Alanud on kunstisaade Kunzee ERR stuudios on saatejuhid Karen Jagodin ja Aleksander Sappov. Täna stuudios eriti midagi räägi, sest sai käidud KUMUs, kus sai võetud intervjuu Priit Donald, kel joonistuste näitus kumu neljandal korrusel on nüüd mõnda aega avatud. Et head kuulamist. Saade kunstpunkte r on otsaga kumu kunstimuuseumis nüüd ja hakkame rääkima Priit Pärna näitusest, mis avati eelmisel nädalal. Tervist, tere. Kõigepealt, kelle initsiatiivil sai see näitus üldse olevaks. Kumm stiil. Eha Komissarov. Arvo tegi teile ettepaneku, et võiks teie töödes, tähendab kuidas valik toimus. Piltide valik, see oli minu valik ja arutasime enam-vähem kõik läksid välja, tähendab ruumipuudusel neli pilti ei mahtunud ära. Mõned suured pildid. Näitusega kaasneb ka kataloog, kus ta ise lühitartus. Andrest roosakas räägib elus bioloogi karikat, turisti, režissööri, joonistaja, graafikuna, aga ehk oleksite nõus ka visandama raadiokuulajatele natukene oma teed siia kumu näituseni. Mõistan, et rääkida, siis ma alustasin kark turistina. Sinna karikatuur avaldati, kui ma olin 18, see oli äärmiselt kehvalt joonistatud. Edasi ülikooli ajal, aastast 68, ma mõtlesin, et panin kark turistidest teab, mida ta teeb. Ma arvan, et ma olen ka sees üsna keeeff, joonistage finalisti selles mõttes, et karikatuur on üks selline žanr, mis eeldab, et joonistamine minu meelest on lihtsustatud son stiliseeritud, oma joone väljatöötamine on, see ei tule lihtsalt niimoodi, et ärkad on olemas. Ja tajudes, et seda ei ole, et ma olen joonistajana üsna eklektiline algema. Viisin selle kujundi tahtlikult äärmiselt minimalistlikud. Nüüd edasi läks Nad ja pikapeale, kui ma tajusin, et ma juba oskan natukene, siis võiks öelda, et see tuli noh, mingid sellised Resmi perioodid, kus üritasin teha nii ja naa kuskil 70.-te lõpu poole, ma arvan, et et siis oli mu joon nagu valmis. Maa. Mu käsi tegi kõik, mida ma tahtsin ja. Mida te peate silmas seda maneristliku Joona? Ütleme nii, et seal on selgelt tunda kellelegi mõjud on mingid selliseid läbi viirutamisi ja tüüpan natuke vägisi vägisi otsitud selliseid tegelasi olengi läks sinna suunas, et ütleme oma joon, mis on kummaline, näiteks ENE, KES kirjutama tulen kohe oma käekiri ja sellest lahti saada on praktiliselt võimatu. Nüüd joonistades on algul kõikide muude käekirjade rõhu ja alles joone kilometraažid, ma joonistan kümneid kilomeetreid joont, ei sööda nagu mõttega jälgedes seda tahan, teen ja siis ühel hetkel on see nagu minu joon ja ta on selgelt tuntav. Ja me ei saa seda otseselt kellegi teise joonega võrrelduna. Ma arvan küll, et tähendab need, kes on tulnud sugusteks, ütleme, headeks joonistajateks pean silmas just kas illustraatorid, karikaturist multifilmikunstnikke, kellel on, on sama joon ka nahka, ütleme graafikutel. Mingite hoonestus võib lõigata tükkideks, need seal on joone juppida, selle joone tunneb ära, kelle juurde. Ühesõnaga ma olen nagu märganud, et väga mitmetel nendel, kellel on see tugevalt anaaljoon, see tuleb kuskil 35. eluaasta paiku hädku nahale. Kui sama tegelased töid varem, siis on raske uskuda, kas tõesti tavaliselt nii oli nüüd ütlemise karikatuuri rida paralleelselt sellega ma lihtsalt, ma joonistasin palju müanssin ja mitte ainult ütleme seda, et ma mul on mingi mõte, et ma tahan sellest teha karikatuuri, ma pritsid, joonistasin. Pikapeale toimus sihuke rida, et et kuskil see, see tähendab siiamaani see joon oli lihtsalt selle literatuurne idee. Samosti karikatuur on. On lähemal kirjandusel alati ümber jutustada, mis seal pildi peal on ja ta on, see pilt peab olema tehtud täpselt loogiliselt edasi anda. Et pildil ei peaks jääma liiga palju mitmeti mõistetavuse Tähendab, karikatuur on, kui ma mõtlen välja mingi noh, see on, ütleme umbes nagu anekdoot nikuma anekdooti räägin, siis ma ei saa seal vahepeal teha suvalisi piruett või hoid peale Buenti veel midagi jutustada. Seal nagu väikese filmi tegemine, et ma pean loogiliselt, kus on välja mõeldud, ma pean üritama ühtlasi selgeks teha, kuidas vaataja seda laeb, selleks, mida ma ise tean, see, mida mina tean, et see tuleks, tuleks selle pildi pinna kaudu läheks vaatajani ja räägiks talle täpselt selle asja, mida ma tahan talle öelda. Võibki öelda, et mida ma tahan öelda, sest see on naast, karikatuuri saab ka sõnaliselt ümber jutustada. Asse piirab minu ütleme kui visuaalse inimese vabadusi ma pean just selle koera jaamistumusena nurka nurka, nii, nii nagu ta on välja mõeldud selle inimese, sellise inimese ja, ja seal ei pea olema midagi. Õliksite. See tahtmine, et ma võin joosta, mida ma tahan. See hakkas nagu tekkima paralleelselt sellega, mida enam mulluse visuaalne pool huvi pakkus. Pluss siin tuleks ka mainida 76.-st aastast ma läksin tööle Tallinnfilmi joonisfilmi, hakkasin tegema joonisfilme, mis tähendab seda, et kuigi ma olen ise end selle loo välja mõelnud, ma olen tegelased mõelnud, olen mõelnud. Selle kujundi vang, pean seda koll joonistama aasta ots, täpselt nii, et tal on algade suve kehas on sama ja silmad on nii suured ja nii edasi. Just ütleme nendel aegadel hakkasima, joonisime algusaastatel ma joonistasin paralleelsete täiesti omasid mõttetult pilt kannu, kus ma nagu tasakaal, sellele ma võisin teha, mängida joonega paberid, millega ta. Mul on üks Faver küsimused sellega, et jalgade suhedab kehase sama olema, et Arslad alustasite noh, nii-öelda karikaturist Aska bioloogina jätkas ta bioloogina, aga oli teil nii-öelda välitööd, te joonistasite näiteks üks-ühele taimi või mida iganes. Ei, ta sellist välitöödel joonistamist ei olnud, aga esimesel kursusel oli joonistama mikroskoobist kudeda praktikum, pidime joonistama rakke. Ja õppejõud lasksime ümbe naiste kohusele, vihiku öeldes, et joonistamine on täitsa õpitav. Maalin joonistan seda, mida ma nägin, seal pidi joonistama, nägu matusel joonistatud. Aga noh, ütleme taha võib-olla bioloogia õppinud selle, mida võib-olla noh, minu näituse põhjal ei pea arvama, aga ma oskan joonistada täiesti anatoomilised inimeste joonistada vaata inimesi, kus lihased on kõik paigas, tähendab maa, seda asja ma tean kusagile minna edasi, siis tähendab see huvi, et lihtsalt joonistada pilti, mis ei tähenda midagi, mis on lihtsalt see visuaalne pool olema see huvi vaenus ja üks järgmine, mida võib juhuseks nimetada ei vist või tähendab 80 alguses, kui tõmmati nagu kruvid jätkuvasti nagu koomale, kuni ütleme Gorbatšovi ilmumisele. Mis tähendas, et ei saanud praktiliselt avaldada karikatuure, mida oleks tahtnud akse sessioonist hääletas selle lastele karikatuure. Praktiliselt selge, et ta ei, ei saa teha selliseid animafilme, mis vähegi endale rahuldus pakuks ja siis ma otsustasin lõpetan filmi tegemisega. Ahjaa, kuivõrd ateljee sai olla Ankovski liidu liikmed, siis ma prassisime oskunst kliitu ning võeti vastu, kui filmikunstnikuna. Hankisin endale ateljee ja ostsin trükitrassi ja õppisin ära graafikatehnikad omal käel ja hakkasin tegelema. Mahtusin põhiliselt forte, Acolyntab kujunela. Ja samal ajal ka hakkasite söega joonistama. Seega jah, umbes samal ajal ma ei tea, miks ma proovisin sütt, aga kui ma seda proovisin, siis sain aru, et see on midagi, mis on täiesti erinev sellest, mis ma olin siiani teinud. Sest kõik karikatuurid joonistused olid enamasti joonistatud dušiga tähendab 0,25 millimeetrit kraatringi latiinograaf. Suimaldas tõmmata pidevat joont, selle joone juures, mõelda, ma varsti kasutanud kunagi eeltööd pliiatsiga kummi joonistasin kohe lõplikku tulemust. Tähendab, kui midagi läks viltuses majas siin uuesti või ütleme noh, karikatuurid, mis läksid avaldamisele tihti nad olid kokkukleebitud, ma asend oli. Sain selle paika, see oli, oli hea, aga ütleme peame nägu rahul, siis ma joonistasin ellu tulema 20 korda viimase variandi mis nivool klappis kleeps peale. Iseenesest on muidugi kummaline, et nii hilja jõudsite seejuures näiteks kunstikoolis, eks ole, põhimõtteliselt joonistatakse pliiatsi ja sõjaga kohe paralleelselt. Tähendab, see ütleme, mis kuulub nagu akadeemilise joonistuse juurde, söejoonistamine vabsee ei pakkunud mulle mingit huvi, tegelikult võib-olla isegi vastupidi, sellepärast ma polnud kunagi proovitada, sest lähenemine, mis põhineb puhtalt süsi, on on hea vahend sellisena varju ja valguse sujuvalt läks üleminekut üks niisugune noh. Saate te taga nii-öelda laiupidi tõmmata ja nii edasi. Jah, tähendab selline ekspressiivne, aga enamasti oli see ikkagi tähendab see kas joonistate matuuristallega või siis mingit eeltööd märjaks maali tehakse eeltööd, see aga noh, ta on sihuke kerge materjal seal ära pühkida. Mina hakkasin lähenema nii et et ma üritasin mitte teha, on soov, et pindu või mitte teha neil üldse sujuvad üleminekud säilitada joont, graafilist joont ja sõda ühendada sujuvat üleminekut, aga aga need sujuvad üleminekud üldiselt ei loo sellist kolmemõõtmelist ruumi, tähendab, ma ei, ma ei tee, pead ümaraks, ma üritan noh, põhimõtteliselt hoida neid asju lamedana. Ja tavaliselt see joonistus fikseeritakse, tehakse niimoodi ekspressiivseid valmis, üritaks lõpuksitana määriks, ei läheks laiali siis mina oma joonistusi fikseerinud noh võib-olla 10 korda. Ma töötan kihiti, et ma teen mingi taseme valmis, fikseerinud selle ära, tal on need need, ütleme, teravad jooned, leid ei saa enam laiali ajada, need jäävad, ütleme selle edasi. Ma tean mingi kihi kus majandasid seal laiali, mitme korda järgmisega hakkab, hakkavad nad söögisid, lamp tekitavad huvitavat struktuure, seal tekivad sellised väikesed laigud ja algselt kui ma alustasin, siis ei olnud, ei olnud näiteks teave, mis on spray kujul. Tuli populariseerida sellise L-kujulise toru abil, puhudes mööblilakk klaustatud atsetooniga. Sealt ei tulnud see peost tatud fiks aktiiv ei tulnud peeneldata, tuli saab täid, täpid ja mägepti setektsel huvitavaid pindu. Nii et see oli natuke Nende lähenemisjoonistusega. Siis ma mingil ajal hakkasin neid tundma veerima kas tee või punase veiniga, mis omab niisugust, noh mõlemad vedelikud on väga laia värviskaalaga. Siis tolle aja mõistesse Speediga Ei taandub ikkagi kuiva veiniga, sest veetud tähendab kangestatud Vensama suhkrut liiga palju ta tekitab. Läikiv oli, see pidi olema. 80.-te alguses oli saada lamba, noh mis ta nüüd nii kvaliteet oli, tähendab ala laius oli punaste ennistub võtta aga niukse õhukesi, ütleme mitte sügava punasega veene, mis annavad väga nõrga roosaka tooni, kuni tugeva punaka tooni. Samuti Nende skaala on helekollakas kuni pruunikad. Te olete toonitanud märksõna pinge, et kas teie joonistust võiks pidada teatavaks selliseks action troovinguks, et selline täielik püsimatus ja intensiivsus, et, et sisi on teile kui bensiini eest. Nojah, tähendab mitte kõik pildid, sest osa pilte on nii, et ma teadsin enne mida ma hakkan tegema, aga tegelikult suurem osa on. Kas ma alustan? Ma ei tea, Ma olen teinud, ütleme päris suuri pilte, kõige suurem on kolm korda kuus, kusjuures mul ei olnud mingit ideed, nagu ma alustasin. Et see algab isegi siis, kui lähen tegema mingit kindlat ideed. See väga tihti nagu, nagu ahistab, kui ma olen selle ütleme kontuuri või umbes selle kombo ikka pannud siis saad aru, et seal täielik jama mind ei huvita, selle pildi tegemine. Ja võib-olla Eestis on justkuivõrd, ma tean, kuidas see võib minna isanda provokatsioon. Ma pühin selle selle olemasoleva pildi maha, sata käega pühkides, ma arvan selle sisse, aga kui kasutada mingit lappi, mingit tekstiili, siis saab praktiliselt selle sööma. Aga see ei ole puhas Vabel, no seal on midagi. Ja, ja nüüd ma äkitselt ütleme tea, ma isegi ei tea, ma pean silmas, nüüd on seal selle pildi algus, mis tuleb mul vahest ootamatu, on olemas ja ütleme, see on noh, täielik improvisatsioon, dialoog, selle pildi vinnaga, uni esimese fikse järelduseni, muidugi see Vajalik vabadusest, kui seal on juba midagi muud, ma umbes tean. Noh, ma ei toimi nagu uneskõndijad pandeemia taga. Mingist suunast, esimene fikseerimine, järelikult midagi on mul sellel paberi pinnal, millest ma enam lahti ei saa, tähendab kasutama nüüd ma lähen edasi järgmiselt fikseerimised. Nii et see protsess on alguse omistamine on intensiivne, annab kui suur pind see on, ütleme täiesti kehaline tegevus, land, joonistiku, kogu oma kehaga, süsi, asuklam, materjal kannatab nagu karm lähenemist. Mida edasi, seda enam on selle protsessi osa on vaatamine, see on nüüd see dialoog, ma vaatan, mis ma olen teinud ja ja ma hakkan aru saama taha, sinna peab tegema. Millise elemendi sinna tõmbama joone, järjekordne fikseerimine. Ühesõnaga kuulge, ma olen seda väiksem on minu vabadus need mingil hetkel ma vilton praktiliselt olemas, ema lehvitada ja esimene protsess, et see pilt on kõrvaltvaatajale peaaegu olemas, see võib-olla pool tundi, sibul kaks tundi, aga see pilt oleks endale valmis. Võib-olla noh, ta on mul nädalaid seisab üleval seal ma vaatan seda ja ja noh, leian, et A. No ilmselt on mingisugune tasakaal olemas, efektsioon võidu tajunud, kui ma selle tegin, ma pean tegema teise serva, mingi, võibolla tumedama laigu ja see on niisugune protsess, mis on, vaatamine domineerib ja füüsiline tegevus on suhteliselt minimaalne. Aga igal juhul oma töödes tegelete pidevalt sellise isikliku kultuurikihiga. Pildi mitmetasandilised olekud on nagu vaati olemas söejoonistused. No kuskilt võtta, see on, see on see mäng, tähendab see mäng sul endal huvitav on palju intervjuusid andnud ja nagu küsimus pildi sõnumist ja nii edasi ja ma värkust räägime, et et seal sõnumid tähendab, mis sõnum võib olla pildis tähendab, või mis sõnum võib üldse olla, tähendab, kui see on ühe lausuma kokku võetav ja ühes pildis ega neid laos salga pall olla siis ilmselt see, kui see sõnum oleks. Koera jalaga tähendab sellist saamid on lihtsam kirjutada. Gweldi mingi sõnum siis on, puht, tähendab see, tegeleme toonidega ja küsimus sellest, kas pilt mulle meeldib või ei meeldi need. Kui ma ise olen vaataja. Näitusele rattalises toonud pilinemistele meeldivad. Ja ta on need pildid on siin, on, need on mul nagu ma ei ole neid müünud, nad on mõni õnnestunud paari-kolmekümnenäitusel põhimõtteliselt, aga ma ei, ei lase nagu vaatajate neid pilte, mis ma ei ole alla kirjutanud ise mis on, pildi puhul on võib-olla paratamatu, et pildid lähevad aia taha. Tähendab, enamasti on ka selles, et ma lähen üle sellest momendist, kus pilt on valmis, sest üldiselt sööbilt liigub tumeduse suunas. Te rääkisite, et mingil ajal jõudsite nii-öelda oma jooneni, et enne seda oli juskui maneristlik päri. Et siis need joonistused, mis siin näitusel on aastatest 78 kuni 2005 ehk siis umbes sellest ajast, mil te võisite võib-olla oma joonest rääkida või ja siis teiseks, et et aga ometigi, et kui aktiivselt te nüüd näitusel olevaid töid. Et kuidas suhestuda neid kataloogis ära toodud kunstiajalooliste kujudega näiteks kassa, Yahokni ja kõik teised Jah, võib-olla kas on mingil määral mõjutanud need muud nimed, mis oli nimetatud küsimus lihtsalt, kes mulle meeldivad, need on kaks hakkasingu eri asja, ma arvan, et mõjud elevus, sest mulle võib meeldida mulle meelde mingi muusika, ma ise olen graafik, tähendab plakasse muusikaga otseselt mõjutab mind või ütleme mulle mingil hetkel ma arvan, ikkagi on nii, et see isikkoos oma joonega oma lage, seda on sedavõrd valmis, et ta, ta on just selline, nagu ta on ja kui ta on veel ütleme noh, mingis suhteliselt, mitte noores vanuses kõikidele mõjutustele aldis. Ma arvan, niisugune inimene ei jõua kunagi ütleme tasemel, et et ta on ise tõesti huvitav. Ta muutused võivad olla ka need muutused peaksid tõenäoliselt tulenema selle esiku oma tegevusest, et mingil hetkel mingi periood saab valmis näiteks võiuima nagu tõenäoliselt ütleme enda puhul ütleme kui ma hakkasin proovima, samal ajal ma nägin intensiivselt forte akvat Intad, mis on nagu äärmiselt tehniline tööd, kui ma olen selle plaadi peale selle joonise teinud, kogu see protsess sealt edasi saanud Osama niuke idioodi järjepidevust nagu söövitati, ootada, söövitade ootad ja selle kõrval ütleme noh, täiesti teine meede, mis annab, annab sulle totaalse vabaduse lasta võimalikud, aga mingil hetkel jah, see ei ole enam mõjud, vaid sa ise teed. Tuleviku küsimus, et kas kavatsete siis söega joonistada seni, kuni käsi jaksab seda teha? Jah, kavatsete küll, aga tegelikult ilmselt on nii, et et jällegi mingi asi saab ühel hetkel ümber, nagu ma olen nüüd näiteks naasta ühtki graafikat tõmmist teinud, see meeldis mulle tähendab värvi värvilõhn värv, Kuulutus edasi, aga ma arvan, et ma sind väga lahenenud, võib-olla söga samad ühel hetkel, see ei ole enam huvitav. Üldiselt mul kõik need sööbellid on tekkinud väga selliste etappidele, mis on seotud filmitööga. Kui silm on töö all, siis samal ajal puhtfüüsiliselt võtab veel aega, et et on aastaid, kui ma teen filme Saltel vaks ühtki pilti ja vastupidi nüüd vähemalt selle aasta lõpuni on väga tihe filmitöö. Tähendab, siis ma tahaks küll näha, et see päris lukku ei ole pannud. Sest alati kuivana suur paus, ütleme kaks kolm aastat alustad peaaegu nagu nullist. Keldid tunned, et ei ole need, mida tahaks teha ja siis hakkab minema, siis läheb käsi lahti. Teil on siin ka nüüd näitusel üks lühike, võiks öelda vist animeeritud joonistused või joonisfilm selle kohta ka eluaegne kuul Jüri Üdi luuletuse ainetel koos Olga Martin ka. Et see on teie siis viimane joonisfilmina, ega see valmis selle näituse tarbeks. Ei, see on, see on osa joonisfilmiprojektist, must lagi, seitse ennast joonisfilmis, igaühel on kaks minutit ja üks eesti luuletaja vabalt valitud. Ja igaüks teeb selle kahe minutiga, mida isa heaks arvab? Täiesti uus lähenemine, see on tavaliselt, kui kõik muu on tehtud nagu klassikalises joonisfilmi tehnikas koos joonismine grupiga siis see kahemeetrine jupp on tehtud kaameral söejoonistus, nii et ma olen pikka aega mõelnud, kuidas on võimalik kasutada koos rühmaga töötades sõbrast. Võimatu, aga oli Olga idee, et söega võib joonistada mattklaasile tehtud Altvalgusega mattklaas ja kaaderhaaval. Kas mait klaas võtab selle vastu nagu kenasti? Üllatus küll, aga võtab, võtab väga ilusti, aga noh, sellist asja ei ole kindlalt maalasele sellises tehnikas, selleks on meil nagu oma oma väljatöötatud tehnoloogia, millest ja, ja millist klaasi ja milliseid muid vahendit kasutada. Mulle meenutas eluaegne kuul moderntantsu Jah, seda on, on ka varem öeldut, kust lugu nagu loo tavalises mõttes, et me üritasime leida nagu mingit luule adekvaatne, koos heliluuletusi, mida loetakse tsirka 10 korda selle kahe minuti jooksul nagu minetab oma selle reaalse sõnumi, selle tähenduse, mis tal on ja muutub. Kuivõrd näitlejate hääled muutuvad, tonaalsus muutub, ta muutub hoopis millekski muuks. Et läbi siis verbaalse sellise tantsulise nagu Repatiivsuse või jõuab kuskile? Nojah, ta ilmselt on, seal on jällegi on mees ja naine, kes algsest sellisest igast ja natuke hirmust lähtekohast kahe minutiga toimub metamorfoos, nii, nii selles heliseb kui liikumises, sinna tekivad oksi, sellised momendid sisse, tähendab, see lõpeb sellise, ütleme, algne eemalolek lõppeb ja väga suur lähedased. Viimane küsimus tekkis mul selle kataloogi põhjal, et seal oli vist öeldud, et porgand pole pärn, pärn pole porgandit, siis pärnam, pärn ja porgand on porgand. Ants Pärn täielikult eneseküllane. See oli nüüd kriitiku lähenemine asjale, seal on koomiline külget alga Martšenkoillime on porgand. Mehele bordalt, ühesõnaga ei ole eneseküllane vist ei ole. Kuigi ma täpselt ei tea, mis on enesekellad. Aga suur aitäh teile selle intervjuu eest.