Tere, mina olen Anu Allas, Andrus prožektor, Kuulate saadet Kons bakter ja räägime täna kumust. Meil esimene avamistuhin on küll möödas, aga sisuliselt kõik ikka veel ees. Räägime kumu direktori Sirje härma ja auditooriumi programmijuhi Marebedenikuga kui pärast avamist, esimestel päevadel oli kohe kuulda igalt poolt, kui palju käis inimesi, see oli vist 1600 või 1700 inimest ühe päeva jooksul. Kuidas siis nüüd nendel järgnevatel kolmel nädalal on läinud, kas te loete oma külastajaid endiselt on neid endiselt 1000 500600 päevas. Me loeme neid endiselt ja tegelikult järgmisel nädalavahetusel mis oli pikk nädalavahetus, tänu siis Eesti vabariigi aastapäevale oli veel rohkem, oli laupäeval üle 2000 inimese ja pühapäeval ka kusagil 1700, niiet ja kokku saime kõvasti üle 3000 ligi 4000 inimest kokku nädalavahetusel. Mis on meie südant? Väga rõõmustab, aga noh, ta on ilmselt selle avamisjärgne asiotaaž ka muidugi. Aga praegu nii lühike statistikat, kui me jõuame teha, et laupäev on ikka kõige rohkem külastada päev. Aga kui suur selle ruumi kapasiteedilt, see on teoreetiline ja meil on arvutatud niimoodi välja, et korraga võib majas olla külalisi 1500 inimest, aga ütleme ausalt, kui 1005 inimest korraga saalides on. Eks ta natuke kitsas, sellepärast et küsimus ei olegi üksik üksik vaatades, küsimus on gruppides ja gruppide logistika muidugi on väga keeruline, sellepärast et see on meie oma grupid meie oma giididega, siis on loomulikult Turismifirmade grupid ja peale selle hariduskeskuse grupid. Ja see tuleb omavahel kõik kuidagi viia sellisesse rütmi, et grupid ei satuks näiteks kõik kolm gruppi ühel ühel hetkel ühte ruumi. Nii et sinna on väga keerulisi skeeme joonistatud, aga eks see kokkusattumine võib ikka olla. Ja kes on kumus käinud, see teab, et ega need ruumid. Neid püsiekspositsioonis ei ole nii suured et seda kolme gruppi sinna mahutada. Lisaks me peame ikkagi olema kindlad, et inimene saab oma ostetud pileti eest ka natukene seda kunsti nautida, mitte nii, et grupid, mis kogu aeg nügivad teda ja ta ei saa vaadata korralikult, aga aga teisest küljest, eks ole niisugune avamisaegne asi ja paljud tulevad ka ju lihtsalt vaja, vaatame esimest pilku nii-öelda peale viskama, nii et et ma ei kurda igal juhul. No muuseumi inimesed on seni nagu ajakirjandusele rääkinud, et enamik inimesi tuleb ikkagi maja vaatama, et kas see tähendab ka, et selliseid tellitud gruppe on võib-olla kõige rohkem nagu külastajate hulgas, et mitte nagu tavajalutajaid, vaid just selliseid noh, organiseeritud inimrühmi, kes tahavad hoonet näha. No meil on selline toode nagu majatuur, et ongi, et siis näidatakse maja erinevaid aspekte, aga no mis seal salata, mis see maja on, maja on ikka ka suuresti need ekspositsioonid ja see tähendab seda, et jalutatakse jõuga ekspositsioonides läbi tutvustatakse, mis kunst kusagil on ja selle majatuuri, kui eesmärgiks on ju ikkagi, et inimene tuleb tagasi, hakkab neid töid ükshaaval vaatama. Ja noh, sisuliselt me näitame ainult väikest osa majast. Me näitame, kogusid kogu hoidlejaid, mida ei tohigi näidata viinide admin korpusesse ega restaureerimisosakonda. Nii et see majatuur kontsentreerub siis sellele talle räägitakse vaja arhitektuurist, meil on selline lühikene 11 minutit film, mis siis räägib nagu maja üldse kani ajaloost, aga valmissaamisloost siis jalutatakse läbi maja, aga ka nii, et neid saale muidugi ja tõid, näha on, et muidu pole mõtet muuseumisse tulla. Aga auditoorium, mis auditoorium on anda eraldiseisev üksus kumu juures või ta on väga tihedalt seotud kumuga või sealt tuleb pidevalt tuleb meile, kui suurejoonelised on teie programmid, aga kuidas need programmid siis tekivad? Eks see auditoorium on ikkagi üks osa kunstimuuseumist, kohust, kumu kunstimuuseumist ja ta on sellesisuline täiendus ja teiselt poolt ta pakub nagu omalt poolt võib-olla ka nagu ideid välja ka näitustel ja miks mitte ja püüamegi teha siis oma programmi ka nii, et, et mis lähtuks nagu tegelikult tuleks paljuski nagu sellest, mis toimub näitus saalides. Aga kui siin eelpool oli juttu just sellest, et kas maja tõmbab inimesi, siis, siis täiesti kindlalt võin öelda ka kõige selle kohta, mis toimub auditooriumis. Et näiteks, kui keegi tuleb tegema oma konverentsi või midagi oma nagu kinnisti üritust, siis kindlasti küsitakse seda, et nüüd tahaks ka maja näha, et noh, et tegelikult see on nagu see nagu esmane valik, et, et see maja, et ta on niivõrd uhke ja tõmbab inimesi väga-väga ligi. Aga need konkreetsed programmid kas või need filmiprogrammid, kuidas need on auditooriumisse tulnud? Jah, see oli nagu üks esimesi mõtteid ausalt öeldes. Et hakata Eestis näitama kultuuri, dokumentaalfilme ja see on meil vist päris kenasti tööle läinud koostööst siis PÖFFi meeskonnaga. Ja sellele lisaks on meil veel siis head koostööpartnerid, on Eesti interpreetide liit, kellega paar asja on siin nagu välja tulnud mis ei ole siis pelgalt mitte ainult muusikaüritused, vaid nad on ikka pigem sihukesed piire ületavad ja hõlmavad nagu erinevaid kultuurivaldkondi tuleb ka muidugi jah, ütleme interpeetidega koostajalikult niuksed, klassikaliselt muusika, kontsertid, suvel suveõhtutel olen mõelnud tõste klassikaline klaverikontserdisarjad, et kuna meil on see väga hea Estonia klaver, et siis tuleb teda nagu maksimaalselt ära kasutada, aga põhimõtteliselt võib iga iga soovija, kes tahab auditooriumis midagi korraldada, võib ta ikkagi tulla ja küsida vähemalt et kas ta võib ja absoluutselt kindlasti ja, ja noh, loomulikult käivad siis oma maja, üritused, kunstiteaduslikud, konverentsid, diskussioonid, et noh, kõik see pool on ka nagu kaetud. Kas auditooriumi ruumis, siis seatakse selliseid ütleme siis ideoloogilisi piiranguid ka nagu sellistele esinejatele, et kas filmid peavad olema tingimata seotud siis just Eesti kunstiga või mingi vooluga kunstiajaloost, mis on eesti kunstis kuidagi peegeldunud ja kas kas see muusika peab olema tingimata selline 19. sajandi Euroopa kõrgkultuur, et Estonia klaveril mängitav? Seda kindlasti mitte, et noh, nii jäik ei saagi olla ja, ja tänapäeval ilmselt ei ole mõtetki selliseid piire nagu väga-väga seada noh, tegelikult kuna see on nagu laiemalt kultuuridokument, tahan, et siis me ei tegele mitte ainult k kunstiga vaid on ka muusikadokumentaale. Aga tegelikult me läheme üle nagu selle piiri, et teinekord, et kui on mõni väga hea film, mis muutub nagu nagu iseenesest kunstiks, et ta nagu dokumentaal, mis on mingist täiesti teisest alastest, mitte kultuurist. Aga ta on nii hästi tehtud. Ta muutub nagu, nagu omaette suureks kunstiteoseks, et siis kindlasti näitama ka seda Aga miks just niivõrd jõuline käivitumine selle saali käivitamine just dokumentaalfilmi tasandil, miks mitte siis ma ei tea, mängufilm. Sellepärast, et mängufilme näidatakse mujalgi, et eks igaüks püüab leida oma niši ja see tundus nagu olema, mis, ütleme Eestis oli nagu tühimik. Küll näidatakse, jah, eesti televisioonis näidatakse dokumentaalfilme, päris noh, väga häid ja aga noh, suurelt linnalt vaadates on ta ikkagi hoopis nagu midagi muud. Kuidas teil tulevikus sellised, kuidas nüüd öelda, tooteliinid on seotud, et kust te saate neid filme tulevikus? Eks esimene ring on ausalt öeldes küll nüüd, et meil on jällegi väga head koostööpartnerid Briti Nõukogutöötaja instituut, prantsuse kultuurikeskus, Poola saatkond ja nii edasi, et kes meid ikka alati abistavad, aga edaspidi on, on lihtsalt see, et eks tuleb ise käia ka vastavatel festivalidele ja sealt lihtsalt hankida neid häid filme ja häid mõtteid ja suhteid luua. Ja noh, juba ongi, tegelikult on kuna neid filme on, on hästi-hästi palju, mida tahaks näidata, et nüüd järgmine etapp ongi see, et need hankida siia, et noh, mõtteid nagu tohutult peas nagu. Aga on see muuseumile odav, sellist dokumentaalfilmide sarja pidada. Kuidas seda üldse tasuta saab teha või kuidas tähendab, publik saab tasuta tulla? Jah, esialgu ongi needsamad head kultuuri instituudil on nagu siinjuures abiks olnud, aga eks edaspidi läheb muidugi natukene raskemaks ja, ja et kui tuleb hakata reaalselt maksma nagu filminäitamisõiguste eest. Aga teisest küljest, eks me teeme ka taotlusi jällegi meie kultuurkapitalile ja, ja kultuuriministeeriumile ja hangime ise raha juurde ja siis siis on see nagu kõik võimalik. Aga siis auditooriumi saal peaks ka tulevikus jääma selliseks noh, kõikidele tasuta külastatavaks linnaks või kuidas? Päris nii see siiski ei ole, et me nagu alul püüame seda teha esimesed kolm kuud, vähemalt kuni märts, aprill, mai, ühesõnaga mai lõpuni ja edaspidi see tegelikult ikkagi hakkab nagu sõltuma sellest, et kui palju me ise peame sinna nagu raha sisse panema selleks et neid filme saada ja neid aidata. Aga noh, kindlasti ei tule, see võib olla mingi minimaalne piletitasu, näiteks mida me hakkame tulevikus, nagu oleme sunnitud nii-öelda võtma külastajatelt. Muuseum on just nagu avatud, et on selge, et mingit eelarvearvutused on tehtud, mingid arvud on nagu enam-vähem teada, aga, aga kuivõrd paigas sellised arvud on, et kuivõrd paigas on kas või seesama tulevikuideed, kuidas auditooriumi pidada, kuivõrd paigas näiteks letihind, kuivõrd paigas on lahtioleku ajad, mis on juba ajakirjanduses teemaks olnud? No mõned asjad on ikka paigas ja selle lahtioleku aja kohta ma ütlen niimoodi, et seda ka öelnud, et see ei ole mitte sellepärast kinni, et meil ei oleks raha. See on ka muidugi loomulikult iga, kui ikkagi muuseumid pidada üks päeva kauem lahti. See on mõõdetav rahas, aga see on ka praegu selline noh katsetus ja see on kogemuse põhjal et pidada kaks päeva kinni talveõhtut ja me oleme välja arvutanud, tõenäoliselt ei tuleks oluliselt rohkem inimesi, kui ta oleks, eks peab rohkem lahti, aga alates esimesest maist päevad lähevad valgemaks ja inimesed on kauem väljas, siis me ju avame ometigi ta ka teisipäeval, nii et muuseumale kinni ainult üksainus päev. Mis on absoluutne praktika, noh, peaaegu kõikides muuseumites maailma muuseumides ei ole luur muidugi, kus on tõenäoliselt päev ta lahti olema, aga noh, enamik maailma muuseumi siiski võtab ühe päeva. Ma arvan ka mitte raha pärast, vaid ka sellepärast, et muuseum, mille üks eesmärk on ka võimaldada ütleme, teadustöötajatel kolleegidel käia rahulikult saalides teha oma tööd uurida ja sellepärast on üldreeglina muuseumite praktika on selline, et üks päev hoitakse muuseumid kinni. Noh, ütleme suurema massi eest. Lisaks ma tahaksin öelda seda, et muuseum hakkab neljapäeva õhtuti oleme kauem lahti just nimelt need õhtused ajad, kui on suve ajada, aga midagi ei ole teha, meil on see pikk ja pime talv. Ja kui muuseum praegu noh, ilmselgelt on avamise järgne eufooria, kõik tahaksid kohe tulla ja tung on tõesti väga suur. Aga kui me nüüd tulevikku vaatame, siis me lihtsalt katsetama, kui tõepoolest see jätkub, siis eks me hoiame teda siis rohkem lahti. Ja see noh, mina nimetaksin seda, et praegu ei ole mitte tegemist sellepärast, et muuseum on rahapuudusel kinni, mis on, mis on väga valeinformatsioon lihtsalt vaid ma ütleksin sedaviisi, et me lihtsalt käsutame oma kasutama oma käsutusse antud vahend, Need ratsionaalselt ja mõistlikult ja vaatame, kuidas on kõige mõistlikum muuseumit lahti hoida. Mis aegadel, mismoodi piletihinnad on fikseeritud ja piletid on umbes 20 tõugu, seal on igasuguseid võimalusi. Integreeritud tiitel on Tallinn kaardiga piletit, seal on perepiletit, seal on selliseid piletit, et sa saad käia Nigulistes Kadriorus mingisuguse pikema aja vältel seal on umbes 10, kui mitte rohkem tõugu piletid, kus tähendab, mis on nullpiletit sisuliselt ja kus on väga paljud spetsialistid loomulikult noh, mis on ette nähtud pressikaardi represseeritud ja nii edasi ja nii edasi, noh mis on, nagu tavaks ikkagi kõikides Eesti muuseumites, noh lisaks see nagu normaalne maailmamuuseumite praktika, nii et need piletid on tõepoolest igasuguseid. Ja eriti ma mõtlen tere piletite peale, kui tulla noh, kasvõi viiekesi aastase 150 pileti, et see tegelikult ei ole nii väga kallis ja piletid ei ole kallis, kui päris hästi järele mõelda. Noh muidugi käia ühe paugu võib ükskord muuseumis siis ta võib-olla tundub, et ta on väga kallis, aga kui me jälle mõtlen, et tõepoolest, et klaas õlut raekoja platsil hakkab sellele piletile juba lähenema, siis ma nagu ka ei pea seda kultuuri nii odavaks asjaks, et me võiksime, võiksime neid lausa niimoodi mingi väga sümboolse tasu võtta. Mis puutub nüüd eelarvesse. Ja loomulikult see eelarve on tehtud väga palju selliste eelduste eelarvestuste peale noh kogu meie kütte elektrihalduskulud, nad on ju ütleme arvutatud meil ei ole noh, praktikat, et kuidas need jooksma hakkavad, eks me iga kuu saame siis kätte omad väljavõtted ja selle järgi on järgmist aastat palju täpsem, õieti ülejärgmist, aastat siis järgmised astmed planeerime. Palju täpsemalt saab teha, aga me teame ka seda silmas pidama, et muuseum ikkagi suuresti ütleme, no vähemalt. Noh, mingisuguse osa protsente saab ju riigilt ja ega riigieelarve on riigieelarve, et me võimegi öelda, jah, me tahame. Noh, ma ei oska öelda, umbes 30 miljonit rohkem, kui me praegu saame, aga ma ei nüüd ei usu, et riigieelarve sellest suureneb. Ütleme meile nii, et see, kuidas me korrastame sisemiselt oma eelarvet, see on lihtsalt teatab täpsustamine, loomulikult kui meil on väga täpsed, noh, ütleme need vahekorrad selge, et mille peale kuidas raha läheb. See on alus, millega minna ja argumenteerima hakata. Aga ma pean ka ütlema, et nendes kumm oma teenimise kohustus on väga kõrge ja see on 10 miljonit, mida ei ole väga lihtne saavutada ja ilma selle rahata. See on niisugune elementaarne raha, mis on arvestatud meie eelarve sisse juba see ei ole mingi selline raad, teenime ta lisaks ja oi-oi, mis me selle rahaga teeme. Vastupidi, meie, meie osa meie eelarvest tulebki ainult noh, saab kaetud tänu sellele, et me teenime seda raha. Minnes tagasi sele lava juurde, milles meil nagu süüdistatud muuseum puhkab. Et loomulikult see on, on ta on kallis käivitamine, aga kui see osutub otstarbeks, siis me hoiame kasvõi kõik seitse päeva lahti, kui see on otstarbekas ja kui see on võimalik. Aga see, noh, ei ole niisugune ühekordne repliik, et huvitav, mida te seal passite siis kaks päeva. Seesama 10 miljonit seal eelarvest tuleb tõesti selle eest fikseeritud piletitulust jaga. See suuresti sellest, kui me nüüd mõtleme, mõtleme meie auditooriumi peale, siis me ei ole kunagi kavandatud, auditoorium peab suurt kasumit teenima, tõepoolest on, konverentsihinnad on meil olemas, aga kui me arvestame, kui palju läheb maksma kogu auditooriumi tehnika peale selle, me võtame sinna juurde eraldi puhastused eri eraldi inimesed valvuritel, sest muuseum teatavasti suletakse ühel hetkel ja konverentsilt kestma ja nii edasi. Ühesõnaga see meeskond, kes tegelikult auditooriumi teenindab, on väga suur ja nad juhtumisi tahavad kõik palka saada ja rääkimata sellest tehnika korrashoiust, sest kõigile tundub, et kui on prožektorid sisse ostetud, siis on kõik korras. Prožektorid tuleb hooldada ja see hooldus on väga kallis tänapäeval. Nii et need probleemid jooksevad edasi, nii et kui need hinnad nende auditooriumi peal on siis need ei ole mitte mingisuguseid kasumihinnad, vaid lihtsalt me tahame. Ja me saame otsese kulu tagasi, tähendab kui auditoorium teenib ennast tagasi ja ta on praegu väga võimsalt käivitanud, järelikult ta kulud on suured. Ta peabki seda tagasitootmist ja saab edasi eksisteerida. Aga minu seisukoht on kahtlemata selline, et kui kumuloodi multifunktsionaalsem ajana hoonena, siis oleks ju naeruväärne nüüd auditoorium uksed sulgeda, et see oleks üsna naljakas ja sellepärast peamegi pingutama ja auditoorium peab olema avatud ja auditoorium peab töötama ja ja mina palju rõhunist, auditoorium väga hariduskeskuse peale, sest see on üks osa sellest kummu, noh, üldideoloogiast. Ja sellepärast veel kord auditooriumi eesmärk ei ole kasumi tootmine, aga enda tasatootmine, et kõik kogu aeg midagi toimub, see tasatootmine on kallis. Loomulikult. Nii et ma siis saan aru, et, et te nagu riigi abil ei looda, et kumu peab nagu iseennast ära tasuma, et teil on Anton nagu rahanduspoliitikas ka selliselt selliselt öeldes suhteliselt vabad. Lina riigi abiline ikka loodame, sest ega see suur osa piketist tuleb ikkagi riigi käest ju. Aga Eegaaemmon suur süsteem seal ainult kummu ja siin on ju veel kaks peamuuseumid Niguliste ja Kadrioru muuseum oma alal muuseumitega pikkeliga peale selle KuMul veegaks muuseumid, Adamson, Eerika, Kristjan raud ja see, ütleme see raha, mida riik nüüd eraldab, see ole väikene, aga seaduv sisulise seitsme muuseumi peale peale selle kogude hoolduse peale peale selle restaureerimise osakonna peale, mis oma tehnika ja, ja kõikvõimalike selliste imevigurite ega ka väga kallis. Ja peale selle on ju noh, tänapäeval me ei saa enam öelda, et näiteks kommunikatsioon või, või reklaami ei ole, kallis, on ka väga kallis. Nii et kogu see raha jaotub nagu ühtlaselt ära ja praegu tõepoolest ma võin niimoodi öelda, et kumu on selline noh, tänu sellele, et ta on praegu uus, huvitav ja loodetavasti saatke, juuakse huvitavaks, ta on niisugune väikene raha teenimise masin küll jah. Aga inflatsioonile viidates te julgete lubada, et näiteks selle ajani, kui Eesti läheb üle eurole, see piletihind ei tõuse ikkagi tõuseb. No, ma arvan küll, et ei tõuse sellepärast et kusagil on, tähendab, mis on meie eesmärk eesmärk, kui me tegime seal piletipoliitikat, oli ikkagi teha see piletipoliitika selline, et kõik inimeste grupiga suhteliselt, et ütleme, vähe Barakad saaksid muuseumisse tulla, meil on, lisaks on miljonid jäid ilma piletite päevad muidugi, need ei ole väga palju ja küsimus on selles, miks neid ei ole väga palju, see on sellepärast, et kummut külastavad väga paljud kruiisiturismilaevad ja paraku on ikkagi niimoodi, et see, et see piletita päev siis on ka selline, noh, ka turistidele, kes üldiselt on ju jõukas grupp on niisugune noh, Doramise päev. Nii et nii et tegelikult ütleme Eesti inimene sellest hirmus palju neid võida, aga need, need tasuta päevad on olemas, nad on välja reklaamitud ja need, kes tahavad tulla, juba helistatakse ja meil on näiteks tasuta päeval juba visiidirühmad kõik kinni. Ja siis me loomulikult giiditeenust osutame tasuta päeval. Ja nii et ma arvan, et see on ka esimene tõepoolest huvi. Aga me katsume kõik teha, et ikkagi need inimesed, kes on vähem varakad, saaksid väga mõistlikul viisil muuseumisse tulla. Peale selle me peame silmas muidugi kooliõpetajaid, kes tulevad oma klassidega neile nemad kooli, õpetaja ise ei pea piletit ostma ja see tuleb sinna klassi õpetama. Peale selle meil on kumu avamiskampaania ajal, kuni mai lõpuni see kestab, on spetsiaalsed kooligrupid. Me kohe kuulutame need välja, sellepärast et see nõudmine on väga suur selle järele, kus giidi giid, mis ei maksa muide, aga õpilasel on pilet siis 25 krooni, õpetajale tasuta. Ühesõnaga, aga need ei ole väga palju päevas, sest me lihtsalt ei suuda füüsiliselt neid läbi viia. Aga noh, põhimõtteliselt jälle nagu need klassid saaksid Ilmaraat tulla. Ja noh, praegu on arutlusel paari-kolme, ütleme sellise. Inimrühma, või sellise institutsiooni kaalu lisamine meie nullpileti kategooriatesse, mis on seotud, ütleme õpetajatega ja eriti kunstiõpetajatega. Aga mis puutub ekspositsioon idesse, praegu on need loomulikult ligitõmbavad ja suurejoonelised, sest mitte kunagi pole midagi sellist veel enne nähtud, nii palju eesti kunsti ühe korraga koos. Aga ilmselt tuleb mingi hetk, kas aasta või paari pärast, kui enam-vähem kõik Eesti inimesed, keda asi huvitab, on selle versiooni juba näinud või ka mitu korda näinud, kui ka kümneid kordi näinud kauaks ekspositsioon selliseks jääb või jääbki ta nüüd aegade lõpuni selliseks või, või kuivõrd ta muutub? Tähendab, otsus on selline, et need A pool ekspositsioonid, kolmas, neljas korrus head kaheks aastaks ja siis nad muudetakse, aga kaks aastat, siis on tõesti võimalus kõigil vaadata ja, ja noh, see efekt on väga uhke, kui kolmandale korrusel sisse minna, neid kuldraamid, kiiskavad eesti pruudid vaatavad vastu säravi silmil ja pärast ise mõnuga käin sealt läbi ja see tõesti mõjub alati ühtemoodi. Tan pidulik, ta on ilus, on tõesti niimoodi, see on meie oma muu sultan, selline klassikaline muuseum. Aga b-pooled, kus on sama ajastu kunst, tegelikult üks on siis kuni kas siis 18. sajandi algusest kuni sõjani ja teine on siis sõjajärgne periood kuni 90.-te aastateni. B-pooled hakkavad nii toimima nagu muutuvad näituste pinnad. Ja selle üheks põhjuseks on see, et praegu nii-öelda B tiibade ees on graafika ja pastell ja ütleme, pabermaterjalil pabermaterjali kunstiteosed, mis ei kannata pikemalt väljas olek, järelikult vahetame juba sügisel võtame maha nüüd selle Wiiralti ja Kristjan Raua, mis seal on, võib-olla tuleb, muutis juba varem, sest suvel on meil teatavasti suur Kristjan Raua Paul Raua näitus, tõenäoliselt need hitid jõuavad juba sinna ja selle asemele tuleb siis noh, 30.-te aastate lõpuEestimaal liimanud Johani, et me ei tea, sest liimandiste Juhani maalidest ju publik ei tea, nii väga paljude niukene küps juba hakanud sellise noh ütleme kriitilise realismi poole sammub maanias ja võib-olla päris huvitav on niisugune noh, tõepoolest selline ka kaupa 30.-te, sellise realismi tagasitulekuga haaku maali suund. Nii et see on siis nüüd esimene näitus, mis seal kohe juba vahetub ülemine sõjas Järgne. Kuidas ta nimetatud teine kunsti alternatiivkunst on aasta lõpuni läheb maha ja siis ka vahetub ja 2007 on mõeldud tegelikult neljanda korruse B-tiib mitme vahetuma näituse jaoks, mis kõik tehakse ühe suure projekti raames skulptuur 2000 projekti raames, mis analüüsib siis omakorda eesti kunstides ja ärksa eesti kunstivahekordi nii-öelda kunstiga, et kuidas siis need nii-öelda oma omavahelised suhted, suhted arenesid, millised võisid olla mõjud, mis toimus ühel ühel pool piiri, mis toimus teisel pool piiri, see on kõik selline väga huvitav projekt ja 2007. aastal siis kogusibee tiib nende vahel tuvate näituste kätte jääb. Aga kuidas need probleemid ja teemad sellel suurel ajaloos eestele bee tiiva jaoks siis välja nopitakse, kas nad on juba järjekorras olemas, hästi kaugele või neid asjal on ettevalmistused juba ju tehtud ja ideed on olemas, aga nüüd praegu me töötame selle kallal, missugused need näitasid täpselt välja näevad, ta on seotud arhiividega Veneetsia biennaali arhiividega, kasseli dokumente arhiividega ja ka nüüd on nüüd on meie kuraatorite Aziz esitada väga selged panid selle kohta, millised tööd, kuidas nad liikuma panna, milline informatsioon on veel vajalik. Ja muidugi ütleme muuseumi külastaja seisukohalt on kõige olulisem see, kuidas see näitus on üles pandud, kas on huvitav mulle vaadata või ta ei ole huvitav mulle vaadata. Et noh, seda võib ka nii väga kontseptsiooni keskelt üles panna, aga. Ma ise ka nagu muuseumi juhatajana mõtlen seda, et kuidas noh, install ütleme, installeerimise protsess ise on, et nii või teisiti, ükskõik, mida me esitame, ta peab olema sellises vormis esitatud, et inimene tuleb sinna huviga ja tõepoolest jääb seda näitust vaatama, sest et ühe näituse tegemiseks ju kulutatakse kohutavalt aega oma oma ideid, oma energiat ta on kallis, aga noh, mitte kallis pole peamine. Aga oleks väga kahju, kui see noh, suurepärane töö, mis on ikka kestnud ju üle aasta siis jätaks kuidagi vaataja külmaks, et see on siis nagu eesmärk, et see 2007 olles ka B-tiivas väga põnev Kuivõrd jäiks näituseprogramm, siis on, et mitu aastat ette on enam-vähem teada. Tegelikult peaks üks, kaks aastat ette kindlalt olema, sellepärast et ta, ta loksub muidugi kogu aeg, aga praegu ongi just eriti sellel hetkel kui me avame alles, et kui polnud aega väga nende näitustega tegeleda, et praeguse 2007 ei ole veel nii-öelda käskkirja vormis paika pandud, aga ikka ootan veel paar nädalat lükkan edasi, et millal nüüd lõplikult tulevad teatavad kinnitused, aga tegelikult jaks ta märtsi lõpus olema paigas ja me tegeleme aga juba 2008. aastaga 2008 on enamvähem paigas, neli näitust. Enam-vähem, millal nad peavad olema muidugi jälle see probleem, kui tuleb manifesta ja kui ta tahab, kui muud, siis see peaks olema selleks suveks, selge, sellepärast et kui see nii on, siis läheb ju meie näituste programm täiesti muutmisele. Ja 2008 muidugi, 2008 lõpus hakatakse ka püsiekspositsioon jälle muutma, nii et tegemist on kõvasti. Peale selle on meie suures saalis ju kogu aeg nii-öelda lääne ja vahetusnäituste programm aga samas ka meie oma üks suur ülevaatenäitus, mis tõepoolest eeldab, noh, see ütleme uurimistöö ühe suure näituse tegemiseks peaks minimaalselt kestma kaks aastat. Ma ei kujuta ette, et seda kiiremini valmis, ta on ikka teatavas mõttes nagu doktoritööd tehakse neli aastat, aga sellise näitusega, kui paned, noh, me peame kahe aastaga hakkama saama auditooriumist lisaks kõigile nendele filmiprogrammidele ja etendustele ja kontsertidele toimuvad ka igasugused seminarid ja konverentsid ja muud taolised sellised üritused, räägitakse kunstist, kuidas need sinna auditooriumisse tulevad või millega seoses, kas on alati näitusega seoses näiteks mõni konverents või seminar? Koguvad kunstnikud, eks neid tuleb siit ja sealtpoolt, tähendab, et osa on nagu meie initsiatiiv ja osa on siis kumu enda initsiatiiv nagu, nagu need kummudiskussioonidki ja mis siis nüüd, esimene ongi järgmine kolmapäev ja Tiina Aabel räägib, Teiskulteerib siis nagu oma tema oma korruse põhjal nagu, mis tema on nüüd nagu välja pannud, kuna temani kuraator Kuna me saime nii vähe välja panna selle oma suures kogudest suhteliselt väike, ütleme alla 1000 teose 55 tuhandelise kogust siis see küsimus, mida esitatakse, on kohutavalt põnev ja loomulikult eriti põletav tähtäärses kunstis kui ka kunstnik iseenesestmõistetavalt otsib oma teost sealt näituselt. Ja sellepärast ma mõtlesin, et kõige targem on avada väli nii-öelda arutlemisteks, miks ekspositsioon on praegu just selline ja esimene ongi Dynaabel, kes võtab siis nagu suuremalt ette, et kuidas üldse teha nüüd uues muuseumis seda ekspositsiooni, millega, milliste probleemidega kui puudub, sest vaataja tuleb ja tal on nagu õigus ainult kritiseerida, et miks see on niimoodi, aga see, millega seisab silmitsi kuraator, see on hoopis teised küsimused. Sellepärast on need diskussioonid nagu initseeritud, aga vabandust varemgi. Ei, ei, see oli väga hea, nagu tähelepanek ja aga meie Ühelt poolt jälle püüame nagu sinna otsa vaadata või liita nüüd sellele diskussioonile veel ja näidata jällegi ühte filmi, mis nagu haakuks ka nüüd selle teemaga, et mis see diskussioon nagu, nagu enne seda filmi siis on. Ja seekord on siis selleks jälle Peeerrgoli profifilm. See on kunst ja mis tegelikult jutustab sellest või, või ta räägib, sellest, annab nagu mõtteid, et kuidas üks teine kunstnik vaatab teise kunstniku tööd, et nagu nagu arutleb selle üle, et midagigi, teine kunstnik näeb teise kunstnikutöös. Et see nagu nagu päris päris põnev nagu näha, mis siis üks kolleeg nagu teise teise kolleegi ideest nagu arvab. Aga lisaks siis sellele Oja meil on ju, tuleb ka koostöö ülikooliga tulevad meil loengusari mis siis osaliselt tuleb nagu meile audit tooriumisse, see on siis 21. sajandi mõttelood või midagi taolist, oli selle pealkiri. Ja kes räägivad, on Kangilaski on, on esinemas ja paljud teised ja lisaks sellele veel, et üks selline valdkond jäi mulle natuke mainimata, mis sibutunikul kunsti diskussioone ja nagu kunstiteadusliku teemad, toit, on ka kaasaegne tants. Kuna meil on ka olemas need võimalused nagu, et meil on tantsupõrand ja kuna see tehniline baas on nagu olemas, et siis me teeme nagu päris head koostööd tantsuteatriga, Fainhaiv et nagu tuua just siis sinna, et, et see ütleme, et see auditoorium, et ongi nagu Me omavahel kutsuma, et ta nagu erinevate kultuurivaldkondade sulatuskatel nagu et siis niisugune katselava nagu, et kuidas nad üksteisega põimuvad ja kuidas nad üksteisega sobivad ja ja nagu, et millal siis nagu kokku nagu välja võiks tulla natuke see, et see meie ühine programm, et me katsume neid erinevaid pooli nagu seal sulata seda ja ta nagu niisugune katselava nagu. Tahtsingi Sirje käest, et kui nõukogude aja kunsti ekspositsioon on selline tundlik teema kunstiga elusolev kunstnik otsib oma tööd, kas kummalan proteste esitatud nende elusolevate kunstnike poolt, et miks on valesti tehtud ekspositsioon? Minule küll ei ole protesti esitatud, aga eks ma olen muidugi kuulnud, et kellele ei meeldi see või teine, aga aga üldiselt mitte midagi traagilist, sellist. Pigem ma noh, see oli täiesti vahva vaadata avamise ajal siis ikka need kunstnikud, kelle löödud väljas üritasid ennast sättida nende oma tööde juurde, mis on absoluutselt arusaadav, et et küllap Malex kassetiga ennast sinna. Ei, ma ei ole kuulnud selliste sellist protesti, aga ma arvan, et kui nüüd järgmine diskussioon, kas seal ma ei suuda praegu peast öelda seda kuupäeva? Oli just nimelt sellest nõukogude perioodi algusest, miks on stalinismi nii palju ja ja ma üritan sinna siis ka kokku kutsuda tõepoolest inimesi, keda see teema võiks nagu huvitada, theme, unustasin algul ütlemata, et see diskussioon ei ole mitte niimoodi, et istub laval issi õnnetu kuraator ja kõik õiendavad temaga saalist, vaid see on nagu ettevalmistatud ette valmistatud selline veel siiski ja on ka lepitud mõne inimesega kokku, kes siis võtaks pikemalt sõna nagu sel teemal, nii et ei saa, katsume siis katsume siis ka selle nõukogude perioodi lihtsalt nagu nagu omavahel nagu rohkem selgemaks rääkida, miks ta nii ja mis on teisiti ja peaideoloogia on ju selle taga, nii et see ei ole fikseeritud kunstiajalugu, et kas algul küsisid, et kas ongi aegade hämaruse nii niimoodi, et et kahtlemata see nii ei ole, see on üks versioon, selle kõrvale tuleb teine versioon ja nii ta ongi. Aga miks näiteks stalinismi nii palju see on? See oli Eha Komissarovi ettepanek ja ma väga toetan seda sellepärast et me kogu aeg räägime oma oma avangardist, oma alternatiivkunstist, oma oma modernismist, noh, ütleme sellest Roodest varalist ja nii edasi. Ja noh, me oleme selle üle väga uhked ja see ongi täiesti suurepärane, aga kui tuleb inimene väljastpoolt, siis ta nagu ei saa aru, et kus vastase avangard siis on, need tema käsitluses on avangard ütleme, kui me räägime avangardist juba, ütleme, sõjars kunstist see on hoopis midagi muud, et noh, Joosep, poisist hakkame peale ja nii edasi. Et, aga neil on need ikkagi need väga ilusad ju, toredad, abstraktsed tööd väga hästi väljapeetud, kohutavalt hülisteetilised ja ta ei saa sellest üldse aru selle hetkeni, kui ta seisab Stalini portrees. Ja me ütleme, et vaadake, see oli meie meistritee meinstriim seal Prantsusmaal vaadake rida, kes meie meistri moni Stalin ja siis absoluutselt kohe muutuvad ja nii me saame aru, mis roll oli maralin Rodel kitsel ja nii edasi ja nii edasi ja nende väärtus, ütleme, nende positsioon absoluutselt muutub nihestuma õigesse paika. Ja see on see asi, noh, mille, mille noh, kui me nüüd veel edasi hüppame meie teadustöösse ja kumu, ütleme võimaliku keskusesse mingi probleemi uurimisele olla, need on need erinevad modernismi, et me kõiki ühe lauaga lüüa on meil selline ajalugu, oli meil selline Ida-Euroopa olime sinine diktatuur ja kõik see, mis sellest välja kasvab, sai alguse sellest ilusast hetkest, kui me kõik kui mitte teise, kõik, aga kui kõik pidid maalima pered, Viisnikute stiili, Stalinit, Kuivõrd on selline välismaa pärani silmi ammuli sui vaatav näitusekülastaja nagu sarnane sellele keskmisele, mis iganes see sõna keskmine siis tähendaks nagu keskmisele eesti näitusekülastajale, et kas talle tuleks rääkida nagu sama jutt, et miks stalinism väljas ja, ja kuidas stalinismi kõrval nagu see, see uuem 60.-te voolus nagu paistab, või? Me ei ole tegelikult nüüd giide kuulanud üldreeglina suunised antud, et niimoodi rääkida, aga seal oli nagu selles mõttes tore küsimus, et kuidas nad erinevad, ma ütleksin niimoodi, et Eesti inimene armastab kolmandat korrust ikka see kullaraamis ära, see on, see on see, mis, mis, mis mõjub ja see on absoluutselt õige meie baltisakslased, meie hobuse romantiline maailmatunnetus, mis noh, tuli 19. sajandil see võluma. No vaatamas neid maale ja mul on hästi tore neid vaadata. Aga mis puutub lääne lärinimisse, siis neile muidugi sotsialistlik realism on täiesti olemas. Ta elu, sest et noh, ütleme niimoodi, et eks see oli ju see nõutud realism minuga Saksamaal hävitati. Tähendab, selles mõttes teda teda ju demonstreeriti kusagil? Noh, Saksamaa vaikib siiamaani, et oli selline kunst, aga meie Meie olime noh, selles mõttes palju ausamad tõime ta välja. Ja lääne inimesed, nad on kõik kohutavalt kiindunud just nimelt sellesse sotsrealismiosakonda. Ja see on midagi sellist, mida tavaelus oma ihusilmaga pole näinud, ainult lugenud. Kas see nagu soovib sellise Eesti märgilise kuvandi juurde, et me oleme selline endine sotsmaa, kes jõudsalt läheb tulevikku? Traveli muuseum toob välja selle, selle sotsrealismi pärandi kui sellise, tõelise publikumagnet Tähendab, seal võib olla midagi ebameeldivat, vaata et me nagu tõepoolest, et müüme ennast läbi selle, kuna me teame, et see müüb hästi. Et ütleme, spetsialistidele poris crois juba seal mõni aasta tagasi ja mitmed aastad tagasi hakkas sotsrealismi müüma ja see tõepoolest oli maailmas hästi-hästi populaarne, et seal võib see nüanss juures olla küll, et võiks arvata, et noh, et ime, teeme seda nagu järgi, et kasutame selle ära. Aga mina ikkagi olen sellel seisukohal, et meie sotsrealism on praegu sellepärast väljas, et noh, tajuda seda pöörast vahet, kui te nagu lähete sellest nii-öelda sotsrealismi sektorist välja ja võrdleme neid aastaarve siis paar aastat ja juba Me seisame Roode abstraktsete tööde ees ja ta on, niipea, kui ikkagi see sula vähekenegi hingata andis, eks ole, ega see ei olnud ju pikka aeg. Ja, aga noh, ega tagasi enam ust kinni panna ei saanud. Et niipea kui see aeg, kes absoluutselt Eesti läks tagasi sinna sellesse sängi, kus ta tegelikult oli välja kasvanud, see on ikkagi Pariisi kool ja kogu see problemaatika, mis Pariisi kooliga seotud, on. Et selles mõttes me võime vaadata ka selle pilguga teiste, annab välja ka selle signaali et noh, me nii või teisiti kuulume sinna, kuhu me kuulume, ainult et meil oli väga suur selline väga jõuline, väga paradigmaatiline katkestus, aga loomulikult see on noh, võib-olla natukene keerulisema mõtteviisiga vaatajala inimene, kes sisse tuleb. See loomulikult vaatab, et meil on see sotsialismi ja ma olen täiesti nõus, et tal tal võib-olla see nüanss juures, et ahaa, nüüd leidsite Teiega, millega ennast müüa. Ja see aeg tuleb, kui 90.-te aastate kunsti püsiekspositsiooni jõuab. Sealt tuleb siis, kui meile esitatakse moodsa kunsti muuseum, sellepärast et me ju oleme kaalunud ja ma leian, et me ei saa praegu teha 90.-te püsiekspositsiooni, see oleks omamoodi muuseumi surm, meil ongi kolmes positsiooni, mis ongi noh, jäigalt paigas, Peemi, vaheta neid ja, aga tegelikult see kaasaegse kunstigalerii on mõeldud just selliseks töötamiseks sellise Rotermanni soolalaoprintsiibil, et et noh, teeme, teeme, teeme, teeme kogu aeg midagi, tšekime, mis on praegu kunstis sellist noh, olulist. Nii et selles mõttes ta peaks olema ta nagu partneriga kunsti, Tallinna kunstihoonel galeriidele töötab sellel samal põhimõttel, aga ta muuseumi sees. Te siin ühelt poolt vastandamine selline suhteliselt siiski staatilisem akadeemilisi püsiekspositsioon vastandub nüüd sellele nii-öelda labori põhimõttele aga teisest küljest see võib-olla ei olegi nii halb sellepärast et ega kunsti ei koosne ju ainult ei ajaloost ega kaasas ja keegi ei ütle seda piiri, mis hetkel muutub kunst kaasajas täna kaasaegne, kas eilne kunst ei ole enam kaasaegne pion, homne kunst alles kaasaegne, nii et see, see võib omakorda tuua väga huvitavaid ühendusi näiteks kunagi kui see püsiekspositsioon ei ole enam nii valuline teema, nagu ta praegu on näiteks noh, teha midagi sellist, mis voolab läbi kõigi kolme korruse, ühendab mingit teist printsiipi. Noh, praegu ta peab niimoodi toimima. Aga kui anusin esitas küsimuse, et kas kunstnik on küsinud, et kas tema töö siis on väljas, siis kas teistpidi küsides, on, on tulnud kasvõi ütleme siis süüdistusi konkreetses ajaloo ümberkirjutamises või või noh ajaloo ümberkirjutamisest meil Eestis räägime, kui meil ei ole eriti publikatsioone kett küsides lisaks, kas muuseum näeb ennast ka sellise teadusasutusena, et et kõik need ekspositsioonis, mis nüüd KUMUs püsti tulevad, et kas nende põhjal ka ilmunud Muuseum näeb ennast kindlasti teadusasutusena, et ma ei näegi võimalust, et nii suur muuseum nii suurte kogudega võiks kuidagi ennast lahutada teadustööst. Ja nüüd on meil ka uuesti loodud uus teadusnõukogu ja integreerimine sinna teadusnõukogusse mitte ainult oma nii-öelda et vaid vaid ka Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli, Eesti kunstiakadeemia tatud nii-öelda nende institutsiooni poolt lähetatud kaasliikmeid, sellepärast et Meie sellise testi kunstimuuseumina suure kunstimuuseumi peame mõtlema mitte ainult sellele, mida me välja panema, Need, kes selle materjaliga töötavad, ühesõnaga me peame tegema strateegia kümneteks aastateks ette, milliseid spetsialisti neil vaja läheb ja need spetsialistid on väga erinevaid ühtisid, koolitatakse väga akadeemilised ranges keskkonnas, teised visatakse vette, jagatakse kuraatorid tõepoolest koolitama noh, tõe eksituse meetodil. Et see on üks meie päris kindlasti selliseid teadustegevuse liine. Teiseks on loomulik, et kui tuleb suur näitus, sellega kaasnev publikatsioone ja Ma ei arva, et Eesti Kunstimuuseum peaks nüüd hakkama omaenda kunstiajalugu kirjutama, aga kõik need publikatsioonid on üks tilk sellesse merre või noh, sellesse struktuuri, millest Eesti kunsti ajalugu kogu aeg peaks nagu koosneva. Ja noh, kui me räägime nüüd näiteks järgmise suvenäitusest Henn Roode, siis tegelikult me juba praegu arutame, kes, mis, kuidas võiks olla kirjutatud, publitseeritud, aga noh, aeg on nii kohutavalt vähe jäänud 2007. aasta suveni, et siis mul juba praegu süda valutab, kuidas on, valmis saame. Aga no tegelikult on väga suur mure just nimelt selle nii-öelda järeltuleva põlvkonnaga siis ei ole nii, et noh, nopid üles neid paljusid lõpetajad, kes lõpetavad, see on kohutavalt pikk ja keeruline teekond, kuidas ühest noorest lõpetanud kunstiajaloolasest üldse spetsialist saab? Aga kas kumu puhul ei ole seda kartust, et kuigi ta on juba algusest peale niivõrd multifunktsionaalne, siis noh, tõsi on ka see, et seal on praegu sees niivõrd palju eri valdkondi, et muuseum kui selline kumu, kui hoone kaotate mingil hetkel oma näo ära et seal on, ütleme, auditooriumi saal, kus võib toimuda mis iganes filmi, esitlusi seal on kunsti alates noh, mitte küll kiviajast, aga alates 18.-st sajandist kuni tänapäevani, seal on kõike. Loomulikult on see probleem, aga kumb on ja jääb muuseumiks ja see on tema prioriteet, ega, ega meie meile kunagi rääkisin kultuurimajast, noh ütleme Põhjamaade tüüpi kultuurimajas, kus kogu aeg on lapsed, istuvad siin ja teisel pool Need, ütleme, joonistavad koduperenaised, juhitavad akvarell teha ja nii edasi. Tähendab, see ei ole päris kindlasti meie eesmärk, meie eesmärk on ikkagi arutada, aga seda ütlen kultuuri mõistet tänapäeval, kultuuri kultuur ei ole noh, jaotatav enam ühe, teise, kolmanda, viienda rea peale, ta on üks ja sama protsess, mis, mis kogu aeg nagu, nagu üks liin, diffusioon toimub selle sees, sellepärast on väga oluline, et et see auditoorium on oma filmiprogrammi töös suures ja palun väga, mis hetkest me siis hakkame seda perfovansi ja tantsuvahet tõmbavad sa praegu see piir on olemas, aga nagu näitasid nüüd sügisel, et Tallinna kunstihoone tehtud Ta oli festival ja siis see piir ikkagi oli juba suhteliselt hajutatud ja küllap Ta hajub edasi. Teisest küljest, kui me vaatame, noh, kaasaegsed dokumentalistid, Katri kaaslased, filmi kujundiline mõtlemine, mis seal sees on, et kuidas me teda nüüd lahutame ära videokunstist. Kuidas me lahutame ära näiteks palun väga nendes kompositsiooni printsiipidest, mis näiteks hakkasid brokis väga huvitavalt välja kasvama ja, ja noh, rääkimata sellest kubismi aegsest ruumi kontseptsioonist ja selles on kõik seal sees olemas, nii et me ei saa inimene, keda huvitab, see ütleme, see kultuur on üldse väga lai mõiste minu jaoks lõppude lõpuks ka põllumajanduskultuur. Aga kes nüüd ütleme, selle nii-öelda kultiveeritud kultuuriga tegeleb kui ta, kui ta vähegi tahab, siis kumu on see paik, kus ta need kihid, kus ta neid kihte hakkab nagu visamlik tihti kätte. Aga mis puutub sellesse programmiloomesse tõepoolest 18 saanud kuni kuni homne päev see on kahtlemata probleem, sellepärast et ütleme, kumu näituseprogrammide identiteeti on ikka oluliselt raskem luua, kui seal modernad vigi Asmat või dieeti, mis ka selgelt välja töötatud muuseumit meil on palju raskem ja me peame lihtsalt noh, nagu leppima selle mõttega, et meid on loodud selliseks natuke skiso Feniliseks olendiks, kellel on nagu antud nagu kaks südant ja, ja, ja kaks mõtlemisviisi. Aga teisest küljest. Ma vaatan neid väikeseid lapsi, kes käivad muuseumis ja, ja kuidas nemad näiteks armastavad skaala nihke näitust, neil on seal palju lõbusam, kui vaadata neid vana kunsti. Täna käisin huvi pärast koos jälle ühe väga toreda grupiga läbi näituse ja, ja mul oli nii kohutavalt lõbus seal kaasaegse kunsti skalanike näitusel kõiki asju segi, äppidega hinnad rääkisid, seletasin minuga. Videod ajasid naerma, all ma mõtlen, sanssi, kasid tõeliselt, naudin seda toredat, absurdseid filmi ja nii edasi ja, ja ma vaatan, et lastele kase meeldib, neile meeldib see palju rohkem. Kohati kui nimetasin niuke range akadeemiline kunst. Et võimalik, et meil kasvab ikkagi üles põlvkond, kes ei tee üldse selliseid vahesid. Nad tulevadki, nende jaoks ongi see üks ja sama sama asi, nad vaatavad seda hoopis teise pilguga. Geoloog jõudu, jaksu muuseumile. Te kuulasite saadet, kast punkte, erstorias olid Sirje Helme, Mare Pedanik, Andrest rasse, kehano alles kuulakem. Järgmisel nädalal pühapäeval kell 18 15 ja laupäeval kordusena kell 12 15, seniks kuulmiseni.