Tere kuulama 29. aprilli helikaja, mille teemad on järgmised. Eesti Kontsert ja meie pianistid on saanud enda käsutusse uue instrumendi kaasaegse klaveri eelkäija, kris maine valmistatud haamerklaveri, mida sel nädalal ka ajakirjanikele tutvustati, räägivad Eesti kontserdi produtsent Neeme Underi ja pianist Aleksei Liu piimus. Täna on rahvusvaheline tantsupäev, mida Vanemuise teater tähistab balletikalaga. Vanemuise balletijuht Mare toomingad küsitleb Hedvig Lätt. Aprilli lõpus algab Saksamaal Baltimaade muusika festival kultuuriatašee reet Veidebaumile helistas Karin kopra. Sel nädalal algasid Sharpi see ooperi Carmen proovid. Carmen mängitakse sel suvel Tartu Toomemäel, dirigent Lillian Kaipiga, rääkis Hedvig Lätt. Neljandal mail saab Estonia kontserdisaalis Türgi päevade raames kuulda türgi klaveri tuuat. Täpsemat infot jagab produtsent Neeme tunder. Reaspravissimu esineb viiendal mail Kremerata. Seks. Andres Mustoneni küsitleb Maria Mölder. Ja saate viimases lõigus saame Priit Kuuse vahendusel kuulda huvitavatest muusikasündmustest Eestist kaugemal. Mina olen saate toimetaja Tiina kuningas ja soovin teile head kuulamist. Eesti Kontsert ja meie pianistid on saanud ühe instrumendi võrra rikkamaks. See on Belgias kris maine poolt valmistatud haamerklaver, mille eeskujuks on Austria pillimeistri Anton Valteri poolt 1795. aastal loodud instrument. Pressikonverentsil tutvustasid uut klaverit Eesti Kontserdi produtsent Neeme Bunder ja maailma üks tunnustatumaid vanamuusikaasjatundjaid. Pianist Aleksei lu piimuv kõigepealt sellest, kuidas klaver Eestisse sattus. Siin on nagu mitmed sellised tõukama panevad jõud. Esimene kindlasti Eesti kontserdikunstinõukogu otsus, et sellist pilli on vaja. Miks teda on vaja ikkagi loomulikult sellepärast et kuulajad, nõudlikkus on see, mille järgi ka Eesti Kontsert omad sammud seab. Üritame ikkagi pakkuda kuulajatele just seda, mida nad kavatsevad ja ka seda, mida nad isegi teinekord ei oska igatseda. Ja kindlasti siit pilvist juba tuleb nagu väga paljusid aspekte sellest. Teine liikumapanev jõud oli kindlasti Aleksei viimuv minu väga hea sõber juba väga pikka aega ja küsisin just nõu Aleksei käest, millist tilli võiks tellida, kuidas võiks asja teha ja nii selgubki, et Moskva konservatooriumi ongi juba tellinud pilli, kes mainevabrikust Belgiast, aga nii nagu need asjad lähevad millegipärast siiski ei olnud võimalik Moskva konservatooriumi sele pilli osta, tellimus oli juba tehtud. Samas oli õnnelik juhus ka see, et Alexeil just nimelt juba kontserdid Eestis otseses kokku lepitud just nimelt haamerklaveriga, mis plaanis ma siis tema kodust olevat pilli siia tuua? Noh, nüüd jäi kogu see vaev ära, kõik läks väga kiiresti, kultuurkapital tuli asjadele väga kiiresti kaasa. Pill on siis Anton Valteri koopia aastast 1795 sellel ajal on juba tegelikult haamerklaverit juba üsna mitmeid. Kas tain hiljem graaf juba 1700 alguses tegelikult pardale mõju? Kristofoori on teinud siis analoogse pilli, kus väikesed haamrid löövad vastu keelt ja muidugi selliseid üsna foorimudel ei ole kaugeltki see puid. Mozart näiteks on just pidanud oma loomingust, et just sellist pilli silmas Pianist Aleksei Ljubov õnnitles Eesti publikut esimese haamerklaveri puhul. Kõigepealt tahan õnnitleda Tallinna Eesti kontserti ja eesti publikut selle suurepärase pilli omandamise puhul. Meil on hea meel, et sain sellele omalt poolt kaasa aidata. Minu käest küsitakse, miks teile meeldib mängida sellistele instrumentidele. Miks te lähete kaasaegse klaveri juurest üle sellele vanale instrumendile vastane alata? Et te olete 20. sajandil harjunud standarditega kaasaegne klaver, jama, ahah, Steinway. See on harjumuspärane standart, millega me kõik harjunud oleme. Et Bachi, Mozarti, Rahmaninovi, Prokofjevi muusika kõlab ainult ühel instrumendil ja ühes tämbris. Õnneks oli olemas progressiivseid muusikuid kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel aastatel Nendel kes hakkasid restaureerima vanu pille. Küsimus on siin tõepärasuses selles, kuidas see muusika kõlas siis, kui ta kirjutas Läti Need. Vanad pillid on säilitanud meile ideaali iga ajastu külalise ideaali ja selgub, et neid ideaale oli rohkem kui üks. Ideaali oli palju ja mingit ühtset standardi polnudki. Olid individuaalsed. Igal maal igas linnas oli oma meister, kes omal moel ehitas oma pilja, tegid lööte riiuleid, kõik me teame suurepäraseid Itaalia viiulimeistreid, austria klavessiini koolkond. See on samasugune rikkus. Anton, Valter või Andreas tain või Anton graaf, Atonents, Traicher, Inglismaal, proodwood, pisut hiljem firmak Klementi ja teised Pariisis Raar, Leiel. Ja kõik need nimetatud olid omas ajas suured leiutajad ja avastajad ja heliloojad, keda me praegu armastame ja esitame, olid otseselt seotud kõigi nende pillimeistritega. Beethoven yle, tegi Pille proodwood, Erar. Mozart tellis pillavalt tarilt selle helilooja ideaalpeegeldus tema instrumendist, millel ta muusikat kirjutas. Ja sellepärast, kui me tahame seda muusikat tõeliselt õigesti esitada, nii nagu seda kuulsid kunagi autorite kaasaegseid saab seda teha ainult nendel vanadel pillidel. Ma ei taha öelda, et me mängime samamoodi. Igal esitajal on oma nägu, kuid see on instrument, mis tingib ja dikteerib oma kõla oma maneerid omast hiili. Oma tämbri annab oma hingevere ja higi. Praegu esinevad need pillid vaid suures osas koopiatena. Teilgi on selline, peamaailmas on neid palju. Need on tehtud spetsialistide poolt ja mitte lihtsalt spetsialistide, vaid meistrite poolt, kes ehitavad oma pille oma kätega jõudes neid valmistada kolm või neli tükki aastas. Nii sünnibki eripära, instrument, mis on meistri looming ja meie peame teda vastu võtma just niisugusena, nagu ta on. Te kuulete nüüd seda pilli, te imestate, et ja selle pilli kõla muudab teie kujutlus sellest, kuidas see muusika kõlama peaks. Nii kõlasse muusika kunagi Mozarti ajal ja see avastus muudab teie standardset arvamust unikaalsuse kasuks. Just sellest ma vanamuusika esitamisel ka lähtun. Ja veel üks asi, see instrument on väike Tombisem kui kaasaegne klaver. Tal on viis ja pool oktavi, kuid sellesse diapasooni mahub kogu Mozart, kogu Hayden ja kogu varane ja keskmine Beethoven. Ja veel selle pilli esteetika, tema välimus, resonants, tema puuosade ja mehhanismide omab sidet barokiajastu pillidega klavisiinidega seest. Eetika on seotud eelkõige aristokraatide aristokraatia muusikaga mis kõlas väikestes saalides ja salongides. Ja seetõttu on ka selle muusika kuulamiseks vaja püüda samastuda just selle esteetikaga. Eesti Kontserdi produtsent Neeme Bunder, kus kohas klaver paiknema hakkab? Haamerklaver hakkab paiknema kindlasti Eesti kontserdis, sest me leiame kaatet ühel pillil peab olema hea kodu ja ta peab, tal peaks olema ka professionaalne kodu, aga loomulikult tegemist on ka kindlasti ju maksumaksja rahaga ostetud pilliga, mis tähendab seda, et pill on ikkagi ka kõikidele kättesaadav, kõik, kes professionaalsuse ja heaperemehelikkuse põhimõtetes kinni peavad. Loomulikult saavad seda pilli siit. Ja esimesed kontserdid, esitluskontserdid toimuvadki juba sel nädalal ja ühe parima, ilmselt vanamuusikaspetsialistiga viimub igale kontserdile. Ühe parimas haamerklaverispetsialistiga maailmas kohe päris ilma igasuguse kahtluseta toimuvad Tartus ajaloomuuseumis ja reedel siis jõhvi kontserdimaja kammersaalis ja Tallinna raekojas. Laupäevase kontserdi kavas on just nimelt Mozart, Haydni, Beethoveni kuupaiste sõnad. Tegelikult on just seesama repertuaar, mida selle pilliga on oma mänginud. Kas on juba teada järgmiseks hooajaks selle haamerklaveri edasine käekäik, kas on juba kontserdid planeeritud? Osaliselt on küll ilmselt üks projekt, millega ma olen ka ise seotud, on suhe kontserdite sarjas, näidime haidid, Riiased Reinud tepi ja Leho Karini aga, aga kindlasti on kõige väljapaistvam võimalus kuulata seda pilli klaverifestivalil, kus seda mängib juba tõeliselt maailmastaar Melvin. Tan. Täna, rahvusvahelisel tantsupäeval toimub Tartus suurejooneline balletiga la millel esinevad mitmed maailmas väga kõrgelt hinnatud balletitantsijad. Balletikala üks peakorraldaja on Vanemuise teatri peaballettmeister Mare Tommingas. Milliseks kujuneb balleti Kaala Vanemuises laupäeval? Kui vaadata neid nimesi ja teades, kui suured professionaalid nad on, siis üks ma ütleksin, viimaste aegade kõige suurejoonelisemaks, sellepärast et tõesti need nimed afišil on väga suured nimed maailma tantsulavadel. Kõigepealt kõige suuremad peaesinejad, kõige suuremad staarid, Hinaki urle saaga, kes tuleb Argentiinast. Hetkel on ta küll Hollandi Kuningliku balleti solist. Paar aastat tagasi oli ta Londoni kuningliku balletisolist tema partner Tamara rohu on praegu Londoni kuningliku balletisolist sellised kuninglikud pead, kuigi nad on rahvuselt argentiinlased. Anna Valev, Jan Erik Vikstrom tulevad Rootsi kuninglikust balletist Anna Valevid võis meie publik näha läinud aastal pähkli Burajas peaosas tantsimas ja Jan-Erik ei ole siin varem käinud, kuigi oli suur unistus mul teda siia saada ja nüüd, 29. aprillil, siis laupäeval täitub üks minu unistusi. Mina olen teda Rootsis siis kuninglikus ooperi balletiteatris laval näinud ja temas on kõik täiuslik ja ma tahtsin siia kutsuda, et kui on võimalus ja tantsijate on ise nõus, siis tõesti võimalikult mitmekülgsed ja täiuslikud tantsijad, et Meie Tartu publik ja tantsutegijad näeksid, kui perfektne ja täiuslik, võib-olla tantsuesitus laval tõeliste staaride poolt. Taani kuninglikust balletist tuleb noorpaar Diana kuuni ja Christopher Saku rai. Nemad on alles väga noored solistid, aga juba väga meisterlikud, Flandria Kuningliku balleti esindajad, tegelikult eestlane Priit gripzan, keda ka kunagi ma mäletan, üks teatrikülastajate konverents oli ja küsiti, et kas Priit kribson kunagi tantsib meie laval ja siis ma ütlesin, et ma ei tea isegi, kus ta praegu hetkel on. Ja siis ma hakkasin otsima, mina leidsin, et riit on Belgias ja on suurepärane tantsija, Flandria Kuningliku balleti solist, nii et nüüd pritsis tule ja partneriks on tal Olgo Volo Puujevam, vene päritolu solist. Kõik paarid esitavad ühe kaasaegse numbri ja ühe klassikalise balletipärli. Kas lisaks külalistele esinevad ka Vanemuise tantsijad? Jah, Vanemuise tantsijad tõesti esinevad nii Mari Savitski, Andrus Laul kui Helotacaszeki ja esinevad ka Vanemuise tantsu, balleti kolib pisikesed õpilased ühe numbriga, samuti ida tantsukooli. Hästi väiksed mammukesed keeles kõige noorema viie aastane, sest ma just tahtsin hästi väiksed tantsulapsi lavale saada, et oleks näha, kust see tants algab ja kuhu ta tegelikult välja jõuab, et kui suur töö ja vaev tegelikult see on, seda tavaline teatrikülastajaid tea, aga küllap on ka lavalt aimata, et kui arglikud ja, ja lihtsad on alguses need sammud ja millise virtuoosse seni võib jõuda. See on ka Vanemuise teatritantsijatele hea võimalus näha ja tutvuda teiste tantsijatega mujalt maailmast. Ja kindlasti ja kahjuks Estonia teater ei saa tulla, kuna neil on uinuv kaunitar, etendus aga tulevad kindlasti mõned tantsijad sealt, kes ei ole etenduses hõivatud ja Tallinna balletikoolist, kes saavad tulla nii et tõesti üle hulga aja mul oli viimati. Ma arvan, et see oli kolm aastat tagasi ida tantsufestivali raames, kui ma tegin sellise suure gala, kus esinesid ka Toomas Eduri Age Oks, kes seekord kahjuks ei saa tulla. Et sellised kontserdid on väga olulised, justkui ise ei saa minna välismaale, siis ja kui on võimalus siia tuua, siis see on suur asi. Rahvusvahelisele tantsupäevale pühendatud balleti gala toimub täna õhtul Vanemuise teatri suures majas. Aprilli lõpust kuni juuni alguseni osaleb Eesti-Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal toimuval kultuurifestivalil seene Estland Letlandlik Towen enner veel. Meil on nüüd telefoniühendus Saksamaal kultuuriatašee ka Reet Weidebaum. Iga kui suure ulatusega on see festival, mis toimub Saksamaal ja kui kaua ta on juba toimunud. See festival on tegelikult juba väga pika traditsiooniga, minu andmetel esimest korda seal piirkonnas tehti rahvusvaheliselt kultuuripäevad 58. aastal eelmisel sajandil, nii et seega aastakümnete pikkune traditsioon ja algselt oli festival Dortmundi linna üritus. Aga nüüd viimaste aastate jooksul on ta siis laienenud üle terve Nordrhein-Westfaleni, mis on üks suuremaid Liidumaid miljonite elanikega ja seetõttu väga hea piirkond meie jaoks publiku osas ja me saame hästi palju uut ja huvitavat publikut kaasa haarata. Et festival ise sel aastal on ülimahukas ja ka korraldajad sealpool kinnitavad, et midagi nii suurt nad pole teinud. Kuna siiani on festivali külaliseks olnud üks välisriik, seekord on kolm Eesti, Läti ja Leedu. Ja algusest peale oleme me siis kõik kolm maad kinnitanud, et tahaksime väga palju näidata just neid eripärasid, mis on Eestis, Lätis ja Leedus, kuna siin Saksamaal kiputakse meid ikka ühte nii-öelda balti potti pistma ja väga paljud sakslased ei tee mingit vahet, kas Riia on Eesti pealinn või Läti pealinn või Leedu pealinn ja nii edasi. Nii et selles mõttes väga suur foorum sadade kultuuriüritustega ja kesta festival veidi üle kuu. Kes siis Eestit täpsemalt esindavad? Niimoodi kõike ette lugeda on päris raske, aga me võime siis alustada sellest, et meie tipp on loomulikult filharmoonia kammerkoor, kes annab kaks kontserti ja ühe siis lausa Kölni toomkirikus, mis on ju maailmakuulus kirik. Nii et praegu vestlesin ost Kölni poolsete korraldajatega, nad ütlevad, et nii suurt üritust nagu ei olegi Kõllis ammu olnud ja on kuulda, et külalisi sellele kontserdile tuleb juba lausa Austraaliast ja igalt poolt mujalt riikidest, lähiriikidest niikuinii, Saksamaalt niikuinii. Nii et filharmoonia kammerkoor näitab meie koorimuusika tippu. Edasi tulevad päris huvitavad üritused Dortmundi Düsseldorfis seoses kohaliku ka juba traditsioonilise džässifestivaliga, kus siis meilt on ka üksjagu palju esinejaid. Loetlemine lähebki siin pikaks, aga alustame sellega. Jazzliidu juht Jaak Sooäär juhib kogu seda plejaadi, aga edasi tuleb juba juba väga palju toredaid esinejaid. Festivali niisugune sümboolne avaüritus on 14. mail Dortmundi ooperimajas. Ja siis esindab Eestit Vox Clamantis koos Weekend Guitar Trio ka. Nii et jällegi Ühelt poolt meile traditsioonilised Saabid, aga siis kokku pandud natukene huvitavamalt ja kaasaegsel moel. Üldse peabki ütlema, et festivali sihtgrupiks peavad korraldajad nooremat publikut mistõttu väga suur raskus on just elektromuusikal. Meediakunstil. Näiteks Düsseldorfis avatakse väga suur meediakunstinäitus, kus on üle 23 erineva videoinstallatsiooni foto ja ja filmiseeria ja mida ka tõesti väga kõrgel tasemel. Ilmselt külastatakse üle üle kogu Saksamaa, kuna tegemist on väga esindusliku ülevaatega Baltimaade ja Eesti, Läti, Leedu meediakunstist. Huvitav projektiaatri vallas on kindlasti koostöö fon kraalidiaatria ühe Hamburgi teatri vahel kus siis välja tuleb europiraadid, teine osa, mida näidatakse siis nii Saksamaal kui ka minu andmetel Eestis ning loomulikult hästi palju tantsu selles mõttes, et Saksamaa on ju ka moderntantsu maa ja tänu meie Priit rauale ja tema võrgustikule oleme me Saksamaal hästi tuntud moderntantsu vallas, jaga sellel festivalil on õige mitmed tantsuprojektid esindatud ja nüüd ma pean ütlema ja nii edasi ja nii edasi, sellepärast et kokku Suuri inimesi teel Nordrhein-Westfaleni poole maikuus. Ja Eesti muusikud on samuti väga suurearvuliselt esindatud. No ütleme niimoodi, et Eestimaad siin tuntakse ju, kui muusikamaad ja korraldajate huvi oli näidata siis kolme riiki, igaüht nagu oma tugevaimas vallas, nii et Eestile loomulikult tuli hästi palju kutseid. Just nimelt muusikaosalised. Aga minu enda soov oli, aga korraldajad nõustusid sellega, et püüame näidata mitte ainult traditsioonilisi žanre nagu koorimuusika vaided. Püüame näidata ka seda, mis meil nooremas vallas toimub, tõesti nagu elektronmuusika vallas midagi niisugust täiesti värsked, mida võib-olla Saksamaal ei olegi meiega seostatud siiani. Kas taolised festivalid, kus tutvustatakse maailma eri riike, on saksa rahva hulgas populaarsed, kas nendel käiakse? Jah, käiakse küll ja väga hea meelega ja kuna ma juba ütlesin ka, et seal norra mehest saalina on ta juba pikaajaline traditsioon, siis tegelikult publik teab seda juba oodata. Nii et eelmine riik, keda tutvustati üle-eelmisel aastal, oli Šveits läks suurepäraselt, väga hea meediakajastusega ja olin just üleeile Düsseldorfis pressikonverentsil, kus korraldajad ühest suust kinnitavad, et huvi on tohutu suur ja piletite eelmüük on alanud palju hoogsamalt, kui nemad oskasid iial karta. Sest eks teada on, sakslane on konservatiivne ja kõigepealt läheb ta tuntud asjade peale ja Baltimaad kahjuks Saksamaal ei ole veel teab mis tuntud, aga seetõttu on tohutult rõõm praegu vaadata, kuidas müük edeneb ja nagu ma kuulsin näiteks Kölni toomkirikus. Nad kardavad, et osa inimesi jääb lausa ukse taha. Väike kirik on hiigelsuur. Aitäh kultuuriatašee Saksamaal. Reet Weidebaum. Soovin teile kordelejad festivali. Sellel suvel mängitakse Tartus Toomemäel toomkiriku varemete kõrval shows pise ooperit Carmen ja selle projektijuhiks ja dirigendiks on Liliann Kaiv. Millise projektiga on tegemist ja miks just pise Carmen minu jaoks lihtsalt jõuab mingi teose esitamise aeg kätte, et see siuke sisemine tunne nüüd olevat selle teose jaoks õige aeg ja antud juhul on see siiski see Carmen. Ja muidugi üks tükk iseenesest on ka ju see, mis võiks sobida just nimelt suvel ja välja, mis saab ilusamat olla kui üks niukene Sispaanialik, kirglik armastusloo, millele härrabisee on kirjutanud nonii, meeletult kena muusika, et ta on nagu konkurentsitult antud juhul minu jaoks ja sinna juurde veel loomulikult ainult väga head esitajad solistide osas, minu meelest on nad küll peamiselt küll noored, aga samas on ka hulgas nii-öelda heas mõttes vanameistreid juba, et nad lihtsalt lähevad karakterilt ja oma iseloomult täpselt sinna, kus nad on paigutatud väga hea koosseis orkestrit mängijate mõttes. Eriliselt ma tooksin seekord välja koori nimelt ma arvan, et, et nii head ooperikoori, kui meil praegu seal suvel olema saab, Eestis ei ole statsionaarselt tegutsevad, ma mõtlen, see koor on umbes kuuekümneliikmeline ja 90 protsenti sellest on professionaalsed lauljad siis inimesed, kes tegelevad kas ooperiteatrites laulmisega või siis õpivad laulmist või ühesõnaga, ma ootan suure huviga esimest istumisproovi koos orkestriga, milline sound sellest tulla võib ja ma siiski arvan miskipärast, et saab olema väga vinge. Nimiosas on meil kaks inimest, siis, kes laulavad Carmenit. Peamine neist on Merle silmad kes tegutseb vabakutselise lauljana. Praegu töötab Soomes, lõpetab see aasta Sibeliuse akadeemias magistratuuri laulu erialal ja tema on selline madal ja samas on tal ka need kõrgused. Täpselt see karmim minule isiklikult sümpatiseerib Carmen, kes ei ole kõrge hääl, see on lihtsalt minu isiklik niukene helistus ja teine inimene, kes saab võimaluse laulda poolt ooperit siis pooleks Merle silmatuga mõned etendused on Elleri kooli neljanda kursuse tudeng Maria Kallaste, kes on väga väljapaistev juba praegusel hetkel ja ma usun, et teda seda tehes midagi väga suurt lauljana Mika Eela ossa olen kutsunud Soome-neiu, kes on ka mul siin varem laulmas käinud, tema nimi on Hanna kromfist, siis Don Hoseed, laulab Mati kõrts, tore Tooron, René Soom siis Garmini sõbrannad on Abe Terasmaa ja Mercedes on Karmen Puis ka teada-tuntud isa oli seal kaks salakaubavedajalt, üks nendest on noormees, kes on siis Eesti muusikaakadeemias õpib minu meelest praegu veel Aivar kaseste jällegi monomeister Jaan Willem Sibul, nemad moodustavad ilmselt sellise 11 täiendava ja ma loodan, et koomilise paari siis on seal veel selline mees nagu tsuniga, see on siis tema leitnant, tema siis on Priit Volmer samamoodi teada-tuntud juba kuigi noormees suveooperiprojekti lavastab Ago-Endrik Kerge ja nagu ma tema jutust olen aru saanud, ma ei taha küll temale sõnu suhu panna, aga ma olen kuulnud sellist mõttevälgatust tema käest, et, et mulle tundub, et tema jaoks on ka Carmen just see õige hetk ja ta ei ole varem Carmenit lavastanud minu teada ja ta on ka innuga asja juures ja mulle tundub, et ta ootab seda vist sama suure põnevusega nagu mina. Kuidas lavastus, lava ehitatakse lava sinna toomkiriku kõrvale, see hakkab välja nägema nii, et need toomkiriku üks külg, see pargipoolne külg nii-öelda musumäepoolne külg saab siis olema sellel avad taust ehk selle külje ees tõmbs etendus, sinna tulevad mõned rekvisiidid küll jah, tõsi, aga sellist lava karpime ehitama ei hakka, sest see on sisuliselt seal olemas ja publik jääb parki puude alla. Meil on siin Tartu linnavalitsuse poolt ranged eeskirjad, kui palju inimesi tohib ühel etendusel olla ja 800 igasugused võimalikud muud kokkulepped, mis, mis tuleb rangelt täita. Võib öelda, et tegemist on noorte projektiga, palju noori osaleb sellel? Muidugi tähendab, võib küll öelda, ühelt poolt jah, aga samas need on kõik sellised noored, kes lihtsalt peavad oma võimaluse saama. Ja ma ütlen veelkord orkestri hulgas, koori hulgas on kõik professionaalsed inimesed, samamoodi need solistid, et ma usun, et, et miks mitte, millel on esietendus. Esietendus on seitsmendal juulil, mängime kuus etendust. Aitäh Liliann Kaiv selle intervjuu eest ja selle suve suur tari projekt Tartus Toomemäel, siis saab hoo sisse juuli alguses, proovid käivad juba sellest nädalast ja etendub Bizee ooper Carmen. Tuleval neljapäeval, neljandal mail toimub Türgi päevade raames kontsert 1001 ööd Eesti kontserdi produtsent Neeme Bunder. Kes ja mis on selle põneva kontserdinimetuse taga? Tere, selle nimetuse taga on tegelikult kaksikõed, õndorid VR Hanjufertz on, need on siis kindlasti praegusel hetkel kuulsam türgi kaksikõdedest klaverituur. Ja mis nüüd võiks iseloomustada, on kindlasti see, et nad on juba alustanud koos klaveriõpinguid juba kümneaastaselt on kogu oma sellise muusiku elu nii-öelda koos nagu käinud ja, ja jõudnud väga kõrgetele kohtadele, sellest kriitikud kirjeldavad nende mängu kui erakordselt peene viimistlusega ja temperamentsed Virtoossust. Ja samas Türgilik tõeline põlemine. Et midagi sellist, siis hakkab olema järgmine neljapäev kuulda. Ja lisaks on ka õed muidugi äravahetamiseni sarnased ja väga kaunid. Kui vanad. Umbes on ja kus nad oma muusikahariduse saanud on? Õed on suhteliselt noored on kusagil 30. natuke alla selle kandis sest et nende esimene CD debüüt ilmus alles 2001. Nad on õppinud väga paljudes kohtades Euroopas, isegi ka praegu nad pesitsevadki Viinis, kuid õppi idee sai alguse ikkagi Ankaras, kus oli siis nende sünnimaa kuid juba hiljem siis Viini muusikaülikoolis ja ka muuhulgas Paulbo tuura skoda juhendamisel. Kui palju neid CD-sid siis juba ilmunud on ja kas need Eestimaale ka jõudnud juba on? See, mis seal poodides ma ei ole päris nüüd kursis, aga noh, nende selline kõige nimekam ja ka kõige esimene CD on 2001. aastal Vivaldi flections, mis tegemist siis Vivaldi aastaaegadega. Järgmine plaat oligi kohe siis 1001 ööd, siis seesama programm hakkab kõlama Estonia kontsertsaalis ja praegu on ka kolmas tegemisel. Ja mida nad kontserdil ette kannavad? Programmi nimi on siis 1001 ööd nagu ida traditsiooniliselt ja seal kõlab Rimski korsakovi here, saad listi Ungari rapsoodia ja veelgi vene muusikat, teises pooles Borodini ja Rahmaninovi ja siis ka Türgi autorid nagu kamran, intse Jeff, vaat sild sai. Ja kontsert toimub niisiis tuleval neljapäeval, neljandal mail kell 19 Estonia kontserdisaalis esineb klaveri tuua Türgist. Reedel, viiendal mail on Kadrioru lossis võimalik ulata Kremerata sextetja Andres Mustoneni kontsert kannab pealkirja harmoonia ja energia. Andres Mustonen oli nõus sellest helikajale rääkima. Tere. Sellest ei olegi nii palju aega möödas, kui te Kremerata sextetiga Rockiliku Mozarti muusikat esitasite. Millega te seekord kavatsete publikut üllatada? Sellele kontakt ja üldse kõverad muusikutega veskid on, kreemeriga mängivad ja ma pean selle sünni juures olnud ja, ja need on väga tore, et sealt on võrsunud väga palju niukseid, erinevaid gruppe kvartett triljonit Zagrebi ratas hektarit ja me oleme mänguliselt ühendanud oma mõtteid, kus on just see, mida me otsime nagu ilu, harmooniat, aga väga tugevat energiat ja loomingulisust. Me alustasime tegelikult ju sügisel oli meil kahjuks kontsert, kus siis olid nii džässrokkmuusik, et natukene sinna suunda Nokia klassikat. Ma siis vahepeal see teine programm tehtud, eks ole, mis tekitas väga suurt elevust moodsate rokistiilis ja nüüd elemendis kammerlikum plaan ikka Mozart mängib Mozarti. Vaat siis me pöördume uute heliloojate poole, need, kes kajastavad tänapäeva harmooniat, nendeks on siis kantseeli ballentintsilvestrov ja Arvo Pärt, need on need heliloojad, kes annavad tänapäeva maailmale arusaamise ilust armooniast ja ma ütleksin, kompromissitu, sest, sest uus muusika on ju jõudnud väga niukses tugevasse tupikseisust. Mitte mingit väljapääsu enam ei ole, nad pigistavad seal viimases nurgas nagu rotid uppuvalt laevas, üritavad sealt midagi välja pigistada, aga see on juba ammu uppunud. Ja me tahame just seda teist poolt näidata, et kust tuleb valgus ja kuidas me kuuleme, kuhu muusika läheb, mis suunas ta tulevikus hakkab kõlama. Ja üks pool, mis kogu aeg tahame sisse panna, on siis niisugune traditsiooniline koosis niuksed tänapäevarütmidega. Nendeks on siis sellel korral natuke iiri muusikat ja siis Kremerata Baltica ma nendele spetsiaalselt kirjutatud wild vaiewing, natuke niuksed, metsikumalt palad. Oskate te lühidalt selgitada, mis see on, mis teid selliste crossover kontsertide juures võlub? Mind võlub see, et selles on väga tugev loomingulisus. Oli aeg, millest ma ise oli väga sees, kus väga oluline oli väga puhas stilistika tähendab stilistilised kontserdid mitte ainult isegi ühest ajastust, vaid ühe helilooja ümber ja nagu anda ainult ühe inimese ühe heliloojad nägemust. Aga praegu ma näen väga palju, näen just nimelt nägemust, mida kajastavad näiliselt väga erinevad maailmad. Aga nad kajastavad ühte ideoloogiat, ühte nägemust. Aga see koosneb mitte ühest elemendist. Võib-olla ühel heliloojal ei olegi seda kõike olemas, aga need kokku moodustavad see on nii, nagu kui me võrdleme palvet, siis palve nõrk hetk elus, kus sa oled vaikuses ja pöördud jumala poole. See on väga tugev tegevus, natuke vaimu, mõtte ja südametegevus, mis vajab tohutut jõudu. Et sa selle palvega saavutad kontakti ja selleks mitte ainult pühed, vahendid, maailma muusika ja helisevad, Nad pakuvad väga erinevaid teid sinnapoole püüdlemisel. Ja nüüd me nimetame seda nagu niukses krossiks või niukseks riistumist, eks ju, ja, ja erinevate stiilide kokkusobitamisest noh, see on jälle välja mõeldud sõna tänapäeva maailm ei toitu enda maailmast, varasematel aegadel oli see hoopis teistmoodi. Elad omas ajas ja vaimset ja kultuurilist toitu saadi omast ajast. Aga meie aeg seda ei paku ja see on nii, nii groteskne, tegelikult see väide, et minna kuuleks kõige rikkalikum aega ajaloos, mida me teame. Aga samas nad tegelikult on vaimselt kõige vaesem. Ja sellepärast me otsime ju igalt poolt juurde minevikust, teistest kultuuridest. Tähendab, meil on silmad ja kõrvad nagu igal pool ees taga, kõrval all ja üleval. Ja üritame leida nagu nihukest rahuldavat tegevust. See ongi nagu Kross minu meelest. Praegu on meil kohe-kohe lõppemas jazzkaar, mis on ka pakkunud läbi aastate selliseid erinevate stiilide kokkupuutepunkte. Kas saite oma tegemiste kõrvalt ka aega mõnda kontserti nautida? Ma olen väga, ela kaasa, jätka tegevusele ja ise osalenud seal ja mulle väga meeldib see hoiak, mis seal kõik onud ja kuulsin Berliini triot, mis oli siis väga tugeva niukse müdinaga ja fantaasiaga mängitud Von Krahli teatris. Ja muidugi mulle meeldis tagasi Islandi lauljanna. Ja minu armastus on väga ka niux, tähendab hindu või aasia muusikate poole, mida kuulsin olemas, kus olid siis need on küll tegelikult need inimesed, kõik elavad ju Euroopas kindlad, juba toovad impordivad Aasiat sisse Euroopasse, kus Indoneesia ja India ja Hollandi muusikud koos see oli mul väga kodune kontsert, seepärast ma olin seal ma mitu korda viibinud ja siuke tunne, nagu viidi mind sinna nendesse rituaalides. Ja mul väga imestan, sest et tegelikult seal ei ole nagu otseselt siukse džässi pistmist, vaid lihtsalt see, need on vabad kontserdid. Et inimesed nii tuliselt sellest osa võtavad, sellest on väga hea meel, aitäh. Suur tänu teile. Kremerata segust vett ja Andres Mustonen esinevat reedel, viiendal mail kell 19 Kadrioru lossis. Reedel, viiendal mail saab Estonia kontserdisaalis kuulata Gustav Mahleri kolmandat sümfooniat. Selle esitavad Eesti riiklik sümfooniaorkester ja Eesti muusika ja teatriakadeemias poonia orkester, tütarlastekoor Ellerhein, Rahvusooper Estonia poistekoor ja Eesti muusika ja teatriakadeemia oratooriumikoor. Solist on metsosopran Merle silmad. Ta ja dirigent on Paul Mägi. Kontsert algab kell seitse õhtul ja klassikaraadio teeb kontserdist ka ülekande. Täna alustame ooperimajadest Berliini riigiooperimuusikajuhi Daniel parenboimi algatatud lihavõtteaegset pidustused lihtsa nime all, sest Taagevääri võttas meenutamist. Festivali avapäevale oli parem põim planeerinud Wagneri, Tristani ja Isolde esietenduse. Ja sellega ta festivaliga lõpetas üheksa päeva hiljem. Siin kõrval Parcifal ja parem point dirigeerides, kas seda juhatas ise Testagi viis ooperietendust Kristjani osas petersell Saifert, Isoldena, Katerina Talley mann või Deborah Poolaski. Lisaks juhatas parem põnga Berliini riigiga belli kontsert dissolistiks Nikolai näider ja mängis oma soolo Bachi kogu hästi tempereeritud klaveri esimese köite, mõlemad kontserdid Berliini filharmoonia suures saalis. Vahetult enne festaged juhatas meie Vello Pähn siin John Granco balleti Onjeeging järjekordset õhtut. Pariisi rahvusooperis möödas Käia säärejahu uus ooperi Adriana mater kuus aprillikuist esietendust. Nüüd kuuleb ooperit veel prantsuse raadios Trans Kaheteistkümnendal juunil ja seejärel kohe seitsmeteistkümnendal juunil Soome üle Eesti raadios. Nii ka meile, võimalus esietendust Pariisist dirigeerinud Essabekas salonen on juba oma Los Angelesi filharmooniaorkestri ees. Eile, täna, homme Wolt Disney hallis kõlavad kõrvuti Beethoveni viies ja alludes lovski Neljas sümfoonia belgia järgmised kontserdid, alates neljapäevast, tants Haloneni juhatada. Ja siin on Beethoveni sümfoonia vahel Los Angelesi tellimus Rootsi heliloojalt Anders hilborilt 20 minutiline orkestri lugu, 11 väravat yleval ning eits. Põnev wet uus teost mängib orkester saloneni käe all siinsamas saalis maikuul viiel korral ooperisse tagasi soomes, sopran Soyle Isogoski taas hästi nähtav olnud New Yorgi Metropolitan operes. Aprillis laulis ta viiess etenduses krahvinnat Mozarti Figaro pulmas. Eelmisel kuul oli ta loengriini Elsa Viini riigiooperis ja krahv pinnana näeb, kuuleb souli iso kuskilt taas juunis-juulis Londoni kuninglikus ooperis. Euroopasse tagasi kolmest kuulsast tenorist. Omplassida Domingo kõige kauem ja edasigi veel laval. Oma 47 aastase ooperikarjääri jooksul on ta laulnud 121 rolli. Nüüd on Washingtoni ja Los Angelesi ooperi juht laulud pühapäeval lihavõtteetendusel pärsifalis Zürichi ooperis. Enne seda Valküüris Kopenhaagenis. Maikuul tuuakse Franco alfano ooper Syranorde perse Räkk New Yorgi, seejärel ka Londoni Kuningliku ooperimajja ja Domingo on siin nimiosas kuuel etendusel alates kaheksandaist maist. Nagu Alphanas Sironoom on veel kaks seni vähetuntud varasemat ooperit avalikkuse tähelepanu käitlas. Üks neist, prantslase, antuan Mariot Tiit Salumäe mis esietendus Richard Straussi ooperist kolm aastat hiljem. Nüüd etendati neid kahte kõrvus demontelliee perioodid Teatris dirigendiks tuntud mees, Friedemann layer. Ent äärmiselt võluv ja menukas oli nimiosas suurepärase vokk Itaalia näitlemisega inglanna geid oldridž ja seda ka kriitikute sõnul. Kui Berliini toitši ooperis tuleb Christian kiilemanni järel sügisest peadirigendiks Renato Malumbo avab ta oma hooajas samuti harva esitatud ooperiga. Seni itaallase Alberto Franketi ooper germaani ja mis olnud ka Enriko Gruusia favoriit. 1902. aasta esietendab selles skaalas Arturo tas Ganini juhatusel. Järgmisel aastal Deepairoiti Wagneri festivalil Nürnbergi meisterlauljate uuslavastus Katarina Wagner. Nii teatab usaldustikust lepingust oma tütrega auväärses eas festivali juht Wolfgang Wagner. Mis aga praegu taas Mozarti astel Viini riigiooperis. Eile õhtul Mozarti past Jeannie Bastienn 12 aastase helilooja lavatükk. Esietendus see oli aprilli algul. Oodatud on haaremiröövi uus esietendus ülehomme linnateatris ja see ongi koostaja Viini linnateatriga. Dirigent on nooruke Philippe Jourdan peaosadesse Diana Tamra au ja Franz Havlata. Samas on meie Vello Pähn-i Viini riigiooperidebüütetendusest John Granco balletist Tonjeegin ees veel kaks viimast kevadist etendust kolmapäeval ja pühapäeval. Winimuslikveräänis suures saalis juhatab Christoph SN Bach aga täna ja homme Viini Filharmoonikute Mozarti Regin akrüüli, solistiks ungarlanna yldico Raimondi ja siis kaks teost, Schumanni mälestusaastaks Ungari soolod sellist Filharmoonikute ridadest Damas varrega tšellokontserdis ning Schumanni teine sümfoonia. Filharmoonikute oodatud Mozarti maraton saab teoks järgmisel pühapäeval. Ja ka Viini Filharmoonikute uusaastakontsert 2007 on paigas. Seda tuleb juhatama suubin Mehta. Neeme Järvi on ridamisi kontserte Euroopas päris sümfonikute järel kolmapäeval neljapäeval, eile Amsterdami kontsert, kebaus Moskovski viiulikontserdi, solistiks Vladimir Pill, tulevast neljapäevast kontserdid lipsigigeerant House orkestri ees. Prokofjevi neljanda klaverikontserdi solistiks tuleb meie Hando nahkuri professor jäili Ülikoolis ühendriikidest Boris Berman, Velgavasclazenovi esimene kontsert valss ja Šostakovitši luues muuseas juba kolmas vene kava järjest Järvil nüüd Euroopas. Ja kohe läheb Järvinjovitšees sisse juhatama Eduard Tubina neljandat sümfooniat. Paavo järvil on täna teine õhtusintsinaatis üleni Rahmaninovi kavaga. Fantaasia Kalju rapsoodia paga nimi teemal, kus solistiks Annapolõzmjak ja teine sümfoonia Olerieltsi pikal Jaapani ja Austraalia reisil, on käes kaalukaimat kontserdid koos Adeleidi sümfooniaorkestriga. Täna kõlavad ääleti linnahallis takemiitsu öinjas signaal Mozarti reekviem ja Keemalt sümfoonia ning Valentintsilvestrovi sõnumitooja. Uue viimase kava proovid algavad teisipäeval ja siis kõlannassotannia, Rahmaninovi Paun Sacheri mälestusürituste sarjas jõudis kätte üks tipphetki. Eile õhtul maestro 100. sünniaastapäeval, Balzelistatskas kinos toimus pidulik aktus, kab Järbul ees oli sõnavõtjate hulgas ja seejärel kohe ansambel anter Kont tempareni eeskavas nüüdsetes kavades eritähelepanu alloleva karva Reesi integralid aastast 1925 Sisportgangriimi juba kuulsaks saanud viiulikontserdi Sungenetsaid solistiks Anne-Sophie mõtter ja uusima teosena Puleesi enda 98. aastal lõpetatud Süürin siis kolmele klaverile, kolmele harfile, kolmele löökpillimängijale. Kolmapäeval toimus baaselei muusikaakadeemias põnev kontsert Paalseli skoolagantoorumilt Pautsa eri instrumendid. Neljapäeval avati Edgar vareesile pühendatud näitus. Tarmsastati uue muusika kursustel pess kevadsessioon. Kuulsad kursused märgivad oma kuuekümnendat aastapäeva ja jõudis lõpule ka Ukraina Odessa põnev nüüdismuusika festival kaks T2 n. Kaks päeva ja kaks ööd uut muusikat. Festivali president ja kunstiline juht on helilooja karamell. Kovalenko ja nüüdne festival oli järjekorras 12.. Eile õhtul lõppes ka enam kui kuu aega kestnud Heidelbergi kevadfestival ka viimasel nädalal aina põnevat altist Tabijad Zimmermann solistina. Viini klaveritrio kaunis Schumanni pühendusega, Alfredo Perli klaveriõhtu kavas Schuberti viimane Peedur sõnad Miša Maiski tšello, õhtulgi Suumann ning hoopiski kevadball eile festivali lõpetamas. Veel üks eesti dirigent jäi nimetamata Paul Mägi, kellel üleeilsele oli planeeritud kontsert Rootsis Suns vallist raekojas. Nooradiske kaamera, orkester, njees, Mozarti esimene sümfoonia, soli vee flöödikontsert ja Eduard Tubina seitsmes sümfoonia Saksamaal For pommerni filharmoonia orkester, helilooja Manfred Hoffmanni juhatusel fuss mani enda Sibeliuse peri rändlinnud, esmatutvustuse nüüd neljandaks-viiendaks maiska Kreutzwaldi avama festivali noordisserklang, kus siis Sibeliuse ooperi kolmas vaatus 30. november 1939 TEMA Seitsmenda sümfoonia kõlab. Ooperis on siinkohal kaks tegelast Sibeliuse ja ta sekretär Sanderi leivas. Sibeliuse osas on Hamburgi riigiooperi nimekas solist Aeralt tamm. Heligaja saatele tegid kaastööd Karin kopra, Maria Mölder, Hedvig Lätt ja Priit Kuusk. Saate toimetas Tiina kuningas ja tehniliselt teostasid Katrin maadik ja Helle Paas. Soovime teile ilusat nädalavahetust. Sülgaja. Muusikauudised, muusika uudised laupäeval kell üheksa. Null 500 kordub kell 15, null viis. Distsipliini sobival ajal teile sobival ajal heligaja.