Tere, mina olen alles minu Londonis, te kuulete saadet ära ja täna räägime eesti disainist kõigepealt seoses ühe auhinnaga ja siis seoses ühe näitusega Tallinna vanalinnas tarbekunsti- ja disainimuuseumis on võimalik detsembrikuu jooksul vaadata töid, mis kandideerisid Eesti noore disaineri auhinnale. Säsi, mis anti sel aastal välja esimest korda. Väljas on ka auhinna esimese laureaadi Sixten Heidmetsatöö ning sel puhul rääkis konsee eri kaastöötaja Margaret talisäsi auhinna ühe algataja, Eesti kunstiakadeemia tootedisaini osakonna juhataja professor Martin Pärn, aga kuulame selle jutu ära ning tuleme seejärel tagasi stuudiosse, et rääkida Toivo Raidmetsanäitusest Eesti arhitektuurimuuseumis ja uuesti asjade seisust eesti disainis. Kriitik Karin Paulusega. Kunst. Üks positiivne algatus viimasest ajast on noore disaineri preemia sassi. Kas võiks natuke rääkida, et kust selline idee sündis, kes seda välja annab? Ja kui ma aru saan, on tegemist aluse panemisega traditsioonile. Jah, me oleme algatanud uskumatult suure asja ja kuigi see aasta oli esimene kord, meil viimane kord on ilmselt 100 aasta pärast ja võib-olla siis me lihtsalt ei saa seda enam nimetada Eesti disaini, noore disaini preemiaks, vaid kuidagi muud moodi. See algatus tuli isenesest tänavalt tuli ütleme, inimeste kaudu, kes on saanud pööratud, kes usuvad, et siin majas Kunstiakadeemiasse luuakse potentsiaali, kellel on väga kaalukas sõna Eesti majanduse ja kogu selle keskkonna loomisel. Ega täna ei ole teist Eesti tootedisaini käsitlevat auhind, see on esimene miks noore omasest disaineritele, eriti noortele disaineritele on väga raske endale leida võimetekohast tööd, tööd, mis ei oleks lihtsalt natukenegi asja illustamine või teiste vigade parandamine vaid tõesti seda, mida nad nagu on õppinud, mida nad võiks teha. Ja kui see enesetõestamine aset ja, ja inimesed lähevad muu tegevuse peale, siis kahjuks lähevad nad kaotsi ja noore disaineri preemia. See asi on mõeldud selle niukse üleminekuaja pehmendamiseks disaineritele, teiselt poolt näitamaks ettevõtetele, et meil on olemas väga võimekad noored inimesed, kelle abi, kelle võimeid on mõistlik kasutada kellega on mõtet teha koostud. Kui praegu on selline ülemineku aeg disainis, teed siis nagu disain iseenesest on tööstuslik nähtus, et kas disainile põhimõtteliselt olnud vaja riiklikku toetust. Disain ei ole ainult tööstuslik nähtus, disain on seal kolmnurgas, disain on kultuuriline nähtustest läpid, disainime, me loome mitte ainult Eesti majandus, ettevõtluskeskkonna nägu, me loome ka Eesti ühiskonnale. Loome seda, kuidas me iga päev elame, kuidas me käitume. Sain, tegeleb sellega, kuidas asjadest arusaam suhtega inimeste asjade vahel. Disain ei ole mingi võluvits, disain on üks võimalus, mida meie kolleegid ja konkurendid väga aktiivselt kasutavad. Kui me selle võimaluse eksistentsi eitame, siis me paneme ennast kohe kehvematesse tingimustesse, mida saab riik teha, aga loomulikult riik ei pea andma disainerile raha või poputama ette, et riik saab oluliselt kaasa aidata üldise teadlikkuse tõusul ettevõtete teadlikkuse tõusul, luues meetmeid, et ütleme, disaini esmakordne kasutamine oleks valutum, oleks selgem. Ettevõtted tegelikult ei eita, et disain ei ole tore ja kasulik asi aga nad on seisukohal, et, et see on neile liiga vara ja, ja nad ei tea täpselt, kuidas seda kasutada. Ja need on nagu need kohad, kus riik saab aidata kaasa programmidega teadlikkuse tõusuga. Seda tehakse enamustes arenenud majandusega Euroopa riikides kuid see ei pruugi tähendada seda, et disain oleks ainult rikaste riikide lõbu. Kuivõrd seda olukorda siis üldse on uuritud Eestis? Pinnapealselt on uuritud, selleks oli vist, kui ma ei eksi, kolm aastat tagasi taanlaste poolt nii-öelda Euroopa abi korras pakutud programm ja rahad, kus kus kaardistati Eesti disaini arendamise võimalikust ja selle töö tulemuseks oli ka välja töötatud niukene disainipoliitika kava, mis muuseas leidis nagu väga laia kajastust antud ringkond kondada sele sel ajal ta ülemaailmaga vähemalt Euroopas seda, et Eesti-sugune maa tegeleb disainipoliitika loomisega peeti ülimalt edumeelseks nähtuseks. Kahjuks olen nagu sellest paberitest need asjad väga kaugele jõudnud, jah, mingisugune virvendus ülevalpool toimub mingitest meetmetest, räägitakse, võib-olla need tulevad järgmises programmis ja nii edasi, aga, aga mingit sihukest strateegia oli ikkagi üles ehitatud sellele, et teha nii-öelda jamstaat, mitte aeglaselt asju parandada, sest ega meie konkurendid liiguvad väga selgelt ja sihiteadlikult oma disainitööstust arendada. Sedasi Soomel Rootsil on väga aktiivsed disaini edendamise programmid ja nad on veendunud, et disaini kasutavad liiga vähesed. Ja nad töötavad riiklikul tasandil väga aktiivselt ja regioonide tasandil selle kallal, et üha rohkem ettevõtteid kasutaks disaini. Disain on ka hästi rahvuslik nähtus, et ma lihtsalt spekuleerin siin, et kui me tunneme nagu põhjamaade disaini, et siis kas võiks olla ka selline nähtus nagu balti disain ütleme, et Eesti, Läti ja Leedu töötaks mingi ühise nägemuse nimel. Ma arvan, et ei ole, et ei ole siis, kui me oleme siin sees ja vaatame, mis siin toimub, et kui me vaatame seda asja kaugelt Itaaliast, Ameerikast, Hiinast, siis meil kindlasti on oma nägu identiteet, mis on lähedane põhjamaadele, kuid ta on võib-olla rohkem segunenud siukse katoliku kultuuri või, või Kesk ja Lõuna-Euroopas, vabast tulev annavad maitsetega ja see, mis veel ei ole nagu leidnud väljendust, et ma ootaks, et ka meie segunemine ida poolt tulevate mõjutustega leiaks mingisuguse väljundi, kust võib-olla tuleks mingi unikaalne individuaalsus. Aga ega ma arvan, et tänapäeval sellist rahvuslikku esteetikas väljenduvad skulptuuri, nagu on raske tekkima see soomlaste, rootslaste ja taanlaste selge disainikeel. Tegelikult Ta on pärit kuskilt eelmise sajandi keskelt ja esimesest poolest. Kui me vaatame nende noort disaine, siis see on, on palju öelda jutustavam. Et tänapäeval on ikkagi aeg, kus vaatleme, isiksuste endi nägemus pääseb löögile ja see, mis rahvusest kultuurist daam ei pruugi enam mängida nii suurt tähtsust. Kui oluliseks rahvusvahelisi näitusi sellisel juhul hindate? Mul tuleb meelde, et see Põhjamaade disain, selline bränd on nagu puhtalt loodud ringevate näituste kaudu. Nii Euroopas kui Ameerikas kuskil sajandi alguses. Et kui palju eesti disainerid praegu näitustel osalevad ja kui oluline see on. Soome disaini algusaeg, kui ma ei eksi, oli 50.-te keskel, kuid Abja Virk alla ja mõned tema kolleegid pälvisid Itaalias Milano triennaalil enneolematut tunnustust ja, ja tegelikult see kerkis täpselt samamoodi ümber konkreetsete persoonide. Samas on ka meil, Aldo taanlastel on Jakobson ja nii edasi ja mitmeid teisi näitustel on olnud kindlasti suurem roll, kui see on täna. Mis tähendab, et see täna ei ole oluline kogu nii-öelda majanduselu on tunduvalt globaalsem kui see, kui ta oli 50 aastat tagasi ja sama näide, et me teame, et Itaalia disain on hästi kuuluse hea enamustel sellest, mida me peame Itaalia disainiks ei ole loodud Itaalia disainerite käe läbi, vaid on nii-öelda välismaiste disainerite looming, mida Itaalia ettevõtted toodavad. Arvan, et see, mis aina rohkem seotud nende ettevõtlussamas, kui palju on neid ettevõtteid, kes on nõus ja tahavad ennast siduda konkreetse maa imago ka juhul näiteks kui see maa on Eesti. Aga kas seda võiks võrrelda siis sellega, et näiteks kui siia kutsunud itaallased Eesti disainipoliitikat välja töötama seal midagi sarnast? No selle üheks põhjuseks on see, et, et taanlastel see süsteem väga hästi töötab, aga samas küsimused Taani disain on nii kuulus. Tean, et kui on uuritud, et mis ma firma lego, siis enamuste maade Inglismaa, Ameerika, Prantsusmaa, Saksamaa elanikud on veendunud, et see on nende oma maa toodang. Nad ei tea, et lego on Taani firma. Lego ei ole huvitatud afišeerima seda, et tema on Taani disaini esindaja. Need ettevõtted, kes saavad sellest kasu, saavad öelda, et me oleme Taani disain ja läbi selle, et nad on natuke paremad, kui nad muidu oleks, nemad saavad sellest kasu. Need ettevõtted, mis juba on väga head ja ennast globaalsel turul läbi löönud, ei pruugi tahta seda sõnumeid edastada ega enamus mobiiltelefoni kasutanud ei tea, mis firma Nokia või ütleme, et kust ta pärit on. Teine asi on küsida seda, et kas, kas Nokia disain on soomedisain, see ei haaku väga, ütleme selle Virkalastiazarbanevastavad sellest tekkinud klassikalise soome disainiga, et see on nagu hoopis teine nähtus, mis on samuti esindaja väga heast disainist. Nokia vist 200 disainerit, kelle seas on väga palju soomlast, ütleme. Me rääkisime sellest taanlaste välja töötatud kontseptsioonist, aga samal ajal te ise olete väitnud, et Eestis disainipoliitikat ei ole, kes selle väljatöötamisega peabki tegelema. Poliitikat saab luua nagu riik, et ega mis on riigi roll, riigi roll ei ole luua võimalused, kuidas riik saab eksisteerida ühelt poolt reeglit, teiselt poolt saab ta ka Anthony luua nii-öelda soodumusi, andes vihjeid, mida, kuidas teha. Et see poliitika ei saa tekkida ilma riigipoolse aktiivse osaluse, see on EXPO, teiselt poolt on, on loomulikult ettevõtjate tahtmine selles asjas osaleda, sest disainipoliitika ei ole disainerite heaolu jaoks loodav asi, vaid Eesti majanduskeskkonna arendamiseks loodav üks meede. Ja kolmandaks loomulikult disAndris kond peab olema valmis nendes meetmetes siis nagu aktiivselt kaasa lööma oleme võimeline nendes kaasa lööma ja siis saab seda teha, et kõik need kolm tahtmist peavad olemas olema võib-olla liiga varases. Noortele disaineritele on see tahtmine olemas. Keda te koolitate? Aitäh nende jaoks on see liiga kauge asi, et nemad tahavad tegutseda rohkem, et mina ütlen, et selgelt sellest on neile kasu, sest see loob selle välja, kus nemad saavad tegutseda. Aga nemad võib-olla ei peaks olema need inimesed, kes otseselt selle väljatöötamisega tegutsevad. Meil on vaja ennast mujal teostada ja tõestada. Ja räägime disainikriitik Karin Paulusega eesti disainist, Toivo Raidmetsanäitusest, Barakistadeni ja muust. Kõigepealt siis üsna palju on viimastel aegadel tähelepanu pälvinud Toivo Raidmetsanäitus arhitektuurimuuseumis nimega barokist Tadeni. Ja seda on kuidagi suhteliselt vaimustunult vastu võetud, et äkki nagu tundub, et seal on mingi teema, mis kõigile kuidagi korda läheb või on mingil viisil arusaadav. Kes Toivo Raidmets siis on Eesti disaini jaoks, kas tal mingi klassik, kes sisuliselt peaks olema juba muuseumis või? Tegelikult on juba muuseumis, et kuskil minu arust umbes kolm-neli tema tehtud lauda-toole muuseumis näiteks üks kõige tuntum on see perioska ehk siis kaseke, mis on selline roheliste plaatidega laud valgete nagu puutüved imiteerivate jalgadega ja siis oli vist baarselist tooliga kas eeslitallitool või midagi sellist. Aga mulle tundub, et praeguse raidmetsanäitus on pälvinud eelkõige seepärast tähelepanu, et see aasta on eesti disainis tegelikult kuni nüüd praktiliselt aasta lõpuni toimunud hästi vähe. Et pina kui areeni disainitoimetaja olen ka siin iga nädal nagu tõelise disainisõbrana tahaks kirjutada, disainis, taga ei ole midagi. Aga nüüd viimased nädalad on olnud tõesti sellised disainirohked, et lisaks siis Toivo Raidmetsanäitusele oli nüüd paar nädalat lahti noorte disainerit, et auhinnale kandideerivad ta tööde näitus nimega siis säsi. Ja lisaks sellele siis nüüd äsja avatute näit tus, tarbekunsti- ja disainimuuseumis. Mis on teise sellise ühe tuntuma Eesti disaineri Tarmo luisu põhiliselt siis valgustit ümberdisainimise näitus, mille nimi on Natšeraponud, disainer või midagi muud sellist. Natuke edevad. Aga nendest kõige kuulsamatesti nendest noortest ka rääkides, kas on mingi selline asi nagu eestidisain olemas või isegi hea eestidisain? No vot, see on ikka ilu on sellises või rahvuslik ilu on kindlasti ka vaataja silmades, et kes seal seda näha tahab, see kindlasti saab, kuigi näiteks minu jaoks on Toivo Raidmets alati seostanud sellise postmodernismi ja kuidagi sellise narr tiivse võib-olla mitmele poole viitava disainiga, aga ta ise väidab, et tegemist on väga siukse eestiliku disainiga või nagu ta ise ütles, et tema asjadel on selline eestihais juures. Oot-oot, aga mida see Bergi oska siis nagu eestilikku on? Aga see on tegelikult ema selline nii-öelda huumor, et ta ise ütles, et ta sellest suurt ei pea, et selle ta tegi siis kui ta töötas veel Tartu mööblikombinaadis peadisainerina ja seal tehti sihukest igavat standardtootmist ja paljud asjad, mis ta tegi, need üldse jäid käinud näidistesaali ja kuidagi nagu sellele vastandudes on ta siis teinud mingi sellise nalja, disaini, et eks ta üks selline venkuver kolevaid muidugi mingit kadunud kaheksakümnendad või? Jah, et siiani rohkem sinna jah, lõpupoole ja noh, midagi sarnast on tal veel 90.-te algusest ka tegelikult. Ja teised nii-öelda eestisuunalised asjad on tema väitel siis need igasuguste kummastavate Kõverik eri materjalidest jalgadega toolid mida ta siis rääkis, et mis minul oli täiesti üllatused, mida ta on teinud, nende rahvuslik Käi ärid tähendab ehk siis talutoa järide eeskujul, mis on siis kas puutüvest või mõnest üksikust oksast tehtud, et ta ütles, et no miks ma seda pean uuesti leiutama, kui need on kõik juba meil olemas, ta lihtsalt võttis nagu uued materjalid. Et see on noh, minu jaoks oli täiesti üllatus, ma mõtlesin, et kõva sihuke postmodernism. Aga oh ei, puhas praktiline loogik jah, et see oli nagu nii üllatav või kedagi raidmetsalooming on minu jaoks alati kuidagi niukse, 80.-te lõpp, 90.-te algus, aga aga nüüd ma lähen nagu vaadanud, et tegelikult see konstruktsiooni osa nagu ülimalt hea, et et kui näiteks mõne sinna vineeri ja mööblikombinaadi tooli juures või ka teiste tuntud disainerite juures sa vaatad, et ikka on seal kuskil mingisugune naelapea, püstid, lõhud oma sukapüksid ära, et aga raidmetsatoolid on ikka, seisavad maa peal kuskil kui kuhugi on selline konstruktsioon koni poolest täiesti, mitte geniaalsed, aga päris head ei ole laite lugu. Aga see, see, miks sellel selline kunstiajalooga seotud pealkiri, kui me räägime järgides? Jah, aga see ongi otse päritki sellise Eesti kunstiajaloo tuntud tegelase nagu Sirje Helme sõnastusest, et aga tõsi küll, mitte siis niivõrd tema mööbli kohta, vaid ühe Soome näituse kohta, kus siis Heidmets oli kunstnikuna esines, et see oli nagu pigem selle kunsti ja mööbli ühendamiseks nähtud. Et aga tegelikult see on ju ka hästi selline postmodernne pealkiri, et et seal on sellist Niukest nagu jaburust, no mida, seda ta nagu oleks või samas barokk kraid metsas on sellist nihukest suurt joont ja ja lavastuslikust, et näiteks. Vaata seal ringi jalutada. Kunstiajaloos on Riitfeldi toolid nagu sees, et võib öelda, et ruumikujundus kui mõte on nagu osa kunstiajaloost. Nüüd, mis keisse raidmed siis on, et, et on nagu tooli tegija. Mõnel hetkel ka, kui vaja, siis on kunstnik või naa, aga paljud on ju niimoodi, et see ei ole suurte erandlikust, et vaadake näiteks, ma ei tea Kaspariantsist, et mängib lõõtspill ja teeb multifilme ja mängib ka näidendites, et no whatever Aga sa ütlesid, et eesti disainisin viimasel ajal suurt midagi ei toimunud, aga kustuks inimene üldse võib teada saada, et eesti disainis, kas midagi toimub või ei toimu, et kas nagu näituste kaudu või kuhu sa pead minema, et saada teada. Mis ta, vot see on ka muidugi täbar, et, et kohati on nagu neid väikesi näitus on ups, aga need on siis põhiliselt siis koondunud kas siis tarbekunsti ja disainigaleriis Tartus siis Eesti Rahva muuseumisse ja siis rohkem näiteks arhitektuuri- ja disainigaleriis Tallinnas siis Pärnumaal. Et noh, need on nagu sellised põhinäituste paigad, aga lisaks sellele muidugi osa kunstnikke müüvad kas sa siis ateljeedes omatehtud esemeid ja siis natuke ka selliste nihukeste butiikidega auto ala noorte või siis ka siis kunstigaleriide kaudu, aga noh, see on muidugi vähe, et mis on nagu tõeliselt kurb on see, et see meie tootmine peale Nõukogude Liidu lõppemist on ka enam-vähem kustunud ja see, mida meil siin tehakse, põhiliselt visatakse sellist odavat Ta allhanget, et näiteks standard üks juhtidest Enn Veskimägi on lausa uhkusega tunnistanud, et ei, me elasime siin veel ühe disaineri lahti, saame need kuidagi nagu lihtsamini hakkama. Aga no kamoon, et see ei ole nagu selline tulevikku vaatav suund, et alati on odavamat tööjõudu kuskil Hiinas või kus iganes, et kuidagi nagu meil ei saada aru, et H ja M on tore firma, aga aga samas sa edaspidise konkurentsi perspektiivis ei ole nagu väga hea, et sa nagu heidad need meie disainerid nurka, et kohe kasutan võimalust ka võrrelda, et ma käisin nüüd äsja disain teisil ehk siis tuleviku disainipäevadel Rootsis, kus anti välja samamoodi siis noore disaineri auhind ja seal olid ka samamoodi väga palju igasuguseid pakendeid ja ka, et rõhutati siis keskkonnasõbralikkust ja muud sellesarnast nagu meilgi, aga ma mõtlen, et mida siis meie noored tudengid või siis äsja lõpetanud tootedisainerid teevad, see ei ole nagu absoluutselt mitte halvem, et ma isegi ütleks, et natuke huvitavam, et võib-olla Niukest oma nägemust või kuidagi niuksed erisuundasid on rohkem, et sellest oli nagu hirmus kahju, et nendel võib-olla tänu sellisele disainiauhindadele tõesti neid keegi võtab tööle, aga no mis meil edasi saab, et ma nagu ei julge ennustada. Nii et selles mõttes ei ole nagu nõukogude ajast peale siin Eesti pinnal eriti midagi muutunud, et kui vene alltehases nagu insener oli kõvema sõnaga vend ja pigem oli odavam võtta koopia kuskilt mingist Aalto toolist või mingi lääne analoogsest kopirait ei kehti, siis nüüd on seesama case, et meid ei huvita nagu disainer. Tähendab isegi noh, mingis mõttes on hullem, mulle tundub, et vähemalt enne oli Ta on näiteks mingit mänguasjade tööstus või kuskil oli nagu sellised alad ka, et kus ainult kopeerimisega ei tegeletud näiteks normaad, kus tehti autode jaoks igasuguseid tarvikuid või solvuvad, et kus ka kooli sellist julgemat mõtlemist, aga aga praegu on just see, et neid oma tootjaid on vähe. Et muidugi on, et et näiteks seesama Raidmets teeb oma nagist või siis teeb kuskil mingit diivani lauakesi, aga on ka need partiid on niivõrd minimaalsed, et see on niisugune mikro ja makrokosmos. Kuidas head disaini siis hinnatakse, mida Rootsis vaatad, kui sa vaatad ainult noori disainereid ja Eesti puhul samamoodi? Ma ei tea, et noh, see jälle oleneb, et kahtlemata saatodotsid midagi nagu siukest uuenduslikust. Aga samas saab disaini puhul on tähtsad ka teised tegurid, et minu ühe lemmikteoreetikud Jemtšei Gibson kirjutanud, et asi peaks ennast kuidagi välja, kui ma või kuidagi tunda andma näiteks, et ukselink, et sa kohe saad aru, et sa kuidagi nagu kutsub haarama või siis tuul kutsub istuma, et kuidagi nagu seal oli või selline nagu arusaadavus mingis mõttes, et et ka disainer peab tegema selle asja nagu arusaadavaks. Muidugi ma olen nõus pudrjaariga või et noh, et selles asjas võiks olla oma sihuke salapära ja mingid muud kvaliteedid, aga samas jälle disainis on hästi tähtis selline kombatavus, nähtavus, et seal peab olema kui selliseid nii-öelda lihtsaid väärtusi ka ma arvan, aga funktsionaalsus, funktsionaalsus nagu elementaarne võib jälle oleneb, ma arvan, millega ta siis tegema, mis ta on, et kas asi mõeldud masstootmiseks või just selliseks nii-öelda eputamise asjaks kodus näiteks, et sat ostad selle Phillips targi sidrunipressi, et võib-olla sellega ei olegi hea pressida, aga ikka seal näed, sünnipäevaks kingiti kohe paned jälle laua peale, kui külalised tulevad. Aga kui sa vaatad neid noori disainereid, kelleni hiljuti oli ka näitas kuidas sulle tundub, et nagu ma aru sain, et pilt on nagu päris hea, et üllatavalt hea jah, et nagunii selliseid palju erinevaid suundasid, et mulle tundub, et siukseid vanadest aegadest on jäänud, tekstiil on üks kindlasti häid suundasid, aga on ka täiesti niukseid, üllatuslikke tegijaid, et näiteks sama Riho Tiivel, kes eelmise aasta lõpul, kui ma ei eksi, sai nüüd auhinna selles taaskasuta valu, miinium lehe rakendamisest objektis, et tema tegi sellise väikese nii-öelda mooduli. Et mis seal ühtaegu mahuti ja samal ajal kui lusikat, et noh, näiteks, et paned sinna, kas coldrexi siis tõmbad seal mingisuguse jublaka ära ja siis saad lusikaga selle otseteesse panna samuti selle alumiiniumkesta saab alati ka uuesti ära kasutada, et et ei oleks sellist niukseid nagu, et pakendeid ja noh, samamoodi ta mõtles, et näiteks lennukites võiks kas moosi või suhkrut, siis nendes ilusates alumiinium kestakestes kasutada ja siis teine siis nominent. Ta oli et üks projekt oli ka päris huvitav, et seal siis õhukesest jälle mitmekordselt kasutada. Tuttav seda ära. Et see oli küll apsalut Fotkale, et ilmselt oli mõeldud, et võib-olla saad seal oma joogiga sisse minna, aga aga võib-olla oli ka mingisugune muu hea idee, seal. See natuke kõlab juba nagu mingi leiutaja tegevus, mitte ainult disainimine. No sain on mingis mõttes ongi ka leiutamine kindlasti. Et tähendab, minu arust see ongi nagu vahel tähendab üks on selline niuke nagu ka mõttega uuesti nii-öelda tee konstrueerimine disainis, aga teine on see nii-öelda inglise keeles tailingu eesti keeles tiliseerimine. Et kes teed seal natuke seal autol küll jätkas kandilisemaks jälle siis voolujoonelisemaks, et noh, see on nagu selline teine suund, aga noh, kahtlemata on mõlemat vaja, et noh, inimene võib olla, väsib ära oma tolmuimejaga tahaks Trocketti asemel võib-olla mingid lepatriinud no mis iganes. Mis sa arvad, või oled sa kursis, et millised võimalused nendel noortel siis on, kui nad oma kooli ära lõpetavad? Et oma sellist tohutut energiat loomingulist potentsiaali rakendada? See on ka muidugi nagu väga niisugune tänapäevane, et loomulikult tänapäeval väga tähtis on, et inimene oskab iseenesest pidajad tõesti, et noh, Eestis ei ole harjunud, et iseennast esitad igale poole aplikeerud igale poole, aga no kahtlemata tänapäeva sellises karmis konkurentsis on seda kest trügimist, püünele trügimist, vaja neid kohti, kuhu trügida. Jah, et aga noh, sa ei pea loomulikult ainult Eestis olema, et nad eriti Euroopa Liidu tingimustes enam ei ole, võib-olla töölepingute suhtes selline sa ei ole enam nagunii Ida-Euroopa ajab ja pealegi praegune noored disainerid enamus on õppinud ka kas Erasmuse või mõne muu programmi raames ka vähemalt ühe semestri välismaal. Aga need inimesed ise, kui sa oled nendega rääkinud, kuidas nad ise oma tulevikku näevad. Nagu praeguse haridus on, et isegi, kes on õppinud neli aastat, et eks paljud tahaks veel edasi õppida ja rohkem nagu teada saada seda enam, kui sa tahad spetsialiseeruda, et siis noh, oleks vaja, et sa kuidagi tunnet seda valdkonda rohkemateks otsitakse. Loomulikult praktikakohtasid, aga nii võib-olla tahab magistritööd teha selles mõttes, et lihtsalt nagu omandada rohkem praktilisi oskusi, aga no muidugi on ka kindlasti, kes on sellised hirmunud silmadega kitsekesed? No võib-olla on väga andekad, aga keegi ei leia neid üles. See on muidugi kurb, aga no mis teha? Aga Eesti kunstihariduses, kuidas sulle tundub, kas disain ja arhitektuur on, et nagu sellised tulevikusuunad, mis saavad ka riigipoolse heakskiidu, et noh, kui me võime siin spekuleerida, et keegi kuskil haridusministeeriumis mõtleb, et milleks on tarvis maalikunstnike, siis ilmselt seda küsimust ei ole, et milleks on tarvis disainereid. Mina just arvan, et pigem vastupidi, et maalikunst on selline niuke nagu natuke ebamäärane ja müstiline, gospiline, seda sa ei julge nagu tark keda, aga arhitektuur on tõesti, et seal nagu see, noh, vahepeal mõtted on olnud, et lähme viime need sellesse tehnikakõrgkooli näiteks arhitektuuri ülal teeme lihtsaid majasid ja muud sellesarnast, et et, et kuidagi nagu selline seal on see kinnisvaraarendajad ja noh, ka sihukeste noh, nii-öelda tavainimeste survet nagu noh, nagu Eestis ikka, on ju kõik inimesed ju teavad kõiki asju, et et kindlasti ka arhitektuuris, et kui sul on näiteks korter olemas, et sa oskad omale kardinaid valida, siis sa kindlasti tead ka milliseid aknaid valida või milliseid, et on küll ühistu, aga no ikka ei saa, teeme ikka igaüks omamoodi. Et siin on ka sellist isetegemise võlu, aga disain. No ma arvan, et seal on nagu see pall rohkem nende Eesti ettevõtja, et käes, et, et noh, mina ei usu, et sellest on kasu, et kui Eestis nüüd tehakse välismaa eeskujul selline no lihtsalt disainikeskus, et sellest on vähe kasu, et annan disainerile ateljeed, et kui ei ole sellist tootjate poolset Ta tahet ja teadmisi, siis ei ole sellest mingit kasu, et noh, et ja arhitektuuris ka samamoodi, et kui arendaja ikka ei saa aru, et et ka miljöö, see on väga kaalukas müügiargument, et noh, siis on nagu noh, väga raske edasi minna, teha inimesele selgeks, et miks sa peaks tegema 20 korruse asemel kümnekorruselise maja, et et see on nagu kuidagi nagu selline üldhariduse küsimus, et mul on niisugune tunne, et pigem nagu see hakkab juba sealt kuskilt keskkoolist kui keskkoolis jõuta kootikast edasi, et siis noh, sa ei saa sellest uuemast disainist arhitektuurist disaini tegelikult ju tavaliselt ei õpita, ma arvan, et Soomes ikka seal räägitakse Alvar Aalto väärikast pärandist. Et õpitakse Viiburi taburet ja muud sellesarnast, aga no mis meil on, ei ole seda kahjuks. Vaadakem kasvõi seda Kangilaski kunstiajalugu, et ega seal noh, disain ei ole sees, noh okei, traditsioon on nõrk, aga noh, siiski. Vähemalt soomlastel oli kunagi raha, kus tarvita, aga raiped ei pane keegi eesti kroonini. Aa, nojah, ent nüüd pole enam võimalustki, et nüüd on meil kõik tulevad ühtemoodi rahad see eurokavandit vaadata. Aga eesti disainereid cashi selles valdkonnas nad nagu mõtlevad pigem siis Euroopa Liidu kontekstis või või kuidas see turutunnetus? Tähendab ikka nagu pigem Eesti kontekstis siiamaani vähemalt selline niuke tellijal auku pähe rääkida jah, või kuidagi nagu arvestatakse, et ega nagu ei suudeta läbi murda, aga noh, mingis mõttes on ka õigus, et et just eriti nagu keskealised vatel inimestele. No kui sul on Philips tark, et ta võib-olla ei ole tegelikult nagu sisuliselt võib olla väga palju etem kui mõni meie disainer või noh, ma ei tea, näiteks maile Grünberg minu arust võiks vabalt olla ka igas välismaal, kus sees, aga aga no ei ole selline ingliskeelne. Näete, kui me vaatame neid kõiki kunstiajalugu, siin nad on noh, selgelt ikkagi püüavad olla küll objektiivsed, teeme seal aasiakunstist veel väikese peatükki, aga aga noh, samas nad on selgelt selline Bayas või nagu Kalle ikkagi oma selle ürgkodu või kuidagi selle keele suhtes, et noh, Saksamaal Saksamaa pärandit väärtustades Inglismaal, Inglismaa, aga no noh, nii on. Aga draid metsa kõrvale. Sa nimetasid maile Grünberg, aga veel on siis nagu see Eesti disainiklassika, kui tihedasti asustatud see osakond on või kui palju on. Jälle söövad ta selleni. Nõukogude aja ka on täpselt nii, et paljud asjad on jäänud selliseks kollektiivseks, et disaini puhul mingis mõttes see ongi nii, et et seal ju alati ei saa nendest suurtest isiksustest rääkida. Mõnikord on tegemist tõesti siis nagu töögruppi, et kus on siis insener, disainer mingit materjali spetsialistid ja nii edasi, et kohati seal ka võib rääkida sellistest firmadest a'la tõesti Est oblast või Norma ja nii edasi, et ka tänapäeva, et noh, muidugi ajaloo seisukohalt on võib-olla lihtsam rääkida suurtest isiksustest, aga võib-olla disaini puhul on õigustatum rääkida mõnikord firmadest, mitte sellistest loojanatuuridest saab pigem sellise kollektiivse aju töö, mitte selline geeniuse väljalase. Aga Toivo Raidmetsa kõrval siiski, kes need on, kes on suutnud ennast kuidagi sellest kollektiivist välja võidelda või esile tõusta. Praegu tõesti näiteks nagu ma nimetasin, Tarmo luisk, kelle näitas, on praegu ja maile Grünberg kindlasti, aga noh, meil on jälle see, et paljud disainerid tegelevad mitme asjaga, et noh, et nad on rohkem selliseta tegelikult raidmetsa puhul, et nad on pigem sellised disainerid, kes on tegelenud unikaal loominguga, mitte niivõrd selle masstootmisega selles mõttes ka raidmed seal, mingis mõttes rohkem sinna kunstniku tüübile läheneb disainer. Diale erandid süsteemis. Aga tead sa, mis näiteks nendest ka näiteks nõukogude aegsetest, kõikvõimalikest disain esemetest või kogu sellele nii-öelda pärandist kogu sellest loomingust saab, mis on tehtud. Kollektiivide poolt muusikamuuseumisse külla koguvad põhiliselt siis loomulikult väiksemad muuseumid mingil määral, et võtad ikka ühe raadioaparaadi sisse, aga aga siis tarbekunsti- ja disainimuuseum kogub paga masstootmist, et seal on väljas kõik, on see Pärnu viisnurga asjad, siis näiteks standard, vineerimööblikombinaat ja nii edasi, kus on just nagu väga palju tegemist kollektiivse loomaga. Aga teiselt poolt on siis Eesti Rahva muuseum, kes kogub natuke teistviisi, nemad lähtuvad siis rohkem justkui sellest koduloolisest perspektiivist etnograafilisest, et noh, näiteks see oli Põlvas kolmetoalises korteris viiekümnendatel, et et seal on sageli nii, et kui ma tegin mingit näitust, et me just vaatasime, kuidas nad on arvele võtnud, et seal see, kus see mööbli valmistati, see reeglina ei ole üles kirjutatud, et pigem on see, et kus ta nagu saadud on seal uuritakse nagu teistpidi, aga mingis mõttes võib-olla kunstiajalool laste seisukohalt võib-olla ongi huvitav, et see on nagu selline vahva väike ajalugu, et et mis inimestel kodusolijad, see ei ole siis selline anonüümne, vaid siis on kuidagi nihukeste jutustustest pakatav. Mingis mõttes romantilisem nostalgilise maga, aga miks mitte ka objektiivsem ajalugu, hoiust, subjektid. Ma ei oskaks kunst. Te kuulasite saadet, kas punkte stuudios olid Andres Traszekeanaarias, kuulake meie saadet ka järgmisel nädalal pühapäeval kell 18 15 ja kordusena laupäeval kell 12 15 kirjutage meile aadressil kunstjate erg. Kuulmiseni kunstpunkt.