan ütelda. Aga siis aitab ainult see, kui sa, siis kui need hästi palju hingejõudu sinna sisse, siis kuulaja saab ikka aru, et see on väga hea lugu. Ei, no priisi Lauring oli sageli grammi randunumi nõusse. Paar. Needa keeruka keeruka orienteeruv Bauda mööda küla. Iralleela Iraan, Laar. Latiino derbi. Lati. Ele lambi. Kuidas sa suhtud sellesse olukorda, kui sa räägid lugusid, inimesed jäävad magama. Seesama minu sõber või isegi ma olen tema kohta öelnud, õpetaja Andras on öelnud niimoodi, et on kaks head asja, mis võib juhtuda ja tõstmise ajal üks, kui su kuulaja jääb magama või teine, kui ta ärkab üles. Ja tema rääkis ühest vanast Moldaavia jutuvestja, kes oli, tuli põlvist põlv, noh, tal ei olnud jalgu. Ja siis oli nende külla oli tulnud 50 heina niitjad, kõrvalkülast olid tulnud ja mehed olid päev otsa heina niitnud, õhtul tahtsid koju hakata minema, aga tema oli ennast vedanud sinna põllu äärde öelnud mehed, tulge siia, ma räägin teile ühe loo, tulge ja mehed tõid viitasid pikali sinna ja hakkasid kuulama, siis ja tema muudkui rääkisid. Rääkisin, kõik jäid magama. Kõik jäidki sinna magama. Hommikul tema tuli põllule tagasi, näed mehed, magalad, kõikas, Haber habet kastasidki. Nii ilus oli võtt. Ja siis ta mees oli Lennart, oli tema kõige paremini tõstmine. Kõik 50 meestega. Nii et muidugi ma ei tahaks päriselt kontserdil, sest juhtub ka seda. On ka selliseid kontserdi jutu Westmisi minu elus, et seal keegi nii väga magama jääks. Aga näiteks kui tuleb üks ema ütleb, et ma ei julge oma last sisse tuua, et on mul nii rahutu ja kohe hakkab siin ringi jooksma ja, ja siis mõtlen, et no proovime, et las ta siis olla vaikselt seal tekijää on süles vaikselt ja mõtle, kui jääb see murelaps, kes igal pool on ainult rahutu, jääb äkki magama esimese loo poole pealt, siis see on ju suur asi jälle. Noh, kui nüüd sa räägid seda probleemi, et kui keegi magama ja et mulle endale meeldib pööraselt mulle enne magama jäämist räägitakse lugusid vaata selle magamajäämisega, ma arvan, sa mõtlesid võib-olla midagi muud veel, aga mõõdan nüüd otse sõnasabast kinni. Sellega on niimoodi, et ma sain jälle ühe katse läbi teada, kuidas see on, miks peab lapsele rääkima enne magama jäämist lugusid ja peab just jutustama, mitte lugema. See oli nii, et mina elasin siin kesklinnas ja mul käis palju külalisi ja lõpuks nii palju nagu oma elu ei olnudki ja siis ma panin tingimused, kes külla tuleb, muinasjutt nagu vanastigi tahtsid öömaja saada, ike juttu pidid rääkima või laulu laulma või mängimas, pillikujud olid pillimees. Nii ja siis tuli mulle üks külaline, tema ütles, et tema peale kolme põrsakest ei oska ühtegi lugu rääkida. Ei kolm karu, kolm kõrvalisi, mõtlesin eiei kolme karu, ma ei taha, et ma olen hästi väsinud, aga no loe kasvõi mulle, andsin talle Oskar Vaildi või midagi niimoodi ette ja tema hakkasime surra-murra ja mõtlen, et ma näen, et ma tahan nagu uneväravatest läbi minna, aga ei saa. Sest kõik need pildid lähevad nagu autoga sõidaksid niimoodi, mitte midagi ei näe, lõpuks vanni moodi vuhiseb mööda ja, ja siis ma mõtlesingi, et ei saa, nii läheb suuni hoopis ära. Ütlesin palun ära loe. Räägi kasvõi seda kolme karu ja hakkas rääkima ja ma ei kuulnudki, võib-olla üle kolme-nelja lause ja juba magama jäin. Nii et vot siis ma sain aru, et just jutustades, kui sa rahulikult räägid. Ja kui on veel hea lugu ka ja need pildid on just niisugused, mis aitavad lapsel minna läbi, mis lapsel täiskasvanudki läbi uneväravate, rahulikult ja väärikalt, noh see ongi nii, et Lassaga jäävad magama. Sinu käest on kindlasti küsitud, kuidas saada jutustajaks. See oli sel kevadel Võrumaal tuli üks väike poiss minu juurde ja ütles, et ma tahan saada juttudest jaoks, kuidas ma saan. Ja et ma juba oma suguvõsas olen, nii et kui mõni pidu on või niimoodi kõik kokku tulevad, siis ütlevad, räägi, räägi sina. Ja Ma olin kohe nii kohkunud. Ja siis ma ei oskanud talle muud vastata, ega ma praegu ei oskaks muud vastata, vist. Et tuleb lihtsalt rääkida muud kui jutustada ja siis sa ise näed kohe ära, missugused lood jäävad sinu juurde, missugused lähevad kohe su juurest minema. Missugused kuulajad jäävad sinu juurde, missugused kohe ära lähevad. Ja siis niimoodi saabki ja siis, kui vaat Hiinas oli kunagi niisugune uskumus, et, et jutuvestja sai alles siis, kui sa olid kuulanud ära 1000 lugu ja 1000 lugu kellelegi edasi läheb ja alles siis võid su kohta öelda jutuvestja ja ja ma arvan jah, et tuleb lihtsalt hakata nende kõrval elama ja ja, ja vaikselt nad võtavad sind siis omaks, ei võta omaks, kas siis ka midagi teha ei ole. Aga muidugi, aga kui nüüd keegi on ikka väga tahab, siis ma arvan, et siis tuleb lihtsalt välismaale minna, otsida üles mõni jutuvest, mis kool ja, ja muudkui õppida seal ja, ja siis võib-olla saab ka, sest et see ongi huvitav, et vanasti, kui inimene elas selles keskkonnas ja nende inimestega koos Sist õppis seda kõrvalt aga tänapäeval see tähendab uus niinimetatud uus traditsioon, see siis nagu lubab seda ka, et kui õpitakse, õpib nüüd jutuvestja, et olen vestiks, olen 12 aastat psühholoog näiteks töötanud, nüüd lähen juttudest, mis kursustele ja saan seal tõesti, eks seal Rootsis kohtasin ühte matemaatika füüsikaõpetajat. Vot Ulf oli tema nimi selline lugu kiilaks minema peaga siit natuke juukseid üle pea niimoodi visatud, selline tuleb sisse ja hakkab rääkima ja räägib kaks tundi, räägib mingite niisuguste väikeste Rootsi saarekeste murdekeelt, saalis on 90 vanainimest. Nihukesed, nagu neil on niuksed, vanad inimesed nagu laadivad oma pensionipõlve, kõik see saal oli täis 100 inimest, niimoodi kaks tundi, ta räägib niimoodi, et rahvas ainult naerab, pisarad voolavad. Kusjuures nende jaoks üsna niimoodi raskes keelemurdes juba. Ja mina, kes ma mitte ühest sõnast aru ei saa, nagunii rootsikeelsest sõnast ka naeran see kaks pool tundi niimoodi ja kusjuures ta ei ole näitleja. Ta lihtsalt jutustab lugusid. Ja, ja pärast ma kuulsin ta käest, et oligi lihtsalt olnud harilik matemaatika, füüsikaõpetaja sattus ühele kursusele ja tuli välja. Tuleb välja, et ta on väga hea jutuvestja. Nüüd räägib koolis lugusid ka. Ja siis, kui pärast kuulsin rootsi juttude istujate käest kaadiaaja Ulf on meil ju noh, niimoodi, et ühel festivalil oli niimoodi, tuli jutuvestja. Nii läks ära, tuli teine jutu eest ja läks ära. See oli kolmas jutu eest ja läks ära. Ja siis tuli Ulf. Rohkem pole vaja vist kommentaarest. Kui hea jutustaja. On seal ka mõni selline lugu, mida sa justkui tunned, et seal noh, päris sinu enda lugu. Mul praegu niimoodi kiiresti mõeldes hommikul mõtlesin selle üle, et äkki sa võid küsida mõnda lugu. Et mis see küll võiks olla, mis on niimoodi, mis on ühtaegu na isiklik 12 aegu mitte nii isiklik, et seda võid teistele rääkida. Ja siis ma leidsin küll, et küll mina olen õnnelik inimene, mul on kohe palju lugusid, isegi on sest et noh, on, lihtsalt on mõnikord satutud. Vaata mina, palju ma nüüd kuuldes on, lugusid on väga palju ju, loen ka ja tõlgin enda jaoks. Need festivalid on, kus kuuled, siis maailmalugusid ka veel niimoodi saad, päris ma neid kuskile kirja ei pane. Kui keegi küsib, siis ütlen ka, et mina olen nemad saanud suulise pärandina ja annan edasi ka. Aga siis loeb mõnda lukku. Loen kohe niimoodi, et on tunne, et keegi jutustab mulle seda. Ja siis jääbki. Tead, päris palju on neid isiklikke lugusid. Oleneb parasjagu, kuhu oled ise haiget saanud või mis probleem püsti on. Ja kui leiad sinna selle õige loo peale paikkamiseks sisse kohe saabki sinu päris isiklikuks looks, nii et mul on siin lugu ja siin. See on ka Kindlasti tahaks mõõtsa, jutustasid mõne sellise loo, aga kas siin stuudios vaadates tänast, sellist üsna tinast päeva sellega seal võiks haakuda mingi lugu, mida sa praegusel hetkel rõõmsalt rahulikult meil ette kanda saaksid. Rääkida lihtsalt. Just jälle hommikul mõtlesin sellele ka, et et vaata, kui imelik on, et et mõnikord inimesed räägivad ja räägivad ja räägivad ja räägivad nii palju ennast tühjaks, et kui pärast on vaja midagi väga vägevat öelda siis on nagu sõnad ära kulutatud. Simson nüüd mõtlesin, et ma nüüd ütlen, see ei olegi üldse väga äge. Ja siis ma veel mõtlesin ise ka, et mõnikord on juttu vestlemise ajal, nii ka, et lähed ja sa ei saagi seda seisundit kätte ja muudkui räägid nagu ühe looja, teise looja, kolmanda loo. Ja siis lähed õhtul koju, jäävad öösel ärkad selle peale, et loo oleks neile pidanud rääkima, et niisugune tunne, et lood on nagu kuskil mitmete mitmete kihtide all peidus isegi minul, kes ma elan lugudega päevast päeva koos. Mis siis rääkida veel teistest inimestest, kes palju harvemini räägivad, kuulavad, kuulavad aga võib-olla tänasesse päeva. No ma arvan, et tänase päeva lukuga tuleb mul alles õhtul võtan telefoni ja siis helistan sulle. Vaata, see oli vist, et see lugu, mis poleks tahtnud rääkida, aga aga äkki üks selline, mis ma olen ikka seda rääkinud, aga võib-olla ikka ikka seda peab jälle ütlema täiskasvanutele. Et see oli niimoodi, et et elavad mees ja naine ja neil on poeg ka ja ja vanaisa on ka seal mehe isa. Ja noh, vanaisa niuke vana juba kui ÕISis budistes laua peale ikka ja kui läks üle toa sisussiteedid, lööks töödest lööbist järgija eni ja see minia mitte ei sallinud toda mehe isa. Ikka kohe ütles halvasti, kui vähegi võimalust olija. Siis kui ei olnud võimalust, kas siis kõik ütles halvasti. Ja ükskord oli nii kuri jälle vanaisa peale ja ja ütles, et oleks mul viis senti ülearu, siis ma annaks kellegile kestusi teest mul jalust ära koristaks. Aga see väike poeg kuulas seda pealt, kuulas ja kuulis ka. Õhtul tulevad ema isa koju ja poiss ütleb ema-isa. Mul on mitu purki vaja purki pojakene purgiga teed siis madalrahaga ta koguma. Kukkuma vaata kui tore. Kõigemaisoostik otsisid purgi ja mine tea, võib-olla ka veel purgi ja siis kõik puhtaks, ilusti purgi kaanele auk ka peale ja isa annab siis esimese senditisega Haburki juba oleks midagi alustuseks. Ja siis küsib, et pojake ja mis sa teed selle rahaga suureks saada. Ja poeg ütleb, mis ma teen, mis ma teen. Siis mul kohe viis senti võtta, kui teid vaja eest ära koristad. Mõnikord unustavad suured inimesed ära et väiksed näevad seda maalima, mida meie neile, et elame, jutustab täpselt nii nad teevad ka. Piret Päär, suur aitäh tulemast, aitäh kutsumast. Kaug kaugel paista, ta ei taha minna. Tihti näitaabike. Kohal on ka meie, tõi kuini virvatule FC tavade taandina tule. Kõlanud muusika pärines kahelt helikandjalt. Esiteks lindistas Jaak Johanson 10. oktoobril 1997 Tallinna vanalinna muusikamajas Eeva heinsaare ja Maria Petersoni kontserdi mis toimus tollel ajal sügistamis kontserdite reas ja pikema jutu ning sellele järgneva laulu esitas Renee Klementsigi poolt juhatatud Clemens Kansort. Plaadi pealt, mis esitab Lõuna-Prantsusmaalt rubad, uurida muusikat ja if rucket jutustas vanasoksid taani keeles Truva tuurist rämbow devakeirasest, kes elas 12. sajandil. Vaatamata üsna vilula lehe kuule tasuks ehk siiski mõelda korraks ka kirjanikule August Gailiti le, kelleks tegelane kõndis mööda maanteid, kuulamaks, kust maa on lahti. Ja kui niimoodi kuulata, siis paneb tähele mitmesuguseid lugusid erinevas vormis. Niimoodi on võimalik silmade taha joonistada mitmesuguseid pilte, aitäh ja neid siis kunagi ka jutustada. Aitäh kuulamast. Stuudios olid Piret vääri kuulamas Liina Fjuk ja Kaarel Vanamölder.