Tere, mina olen alles, tere minul Andrus trossakate Kuulate saadet konstuncter, räägime täna Veneetsia arhitektuuribiennaalil, millest Eesti sel aastal võtab osa kolmandat korda. Esimest korda siis aastal 2000, teist korda aastal 2004 üsna palju tähelepanu saanud projektiga aeg maha arhitektuur ja seekord siis kolmandat korda. Selleaastase Eesti ekspositsiooni viievi näituse Veneetsia arhitektuuribiennaalile loovad ühelt poolt arhitektuuribüroo Urban Mark ja teiselt poolt Tartu Ülikooli geograafia Instituut ja räägimegi Ülar Markiga arhitektuuribüroost ja Rein Ahasega Tartu ülikoolist. No kõigepealt alustuseks küsimused nagu selline teadlase arhitekti koostöö kuidas see nagu välja näeb? Eks ta ongi pikemaajaline protsess, kuidas see juhtunud on ja ja ilmselt on kandnud ühishuvi meid. Kuidas see maailmakord siin toimib? Ja linnaplaneerimine ilmselt on selline kattev teema, mis on mingi geograafide poolt, kui arhitektide poolt rohkem kaetud, et see ju ei ole päris maja projekteerimise küsimus, millest me praegu räägime, vaid on rohkem laiem sotsiaalsem ja k tehnoloogilisem projekt. Nii et see alguse sai juba kolm või neli aastat tagasi. Juba üle nelja aasta tagasi, tegelikult kui me alustasime seal tegelikult ju kasvas osaliselt välja Narva linnaplaneeringusse idee ja mõte. Ja siis on jah, kandnud ta siin oli Tallinna kesklinna analüüs, küsimus, kuidas analüüsida linna kui analüüsi ajal juba poole aastaga või aastaga muutuvad funktsioonid nii kiiresti ja tekib pinda nii kiiresti, et me võime täie auga nimetada seda dünaamiliseks linnaks või muutumaks linnaks ja see mõiste, kuivõrd selline milline linn või City of lõus või siis voolav linn on igal pool teoreetiliselt murelapseks olnud, et kuidas seda kätte saada, seda sisu sealt. Et jah, et see on tänapäeval selline oluline küsimus, et eriti kui me vaatame Ida-Euroopa linnasid, sealhulgas siis Eesti linnu, kui kiiresti nad arenevad, kui kiire on see muutus, mis iga päev siin meie ümber tänavatel toimub, siis selline klassikaline lääne moodi linnaplaneering ei toimi siin juba sellepärast, et kui üks kokkulepped saavutatakse hea planeeringu kaudu, siis, siis vahepeal läheb elu nii palju eest, Eragulise jõutakse seadustada ja paika panna. Ja tänu sellele on vaja tegeleda sedasama dünaamilise planeerimisega või tegelikult jälgida asju, mis muutuvad ja, ja pidevalt nagu hoida, näppu pulsil. Nad ei juhtimisel samasugused teemad, noh nagu Tallinnas, nii on ka näiteks Praha on väga kiiresti arenev linn, kus proovitakse ka väga-väga palju just sellist dünaamilisel arengul pilku ja see kasvas välja vist sellest ka Tallinna kesklinna ehitusmäärusest. Mis oligi selle Tallinna kesklinna keerulise arenguga sammu pidamine ja võib-olla Ülar oskab sellest taustast ka mõnesena. Lühidalt sealtpoolt hakata, sest kui küsida, mida me peaksime mõtlema, et mõista, siis ma juba ütlesin, et funktsioonid muutusid, teed muutusid ja selleks, et mõista, siis oli ainuke viis inimesi vaadata, et see on suhteliselt selgelt inimeste selline üldine hulk kesklinnas on olemas ja siis tekib küsimus, et kust nad tulevad, kuhu nad lähevad, kes nad on, kuidas nad seda kasutavad, milline ruumile meeldib, millised nad tahavad olla millised asjad tekitavad tõukejõudu, millised tõmbejõudu ja kui me hakkasime seda niiviisi küsima, et, et see võiks olla vastupidi sellisele tavalisele, üldlevinud arusaamisele, et inimesed, et lähevad mööda ja kõik see, mis on, see jääb, aga meil tekkis situatsioon, kus inimesed on sellised põhiosa linnas või põhistruktuur ja muud asjad lihtsalt muutuvad nii palju, et me hakkasime seda küsima seda teise suunalt ja siis hakkasime otsima võimalusi, kuidas seda targalt ja hästi teha, nii et sealt kasvasid välja siis juba tehnoloogilised küsimused, et kui inimestel on mobiiltelefon ja see on võimalik teda positsioneerida, siis, siis inimesed saavad anda loa selleks. Ja noh, nüüd me räägime sellest päris algusest, kus need mõtted tekkisid. Ja nii kui me olime läbi mõelnud, et mis sellega teha saab järsku tekkis selline kümmekond eri suunda, mida kõike tegelikult saab arendada ja nendest võib-olla hästi lühidalt kohe, mis tekkisid, küsimused olid. Et inimene saab läbi selle niukesed osalusruumis olla või osalusdemokraatias osaleda. Ta saab olla ka sellise suure planeerimise üks osa. Et me vaatame planeerija kaugelt, kuidas ta liigub, püüame seal taga näha siis põhjusi. Ja see saab olla hääletamine, et ma annan teada, et ma kasutan seda ruumi. Aga siis põhimõtteliselt võib väita, et nagu üritad ehitada linna ümber inimese teha midagi väga jäika, väga pehmeks tulevikus või kuidas ikkagi sellest algülesandest aru saada, et kuidas siis linnaplaneerimine ideaalist läbi sellise tänavatel liikudes hääletamise, kuidas tuleviku linn peaks siis välja kujunema? Eks need tänapäeva linna paljuski tekivad ümber inimesed, et kui me vaatame, et, et mis siin alguses juttu oli, ei ole enam sellised paika pandud funktsioonid ja vaid, et needsamad nahetud võime nimetada neid ajutisteks. Väljas tunduvad ajutised ehitised, sellised kaubanduskeskused ja angaarid ja kõik need asjad tegelikult nad tekivad sinna, kus inimestel on logistiliselt kõige parem ligipääs. Ja nad on ajutiselt sellepärast, et keegi ei planeeri neile enam kolmesajaaastast igagi, vaid vaid nad lähevad koos selle linna nihkumise ja, ja linnakeskuse nihkumisel linna serva nihkumise logistikaskeemi muutumisega. Nii et, et väga palju suuri investeeringuid linnades ja ehitisi käivad tegelikult inimese järel juba. Ta on paljuski nii käinud, kui me küsime, kes praegu linnas on kõige suurem suuna ja siis on ikkagi raha ja kinnisvara ja arendus ja nemad ju, kui natuke väiksema, siis nad küsivad, kus need inimesed on. Muidugi on jälle seal teine suund olemas, et nad võivad küsida, et me oleme nii suured, mäletad, me loome uue pretsedendi, aga ka isegi selle uue pretsedendi loomisel tulevad mängu needsamad logistilised küsimused, on võib-olla seda kõige lihtsam seletada niiviisi, kui mõelda ajaloos tagasi oma 100 aastat vähemalt siis on kõik näinud selliseid tsentraalse linna skeeme, kuidas ma mõtlen just aega autostumisest rohkem tagasi hakkaks minema, et seal oli ka kõik viisid olemas, aga autostumine on, on võib-olla selline üks, mis hakkas looma või tööstus autostumine hakkas looma mingit pretsedent ja siis oli see kuidagi selgem, kus oli süda, selle ääres paiknes mingisugune kaubandus, siis olid kuskil mingid tehased, sisalik, töölised, selle järel olid rikkamad osakonnajuhatajad ja need on erinevatel aegadel paigutanud ümber, nad on alati, see muster on suhteliselt lihtne või noh, sihuke selge, jälgitav muster linnas. Laud no siis ei olnud malelaud, siis oli ikkagi, ta kasvas keskelt funktsioonidena ringidena, pigem pigem sihukene tsentrifugaaljõuga, et keskel oli turg, keskel oli raad, keskel oli kohtumõistmine, keskel oli kõik asjad olemas ja siis olid järgmised kihid, aga nüüd on ilmselge, et, et see on nüüd pigem malelaud, pigem on see nüüd võrgustik. Ja nüüd, kui see on selline väga mitme keskusega võrgustik, siis on on ka palju raskem seda nii selgelt jälgida, sest kui keskusi on väga palju ja liikumisi on ajaliselt väga muutuvaid, siis ei ole enam hoomatav nii selgelt, et milliste vahenditega seda hoomama, et natuke me otsime praegu sellises paljudel nimetanud orgaaniliseks kasvamiseks paljud ütlevad, et linnas valitseb kaos või mingi terve looduslik kaos ja see organiseerubki linnas ise. Aga no ütleme, et arhitektid ei saa päris ainult vaatleja positsiooni jääda selles, et ongi kaos ja ongi orgaanika. Meil tuleb teha otsuseid ja seetõttu me peame minema aru saama. Sellised andmed, mis kogutakse näiteks inimeste liikumise põhjal mobiilide põhjal, kas see annab siis sellise teadusliku põhjenduse kas siis saab nagu teaduslikult seda linna kasvamist või linna vohamist mingis ilmakaares kuidagi seletada? Selline linnageograafia või teadus ka laiemalt lõpuni neid küsimusi ära ei vasta. Nüüd tuleb teha niisugune linn, aga tegelikult teaduslikult on võimalik saada aru teatud käitumismustritest teatud koondumistest, teatud logistilistest punktidest, teatud hajumiskohtadest koormustest, et tegelikult päris hästi saab, nagu et kui me räägime sellest mobiiliandmestikust, siis tegelikult toob ta välja erinevad linnaosade nagu sellised loogilised kasutusajad ja kasutusmustrid. Et näete, siin koonduvad inimesed õhtul pärast tööd siia, nad jõuavad ööseks, siin on päeval lõuna ajal, siin on näiteks tööajal ja need liikumised on ühes suunas, sealt saab hakata edasi siis näiteks planeerija arhitekt otsima vastuseid küsimusele, et kas seda saaks paremini kuidagi. Et teadus nagu üks-ühele ei anna valemit, mis teisest otsast budistab välja hea linna nagu plaani, aga teadus saab seda paremini esitada. Ja kui planeerija arhitekt, konsultant seda kasutab, siis ta saab teha paremaid otsuseid. Aga mis need paremad otsused ikkagi on, et see tähendab, et kui inimesed ju liiguvad linnas või kasutavad linnaruumi, siis paraku nad liiguvad sinna paradiis, kuhu terve mõistus näidab, inimesed liiguvad sinna, kuhu maja on juba ehitatud. Et mida need selline kartograafia siis meile lõpuks annab, kui me teame, et et inimene tõesti liigub, ütleme pärast tööd marsruudil kodu ja lähim kaubanduskeskus. Minu küsimus on nendes järgmistes küsimustes, et hästi lihtsalt seda võrgustikku silme ette manada, siis võib nii küsida. Aga kui me hakkame kogu seda andmebaasi, mis näiteks on kuu aja jooksul kogutud ja kus on miljoneid ja miljoneid statistilist liikumist tööpäeviti miljoneid punkte, statistiliselt, et on see, see muster hästi selge, hästi lihtne, kõik kirutud tipptunnid kestavad ööpäeva jooksul hetke. Kõik siuksed, head üritused kestavad kuskil mingisuguse hetke linnas, ülejäänud on piirkond tühi. Ja kui me kas või lihtsate vahenditega hakkama filtreerima seda, mida meil on, siis me saame välja võtta näiteks et kus on ainult transiit nii-öelda puhtalt kiiruse järgi. Et. Kuvame kaardile ütleme, et need on sellised transiitpiirkonnad ja koridorid, sest siin ei seisa keegi, siin on ainult liikumine seal vastupidi öelda, et seal, kus ollakse pikemalt, on järelikult mingisugune põhjus olla, siis on järgmine küsimus, et mis see põhjus on, see võib-olla seesama sunnitud töö lasteaed, kodukool, teater, kino selleks, et jälle seda omakorda küsida, et miks nad seal pikemalt seisavad, et järelikult seal on siis seda saab jagada ka jälle peale tööd enne tööd ehk vabatahtlike, mitte vabatahtlik ja juba kui me läheme laupäeva pühapäeva, siis reeglina on see liikumine vabatahtlikum tunduvalt kui tööpäeviti. Ja seetõttu just nimelt massilise statistilise pildi alusel saab väga selgelt, et sellist vabatahtlikust viibimiste mitte vabatahtliku viibimist juba hakata selgelt eristuma. Ja neid neid filtreerimisviise on veel noh, kümneid ja sadu. Kuidas saab seda aina täpsemaks ja täpsemaks minna. Ja see tähendab seda, et meie otsused saavad juba baseeruda kvantitatiivselt tele, mis on kvalitatiivselt seletatud mingitele otsustele. Et pigem me räägime siis nagu linnaruumi eri osade kuidagi täpsustamisest, mitte siis nagu linnakasvatamisest selles mõttes, et need andmed ei anna meile tegelikult ju erilist aimu sellest, et kuhu võiks linn areneda või annavad. Kindlasti annavad, et kui meil on olemas taalne jälg nende inimeste massiliikumisest, see mass, võib-olla nagu meil praegust, on see hästi koostatud valim on 300 inimest tegelikult Tallinna kohta, keda me vaatame siis tegelikult võib juba lihtsa valemiga modelleerida, et kus on näiteks kõige optimaalsemat vahemaad või suunad, kuhu need inimesed paigutada niimoodi, et nad teisi ei segaks, näiteks kui me räägime logistikaskeemist, siis võib mõelda seda, et kus need inimesed võiksid olla päeval või öösel näiteks niimoodi, et nad oleks võimalikult lähedal Mitmekesiste le funktsioonidele. Vaadake linnaplaneerimise üks võtmeteema, tänapäeval on see, et tahetakse luua alati monofunktsioon reaalset ruumi, et, et kuskil on kaubanduskeskus, mis ongi kaubanduskeskus, kuskil on elurajoon, mis ongi noh, vene ajal me rääkisime ka samast asjast, Lasnamäe, et seal ei ole isegi juurvilja kuskilt osta ja nii edasi. Et selline arendaja ilmselge soov on alati tekitada monofunktsionaalset ruumi, sest see on lihtsam, et üks tegeleb korteritega, üks tegeleb ostukeskustega, üks tegeleb bensiinijaamadega, et ei ole niimoodi, nagu nagu Eesti ajal oli, et mees tegi nurga peale maja üles, tegi enda korteri pööningule, tegi üürikorterid ja alla tegi juurviljapoe. Et funktsioonide mitmekesisuse tõstmine on üks väga oluline see, kui me suudame segada elukohti töökohtadega mõistlikult või näiteks sotsiaalset infrastruktuurikoole, lasteaedu või mingeid teenindusobjekte elukohtadega, et, et see nagu lähendav aitab põimuda meile värav, palju mõttetuid autosõite. Teie kujutav andmestik aitab just unifitseerida. Absoluutselt tähendab see globaliseerumise probleem, mis on nii internetis kui mujal ühest küljest ta samastab Unifitseerib, muudab kõik sarnaseks samasuguse kiirusega, kihutab ta teises suunas, teeb aina personaalsemaks aina täpsemaks, kas või seda, et klassikaraadiot saab Aafrikas kuulata. On üks, kes ütleb, et mulle meeldib, aga teisest küljest jälle on mingisugune suur kiht, eks ole, mida surutakse kõigile peale ta mõlemas suunas, see, see ruum suureneb samamoodi on on see, mida me räägime, et kindlasti seda asja kasutades saab asju väga rohkem veel paremini hakata suruma. Nii et tegelikult me tegelemegi selle fenomeniga. Kui see asi niimoodi edasi liigub ja läheb, nagu ta läheb, siis meil on need andmed, seal tekivad surved, see niuke võitlus tekib seal tasandil erinevate osapoolte vahel või organiseerumine tekib juba sellises infotasandis, mida keegi näeb, mida keegi tahab, kust survestatakse, kust peab organiseerima, kus peab piirama, kust peab kaasa aitama ja seda on juba seal näha. Me ei pea ootama linnaruumis neli või, või kaheksa aastat, et märgata, et tõesti-tõesti, et kui me siia ostukeskuse teeme, et siis vist onumikud. See on nagu hästi lihtsustatud või ma tahtsin lisada siia jutule juurde seda, et muude funktsioonidega lisaks on ka sotsiaalsete rühmade kattuvus mis on ääretult oluline, mis jutt oli tänapäevase linna kvaliteedist. Et kui needsamad sotsiaalsed rühmad inimesi hakkavad eralduma, millel väga näide on Ameerika, kus on hästi selgelt sekreageerunud need inimesed, siis, siis see on suur ohumärk. Just jälle see asi, mida saab tegelikult monitoorida. Kui eri sotsiaalsetest gruppidest pärit inimesed on ühes kohas, siis justkui nagu aitab sellist nii-öelda klassi ühiskonna teket nagu vältida. Mitte klassiühiskonna teket, vaid kui ühes ruumi osas kvartalis tänavas linnaosas on liiga palju ühesuguseid inimesi, siis on väga igav. Lisaks sellele, et see on igav, see on klassikaline, see Ameerika linnade näide on see, et lisaks sellele, et see on igav, ei ole seal ühel päeval võtta lapsehoidjaid, sellepärast et kõik on ilusad, katkes elavad symbol Chicago linnaosa, seal ei ole võtta koristajaid ega kedagi, et need tuleb tuua väga kauge maa pealt, noh, et kui me räägime Tallinnas ja Eestis sellist mastaapi ei ole. Et kogu aeg on nagu arukas linnaplaneerimine proovinud hoida balanssi eri kultuuri, eri vanuses, eri sotsiaalse tausta, erinevate huvide ja erisissetulekutega inimeste vahel. Ja alati on nagu need inimesed ise tahtnud eralduda ja ehitada ümber, et me teame, et ka Eestis need kinnisvaraarendused on nagu need kallid ehitatakse enda nende rikkamate ümber aed ja, ja siis on Keskmised keskmikud, kes ehitavad enda ümber aia ja vaesed jällegi omakorda koonduvad kuhugi teise slummi piirkond. Et see on selline inimlik mõõde, aga hea linna saab siis, kui seda nagu parasjagu segamini ja selle sotsiaalse disainiga või sotsiaalse linna kujundamisega sellega tegeldakse täna väga palju ei ole tasakaalus linnaruumi, kui see ei ole nagu mitmekesine. Üks väga hea näide on ikkagi prantsuse, selline linnaplaneerimise traditsioon, kus ikkagi väga jõuliselt ka omavalitsus sekkub, ostab sinna Munits Paal, kortereid, kus on väga ühte selleks, et asi oleks mitmekesine, kuigi nüüd on neil asi käest läinud, ikka. Ei tea, millest see on selline kõik planeerimine ja, ja võib-olla selline ülevalt poolt, mida me räägime praegu teadlase planeerija pilgu läbi ülevalt poolt vaatamine, aga selle töö käigus on, on avanenud meile täitsa järgmised perspektiivid, mis on tegemist juba sellise meediaga keskkonnaga, kus on rohkem, on küsimus selles, et, et me peegeldame inimesele tagasi pilti temast endast või noh, et inimene saaks aru, kuidas ta suhestub linnaga. Me anname juba sellele sellele kogukonnale, kes seda kõike jälgib, anname pildi sellest tema enda tegevusest ja see on ääretult oluline punkt minu arust. Ühesõnaga, kui natuke alguse poole tagasi tulla siis tegemist on niinimetatud sotsiaalse positsioneerimise meetodil, siis idee on selles, et jälgida inimesi nende mobiiltelefonide kaudu nende liikumist ja siis seda arvesse võtta. Kas inimeste jälgimine peaks põhinema vabal tahtel, millised need võimalused on üldse seda siis tegelikkuses ka ellu viia? Kas need 300 teavad, et neid jälgitakse? Need on kõik andnud selleks kirjaliku ja suulise ja mu nõusoleku ja neid ka täiesti anonüümselt seal nagu uuritakse pärast tegelikult ja neid ei saa kuidagi kedagi oma selja taga jälgida või liikumist uurida, et kogu see meie asja mõte ongi selles, et tegelikult inimesed muutes enda asukoha nähtavaks linnas loovad nagu uue infokihi või uue, sellise meediumi, kus tegelikult saab hakata vaatama ja nad saavad ise vaadata, saime sülarjust. Ta mainis, et see on nagu peegel, et kui me täna elame ja käime siin Tallinna kesklinnas ringi oma elu, et võib-olla me ei tea, kui palju kilomeetreid me kulutame, kui palju bussiga, kui palju jala, kus me käime üldse, kui ühekülgne on näiteks minu linna kasutas siin linnas või, või kui mitmekesine, et ma olen kogu aeg igal pool. See positsioneerimise meedium võimaldab mul näiteks nädala lõpus seda vaadata. Võrrelda teistega võrrelda oma sõprade ja vaenlastega tuttavate vahepealsete sa saad ennast suhestada läbi selle ja, ja võib-olla siis mõista, mis toimub, sest sügav usk on see, et inimene areneb ikka ainult selle keskkonna ümber, mis tal on kõik, kõik, mis inimese ümber on, selliseks ta muutub. Me oleme sellised tänu sellele, et me, meie keskkond on meid selliseid teinud. Ma mõtlen väga pikas perspektiivis, miljonite aastatega oleme me need, kes keskkond tegi, sest, ja nii asja tõsta, hea, nii rünnata, hea nii kaitsta. Meil on omad vaenlased, välisvaenlased, süüa suuga, kõik tekkinud, tegelikult samamoodi kandub see ka linnaruumi üle, et et see, millist ruumi sa kasutad, see väga palju sinu peale paneb pitseri, et kui ma ikka käisin kaheksa tundi raamatukogus ükskõik Esmaga ei ole siis 20 aastat seal käies või kasvõi neli inimpõlve seal käies kaheksa aastat igaüks see mõjub, see ei ole võimalik, et sa ei oska lugeda. Lihtsalt samamoodi on linnaruumis, et, et kui sa linnaruumi kasutad teatud kujul teatud viisil, siis sinu mõtlemine, sinu teod, sinu arusaamine elust, sinu suhted teistega baseeruvad sellel mudelil näiteks kesklinnas, vanalinnas, elaja mõtlemismudel on täiesti teistsugune kui eeslinnastu ega kellel on käitumise uurimine nagu Tartu Ülikoolis praegu käsil on, et see on koordinaa lihtsalt erinev ja arvata, et nad on lihtsalt ruumiliselt erinevad, et nad ei mõtle erinevalt, on täiesti väär. Teie 300 vabatahtlikult on nii-öelda üle linna. Ei, praegust see huvitav uuring, mis seal käib, see on, on kõik, kes on kolinud alates 91.-st aastast Tallinna piiridest väljas asuvatesse uusasumitesse. Et need on enamuses uute majade suur osa neist on kolinud viimasel neljal aastal tegelikult sinna ja me vaatame, missuguseid linna funktsioone nad tarbivad, sellepärast kõik teavad, et haridusasutused näiteks skulptuuri asutud, seda ma väga selge side linnaga, et ega need uusasumid on valdavalt Tallinna piirid, aga need ei ole kuskil kaugel või Rapla kandis on seal üksikud tegelikult on, enamus on, on linnapiiri taga nii-öelda lähitagamaal ja need inimesed on väga sarnase profiiliga enamuses kõrgharidusega nii-öelda võitjate põlvkonna inimesed, kellel on keskmisel natuke üle ühe lapse peres ja nii edasi, et see on üks väga selge seltskond, kes on, on ühel hetkel teinud oma valiku, läinud nagu loodusele lähemale, sinna, kus on rohkem ruumi, siin on seal, kus on näiteks need elupinnad on atraktiivsemad ja liiguvad ka autoga siis kesklinna suunas valdavalt autoga, jah, on raudteelähedased asumid ja väga heade marsruuttaksoliinide lähedased asumid, kus tõesti kasutatakse ka neid, aga muidu nad elamurajoonid praegu tegu on hajali ja see bussiühendus on, nagu ta on ja ikkagi tegelikult see optimaalne lahendus on seal auto. Ja kõik nende selline reageerimine käib ikkagi Tallinna keskele. Seal on tegelikult Tallinna enim oli lihtsalt jah. Et lihtsalt üks osa nende päevast siis natuke kaugel. Ka öö ja nädalavahetus tihti ja maksud mööduvad linnast väljas. Üks asi on nende inimeste inimgruppide käitumise uurimine, nende ruumikasutuse uurimine, aga milline see konkreetne mõju peaks olema, siis linnaplaneerimisele nende uuringute mõju, et kas see on pigem soov kohandada linna võimalikult nende inimeste järgi või panna neid inimesi käituma kuidagi teistmoodi kasutama. Meie nagu üsna kindel seisukoht, mida me Veneetsias ka proovime, just äkki ta need sellise klassikalise linnaplaneerimise, loomulikult see juriidiline ja need aspektid jäävad ja, ja alati on vaja see planeering ära vormistada ja kokkulepe kirja panna. Aga see misse mobiilindus juurde tuleb see imelik asi, millega praegustel üsna vähe tegeletakse, on ikkagi see, et Need, samad inimesed, kellest me alguses rääkisime, et kes kujundavad linna saavad teistmoodi käituda, kui nad näevad analooge, kui nad saavad analüüsida enda või teiste käitumist, saavad võrrelda ennast veistega, saavad leida paremaid, näiteks lahendusi ummikute vältimiseks. Kas ajaliselt tähenda hõit ajastada kohti, liikumisteid, saavad teha teistsuguseid valikuid, et me arvame, et see on nagu üks suur erinevus, millest seal Veneetsias tahetakse rääkida, on ikkagi see vägisi mingi planeeringu keeldude ja käskudega, nagu te kõik olete kursis Tallinnas ka täna ja üldse maailma linnades? Ega see on väga raske ikkagi kedagi keelata, arendada, teha, siin on omandiõigused kõik 1000 asja ja ja inimesi ka vägisi ikkagi ei muuda. Küll aga saab nende teistmoodi õpetamiseks ja, ja sellise teistmoodi mõtlemise, enda nägemise riistapuu, see on võib-olla rohkem isegi. Tooks näite siinjuures võib-olla sellest ökoloogilisest jalajäljest, mis on teoreetiline mudel, mida on võimalik kasutada ja see on just see, mida Rein rääkis, et toob suured globaalsed probleemid, mis võivad olla siis maailma või siis Eesti või Tallinna probleemid toob lihtsalt isikuni või ta isiksus tab need. Me saame seda teha, me saame nende liikumise kulutuste kõigega isiksustada, et see, see näeks umbes välja selline, et inimene täidab siis mingisuguse küsitluse, kuidas ta kasutab ruumi, kui palju ta tarbib, milline on tema liikumisviis, milline autodel on, kuidas see bensiini võtab. Ja siis sinu arust oled öelnud, et üle poole sellest jalajäljest nii-öelda on siis liikumise või siis logistikaga seotud küsimused tähendab seda, et selle esimese poole paika elamisega, küttega, prügiga ja kõige muu sellise temaatika kerge kaardistamisega jääb väga suur osa liikumist ja sellise nii-öelda inimeste ja sooviga, et mina soovin näidata ennast, kui suur on minu teoloogiline jalajälg Eestis või võrreldes Eesti teiste elanikega ja maailmas. Ja kui me tekitame juba sellise, mida me praegu tekitame mingi sellise grupi inimesi, kes on nõus 11 võrdlema, et kelle jalajälg on suurem, meie kõigi oma on teatavasti väga suur ja maailma hukutav. Aga kui ma näen, et see on 1,4, tähendab, et mina ka suudan maailma nii-öelda pöörata halvemas hävimise suunas 0,4 siis ma tean, et see nüüd isiksustatud, sest küsida ükskõik millise ameeriklase käest, et kas on ökoloogia probleeme oioi muidugi anda on väga suur probleem. Aga kui tal on isiklikud laua peale iga õhtu raport, et sinu jalajälg oli teada 14 korda sellest sinu maast suurem, siis mingil hetkel võrreldes just teistega hakkab nagu mängima ja see näide ise ei ole niivõrd oluline, kuivõrd see, et seda saapersonaliseerida mingit asja saab läbi selle liikumise tuua inimese endani võrreldes millegagi. Ameeriklase raporti näide on selles mõttes huvitav, et ilmselt iga keskmine ameeriklane ka nagu hirmutaks ennast segaseks, kui ta saaks teada, et teda on jälgitud, et teie projekti puhul nagu see on väga silmapaistev asi, et et kuigi need inimesed on vabatahtlikult selles projektis osalevad, siis kas te natuke räägiksite sellest tehnilisest poolest, et, et kuidas on ikkagi võimalik siis et mobiili paiknemise järgi kellelegi jope taskus paika panna inimese liikumise ja kas näiteks seaduseruumist rääkides, et kui me räägime linnaplaneerimise seaduseruumist, siis kas Eesti või ükskõik mis teise riigi seadusruum näiteks võimaldaks linnaplaneerijatele seiret teha, aga ütleme, ilma selle vabatahtliku nõusolekuta, sest noh, mis see nõusolek Kokkuvõttes on esiteks kohe ütlen seda, et ilma nõusolekuta sellist asja teha ei saa, sellepärast mobiili peab ümber ehitama selleks milleks seda selles ei, ei, ei, üldse mitte. See on täiesti tavaline mobiiltelefon, et nii nagu siis, kui te räägite, siis raadiosignaal tegelikult või laine võtab ühendust lähima antenni või siis tugijaamaga ja sealt läheb see edasi juba see kõne siis see, et kui te olete loonud kontakti oma telefoniga, selle antenniga selle asukohta saab üsna täpselt määrata, ma ei hakka tehnikast rääkimata, et need on erinevaid, et kas see trianguleeritakse nende mastide suhtes. Tavaliselt mõõdetakse kaugus mastist ja selle mobiili kärje nagu unikaalne number, et see täpsus ei ole liiga suur, Tallinna kesklinnas saame me ta võib-olla selle täpsuse näiteks EMT võrgus saame me kätte, et võib-olla ütleme 100 kuni 400 meetriga. Ja kui me läheme Tallinna tagamaale, siis me võib-olla saame rääkida mingist 200-st meetrist kuni kuni 500-st meetrist või midagi niimoodi, et see täpsus ei ole liiga suur. Et päris nii ei ole, et kuskil maa khati peal täpp liigub ja te näete See on uus tehnoloogia, mis tuleb juba suvest siia Eestisse ka on. On A-GPS, kus on siis GPS integreeritud mobiiltelefoniga. Ja Eesti Mobiiltelefon koostas Ericssoni ka praegust, näiteks Eestis testivad seda süsteemi, nii et see täpsus paraneb tunduvalt. Gloobulbussis. Aga kindel on see, et kui nüüd rääkida sellest tehnoloogiast 10 aasta jooksul, loomulikult on kõikide kaupade jälgimine on täiesti elementaarne. Praegu on kõik need suured kaubad, triipkoodid ju tegelikult käivad läbi kogu aeg logistikas kõikidest masinatest kuni selleni, et üks kassa müüb selle triipkoodi lõpuks maha. Need, selle ühe kauba liikumine on jälgitav Lõuna-Ameerikas, kest läbi kõikide punktide, tegelikult täpselt Citymarketi, kolmanda kassani ja ainult kogu aeg süveneb selline jälgimine. See tähendab, et logistikat lihtsam korraldada. Ja samamoodi see inimese võimalus jälgida läheb aina täpsemaks, kuni selleni, et ta lähebki kuni viie meetri täpsuseks ja hakkabki liikuma jälg. Ja sellise, see seadusloome ja sellise keskkonna tekitamine ei oleks, käib sellest me natuke räägimegi, aga ühe asja tahaks küll kohe öelda, et praegusel juhul ei Eestis, Euroopas ega Ameerikas ei ole võimalik kedagi jälgida ilma tema enda loata või täiesti selge tahteavaldus, et see on igal pool niimoodi. Aga selleks, et see projekt siis mastaapsemalt töötaks, tuleks jälgida kõvasti rohkem inimesi kui kolmesadat. Sõltub uurimisülesande püstitusest, et kui me uurime mingit väga kitsast ja väga sarnaselt käituvat ühiskonnagruppi, siis võib-olla piisab 10-st inimesest. Me praegu on pooleli kunstiakadeemias projekt neljanda kursuse üliõpilastega, kus vaadeldakse, milline on see võrgustik kunstiakadeemia inimeste puhul. Seal on üle 1000 pisut inimesi ja kuni 200 tahavad ennast näidata see aeg, see tähendab, et see on juba ligi 20 protsenti, mille järgi statistiliselt küllalt täpselt mustriküsimusi lahendada, et kuidas on see seotud Tallinna loomevaldkond linnas. Võrgustik. Ette siis ühtlasi ka näiteks praegu jälgida seda, kuidas kunstiakadeemia tudeng käib oma kooli ja või ei, nagu kasutegur oleks, et ma ei saa nagu sellest rägus, kuule, mis sellistest pisikestest mobiiliuuringutest lõppkokkuvõttes ikkagi kasumit. Et kui nad näiteks joonistavad niivõrd kitsalt välja, ütleme ühe huvigrupi liikuvuse Ma võin, võin rääkida sellest analoogide abil, Te olete kuulnud, ilmselt ajalehtedest, jälgitakse praeguste GPS-i või satelliidi abil musta toonekure liikumistuda talvitumismaadele ja siia Eesti tagasi ja tegelikult jälgitakse Eesti metsades näiteks Ilveseid, et talv läbi ja hunte ja mingeid loomi veel zooloogid jälgivad ja nemad on nagu selle raadiosaadet ja, ja seal on oma natuke teistsugused tehnoloogiat, sest teadagi, ilvestel ei ole telefoni kaasas abil jälgivad ja see on täpselt sama, et, et tegelikult loomade käitumise ja loomade uurija zooloogid, et nad teavad nendest loomadest päris vähedana, kuidas nad tegelikult toituvad, millal nad liiguvad, millal nad magavad, kus nad liiguvad, missuguseid metsa koolsusid, nad tarbivad hommikul ja õhtul ja nii edasi. Et tegelikult, kui me hakkame nagu linnageograafiat või inimeste käitumisruume ja tegevusruumi uurima, siis, siis kui üllatavalt vähe me tegelikult teame või on uuritud inimeste igapäevaseid käitumisruume. Kui palju kilomeetreid teie näiteks päevas läbi käite? Missuguses keskkonnas see on nagu, nagu tegelikult samad küsimused, mis selle ilvesega, et meile tundub loogiline, et me ei pea ilvese liikumist, aga tegelikult kui palju me teame enda või kaaskodanike või näiteks tudengid mingi sotsiaalse grupi liikumismustreid, et kus nad käivad tavaliselt, kuna nad alustavad, kuna nad lõpetavad ja, ja nii edasi, et tegelikult on seesama analoogiat. Me peame metsa minema, et oleks väga palju küsimusi igapäevase liikumise kohta ja Ülar, räägi sellest. Kunstiakadeemia lihtne näide on see, et kui kunstiakadeemia tõstaks Raplasse siis ei saa ju öelda, et mis kasu sellest on, et me ei mõista, me mõistame, et siis on kogu see võrgustik, millest me räägime, kaasa arvatud ühikat, kohad, kus käiakse õhtuti-hommikuti ja varahommikuti. Need kõik muutuvad totaalselt ja nüüd, kui me toome ta natuke lähemale näiteks kuskile õismäele, siis on samamoodi täiesti selge, et osad asjad jäetakse, osad mitte. Ja nüüd, kui me siin siin kesklinna ümber teda natuke vähem liigutame, siis muutuvad need võrgustikud natukene vähem. Aga ülitähtis roll on kunstiakadeemial, on mõista, tema kvaliteet pole tiheduses jällegi, et on ju olnud sellised soovid, et ma mõtlen, noh maailmas on ju näidiseid, tehakse niisugune kool kuhugi vaikusesse, rahusse, loodusesse, jah, sealt otsitakse tasakaal, leitakse mingi jumalik tasakaal, mille tulemusena sünnivad mingisugused tulemused. Et see on selline strateegiline otsus, aga meie näiteks ütleme, kunstiakadeemia on sellest kõige tihedamas kõige suuremas võrgustikus, kus on kõige rohkem rohkem kihte ja sellega on ta ka kõige sotsiaalsem, ta on palju sotsiaalne Ta teab ta temani jõuavad. Need ärisurved, reklaamisurved, temani jõuavad valud ja kerjused ja kõik tähendab, et see on oluline, kust ta selles keskkonnas asub, see ei ole väga suur tegelikult, kui seda võrgustikku vaatame, siis see, kus ta saaks sellises tiheduses paikneda, kus ta näiteks praegu Tartu maantee üks seda ei ole Tallinnas üldse mitte palju, seda on võib-olla kilomeetrit sinna ja tänna pool ainult selline kõiki kata selline väga kesklinlik. See tihedalt omakorda genereerib siis mingisugused võimalused ja seda me näeme, kas me nihutamise või muutmisega hakkama seda muutma või mitte. Ja siis täienduseks kohend sellega Mafia juures on ju väga oluline, et seesama kunstiakadeemia näide, et kui me nüüd võtame hiirega selle töökohapunkti, kuhu kõik need tudengid ja töötajad satuvad iga päev kunstiakadeemias Tartu maantee alguses võtame hiirega selle punkti ja tõstame selle Raplasse või näiteks kuhugi Seewaldi juurde siis geograafidele pakub väga palju huvi, et kui palju pikenevad näiteks keskmised teekonnad, võib-olla need lühenevad, kui palju tekitab see liikluskoormust teatud sõlmedele, kui palju tekitab see näiteks lisakeskkonnakoormust, kui palju tekitab uusi võrgustikke kuhugi teise kohta, et seesama, et tavalise küsitlusuuringuga ja reisipäevikut, mis enne mobiile olid populaarsed, seda ei saa teha, et me võtame lihtsalt digitaalsete teekondade lõpp-punkti ja nihutame seda 10 kilomeetrit ja me saame teada, et mitu kilomeetrit rohkem peavad inimesed sõitma, kui palju see maksab, kui palju kellele maksab? Et need küsimused on näiteks Tartus ka väga põnevad, et seal tahetakse väga jõuliselt ülikooli õppehooneid väikeses linnas nihutada ja need tellijad muutuvad, et kõik see asi muutub linnas ja, ja ma ütlen, et see mõni kilomeeter võib tegelikult selle 300 või 400 inimese kohta tekitada ikka juba ööpäevas tohutu hulga ekstra kilomeetreid või vastupidi, sobituda palju paremini. Üks on kilomeeter, see veel võib-olla kannataks ära, ei maksaks kinni kõik, aga kui lõhub võrgustik, et sulle Haagi kokku teise sarnase inimesega üks on see sarnasega, aga pigem see väärtus, mitte sarnasega kokkusaamine, tahaks jälle siin toonitada, et sotsiaalselt väga erinevate osapooltega kokku saada, siis seda saab ikka täitsa üksüheselt. Numbriliselt. Sellistes eksperimentides saab jälgida, kui palju see kattub. Aga kui veel rääkida sellest tehnilisest poolest teie projekti puhul ja tulla tagasi ringiga sinna Ilvese ja toonekurejutu juurde, siis mul ikkagi nagu tundub selle projekti kirjeldust vaadates, et nagu maailm liigub vaikselt jällegi totalitarismi suunas, et nagu see jälgimine on praktiliselt paratamatu. Et kõik need vidinad, mis meil kaasas on, et meil ei ole tarviski mingisugust ID-kaarti või kiip endale kuhugi paigutada, et me paratamatult oleme nähtaval. Et ilmselt siis teile kui sellise projekti autoritele esitatakse ka ilmselt küsimusi, et kuhu siis nagu maailm liigub või kas see pilootprojekt 300 vabatahtlikku on lihtsalt nagu mingi suurema asja vallapäästmine. Kõik linnad planeeritakse tulevikus niimoodi, et inimesed lihtsalt liiguvad ja vaadatakse, kuhu nad liiguvad ja või mis te arvate? Aga jah, et see linnade planeerimine on nagu üks kitsas teema, et me arvame seda, et tulevikus võib-olla kahe, võib-olla kolme, võib-olla 10 aasta pärast on võrgus olemine ja enda näitamine nii kasulik, et inimesed ei hakka seda varjama. Et see on sama nagu et kui te mäletate, umbes 90.-te keskel, kui tulid esimesed mobiiltelefonid, siis küll kellel oli telefon, seda algustati või siis numbrit varjata, muidu hakkavad kõik igasugused helistama ja nii edasi, et täna on inimestel telefonist nii palju kasu, et keegi ei mõtlegi väga seda varjata või kuhugi peita või teha, et tegelikult kasulikum on olla kogu aeg selle info juures saada ja ja sellega elada. Ja täpselt samuti on, on sellest asukoha näitamisest nii palju kasu, see aitab meid läbi linna minna, see aitab leida lähemalt poodi või noh, ükskõik mis asju, et tegelikult kui me seda Veneetsia projekti ja seda sotsiaalset positsioneerimis teeme, et me anname endale kogu aeg aru, et meil siin Eestis on nagu hirmudes üks osa ühiskonnas sellepärast et ta on olnud totalitaarne, selline riigikord ja läänes on tegelikult veel hullem, seal on see reklaami ja müügimeeste totalitaarne kord olnud, et seal kardavad paljud palju rohkem kui Eestis seda asja eriti Ameerikas või kus peaks suur vabadus olema, tegelikult kardetakse iga aadressi, näit seal on vist, et tegelikult me ehitame süsteemi, mis on uuele põlvkonnale ja me väga palju ei viitsiga raisata sellele pikalt seletada meiega nagu tulevad kaasa, need, kes tahavad seda mängu mängida, tahavad osaleda, öelda teha. Ja me ei hakka seda disainima nüüd täna-homme peaks tegema. Tegelikult me teeme praegust kasvavale põlvkonnale vahendit. Ja isegi ma ütleks, et me ei tee midagi sellist, on nii. Ma arvan, et väga suur hulk panevad pea liiva alla ja teevad näo, nagu ei oleks olemas või et me ei tohiks seda teha. Kõik need, kes varjavad oma vaata Ameerikas ja telefone ja kõiki muid asju, nad on nii panni peal kui üldse olla saab kõikide oma kulutuste ja nad on nii laua otsas, kui üldse olla saab. Mul tuleb meelde lihtsalt fotograafia ajaloost koomiliste piltide rida, kus sel hetkel, kui fotoaparaat muutus väiksemaks kui pool meetrit, siis teda pakiti igale poole kohvritesse ja kaabu sisse ja siis oli see aeg, et rannas läks, keegi pildistas paljaid naisi ja siis olid tohutu paanika, oli ühiskonnas sellega ja ja siis on ajalehe pildid, esikaanepildid on sellised, kus soovitatakse, milliseid riideid kanda tänaval, et on selline kast peas, kus silmaaugud sees koer, mille koera ümber on väga hästi aru ei saaks. Mihukese koer on ja siis Läheb koera juurde niimoodi, et inimesed pole üldse näha sel eesmärgil, et võib-olla keegi võib sind pildistada. Ja see oli täiesti pikk ja põhjalik paanika selle ümber. Ma arvan, et see juhtub nii või teisiti, see toimub ilma selleta, kas meile meeldib või ei meeldi, kas me tahame või ei taha, meie ülesanne on selles süsteemis õppida ellu jääda, inimeseks jääda, et me ei muutuks masinaks ja öelda, et me nüüd üldse neid ei kasutanud. Ta, jäädes inimeseks. Me peaksime, visake kõik oma telefonid ära, kohe kõik krediitkaardid, kõik pangalaenud, keegi tee seda. Järelikult nendega koos tuleb kuidagi kuidagi hakkama saada. Kes ei taha mängida, lülitage mobiil välja. Ei, ega teda ei saa jälgida ja operaatorid on seda, ma ütlen, et meil peab olema kaks allkirju ja, ja väga täpselt verifitseeritud, kes annab loa. Tulevasi sõnumeeri nüüd tuli ja nüüd siin selleks positsioneerite ja nii edasi. See ei ole sugugi nii, et võib kergekäeliselt alustada ja andmekaitseseadus uue digitaalse meedia asjus on Eestis eurodirektiivide järgi väga range, et kui te olete seda statistikaandmete kasutamist, et selles mõttes ei ole siin mingeid erandeid ja mina tahaks viia edasi juttu selle peale, et vaadake, see, et et siin tuli ka teie suu läbi välja see, et, et see asukoht ja jälgimine on nagu hirm. Ja see on hirm iga kord, kui me kusagil eriti läänes esinemine, siis on seal üks osa inimesi, kes kes vaatab hirmunult otsa ja kuidas ta üldse võita sellisest asjast. Aga meie nagu võtame seda selles projektis ka mõnuga, et vaadake, see, kui on midagi karta või hirm millegipärast, et järelikult see on väga väärtuslik info. Ja kui me pöörame nüüd selle pea peale selle olukorra, et, et see, et minu asukoht võib olla väärtuslik info. Et selles projektis Me üritamegi seda inimestele öelda, et vaata, sina oma liikumisega saad luua olukordi Wella, kuhu tuleb teha tee, kuhu tuleb teha sild, kus ei tohiks olla suur või kus seal võib olla väike. Et see on tegelikult väga võimas relv ja see on see just see osalusdemokraatia, et, et seesama telefone tõesti, et me rääkisime siin ennem nüüd pool tundi sellest, et noh, jälgides inimesi siit selle järgi saame me analüüsida, teha, et kuidas ajaliselt või ruumiliselt tegelikult selle Veneetsia mõtte paljuski on see, et me loome keskkonda, kus inimesed oma asukoha Võimsa info või saavad muuta keskkonda saavad öelda, et siia ma tahan jalgrattateed, see on üks näidisprojekt, mida me seal Veneetsias Keskkondlikult elada, ma näitan ennast, et mina elan keskkondlikud taga, sina jah, et kõik ütlevadki, et aastal planeerimine, et ülevalt alla käib surutise. Me peidame ennast selle eest, et kuskil on keegi suur, kes meid kontrollib, kas raha või poliitika või mingi muu. Aga meil on väga selgelt praegu mingisuguseid viiteid sellele, et selle saab hoopis vastupidi pöörata ja just nimelt üksik inimene tuleb tugevamalt välja tänu sellele, et ta saab Nende tehniliste vahendite kasutades avaldada üksikisiku arvamust, survet, tahtmist, ruumi sellele, kuidas tuleks suunata mingisugust käitumiste tegu. Et näiteks meie oleme rulluisutajad, meid on 40 tükki. Me sõidame läbi linnase, meie mobiilijälg on nagu olete näinud mesilase sülemit läbi kevadise aia niimoodi, et see üks pilv läheb läbi linna ja sellega, et nad käivad, demonstreerivad mingites kohtades, võib-olla nad peavad käima. Vot see on nagu natuke teiste osalusdemokraatia protseduuride küsimus, aga kui need 30 korda näitavad ühte asja ja see jääb digitaalselt maha ja kui volikokku läheb, see nende esindaja näiteks ütleb, et vaadake, et me iga päev uisutama ja iga kord me takistame siin selle nurga peal või siinkohas või siis on see tegelikult dokumenteeritud hääl on see jälg nagu, mida on 30 korda nad ise salvestanud see seltskond. Ja võib-olla nad saadavad SMSi selle ühe koha pealt, et siia, palun tehke midagi, näiteks ajage lumi või pange tuled põlema või paigake tänava ära ja, ja niimoodi hakkab toimima, et mõte on, et me saame pöörata ja see, et meid ei suruta ülevalt, meid ei jälgita, vaid. Personaliseerumine ruumi sidumine persooniga ja siis selle meediumi tekitamine, kuidas personaliseeritud ruum kajastada teistele oma sõpradele ja siis nendele valitsejatele kellele tahes. Üks asi on selline, tulevikunägemus oleks praegu vaja, on mingid, kui te teete neid omi uuringuid, kas praegu ka mingit konkreetset kanalit või võimalused, et neid uurimistulemusi võetakse arvesse mingite praegu ehitamist vajavate hoonete paigutamisel kõik tellitud uuringut või need on omal initsiatiivil. Nii ja naa on tellituid asju, mille puhul on küsimus, et kuidas seda mõista, kuidas aru saada on, linnavalitsused on väiksemad omavalitsused tahtnud näha, millised on mingisugused liikumisele, miks nendest ainult mööda üle sõidetakse, et millal seisatatakse kust tulles minnakse üle kuhugi mujale ja on kõik need projektid, millest me siin rääkisime, nii jalgratta kui ökojala, need on osaliselt toetatud projektid, aga need on just nimelt selle altpoolt ülespoole projektid, mis ei küsi, vaid nõuavad iseendale sõnaõigust. See ei ole linna poolt tellitud hääletusmudel. Pigem on inimesed võtnud ise sellest noh, neil on väga meeldinud Seenutatud muidugi, teeme jah, näitame ja kuidas me saame seal nii organiseerida, et see jõuaks ka linnavalitsusse või kuhugi. Seda siis saab korraldada. Geno. Edu siis Eestit Veneetsia arhitektuuribiennaalil esindava projektile stuudios olid Ülar Mark, Rein Ahas, Anu olla, Sandra Stossak. Kuulge, meil jälle järgmisel pühapäeval kell 18 15 ja kordusena laupäeval. Kell 16 15 seniks kuulmiseni.