Tere, mina olen analast hõremoni Andro stroosak, te kuulate saadet kunst ja räägime täna. Räägime andi Uurholist ja põhjus on siis see, et vähemalt Tallinnas oli huvilistel võimalus minna kinno vaatama Andy Warholi filme. Et Andy Warholi Eesti on tegelikult nagu hästi huvitav teema minu meelest, et kui muidu sellised spetsialistid ja kunstiinimesed kunstiõpetajad, kunstnikud räägivad, et teise maailmasõjajärgsest avangardist sellisest Lääne kunsti ajaloost ei tea nagu valdav enamik inimesi eriti midagi siis Andy Warhol on küll nagu erand, et seda nime nagu teavad väga paljud. Kui mu mälu mind ei peta, siis siin mõne aasta tagune Rotermanni näit Sandywoorholist Rotermanni soolalaos oli ka vist üks selline publikurekorditekitajat, et nagu inimesed teavad väga hästi seda nime. Aga nüüd tema filmid on küll vist minu meelest nagu üsna tume maa, et et nüüd on nagu võimalus selle filmi puhul ka nagu lahti rääkida. Ja meil on stuudios siis kunstikriitik Anders Härm, kes siis oskab võib-olla seletada lahti nagu selle kunstiajaloolise tausta nendele filmidele ja meil on ka stuudios kultuurikriitik Tristan Priimägi, kes oskab seda filmi poolt natuke lahti seletada. Vaata minu meelest oleks nagu vahet teha, et ühed on nagunii-öelda voor, halli enda filmid. Ta hakkas filme tegema enne, kui ta kohtus pool Morris, seega tihtipeale nagu pannakse ühte patta. Aga tegelikult need filmid, mida nüüd siin nagu näha sai, on siis ikkagi nii-öelda pool Morrisoni filmid. Andy Warhol hakkas filme tegema, eks ole, paralleelselt kui ta kunstnikuks sai, teda õpetas kaamerat käsitlema selline leedu avangardfilmi superstaar, nagu Jonas mekas esindas ka muuseas Leedut eelmisel aastal Veneetsia biennaalil. Ja tema esimesed filmid olid, eks ole, noh, me kõik teame, Empire State Building Sleep ja kes noh, mis olid sellised nii-öelda ühe kaadrifilmid ütleme siis võib-olla isegi, et siuke siuke videokunst, eks ole, tunde ja tunde ja tunde. Sleep oli vist ligi viis tundi pikeks ja Empire State Building oli kaheksa tundi näitas siis nagu päikesetõusust päikeseloojanguni, nagu seda, seda pilti foor Halile, no tema nagu kreedo oli see, et, et mina ei taha, et midagi muutuks, tähendab ma tahan, nagu vahepeal käin ära, tulen tagasi. Jumala nagu veendunud, jumala rahul sellega, et mitte midagi ei ole muutunud vahepeal. Tähendab vot see ongi tore filmeks. Mulle meeldis see ka, et kui toona Eksperimenta listid ajasid segadusse, ütleme ülejäänud filmitegijad, siis Woodhouse omakorda segadusse eksperiment. Realistid ei saanud sellest enam üldse midagi arvata. Jah, aga selles mõttes, et see New Yorgi nagu avangard filmis siin oli sellel ajal seal tehti igasuguseid ogarust aine kaasa arvatud ka siis tegi Andy Warhol oma oma need nii-öelda varajased esimesed filmid. Aga mis puudutab nii-öelda siis noh, neid filme, miks need filmid nagu niivõrd olulised on, mis tekst hiljem kõik need Trash ja hiite Flash ja nii edasi lõõmsam kaubais, mida kahjuks ei näidata, siin sellest on tõenäoliselt üks kõige olulisemaid filme. Et noh, nende nagu põhiline väärtus seisneb just selles, et nad dokumenteerivad siis seda faktori seltskonda, kõiki neid imelik transseksuaale, transvestiit geisid prostituute, superstaarikesi ja Hazlereid, kes siis seal andi ümber kogunesid ja keda ta enda ümber hoidis ja kellelt ta siis nii-öelda noh, omaenda sõnade järgi nagu ideid ammutas. Et võib-olla esimene selline film oli ka tehtud, veel ilma pool Morris sõita tegelikult oli, oli siis Burlidel kritš Köll peaosas oli voor, oli esimene nii-öelda superstaar eri sahhik. Minu meelest põhimõtteliselt parafraseerides siis teada-tuntud kuulsa lapsstaari kolmekümnendates šarli templit, nii-öelda siis filme ja film põhimõtteliselt seisneb selles, et tütarlaps istus diivani peale, lobises nii-öelda telefoni ja rääkis banaalsusi, tähendab, mida, nagu üks voor oli, superstaar võib rääkida ja händi ütles muidugi, et ta täiesti suurepärane, ta on niivõrd suurepärane, ei olegi midagi vaja. Esikust on ka teine see nii-öelda pool dokumentaal kell, mis on hilisemast ajast nimega Chamen hätta mis kahjuks vist oli alguses mõeldud dokumentaalinaga. Kuna iili seitsvik suri enne üledoosi maha, siis nad pidid selle kombineerima kokku mingi lavastatud kaadrite stoppkaadritest. Ja tulemuseks on samasugune segapudru nagu minu meelest ka kõik need teised nivorcholi pulmorisse filmid. Jah, vaata, kas seal oligi see, et vormeli põhimõte oli see, et ei mingit scripti on ja ei mingit stsenaariumit, et me ei kirjuta ega ei koosta lihtsalt filmime seda, mis tuleb, onju. Aga noh, pool Morris sai nagu tulekuga tegelikult see Morris sai kaks nagu mingisugust stsenaariumit nagu nõudma, onju et teeks ikka niimoodi. Ja noh, mingil hetkel mulle tundub, et NAGU Morris võttis tegelikult selle filmi tegemise nii-öelda händi käest ära. Ta hakkas neid tegema suhteliselt iseseisvalt, kuigi andinud maksis need kinni, kõikumine. Morisse ise väidab, et Vorholile olnud hilisemas etapis nende filmi või mitte midagi enam pistmist. Et noh, mine tea, kus, Noh, selles mõttes, et pistmist oli, kuna kuna ta ikkagi sai need tegelased nii-öelda siis sellest faktoreid gängist, onju, et need näiteseltskonna nagu siis tasuta, eks ole, sealt faktorist. Et noh, flektoris üldse keegi palka ei saanud, raha ei saanud, ainukene, kes raha sai, oli vormeliassistent särad malanga, kes sai dollar 25 päevas palka, mis oli miinimumpalka ametlikult nagu ja ainuke mees, kes palka sai, ülejäänud olid kõik töötasid nii-öelda vabatahtlikult kuulsuse nimel sai hängida kuulsuse nimel kuulsuse ootuses nagu hängima andiga on ju igal pool stuudio 54. või nakkus mässas Kansas Citys, mis need põhikohad olid nagu viib neid kuhugi välja? Mida muidugi ei juhtunud mitte kunagi. Ainuke saavutus oli see, et nad tõid andile kuulsust juurde, eks. Põhimõtteliselt. Ja noh, andi maksaksid need filmitegemised siiski kinni, on ju, et et see oli nagu ainus, mis ta tegi. Aga kas seal faktori seltskonnas keegi veel peale pool morse ja jäänud enda filme tegi, oli seal mingisugunegi selline teadlikum tegevus või lihtsalt et dokumenteerima seda, mis on? Kommenteerimiseesmärgi minu meelest, et filmid ei ole tähtis, saad Morris isa väidab, et tema peab neid headeks filmideks tema sõnadega, v merest midagi küsitav, aga iseenesest see tähendab seda, et mitte ei ei pidanud kroonikat, vaid ikkagi üritas kunsti teha nii-öelda mingis mõttes. Aga jah, selles mõttes, et nende eesmärk oli, ma ei teagi, mis nende filmide eesmärk tegelikult oli, aimsetandile lihtsalt meeldis, ühel hetkel hakkasid nagu kino tegemine meeldima, onju et selles mõttes, et noh, tema tohutu nagu fetish olid, eks ole, kõikvõimalikud nii-öelda filmistaarid, erituses, Charliet tempel, see oli üks tema nii-öelda lapsepõlve Et sellest vabanenud nagu kunagi ja noh, loomulikult tema kohtumine nagu Greta karbaga hästi värvikalt kirjeldatud on, on nagu see Victor Pakriseks üks voor oli olulisemaid nagu biograaf. Et see, kuidas ändi sulas nagu Greta ees, onju, aga ise ta tõmbas nagu selge vahe, et, et mina nagu lool, noh sellise mõiste nagu superstaar tähendab et need Hollywoodi tegelased, näitlejad, staarid, aga minu tegelased on superstaarid naturaalsed, nad ei mängi midagi, eks ole, nad ongi sellised. Tõstan valimatult kõrvalosatäitjaid ja kõik staarideks ja need, kellel ei olnud veel nii-öelda seda atraktiivset koomiksi nime et said endale taha liite superstaar ja sellepärast me teame, Ingrid superstaar, eks ole. Need on veel mõned sihuke meelevaldne nime panemine, igapäevapraktika. Aga millest selline tohutu filmi fetiseerimine? No aga mis on veel glamuursem kui filmimaailm ja mis on veel nagu edevam, kui filmi ma saan, Ameerika lõim. Ja samal ajal ise tegi selliseid filme, mis olid kõike muud kui need glamuursed. No just, aga vaata, siit ongi see noh tegelikult ta ju tõesti manipuleerisid, noh sellesama sõna nii-öelda siis Hollywoodi ettekujutusega nii-öelda kinost ja ta suutis nagu teha endale väga head promo ja nii edasi ja, ja noh, seda kõike nii-öelda hallata, aga samas tema enda filmid, eks ole, võin ette, Morris sai ka koos tehtud filmid või siis Morrisoni filmid. Et need olid kõike muud kui eks ole pikad dialoogid tegevus praktiliselt ei ole liiga pikad. Lihtsalt on mingisugust loba, aetakse tähendab hästi palju sihukeseid pornograafilisi stseene. Ta on ise mõne silmi kohta öelnud. DVD-versioonidel on ka nii-öelda alternatiivsed versioonid nendes stseenides, mis lõpuks filmi rääkis ja siis ta on kommenteerinud, nii et siin tuli see koht päris hästi välja, millest justkui võiks järeldada, et kõik need dialoogid on suuremas osas improvisatsioonilised ja seetõttu ta ka ei teadnud, millal seda kaamerat kinni panna. Või see lõik ära lõpetada filmis niikaua kui juttu oli Sa ütlesid Christian, et nad Warholi esimesed filmid ajasid segadusse ka tolleaegsed teised filmi eksperimentaatorid, et millised need teiste eksperimentaatorite filmid samal ajal olid. Tegin, et ma ei ole nüüd nii täpselt sellega tuttav, aga ma tean, et Kanada vend, kes tegeles ideaalse perspektiivi otsimisega ja siis puges kaamera alla kaamera peale, jättis selle kuhugi kõrbe tiirlema mingisuguse Rotaatori otsa, siis tuli tagasi. Täiesti küll jah, sarnaseid asju ka, aga ma tean, et võib-olla osaliselt on see tingitud sellest, kuidas Workholisesajaid afišeeris, et kuidas ta neid filme tähendab, filmitekstid ise. Võib-olla ei olnud ka nii erilised, aga noh, ta on alati olnud suurepärane geenius selle peale, kuidas tekitada kumu, et võib-olla osaliselt ka sellepärast olid inimesed pahaselt, ma ei kujuta ette. Noh, seal oli ka, eks ole transvestiit, transseksuaalid, et kogu see nii-öelda friikshow, kes seda vormeli ümbritses, kes sulle faktori moodustas noh, kõik see oli nagu nii-öelda esil nendes filmides filmid olidki tegelikult selle jaoks, et neid nii-öelda näidata siis just nimelt neid tegelasi ja nende nii-öelda siis mõttemaailma, eks kust andi Sis ammutas omakorda nii-öelda tegelikult nii-öelda oma ideid, millega ta siis manipuleerisid nagu ta ise ütles, et ma ei ole kunagi mitte midagi ise välja mõelnud, onju. Aga noh, samas võiksime osaleda ükskõik mille avamisele, kasvõi ka peldikupotikaane avamisega. Noh need küsimust ei ole ta, meid kutsutakse igale poole, eks. Aga näed, kui see filminädal, mis nüüd läbi sai on nimetatud USA kultusfilmide nädalaks, mil põhjus oli need filmid. Sellisteks kultusfilmideks on muutunud termin üldse. Teisisõnu, kas nendel kase Morrise filmidega on ka mingisugune puht kitsalt filmikunsti ajaloos nagu mingisugune tähtsus või on ainult sandi müüt, mis neid tegelikult nagu pinnal hoiab ja miks miks me neist üldse midagi teame? Selle kohta võiks öelda nii, et morssi teistest filmistegane sellest triloogiast ei ole nüüd erilised filmiajaloo kontekstis räägitud ja skeptik ilmselt võiks hakata mõtlema, et ilmselt seal on mingi põhjus, miks neist räägitud ei ole ja nii see täpselt ongi. Et tollel ajal näiteks, mis puudutab seda minu poolt valgustatud filmitriloogia viimast hiit siis täpselt samal ajal 72. aastal tuli välja kaks filmi, mis halva maitse piiri nihutasid hoopis veel teise kohta kogu vormelifilmiks seda teha tahtsid nendeks sellises stiilis raut. Esimene suurelina pornofilm. Ja teiseks John mootorisi pink Tomingas, mis muidugi läks päris hitiks ka, ütleme mingites põrandaalustes ringkondades. Ka selles, ütleme maitsetuse või nagu selles anti-establishment kultus kontekstis ikkagi oli silme, mis jätsid oma märgi paremini kui need. Et selles mõttes ikkagi tegemist on ühest küljest eksperimentidega, teisest küljest kurioosumina, mis näitabki seda faktori, elu toonast. See ongi põhiline minu meelest, miks nad on väärtuslikud, ongi see, et nad tegelikult üpris hästi nagu dokumenteerivate, kuna nad on nagu suuresti improvisatsioonilised, eks ole, et dialooge improviseeritud koha peal Need tegelased mõtlevad nii-öelda teksti välja, eks neil ei ole mingit nagu erilist stsenaariumit, nagu ette antud need mõtted, mis seal õhus olid need Needsamad, mida nad omavaheliselt kõrgatasid. Ja need ei ole teab kui sügavmõtteliselt muidugi aine, et kogu see seltskond oli selline võrdlemisi nihuke napakas ogar. Samas noh, väga lahe ja siukene Bonabi seltskond on ju kõik need tegelased, kes tahavad kellekski saada, kes kunagi mitte kellegi Minu meelest see esimene seltskond, mida press kajastas samamoodi nagu sedasama kunsti alustasid nemad meile praegu näiteks Paris Hilton on viinud täiuseni, aga need inimesed, kes on kuulsad sellepärast, et tal on kuulsad et see kehtib enamuse kohta neist küll. Aga veel filmist nende viimased näited, mis Christian nalja tõi. Tiits, raudteepink Flamingo ilmselt on need nagu sellised filmid, mis tollal tegijatele endalegi üllatuseks tegid tegelikult hästi suurt kasvatajat. Et kui nüüd vaadata Morrise filme, siis mis kontekstis nad nagu elasid, et tehti film valmis ja mis siis näidati nagu sõpradele sealsamas Factory's ja sellega asi piirdubki või oli see kuidagi laiem või kui, kuidas need filmid nagu? Minu meelest oli nii, et praegusel hetkel tuuakse ühte neist kolmest vist keskmist, siis seda trassi tuuakse selle puhul rääkides eraldi välja, et see linastus kinos. Et seal ei olnud tegemist ikkagi pärisitame siukese kinoambitsiooniga filmidega, vist. Ma mõtlesin, mina ei tea täpselt, mina olen jälle kuulnud seda, et seesamune nagu leedu avangardi guru tähendab Joonas mekas, kellel oli oma väikese nagu alternatiivkino olemas ja kes siis lasi nii-öelda kõigil tema põhimõte oli see, et ta lasi nagu kõigil esineda, eks, ja suhteliselt nägu andisse noh, väga sõbralikult, seda oli üldse väga sõbralik inimene. Et siis noh, näitas ka seal andi filme täitsa nagu rahulikult, aga noh, muidugi ega nad väga laia publikuni ulatunud, eks. Ja, ja tõepoolest, näete, et sedasorti nii-öelda kultusstaatust hakkavad võib-olla praegu omandama, kus see maailm tundub jõle huvitav on ju, et seoses selle vormelinäitusega paar aastat tagasi ma pidasin ka nagu isegi väga pika loengu Rotermanni soolalao keldris just nimelt seda faktori seltskonda nii-öelda kõiki neid superstaarikesi, nende nende nende vägitõkke kajastades, et Tseemne paratamatu osa nii-öelda Andy Warholi nagu legendist, autori müüdist. Ja, ja ma arvan, et mida aeg edasi, seda huvitavam on neid filme vaadata, sest et noh, enamus neist tüüpidest nende enam ei ole elus, eks ole. Minu meelest ka selle poolest on tänuväärt. Ja siis tänuväärne šanss neid näha, et praegusel ajal, kui info on tegelikult üsna kättesaadav, siis neid filme, mis moodustavad siis osa mingisugusest filmiajaloost neid ikkagi leitakse, ostetakse, otsitakse välja, vaadatakse koos, aga just need, mis jäävad võib-olla ka sellest joonest pisut kõrvale, nagu Neetriooge filmid kindlasti jäävad. Nendeni jõudmine võib-olla võtab natuke kauem aega. Et selles mõttes minu meelest väga tänuväärne. Aga noh, samas on, et eks ole vähemalt trass on küll DVD peal välja antud, et ma ei tea, kas on teised filmid DVD peale välja, on ametlikult, et neid nii-öelda põhimõtteliselt saab täna juba osta lihtsalt nagu kuskil internetikaubamajast välja, et ja ma arvan, et noh, teadmine nagu nendest levib ka laiemalt nüüd juba seoses kõikvõimalike andi biograafiatega ja filmidega, temast on need filmid ka nii-öelda esile kerkinud taas. Ma mõtlesin juba tol ajal, kui see, kui see näitus oli, jõle lahe oleks olnud, kui oleks noh, siis paralleelselt selle näitusega olnud ka nende filmide mingisugune üritusega, aga millegipärast see vist muuseumil tookord ei õnnestunud, et ei teagi, mis põhjusel sest isegi vist mingi mõte oli, aga kuidagi jõudnud selleni, et et noh, hea, et see nüüd toimub. Ma olen väga rahul, et Eesti vaataja, kes on nagu suhteliselt ignorantne sellistes küsimustes saab lõpuks ka midagi nagu näha, mis, mis tõepoolest on nagu oluline mingisuguse nii-öelda autori müüdi koha pealt ja ma arvan, et täitsa festivalil populaarne Praegu näitas igal juhul Eliks publiku menukamaid näitusele viimaste aastate ilmselt aastakümnete jooksul, mis te arvatud, milles Warholi fenomen seisneb, et kas see nimi, mis toob need tuhanded ja tuhanded inimesed kohale on neil nagu mingisugunegi muu side ka või, või mis seal nii kohutavalt palju. Et aga mina ei saa sellele küsimusele vastata, Tritsel saab, sest et Kristjan nagu ei ole nii-öelda kunstikriitik, et mina ei oska öelda Tublid ja kindlasti sööta tsiteeritumaid kaasaegseid kunstnikke väljaspool kunstiringkondi. See on kindlasti üks põhjus, sest kunst iseenesest ju võib osutuda ka üsna suletud ringiks teatud ringkondade erahuviks või mingisuguseks eliidi eeliseks või milleks iganes. Aga Warhol on minu meelest teada-tuntud inimestele sõltumata nende eluvaldkonnast või huvidest. Suuresti sellest ka see no ilmselt ka teemad, mida ta käsitleb, et selline igavuse esteetika ja masin igavuse esteetika massiline täpselt käsitles, ülistasid ehman. Pigem selline. Paljundatud see teema, et, et ilmselt ei ole nagu vahet, kas on aasta 2005 või 1960, et kui meil on nagu ajalehe foto, siis siis on nagu sama teema tegelikult, et Warhol on käsitlenud teemasid, mis on nagu aktuaalsed. Kuidas sellest ütleme reprodutseerimisest siis nii palju, et üks Forholi kunagistest kaaslastest tegeleb praegu sellega? Ta elab jahil ja teeb omakorda neid silk, screen printe nendest vormeliteostest, mida ta pildistab Warholi raamatutest maha ja enda kommentaar tal selle kohta, et Andy oli paras kobakäpp, minu omad on paremad. Mis sellest faktorist sai, mida need Morris filmid siis näitavad või nendest tegelastest, milline oli tema õnnelik? Reaktori kestis kuni vormeli surmani, aga noh, oluliselt muutus faktori olemas peale siis atentaadikatset voonalile. Enne 60 kaheksandat aastat oli faktori oli selline vabameelne koht, inimesed käisid sisse-välja, ei kontrollitud. Et minu teada on, Eestis on üks inimene, tähendab kes praegu elab Eestis ja kes on tegelikult ka nii-öelda andi seltskonnas hänginud, tähendab, seal seal faktori sängimine. Tegemist on legendaarse saatejuhi Peeter Ristsoo abikaasa Juta Ristsooga, kes on siis noh, võib rääkida nii mõndagi huvitavat erissohhiku kohta või, või üldse nende tegelaste kohta seal kooralifaktoris. Aga jah, peale siis 60 kaheksandat aastat Claire'i Solossest üritasid tappa siis Andy Warholi sooritus siis nii-öelda mõrvakatse, tulistades teda rindu, misjärel nagu Andy Warhol kandis kuni elu lõpuni tee muutus ka olukord faktoriste kõigepealt ta kolis ära sealt kohapealt, kus ta oli ja muutis nii-öelda stiili, et elame nagu kõiki lähedal ei lastud nii vabalt ja lõdvalt nagu nagu varem ja muutus nii-öelda palju reglementeeritumaks koguse hängimine seal andi juures. Kuigi see jätkus mingil moel jah, aga, aga nagu noh siis ei olnud enam see nagu räägivad siis kõik need super staarikesed. Et tõeline factory 64.-st 68. aastani Pirjad. Et peale 60 kaheksandat aastat see ei olnud enam see. Ja samas meile on pärandatud selline kultuuritehase ideoloogia, mis kestab kuni tänaseni. Teen midagi, me oleme sellest ikkagist õppinud ka. Faktori ideed iseenesest on nii-öelda kunstnikud ju üritanud, eks ole veel nii-öelda ekspluateerida. Isegi meie õnnetu Mark Kalev Kostabi on üritanud nii-öelda siis andis hektarit parodeerida suhteliselt ebaõnnestunud muidugi. Aga veel faktorist ja nendest filmidest üks küsimus, mis, nagu selle Morrisoni taolise tüübiga on, et jõudsime siin jutu käigus ka selline välja, et ega need filmid nagu iseseisvalt ei, ei oleks mitte midagi, kui seda andi nimedel taga ei oleks. Samas faktori seltskonnas, meil on hea paralleelduma Ta popmuusika ajalooga Velvet Underground, samuti sealt Factory seest nii-öelda areenile lahvatanud, aga täiesti arvestatav tegija, et, et kui me veel maalima selle faktori segase seltskonna ette, kas, kas meil on seal veel nagu mingisuguseid peidetud kuulsusi, mida näiteks Eesti inimene ei tea, et meil ongi siis nagu see popmuusika natukene filme ja siis mingisuguseid ma ei tea, modellid või kes seal üldse veel hängisid või kes nagu tegelikult reaalselt ka superstaarid Minu meelest oli neil kõigil kultuurilisi ambitsioone, et kes oli luuletaja, kes oli maalikunstnik ja praegusel hetkel on meil võimatu seda hinnata, kui kuulsad nad selles ajahetkes täpselt olid, võib-olla tõesti luuleraamatuid osteti või neid maale vaadati, aga selle 40 aastaga on see kõik kaotsi läinud. Mitte ainult nagu segane seltskond või nende juures käisid faktoris, käisid, väga palju teisigi inimesi, tähendab, noh, David Bowis, kes oli Andy fänn näiteks, kellel siis lõpuks nagu Baskini filmis nagu õnnestus viia nagu ellu oma totaalne samastumine, siis nagu voor halliga. Kes on kirjutanud laulu Andivoorholile? Andi voorel vihkas seda laulumusest. Kõige jubedam laul üldse tehtud, et inimesi häbiselt Rolling Stones biitleid, et kõik käisid läbi Hendrix, mis iganes, onju, et Jim Morrison näiteks Bob Dylan näiteks, isegi nii kummaline kui see ka ei tundu, et folklaulik Bob Dylan, eks ole, noh, kuigi kuigi andi nagu tõeliselt jälestus, igasuguseid hipisid ja folklaulikuid tundsin sügavat tülgastust nagu hipiliikumise suhtes, et, et seda ta eriti ei armastanud. Nüüd kalkareid talle ikka meeldib, kui inimesed on hästi šikilt, riided kingad läigivad ja nii edasi. Aga mida te oskate öelda nagu selle konkreetse koha kohta, et faktori ruumid kuskil siis New Yorgis ilmselt mingil tänavus, mis nende asemel nagu täna on mingisugune muuseum. Mina ei tea, mis sealt ära unustad, maha lõhutud, ma arvan, selles arvestades seda, kuidas kastraktsioni käivet Silver Factory on nagu maa pealt pühitud, seda ma tean. See, mis oli 64.-st 68. aastani. Aga see hilisem faktorid sellest, ma ei tea. Mis sellest saanud on. Tõenäoliselt ei ole seda, olles tõenäoliselt ei ole seal muuseumi yhe oleks sellest kuulnud, muidu me teaks sellest. Nagu öeldud, et suur osa seal Factory's hänginud tegelasi olid mingite kultuuriliste ambitsioonidega luuletajaid ja maali, et kuidas see juhtus, kui võib ka nagu väljaspool hektarit rääkida, kuidas see juhtus, et nii-öelda selline kultuuriline ambitsioon ja see popkultuurimaailm äkki niivõrd võimsalt kokku said või niivõrd orgaaniliselt kuidagi. Kus sellest hetkest alates, kui me räägime ikka popkunstist, mis üritas öelda, siis ühendada, eks ole, nii-öelda kõrge ja madala omavahel siis ainukene nagu popkunstnik, kellel see tõepoolest nagu reaalselt ka õnnestus, oli Andy Warhol, eks ole? Ta ei Oldenburgile ega, ega Lichtenstein neile ka teistel see tegelikult ei õnnestu. Aga ma ei tea, mida see kultuuriline ambitsioon seal tähendas, et mis, mis ambitsioon see siis tegelikult oli või kas seal on? Ma saan aru, seda on raske öelda. Inimesele. Ilmselt, keda ennekõike huvitas ma eeldan nende sotsiaalne positsioon, aga kes tahtsid olla tuntud läbi oma, ütleme kultuuriliste huvide, siis. Et see on siis nagu mingi finishi veel sellel staari stardipositsioonil. Noh, ikka ikka tuleb tegeleda, millega? Seal oli üks niisugune off-Broadway tantsija Fredo Arco, kes tappis ennast ära, tantsis oma korteris talla Läks uhkelt vabasurma läinud sajandi vormel, sellest kuulis ta kuradi kahju, et ta mulle ei öelnud, et mul oleks talle filminud seda. Et oleks saanud jumala hea filmi noh mõnevõrra südametu tegeleda käelised ja voorumal, tegelikult ta lüpsis nagu need võttis kõik nendest volabi tegelastest välja, mis sealt välja oli, ja siis nii-öelda heitis nad kõrvale, tüdines nendest ära nii-öelda. Ilmselt ka oma rolli mängib seal narkootikumide kasutamine selles mõttes, et ütleme muusikas näiteks narkootikumid on alati vähemalt olnud rokkmuusikal käeulatuses, mis puudutab Velvet Underground ja siis samamoodi ju viidi heroiinisõltuvus ja sellest tulenev sihuke kuulshik viidi omavahel õigesse vahekorda ja sellest sündis ajalugu. Aga mis käib nende vormeli Kohortide kohta põhilises osas, on see, et seal oli tasakaal täitsa paigast ära minu meelest, et tarbiti kõike liiga palju liiga kiiresti ja ilmselt muuks lihtsalt ei jätku piisavalt aega. Nii et ilmselt iga talendiga tuleb tööd teha. Määral noh, selles mõttes, et andi, eks ole, tegigi oma talendiga tööd, ta lihtsalt nagu lüpsis neid tegelasi, aga need tegelased ise lihtsalt hängisid, ootasid põhimõtteliselt seda. Ta ise kirjeldanud, et vaata, et velvet andeka raundi lugu hoolduma urospordis on nagu tema lemmiklugu. Et see kirjeldab nagu absoluutselt seda olukorda, mis valitses nii-öelda sest päeval reaktoris. Et nad nii-öelda Chankid, et siis istusid lihtsalt tühja pilguga nagu terve päeva maha ootasid siis, et millal algab õhtune pidu, kuhu täna minnakse. Et põhiprobleem selga pandi, põhiline põhiline probleem oli jah, mida mida selga panna. Ma arvan, et sellises sellises. Inspireeriv keskkond ei ole, kui. Aga see oligi põhjus, miks anti neid nagu enda juures hoidis, oligi see, et nad olid nii-öelda naturaalsed hullud siis siuksed staarikesed või noh, tähendab, nende nende käitumises olid nagu teatav selline nagu suurejoonelisus on ju, või teatav selline joon või teatav selline nagu naiivne šarm tähendab, või mingid mingisugune mingisugune asi, mis Andid siis toitis omakorda, eks, et oli siuke inimeste nagu kollektsioneerija. Ta kogus neid enda ümber ja hoidis neid kinni ja siis noh, kui enam nagu midagi teha ei olnud, siis lõi minema, ta leidis mõne uue huviobjekti on ju niisugune energiavampiir, eks. Ja samas räägitakse, et nad, ta pidi olema ise ka äärmiselt šarmantne isik siis ja ta oli nagu noh, ilmselt ka siis väga tähelepanelik nende suhtes, et ta suutis neid nii-öelda iseenda ümber siis hoida. Aga jah, mis puudutab seda eelmist küsimust veel, et nad siis üks oluline fakt 70.-test aastatest on näiteks see, et et mingil hetkel nagu käis andi president Jimmy Carteri emaga käis tihtipeale väljas, et mitmel puhul jäädi vormeli Tseebi karteri ebasaatjat, noh, et selles mõttes, et see suvalisest New Yorgi Chankist kuni siis presidendiemani oli nagu siis kuidas ringkond, et täiesti fenomenaalne nagu fenomenaalsed sotsiaalsed võimed olid nagu vormelil. Samastada näiteks ei meeldinud käia nende paljude inimeste matustel, kes aastate jooksul ühel või teisel viisil surma said. Ära surid. Matused. Jah aga kui veel rääkida kunstniku Orcholist ja tema suhtes, siis sellesse suurde filmikunsti Ameerikas siis mis proportsionaalne suhe seal võiks olla nagu sellise liikuma toodangu ehk siis piltide ja siis selle liikuva pildi ehk siis nagu kino vahel, et et need krestomaatilised esimesed filmid, need on nagu kõigile tuntavad, need on nagu kunstiajaloos sees. Kui Andy Warholi nimega asjad ütleme, Morrisse filmid on juba selline järeltoodang Lähme aastakümnetest natuke edasi, mis näiteks noh, videoformaadi tulek, kas see mõjutas kuidagi Warholi või huvitas teda enam, oli see juba selline läbi mängitud valdkond või, või kuidas, nagu sealt edasi läks, asi. Ei minu teada see teda väga ei huvitanud. Kuigi iseenesest teoreetiliselt võiks huvitada, kui ta taastootmise mingi mudel teises formaadis Aga noh, ta ongi, et hästi kummaline või hämmastav on see, et kuidas tegelikult need Sleep ja Empire State Building on, noh absoluutselt selles kuuekümnendatel videokunsti võtmes, eks ole. Et see seesamane noh, mida siis need varajased nii-öelda videokunstnikud üritasid siis noh, sellele nii-öelda meediaklemmile vastu panna oligi nagu igaveseks seal lõputus korduv üks kujundamine panna nagu midagigi asemele või vastuseis sellele ütleme kiiresti muutuvale dünaamilisele pildi pool, eks ole, mis, mis nagu voolas siis juba kuuekümnendatel, eks ole, uksest ja aknast sisse, et aga jah, et mingil hetkel ta nagu lõpetas ära selle tegemise ja jäigi need nii-öelda siis Morris sai ikkagi tegelikult juba siis nagu mängufilmid, eks et need, sellised nii-öelda videokunstikatsetused, ma olen ise selle peale sageli mõelnud, et et miks see nii oli või, ja miks need filmid näiteks ei ole kunstiajaloos nagu mainitud, samas kui eks ole, need esimesed filmid on seal kindlasti sees, ükskõik milline isegi tossoni väljaandes tähendab voorualist on nagu need filmid on mainitud, eks ole, Sleep. Millegipärast on nagu ajaloo kirjutajad ilmselt pidanud neid filme nii-öelda siis vääritumataks kui neid tohutult igavaid filme, mida keegi vaadata ei viitsi. Noh, samas on isegi nagu krintestidestor näiteks ajalugudest oleks palju juttu, eks ole, teadupärast nagu Warhol alati, kui tal tuli mõni külaline, siis ta filmis selle külalisega üles tegi nii-öelda Screen Test ja need on noh, tohutu hulk, tohutu suur arhiiv, vot see oli asi, mida vormelile meeldis endale teha, eks. Aga ta tegi seda kuni oma elu lõpuni, tähendab, pani inimese kaamera ette, lasi tal seal lihtsalt olla noh, rääkis midagi või mis iganes, on ju isegi Veneetsia biennaalile üle-eelmine kord, et oli, oli üks screen teist väljas nagu Trumpist tehtud siis mis on ühed kuulsamad kaadrid maltsa šampist üldse, eks ole, andi voor oli tehtud, screen täissopist näiteks ka kindlasti on nagu päris palju säilinud. Ja need on nüüd üha rohkem nii-öelda jõudnud ka ka nii-öelda kunstisaalidesse, et neid hakatud näitama. Tegelikult taas. Ilmselt siin on nagu kuraatoritel töölt nagu aastakümneid. Ka kõvasti. Ei saa kurta, ei ole. Nii et kuulame veel andi voorholist. Stuudios olid Tristan Priimägi, Andres Härm, Andres trossekjana, alles te kuulasite saadet kunstpunkti err, kuulake mind järgmisel nädalal pühapäeva õhtul kell 18 15 kordusena laupäeval kell 12 15, seniks kuulmiseni.