Tere, head klassikaraadio kuulajad MINA OLEN Karin, kopra ja eetris on 22. aprilli helikaja. Tänased teemad on järgmised. Kultuuriministeeriumi otsusega ei toimu sel aastal rahvusvaheline Eduard Tubina festival, kommenteerivad kultuuriminister Raivo Palmaru ja Tubina ühingu juhatuse liige Toomas Velmet. 20. aprillil esietendused Von Krahli Teatris Peeter Jalaka lavastuses Tõnu Kõrvitsa uued kammerop, pärid, tuleaed ja Mu luiged, mu mõtted, mille aluseks on eesti luuletaja Marie Heibergi saatus. Esietenduse muljeid jagab lavastaja Liis kolle. Täna on Kadrioru lossis kontsert, kus esineb uus muusikakollektiiv. Tartu keelpillikvartett tutvustab Toomas Velmet. Toimub Kadrioru lossis kontsert sarjast akadeemiline kammermuusika, kus esinevad iiris Oja ja Kadri-Ann Sumera Tiina kuninga intervjuud. Kaks Tartu teemat vahendab Hedvig Lätt. Tartu üliõpilast. Segakoor tähistab täna oma sajandat sünnipäeva kontserdiga Tartu Ülikooli aulas. Kooria kontserti tutvustavad Tiina Aknoll, Marit Veeber ja Ivar Pärn. Ja 26. aprillil toimub Tartu Jaani kirikus kontsert. Kellamäng renessansist tänapäevani kõnelevad Mari Tooming ja Toivo Sõmer. Rahvusooperi Estonia Nabucco lavastusest on külalisesinejad täna õhtul. Ageraa vestles Aarne Mikuga. Neljapäeval on Mustpeade majas Tallinna muusikakeskkooliõpilaste kontsert. Marja Jürisson, küsitles Tiina kuningas. Ja neljapäeval toimub Estonia talveaias Eesti muusika ja teatriakadeemia ooperistuudio esietendus. Wolfgang Amadeus Mozartit teeseldud lihtsameelsus ehk nutikas tüdruk, lahvintassemplitse see on koomiline ooper kahes vaatuses, mille lavastab Thomas hiidenhoffer Saksamaalt, dirigent Endel Nõgene, kontsertmeister Ene Rindesalu ja saate lõpuks Priit Kuuse muusika. Uudised maailmast head kuulamist. Kultuuriministeeriumi otsusega ei toimu sellel aastal rahvusvahelist Eduard Tubina festivali Tubina ühingu juhatuse liige Toomas Velmet. Miks ei aktsepteeri Tubina ühing Kultuuriministeeriumi otsust? Sellel on mitmeid põhjusi, et me tegime pressiteate selle kohta ja terve selle nädala jooksul on üsna intensiivselt online arutletud selle üle. Pressiteadete tervikuna ei ole ükski ajakirjandusväljaanne avaldanud, kaasa arvatud eilne sirp, kuhu me saatsime selle. Palusime isegi, et nad avaldaks, et Alex teada, mille üle siis nagu diskuteeritakse pärast möödunud aastast ma julgen öelda üliedukat festivali, mille nimi on Eduard Tubin ja tema aeg oli ühingu juhatus päris üksmeelel nii eesti kontserti kui ka Kultuuriministeeriumi mõtetega, et võiks natukene nüüd hoogu maha võtta. Absoluutselt nõus, sellega. Esimesele augustil 2005 kohtus Tubina ühingu juhatus kultuuriministriga. Ja ministriga arvamus oli, et see võiks toimuda üle aasta. Nüüd ma tahan siin juhtida tähelepanu sellele, et ühing jäi oma seisukoha juurde. Et festivali idee, mis kontsentreerub Eesti klassikalise muusikapärandi 20. sajandi muusika esitamisel on meie muusikaelus vajalik. Väited, et 2005. aasta augustis need väited on pärit Kultuuriministeeriumist saavutati kokkulepe Vardo Rumessen, Toomas Velmet tega festivali korraldamiseks ja seda ei peapaik. Niisugust kokkulepet ei ole kunagi olnud. Vastupidi. Eesti vabariigi kultuuriministeerium muusikanõuniku ja asekantsleri isikus toetasid ühingut ja lubasid leida vahendeid 2006. aasta festivali korraldamiseks mis oli küllalt tagasihoidlik, mis oli planeeritud kammermuusikast, mitte liiga palju Tubina kammermuusikast, aga loomulikult ka Tubina teoste ettekandmiseks. Näiteks oli plaanis korraldada klaverimuusikaga skaala ja seda vahetult enne Tallinna rahvusvahelise pianistide konkursi algust, kus olekski antud, et peaaegu kõik Tubina klaveriteosed, mis on Tallinna konkursikavas ja need seadused kehtisid ja kestsid kuni 2006. aasta aprillikuuni ja 13. aprillil meie nõudmisel. Me saime ministri allkirjaga kirja, kus ta teatab, et festivali ei toimu. See oli teatav šokk meile ja kõige olulisem teade meie pressiteates on see, et Tubina ühing ja ERP mitte Eesti Raadio nagu on figureerinud pressiteadetes ei võta vastutust enda peale ja ka Eesti Kontsert mitte, sest meil oli kolmepoolne leping selle festivali teostamiseks. Ja me ei vastuta selle eest, ei, kuulajate ei välis külalistega, kellega olid kokkulepped saavutatud, et see festival ära jääb. Meid hämmastas ministeeriumi väide, et ühing on saanud festivali korraldamiseks siiski 300000 krooni. See on hoopis midagi muud. Ja selle kohta kehtib raamleping Tubina, ühingu ja Kultuuriministeeriumi vahel 2002.-st aastast. See on sihtotstarbeline toetus Eduard Tubina tekstikriitilise akadeemilise kogutud teoste väljaanded teostamiseks. Milline töö käib ja millised näiteks klaverimuusika on juba ilmunud sellest summast mitte ühtegi senti ei ole võimalik kasutada mingiks muuks otstarbeks, kui lepingus ette nähtud. Need on nagu põhilised asjad ja meie küsimus, mida ei ole kuskil keegi kommenteerinud. Meie küsimus on see, milline organisatsioon On tegeleb Eesti klassikalise muusikapärandi lavale toomisega tema esitamisega ja hoolitseb selle eest, et vähemalt Eesti kuulajad saaks sellest osa, et nad tunneks Elleri hooniaid, et nad tunneks oja ministeeriumi ja nii edasi. Vähe sellest, päris suur osa on alati olnud ka Eesti kaasaegse muusikaloomingul, Eino Tambergi, Erkki-Sven Tüüri Pärdi teosed on kõlanud festivalil ja kes siis seda tööd ikkagi teed? Meil on nüüd telefoniühendus kultuuriministri Raivo Palmaruga. Kuidas te kommenteerida seda, et Tubina ühingu liikmed ütlevad, et augustis teie ja nende vahel mitte mingit kokkulepet ei tehtud selle osas, et 2006. aastal festivali ei toimu? No nii, te ei saa umbisikuliselt öelda, et Tubina ühingu liikmed ütlevad Tähendab, ma mõtlesin Toomas Velmet. Kuskil 2005 kultuuriministri kabinetis oli suur koosistumine. Kultuuriministeeriumi kantsler, Eesti Kontserdi direktor Aivar Mäe ja mina. Me leppisime sellel koosolekul kokku, et Tubina juubelikontserdil oli väga õnnestunud üritus, tähendab juubelifestival, et neid festivale on peetud juba mõnda aega. Tõtt-öelda olid seal ka väikesed rahalised probleemid. Festival väljus oma eelarve raamidest ja üksmeelne otsus, millega nõustus ka Vardo Rumessen, oli see, et festival toimub üle aasta ja selle teadmisega mindigi laiali. Enne seda otsust oli konsulteeritud see ka heliloojate Liiduga, samuti muusikanõukogu kat. Kõik leiavad, et tõenäoliselt on õige pidada nii suurt ja kallist üritust üle aasta. Suur oli mu üllatus, kui ma hakkasin kuulma vaatamata sõlmitud kokkuleppele, millega nõustuti. Tollel nõupidamisel hakati organiseerima sellel aastal seda üritust. Tubina ühingu juhatus ütles, et neid hämmastas see teie teade, et olete neile eraldanud sel aastal 300000 krooni mis tegelikult on sihtotstarbeline toetus iga-aastane ja see mõeldud Eduard Tubina tekstikriitilise kogutud teoste väljaandmiseks, mitte kontserttegevuseks. Need on jällegi sõnad, noh, ma räägin otse eile, Vardo Rumessen tuli ja sõimas sõna otseses mõttes läbi Kultuuriministeeriumi ühe nõuniku. Noor naine oli šokis ja on täna vaba päev ja sõimasid teda, sest selle eest, et tema olevat teatanud, et festivali korraldamiseks anti 300000, ei pressiteate, mis majast välja. Kõigile ajakirjandusväljaannetel oli see, et, et Tubina ühingu toetuseks ja nendeks tegevusteks on kolm sadatuhat eraldatud, mitte festivali läbiviimiseks. Meie pidasime sellest lepingust kinni. Ja Eduard Tubina ühingu küsimus teile on veel selline, et milline organisatsioon tegeleb Eesti klassikalise muusikapärandi esitamisega. Siis tegelevad sellega mitmed organisatsioonid ja Tubina ühing tegelikult püüdis seda festivali organiseerida ühe läbi sellise MTÜ ja see festival vaatamata meievahelistele kokkulepetele oleks toimunud, kui nad oleksid ajanud asja korrektselt, õigel ajal, esitanud oma taotlused ja nii edasi. Kas olete otsustanud, kas festival toimub 2007. aastal? Ja muidugi toimub kokkuleppe õnneta toimub üle aasta. Tubina festival on väga oluline kultuuriüritus, skulptuuri sündmus ja see hakkab toimuma üle aasta. Nii nagu on ka muusika üldse kokku leppida. Aitäh kultuuriminister Raivo Palmaru. Ka ja neljapäeva õhtul esietendus Von Krahli Teatris Tõnu Kõrvitsa uued kammerooperid, tuleaed ja Mu luiged mu mõtted Nargen Opera esituses Peeter Jalakas ka lavastuses teksti autoriks Maarja Kangro ja dirigent Tõnu Kaljuste. Laulsid Kädi plaas ja Helen Lokuta ning Nargen Opera koor mängis Tallinna kammerorkester. Lisaks oli lavastuses kasutatud Merike Estna Maale, Ville süvoneni videotöötlust ja Reet Ausi kostüüme. Meil on nüüd stuudios lavastaja Liis kolle, kes on viimased aastad elanud Saksamaal. Tahaks küsida, kas kammerooperid olid sulle kui lavastajale huvitavad vaadata ja kuulata ning kas saab välja tuua neid momente, mis selle eriliseks muutsid? Selle ooperiõhtu ülesehitus oli väga eriline. Kui tavaliselt vaheajal hajutatakse publiku kontsentratsiooni, siis siin vastupidi, oli seda tõstetud väga originaalse vaheosaga, milleks oli tegelikult üks Tõnu kõrvitsanaiskoorilaul, nii et kahest kammerooperist saab rääkida ainult tinglikult, tegelikult oli kogu õhtu seotud tud ooperiõhtu naishäältele ja orkestrile mis mind väga rõõmustas, oli selle muusikateatriõhtukeskpunktis oli vokaal ja sellepärast mõlemat kammerooperit ka minu jaoks väärivad ooperi nime. Ja loomulikult kompositsioonile sekundeeris siin suurepäraselt interpretatsioon, sest Tõnu Kaljuste suhtub ju vokaali väga tundlikult. Ja samuti mõlemad lauljanna Helen Lokuta ja Kädi plaas olid väga võimsad ja püsisid väga hästi fookuses. Mida öelda visuaali kohta? Esimeses ooperis oli kasutatud sellist võib-olla Eesti oludes natuke harjumatuna näivad võtet, et kui tavaliselt liigub näitleja ja lava keeldus, püsib paigal, siis siin oli vastupidi, et nii-öelda lavakujundus oli provotseeritud kostüümile. See oli suurepärane ja kui esimeses teoses oligi rohkem dramatismi, temal libreto oli ju ka spetsiaalselt selleks kirjutatud, siis teises ooperis Mu luiged, mu mõtted oli juuli Bretona kasutatud hoopiski lüürilise Shandeid tekste. Tõsi ja seal võib-olla tundus see väga intensiivne video Merike Estna maalide ainetel. Kas domineerima, sest Marie Heibergi luuletused, mille sisu on iseenesest väga põnev omaette maailm mõjusid selle väga ekspressiivsed visuaali taustal natuke intro Verdsetena esile ma tõstaksingi jah, veel kord mõlemat solisti, koor ja orkester olid selle õhtu puhul rohkem nagu saatja rollis. Kuidas asetub uus Eesti algupärand maailma muusikateatrielus toimuva konteksti? Kas saab võrrelda Eestis toimuvat Saksamaal toimuvaga? Ma natuke kommenteeriksin siin mõistet uus muusika, mida ju Tõnu kõrvitsaooperis oomika on, et uus muusika, kui midagi hirmu nahka ajavad, publikut peletavad, sellist kommentaari oli siin ka ju kuulda pärast eesti muusika päevi. Ma loodan, et Tõnu Kõrvits kirjutab oopereid edasi ja et ka teised noored eesti heliloojad kirjutavad oopereid. Sellepärast et võrreldes näiteks olukorraga Eestis ütleme 15 aastat tagasi on pilt rõõmustavalt muutunud. Ei saa tekkida suuri oopereid, mis saavad klassikaks ja lähevad laia maailma, kui ei ole olemas harjumust uusi omamaiseid oopereid kuulata ja vaadata Ta ja heliloojatel harjumust ja võimaluste kirjutada. Selles mõttes ma väga loodan, et Tõnu ja teised jätkavad. Ning kui nüüd võrrelda pilti maailmas või ütleme Saksamaal toimuvaga, kus ma olen rohkem nii-öelda kodus siis ka Saksamaal ei ole väga palju uut ooperit, ettekandeid ja kui neid on, siis kõlab täpselt samasugune diskussioon, et see muusika peletab publikut, et need süžeed on väga raskepärased filosoofilised publikule mitte arusaadavad, et seda kõike nagu tehakse, sellepärast et peaks nagu olema, aga tegelikult kedagi see ei huvita ja kõik hingavad kergendatult, kui siis uus ooper on tehtud nii et ülejäänud hooaja vältel saaks jälle siis kuulata vana head Verdid, Mozartit, teisi. Ma arvan, et Tõnu Kõrvits on väga õigel teel sellega. Tema esimeste ooperite keskpunktis on vokaal, et ta mõistab ooperit kui laulukunstiteost, kuhu liituvad instrumentaalmuusika, visuaalsed kunstid ja võib-olla midagi veel. Aitäh lavastaja Liis kolle. Ja laupäeval kell 19 toimub Kadrioru lossis kontsert, mille korraldab Rahvusvaheline Tubina ühing ja seal astub üles Tartu keelpillikvartett. Meil on nüüd stuudios Tubina ühingu juhatuse liige Toomas Velmet, kes on Tartu keelpillikvartett. On uus kollektiiv, Eesti muusikaelus, ta on kindlasti selles koosseisus midagi varem teinud, aga ametlikult selle nimetuse all esinevad nad meil on teada või vähemalt küll Tallinnas esmakordselt Tartu keelpillikvartetis esimest viiulit mängib küll juba avalikkusele hästi tuntud viiuldaja Kristel eeruja Põldoja teist viiulit Kadri Sepalaan, alti Kadri rehemaa ja sellot reetmed. Nimetatud kontsert, mis toimub siis täna õhtul kell 19 on ühtlasi Eduard Tubina ühingu panus 20. sajandi ühe geniaalsema helilooja Dmitri Šostakovitši 100.-ks sünniaastapäevaks. Tõsi, see sünniaastapäev ise täitub 25. sepp novembril. Kogu maailm juba tegeleb sellega, me ei saanud ka maha jääda. Seetõttu On kontserdi kavas kaks teost, Dmitri Šostakovitši kvintett keelpillikvartetile klaverile ja Eduard Ojakvintett ka klaverisolist andartust. Pianist Pille Taniloo. See kontsert võiks pakkuda huvi. Esiteks ei käi tartu interpreet liiga tihti Tallinnas. Teiseks Dmitri Šostakovitši klaverikvintett. Seda teost loetakse omas žanris vähemalt 20. sajandi tippteoseks. Kui seda rohkem see teos valmis 1940. Beethoveni kvarteti tellimusel ja enne seda oli Šostakovitši kirjutanud ainult ühe kvartetti. Ja esiettekandel mängis klaverit autor ise. Ja muide, ma võin uhkustada viiekümnendatel aastatel, ma käisin Estonia kontsertsaalis kontserdil, kus seesama Beethoveni kvartett koos autoriga esitas selle teose, see tekitas teatava noh, ma isegi ütleks Torrese inimeses vaid lapseohtu inimeses päris korraliku positiivse šoki. Eriti, sest Akoosi klaverimäng teos on üldiselt saanud väga hea kriitika tema esituse esimesest hetkest peale. Ainukene kritiseerija oli Sergei Prokofjevi, kes ütles, et talle ei meeldi, et noor inimene väärtustab iga nooti, seal peaks olema rohkem Tondellisust ja puhangulise just ja talle ei meeldinud, et Covid stiliseerib Bachi ja Handelit kuigi märkis, et sellist Foogat nagu on, selles teoses ei olegi nagu pärast Bachi kirjutatud. Viis aastat enne Sasdaqawaitset kirjutas Edward oma klaverikvintetti olles kuulnud mõlemaid. Ma võin julgelt öelda, et Eduard Ojakvintett talub selle võistluse välja, ta võib-olla selle selle tipptehase kõrval Aitäh Toomas Velmet, nii et uus muusikakollektiiv Tartu keelpillikvartett esineb kavaga Šostakovitši ja Edvard Oja muusikast Kadrioru lossis täna õhtul kell 19. Sarjas akadeemiline kammermuusika esinevad Kadrioru lossis pühapäeval kaks noort eesti muusikut metsosopran Iris Oja ja pianist Kadri-Ann Sumera. Kadri-Ann, sina olid kaua aega Eestist ära, tegelesid õppimisega enesetäiendamisega, kaua sa olid ära ja oi kus kohas ja milleks? Ma olin ühtekokku seitse aastat Saksamaal, et kuus aastat sellest leidma Kõllis õppisin Arbo Valdma juures ja see oli tõesti selline väga teadlik minek, et ma juba tükk aega varem isa mind nagu ka utsitada taset ikka mine välismaale. Ja ma olen niisama huupi tahtnud minna. Aga siis Valdma käis meistrikursusi andmas Eestis ja tundsin end väga hea klapp on õpetajaga ja selle inimese juures ma tahaksin rohkem õppida. Ja läksin Kölni tema juurde. Õppisin seal, tegin diplomi ja siis selle kontserdiks saameni sinna takkapihta, mis on siis umbes nagu magistratuuri vääriline, siis ilmselt. Ja peale selle lõpetamist Kölnis olin ma veel aasta otsa Frankfurdis tegin ansambel moderni akadeemia kaasaegse muusika ansambel ansambel Modern, kes on väga teenekas ja üks eesrindlikumaid kaasaegse muusikaga tegelejaid võib olla maailmas isegi. Aga Euroopas kindlasti. Iris Oja on sinu ansamblipartner, nüüd sellel kontserdil. Iris Oja on minu klassiõde esimesest klassist alates. Kuidagi juba jah, aastaid on nagu mõeldud, et võiks kunagi midagi koos teha, aga tõelisi väljendinid jõudis alles eelmisel suvel. Mis teie kontserdi kavas on? Tšaikovski ja Rahmaninovi romansid, mõtlesime, et võtaks nii romantilise muusika, kui vähegi saab, te mõlemad väga armastame seda kanti muusikat ja kuidagi väga paaniliselt lihtsalt tuli see mõte, et teeme neid kokku üks 18 kuni 20 romanssi. Ei ole vist mõtet hakata kõiki nimeliselt ette lugema, aga eks see vene hing seal ikka pulbitseb ju koguaegse Akakkiast rada, aju ja ja armastus ja niimoodi ta enamasti ja siis need vene romantilist tuleb see eriti ehedalt välja, see kannataja juubeldab vene hing ja Rahmaninovi romansid, onju. Selle poolest tuntud ja pianistide poolt väga armastatud, et see klaverisaade ei ole seal mitte ainult lihtsalt laulusaade, vaid tal on ka omaette selline tähtis osa selle lauluga. Opositsioonis tegelikult ma ütleksin, et igas hästi kirjutatud laulus on see nii, Robertil on täpselt samamoodi või Straussi poisil või kellel iganes muidugi Rahmaninovi ise väga hea pianist ja selle tõttu võib-olla aeg-ajalt selliseid pianistlikud pursked, mis on siis ka tehniliselt raskemad mängida neis lauludes, aga ma ei ütleks, et seal oleks need niuke kardinaalne vahe võis eelmine kava, mida me tegime Saar ja Tubin ja nägi eriti Tubin, on näiteks väga virtuoosse klaveripartii midagi see ole saade, kontsert kus siis esinevad Iris Oja ja Kadri-Ann. Sumera on pühapäeval, 23. aprillil Kadrioru lossis ja algab kell 18 kell kuus õhtul. Klassikaraadio salvestab kontserdi ja annab hiljem. Täna tähistab ja annab oma juubelikontserdi Eesti üks vanimaid üliõpilassegakoore, Tartu üliõpilassegakoor ja kontsert toimub täna algusega kell 16 Tartu Ülikooli aulas. Kontserdi ja koori on tulnud stuudiosse tutvustama koorivanem Tiinak Noll, koori liige Marit Veeber ja koori vilistlane Ivar Pärn, kes oli koori kõige esimene dirigent. Koori esimene dirigent oli Leenartnoyman. Ta lõi selle koori veel siis, kui ta oli ise üliõpilane Tartu Ülikoolis ja ta soovis esitada eesti muusikat eesti lauljat ega, ja siis tal õige Eesti üliõpilaskonna segakoori, mis on siis meie eellane ja tema oli ka esimene dirigent. Praegu on kooridirigendiks valliiili ja seda juba 30 aastat. Tõepoolest, ta on ka suurepärane dirigent. Meil on hea meel, et ta meiega tegeleb. Milline on praegu Tartu Üliõpilassegakoori väljund praegusel ajal? Meil on päris palju tegemist, eelmisel pühapäeval jälle oli esinemine, täna, siis on juubelikontsert. Suvel tuleb üliõpilaslaulupidu Gaudeamus, kus me kindlasti oleme kohal. Hästi-hästi palju plaane, mis iseloomustab just Tartu Üliõpilassegakoori. Ma arvan, et koorile oma näo annavad just need inimesed, kes seal on. Meie on tegelikult hästi tore seltskond. Me ei käi ainult proovides üksteisega läbi metsa, ma väga hästi ka väljaspool kooli omavahel läbi inimesed nagu segasemad koorile oma näo. Koori vilistlane Ivar Pärn, milline on olnud koori meelisrepertuaar? Repertuaari on igasugust olnud des traditsionaalides lõpetades suurteostega. Tegelikult meeldib meile kõike laulda, see ongi just see, et vahelduvmuusika siis igapäevatöös ongi just see stiimuliks, et iga nädal korra koos käia ja seltskond nagu Marit ütles ka kindlasti igal aastal on meil ka mingisugune välisreis olnud. Kindlasti on kase stiimuliks. Meil on olnud traditsiooniks, et igal aastal me õpime ka ühes suurvormi, möödunud aastal me laulsime teedeeuumikos ühele Edukooriga, nüüd sellel aastal me õppisime litaania, tore ta on ja mida me nüüd ka esitame juubelikontserdil koos solist idega. Milline on tänase juubelikontserdikava kontserdi esimeses osas, esitame me Wolfgang Amadeus Mozarti helitaania lauretan, ja seal on meil solistid. Eks, Merle Jalakas, Karmen puis, Roland Liiv ja Taisto noor, kontserdi teises osas esitavad Kalle ja Anu Loone Straussi teoseid ning meie laulame erinevate maade mõned laulud. Koori dirigent, vali Ilvik tähistas hiljuti juubelit. Sünnipäeva ja meie dirigendile oli esimesel aprillil juubel, kuidas 55 aastaseks ja teine juubel on need Tartu Üliõpilassegakoori. Ta juhatab juba 30 aastat, mida soovita koorile oma dirigendile. Ka oleks seda lusti edasi laulda ja tegutseda, tunda rõõmu muusikast ja üksteisest ja et oleks hästi palju vahvaid tegemisi kogu aeg. Tähtinak, null Marit Veeber ja Ivar tarne selle intervjuu eest ja õnnitleme ka klassikaraadio poolt Tartu Üliõpilassegakoori, kes tähistab täna oma sajandat sünnipäeva kontserdiga algusega kell 16 Tartu Ülikooli aulas. Järgmisel nädalal, 26. aprillil toimub Tartus Jaani kirikus kontsert, kellamäng renessansist tänapäeva kontserdil esinevad Tartu Arsise kellade kooli õpilased ja lisaks veel Toivo Sõmer lautol ja Lilian Langsepp koos karsi õpilastega ja selle kontserdikava on kokku pannud Arsise kellade kooli õpetaja Mari Tooming, kust tuli idee korraldada just selline kontsert, Arsise kellad, lauto harf, tuli idee anda kontsert linnarahvale, kuna meie lapsed on mänginud need, kelle juba peaaegu viis aastat, et, et ma usun, et meil on juba midagi näidata, koolis on selline tore inimene nagu sõmer õpetab kitarrimängu ja tema mängib ka siis lautot ja siis niiviisi koos mõeldes tekkis selline tore ideed. Ta tuleb meid aitama ja tema pakkus välja veel ka harfimängija kooslus kellade lautoya harf. See nii tore nad, kõik need pillid on ju väga-väga vanad ka kellamäng on väga vanamuusika, et ma arvan, et meil saab päris huvitav kava kokku. Et kuna kellamäng oli renessansi ajal saavutanud sellise taseme või õigemini ta tähtsustati sellisest rituaalsest varematel aegadel oli tihtipeale sihuke rituaalne Pill Kurskus kloostrite juurde või, või siis jumalateenistuste juurde lihtsalt 16.-ks 10.-ks sajandiks oli kellamäng jõudnud sellisel tasemel, et ilmik valitsejad olid võtnud selle kui enda lõbustus istumentideks ehk siis väga tõsist repertuaari mängiti kella ansamblitega juba sel ajal vähemalt on see nii teada, aga ilmselt on ka juba varasematel aegadel nii-öelda ka lihtsalt selliseid kirjalikke doteeringut ei ole ja sealt on tulnud ka selline siis populaarne operatsioonide sari, mida siis Eliisabeti aegne helilooja Thomas Robinson, kelle ühte variatsiooni me siis mängime lautoya harfiga, mis on siis inspireeritud puhtalt siis sellest tol ajal valitsenud kellamängu väga osavast stiilist. Kas kellamängu harfija lautot saab kuulda ka koos just nimelt, et ühe sellise tava nimetas variatsioonide tsükli me siis mängime koos. Millised on teised kontserdipalad nagu pealkirigi ütleb, et renessansist tänapäeva tõesti mängineri valdist kuni Ameerika tänapäeva heliloojate nii välja kui palju lapsi osaleb sellele kontserdilt ka paljunäinud noori mängijaid. Kokku on 26 kaks rühma. Tahaks rõhutada seda, et sellist kooslust ilmselt Eestis pole varemalt üldse kostanudki, nii et, et selles mõttes kuulajale kindlasti väga huvitav kogemus, et kuulata selliseid väga unikaalseid pill korraga. Jaani kirik ja kõik see kokku on väga imeline. Aitäh Mari Tooming ja Toivo Sõmer selle intervjuu eest ja kontsert kellamäng renessansist tänapäeva toimub kolmapäeval, 26. aprillil algusega kell 19 Tartus Jaani kirikus ja 18. mail Viljandi Jaani kirikus. Natukene vähem kui 10 aastat tagasi, 1996. aasta septembrikuu lõpus tuli Estonias lavale Labu Aarne Miku lavastuses. Täna õhtul 20. ja laupäeval, 22. on üle hulga aja Nabucco jälle laval. Aarne Mikk, kuidas on üldse võimalik, et üks ooperilavastus peab vastu 10 aastat? No järelikult publiku hulgas on huvi selle teose vastu ja mulle tundub, et meil on ka rida häid osatäitjaid, välja arvatud siis naispeaosaline Abigail, keda meil on käinud ja käivad külalised laulmas. Nappukul on mingisugune naljakas fenomen, ma ei räägita Itaaliast, kus orjade koor on peaaegu selline rahvuslik nagu mida Verdi matustel lauldi ja mida la skaala taasavamisel pärast sõda lauldi ja mida iga itaallane oskab peast. Ta on küll Verdi kolmas ooper ja nii-öelda dramaturgiliselt ja muusikast võib olla suhteliselt lihtne. Aga tal on üks niisugune seesmine pingejõud, mis ilmselt jõuab publikuni. Tänu sellele abi Kaili rollile on iga Nabucco etendus või vähemalt etenduste tsükkel toonud Estonia lavale ka märkimisväärseid külalissoliste, alustades istungitest ja Mikibidžuutest leedu sopranite. Aga seente Makrys, kes laulab täna õhtul ja kes resideerub põhiliselt Soomes on ka üpris sageli selles rollis olnud. No ja pärast seda, kui ma 90 seitsmendal aastal tegin Tampere ooperis vanger lendavat hollandlaste Sinte laulis seal oma elu esimese senta siis tekkis temaga kuidagi väga tore loominguline kontakt. Ma olen näinud ka tema tipprolle alumed, mida ta on üle maailma igal pool laulnud, samuti leedi Mcbeti Savonlinna festivalil Durandoti ja paljusid teisi rolle ja pärast seda silti on käinud meil siis mitu korda nappukus abi kalli laulmas. Kaks korda vist leedi Mc peti. Aga kui meil seal spordihallis oli aida, siis oli ka tema üks nimiosaline. Nii et ta on meile väga hästi tuntud. Võib olla puht vokaalselt. Ta on oma kõrgajad natukene juba üle läinud, aga see lavaline niisugune võimsus ja kontsentratsiooni, et ta ütleb, et mulle ei meeldi, et sellist Ama tsoonlikud naised, kes on tugevad ja võitlusjanulised. Et selles mõttes on tõesti fantastiline ja veel tulles tagasi Salumäe juurted tihti seal kombineeritakse, vahel kuidagi märkamatult tuleb baleriin asemel ja kas sind ja tahan väga treenitud kehaga naine ja teeb selle tantsu ise ära. Ja noh, eks ta seetõttu seda Saalomon on tõesti väga paljudel lavadel laulnud ja leedi Mckbeti kallas skaalas ja oma elukaaslase, Soome tenori Raimo Sirgiaga ta nüüd veedab praeguse perioodi põhiliselt Soomes Helsingi rahvusooperis, Savonlinnas, lauldes ja ka oli pikka aega Saksamaa teatrites kaastage. Mitu etendust Sinte Makrys Pukaga siin Estonias nüüd annab. No seekord kaks etendust selle hooaja viimased Nabucco Nabucco on varem tooloka, dirigendipulte külalisi ja ka seekord. Kõige põnevam külaline ja ka kollektiivi orkestri lemmik on kindlasti tänane dirigent. Kes on sündinud tegelikult Stockholmis üles kasvanud ja hariduse saanud Saksamaal, tema isa oli Berliini Filharmoonikute kauaaegne kontsertmeister ja need lapsest peale üdini muusikat täis mängibki ise viiulit ja on siis dirigeerinud ka väga paljudes teatrites. Praegu on Saksamaal ta Kiisseni ooperi muusikaline juht ja peadirigent meie mõttes. Ja tema on tõesti meil nagu nüüd kolmandat seeriat nappucotterigeerimas siin ja võib-olla me temaga nagu põhjalikumalt tutvusime siin 2003. aasta sügisel, kui ta tõi välja taanhoizeri kontsert variandi. Meil käisime sellega siis ka Pärnus ja Tartus veel ja ja ma arvan, et see oli meie inimestele üle pika aja taas Wagneri ooperiloominguga. Selline tõsisem kokkupuude ja Carlos piir on tõesti meie inimestele väga lähedaseks saanud. No ikkagi seekord Jassi Zahharov, kes tegelikult esietendusel 10 aastat tagasi nagu hüppas ootamatult sisse, sest et meil oli teine mees siin ka Saksamaalt pärit, kes jäi ootamatult haigeks ja Jassi pidi hilisemaid etenduse laulmaga. Esietenduse päeval sõitis Tartust Tallinnasse ja sellega tema nii-öelda suur karjäär Estonias algaski. Aitäh Arne Mikk ja edu. Kaja. Tallinna muusikakeskkoolil on sel nädalavahetusel ja tuleval nädalal plaanis mitu kontserti. Millised täpsemalt, seda küsime muusikakeskkooli asedirektorilt muusika alal Marja Jürisson-ilt. Tere. Tere päevast, muusikakeskkooli õppurid annavad kontserte aastaringselt, mille poolest need kaks kontserti erilised on? No meil on tulemas tõesti päris huvitavad kontserdid, pühapäeval 23. aprilli kontsert, no teatris on selline küllalt esmakordne kogemus meie koolile, kus me teeme ühiskontserdi otsa kooli õpilastega. Ja see on selline muusikastiilide piire ühendav kontsert, kus meie poolt esinevad kammermuusikud klassikaliste numbritega otsa koolist ka džässi poole kalduvad muusikat ja samuti ka vokaalmuusikat väga erinevatest sajandit. See on siis nüüd sel pühapäeval. See on 23. aprillil kell 16 no teatrisse ja meie muusikakeskkooli poolt esinevad seal erinevates vanustes õpilased kõige nooremal, viiendast klassist küllalt hästi tuntud Ruslan koogi, kes viimasel konkursil võitis esimese koha ja lõpetades 11. klassi õpilase Triin Ruubel iga, kellel on ka selle õppeaastal väga olulisi saavutusi. Me oleme sinna pannud esinema väga erinevaid instrumente, puhkpillid, keelpillid, väga huvitav kollektiiv on saksofonikvartett, mis koosneb siis kahest saksofonist otsast koolist ja kahest saksofoni erialal õpetaja muusikakeskkoolis. Nii et ma arvan, et tegemist on väga vaheldusrikka ja sellise loominguliselt erksa kontserdiga, kus just saab jälgida sellise muusika ajastute, stiilide, piire ühendava ja, ja erineva muusikaloomega. Ja teine kontsert on tuleval nädalal, neljapäeval, 27. aprillil. See leiab aset Mustpeade maja valges Stahlis. Tegemist on meie traditsioonilise kevadkontserdiga, kus muusikakeskkooli solistid esinevad Tallinna kammerorkestri ees. Siin on jällegi tegemist selles mõttes väga loomingulisem sellise inspireeriva kogemusega meie õpilastele. Tegelikult esinemisvõimalusi orkestrite ees on ju õpilastel ennegi olnud. Aga siin on just tegemist professionaalse, väga mobiilse, väga loomingulise kollektiiviga. Meie koolisisene valik, kontsert kehtis kaks ja pool tundi. Kuhu me siis koondasime ühe kontserdi jagu kõige paremaid numbreid? Ma arvan, et see toob ka esile selle kontserdi. Need on need küllalt hea kvaliteedi ja muusikalise küpsus. See saab olema päris täispikk kahe poolega kontsert siin, nüüd on kümmekond numbrit, meie kõige nooremsolist on teisest klassist Gloria Ilves. Ja lõpetame abiturientide kaks viiuldajat, Fletist ja pianist. Aga ma tahaksin veel lisada, et selle kontserdi valikul me pidasime silmas neid õpilasi, kes sellel õppeaastal on väljapaistvalt suurte saavutustega konkurssidel. Mainiksin siin näiteks neljanda klassi tüdrukud Katariina Maria Kits, kes hiljuti Moskvas suurel rahvusvahelisel noorte muusikute konkursil saavutas neljanda koha. Siis esineb siin ka Triin Ruubel, kes saavutas Rumeenias enescu kontserdil Grand Prix ja samuti võiks nimetada Silvia Ilvest, kes praegu hetkel on veel Austrias liidsenis konkursil, kus ta sai teise koha. Nii et värske laureaat esineb ka seal 27. aprillil Tallinna kammerorkestri ees. Dirigent on Jüri Alpertan ja kontsert algab kell seitse õhtul. Seda kontserti on võimalik kuulata ka klassikaraadio vahendusel. Neljapäeval toimub Estonia talveaias Eesti muusika ja teatriakadeemia ooperistuudio esietendus Wolfgang Amadeus Mozarti koomiline ooper, teeseldud lihtsameelsus ehk nutikas tüdruk Lafintas emplitse etenduse lavastab Toomas viidenhoffer Saksamaalt, dirigent Endel Nõgene, kontsertmeister Ene Rindesalu ja osades on tudengid Peeter Vertmann, Georg Gurjev, Maris Liloson või arrete teemed, Aivar kaseste, Roland Liiv, Pirjo Püvi või tui hirv Kaare kuidas maa ja anne proomik? Lavastaja Thomas viidenhoffer on Eesti muusika ja teatriakadeemia ooperistuudio üliõpilastega koos töötanud juba 11 aastat. Pärast proovi. Estonia talveaias olid klassikaraadiole nõus rääkima lavastaja Thomas viidenhoffer ja kontsertmeister Ene Rindesalu. Kuidas tekkis mõte lavastada just see Mozarti lähe tuntud ooper? Asi oli selles, et meil olid sellel aastal muusikaakadeemias spetsiaalsed sopranite baritonid, kellele polnud kerge leida sobivat tükki. Tänavu aasta on Mozarti aasta ja mulle meeldib Mozart väga siis otsustasin tema kasuks. See on küll noore Mozarti vähetuntud teos, kuid arvan, et siin võib leida palju sarnasusi ja motiive. Cosi fan tutest vigarast ja ta on Jovannist. Kas olete õpilastega rahul? Ootame ära tulemuse. Võib-olla pärast esietendust võin sellele vastata, kuid arvan, et see on nende jaoks hea lugu. Nad võivad vabalt näidelda just sellepärast, et see pole nii tuntud asi. Õpilastel on lihtsam kui nende silme ees pole kindlaid pilte. Lavastusest. Mis te arvate, kas Mozartit on? Raske või kerge laulda, mina arvan, et tudengite jaoks on see ideaalne. Sellepärast et kuna need on alles õppurid, siis liiga rasket repertuaari pole mõtet neile ette anda ja seal pigem laulavad, südamisele jõukohane on ja kuna Mozart on selle ooperi kirjutanud 11 või 12 aastaselt, siis on väga armaskusi vaeste teost esitavad noored lauljad. Kuidas muidu hinnata seda eesti lauljate järelkasvu, on tulemas selliseid tõelise ooperistaar ja mis te arvate? Mina arvan, et on pärast, et läbi selliste projektidena kasvavadki välja, meil on vaja esmajoones lavakogemust ja võimalust ennast nii-öelda tõestada laval ja mina arvan, et juba selles tükis paistavad silma vähemalt kaks-kolm ja need lauljad on peaosades. Peaosades on jah, need lauljad väga kenasti täidab oma osa Maris Lile osan, tema õpib meil magistriõppes sel aastal ta lõpetab teatri- ja Muusikaakadeemia ja sama osa per on ka alles teise kursuse üliõpilane, aarete teemets, kes on ka väga ilusti oma osaga hakkama saanud. Mida arvate, kas Eesti noorte lauljate hulgas on sirgumas mõni staar? Kes teab, õpilastel on nii, et paari aasta pärast võid tõeliselt üllatuda, mida nad äkki teha oskavad. Meie, mina ja ene avame neile ainult uksed. Aga et arendada, näed ja isiksust, see on nende töölaule jaoks alati väga raske töö. Sageli on nii, et vaatad etendust ja mõtled, et see pole nii hea hääl. Aga kahe-kolme aasta pärast ütled, vabandan, ei teadnud varem, et sa nii hea oled. Kes seda etendust võiks vaatama tulla? Olen kindel, et seda võib vaatama tulla igaüks. Me ei tee seda moodsal viisil, aga arvan, et see on üpris naljakas ja lihtsalt arusaadav. Kas te olete nõus, et Mozarti muusika on kõigile mõistetav? Loomulikult omal ajal olid veel väga uudne muusika. Probleem on selles, et meie siin tänapäeval mõtleme ta vanamoodsaks rääkisid lavastajat hoomas liidenhoffer ja kontsertmeister Ene Rindesalu. Wolfgang Amadeus Mozarti teeseldud lihtsameelsus ehk nutikas tüdruk esietendub Eesti muusika ja teatriakadeemia ooperis stuudiolavastusena Estonia talveaias neljapäeval, 27. aprillil. Täna alustan Eesti dirigentide välismaiste esinemiste põgusa tutvustamisega koguni kuuest eesti dirigendist põhjustatud teha kolme erineva mandri kuues riigis. Maestro Neeme Järvi oli taaskohtumine oma vana tuttava Jöteboris sümfooniaorkestriga. Kontserdid Vene muusikast eile ja üleeile Sergei lipunovi orkestreerinud Ajakiri isla mei Tšaikovski esimene klaverikontsert, solistiks Simon trüptgeski kaliinikovi esimene sümfoonia, kohe proovid ja juba olevast reedeni maestro kolm kontserti, amsterdami kontsert, kebaus kuningliku orkestri ees. Samuti kava ja veel vähem tuntud asjad. Klasünovi kontsert, välts number üks jaskovski viiulikontsert, solistiks Vladimir Epin ja siis söstakovitši. Kuues nädal hiljem on järvi juba läitsigi evanthousse orkestri ees ja jällegi vene kavagal. Vello Pähnil oli teisipäeval neljas balleti Jaanieegini etendus viinerit riigiooperis. Järgmine, kolmandal mail Hannoveri riigiooperis Saksamaal juhatas Mihkel Küts on üleeile järjekordset Mozarti Cosi fan tutte etendust. Jaanuarikuine esietendus on Joachim löömeri lavastus. Rootsis juhatab järgmisel neljapäeval ja laupäeval ka Paul Mägi. Need on noordiska kammerorkester, nei kontserdid, kallis, kus kavas Arvo Pärdi kantus Britteni mälestuseks ja saamegi Euroopast Ühendriikides. Paavo Järvi juhatab Chicago sümfooniaorkestri järel nüüd kolmegawa järjest oma orkestreid Cincinnatis. Neist esimese avaõhtu eile Cincinnati Music roolis kõlab popule haarne köitev kava, nii ka täna kurdwaylisid kolmekrossiooperist Leonard Bernsteini prelüüd fuuga ja ripid alguses pärases džässiversioonis kössenierr Rhapsody in Blue, solistiks vain marssal ning sümfoonilised tantsud, Steini vestlejaid, staarist vaid kolm proovipäeva ja järgmine üleni Rahmaninovi kava alates neljapäevast kuuest pane dirigent Olari Elts, kes eile õhtul andis oma ainsa kontserdi Tasmaania Sümfooniaorkestriga Hubertis föderatsiooni kontserdihallis liigeti Rumeeniaga kontsern vaartagi, kolmanda klaverikontserdi, solistiks Sydney konkursi võitja On tšemm Valentintsilvestrovis, sõnumiviija keelpillidele ja Mozarti Keemaltsin Ronja. Kava salvestas Austraalia klassikaraadio. Homme on seltsil ülesõiduga Melbourne'i kaudu ja esmaspäeval algavad proovid Adeleidis sümfooniaorkestriga. Kontserdil neljapäeval hääldeleti linnahallis Mozarti reekviem ja see kava, kus veel Mozarti keemall Silvestrav avamast takemiitsu. Öine signaal kordub samas reedel ja laupäeval. Eesti muusikast veel Erkki-Sven tüürist. Üsna lehekuti on toimunud marimba kontserdi Aado kolm esitust, kaks neist Ühendriikides kramentas ja esmaspäeval soleerimas Aleksei öösi, kõlas Arthur Berliini kontserdi mängis, langes juugendorkester Berliin Hermann treeneri käe all. Tüüri tšellokontserti esitas taas David keeringas Württembergi Kammerorkestriga hälbronis Saksamaal Harmony saalis dirigeerinud Ruben Kassari Ann. Maestro Veljo Tormis on saanud uue plaadi Kanadast Sealne populaarne kammerkoor, muusika intiima Vancouveris on salvestanud teema 32 laulu. Sega Nimeta seal Four, kotan tyypels. Tervikuna andsin Vepsa rajad, jaanilaulud ja sügismaastikud, Sisvelvistel vastel laevas lauldakse ja virmalised muusika intiima esitleb firma atma Classic poolt välja antud plaati. Vancouveri mässic flööti võluflöödisaalis just täna. Jaga laulab samas valiku plaadikavast. Helilooja tormis ka ei tea veel, mis keeles laulud plaadile lauldi siit eesti muusikast edasi, Soome suunas, aga hoopis Saksamaale. See on põnev uudis esmakordne ooperis lisanud Sibeliuse, sest tema elu lõpu kümnenditest just nüüd eile ja üleeile on sellest osa kolmas vaatus pealkirjaga 30. november 1939. Avalikkuse ette toodud ooper kannab pealkirja rändlinnud, suu kusagil. Ja selle autoriks on Hamburgist pärit Mattias huss Man kes praegu General music direktor Forbommerni filharmoonias ettekanded tehtist taotlesime, andis ning kavas Sibeliuse viimaseks jäänud seitsmes sümfoonia millele järgnes kontsertkorras uus ooperi lõpuvaatesse esiettekanne autori juhatusel. Tegelasteks Sibeliuse ja erasekretär Sanderi leivas edasi Šveitsi, kus seal on Paul Sacheri mälestusaasta sündmused. Aga nädala eile sacheri poolt täpselt 80 aastat tagasi asutatud Marceli Kammerorkesterit Christopher hoogu uudi juhatusel. Pidustustel kõlab rida kuulsaks saanud teoseid, mis sündisid tänu Paul Sacheri algatusele. Nii ka eile õhtul avapalaks Frank Marteni väike kontsert sümfoonia aastast 1945 siis aga Toomas ADS-i uus teos, kolm etüüdi pianist maailma esiettekanne autori enda dirigeerimisel. Siemensi fond Münchenist on Toomassadestsi teose kõrvale tellinud veel neli teost sacheri mälestuseks. Neist kaks kõlavad veel täna. Erijuhatusel kuulsad seda, et kas siin on muusikas saalis üritusi jätkub augustini. Ent teisipäeval mängib veel paar sellist sümfooniaorkester helilooja Hans holligeri käe all tema enda uusteose unter Hank tsüklist Georg teraakli luulele. Aldile ja suurele orkestrile ning otsese Sacheris 100. sünniaastapäeval tulevad reedel astuvad Stad kassinos üles ansambel anterkond, tempora ja viiuldaja Anne-Sophie mõtter maestro Pier Puleesi dirigeerimisel. Juba ligi kuu aega ran kestnud Heidelbergi kevad. Ta lõpeb järgmisel reedel. Festival on alles kümneaastane, praegu käib seal keelpillikvartetile festival kokku kaheksa kontserdiga. Neli kvartetti on peategelasteks, sealhulgas Foogleri ja prässaki kvarteti. Kuid päeval mängitakse täna näiteks veel Haydni, siis hilisõhtul on festivali foorumis juba tango. Bariton Thomas sämpson avas koos viini Virtoosidega võlusarvenädalal inspireeritud Gustav Mahler ist seal ka temast soolo lähtuv võlus järve teostest jäi Juulia Fischeri viiuliõhtu just homme vana ülikooli aulas. Bambergi sümfoonikuid juhadesse Ainrišif Andreas Soll koos akadeemia pitsantiinaga ja täna linnateatris Matias körne lauluõhtu. Helilooja äri Petra Heymani juubeli tähistamine. London Symphony Orchestra käis kongresside maja hallis Donald ranniklise juhatusel Elgarit Mozartit Brahmsi mängimas lõunanaabrite juurest, Läti raadio koor tuledesse Sigvard Scljava käe all taas Twitteris. Väsk. Reedel AIDS puute luteri kirikusse kõlavad Jeslav Milosi kolm luuletust kui ka memoriaalballaad liite mida kavatseb oma kavadest tutvustada ka ois trahhi festival. Raadio kooria tegidki liitene esiettekande Norras Oslos. Nürnbergis toimus luuka Lombardia ooperi Brazbero maailma esiettekanne. Ja kohe on tulemas körlitzis enni ots näideri uusi ooperit First pükler itaalia heli Salvad toores ja Riino vääris aga esmakordse Salzburgi kompositsiooni preemia 100000 euro väärtuses. Ameeriklased kaotasid oma nimeka ooperijuhi ja dirigendi säära kooldwelli. Ta oli 80 kaheaastane. Lõpuks New Yorgi Waldorf Astoria suurde ballisaali. Kuni 400 dollarilise piletiga võisid ka lihtsurelikud osa saada Üleeilsest pidulikust tseremooniast Metropolitan Opera kauaaegse ja austatud peadirektori Joosep Volk. Ametist lahkumisel aukülalisteks Martina Roium, Anna mofo, Merilin Horn, võisseril Mainz. Muusikalise tervituse tegi anna need trepp comsõnalise auavalduse René Fleming ning muusikat. Ka ja eetris oli 22. aprilli heligaja saade. Kaastööd tegid Mirje Mändla, Liis kolle, Hedvig Lätt, Tiina kuningas Age Raa ja Priit Kuusk Heljo Mänd. Kuraatorid olid Helle baasia, Katrin maadik. Toimetas Karin kopra.