Tere, mina olen alles. Te kuulate saadet kunstanc teel. Ime ühest raadioprojektis on üpriski huvitav asi, millest vähemalt mina kuulsin alles mõni aeg tagasi, siis on toimunud Amsterdamis. Ja räägime sellest hääletiliga, kes oli Amsterdamist jaapani kunsti keskuses kratooriel treeningprogramm, see tähendab siis eesti keeles kuraatorite täiendalt programm või midagi taolist. Kui nad seda raadioprojekti kuidagi kokku võtta, siis mis sellel üldse nagu kunstiga pistmist võiks olla või mis projekt see oli? Kas oligi niimoodi, et kunstnikud tulid, tegid raadiot? No alguses päris niimoodi ikka ei olnud selles mõttes, et tegime sellel kursusel, millest ma osa võtsin Amsterdamis tabeli kaasaegse kunsti keskuses. Selle lõpetamine toimus näituseprojektiga, see oli kohustuslik teha valmis kursuse teises pooles viimase kolme kuu jooksul üks näituseprojekt. Ja kuna me olime 10. lend ja enne meid olid seal toimunud ainult korralikud grupinäitused, kus igas toas oli mõni kunstiteos ja korralik kataloog, siis me mõtlesime, et kuna me oleme 10. lend, me ei saa kindlasti teha grupinäitus ja kuna me ei saanud teha ka personaalnäitus, sest me ei suutnud kokku leppida selles ühes kunstnikus, kes peaks olema see kunstnik, siis me mõtlesime hoopis, et me teeme raadiojaama ja näituse, mis toimub raadioeetris. Kuidas see siis praktiliselt välja nägi, kui kaua see kestis ja mida te tegite? Projekti nimi oli Reidio teis ja see kestis aprillikuu jooksul iga päev, välja arvatud esmaspäev, millal siis kaasaegse kunstikeskus suletud oli. Iga päev kokku 26 päeva ja olime laivis eetris iga päev kella neljast kella üheksani. Ja hiljem läks SM sagedusele see programm luupima ja raadiot oli ja on siiamaani seal arhiivi võimalik kuulata ka internetis. Aga millest need raadiosaated koosnesid, kas umbes karikatuuri võime joonistada sellest, et kuidas kunstnike räägib mikrofoni, milline tema pilt välja näeb või millestki koosnesid? Meil oli kogu see 26 päeva või terve aprillikuu ära jagatud niimoodi, et iga päev oli põhimõtteliselt oma ettenäitus või projekt. Et selles mõttes me ei seadnud mingeid piiranguid saadete formaadile, seal toimus nii saund, aarti, teoseid, mängisime, kutsusime külalisstiitseisid. Kutsusime kunstnikke tegema teoseid raadio jaoks, tegime ise intervjuusid oma reisidel erinevatele kunstisündmustele. Palusime saata plaate kõikvõimalikud formaadid. Niisiis midagi, mis kõlab nagu üpris vaba kontseptsiooniga kokku panema. No, ega see nüüd nii vaba kaadris ei olnud, sest et me ikka kaklesime päris palju enne kui me jõudsime selle programmi neid, nii nagu ta lõpuks välja kukkus. Et eks me kõik üritasime sinna programmi panna natukene erinevaid ideid, et et ma arvan, et kokku lõpptulemuseks oli see programm täpselt meie kursuse nägu. Kui palju kuraatorid omavahel vaidlesid, et üks saatepäeva Kuraatorid vaidlesid omavahel lõputult tundide kaupa ja see kõik oli väga piinarikas. Aga lõpuks me leidsime sellise lahenduse, et iga päeva eest oli oli siis vastutav kas üks või kaks inimest, kes tegelesid siis selle programmiga niimoodi detailideni välja, aga sellised muidugi üldsellised kontseptuaalsed suunad, mis, mis läbisid seda programmi panime ikkagi kõik konsensuse alusel. Aga miks raadio valisite või nagu me isegi siin olen ma tihtipeale aru saanud, et see on ilmselt kõige ebamugavam meedium, et kunstist rääkida, sest pilti näidata pole ikka mitte mingisugust võimalust. Kas te mingeid muid kanaleid ei kaalunud? Ei kaalunud, üks idee oli ka selles, et kuna see asi toimus kõik Amsterdamis me tahtsime teha siukest kergelt konteksti spetsiifilist projekti ja mõtlesime läbi kõikvõimalikud viisid, kuidas seda konteksti mõtestada. Ja lõpuks valisime raadio, siis tuli välja, et, et see on täpselt see õige asi. Selles mõttes, et Amsterdamis vist igalühel on kodus umbes ühevatine raadio transmitter, igaüks on teinud natukene piraat raadiot. Et sealse piraatraadio ja traditsioon on väga tugev. Ja alles hiljaaegu paar aastat tagasi jagati lõpuks need sagedused lihtsalt laiali, väga konkreetselt, et sinna ei saa nii vabalt enam piraadiga sisse tulla ja edastada umbes saateid kuskilt kanali paadilt jalgratta pealt. Et, et selles mõttes see on nagu rohkem reglementeeritud. Aga selles mõttes see tundus piisavalt huvitav. Esiteks selle konteksti mõttes ja teiseks me mõtlesime ka, et, et kui me nüüd nagu tegeleme selle kaasaegse kunsti ja ja kuraatoritööga ja lõppude lõpuks on ju terve elu otsa aega teha näitusi valges kuubis ja panna sinna maale skulptuure, videosid ja ükstaskõik, mis asju, et et selles mõttes see oli niisugune hea võimalus eksperimenteerida. Ja me otsustasime seda võimalust lihtsalt kasutada. Kas see, kui need piraat, raadiot Amsterdamis nii palju on, kas see tähendab, et raadiot kuidagi kuulatakse ka palju või on teil näiteks ka selliseid oma kuulajaskonnale mingeid andmeid? Kuulatakse küll, palju võiks öelda enne kuulaskonnast, noh, muidugi me ei saanud teada, kui palju inimesed kuulavad neid SM sagedusel. Võrguraadio statistika oli olemas küll. Et selles mõttes see oli väga otseses seoses nende siis nagu Newslateritega, mida me välja saatsime, jää, õigegi, meeldetuletused tulid iga seal, kus on midagi toimumas või mis ajal on selline Hailaid seal stuudios. Et siis siis oli kuuleskonda ka. Kui sa ütlesid, et iga päeva eest oli siis üks või kaks inimest vastutavat, et kui sa räägiks näiteks ühest konkreetsest taevast, millest sina või sina kellegagi koos vastutasin, et täpselt, mis seal siis toimus. Kõige siukse, mis mulle endale ka meeldis tulemusena kõige rohkem oli Reidio tein hambert, vendi, too mis oli 26. aprillil ja mida me tegime koos oma kolleegiga Serbiast Belgradis kelle nimi on Jelena vesitš. Raadio tema nimi oli adventšerdinaak HIV. Ja me mõtlesime, et emme lihtsalt kolame ringi erinevates arhiivides ja otsisime sealt välja mingil moel huvitavat kuulata materjali. Ja selliste natuke rariteetsem materjali, mis võib olla niimoodi päris muuseumis eksponeeritud, ei ole või noh, kui palju seda Sondardi ja siukest helipõhist perfomance üldse on eksponeeritud, see on nagu omaette küsimus. Ja siis me, me käisime arhiivides. Amsterdamis on üks elektroonilise muusika ja, ja üldse heliga tegelev keskus, mille nimi on Staim mida juhib praegu Jan-Werner, kes on üks marsimeestest saime sinna sisse ja leidsin sealt nagu päris huvitavaid helisalvestusi alates kaheksa kümnendates, kuna see keskus ise tegeleb ka tarkvara ja riistvara ehitamisega helieksperimendid, eks siis see materjal, mis me sealt leidsime, oli, oli selline päris huvitav. Samas näiteks oli meil võimalus pääseda Eindhoveni Is Stedelikwanaademyseum kollektsiooni, mis on muuseum, on, on tootnud näiteks Trans viineri erinevaid saundi projekte. Pieter taanstru, omantseid, Elpeedel erinevaid asju leidsime sealt. Siis meie üllatuseks oli, oli sellest samast jalgpallikeskuses, kus kogu see asi toimus käinud seitsmekümnendatel aastatel perfomance esitamas loori Anderson mis meil õnnestus kätte saada, siis? No ma ei tea, mis selle videoformaadi nimi oli, kus me kus me leidsime tema selliseid esinemisi viiulil ja ka lihtsalt hääles järel, millest ei ole ilmselt väga palju teada, võib, kindlasti ei ole kirjutatud ja millest jah, lihtsalt ei tea, et selles mõttes see oli, see oli nagu endale päris selline huvitav retk. Ja siis me sattusime veel materjali otsingul Berliini muusikapoodi, mille nimi on Kelbemysik. Pood on ennast sisse seadnud Renee ploki vanas galeriis ja see naisterahvas, kes seda peab, Ursula blokk on siis tegelenud saundaardiga 60.-te lõpust peale ja luksuse asju kureerinud. Ja pood oli ise muidugi hästi huvitav ja siukene, täiesti kummaline, et keset Berliini on lihtsalt üks väike valge tuba, kus mängib John Gates. Kui sellest tihti hinnatakse, siis pannakse peale näiteks ma ei tea keegi, teine samas ka liibris. Mees poes elab väike valge koer ja seal saab siis nagu kuulata asju ja, ja seda ka. Et sealt leidsime huvitavaid asju. Ja siis on üks veebiarhiiv, mille nimi Mis on siis täis erinevate audiomaterjali alates Majakovskit turistidest lõpetades tänase päevaga? Ja meie idee oligi see tavaliselt kui räägitakse arhiividest, siis mõeldakse, et see on nagu mingisugune paaring, koht kus ainult tolm ja kassetid, aga, aga me mõtlesime seda asja natukene teistmoodi ja ma arvan, et see saade tuli, tuli lõpeks päris selline informatiivne Ühelt poolt samas esitles selliste unikaalset materjali ja kuna kuna see oli kunstiprojekt, siis seda oli muidugi väga lõbus teha. Kui nüüd heliarhiivis ringi tuulamisest rääkida, siis kas sul endal tekkis ka mingisuguseid üllatusi nii-öelda kunstiajaloolises plaanis, et leidsid mingisuguse tegija kelle kohta sa ei teadnud, ütleme varem, et ta on näiteks heliga midagi eksperimenteerinud. No neid asju oli tegelikult ikkagi hästi palju. Tuleb välja, et väga paljud on bändi teinud või kuskil Sildrikoordinguid või, või tegelenud heliga kui materjaliga. Ma leidsin endale lemmikuga. Putin Kippenberger, kes on laulnud 87. aastal laulubänd bäng. See mulle väga meeldis. Oli teil eetris nii-öelda auke ka või oli see ühtlaselt täidetult, nii et noh, ütleme selline professionaalne raadioringhäälingu järelvaataja oleks võinud seda programmi nagu vaadata, heaks kiita professionaalne. No ega ise, kui teed, ega siis ei ole aega kuulata, aga stuudios muidugi valitses täielik hullumaja, selles mõttes, et ikkagi kuus kunstiajaloolaste üritasid siis teha raadiosaadet ja iga päev läks midagi katki, oli vaja mingi uus jupstükke ost oli midagi puudu, oli midagi üle. Ei tulnud midagi läbi läks midagi Rootsi ja nii edasi, et selles mõttes see oli päris suur harras kogu selle asja ettevalmistamine. Aga ma arvan, et lõpuks läks saata päev nagu päris ladusalt see mulle tundus, et sõltub hästi palju sellest, kes on helimees ja ja kuidas temaga saab, saab nagu kontakti ja koostöö käima. Ja teiselt poolt muidugi ka materjalist, et et lihtne on ju mängida töid, mis on piltide peal. Selle asemel, et teha konverentskõnesid üle maailma erinevatesse kohtadesse ja intervjueerida inimesi. Täitsa täitsa sõltus programmis see ladusus. Aga need vaesed riigid, mida te pidasite, mis keeles need olid, kui arvestada seda auditooriumi, mis sellel jamal võis olla? Raadio oli inglise keeles, kui ei olnud just näiteks mõni kunstiteos mõnes muus keeles või Limiteerinud seda nüüd nii palju ka, et eks seal oli hollandikeelseid asju muidugi. Inglise keeles põhiliselt jah. Nain Seven eid. Nain Seven eit, foor Seven Seven. Nain Seven eit, foor Seven One PC. Kui see raadioprogramm teie kursuse lõpus, siis sa olid seal kokku vist seitse kuud. Millega sa kursis algasid, milles see seisnes? Ma saan aru, et sellest võiks väga pikalt rääkida, aga lühidalt ja konstruktiivselt. Mida sa õppisid seal? No lühidalt ja konstruktiivselt kursuste kirjeldada järgmiselt. See oli seitse kuud pikk, alustasime septembris, esimesed neli kuud me põhimõtteliselt ainult reisisime ringi mööda Hollandit ja, ja aga mõnedel suurematel kunstiüritustel väljaspool Hollandit käisime. Et selles mõttes me olime valt ratastel või siis, või siis tulite inimesed meile külla. Ja kohtusime esimese nelja kuu jooksul siis kõik võimalike kunstnike, galeristide, kuraatorite, kriitikute, kirjastajate, kunstirahvaga, selles mõttes on üle maailma, kes olid sattunud parasjagu Hollandisse, kellel oli, kas mingisugune näitus tähendas mingi konverents või midagi analoogset. Ja siis käisime ka. Ühe reisi tegime küll Ni Düsseldorfi sealsetesse galeriides kunstiinstitutsioonidesse kohtuma, siis erinevate kuraatorite kunstnikega. Suhteliselt massiivne oli käik seal vist oktoobrikuus Londonisse, friisi Arthurile kust nagu tahta nagu ise seda, kellega me tahame kohtuda või, või kellega me tahame rääkida või kelle looming meile meeldib. Et nii oli näiteks võimalik kohtuda Londonis Martin kriidiga ja rääkida temaga tema stuudios siis olil Reiska, Berliin, Nonii üks reis, mille me saime nagu ise valida. Valiksime Berliini just sellepärast, et, et siis me juba teadsime, et me teeme raadiot. Ja, ja sealt siis meil oli palju kohtumisi. Erinevate neli inimest seal vist ei olnudki mingit konkreetset näitust, kuhu me läksime ja viima reis oli Moskva biennaalile. Jaanuaris oli selles mõttes nagu reiside osa ja, ja siis me pidime hakkama juba novembris mõtlema mõtlema lõpuprojekti näituse peale, sest et aasta lõpuks tuli sisse anda rahataotlused erinevatesse fondidesse ja hakata nagu organiseerima seda asja juba praktiliselt. Ja viimased kolm kuud oligi ainult hommikust õhtuni, siis siis selle projekti korraldamine kuni avamiseni esimesel aprillil ja siis oli kuu aega projekti ennast mida tuli siis hommikust õhtuni korraldada. No kui sellisest Hollandi raadiokunsti raadioprojektist kuulda, siis peaaegu paratamatult tuleb esimene mõte, et kuidas oleks Eestis taolist asja nagu teha, korraldada, mida sa oskad rääkida sellest korraldusliku poole, nagu sellest kontse liiklikumast poolest, et et kui sa siin alustuseks maalisid ilusa pildi Hollandist, kus peaaegu igas korteris istub raadioamatöör ja, ja kus kanalite ääres on, on paadid, kus On raadiosaatjat siis kui raske, keeruline või, kui lihtne oli selliste megahertsi välja rääkimine, lubade saamine, kuidas üldse oli võimalik, et megahertsi, mis teatavasti ei ole vabalt kõigile jagatavat, antakse lihtsalt ühele rühmale kunstnikele sisuliselt? Holland on selles mõttes, selles mõttes on seal väga lihtne seda raadi asja korraldada vist üldse lihtsamgi kui kuskil mujal Euroopas või isegi maailmas selles mõttes, et seal võimalik osta selline ürituse litsents, mille meiega ostsime, mis maksis 200 eurot kuuks ajaks. 200 euro eest saab teha kuuega. 200 euro eest saab teha kuu aega raadiot täiesti ametlikult. See litsents, mille tavaliselt ostavad umbes filmivõtted või konverentsid. Või filmivõtetega? No ma ei tea, ilmselt kui sul on näiteks mingi pika maa taha nagu organiseerida mingeid asju või, või midagi, mina sain aru, et see nagu raadiosaatjatega või, või kuidagi mingi sihukene värk ja konverentsid, aga me võtsime muidugi ka 40 korda võimsamalt Rasmitteri, kui see lubatud oli. Ikkagi satud Aja jooksul peale, nii et eks me natuke tegime saadud arved. Ei, praegu ei ole tulnud veel? Ei, aga seal ega valitsust see eriti ei huvitagi, selles mõttes, et kui sa selle litsentsi ostad, jätad oma sellel sagedusel, siis valitsusse ei huvita. Kui see programm hakkab tilkuma mõnele kommertssagedusele, siis hakkab see huvitama kommertsraadiojaamu ja nende advokaat ja nende reklaamimüüjaid. Esiteks, sest nad Priidil ei ole nagu vahet selles, sest tema on nagu juba oma need litsentsid välja jaganud. Et siis siis peab lihtsalt ise vaatama, et nagu püsida sellel sagedusel. On sul olnud ka mõtet, nagu importida seda projekti Eesti. Ta oli ikka on, aga eks peab vaatama, kuidas ma arvan, et see sõltub ka hästi palju nagu kohalikust kontekstist ja nendest oludest. Ei muidugi mõtteid alati mõtlen, et minu arust seda oli päris lahe teha ja miks mitte seda edasi teha, aga milleks seda ta mõtlema jälle, sest hästi lihtne oleks võtta maad ja ta lihtsalt kuskil võiks struktuurida kuskil mujal lihtsalt täis laduda materjali. Aga samas ei tahaks päris niimoodi ka teha, et vaevalt et see nõuab ikka rohkem mõtlemist. Loomulikult nõuab see meeskonda, et üksinda oma kodus oma ühe vatise transmitter kõrval lugeda ju raadiosse mõiste teooriat näiteks või, või lasta muusikat mingeid teasidega. Kui kui seda tahta ikka nagu sellisel kuulatavamal skaalal teha, siis, siis ma arvan, et selleks peab ikkagi olema meeskond ja rohkem inimesi. Oli teil Eesti poolt selles projektis ka lisaks sinule veel kedagi teist. Kuraatorite poole pealt mitte küll aga ma kutsusin mõningaid inimesi sinna raadiosse esinema. Eesti Ta oli avamise päeval kontsert mille andis. Siis oli üks tunnikene rühmituse looming, punktorg Kiva ja Andres laasis koos kes tutvustasid oma rühmitust või oma siis seda loomingulist üksust ja selle poolt välja antud materjale. Ja siis käis Heliberfomansid tegemas kunstnik Raul Keller, kes on tegelikult vist Eestis enim töötanud raadioga teinud piraatraadiot ja tema idee või noh, kuidas tema nagu raadiole läheneb, on just see just sihuke Chaming ja džässi improvisatsioonidel sihuksed, tehnilised uuendused, ta tegi performance'i mobiiltelefonidega, ta helistas otse-eetris erinevatesse kohtadesse Tallinnas ja siis konvertis neide, Sause skype. Ja miks neid live is kohalike helidega tema kvartali senine perfomance? Nüüd, kui sa oled Amsterdamist tagasi, üks asi pärast seda seitset koori ilmselt on nagu see, et, et sul on oma mingid uued kogemused ja mingid uued ideed ja mingid mõtted ei tähenda, üks pool on see, mis sa oled enda jaoks saanud. Aga kas sul on siin Eestis ka mingit rakendust või mingit väljundit, mis sa sellega nüüd edasi, et sa oled seitse kuud ära olnud, mis edasi? Keeruline öelda muidugi perspektiivis, mis edasi, selles mõttes, et eks see kool oli hästi väsida ühelt poolt ja teiselt poolt hästi palju uut informatsiooni, mille nagu arusaamiseks, mida ma üldse seal kuulsin, ma arvan, et ma peaks kaks nädalat lihtsalt oma pabereid vaatama. Et selles mõttes, aga mis mul edasi plaanis on, eks ma teen oma oma väikest protsiks passi või galeriid Pärnus sellel suvel, mille ettevalmistamist tegelikult ma alustasin juba jaanuaris, et sellega tegelen. Ja eks siis elu näitab, mis edasi saab. Mis galerii on, kes seal esinenud oli, nimi on Rael Artel Kelleri non-profit prodghexpeis. Selline pikk nimi on see aasta, mõtlesime talleri, sõna inglise keeles on hästi eksida. Sest et see on eelkõige selline kunsti müümise paik mitte niivõrd näitamise, vaid just nagu sihuke kommertslik variandiga, siis ma otsustasin lisada non-profit Brotzeczpess. Et see peaks nagu siis aimu andma sellest, et, et tegelikult on see ikka sihuke eksperimentaalsemaid sorti pind kuhu ma olen lihtsalt kutsunud erinevaid kunstnikke esinema oma teostega. Ja eelmine aasta oli esimene aasta. Galeriid töötab ainult suvel suvekuudel Pärnus. Ja ma olen püüdnud hoida seda niimoodi kuskil kahe kuu ringis seda aktiivset tegutsemisperioodi. Ja see aasta oli kaks ekspositsioonipinda, ühel ainult fotograaf, lase ja kuraatoriprojektid seoses fotoga. Kuna siis oli mul selline tunne, et Eestis puudub fotogalerii, puudub fookus, sellel meediume ja samas ka ei ole vaatoritel selliste võimalusd noortel kuraatoritel või noortel kunstnikel, kes tahaksid midagi kureerida või püüda nagu asju, kui panna, neil ei ole sellist katsetamise kohta. Ja, ja siis siis ma püüdsingi seda, seda pinda rohkem käsitleda kui sellist katsepolügooni, kus kuraatorid said lihtsalt realiseerida oma oma lemmiknäituse. Ja teine saalis heligalerii kus eksponeeriti heliteoseid. Ka pigem sellest, et, et Eestis ei ole sellist eraldi nagu soundile pühendatud kohta. Aga kuna see on täiesti minu galerii ja ma võin iga aasta teha selle täpselt nii, nagu ma tahan muuta kõige siis see aasta ma olengi kõige muutnud. Ja hoopis teistmoodi ruum on sama, aga idee on endiselt see, et rõhuda ikkagi kuraatori praktikale ja püüda nagu näha, töödada näitust rohkem või galeriinäituste ka nagu siukest, ühe galerii programmi või steitmenti siis sel aastal või sel suvel peaks asi toimima hakkama niimoodi, et jällegi toimuvad näitused kahel ekspositsioonipinnal, üks on selline suhteliselt olemas on samas väga meeldiv atmosfääriga garaaž Pärnus aadressil lõuna 20. Kas on seal hoovi peal, mõtlesin ehitada valge kuubiku, mis on selline hästi konventsionaalne formaat. Et nagu kontrasti mõttes ja siis see on siis seal suvel toimub ühtekokku 10 projekti kõik osad linnaruumis osad siis nendel ekspositsiooni mind veel. Ja see aasta ma mõtlesin, et ma üldsegi ei tegeleks enam nii palju sellise objektiga ja kunstiga ja kunstile sarnanevad objektidega. Et jätaks üldsegi nagu selle kunsti kõrvale. Et. Et tegemist on rohkem selliste asjadega, kus kooritud objektid pigem sümboliseerivad võib-olla mingeid suhteid, mingeid protsesse ja reoselisus on vaataja ja selle objekti vahel. Ja just sellel nagu suhtel või sellel suhestumisel on nagu teose väärtus, mitte mitte objektil, mis galeriis seisab. Tuleb erinevaid asju täiesti valge kuubiku, ma mõtlesin rohkem selles mõttes, et, et ma püüan sinna otsida kunstnikke ja projekte, mis kuidagi mõtestasid ümber seda valge kuubi formaati. Sihukeste konventsioon, reaalset ruumi, mis on, on nagu omamoodi standard kuhu peaks saama põhimõtteliselt igasuguse kunsti sisse tuua, seina riputada. Ja see nagu ideaalne aga püüaks nagu, nagu seda natukene ümber mõelda ja lahendada seda, seda valget kuupi natukene teistsuguse moel. Võib aru saada, et galerii formaadile raadioformaadid ei ole sinu jaoks võib-olla erilist vahet, aga kui ikkagi sellest raadioprojektist rääkida, siis kuidas need vastu olnud või on teil ainult sisepilt olemas või mis hinde te saite lõpuks sellelt kursuselt? Oh issand imet ei saanudki, lihtsalt me oleme selle lõpetanud ja see nagu töötab ise juba edasi. Aga vastu Need olid ilmselt väga positiivsed, nii palju, kui mul oli võimalus rääkida, ilmselt mingid artiklid veel tulevad, sest mulle tundub, et see rahvusvaheline ajakirjandus käib nagu siuksed hästi suured ajalise nihkega järgi. Aga pilt oli selles mõttes positiivne või, või noh, nagu vastukaja, et nagu need kursused olnud ei ole enne midagi säärast teinud ja, ja selles mõttes noh, mis ta nüüd uus oli või kas neid uusi asju üldse on, aga ma arvan, et eksperiment, ent lõpuks kuigi ta oli raske, võttis palju energiat, aega, vaeva, kõike muud. Andis ikkagi nagu sellise positiivse tulemuse, et tegelikult on võimalik kunstist rääkida ja, ja seda üldse ilma siukseid pildilise toetuseta ideid vahendada. Visuaalse nagu interfreesida. Kas seda projekti saab tagantjärele ka kusagilt kuulata? See peaks olema üleval internetis meie koduleheküljel, mille nimi on VVV punkt Freydia teispunkt org. Seal peaks olema üleval kogu programm. Nii nende üksikute päevade kaupa, reisijad ei üks treileri kaks Reileri kolm. Kui ka siis artistide järgi, kes sellest asjast osa võtsid, nende järgi peaks olema võimalik valida ja töötama peaks ka otsingumootor. Aga, aga põhimõtteliselt see oli jah üks üks idee, et selle projekti tulemusena akumuleerub Interneti üks hulk tunde materjali. Kas selline portaal jääks nagu idee kohaselt nagu surnud kohaks või, või on seda kavas nagu täiendada mingisuguste haruprojektide lisamaterjalidega? Ei ole, ma arvan, et kõik on, kes seda asja tegid ja nii pikalt, et nendel on kõigil nagu paha olla juba, kui nad mõtlevad raadio peale, siis hakkab lihtsalt pea valutama ja vererõhk tõuseb, et ma arvan, et keegi meist ei taha enam sellest portaalist vikerraadiost peaaegu mitte midagi kuulda, vähemalt tükk aega ei taha enam kuulda. Võib-olla mõne aja pärast uuesti. Aga ei, me ei ole mõelnud seda edasi arendada või täiendada või sinna midagi lisada, ta jääb arhiiviks. Te palusite konsul ERR-i selle hooaja viimast saadet. Ei ole küll väsinud, aga me läheme kaasaga puhkusele mõneks ajaks, kohtume uuesti, 28. augustil stuudios Oledrale tallama Allase Andrest Razak.