Tere, kallid klassikaraadio kuulajad alandanud populaarteaduslik saade, kunst. Ta r stuudios on teiega, seekord füüsiliselt, Alexander Sappov ja külalised on meil täna kastele teisel pool telefonitoru või siis eelsalvestatud. Kõigepealt siis käisin Eesti Ekspress nimelises külas. Tõnu Kaalep pil. Põhjus on selline, et Rahvusraamatukogu esimesel korrusel on avatud Eesti kujundusgraafikute liidu aastanäitus. Ja samuti on seal kõrval avatud näitus 25-st kõige paremini kujundatud raamatust eelmisel aastal, et siis kaks sellist graafilisele disainile või kujundus graafikale keskendunud näituste siis küsisin küsimusi Tõnu Kaalepi käest, kes on siis selle kujundusgraafikute liidu aastanäituse kuraator. Teiseks sai helistatud Tartusse, kus leiab praegu aset kunstikuu, mis kestab 24. veebruarini ja rääkisime selle ühe peakorraldaja Triin käpaga telefonitsi, siis mis täpsemalt leiab aset kunstikuul ja kahe intervjuu vahepeale kuulame ansamblit California surphopi ansamblit Beach Boys. Kellelt siis lugu uurinud neid pinnass, head kuulamist, kunst r. Saader Kunzee Erran jõudnud oma otsaga Eesti Ekspressi toimetusse, kuna siin töötab Tõnu Kaalep, keda me kohe intervjueerima hakkame ja teemaks on siis Rahvusraamatukogu esimesel korrusel lahti olev kujundusgraafikute Liidu aastanäitus neli, viis. Niisamuti on seal ka avatud tegelikult veel ka Eesti 25 kauneima raamatunäitus. Kõigepealt küsiks, et eelmine aasta meil oli ka juttu kujundusgraafikute aasta näitusest, mis oli kunstihoones. Tookord oli see vist lahendatud väga selliselt lakooniliselt, et olid lihtsalt liidu liikmete fotod ja siis nagu nende nimed seekord on, ehk siis traditsioonilisemat valikut plakatist, plaadi, raamatu kujundusest ja nii edasi, et kuidas teil see aasta näiteks kokku panema ja käib emiks ja koraator, oled. Aastanäitus on tegelikult niisugune traditsioon olnud tükk aega, nii et võib-olla eelmise aasta väljapanek Tiina Tammetalu kaetud näitas. Register kunstihoone galeriis on selline kõrvalekaldumine, mis püüdis nagu juhtida, samas tähendab Liidu, kuid niisuguse olemasolule, et selline organisatsioon olemas ja kes sinna kuuluvad, praeguse näituse puhul ulatuvad, sattusin ma, ma ei tea, võib-olla pool juhuslikult või tegelikult on tegemist seltskonnale paremini näitusi teinud koos näiteks koos sama Tiiu keskuja Ivar sakiga kureerisime me kaks aastat tagasi tarbekunstimuuseumis olnud ajakirja kujunduse näitust. Et tegemist on lihtsalt inimestega, kes on võimelised koostööd tegema. Näitus püsti panema. Kogu meie maailm on disainitud, et mis alustel selle valiku tegite, et noh, tähele, eks ole, võiks panna, et et seal oli siis eelkõige selline kultuuridisain või selline raamatu kontserdi, nii edasi disain seal ei olnud, näiteks ma ei tea, kohupiimapakendidisaini. No ühtpidi tegijat enda osalejate isiklikud töödest, me võime ikkagi kokku, me küll mõningaid inimesi kiusasin rohkem ja võtsime mõned tööd kaanlast hakkaja inimestelt luba küsides näitusele. Aga noh, eks see, seda, seda mõned osalejad on ja näitusele esitatud disainerid esindavad põhiliselt just nimelt kultuuriinstitutsioonide töötamist just taas mõtlesimegi, et mahlapakendiga jogurtitops oleks võinud rohkem olla, seal on ka omaette tegevus, on midagi väga, paljud tegelevad ka sellel näitusel esindatud kunstnikud, kuid kuidagi nagu tundub selle lahendatud disainerid hulgas levinud hoiak, et mida viisakam eksponeerida, mida mitte. Nii et noh, põhimõtteliselt näitusele oma tegijate nägu. Ja samas kandis tellija nägu süsteemselt disainerile on, võib-olla ma ei tea, kas on nii, et kas disainer on lihtsam toodetega tellijaks on pigem näiteks riiklik kultuuriinstitutsioon või kui on tellijaks ära klient. Kultuuriinstitutsiooni võib olla väga heaks tellijaks juhul, kui sealset poolt esindab konkreetne inimene, kes saab aru, mida disainer suudab teha või kuidas aidata tema organisatsiooni eraklientide hulgas on täpselt sama palju probleeme või, või ka vastupidi, häid näiteid mõistlikust, kliendist, kellega koostöös nagu võimalik. Tähtis on jõuda lõpuks ikkagi seal nagu kahepoolne protsess ja me püüdsime pragmaatilist tegevust natuke rõhutada. Kuna teine meie liidu, Eesti kujundusgraafikute liidu korraldatav iga aastanäitus nimega isikupära, mida kohaldab Monaco KEKis pigem eksperimentaalprojektile suunatud Kuidas Eesti selles graafilise disaini kogukonnas suhe on vanade noorte vahel et kas vanad nagu kukuvad eest ära ja noorenenud tean, kuidas. Tegelikult loetleb peale piisavalt palju, aga vanade on ka niimoodi, et need, kes ei kukkunu tänasel murrangulisi, vajab 15 või 20 aastat tagasi, kui arvuti kasutusele võeti. Need on täiesti töökad, tegusad Nad võivad töötada konservatiivsema stiilis, aga samas noh, vastuolu tegelikult ei ole. Kasvõi sedasama trüginud näitusel vanim osaleja ligi 80, kui ma ei eksi, loeng umbes 20, nii et 60 aastat palun väga ja väga Marju eriala ikkagi on nagu noh, jätkusuutlik järjepidev. Kuidas Eestis on? Disainilt hea disain versus disaini anarhia. No head disainima defineerin ikkagi selle kaudu, et ta täidab mingit ülesannet. Anarhia väheneb, ütleme niimoodi, et ma kas või vaatame seda taolist nimelt klienditaseme tõusule, kas me vaatame Eesti raamatukujundust, milleks hea võimalus ka vaata kõrval asuvat 25 kaunima näitust siis näiteks selle tase on viimase võib-olla seitsme või viie aastaga tõusnud tugevasti ja ma loodan, et see juhtub ka teiste aladega. Anarhia vähem, et kliendi rumalus väheneb. Noh, ma loodan jäämist järgmise Paaneb asid teatri plakati ja kultuuriosade kultuuriasutuste nagu FEMA graafika selliste asjadega, mis on olnud meil paljudel juhtudel selliseks kummalise käitumise suvaliste tellimuste ja küündimatu jama esinemise kohaks, kuigi on ka väga positiivsed erandeid. Raamatut disaini puhul kehtib ka vist selline suhet väärikas autor, väärikas disain, et selline bestseller kirjandus on endiselt ikkagi täiesti nagu allapoole arvestust. Ei ole näiteks mul oli väga suur rõõm mõelda kirjastustele, kui ta näiteks kiusas pegasus, kes avaldab nüüd ka klassikat varem olevast põhist nagu nüüdisaegsemat kirjandust, tõlkeid põhiliselt. Kelle kujundused ei ole ootamatu hüpe parandusele. Ütleme Ma ei ütleks teistes kujundatavat, Peter Päkid või supakas suisa oleks halvasti kujundatud, okei, soojus osatakse seda paremini teha. Aga pigem väärikusega on see probleem, et mida meil tõestab ka kõrval asuvasse 25 kaunima näitus. Et kiputakse üle kujundama ja kui jumal tegemist klassikuga, siis tuleb kindlasti raamat karpi panna kullatud peskini kaanele ja nii edasi. Nii et noh, tegelikult disain disainitud tagasi, kui ta on ikkagi nagu funktsionaalne asi. Ma tahan ka klassikaraadio, kes ennekõike lugeda nii, et mis kasumu ilust kujutleme teksti kirjareavahe on natuke valed. Häirib kuidagi lugemisprotsessi. Et noh, disaini saab ikkagi tõmmata suhteliselt pragmaatiliste otsustuste tasandile tagasi, see ei ole selle vaba kunsti vaba looming. Neid karpe armastatakse seal teha, et kui Robert muusile omadus sedda mees ilmus karbis, siis sai automaatselt, eks ole endale nime, veini kanister. Siis kuna mul on võimalus küsida veel eesti disaini kohta, siis kas on nagu näiteks seal näitusel voila üldse tegutsemas andekaid nagu autodid, akte või, või on meil ikkagi nagu kunstiakadeemiast, aga kunstikoolist ja välismaalt tulnud nagu õppinud disainerid? Vägagi palju Londonis acter, mõnede inimeste puhul just selle näituse avamisel arutasime, et kust nad ilmuvad ja kuidas nad oskavad. See noh, hariduse küsimus ei ole. Pigem on see see, et kujundajad, kes on väljaspoolt nii, võib-olla see kunagi koos koolis käinud ringkond lihtsalt ei tunne ja kontaktid on nõrgad, võib-olla mõnede inimestega Aga nad ei ole sugugi halvemad või nad saavad nendest põhiprintsiipidest väga hästi aru. Just nimelt, ma, ma ei näe siin eelistasemevahet. Kuidas Eesti graafiline disain Euroopa disainikaardil on esindatud? Ta on seal kohal mingil kujul noh, tänu võib-olla viimasel ajal suuremat väliskontaktidele, mis on tänu kunstiakadeemias toimunud uuendustele, on ta olemas, on väike, mitte liig originaalne, võib-olla originaalne, vajab praegu on tõesti näiteks Mart Andersoni ja tema õpilaste fotokunstikoolis katsetades rahvuslike vanade kirjatüüpide digitaliseerimise ja osaletakse siiski kahju niipalju kui jõud lubab rahvusvahelistel üritustel näiteks hea meel on öelda, et tänavusel biennaalil, mis on maailma vanim pidevalt tegutsenud graafilise disaini üritus osaleb seekord viis eestlast. Seal Grecodanud ja need on, need on ott Huimerind. Mart Anderson, Antonovit, Tuuli Aule ja Kristjan Jagomägi. Disaini tulevik kas kunagi igaüks disainib ise, et noh, nagu süvenev trend on see, et erinevad näiteks veebidisainifirmad, seal pakuvad valmislahendused, et antakse küll mingi formaat ette, aga ta ise valib endale kujunduse või nagu saagiti blogide puhul. Disainiteadlikkus inimestel üldiselt on tõusnud kusagil ütleme raamatut tootedisaini üldse selline väga spetsiifiline, suletud tsunfti poolt tehtud müstiline niuke tegevus, umbes nagu miga keemikud, istusin lõikasite, kleepisid raamatuid või trükiseid kokku, siis on see tõesti naftaarvutite, tuleb inimeste juurde, muutuvad niivõrd lihtsaks ja noh, muutnud asja uue rahvakunstiks, ütleme niimoodi. Ja noh, ütleme aga disaineri roll jääb ikka keegi blogi põhjal välja mõtlema, kuidas laotakse, mida inimesed valivad ja siis omakorda veel nagu kruvikoodi vahetavad värve või kanti. Nii et noh, ma näen, disaineri roll võib-olla muutub, aga ta jääb kindlasti alles. Aga sama disain kuus rahvakunst, et maailma üleüldine selline Essetiseerumine või võib-olla isegi mõneti üle Essetiseerumine, et kas see on teie arvates, siis mida te arvate, on see hea või halb? Ma ei tea, mulle meeldib elada sellises suhteliselt ilusasti korrastatud keskkonnas, aga ma ei usu, kata punane lõplikult, ülestatiseerub, et alati majanduse nurgatagused alati me oleme isemõtlejad, kes teevad teistmoodi vaatama, kus lihtsalt juhuslikud asjad. Noh, ma ei arva, et see päris ideaalselt sellise ootame voodeid päevadja stiilis klantsmaailmaks, lõpuks kogu keskkond muutub sellest võimuta. Ja küsiks teie enda kohta ka, et te ise olete ka väga palju tegelenud küljendus disainiga, et siin paljud kultuuri lähe välja tähendab sinist muusika ja kunstpunkte ja samuti ka siin Ekspress, et kuidas te iseenesest jagate sellise trükimeedia ja siis selliste, võib-olla antiimsemate projektidena. No põhitöö on ikkagi ekspress ja see on nagu asi, mida tegelikult üksinda ei jõua, ei kontrolli all hoides on tohutu kompleks erinevaid väljaandeid ja Töid on igasuguseid ja ega väga palju ei jõua lihtsalt põhitegevuse nii-öelda tootmise või siis nagu toodet leiutamise kõrvalt. Sest noh, eksperimentaalsemaid asja või katsetusi teha, millest mul on tegelikult väga põhjust, et noh, saba tüüpiline see käid kõigi kujundajate kohta, kellel lagunenud rohkem nagu tööd ja kliente, et nad tõesti lõpetavad kell viis ühes kontoris, lähevad koju, söövad, istuvad arvuti, hakkab raamatut kujundama näiteks. Nii et see jagamine on raske ja vaatavad, oleks väga tore, kui saaks vahepeal tegeleda millegi hoopis muuga, aga eks ole, inimesed peavad millestki elama. Kas järgmise aasta parimate raamatute ja kujundusgraafikute liidu näitusel on siis mingitel alustel hinnata siis nagu paremad disainima? Raamatunäituse eest ma ei saa kosta, sellel on omad korraldajad ja omad printsiibid. Arvan, et ülevaatenäitus, kui see tuleb ja ma arvan, et tuleb, võib kindlasti olla huvitav ja parem, sest praegune näitus siiski talun teatud juhuslikkuse element, mis on mõnes mõttes ka korraldajate poolne teadlik valik et näidata asjade seisu pigem protsessi kui noh, niisugust viimistletud lõpptulemuste jada. Tähtan oma. Sale Kunsveeerranud liinil saanud Triin käppa, kes on Tartu kunstikuu vastutav korraldaja Tartu kunstikuu, kui ma eksi, toimub viiendat korda, eks ole. Kuidas kunstikuu organisatoorne pool on siis väljakujunenud, kas kunstikuu on selline nüüd ja tulevikus selline rusikas silmaauku sündmus sellisel talvisel kultuurihooajal? Nõnda ongi mõeldud just, et ka sellisel külmal jäisel ajal oleks põhjust astuda sisse kunsti, ta oli ja kontsentreerida seda Tartu kunsti, mida siin igapäevaselt tehakse. Külmal ajal on kõige parem kunstisaali, sest seal on soe tavaliselt. Aga kuidas teil see korralduslik pool toimub seal erinevate institutsioonide vahel ja kes seal seal sellist töögrupi põhiliselt kuuluvad? See korraldamise selline lumepall on siis käinud mööda erinevaid maid Tartu kunstiasutusi iga aasta on üks kunstiasutus võtnud endale selle vastutuse koguda kokku kõikide toimuvate ürituste kohta, lisaks siis anda võimalust sel ajal teha ka rohkem ka muid nagu projekte, mis on hooaja raames. Ja antud aastal on ta lihtsalt siis Tartu kunstnike liidu käes ja, ja sealtpoolt on ka see peamine töögrupp, aga kaasatud on ka väga paljude teiste organisatsioonide esindajad. Ja siis ka näiteks kas te kuulutate välja ka eelnevalt, kui te seda korraldama hakata, et kunstnikest või aktivistidest üksikisikud saavad nagu vihmavarju alla? Just täpselt, et see ongi niimoodi toimunud, et antakse teada selle sel ajal kunstlikku toimub ja oodatud on kõikide inimeste osalus seal. Et nii üksiküritajad, organisatsioonid, et kõigile antaks teada, millal see toimub ja, ja siis ongi võimalus kõigil oma projektiga lagedale tulla. Kas Tartu kunstikuu eristab ennast palju või vähe, näiteks septembrikuisest, avangardkultuuri, festivalist, eklektika? Ei nad ei ole nagu otseselt omavaheliselt seotud. Aga nad omavahel mõneti kattuvad või või tegijad ei kattu? Ei, otseselt mitte. Milline selleaastane kunsti, kui on, et millised need suhted on, ütleme seal kellele mida pakutakse, et eriala publikule ma ei tea, võib-olla muidu kunstist vähe huvitatud linnakodanikule ma ei tea, töötoad mis iganes. Sel aastal on kunstnikku, nagu ma usun, ka varem on, just üritab tulla linnarahvale lähemale, ehk siis pakume kõiki ja pakume kõigile selles mõttes nii valudes null kuni 100 võiks ju olla ja ongi, on väga huvitavaid töötubasid erinevates kunstivaldkondades, et on esindatud maalikunst, helikunst viltimine, filmid, savi, voolimine, väga palju erinevaid võimalusi on ka näiteks teha koomikseid. Aga mida te võiksite esile tuua, mida te nagu rõhutaks seda või soovitakse? Noh, juba osad asjad on loomulikult toimunud, kuid kui ma nüüd vaatan seda kava, siis juba homme näiteks võimalus osaleda kontaktimprovisatsiooni töötoas. Mis seal täpselt toimuma hakkab, eks see selgub kohapeal. Mis toimub Genialistide klubis, samamoodi juba üheksandale ongi klouni töötuba, koomiksitöötuba. Palun, kas siis Tartu kunstnike vilistlaste pidu ja alates järgmisest nädalast on toimub selline asi nagu kunsti ja ehk siis on olemas erinevad jaamad, on keskjaam, heli ja tehase ja, ja nimelt kunsti ja ja nende siis toimivad erinevad, aga põnevad sündmused. Mis neid jaamaks nimetati, et nad on sellised nagu energiat ootavad kohad. Tegu on sellise nagu, nagu ütleme, rongimänguga. Et rong sõidab ühest jaamast teise ja igas jaamas toimub midagi. Aga siis helijaamas, siis kehtestatakse näiteks helikunstile ja siis vastavalt siis niimoodi edasi. Just et vastava siis kunstile kunstiharul on siis antud jaamast keskenduda. Oskate midagi öelda, et peale jaamade tegutseb ka Aart security tartlased, mida see endast kujutab? No see on selline põnev rühmitused nende tegevusest tuleb lihtsalt ise tulla kohale ja osa saada, siis saab ka teada. Et Art Security põhimõtteliselt siis lihtsalt kuskil on kuskil linna peal. Nendel konkreetsemad üritused, näiteks toimuvas konverents nende poolt organiseeritult, nad osalevad ka väga palju selles kultuurijaama töös, aga näiteks on neil omamoodi ka kunstiparandus, töökoda, näiteks. Ma tean, et see aasta on ka teil koost Moksiga ehk siis Moostega, et Tartusse nii või teisiti ütleme siis lõunapoolsema Eesti selline keskus siis, et et kuidagi seda Tartu siis kunstikuud võib-olla laiendada väljapoole veel läbi mingite koostöö. Jah, jah, see mõte käis meil kogu seda asja korraldada väga palju läbi, et kahjuks seda finantsid on piiratud ja päris nagu selliseks suureks laiaks minna oli meil natuke keeruline. Siiski on meil praegu koosneva sõpruslinnadega, olen ise hetkel saksa kultuuri instituudis, kus toimub Lüneburgi kunstnike näituse avamine, et selles suhtes suhtlus toimub kindlasti ka soome mutid sõpruslinnadega. No te ütlesite, tähendab, finantsid piiratud, et kas siis näiteks kohalikud oligarhid. Kohalikud erasponsorid ei ole huvitatud Tartu kunstniku toetamisest? No hetkel oleme sellises seisus nagu oleme, et kindlasti on igasugused abid ja ettepanekud teretulnud. Aga põhimõtteliselt toimub praegu asi ikkagi nagu läbi avalike institutsioonide toetuskorralduse või. Peamiseks toetajaks on Tartu linn. Loomulikult, kuid siiski ütleme nii, et ideid oli väga palju ja väga palju rohkem, nii et oleks, oleks võimalus, oleks, lähevad kindlasti rohkem. No Tartus tahetakse vist Genialistide klubi kinni panna, et kas kunstliku raames toimub ka selles osas mingeid aktsioone? Hetkel organiseeritud aktsiooni plaanis ei ole, kuid teades Tartu kunsti võiks iga hetk muutuda. Aga kunstniku lõpetaja riigi aastapäeval lõpeb ära, et misjärelkaja jääb kunstikuust peale nagu osalenud inimestele, et kas mingid kogumikud või mingit väljaanded või. Üldjuhul osaliselt küll kunstnikud salvestatakse ja seda, aga pigem on ta siiski hetkeline üritus, et ei anta välja suuremaid kogemus, see on pigem see, et inimesed, tulge ja osalege neid kogumikke ja neid võib saada igaühel muul ajal ka, et see ei ole otsene importima. Saaksite te öelda selle veebiaadressi ka siis, kus iga inimene saab täpsemalt selle informatsiooni kätte, mis tal vaja on? Aga suur aitäh teile, Triin Käpp, selle informatsiooni eest ja igal juhul kõik on vist oodatud Tartusse Ojaa kindlasti aitäh. Kunst. Äsja rääkisime siis Triin käpaga Tartus telefonitsi mitte laudlinadest, vaid ikkagi kunstikuust. Ja enne seda rääkisime Tõnuga alati ka kujundusgraafikute liidu aastanäitusest Rahvusraamatukogu esimesel korrusel kõigile siis informatsiooniks, et Tartus on kunstikuu käimas ja kes soovib, see saab veebist internetist vaadata lähemalt. WWW Tartu. Ee kaldkriips, kunstikuu. Ja lisaks sellele tahan rääkida ühest järgmisel nädalavahetusel aset leidvast sündmusest, mis ka mõnes mõttes on lingitud sinna Tartu kunstikuu külge. Nimelt Moostes toimub viiendat korda Eesti kunstiakadeemia kunstiteaduse üliõpilaste korraldatav talvefoorum. Täpsemat informatsiooni võite vaadata leheküljelt. Talvefoorum punkt, tun punkt ee. Aga seekordse talvefoorumi põhiteemaks on kunst ja teadus ja täpsemalt on siis 16 17 veebruar Moostes. Te saate sinna minna, registreerida ennast, vajalik on siis kodulehel olemas, kuidas seda teha? Maksab 125 krooni kogu kupatus teile. Ja siis seekordne talvefoorum räägib siis eelkõige interdistsiplinaarsust, ehk siis läbivad teemad, millest räägitakse, on kunst ja sotsioloogia, kunsti, filosoofia, kunstidest, semiootik ka kunst ja Urvanistika. Ja lisaks sellele toimub seal ka selline õhtune meelelahutuskus, esinevad sellised eesti bändid nagu kratiiv mootor, Stella alu, Arvyclarvik workshop id ja ettekanded, ehk siis esineda kokkuvõttes talle foorumil Valdur Mikita, Kaie kootav, Erkki Luuk tee workshop, Pipi Margaret Tali Maria-Kristiina Soomre, Marko Laimre workshop i, Tatjana kristall, Eha Komissarov, Andrus Joonas, Marek Volt, workshop, Daniel koonitsilt workshop paarislinnad. Mida siis teeb linnalabor neis pühapäeva õhtul saab iga tahtja koju tagasi. Vot et siis ühelt poolt Tartus kunstikuu kuni 24. veebruarini ja teiselt poolt siis selline kunst ja teadus, talvefoorum Moostes 16 17. Veebruar. Kordan veelkord seda veebilehte, talvefoorum punkt. Teiega oli täna stuudios Aleksander Tsapav. Meie saade on jälle eetris nädala pärast kaks nädalat sademeid järgi kulate internetist v klassikaraadio kuulmiseni.